Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määrusega nr 44 … · Rae Vvk 09.09.2008 määrus nr 91, jõust. 15.09.2008; Rae Vvk 11.11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008) RAE

Väljaandja: Rae VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2008, 162, 2288

Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruseganr 44 kinnitatud Rae valla põhimääruse muutmine

Vastu võetud 11.11.2008 nr 99

Lähtudes «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punktist 9 ja Rae Vallavalitsuseettepanekust, Rae Vallavolikogu

määrab:

§ 1. Muuta Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004.a. määrusega nr 44 kinnitatud Rae valla põhimäärustalljärgnevalt:

(1) Asendada § 12 lõike 10 punktis 1 sõna «valijate» sõnadega «vallavolikogu liikmete».

(2) Muuta § 13 lõike 1 punkti 13 ja sõnastada see järgnevalt:

«13) omab õigust välja kuulutada vallavolikogu istungil vaheaeg;»

(3) Sõnastada § 15 järgmiselt:

«§ 15 Vallavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord

(1) Pärast vallavolikogu esimehe valimist valib vallavolikogu aseesimehe (aseesimehed) oma liikmete hulgastvallavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel.

(2) Vallavolikogu otsustab vallavolikogu aseesimeeste arvu.

(3) Vallavolikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon.Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(4) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine vallavolikogu aseesimehe valimisel toimub käesolevapõhimääruse § 12 sätestatud korras.

(Rae Vvk 20.06.2006 määrus nr 26, jõust. 23.06.2006)

(5) Kui valitakse üks vallavolikogu aseesimees, siis osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisuhäälteenamuse.

(6) Kui valitakse mitu vallavolikogu aseesimeest, siis:

(6.1) valitakse kõik aseesimehed korraga

(6.2) igal volikogu liikmel on üks hääl, sõltumata kandidaatide arvust

(6.3) valituks osutuvad need kandidaadid, kes saavad enim hääli vastavalt valida otsustatud kandidaatide arvule;

(6.4) esimeseks aseesimeheks nimetatakse hääletamisel enim hääli kogunud kandidaat»

(4) Tunnistada kehtetuks § 16 lõike 10 punkt 1.

(5) § 16 lõikes 11 asendada number «3» numbriga «5».

(6) Asendada § 25 lõikes 3 sõna «korralise» sõnaga «istungi».

(7) Asendada § 25 lõikes 12 sõna «läbirääkimisel“ sõnaga «arutelul».

(8) § 33 lõikes 4 jätta välja sõna «eestseisus»,

Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määrusega nr 44 kinnitatud Rae valla ... Leht 1 / 37

(9) Muuta § 42 lõiget 5 ja sõnastada see järgnevalt:

«Vallavalitsuse korraline istung toimub üldjuhul üks kord nädalas, igal teisipäeval algusega kell 09:00».

(10) Muuta § 42 lõiget 6 ja sõnastada see järgmiselt:

«Vallasekretär või tema asendaja teatab valitsuse liikmetele telefoni teel või e-postiga istungi päevakorraprojekti hiljemalt istungile eelneva nädala reede kella 12:00».

(11) Asendada § 42 lõike 7 teises lauses sõna «vallavanem» sõnaga «vallasekretär».

(12) § 42 lõikest 22 jätta välja sõnad «vallasekretäri juures».

(13) § 42 lõikes 25 asendada number «3» numbriga «5».

(14) § 42 lõikest 30 jätta välja sõnad «ja korraldused».

(15) § 42 lõikes 34 jätta välja sõnad «koos vallasekretäri poolt alla».


«(32) Määruse või otsuse eelnõule tuleb lisada seletuskiri ja eelnõu alusdokumendid ning eelnõu esitajaäranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritudkoostaja, ameti juhataja ja vastava abivallavanema poolt. Vallavolikogule edastatava seletuskirja kirjutab allaeelnõu allkirjastab paberkandjal vallavanem. Seletuskirjas tuleb märkida, milliste Vallavolikogu õigusaktidegaon küsimus seotud, millist määrust või otsust on vajalik algatada, muuta, täiendada või kehtetuks tunnistada.»

(17) Muuta § 47 lõiget 6 ning sõnastada see järgnevalt:

«(6) Valla hallataval asutusel on valla eelarves oma alaeelarve. Asutusel võib olla oma sümboolika.»

(18) Muuta § 50 ja sõnastada see järgnevalt:

«§ 50 Rae valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja lisaeelarved avaldatakseüldiseks teadmiseks vallakantseleis ja Rae valla veebilehel.»

Muuta § 51ja sõnastada see järgnevalt:

«§ 51 Valla eelarve tulud ja kulud

(1) Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on:1) maksud;2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud;3) materiaalse ja immateriaalse vara müük;4) tulud varadelt;5) toetused, sealhulgas välisabi;6) muud tulud, sealhulgas trahvid.

(2) Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.

(3) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on:1) personalikulud;2) majandamiskulud;3) subsiidiumid ettevõtlusele;4) sotsiaaltoetused;5) eraldised mitteresidentidele;6) eraldised muule valitsussektorile;7) muud eraldised;8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine;9) intressid ja kohustistasud;10) muud kulud. Muude kulude osas moodustab reservfond vähemalt 1 miljon krooni.»

(19) Tunnistada kehtetuks § 52 lõige 2.


«(3) Vallavalitsus moodustab eelarveaastale eelneva aasta 1. juuliks eelarve menetlemise komisjoni, kuhukuulub vähemalt kaks Vallavalitsuse liiget. Komisjon vaatab läbi esitatud esialgsed alaeelarved ja laekunudtaotlused, kontrollib eelseisvaks eelarveaastaks esitatud kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavustkehtivatele seadustele ja normidele ning hindab taotlusesse lülitatud kulude otstarbekust ja põhjendatust.

Leht 2 / 37 Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määrusega nr 44 kinnitatud Rae valla ...

Esialgse alaeelarve läbivaatamisele kutsutakse alaeelarve koostanud vallaasutuse või vallavalitsuse ametiesindaja(d).»

(17) Tunnistada kehtetuks § 52 lõike 5 punkt 4.


(19) Jätta § 52 lõikest 7 välja sõna «esialgse» ja asendada sõna «variandi» sõnaga «projekti».


«(2) Vallavolikogule esimesele lugemisele esitatakse eelarve projekt Rahandusministri määrusega kinnitatudklassifikaatori kolme või nelja kohaliste tululiikide lõikes ning ühe või kahe kohaliste kululiikide lõikes;»


«(8) Vallavalitsus esitab eelarve projekti koos nõutud lisadega ning eelarve menetlemise komisjoni kirjalikuarvamusega vallavolikogule hiljemalt 15. novembriks. Eelarve projektis kajastatakse võrdlusandmed eelmiseaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude jakulude kohta vastavalt nende liigendusele. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada.Vallavolikogule esitatud eelarve projekt avalikustatakse käesoleva põhimääruse § 50 sätestatud korras.»


1) eelarve projekti seletuskiri. Seletuskirjas põhjendatakse eelarve projektis esitatud tulusid ja kulusid ningvõrreldakse neid käesolevaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kuludega.»


«3) andmed üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kuludeüldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;»

(24) Tunnistada kehtetuks § 52 lõike 9 punktid 4 - 7.


«8) Rae valla ametiasutuste struktuur, teenistujate koosseis ning palgamäärad ja palgatingimused ning vallaametiasutuste struktuur eelseisval eelarveaastal koos muudatustega võrreldes eelarveaastale eelneva aastaga.»

(26)Muuta § 53 lõiget 1 ja sõnastada see järgnevalt:

«(1) Eelarve projekt esitatakse majandus- ja eelarvekomisjonile.»


«(4) Volikogu majandus- ja eelarvekomisjon süstematiseerib esitatud ettepanekud ja kujundab välja seisukohadning edastab komisjonis toetust leidnud ettepanekud vallavalitsusele muudatuste sisseviimiseks eelarve projektishiljemalt seitseteist (17) päeva pärast eelarve esimest lugemist. Enne esitatud parandus- ja täiendusettepanekuteläbivaatamist tuleb volikogu majandus- ja eelarvekomisjonil ära kuulata vallavalitsuse arvamus.»


«(1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise taotluse esitab vallavolikogule vallavalitsus.»


«(4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratudassigneeringutest ei jätku, esitab vallavalitsus vallavolikogule lisaeelarve projekti.»


«(6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse §-s 52 eelarve koostamise javastuvõtmise kohta sätestatud korras.»

(31) Täiendada § 54 lõikega 61järgmises sõnastuses:


«(61) Lisaeelarve ja eelarve muudatuse võib volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni ettepanekul ja volikoguotsusel vastu võtta ka ühe lugemisega.»


«(7) Eelarve aasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab valitsus needlaekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse oma korraldusega ja informeerib sellest koheselt volikogu.»

(33) Tunnistada kehtetuks § 55 lõiked 8, 9 ja 11.


«(10) Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud Rahandusministri määrusega.»


«(1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle vallavolikogule.»

(36) Muuta § 56 lõike 2 sõnastust ja sätestada see järgmiselt:

«(2) Majandusaasta aruandesse kuuluvad:

1) tegevusaruanne;

2) konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne;

3) audiitori järeldusotsus.»

(37) Muuta § 56 lõike 3 sõnastust järgmiselt:

«(3) Revisjonikomisjon esitab enne majandusaastaaruande kinnitamist arvamuse aastaaruande kohta.»


«(5) Majandusaasta aruande esitab vallavolikogu Harju Maavalitsusele seitsme tööpäeva jooksul aruandekinnitamisest arvates ning Rahandusministeeriumile hiljemalt 30. juuniks.»


(40) Muuta § 60 lõike 3 sõnastust järgnevalt:

«(3) Vallavara kohta peetakse arvestust valla raamatupidamises.»

(41) Tunnistada kehtetuks § 61.

(42) Täiendada § 65 lõikega 71järgmises sõnastuses:

«(71) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1 ja 3 sätestatut ei kohaldata valla omandis olevatekorteriomandite üürile andmisel majanduslikult vähekindlustatud isikutele või isikutele, kes omavad valla jaoksolulist tähtsust. Sellisel juhul otsustab korteriomandite üürile andmise vallavalitsus.»

(43) Tunnistada kehtetuks § 67 ja § 68.

(44) Lisada § 70 lõikes 3 esitatud viimasele lausele ette märge «(4)».

(45) Muuta § 71 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

«4) kui võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise kasutuslepingu (üle viie aasta) alusel ja kasutuslepingu järgion kasutajal vara väljaostu õigus;»

§ 2. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale.

§ 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis ja Rae valla kodulehel.

§ 4. Käesolev määrus jõustub 15. novembril 2008.

Volikogu esimees Veigo GUTMANN

KinnitatudRae Vallavolikogu14. detsembri 2004määrusega nr 44(Rae Vvk 21.03.2006 määrus nr 12, jõust. 24.03.2006;


Rae Vvk 20.06.2006 määrus nr 26, jõust. 23.06.2006;Rae Vvk 21.11.2006 määrus nr 35, jõust. 24.11.2006;Rae Vvk 21.08.2007 määrus nr 58, jõust. 25.08.2007;Rae Vvk 09.09.2008 määrus nr 91, jõust. 15.09.2008;Rae Vvk 11.11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008)

RAE VALLA PÕHIMÄÄRUS

I ÜLDSÄTTED

§ 1 Rae valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

(1) Rae vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsusekorralduse seadusest (edaspidi: KOKS), seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest,teistest Rae valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teisteomavalitsusüksuste või nende liitudega.

