Avalikkude algkoolide hoonete ehitamise määrus.RT 1933, 36, 283.

Antud kokkuleppel Teedeministriga Avalikkude algkoolide seaduse (RT 1931,46) § 30 ja Ehituse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse (RT 1931, 104)

§ 161 alusel.

I. Koolimaja asend.

§ 1. Koolimaja asupaik peab olema kuiv, võimalikult kõrgem omaümbruskonnast.

§ 2. On keelatud valida kooli asupaika vaimuhaigete varjupaikade,haigemajade, vangimajade, tapamajade, alaliste turuplatside, mürarikastetänavate ja üldse sääraste kohtade ning asutiste läheduses, mis võivad segadakooli tööd ja kus lapsed eitavate elunähtustega kergesti võivad puutuda kokku.Ka ei või koolimaja ehitada kõrgetele hoonetele nii lähedale, et need võiksidtakistada valguse juurdepääsu. Koolimaja peab asuma eemal vabrikutest jateistest tööstusasutistest, mis rikuvad õhku, rüvetavad maapinda ja tekitavadmüra. Samuti peab koolimaja asuma eemal soodest, rabadest ja lahtistestroiskveekanalitest, mis püsivalt rikuvad õhku ja rüvetavad maapinda.

§ :1. Kaitseks karedate tuulte ja teetolmu vastu tuleb istutada koolihoonete, mänguplatside ja kooliaedade ümber puid ja põõsaid asjatundiikultvalmistatud kava järgi ja nii, et edaspidi, kui puud kasvavad suureks, nadei takistaks valguse juurdepääsu majja.

§ 4. Kooli ehitusemaa-ala tuleb jaotada nii, et sinna, peale kooli hoo­nete, jääks tarvilik ala õue, aia ning mänguplatsi jaoks; viimane ei tohi ollavähem kui !OO m2 iga klassikomplekti kohta, üldse aga mitte vähem kui12(}O m 2• On soovitavasetada mänguplats koolimaja lõunapoolsele küljele.

§ 5. Kooli õu ja mänguplats peavad olema tasandatud ja kaetud tar­vilikui korral kruusa, sõmerliiva või muruga nõnda, et sademete vesi seal eipeatuks.

§ 6. Koolimaja asupaigas peab olema saadaval kohaliku ametliku arstipoolt kõlblikuks tunnistatud vesi.

§ 7. Koolimaja lähem ümbrus (õu, mänguplats, aed) peab olemapiiratud aiaga, mida aga ei tohi teha okastraadist.

§ 8. Kooli majanduslikud hooned (kuurid, laudad jms.) olgu eral­datud koolimajast, mänguplatsist ja kooliõuest otstarbekohaselt.

II. Kooli hooned ja ruumid.

§ 9. Ilmakaarte suhtes tuleb koolimaja asetada nõnda, et klassitubadeaknad ei oleks juhitud vastu põhjakaart; ühiseluruumide ja korterite akendestvõib ainult osa olla põhja poole. Põhja poole võib asetada need ruumid, mil­listes viibitakse lühemat aega, nagu koridorid, riietehoiuruumid, käsitööklass,raamatukoguruumid, trepikojad, kabinetid, köögid, söögitoad ja muud kÕr­valruumid.

§ 10. Igal ehitataval 5-6 kh.ssikomplektiga algkoolil peavad olemavähemalt järgmised ruumid:

I) klassiruumid, vastavalt kavatsetavale klassikomplektide arvule;2) käsitööklass;