(2) Rae vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldabnende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganitevõi kellegi teise pädevusse.

(3) Rae vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste jaRae valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Rae Vallavolikogu (edaspidivallavolikogu), vallavolikogu esimees, Rae Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem.

(4) Rae valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Rae valla õigusaktidegasätestatud korras.

§ 2 Rae valla sümbolid

(1) Rae valla sümbolid on vapp ja lipp.

(2) Rae vallavapi keskmes on hõbedane rist, mis jagab vapi kilbi nelja ossa. Kilbi ülemine vasak ja alumineparem väli on mustad. Ülemine parem ja alumine vasak väli on punased. Mustadel väljadel on hõbedanestiliseeritud tammeleht. Rae vallavapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1.

Hõbedane rist koos punaste väljadega tähistab Rae valla asumist Harjumaal, koos mustade väljadega agavalla ajaloolist seost esimese eestikeelse piibli ilmumisega ja valla talupidamise traditsioonidega. Hõbedasedtammelehed tähistavad kohalikku legendi pruudi-peiu tammedest ja on seotud Lehmja tammikuga.

(3) Rae vallalipuks on valge lipukangas Rae vallavapi kujutisega. Lipukanga laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11,vallalipu normaalsuurus on 105 x 165 sentimeetrit. Vallalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.

§ 3 Rae valla sümbolite kasutamise kord

(1) Rae vallavappi kasutatakse:

1) vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse ametite, valla ametiasutuste hallatavate asutuste, samutiäriühingute, mille ainuaktsionäriks või ainuosanikuks on Rae vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;

2) Rae valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, samuti punktis 1 nimetatud vallaametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel;

3) vallavalitsuse hoonetel, samuti hoonetel, kuhu vapp ajalooliselt kuulus, valla piiritähistel ning vallaametiasutuste siltidel.

(2) Vallavapi reljeefkujutisega tooteid (meened, laualipud, kleebised jms) võib valmistada ja müüa ainultvallavalitsuse loal.

(3) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõikes 1, võib Rae vallavappi kasutada üksnesvallavalitsuse loal.

(4) Rae vallalipp heisatakse:

1) alaliselt vallavalitsuse hoonel;

2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.


(5) Rae vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsusekorraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Kolmandatele isikutele on niisugused otsusedvõi korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga.

(6) Rae vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardagavastavasse hoidjasse või lipumasti.

(7) Valla lipu võivad heisata kõik valla elanikud eramajadel, valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted jaorganisatsioonid oma (haldus)hoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peabvastama käesoleva põhimääruse paragrahv 2 lõikes 3 toodud kirjeldusele.

(8) Lipumasti kõrgus peab olema ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus peab olemaligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest.

(9) Heisatud lippudel peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(10) Valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 50 – 100 mm laiune must lint, millemõlemad otsad peavad ulatuma kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti (-vardasse).

(11) Valla lipp heisatakse 01. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8:00 ja 01. oktoobrist kuni 30.aprillini (kaasa arvatud) kell 9:00 ning langetatakse päikeseloojangul kuid mitte hiljem kui kell 22:00.

(12) Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga, maakondade ja linnade-valdade lippudega asetseb lippude poolt vaadates paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipudprantsusekeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulisesjärjekorras, seejärel linnade-valdade lipud linnade-valdade tähestikulises järjekorras ja viimasena Rae valla lippvasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele.Valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid

(13) Rae vallalipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal.

(14) Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

§ 4 Rae vallavapi teeneteplaat

(1) Rae vallavapi teeneteplaat on Rae valla omavalitsusliku staatuse taastamist tähistav autasu ning see antaksefüüsilisele isikule Rae vallale osutatud oluliste teenete eest. Rae vallavapi teeneteplaat on Rae valla kõrgeimautasu.

(2) Teeneteplaadi etalonkujutis ja kirjeldus on toodud põhimääruse lisas 3.

(3) Rae vallavapi teeneteplaat omistatakse vallavalitsuse esildise alusel vallavolikogu otsusega. Rae vallavapiteeneteplaat antakse üle Rae valla aastapäeval.

(4) Taotlusi teeneteplaadi andmiseks on õigus esitada kõigil vallakodanikel, organisatsioonidel ja asutustel.Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele iga aasta 1. septembriks. Taotluses tuuakse ära teeneteplaadikandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht,kodakondsus ning teenete kirjeldus. Iga taotluse esitaja võib esitada ühe kandidaadi.

(5) Vallavalitsus esitab volikogule oma ettepanekud teeneteplaatide kandidaatide kohta, mis on eelnevalt läbiarutatud vallavalitsuse istungil.

(6) Teeneteplaadi juurde kuulub tänukiri. Rae vallavapi teeneteplaadiga autasustatu loetakse ühtlasi vallaaukodanikuks

(7) Teeneteplaadi saanute nimed koos teeneteplaadi andmise otsuse äranäitamisega kantakse vastavasseregistreerimisraamatusse, mida hoitakse vallakantseleis.

(8) Teeneteplaadid ei kuulu asendamisele ning neid ei nõuta tagasi.

(9) Teeneteplaadid on nummerdatud.

(10) Teeneteplaadiga kaasneb kutsete saatmine vallavolikogu ja –valitsuse pidulikele vastuvõttudele.

(11) Vallavapi teeneteplaadi omistamise täpsema korra (statuudi) kehtestab vallavolikogu.

§ 5 Rae valla tänukiri

(1) Tänukirja blanketi kinnitab vallavalitsus.

(2) Tänukiri antakse Rae vallale osutatud teenete eest.


(3) Tänukirja annab üle vallavanem riiklikel, valla ja muudel tähtpäevadel.

(4) Taotlusi tänukirja andmiseks on õigus esitada vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetel ning valla asutustel.

(5) Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus.

(6) Tänukirja saanute nimed koos tänukirja andmise korralduse äranäitamisega kantakse vastavasseregistreerimisraamatusse, mida hoitakse vallakantseleis.

§ 6 Asjaajamiskeel

Asjaajamiskeel Rae valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel.

II RAE VALLA PIIR

§ 7 Rae valla piir

(1) Rae valla piiri skeem on toodud põhimääruse lisas 4.

(2) Rae valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras jatähistatakse valda suubuvatel teedel.

§ 8 Vallaelaniku mõiste

Rae vallaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Rae vallas.

III RAE VALLAVOLIKOGU

§ 9 Omavalitsusüksuse esinduskogu

(1) Vallavolikogu on Rae valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatudkorras. Vallavolikogus peab olema vähemalt 17 liiget.

(2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub vallavolikogu seadustest jateistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel.

(3) Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja lahendab seaduse ja käesolevapõhimäärusega talle pandud ülesandeid.

(4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul üks tema poolt määratudvallavolikogu aseesimeestest.

§ 10 Rae vallaelanike küsitluse läbiviimine

(1) Vallavolikogul on õigus korraldada Rae valla territooriumil vallaelanike küsitlusi olulistes küsimustes.

(2) Vallavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1%hääleõiguslike vallaelanike algatusel.

(3) Küsitlus viiakse läbi vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

§ 11 Vallavolikogu töökorraldus

(1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ningfraktsioonid.


(2) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise ja majandusliku teenindamise ning volikogu ja tema komisjonidetöö tagab vallakantselei.

§ 12 Hääletamise läbiviimise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord isikuvalimistel volikogus

(1) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale.Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. Kandidaatide nimed kantaksehääletamissedelile vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaadi nime järel kantakse hääletamissedelile lahtridmärkustega poolt ja vastu.


(2) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon,kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate.

(3) Häältelugemiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokollihääletamistulemuste kohta.

(4) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustatakse vallavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis-ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamiseläbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg.

(5) Häältelugemiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Häältelugemiskomisjon annabvallavolikogu liikmele häältelugemiskomisjoni esimehe allkirjaga hääletamissedeli. Hääletamissedel antakseallkirja vastu hääletamissedelite väljaandmiseks koostatud vallavolikogu liikmete nimekirja alusel.

(6) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis või selleks ettenähtud ruumis. Hääletav vallavolikogu liigemärgib sedelile oma otsustuse. Häältelugemiskomisjoni liige paneb hääletamissedelile vallavolikogu pitsatijäljendi ning hääletav vallavolikogu liige laseb hääletamissedeli isiklikult valimiskasti.

(7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedelitagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

(8) Hääletav vallavolikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga.

Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl, kui:

1) kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris;

2) kui hääletamissedelil puudub häältelugemiskomisjoni esimehe allkiri või hääletamissedelil ei olevallavolikogu pitsati jäljendit.

(9) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle pooltvallavolikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korralotsustab hääletamissedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

(10) Häältelugemiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Häältelugemiskomisjon teebkindlaks:

1) hääletamissedeli saanud vallavolikogu liikmete arvu;

2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud vallavolikogu liikmetearvu;


3) kehtetute hääletamissedelite arvu;

4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- javastuhäälte) arvu.

(11) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõikhäältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamushäältelugemiskomisjoni töö kohta. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimeesja esitab selle istungi juhatajale.

(12) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise jahääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. Protesti rahuldamise otsustabvallavolikogu avalikul hääletamisel.

(13) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge vallavolikogu istungi protokolli,seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Vallavolikogu vastava otsustuse alusel viiakseuus hääletamine läbi samal vallavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(14) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.

(15) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab vallavolikogu hääletamise teel.Nimetatud vallavolikogu otsustused kantakse vallavolikogu istungi protokolli.

§ 13 Vallavolikogu esimees

(1) Vallavolikogu esimees:


1)juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nendeettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;


2) esindab või volitab esindama Rae valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ningvallavolikogu poolt antud pädevusele;

3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogupädevusse kuuluvates küsimustes;

4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peabvallavolikogu nimel kirjavahetust;

5) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;

6) määrab vallavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul vallavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ningvajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;

7) pikendab vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega vallavolikogus;

8) esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti;

9) tagab vallavolikogu istungil päevakorrast kinnipidamise;

10) annab vallavolikogu istungil sõna taotlemise järjekorras;

11) kutsub vallavolikogu istungil päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi ja lõpetab sõnavõtu,kui see ei puuduta arutatavat küsimust;

12) viib vallavolikogu istungil vajadusel läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused, fikseeribvolikogu otsustused haamrilöögiga;

13) omab õigust välja kuulutada vallavolikogu istungil vaheaeg;


14) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

(2) Vallavolikogu esimees määrab enda äraoleku ajaks ühe aseesimeestest enda asendajaks. Juhul kuivallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab taasendaja suuliselt.

(3) Vallavolikogu esimehe või ühe vallavolikogu aseesimehe ametikoht võib vallavolikogu otsusel ollapalgaline.

§ 14 Vallavolikogu esimehe valimise kord

(1) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon.Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(2) Vallavolikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaksvalimiskomisjoni otsusega. Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine vallavolikogu esimehevalimisel toimub käesoleva põhimääruse § 12 sätestatud korras.

(3) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

§ 15 Vallavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord

(1) Pärast vallavolikogu esimehe valimist valib vallavolikogu aseesimehe (aseesimehed) oma liikmete hulgastvallavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel.

(2) Vallavolikogu otsustab vallavolikogu aseesimeeste arvu.

(3) Vallavolikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon.Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.


(4) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine vallavolikogu aseesimehe valimisel toimub käesolevapõhimääruse § 12 sätestatud korras.


(5) Kui valitakse üks vallavolikogu aseesimees, siis osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisuhäälteenamuse.

(6) Kui valitakse mitu vallavolikogu aseesimeest, siis:

(6.1) valitakse kõik aseesimehed korraga

(6.2) igal volikogu liikmel on üks hääl, sõltumata kandidaatide arvust

(6.3) valituks osutuvad need kandidaadid, kes saavad enim hääli vastavalt valida otsustatud kandidaatide arvule;

(6.4) esimeseks aseesimeheks nimetatakse hääletamisel enim hääli kogunud kandidaat


§ 16 Vallavolikogu komisjon

(1) Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutisekomisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

(1.1.) Volikogu komisjoni liige ei pea olema volikogu liige, väljaarvatud volikogu komisjoni esimees jaaseesimees, kes valitakse volikogu liikmete hulgast.


(2) Vallavolikogu alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitabvallavolikogu.

(3) Vallavolikogu alatine komisjon:

1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuidnende lahendamiseks;

2) töötab välja oma valdkonna tegevuskavad;

3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;

4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Rae valla õigusaktide eelnõude kohta;

5) kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist;

6) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta.

(4) Vallavolikogu komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu komisjoni esimeheesildisel. Juhul, kui komisjoni liige ei osale komisjoni töös või ei ole osa võtnud komisjoni koosolekust rohkemkui kolm korda, võib volikogu komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme komisjonist tagasi kutsuda.


(5) Vallavolikogu komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees.

6) Komisjon suhtleb Vallavolikoguga komisjoni esimehe või tema asendaja kaudu, kes esitab komisjoni pooltheakskiidetud eelnõud, arvamused ja ettepanekud vallakantselei kaudu volikogu esimehele.

(7) Komisjon suhtleb Vallavalitsusega vallakantselei kaudu, esitades komisjoni protokolli alusel Vallavalitsuseleja vallavalitsuse ametitele kirjalikke taotlusi asjade arutamisele võtmiseks ning arvamuste saamiseks.

(8) Komisjoni nimele saabunud ja komisjonile volikogu esimehe poolt lahendamiseks suunatud avaldusteleja kirjadele koostab vastused komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Avaldustele ja kirjadele vastabvolikogu esimees.

(9) Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub üldjuhul üks kord kuus. Vallavolikogukomisjoni koosoleku kutsub kokku vallavolikogu komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omalalgatusel või 1/3 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Vallavolikogu komisjon on otsustusvõimeline, kuikoosolekust võtab osa vähemalt 1/3 komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Vallavolikogukomisjon võtab otsuseid vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega.


(9.1) Volikogu komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid komisjoni koosolekut kokku kutsumata kirjalikusmenetluses, kui sellega on nõus kõik komisjoni liikmed. Komisjoni esimees saadab komisjoni otsuse eelnõuelektronposti teel kõigile komisjoni liikmetele, määrates aja, mille jooksul komisjoni liige peab teatama, kas taon nõus otsust vastu võtma komisjoni koosolekut kokku kutsumata kirjalikus menetluses, ning hääletama otsuseeelnõu poolt või vastu. Kui komisjoni liige teatab, et ta ei ole nõus otsust vastu võtma komisjoni koosolekutkokku kutsumata kirjalikus menetluses, toimub otsuse vastu võtmine komisjoni koosolekul.

Juhul, kui komisjoni liige ei teata esimehe poolt antud tähtaja jooksul, kas ta on nõus otsust vastu võtmakomisjoni koosolekut kokku kutsumata kirjalikus menetluses, loetakse, et ta ei ole nõus kirjaliku menetlusega

Komisjoni otsuse vastuvõtmiseks peab komisjoni liige elektronposti teel teatama komisjoni esimehele omaotsuse, kas ta hääletab otsuse poolt või otsuse vastu.

Komisjoni liikme otsus lisatakse otsuse hääletusprotokollile.

Komisjoni esimees koostab otsuse hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli, kuhu kantakse komisjoni liikmetenimed ja vastuvõetud otsus koos hääletustulemustega. Kui komisjoni otsus tehakse koosolekut kokku kutsumatakirjalikus menetluses, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on enamus komisjoni liikmetest.


(10) Vallavolikogu esimees määrab üldjuhul vallavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjonon alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist vallavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädalajooksul peale määramist esitama kas:

1) (Kehtetu – Rae Vvk 11.11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008)

2) vallavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või

3) vallavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

(11) Vallavolikogu komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse 5 tööpäeva jooksul ning neile kirjutaballa koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidon kättesaadavad vallakantseleis hiljemalt kuuendal tööpäeval pärast istungit. Isikutel, kellesse puutuvaidküsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt 7 päeva jooksul väljavõte protokollist.


(12) Vallavolikogu komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsustevõi vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aruvallavolikogu ees tehtud tööst.

(13) Vallavolikogu komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ning saada vallavalitsuselt komisjonitööks vajalikku informatsiooni.

(14) Vallavolikogu komisjoni liikmete osalemine koosolekul hüvitatakse vallavolikogu poolt ettenähtud korras

(15) Vallavolikogu komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Vallavolikogu komisjoniliikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.

(16) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone. Vallavolikoguõigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. Omategevuse lõpetamisel esitavad ajutised komisjonid vallavolikogule aruande.

(16.1) Volikogu ajutise komisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 16 sätestatud alustel ja korras.


§ 17 Vallavolikogu komisjoni esimehe ülesanded

(1) Komisjoni esimees:

1) juhib komisjoni tööd;

2) koostab komisjoni töökava ja komisjoni koosolekute päevakorraprojekti;

3) kutsub kokku komisjoni koosoleku;


4) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;

5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelus;

6) juhatab komisjoni istungit;

7) esindab koos volikogu esindajaga volikogu, kui tema juhitav alatine komisjon oli juhtivkomisjoniksvaidlustatud määruste või otsuste vastuvõtmisel;

8) allkirjastab komisjoni protokolli 3 tööpäeva jooksul arvates protokolli valmimisest.

(2) Komisjoni esimehel on õigus nõuda tööülesandeid puudutavaid dokumente ja saada neid 5 tööpäeva jooksulVallavalitsuse struktuuriüksustelt.

(3) Komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid komisjoni aseesimees.

§ 18 Vallavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord

(1) Vallavolikogu valib vallavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe vallavolikogu liikmete hulgast salajaselhääletamisel. Vallavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised korraldatakse eraldi.

(2) Vallavolikogu otsustab vallavolikogu komisjoni aseesimeeste arvu.

(3) Iga komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl.

(4) Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme erineva vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehevalimisel. Sel juhul on igal vallavolikogu liikmel hääli vastavalt valitavate komisjonide esimeeste võiaseesimeeste arvule.

(5) Vallavolikogu komisjoni esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogufraktsioon. Vallavolikogu komisjoni aseesimehe kandidaadi esitab komisjoni esimees. Kandidaatideülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kui hääletamine korraldatakse samaaegseltmitme erineva komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel, suletakse kandidaatide nimekiri iga komisjoni osaseraldi.

(6) Kui hääletamine korraldatakse mitme erineva komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel üheaegselt,kantakse tekst ühele hääletamissedelile. Hääletamissedeli tekstist peab nähtuma, millise komisjoni esimeest võiaseesimeest valitakse. Hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise reegleid arvestatakse iga komisjoni esimehe jaaseesimehe valimisel eraldi.

(7) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse § 12 sätestatud korras.

(8) Vallavolikogu komisjoni esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab hääletamisest osavõtnud vallavolikogu liikmete poolthäälte enamuse.

§ 19 Vallavolikogu revisjonikomisjon

(1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 16 sätestatud alustel ja korras. Revisjonikomisjoniteenindab vallakantselei.

(2) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse § 21 ja Rae valla õigusaktidega sätestatud alustel jakorras:

1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;

3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamisesihipärasust;

4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;

5) vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(3) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(4) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil.

§ 20 Vallavolikogu revisjonikomisjoni moodustamine

(1) Vallavolikogu moodustab oma volituse ajaks vähemalt kolmeliikmelise vallavolikogu revisjonikomisjoni.


(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast.

(3) Revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees valitakse käesoleva põhimääruse § 12 sätestatud korras.

(4) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel, mituliiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse vallavolikogu istungiprotokollis.

(5) Hääletamise võib korraldada üheaegselt revisjonikomisjoni kõigi liikmete või ühe või mitme liikmevalimisel. Revisjonikomisjoni iga liikme valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. Mitmerevisjonikomisjoni liikme üheaegsel valimisel on igal vallavolikogu liikmel hääli vastavalt revisjonikomisjonivalitavate liikmete arvule.

(6) Revisjonikomisjoni liikme kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon.Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek revisjonikomisjoni esimehele, kes esitabvallavolikogu istungil kandidaadid nimekirja kandmiseks. Kandidaatidest koostatakse nimekiri. Nimekirjasulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel.

(7) Hääletamissedelile kantakse tähestikulises järjekorras kõigi ülesseatud kandidaatide nimed ning igakandidaadi nime järele lahtrid märkusega poolt ja vastu.

(8) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine revisjonikomisjoni liikme valimisel toimub käesolevapõhimääruse § 12 lõigetes 2-6, 8-12 ja 14-15 sätestatud korras.

(9) Hääletamissedel on kehtetu ka juhul, kui sedelile on märgitud riste rohkem kui oli valijal hääli.

(10) Valituks osutuvad enam hääli saanud kandidaadid, kes said hääletamisest osavõtnud vallavolikogu liikmetepoolthäälte enamuse. Kui viimasele komisjoni liikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, viiaksenende kandidaatide vahel läbi teine hääletusvoor. Vallavolikogu vastav otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(11) Kui osa revisjonikomisjoni liikmeid jäi valimata, seatakse vabale kohale uuesti üles kandidaadid ja viiakseläbi uus hääletamine. Vallavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal vallavolikoguistungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(12) Revisjonikomisjoni uue liikme valimine viiakse läbi,

1) revisjonikomisjoni liikme lahkumisel revisjonikomisjonist isikliku avalduse alusel;

2) revisjonikomisjoni liikmele umbusalduse avaldamisel;

3) revisjonikomisjoni liikme surma korral.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud juhtudel viiakse läbi revisjonikomisjoni uue liikme valiminekäesolevas paragrahvis sätestatud korras või vallavolikogu otsusel vähendatakse vastavalt revisjonikomisjoniliikmete arvu.

§ 21 Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord

(1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahv 19 lõikes 2 sätestatud valdkondadesvallavalitsuse ja valla asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või vallavolikoguotsuste alusel.

(2) Kontrollimised toimuvad vallavolikogu poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel.

(3) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuseametite ametnikke ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks moodustab komisjon oma otsusega töörühma,mida juhib komisjoni liige. Töörühma juhi ülesandeks on kontrolliülesande vormistamise, kontrollimiseläbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamisekorraldamine.

(4) Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava vallaasutuse juhti jaesitab asutuse juhile kontrolliülesande koopia. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijaletöötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilistabi.

(5) Kontrollijal on õigus talle antud ülesande täitmiseks:


1) tutvuda kontrollitava asutuse kõigi vajalike dokumentidega, saada nende koopiaid ning ametiisikuteltkirjalikke seletusi ja teavet;

2) kontrollida materiaalsete ja rahaliste vahendite säilimist materiaalselt vastutava isiku juuresolekul;

3) pääseda kontrollitava asutuse objektidele ja ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema poolt määratudametiisiku saatel;

4) kontrollimise takistamise korral nõuda asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellestrevisjonikomisjoni või vallavolikogu esimeest.