3) rekreatsiooniruum või koridor;4) ruum võimlemiseks;5) õpetajatetuba, mis on ühtlasi ka õppevahendite ja raamatukogu

ruumiks ning kantseleiks;6) kooliteenija korter, mille kööki õpilased võivad kasutada toidu val­

mistamisel ja einetamisel;7) klosetid, eraldi poeglastele ja tütarlastele;8) riietehoiuruum või selle puudumisel vamad rekreatsiooniruumi

seintel;9) õpetajate korterid tarviduse järgi.§ I I. Igas 3-4 klassikomplektiga algkoolis peavad olema vähemalt

järgmised ruumid:I) klassid, vastavalt kavatsetavale klassikomplektide arvule;2) käsitööklass, kui koolis töötab ka 5. ja 6. õppeaasta;3) rekreatsiooniruum või koridor;4) ruum võimlemiseks, mis võib ühtlasi olla ka käsitööklassiks ja rek­

reatsiooniruumiks;5) õpetajatetuba, mis on ühtlasi ka kantseleiks, õppevahendite Ja raa­

matukogu ruumiks;6) kooliteenija korter, mille kööki õpilased võivad kasutada toidu val­

mistamisel ja einetamisel;7) klosetid, eraldi poeglastele ja tütarlastele;8) riidevamade jaoks vabad koridoride seinad, kui riietehoiuks ei ole

erilist ruumi;9) õpetajate korterid tarviduse järgi.

§ 12. Igal I-:l klassikomplektiga algkoolil peavad olema vähemaltjärgmised ruumid:

1) üks või kaks klassituba;2) õpetajatetuba, mis on ühtlasi kantseleiks, õppevahendite ja raamatu­

kogu ruumiks;3) rekreatsioonikoridor, mis täidab ühtlasi võimlemisruumi ülesandeid;4) riidevamade jaoks vabad seinad koridoris, kui riietehoiuks ei ole

teisi ruume;5) klosetid, eraldi poeglastele ja tütarlastele;6) teenija korter, mille kööki õpilased võivad tarvitada toidu valmis­

tamisel ja einetamisel;7) õpetajate korterid tarviduse järgi.§ 13. Võimlemisruum peab olema asetatud nõnda, et muusika ja

lauluhelid ning võimlemismüra ei kostaks eksitavalt võimlemisruumist klassi­ruumi. Selleks tuleb võimlemisruum lahutada klassitubadest koridoriga, kuisee võimalik (§ 10 ja II), ja klassi ning võimlemisruumi vaheline sein, kuisee olemas (§ 12), teha kõlakindel. Võimlemisruum peab olema varustatudkorraliku õhuvahetuse seadega.

§ 14. Kõik kooli- ja elamisruumid peavad olema valgustatud otseseltakende kaudu.

§ 15. Koolides, kus Avalikkude algkoolide seaduse (RT 46 - 1931)§ 27 järgi peavad olema intemaadid, ehitatakse magamistoad eraldi poeg­lastele ja tütarlastele, samuti eraldi asetatud pesemise võimaluste ja klosetti­dega, kusjuures viimaste aset võivad täita päevased klosetid, kui nad on

küllalt kättesaadavad õpilastele ka öösel. Öpilaste toiduainete hoidmisekspeavad olema külma eest kaitstud ja tuulutatavad sahvrid. Öpilaste magamis­toad tulevad asetada õppejõudude korteritele võimalikult lähedale.

Internaatidega algkoolides tuleb ette näha haigete isoleerimisruumpõrandapinnaga vähemalt 5 m2•

§ 16. Kahe- ja kolmetoalistel õpetajare korteritel peavad olema oma­ette sissekäigud, kuna ühetoalised õpetajate korterid, mis määratud vallalisteleõpetajaile, võivad olla kättesaadavad kooli koridoride ja treppide kaudu.

Kolmetoalise õpetaja korteri põranda bruttopind ühes tarvilikkudekõrvalruumidega peab olema vähemalt 50 m2, kahetoalise korteri oma samutiühes kõrvalruumidega vähemalt 40 m2, ühetoalise õpetaja korteri põranda­pind ühes köögi, sahvri ja esikuga peab olema vähemalt 25 m", kusjuureselutoa põrandapind peab olema vähemalt IS m2• Korterite kõrgus võib ollavähem kooliruumide omast, kuid mitte alla 2,6 m.