(6)Kontrolliülesande täitmisel kontrollija:

1) peab puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või olulisteseaduserikkumiste ilmnemisel sellest koheselt informeerima asutuse juhti ja vajadusel koostama vaheakti ningesitama selle kontrolliülesande andjale;

2) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest;

3) kohustub kasutama kontrollimise käigus talle teada saanud andmeid ainult kontrollimise huvides ning mitteedastama neid kolmandatele isikutele;

4) ei või takistada kontrollitava asutuse tööd.

(7) Kontrollitulemuste kohta vormistab kontrollija akti, mis peab vastama haldus-dokumentidele kehtestatudnõuetele. Aktis näidatakse ära kontrollitava asutuse nimetus, alluvus, kontrollitud küsimus ja periood, sel ajalasutuse juhina ja pearaamatupidajana töötanud ametiisikud, kontrollija ja läbiviimise aeg. Aktile kirjutab allakontrollija.

(8) Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest ja kontrollimise tulemustest:

1) viidet õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitud valdkonda;

2) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuse tegevuse vastavust riigi ning Rae vallaõigusaktidele;

3) asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust, otstarbekust ningsihipärasust;

4) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust;

5) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta.

(9) Majandusliku kahju ilmsikstulekul tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika,tekkimise põhjused ja sellega seotud ametiisikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusaktija mis osas on rikutud.

(10) Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes 5 tööpäeva jooksul peab esitamaseletuskirja.

(11) Kontrollija võib aktile lisada omapoolseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutusetöö parandamiseks.

(12) Komisjon arutab kontrollitulemused läbi ja võtab vastu otsuse. Kontrollitud asutuse juhil on õigus võtta osaküsimuse arutamisest komisjonis ja anda seal omapoolseid selgitusi. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid jaandmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

(13) Komisjon saadab akti ja komisjoni otsuse vallavalitsusele, kes võtab oma seisukoha ning esitab selle kümnepäeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsusetegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajalikuvallavolikogu õigusakti eelnõu.

§ 22(Kehtetu - Rae Vvk 21.03.2006 määrus nr 12, jõust. 24.03.2006)

§ 23 Vallavolikogu fraktsioon

(1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam vallavolikogu liiget. Vallavolikogu liige võib kuuludasamaaegselt ainult ühte fraktsiooni.


(2) Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud fraktsiooni kõigi liikmete poolt ningmilles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse vallavolikogu istungi juhatajale.Fraktsioon loetakse moodustatuks vallavolikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest.

(3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või aseesimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab tedafraktsiooni aseesimees.

(4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse vallavolikoguesimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil.

(5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikultfraktsiooni ja vallavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. Fraktsiooni liikmevõib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi pooltallkirjastatud. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil.

(6) Fraktsioonil on õigus:

1) algatada vallavolikogu õigusaktide eelnõusid;

2) anda arvamusi vallavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale;

4) võtta oma liikme kaudu vallavolikogu istungil sõna;

5) võtta vallavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;

6) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.

§ 24 Vallavolikogu kokkukutsumine

(1) Vallavolikogu töövorm on istung. Vallavolikogu istungi töökeeleks on eesti keel.

(2) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja, nende puudumiselvallavolikogu vanim liige alljärgnevas korras.

(3) Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku vallavolikogu istungi vallavalitsuse või vähemalt 1/4vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

(4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub istungi kokku ka valitsuse, volikogu komisjoni, fraktsiooni võivähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste(edaspidi kiireloomulised küsimused) arutamiseks nädala jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist.

(5) Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused.Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamisel võib töökorda selles osas, mispuudutab valitsuse ja komisjoni, kelle tegevusvaldkonda küsimus kuulub (edaspidi juhtivkomisjon) poolt eelnõuläbivaatamist, mitte järgida, kui juhtivkomisjoni esimees ei nõua eelnõu suunamist komisjonile läbivaatamiseks.

(6) Kutse vallavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht jaarutlusele tulevad küsimused, tehakse vallavolikogu liikmetele teatavaks vallakantselei poolt vähemalt nelipäeva enne vallavolikogu istungit, Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldataksevalla veebilehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nendeseletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link Rae valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad.Vallavolikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse paberkandjal.

§ 25 Küsimuste arutelu vallavolikogus

(1) Vallavolikogu istungit, välja arvatud uue koosseisu esimest istungit ja KOKS-i § 52 lõike 2 aluselkokkukutsutud vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit, juhatab vallavolikogu esimees. Vallavolikoguesimehe äraolekul juhatab vallavolikogu istungit tema asendaja.

(2) Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist.Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi.

(3) Vallavolikogu istungi päevakorra projekti kantakse kõik nõutavas korras ette valmistatud küsimused. Samaküsimust käsitlevat kahte või enamat eelnõud võib arutada ühe päevakorrapunktina.




(4) Vallavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. Ettepanekulevolikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda võtmiseks (õigusakti algatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu.Määruse eelnõule tuleb lisada ka seletuskiri.

(5) Volikogu kinnitab päevakorraprojekti istungi alguses. Päevakorraprojekti arutamise käigus kuulatakseära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõudepäevakorraprojektist väljajätmiseks. Seejärel kinnitatakse päevakord.

(6) Vallavanema taotlusel vallale olulise tähtsusega küsimuse aruteluks võib volikogu katkestadapäevakorraküsimuste arutelu ja peale küsimuse arutelu tuleb jätkata päevakorra kohaselt.

(7) Eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjon, samuti muu alatine komisjon või fraktsioon võib tehavolikogule ettepaneku arvata mistahes eelnõu enne selle päevakorda võtmist volikogu menetlusest välja.

Ettepanek menetlusest väljaarvamiseks esitatakse volikogu istungi alguses istungi juhatajale kirjalikult.

(8) Päevakorraväliselt edastatakse teateid ja käsitletakse volikogu istungil:

1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;

2) kodukorda puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul;

3) ettepanekuid päevakorra ja töö ajagraafiku muutmiseks;

4) vallavanema poliitilisi avaldusi;

5) teadaandeid volikogu liikmetele, komisjonidele ja fraktsioonidele edastab volikogu istungi juhataja.Teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult;

6) volikogu istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse või kui sedajätkatakse

(9) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ärajuhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Eelnõu algatajaks ja juhtivkomisjoni esindajaks võib olla üks ja samaisik.

(10) Ettekandeks antakse aega kuni 10 minutit ja kaasettekandeks kuni 5 minutit. Ettekandja taotlusel võibistungi juhataja ettekande aega pikendada kuni 5 minuti ja kaasettekandja aega vastavalt kuni 3 minuti võrra.

(11) Volikogu liige võib eelnõu ettekandjale või kaasettekandjale esitada kokku kaks suulist küsimust. Lisakskahele suulisele küsimusele võib volikogu liige esitada veel kirjalikke küsimusi.

(12) Päevakorraküsimuses läbirääkimistel arutelul arvamuse avaldamise viisid on:

1) küsimuse esitamine ettekandjale kestvusega üks minut;

2) sõnavõtt faktiliseks õienduseks kuni üks minut;

3) sõnavõtt kuni kaks minutit;


(13) Arvamuse avaldamiseks annab istungi juhataja sõna vastavalt registreerimise järjekorrale. Sõna eesõigus onvallavanemal.

(14) Volikogu istungi juhataja taandab arutatavasse päevakorrapunkti mittepuutuvad küsimused ja lõpetab kõnedning sõnavõtud.

(15) Päevakorrapunkti arutamisel avatakse läbirääkimised. Läbirääkimistel esinevad sõnavõtuga volikoguliikmed, fraktsioonid ja komisjonide esindajad. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad volikogu liikmed,fraktsioonide esindajad ja ettekandjad esineda lõppsõnaga kuni 1 minutit. Päevakorrapunkti arutamine lõpebviimase esinemisega või lõpetatakse see poolthäälteenamusega.

(16) Igal volikogu liikmel, fraktsioonil või komisjonil on õigus ühe päevakorrapunkti arutamise juures paludavaheaega kuni 3 minutit.

(17) Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks,kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimustpuudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.


(18) Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samutivallavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(19) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimusteshääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.

(20) Hääletamine vallavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised.

(21) Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolthääletab vähemalt ¼ kohalolevatest vallavolikogu liikmetest.

(22) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

(23) Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Seadustes ettenähtud küsimustes on otsustustevastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada onvallavolikogu liikmel koheselt istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaidpretensioone ei arvestata.

(24) Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg jakoht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetudotsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutaballa vallavolikogu esimees või tema asendaja - vallavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse jaavalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.Vallakantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse.

(25) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Iga istungil osalev volikogu liige annab omaallkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkubistungilt enne selle lõppu, kantakse osavõtulehele päevakorrapunkt(id), mille arutamisel ta osales.

§ 26 Vallavolikogu õigusaktide algatamine

(1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:

1) vallavolikogu liikmel;

2) vallavolikogu komisjonil;

3) vallavolikogu fraktsioonil;

4) vallavalitsusel;

5) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

(3) Algatatud eelnõud ja sellele lisatud dokumendid koos kaaskirjaga registreeritakse vallakantseleis pealevolikogule üleandmist.

(4) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentidele kehtestatudpõhinõuetele.

(5) Algatatud eelnõud koos seletuskirjade ja muude vajalike kirjalike lisadega, mis võivad olla ka andmekandjal,antakse üle volikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Samuti edastatakse istungijuhatajale ka arupärimised. Volikogu esimees või tema asendaja määrab koheselt esitatud eelnõule volikogualatiste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõud komisjonide vahel ümber.

Eelnõu esitaja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutilise tutvustamisega.

(6) Eelnõu algataja võib eelnõu üle anda volikogule ka väljaspool volikogu istungit volikogu esimehe või temaasendaja nõusolekul.Selliselt üleantud eelnõust ja sellele määratud juhtivkomisjonist informeerib volikoguistungi juhataja järgmisel istungil volikogu liikmeid.

(7) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algatajate nimede ja nende või nende esindajate allkirjaga.

(8) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu volikogus menetlemise ajal, välja arvatud eelarveeelnõu, igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel see eelnõu langeb välja volikogu menetlusest.

(9) Umbusaldusavalduse eelnõu tagasi võtta ei saa.


§ 27 Eelnõude lugemine

(1) Määruste eelnõusid arutab volikogu üldjuhul kahel lugemisel. Volikogu liikmete nõusolekul võib määrusiarutada ühel lugemisel.

(2) Eelarve, lisaeelarve ja eelarve muutmise eelnõu arutab volikogu üldjuhul kahel lugemisel. Volikogu otsusegavõib eelarve muudatuse või lisaeelarve eelnõu vastu võtta ka ühe lugemisega.

(3) Eelnõu iga lugemist on võimalik katkestada ja siis arutatakse seda järgmisel korral samal lugemise numbriall.

(4) Otsuste eelnõud arutab volikogu üldjuhul ühel lugemisel.

§ 28 Volikogu õigusaktide eelnõude menetlemine

(1) Volikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid võivad esitada juhtivkomisjonile menetluses oleva õigusaktieelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute tähtaja määrab juhtivkomisjon.

(2) Kui juhtivkomisjon ei arvestanud muudatusettepanekut, siis võib ettepaneku esitaja oma ettepaneku enneselle hääletamist volikogus tagasi võtta. Kui juhtivkomisjon arvestas muudatusettepanekut, ei saa seda tagasivõtta.

(3) Juhtivkomisjon teeb muudatusettepaneku kohta ühe järgmistest otsustest:

1) arvestada täielikult;

2) arvestada osaliselt;

3) arvestada sisuliselt, muutes redaktsiooni;

4) jätta arvestamata.

(4) Juhtivkomisjon korraldab arutatava eelnõu uue teksti ettevalmistamise, millesse on sisse viidud komisjonipoolt heaks kiidetud muudatused.

(5) Kui volikogu päevakorrapunkti arutelu katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja või juhtivkomisjon,katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon,paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele.

(6) Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab.Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, vallavanemal ja juhtivkomisjoni esindajalõigus ettepanekut kommenteerida. Konkureerivaid ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras.

(7) Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletas rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Kuikaks ettepanekut saavad võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja ja viib pärast vaheaeganende kahe ettepaneku vahel läbi uue hääletusvooru või katkestab eelnõu arutamise ja jätkab seda järgmiselistungil.

(8) Pärast muudatusettepanekute hääletamist või läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletuselemuudetud kujul.

(9) Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon nõuab, tuleb enne lõpphääletust teha vaheaeg kuni 10minutit. Protseduurilisi küsimusi käsitlevad ettepanekud esitatakse istungi juhtajale enne eelnõu lõpphääletamist.

§ 29 Arupärimine

(1) Vallavolikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallavolikoguesimehele, kes edastab selle arupärimise esitajale.

§ 30 Vaba mikrofon

(1) Volikogu liikmete, fraktsioonide, komisjonide avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil ennepõhimääruse § 26 lõikes 5 nimetatud eelnõude üleandmist.

(2) Avaldused vaba mikrofoni ajal esitatakse volikogu istungite saalis selleks ettenähtud kohast ning selleksantakse aega kuni viis minutit.

(3) Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne.


(4) Avalduse esitajale küsimusi ei esitata ning läbirääkimisi ei avata.

§ 31 Vallavolikogu liikme enesetaandamine

(1) Vallavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise vallavolikogu üksikakti arutamisest jaotsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.

(2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha ka vallavolikogu esimees või vallavolikoguliige.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelualgust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märgefikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on sellevallavolikogu liikme võrra väiksem.

§ 32 Umbusaldusmenetlus vallavolikogus

Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja vallavolikogu õigusaktieelnõu esitatakse vallavolikogule käesoleva põhimääruse § 26 sätestatud korras. Kirjalikus algatuses märgitakseumbusalduse avaldamise põhjus.

§ 33 Volikogu istungi salvestus

(1) Volikogu istungi protokollijal on õigus kasutada istungi protokolli koostamiseks kõiki kaasaegseid raadio,audio-video, elektroonilist jne tehnikat.

(2) Volikogu istungit on õigus ükskõik kellel salvestada (filmida jmt) volikogu nõusolekul. Kinnisel istungil onsalvestamine keelatud, v.a protokolli koostaja poolt.

(3) Volikogu istungi protokollija vastutab ainuisikuliselt istungi protokolli õigsuse eest.

(4) Volikogu ametliku salvestuse edaspidise kasutamise otsustab volikogu.


IV VALLAVALITSUS

§ 34 Vallavalitsus

(1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi jaRae valla õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli jaelanike kaasamise kaudu.

(3) Vallavalitsus juhib valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste tegevust, samuti osaleb valla osalusegaeraõiguslikes juriidilistes isikutes.

(4) Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitabvallavolikogu.

§ 35 Vallavanema valimise kord

(1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes omahariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

(2) Vallavanema valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevastarvates või käesoleva põhimääruse § 36 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 sätestatud tähtaegadel.

(3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks seaduses ettenähtud ajavahemikuks salajaselhääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon. Kandidaadiülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekirivastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel.

(5) Salajane hääletamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse §‑s 12 sätestatud korras.


(6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

(7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimesesvoorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogukoosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja vallavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse läbi uusvalimine samal vallavolikogu istungil käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.

§ 36 Vallavanem

(1) Vallavanem:

1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab Rae valda ja vallavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, väljaarvatud § 13 lg 1 p 2 toodud juhtudel. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama Rae valda temale antudpädevuse piires;

3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;

5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, koosseisu ja vallavalitsuse struktuuri;

6) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks vallavalitsuseliikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseksvalla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametistvabastamise kohta;

8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest.Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuseliige. Dokumentidele alla kirjutades lisab vallavanemat asendav isik oma ametinimetusele sõnad "vallavanemaülesannetes”.

(3) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuseteenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- võijärelevalveorgani liikmeks, valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuseliikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

(4) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogusamal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuelevallavalitsusele volituste andmiseni.

(5) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema võimäärab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

(6) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühevallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

§ 37 Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine

(1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus.

(2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem(ad) ja teised vallavalitsuse liikmed vastavaltvallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvule ja vallavalitsuse struktuurile.

(3) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates vallavolikogulekinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kohta.

(4) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamist vallavolikogu poolt esitabvallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid ningametisse nimetamiseks palgaliste vallavalitsuse liikmete kandidaadid.

(5) Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses.Vallavolikogu poolt ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikmekohustustest jätkab ta oma teenistust.


(6) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ja palgalised vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse vallavolikoguvallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks.

§ 38 Vallavalitsuse volituste tähtaeg

(1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse liikmete kinnitamise ning palgalistevallavalitsusliikmete ametisse nimetamise päevast.

(2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi, (s.h. peab istungeid) ja temavolitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

(4) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning KOKS-i § 49 6. lõikes sätestatud kvoorumjääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse KOKS-i §-s 28 ja käesoleva põhimääruse §-s 37 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.

(5) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud KOKS-i § 49 6. lõikes sätestatudkvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks.

§ 39 Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:

1) isikliku avalduse alusel;

2) vallavanema esildisel;

3) umbusalduse avaldamise korral;

4) seoses vallavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise ja palgaliste liikmete ametisse nimetamisega;

5) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega;

6) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;

7) tema surma korral.

(2) Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab vallavolikogu.

(3) Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest ja palgalise vallavalitsuse liikmeametist vabastamisel lõpevad tema vallavalitsuse liikme volitused.

§ 40 Vallavalitsuse uute liikmete kinnitamine ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine

Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme kohale kinnitatakse ja palgalisele vallavalitsuseliikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse §-s37 sätestatud korras.

§ 41 Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsuse pädevus on määratud seadusega. Lisaks sellele lahendab ja korraldab vallavalitsus tallevolikogu poolt KOKS-i §-s 22 lõike 2 alusel delegeeritud ülesandeid ja käesoleva põhimäärusega talletäitmiseks pandud kohaliku elu küsimusi.

(2) Vallavalitsus juhib vallakantselei, valla ametite, teenistuste, valla ametiasutuse hallatavate asutuste tegevustning valla omanduses olevate ettevõtete tegevust ja osaleb aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena vallaosalusega eraõiguslikes juriidilistes isikute isikutes.

§ 42 Vallavalitsuse töökord

(1) Vallavalitsuse üldine töökord on määratud seadusega.

(2) Vallavanema ülesanded on sätestatud KOKS-is ja Rae valla põhimääruses. Abivallavanema(te) javallavalitsuse muude liikmete ülesanded on sätestatud Rae valla põhimääruse ja abivallavanema ametijuhendiga.Ametijuhendi kinnitab Vallavalitsus.


(3) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mistehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. Vastavalt Vallavalitsusekorraldusega kinnitatud tööjaotusele Valitsuse liige:

1) esitab vallavanemale ettepanekuid neile alluvate vallavalitsuse ametite struktuuri, funktsioonide ja koosseisukohta;

2) teeb ettepanekuid küsimuste võtmiseks Vallavalitsuse istungile lähtudes vallavolikogult, vallavolikogukomisjonidelt, vallavalitsuse ametitelt saabunud ettepanekutest;

3) algatab eelnõusid valla elu puudutavates küsimustes;

4) teostab kontrolli oma töövaldkonnas kehtivate riigi õigusaktide, vallavolikogu määruste ja otsuste,vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise üle;

5) vastab vallavolikogu liikmete arupärimistele oma tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes ning vastutabisiklikult arupärimistele tähtaegse vastamise eest;6) täidab muid talle vallavalitsuse õigusaktidega pandudülesandeid.

(4) Vallavalitsuse töövorm on istung, mida juhatab vallavanem või tema asendaja. Vallavanem või tema asendajavõib istungile kutsuda teisi isikuid. Vajadusel kutsutakse istungile selgituste andmiseks eelnõu koostanudametnik(ud).

(5) Vallavalitsuse korraline istung toimub üldjuhul üks kord nädalas, igal teisipäeval algusega kell 09:00.

(Rae Vvk 11. 11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008)

(6) Vallasekretäri või tema asendaja teatab valitsuse liikmetele telefoni teel või e-postiga istungi päevakorraprojekti hiljemalt istungile eelneva nädala reede kella 12:00.


(7) Vajadusel kutsub vallavanem või tema asendaja kokku täiendava istungi. Täiendava istungi toimumise ajaja päevakorra teatab vallavanem valitsuse liikmetele telefoni teel või e-postiga vähemalt 3 tundi enne istungialgust.

(8) Istungi võib ära jätta, kui ei ole laekunud piisavalt materjale või muudel mõjuvatel põhjustel. Istungiärajätmise otsustab vallavanem või tema asendaja, teatades sellest valitsuse liikmetele hiljemalt istungile eelnevatööpäeva lõpuks.

(9) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse:

1) Vallavalitsuse määruse ja korralduse eelnõud;

2) vallavolikogu määruse või otsuse eelnõu esitamiseks vallavolikogule;

3) vallavolikogust saadetud määruse või otsuse eelnõule seisukoha andmiseks

4) muud Vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja Vallavalitsuse õigusaktikehtestamist;

5) informatsioonid.

(10) Valitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemaltpool valitsuse koosseisust. Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, teatab sellest vallasekretärile.

(11) Otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks eesistuja hääl.

(12) Ettepanekuid küsimuste võtmiseks päevakorda esitavad vastavalt tööjaotusele valitsuse liikmed,vallasekretär, ametite juhatajad ja vallavalitsuse komisjonid.

(13) Ettepanekud päevakorra asjus ning õigusaktide eelnõud esitatakse vallakantseleile kolm tööpäeva enneistungit kella 14-ks. Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruste eelnõud ja muud põhjalikumat läbivaatamistnõudvad eelnõud esitatakse 4 tööpäeva enne istungit.

(14) Istungi päevakorra koostab saabunud eelnõude ja ettepanekute alusel vallasekretär või tema poolt määratudametnik ning esitab selle vallavanemale istungile eelneva reede kella 8-ks.

(15) Õigusakti eelnõul peab olema õigusakti koostaja allkiri ja koostamise kuupäev. Koostaja lisab allkirjastatudja koostamise kuupäevaga selgituse. Eelnõu peab olema viseeritud vallavalitsuse vastava ameti juhataja javaldkonda kureeriva abivallavanema poolt.


(16) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamisel osaleb jurist, kes jälgib eelnõude vastavust kehtivateleõigusaktidele ning teeb sellekohase märke eelnõule.

(17) Eelnõud on valitsuse liikmeile kättesaadavad vallakantseleis hiljemalt istungile eelneva päeva kella 16-ks.Eelnõud saadetakse valitsuse liikmetele e-postiga.

(18) Kiireloomuliste küsimuste lülitamiseks valitsuse istungi päevakorda tuleb eelnõu esitada hiljemalt istungialguseks.

(19) Täiendavalt päevakorda lülitatav eelnõu peab olema eelnevalt kooskõlastatud vallasekretäriga japäevakorda lülitamine otsustatud vallavanema või tema asendaja poolt.

(20) Vallavalitsuse istungi läbiviimise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei

(21) Vallavalitsuse istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Vallavalitsuse istungi protokollid vormistatakseeesti keeles ja avalikustatakse Rae valla veebilehel ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatudpõhinõuetele.