§ 17. Koolimajad ehitatakse tulekindiast materjalist; ainult siis luba­takse koolimaju ehitada puust, kui ehitamiseks tarvilikud tulekindlad mater­jalid puuduvad kohapeal ja nende juurdevedu on võimatu halbadel teeoludelvõi muul põhjusel, või kui ehitaja ei suuda kanda tulekindiast materjalisthoone ehitamise kulusid.

§ 18. Koolimaja ehitamisel tuleb hoolitseda selle eest, et niiskus eitungiks majja; selleks tuleb vundamendi ja seinte liitumispinnad katta vee­kindla isoleerkihiga, tarbekorral tihendada põrandaalune maapind, pinna­vesi juhtida ära drenaazitorustiku kaudu ja põrandaalune ruum teha õhu­vahetuse võimalustega. Koolimaja tuleb enne kasutamisele võtmist hästikuivatada.

§ 19. Esimese korra põrandad peavad olema maapinnast vähemalt0,5 m kõrgemal. Klasside, eluruumide, kantselei, ühiselu- ja võimlemisruu­mide põrandaid ei ole lubatud katta kiviga, tsemendiga ega asfaldiga, vaidneed peab tegema puust, ksüloliidist või muust sarnasest materjalist ja nii,et põrandad oleksid soojad ning võimalikult ilma pragudeta. Puust põrandad,välja arvatud parkettpõrandad, tuleb kruntida värnitsaga. Riietehoiuruumi,vestibüüli, koridoride, trepikodade, ja sahvrite põrandaid on soovitav kattakiviga, tsemendiga, ksüloliidiga ja muude sarnaste katetega. Klosettide japesemisruumide põrandad peavad olema kaetud mittemädaneva materjaliga.

§ 20. Koolitrepid peavad asuma kapitaalseintega ja krohvitud lage­dega ruumides. Trepiastme laius peab olema vähemalt 0,30 m, kõrgus kõigerohkem 0,16 m, trepi laius vähemalt 1,2 m. Öpetajate korterite ja ühiselu­ruumide treppide laius ei tohi olla vähem kui 1 m.

§ 21. Klassitoa põrandapinda peab olema ühe õpilase kohta 1-1,2 m2

ja õhuruumi 3-4 m3, kusjuures klassitoa kõrgus ei või olla alla 3 m, klassi­toa laius (sügavus) mitte alla 5 m ega üle 7 m ja pikkus mitte üle 9 m. Vähe­malt üks klassituba peab mahutama 40 õpilast. Klassiruumi põrandapinnakuju ja suuruse määramisel tuleb arvestada kaheistmelise pingi pikkuseks1,20 m ja laiuseks - 0,88 m.

§ 22. Klassitoa aknad peavad andma valgust õpilastele pahemaItpoolt ja ei tohi olla õpilaste ees olevas seinas. Akende valgustusepind üheklassi kohta ei tohi olla alla '/, sama klassi põrandapinnast. Akna kuju olguvõimalikult nelinurkne, raami- ja prossipuud kitsad, ülemine aknaäär laestallapoole mitte rohkem kui 0,30 m; taevas peab paistma igalt kohalt klassist

läbi akna vaadates. Aknalaua kõrgus põrandalt peab olema vähemalt I m.Akendevaheline sein ei või olla üle 1,40 m lai. Akendel peavad olema kahe­kordsed raamid. Tali- ja suviraamide vahe peab olema vähemalt 0,10 m.Igas klassis peab olema võimalik avada vähemalt üks aken toa õhutamisekska talvel.

§ 23. Kooliruumide uksed peavad avanema väljapääsu sihis.§ 24. Klassitoad ei tohi olla läbikäidavad. Klassi pääsemine olgu

võimaldatud otsekohe rekreatsiooniruumist või koridorist.§ 25. Klassi-, rekreatsiooni- ja einetamisruumi seinad vähemalt kuni

1,2 m kõrguseni peavad olema värvitud õlivärviga või kaetud värvitud puustvõi muust pestavast materjalist sileda paneeliga. Klassitoad olgu värvitudheledates toonides. .