(22) Helisalvestusi säilitatakse üks aasta. Nende taaskuulamine on lubatud Vallavalitsuse liikmetel ninghelisalvestust kasutatakse abimaterjalina protokolli koostamisel.


(23) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Kui istungit juhatas mituVallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud Vallavalitsuse liikmed, märkides,kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollissisalduvate andmete õigsuse eest.

(24) Protokolli märgitakse istungi toimumise aeg ja koht, istungi protokolli number, istungil osalenudvallavalitsuse liikmete nimed ja vallasekretäri või tema asendaja nimi, osavõtjate nimed, arutusele tulevadküsimused, vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid ning otsustused teistes päevakorrapunktides, millekohta ei võeta vastu määrust või korraldust, vallavalitsuse liikmete või vallasekretäri nõudmisel nendeeriarvamus. Kui eriarvamus esitatakse kirjalikult, siis säilitatakse see koos protokolliga.

(25) Protokoll vormistatakse 5 päeva jooksul arvates istungi toimumisest ja on kättesaadav vallakantseleis.Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutustesiseseks kasutamiseks.


(26) Vallavalitsuse määruse või korralduse korrektsuse ja andmete õigsuse eest vastutab selle esitanudVallavalitsuse liige või ametnik

(27) Kui istungil tehakse Valitsuse määruse või korralduse eelnõusse täiendusi ja parandusi, on eelnõu esitajakohustatud 1 tööpäeva jooksul peale istungit redigeerima eelnõu teksti arvestades istungil vastuvõetud täiendusija parandusi ning esitama selle vallasekretärile.

(28) Vallavalitsuse õigusaktid registreeritakse teistest dokumentidest eraldi ning õigusakt saab numbri vastavaltpäevakorras olnud küsimuste järjestusele. Õigusakti vastuvõtmise kuupäevaks on Valitsuse istungi toimumisekuupäev.

(29) Vallavalitsuse määrus ja korraldus esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärelvallavanemale või teda istungil asendanud vallavalitsuse liikmele.

(30) Määrused peavad olema avalikustatud käesolevas põhimääruses sätestatud korras enne nende jõustumist jaon kättesaadavad vallakantseleis kõigile isikutele.


(31) Vallavolikogule esitatavad küsimused vormistatakse vallavolikogu määruse või otsuse eelnõuna, misarutatakse eelnevalt läbi vallavalitsuse istungil.


(32) Määruse või otsuse eelnõule tuleb lisada seletuskiri ja eelnõu alus dokumendid ning eelnõu esitajaäranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritudkoostaja, ameti juhataja ja vastava abivallavanema poolt. Vallavolikogule edastatava seletuskirja kirjutab alla


eelnõu allkirjastab paberkandjal vallavanem. Seletuskirjas tuleb märkida, milliste Vallavolikogu õigusaktidegaon küsimus seotud, millist määrust või otsust on vajalik algatada, muuta, täiendada või kehtetuks tunnistada.


(33) Kui vallavalitsuse istungil tehakse volikogule esitatavasse eelnõusse täiendusi ja parandusi, on eelnõuesitaja kohustatud 1 tööpäeva jooksul peale istungit redigeerima eelnõu teksti ja esitama selle parandatud kujulvallasekretärile.

(34) Vallavalitsuse poolt esitatud määruse või otsuse eelnõu koos lisamaterjalide ärakirjadega edastataksevallavolikogule paberkandjal 5 tööpäeva jooksul arvates vallavalitsuse istungi toimumisest ning elektrooniliselt.


(35) Vallavolikogust saabunud eelnõu suunab vallavanem seisukoha võtuks vastava valdkonnaabivallavanemale, kes koostab oma arvamuse ja esitab selle koos vajalike materjalidega vallavanemale.

(36) Vallavalitsuse seisukoht määruse või otsuse eelnõule vormistatakse väljavõttena vallavalitsuse istungiprotokollist.

(37) Volikogu poolt esitatud eelnõud, millele on antud Vallavalitsuse seisukoht koos lisamaterjalideärakirjadega, samuti kirjavahetus, mis käsitleb volikogu määruste ja otsuste kooskõlastamist vallavalitsuse poolt,säilitatakse vallakantseleis.

(38) Üks eksemplar vallavolikogule esitatud materjalist jääb vallakantseleisse.

§ 43 Vallavalitsuse tööorganid

(1) Vallavalitsuse struktuuriüksusteks on vallakantselei ja vallavalitsuse ametid ning teenistused, mis täidavadoma haldusalas vahetult vallaomavalitsuse täitev- ja korraldava võimu ülesandeid, valmistavad ette omapädevuse piires volikogus või valitsuses otsustamisele tulevaid küsimusi.

(2) Ametid moodustab vallavanem vastavalt Vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse struktuurile. Ametiteja teenistuste ülesanded on sätestatud Vallavalitsuse poolt kinnitatud struktuuriüksuste põhimäärustes.

(3) Vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohtab esitab ettepanekud vallavanemale vallasekretär.Vallakantselei ülesanded on sätestatud vallakantselei põhimääruses, mille kinnitab Vallavalitsus.

§ 44 Vallavalitsuse komisjonid

(1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseksmoodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi: komisjon).

(2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetabvallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööstsõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

(3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjonijärelduste ja ettepanekute esitamise kord.

(4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemaltpool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral onotsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksulning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokolli koostaja.

(5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

(6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu jaülesanded kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab vallavalitsus pärastkomisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande esitamist.

§ 45 Vallasekretär

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

(2) Vallasekretär täidab lisaks seadusega pandud ülesannetele teisi, talle käesoleva põhimäärusega pandudülesandeid.

§ 46 Aleviku- ja külavanem

(1) Aleviku või külavanema valimine, tema ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse Rae valla aleviku- jakülavanema statuudiga.


(2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

V VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

§ 47 Valla asutused. Valla asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded

(1) Valla asutused on:

1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;

2) valla ametiasutuse hallatavad asutused, haridus-, kultuuri-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muudasutused, mis ei teosta avalikku võimu.

(2) Valla ametiasutuseks on Rae Vallavalitsus oma struktuuriüksustega. Vallavalitsuse struktuuriüksustnimetatakse ametiks. Ameti õigused, kohustused ja töökord sätestatakse ameti põhimääruses ning teistes Raevalla õigusaktides.

(3) Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on vallavalitsuse tööorganisatsiooniline ja tehniline tagamine ning vallavolikogu asjaajamise korraldamise, majanduslikuteenindamise ning vallavolikogu ja tema komisjonide töö tagamine.

(4) Valla asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Vallaametiasutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Valla ametiasutuse hallatava asutusepõhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavalitsus. Ametiasutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametistvallavalitsus vallavanema ettepanekul. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab vallavanem.

(5) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekulvallavalitsus kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab asutuse juht.

(6) Valla hallataval asutusel on valla eelarves oma alaeelarve. Asutusel võib olla oma sümboolika.


(7) Valla asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 48 Valla avalik teenistus

(1) Vallaametnike, välja arvatud vallavolikogu poolt ametisse nimetatud või valitud isikud, sotsiaalsed garantiidkehtestab vallavolikogu.

(2) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja Rae valla õigusaktidega sätestatud korras.

VI VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED

§ 49 Vallaeelarve sisu

(1) Vallavolikogu poolt kinnitatud vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest jafinantseerimistehingutest.

(2) Eelarveaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 50 Eelarve avalikustamine

Rae valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja lisaeelarved avaldatakse üldiseksteadmiseks vallakantseleis ja Rae valla veebilehel.


§ 51 Valla eelarve tulud ja kulud

(1) Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on:1) maksud;2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud;3) materiaalse ja immateriaalse vara müük;4) tulud varadelt;5) toetused, sealhulgas välisabi;6) muud tulud, sealhulgas trahvid.


(2) Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.

(3) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on:1) personalikulud;2) majandamiskulud;3) subsiidiumid ettevõtlusele;4) sotsiaaltoetused;5) eraldised mitteresidentidele;6) eraldised muule valitsussektorile;7) muud eraldised;8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine;9) intressid ja kohustistasud;10) muud kulud. Muude kulude osas moodustab reservfond vähemalt 1 miljon krooni.»


§ 52 Rae valla eelarve projekti koostamine

(1) Rae valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused ja vallavolikogu komisjonid hiljemalteelarveaastale eelneva aasta 1. juuliks vallavalitsusele oma ettepanekud reastatuna eelistuse järgi, välja arvatudseadusega pandud kohustuste täitmist tagavad kulutused ja eelarveaastale eelneval aastal või varem sõlmitudlepingute täitmist tagavad kulud, mis tuuakse eraldi välja.

(2) (Rae Vvk 11. 11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008)

(3) Vallavalitsus moodustab eelarveaastale eelneva aasta 1. juuliks eelarve menetlemise komisjoni, kuhu kuulubvähemalt kaks Vallavalitsuse liiget. Komisjon vaatab läbi esitatud esialgsed alaeelarved ja laekunud taotlused,kontrollib eelseisvaks eelarveaastaks esitatud kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivateleseadustele ja normidele ning hindab taotlusesse lülitatud kulude otstarbekust ja põhjendatust.

Esialgse alaeelarve läbivaatamisele kutsutakse alaeelarve koostanud vallaasutuse või vallavalitsuse ametiesindaja(d).


(4) (Kehtetu - Rae Vvk 11. 11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008)

(5) Eelarveaastale eelneva aasta 1. augustiks kinnitab vallavolikogu:

1) vajadusel eelarveprojekti tingimused;


2) vajadusel eelarveprojekti vormid;


3) eelarve prioriteedid;

4) (Kehtetu - Rae Vvk 11.11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008)




(51) (Kehtetu - Rae Vvk 11.11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008)


(7) Eelarve tasakaalustatud projekti koostab esitatud taotlusi, Rae valla arengukava, vallavolikogu otsustusija vallavalitsuse seisukohti arvestades rahandusamet hiljemalt 15. oktoobriks. Eelarve projekti koostamisellähtutakse järgnevast:

1) kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele, tuleb projektile lisada arvestused japõhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi eelseisvate eelarveaastate lõikes. Alustatavaehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehitise sisustamise ja majandamise kulude kohta nendearvelevõtmiseks järgnevate aastate halduseelarves;

2) Vallavolikogule esimesele lugemisele esitatakse eelarve projekt Rahandusministri määrusega kinnitatudklassifikaatori kolme või nelja kohaliste tululiikide lõikes ning ühe või kahe kohaliste kululiikide lõikes;



(8) Vallavalitsus esitab eelarve projekti koos nõutud lisadega ning eelarve menetlemise komisjoni kirjalikuarvamusega vallavolikogule hiljemalt 15. novembriks. Eelarve projektis kajastatakse võrdlusandmed eelmiseaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude jakulude kohta vastavalt nende liigendusele. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada.Vallavolikogule esitatud eelarve projekt avalikustatakse käesoleva põhimääruse § 50 sätestatud korras.


(9) Eelarve projektile lisatakse:

1) eelarve projekti seletuskiri. Seletuskirjas põhjendatakse eelarve projektis esitatud tulusid ja kulusid ningvõrreldakse neid käesolevaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kuludega.


2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastatelõikes;

3) andmed üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsummajaotusega eelarveaastate järgi;






8) Rae valla ametiasutuste struktuur, teenistujate koosseis ning palgamäärad ja palgatingimused ning vallaametiasutuste struktuur eelseisval eelarveaastal koos muudatustega võrreldes eelarveaastale eelneva aastaga.


§ 53 Rae valla eelarve projekti menetlemine, vastuvõtmine ja jõustumine

(1) Eelarve projekt esitatakse majandus- ja eelarvekomisjonile.


(2) Volikogu komisjonid esitavad omapoolsed seisukohad ning eelarve projekti parendus- jatäiendusettepanekudkoos vajalike lisadega hiljemalt kümne (10) päeva jooksul arvates eelarve esimesestlugemisest volikogu majandus- ja eelarvekomisjonile ja koopia vallavalitsusele.

(3) Vallavalitsusel on õigus majandus- ja eelarvekomisjonile esitada omapoolseid eelarve projekti parandus- jatäiendusettepanekuid.

(4) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatud vallaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingibettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalisedarvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ärakuulata vallavalitsuse arvamus.

(5) Volikogu majandus- ja eelarvekomisjon süstematiseerib esitatud ettepanekud ja kujundab välja seisukohadning edastab komisjonis toetust leidnud ettepanekud vallavalitsusele muudatuste sisseviimiseks eelarve projektishiljemalt seitseteist (17) päeva pärast eelarve esimest lugemist. Enne esitatud parandus- ja täiendusettepanekuteläbivaatamist tuleb volikogu majandus- ja eelarvekomisjonil ära kuulata vallavalitsuse arvamus.


(6) Eelarve esialgne projekt, millesse on vallavalitsuse poolt sisse viidud muudatused, esitatakse seadusesettenähtud korras volikogule teiseks lugemiseks.

(7) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastupoolthäälte enamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu üldjuhul läbi viima vähemalt kaks lugemist.


§ 54 Eelarve muutmine. Lisaeelarve

(1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise taotluse esitab vallavolikogule vallavalitsus.


(2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise võikulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikudtuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastavate komisjonide javallavalitsuse arvamus.

(3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu.

(4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratudassigneeringutest ei jätku, esitab vallavalitsus vallavolikogule lisaeelarve projekti.


(5) Lisaeelarve projektile lisatakse:

1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;

2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästukohta, millega lisakulud kaetakse.

(6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse §-s 52 eelarve koostamise javastuvõtmise kohta sätestatud korras..


(61) Lisaeelarve ja eelarve muudatuse võib volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni ettepanekul ja volikoguotsusel vastu võtta ka ühe lugemisega.


(7) Eelarve aasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab valitsus need laekumisedja nendele vastavad kulud eelarvesse oma korraldusega ja informeerib sellest koheselt volikogu.

(Rae Vvk 21.03.2006 määrus nr 12, jõust. 24.03.2006;

Rae Vvk 11.11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008)

§ 55 Eelarve täitmine

(1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus.

(2) Eelarve täitmise eesmärgiks on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna jaiga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud kulude katmine.

(3) Eelarve reservfond kinnitatakse volikogu määrusega eelarve koosseisus ja seda kasutab vallavalitsusvolikogu poolt kehtestatud korras.

(4) Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tulebtaastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal.

(5) Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks.

(6) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab vallavolikogu.

(7) Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks,milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves.



(10) Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud Rahandusministri määrusega.




(12) Eelarve täitmise käiku arutatakse volikogu majandus- ja eelarvekomisjonis kord kvartalis või vajadusekorral volikogus

§ 56 Majandusaasta aruanne

(1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle vallavolikogule.


(2) Majandusaasta aruandesse kuuluvad:

1) tegevusaruanne;

2) konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne;

3) audiitori järeldusotsus.


(3) Revisjonikomisjon esitab enne majandusaasta aruande kinnitamist arvamuse aastaaruande kohta.


(4) Majandusaasta aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, kuulatesära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruse §‑s 50sätestatud korras.

(5) Majandusaasta aruande esitab vallavolikogu Harju Maavalitsusele seitsme tööpäeva jooksul aruandekinnitamisest arvates ning Rahandusministeeriumile hiljemalt 30. juuniks.


§ 57 Kohalikud maksud

(1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidimaksumäärus).

(2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 58 Koormised

(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilisteleisikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(2) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Rae valla õigusaktidega sätestatud korras.

§ 59 Rae valla reservfondi kasutamise kord

(1) Rae valla reservfondi suurus kinnitatakse Rae Vallavolikogu otsusel valla eelarve koosseisus.

(2) Reservfondi kasutatakse:

1) loodusõnnetuste, tulekahjude jmt likvideerimiseks ning nende tagajärgede kõrvaldamiseks;

2) pädevate riigiorganite õigusaktidest tulenevate riigi poolt reguleeritavate, riigieelarvest mitte hüvitatavatehindade ja tariifide ettenägematu tõusu katmiseks;

3) valla majanduse ja sotsiaalsfääri erakorraliste ja ettenägematute kulude katteks;

4) tulude ajutise alalaekumise katmiseks.

(3) Taotlused ettenägemata kulude katmiseks reservfondist esitatakse Rae Vallavalitsusele. Vallavalitsus peabotsuse ettenägematu kulu katmiseks reservfondist vastu võtma ühe nädala jooksul pärast taotluse saamist.Taotlusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus pöörduda Rae Vallavolikogu poole. Vallavolikogu peabtaotluse läbivaatamisel ära kuulama Rae Vallavalitsuse seisukoha.

(4) Reservfondi kasutamisel tulude ajutise alalaekumise katmiseks taastatakse reservfond tulude laekumiselviivitamatult. Tulude püsival alalaekumisel esitab Vallavalitsus seaduses ettenähtud korras lisaeelarve projekti.


(5) Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta esitab Vallavalitsus aruande Vallavolikogule kooseelarve täitmise aruandega. Aruanne sisaldab reservfondist kaetud kulude loetelu koos andmetega taotlejate,Vallavalitsuse korralduste ja summade suuruse kohta.


VII VALLAVARA

§ 60 Vallavara mõiste

(1) Vallavara on Rae vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselthinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevateisikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest eitulene teisiti.

(3) Vallavara kohta peetakse arvestust valla raamatupidamises.


§ 61 (Kehtetu - Rae Vvk 11.11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008)

§ 62 Vallavara omandamine

(1) Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel.

(2) Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. Vallavara omandamise tasu eest otsustab:

1) vallavolikogu, kui omandatava vara väärtus ületab vallavara soetamiseks ettenähtud eelarvelisi vahendeid võikui tegemist on kinnisvaraga;

2) vallaasutuse juht eelarves vallavara soetamiseks ettenähtud vahendite piires;

3) vallavalitsus kõigil ülejäänud juhtudel.

(3) Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab vallavolikogu. Pärandvara ja kingi hindamise viib läbivallavalitsus.

(4) Valla poolt omandatav vara loetakse selle vallavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kellevalitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara Rae valla õigusaktidega sätestatud korras või tehingute aluseltuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust vallavara valitsejat võiasutust vallavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise vallavalitsus.

§ 63 Varaliste kohustuste võtmine

(1) Laenu võtmise ja muude varaliste kohustuste, kui need kohustused ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega,otsustab vallavolikogu.

(2) Jooksva aasta eelarvega tagatud varaliste kohustuste võtmise otsustab vallavalitsus.

§ 64 Vallavara valitsemine

(1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse jateiste Rae valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

(2) Vallavara valitsejad on valla ametiasutused.

(3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, kellele Rae valla õigusaktidega ettenähtud korrason vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud.

(4) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antudvallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvueest. Sooritades vallavaraga mistahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhindumapõhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib nendest tehingutest saada.

(5) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise muud üksikjuhtumid otsustab käesoleva põhimääruse aluselvallavalitsus.

§ 65 Vallavara kasutamine

(1) Vallavara kasutatakse:


1) avalikuks otstarbeks;

2) valla valitsemiseks;

3) tulu saamiseks.

(2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel kaselleks määratud valla omandis olevat eraasja. Vallavolikogu võib kehtestada üldisel otstarbel kasutatavavallavara kasutuseeskirju, keelata nende asjade kasutamise teatud otstarbeks või kehtestada tasu nende teatudkasutusviisi eest. Vallavalitsus tagab teabe üldisel otstarbel kasutatava vallavara kohta, kasutamise tingimused japiirangute avalikustamise.

(3) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja temavalitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamisele ja kohustuste täitmisele.

(4) Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või vallavara valitsema volitatud asutus ise või antakse see seadusesja vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras teise vallavara valitseja või teise vallavara valitsema volitatudasutuse või teise isiku kasutusse. Teise vallavara valitseja või teise vallavara valitsema volitatud asutusekasutusse antakse vallavara tasuta ja tähtaega määramata.

(5) Kui vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseksseaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. Tulu saamiseks kasutatavat vallavara peab otsenevaldaja kasutama vastavalt rendi‑, üüri-, hoiu-, pandi- või muule selletaolisele lepingule.

(6) Vallavara rendile, üürile või kasutusvaldusesse andmine toimub üldjuhul konkursi korras. Konkursikorraldab vallavalitsus.

(7) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise otsustab vallavolikogu kui:1) vallavara bilansilineväärtus ületab kakssada tuhat (200000) krooni;

2) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;

3) kasutusse antakse kinnisvara.

Muudel juhtudel otsustab vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise vallavalitsus.

(71) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1 ja 3 sätestatut ei kohaldata valla omandis olevate korteriomanditeüürile andmisel majanduslikult vähekindlustatud isikutele või isikutele, kes omavad valla jaoks olulist tähtsust.Sellisel juhul otsustab korteriomandite üürile andmise vallavalitsus.


(8) Vallavara tasu eest kasutamise ja tasu suuruse otsustab Vallavalitsus.

§ 66 Vallavara tasuta kasutusse andmine

Vallavalitsus võib vallavara tasuta kasutusele anda:

1) hoolekandeasutustele;

2) heategevuslikele organisatsioonidele;

3) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele;

4) mittetulundusühingutele ja liitudele;

5) sihtasutustele;

6) avalike ürituste läbiviimiseks;

7) kultuuri- ja spordiringide tegevuseks;

8) Rae valla haldusterritooriumil perearstiteenust osutavatele äriühingutele.

Muudel juhtudel otsustab vallavara tasuta kasutusse andmise vallavolikogu.

(Rae Vvk 21.08.2007 määrus nr 58 jõust.25.08.2007)




§ 69 Põllumajandusliku kinnisasja rendile andmine

(1) Rae valla omandis oleva põllumajandusliku kinnisasja või selle osa (edaspidi põllumajandusmaa) rendileandmine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaalmaa rendile andmise korras, arvestades käesolevastparagrahvist tulenevaid erisusi.

(2) Põllumajandusmaa võib anda otsustuskorras rendile:

1) isikule, kes on seda maad eelnevalt õiguslikul alusel ning sihtotstarbeliselt kasutanud, omab sellel maalpõllumajandussaaduste tootmiseks vajalikke vahendeid ning ei ole maa senisel kasutamisel oluliselt rikkunudseadusest ega lepingust tulenevaid kohustusi;

2) teistele isikutele põhjendatud juhtudel vallavolikogu otsuse alusel.

(3) Tähtajaga kolm kuni kümme aastat võib põllumajandusmaa anda otsustuskorras rendile:

1) isikule, kes on seda maad eelnevalt õiguslikul alusel ning sihtotstarbeliselt kasutanud vähemalt viis aastat,omab sellel maal põllumajandussaaduste tootmiseks vajalikke vahendeid ning ei ole maa senisel kasutamiseloluliselt rikkunud seadusest ega lepingust tulenevaid kohustusi;

2) teistele isikutele põhjendatud juhtudel vallavolikogu otsuse alusel.

(4) Põllumajandusmaa rendile andmise ning tingimused otsustab vallavolikogu.

(5) Põllumajandusmaa rendile andmisel otsustuskorras on rendi aastatasu suuruseks 3% rendile antavapõllumajandusmaa maksustamishinnast. Lisaks rendile peab põllumajandusmaa rentnik tasuma maamaksu, kuirentniku kohustus maamaksu tasuda tuleneb õigusaktidest

§ 70 Vallavara võõrandamine

(1) Vallavara võib võõrandada, kui:

1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks;

2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks;

3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

4) vara on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks;

5) võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega.

(2) Valla omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusegavarad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega vallavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab vallavolikoguvallavalitsuse ettepanekul.

(3) Vara võõrandamise otsustab volikogu kui:

võõrandatakse kinnisvara.

2) võõrandatava vallasvara bilansiline maksumus on suurem kui kakssada tuhat (200000) krooni;

3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest.

(4) Muudel juhtudel otsustab vara võõrandamise ja selle viisi vallavalitsus. Vallaasutusel on õigus vallasvaravõõrandada vallavalitsuse kirjalikul loal.


§ 71 Vallavara võõrandamise viisid

(1) enampakkumist korraldamata võib vallavara võõrandamine toimuda:

1) kui võõrandatava vara bilansiline väärtus ei ole suurem kui kakskümmend tuhat (20000) krooni;

2) kui võõrandatav vara võib hävida või rikneda enne enampakkumise lõpuleviimist;

3) kui enampakkumisega võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi;


4) kui võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise kasutuslepingu (üle viie aasta) alusel ja kasutuslepingu järgi onkasutajal vara väljaostu õigus;

(Rae Vvk 11.11.2008 määrus nr 99, jõust.15.11.2008)

5)kui võõrandatavale kinnisvarale on seatud hoonestusõigus ja hoonestusõiguse seadmise lepingu järgi onhoonestajal kinnisvara väljaostu õigus;

6) heategevuslikele ja avalikke huve teenivale organisatsioonile;

(2) Tasuta või alandatud hinna eest võib vallavara võõrandada, kui vara võõrandatakse heategevuslikeleesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel või muudel juhtudel vallavolikoguotsuse alusel.

(3) Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus vastavasisulise otsuse alusel. § 72 Vallavara müükenampakkumise korras

(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab vallavalitsus kindlaks enampakkumise tingimused.Enampakkumise tingimustes peab sisalduma:

1) enampakkumise läbiviija;

2) vara nimetus (vajadusel varaga tutvumise aeg ja koht);

3) enampakkumise viis, kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht;

4) alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (kui need on määratud).

(2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse meedia kaudu.

(3) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik ostu-müügileping hiljemalt ühe kuu jooksul pärastenampakkumise tulemuste kinnitamist.

(4) Lepingu mittesõlmimisel käesoleva paragrahvi eelmise lõikes nimetatud tähtaja jooksul enampakkumisevõitja süül kaotab võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha.

(5) Lepingu sõlmimisel arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka.

§ 73 Vallavara erastamine

Vallavara erastamine on valla omanduses oleva vara võõrandamine seadusega määratud õigustatud subjektidele.

§ 74 Kinnisasja ostueesõiguse teostamine

(1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab:

1) vallavolikogu, kui vara hind on suurem kui kakssada tuhat (200000) krooni;

2) vallavalitsus, kui vara hind ei ole suurem kui kakssada tuhat (200000) krooni.

(2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selleks vajaliku raha allikas.

§ 75 Hoonestusõiguse seadmine

(1) Rae valla halduspiirides olevale, riigi omandis olevale maale toimub hoonestusõiguse seadmine VabariigiValitsuse määratud korras.

(2) Rae valla omandis olevale maale hoonestusõiguse seadmine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

§ 76 Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine

(1) Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha võivajadusel hävitatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

(2) Vallavara kuulub mahakandmisele, kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine eiole võimalik.


(3) Vallavara mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidataksemahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus, puudujäägi korral ka tarvitusele võetudmeetmed.

(4) Vallavara mahakandmise otsustab vallavolikogu, kui mahakantavaks varaks on maatüki oluliseks osaks olevehitis või rajatis või kui vallasasja bilansiline väärtus on suurem kui viiskümmend tuhat (50000) krooni, muudeljuhtudel vallavalitsus

(5) Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab vallavalitsus vallaasutustele, kesvõivad taotleda nimetatud vara enda alluvusse.

(6) Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallaasutusei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui:

1) vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu;

2) vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävida;

3) võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või vallaasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on.

§ 77 Vallavara kasutamine majandustegevuses

Rae valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on:

1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu;

2) osalemine äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes;

3) tehingud vallavaraga;

4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;

5) muu Rae valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus.

VIII RAE VALLA ARENGU KAVANDAMINE

§ 78 Rae valla arengukava

(1) Rae valla arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab Rae valla kui kohalikuomavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevusekavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.

(2) Arengukava koostatakse seaduses ettenähtud perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajaduselkava täiendatakse.

(3)Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vallavolikogus vallakantseleisja Rae valla veebilehel.

§ 79 Valla planeerimine ja ehitustegevus

(1) Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Rae valla kui kohalikuomavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisidarvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks,maakasutuseks ning ehitamiseks.

(2) Valla planeerimise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ja tähtaegademääramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste,projekteerimistingimuste avalikustamise korra, ajutiste ehitiste ehitamise korra ja alade, samuti valla osade,sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise- ja ehitamise põhimõtete ja nõuete määramisekskehtestab vallavolikogu Rae valla ehitusmääruse.

(3) Ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve teostamine Rae valla territooriumil kuulub Raevalla kui kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse.

§ 80 Kultuuriväärtuste kaitse

Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mistahes isiku omanduses või valdusesolevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude kultuurimälestiste ja -väärtuste säilimine ning korraldadanende kaitse riigi ja Rae valla õigusaktidega sätestatud korras.

§ 81 Keskkonnakaitse


(1) Rae valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvaradesäästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguksvajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi ja kohaliku keskkonnaseire tulemusteavalikustamine tagatakse Rae valla õigusaktidega sätestatud korras.

(2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse eesmärgi määramine ning maaomanike ja-valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi jaRae valla õigusaktidega sätestatud korras.

(3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Rae valla õigusaktidessätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestadapiiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi.Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse riigi õigusaktide alusel vallaehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ja teistes Rae valla õigusaktides.

IX VÄLISSUHTED

§ 82 Rae valla välissuhete korraldamise alused

(1) Rae vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeksvõi arendada nendega koostööd.

(2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustabvallavolikogu. Rae valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu, kui vastava organisatsioonipõhikirjas või vallavolikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

(3) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja Rae valla ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikkuhuvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspoolEestit. Valla ametiasutused informeerivad sellest vallavalitsust.

§ 83 Rae valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega

(1) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused osalevad valla arenguga seotud kohaliku omavalitsuseüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega.

(2) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikkukoostööd ajalooliselt väljakujunenud koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid vallaarengu ja vallaelanike huvides.

(3) Valla nimel teiste kohalike omavalitsuse üksuste ja nende liitude ja muude ühendustega sõlmitud lepingudkuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Rae vallaletäiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks.

§ 84 Rae valla esindamise kord

(1) Rae valda esindavad suhetes riigiorganite, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning välissuhtlemisel omapädevuse piires vallavolikogu esimees ja aseesimehed ning vallavanem ja abivallavanemad, kui volikogu ei oleotsustanud teisiti. Nende äraolekul esindavad Rae valda vastavalt volikogu esimehe või vallavanema asendaja.

(2) Rae vallavolikogu esimehel ja tema asendajal ning vallavolikogu aseesimeestel on Rae valda javallavolikogu esindades õigus küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavolikogu seisukoht puudub,tegutseda eelläbirääkimiste piires.

(3) Rae vallavanemal ja tema asendajal ning abivallavanematel on Rae valda ja Rae Vallavalitsust esindadesõigus küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavalitsuse või vajadusel vallavolikogu seisukohtpuudub, tegutseda eelläbirääkimiste piires.

(4) Vallavolikogu komisjoni liige, esinedes ametlikus suhtlemises komisjoni nimel või ülesandel, avaldab sellearvamusi, seisukohti või ettepanekuid. Komisjon ega selle liige ei esine vallavolikogu nimel.

(5) Vallasekretär esindab Rae vallakantseleid kui ametiasutust. Vallasekretär esindab Rae valda suhetesriigiorganite, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning välissuhtlemisel oma pädevuse piires või vastavaltvallavanema antud volitustele ning esindades Vallavalitsuse arvamusi või seisukohti.

(6) Valla ametiasutuste juhid, esinedes ametlikus suhtlemises ametiasutuse nimel või ülesandel ja oma pädevusepiires, esindavad ametiasutuse või vallavalitsuse arvamusi või seisukohti.


(7) Valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhid, esinedes ametlikus suhtlemises hallatava asutuse nimel,esindavad hallatava asutuse arvamusi ja seisukohti.

X RAE VALLA ÕIGUSAKTID

§ 85 Rae valla omavalitsusorganite õigusaktide kehtivus

Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Rae valla haldusterritooriumil seadusega ja Rae vallaõigusaktidega sätestatud korras, samuti Rae vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Rae vallahaldusterritooriumi.

§ 86 Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

(1) Vallavolikogu õigusaktid kuuluvad avalikustamisele. Määruste eelnõud ning vastuvõetud määrusedavalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel. Määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Määruseeelnõu ja määrus loetakse avalikustatuks pärast väljapanekut vallakantseleis.

(2) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei olesätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(3) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja - vallavolikoguistungi juhataja.

(4) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele jaasjaosalistele korraldab vallakantselei. Vallavolikogu õigusaktide avaldamist korraldab vallakantselei.

(5) Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatudärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädalajooksul pärast aktile allakirjutamist. Vallavolikogu õigustloovate aktide ärakirjad saadab vallasekretär 10 päevajooksul nende vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile.

(6) Jõustunud vallavolikogu õigusaktid ja volikogu istungite protokollid sisestatakse Rae valla elektroonilisseandmebaasi ja nendega saab tutvuda Rae valla veebilehel ning vallakantseleis vallavalitsuse töötundidel.

§ 87 Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

(1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel. Vallavalitsusemäärused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis.

(2) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatudhilisemat jõustumise tähtaega.

(3) Vallavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjad saadab vallasekretär 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisestarvates õiguskantslerile.

(4) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused ka kohalikus ajalehes, milles Rae valdavaldab oma ametlikke teateid. Kui vastavas vallavalitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudubmärge vastuvõetud otsustuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle vallasekretär vallavalitsuse ettepanekul.

(5) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest.

(6) Vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungilasendavad isikud.

(7) Vallavalitsuse korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud.

(8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutustekasutamiseks.

(9) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele jaasjaosalistele korraldab vallakantselei.

§ 88 Õigusaktide täitmise kontroll

(1) Rae valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus seaduses ja käesolevaspõhimääruses sätestatud korras.

(2) Rae valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu õigusaktide osas vallavolikoguesimees, vallavalitsuse õigusaktide osas vallakantselei.

(3) Seaduste täitmist kontrollivad seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras vallavolikogu javallavalitsus.


XI PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE

§ 89 Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

(1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu.

(2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemaltkaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peabolema vähemalt 4 tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisuhäälteenamusega.

(3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päevast.


Documents

Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määrusega nr 44 … · Rae Vvk 09.09.2008 määrus nr 91, jõust. 15.09.2008; Rae Vvk 11.11.2008 määrus nr 99, jõust. 15.11.2008) RAE