§ 26. On keelatud asetada kooliruumidesse malmahjusid. Samuti eitohi tarvitada kantavaid ahjusid. Ahju välimus peab olema lihtis, et sinna eikoguneks tolmu ning et kerge oleks seda puhastada.

§ 27. Küttekehad peavad võimaldama normaalkütmise! temperatuuriinimese kõrguses +180 C.

§ 28. Kooliruumid peavad olema varustatud õhuvahetuseseadega.Iga klassiruum olgu varustatud väljatõmbelõõriga rikutud õhu eemaldamiseks.Õhuvahetuse tagajärjel ei tohi tekkida ventilecritavas ruumis tuuletõmmet.On soovitavasetada õhulõõrid suitsulõõride kõrvale.

§ 29. Rekreatsiooniruumi põrandapind ei või olla väikesem kui 0,40 m2

iga õpilase kohta. Uksed olgu tehtud klaasideta ja vähemalt 0,05 m paksustestlaudadest. Akende ja põranda pindala vahekord rekreatsiooniruumis peabolema vähemalt I: 10.

§ 30. Õpilaste magamisruumides peab olema õhuruumi vähemalt6 m3 iga magaja kohta. Iga magamisruum peab olema varustatud õhuvahe­tuseseadega. Magamisruumide projekteerimisel tuleb pidada silmas, et nendekasutamisel voodeid ei tule paigutada akende alla ega ahjude kõrvale.

§ 31. Õpilaste klosetid peavad olema valgustatud välisakende kauduja olema varustatud õhu väljatõmbelõõriga. Iga 30 poeglapse või 20 tütar­lapse kohta peab olema üks iste, kuid mitte alla kahe istme koolis. Poeg­lastele tehtagu veel veekindlad pissuaarid.

§ 32. Kloseti mustusekast peab olema veekindel, ehitatud kivist jakrohvitud tsemendiga, või betoonist valmistatud ja väljaspoolt isoleeritudvähemalt 0,10 m paksuse savikihiga. Mustusekast peab olema kergesti puhas­tatav, ta peab olema kaetud kahekordse kaanega, ja ühendatud korstnagaloori kaudu.

§ 33. Prügikastid peavad olema täiesti veekindlad ja kindlate kaantega.Puust kastid tulevad tõrvata.

§ 34. Iga kooli juures, kus veevärk puudub, peab olema tervishoiu­nõuetele vastav kaev, Ta olgu asetatud eemale klosettidest ja teistest mus­tuseallikatest, et vesi neist ei rüvetaks maapinda kaevu ümbruses ega satukskaevu; kaevolgu tarvilikult sügav ja ehitatud nii, et sinna vesi voolaks ainultsügavamatest maakihtidest; ta peab olema varustatud kaanega ja raketega,mis ei laseks tungida vett kaevu ülevalt maapinnalt või ülemistest kihtidest.

§ 35. Igal koolil peab olema sadude eest kaitstud kütteainete panipaikja pesuköök, mida maa-algkoolides võib ühendada saunaga.

§ 36. Maa-algkoolidel, kus on kasutada koolitalu, peavad olema looma­laut-hobusetall, kuur veo- ning tööriistade ja loomatoidu mahutamiseks, aitja kelder juurviljade hoidmiseks, milliseid ruume võib ehitada eraldi võikoosehitistena koolitalu suurusest oleneva mahuga.

III. Koolimaja rahvamajana.

§ 37. Koolimaja lubatakse ehitada ka selliselt, et kooliruume saabkasutada rahvamajana. Sellise koolimaja ruumide jaotusel tuleb pidada silmas,et ruumide kasutamisel rahvakoosolekuteks ja ettekanneteks rahvas võiksväljaspool õppetööaega kasutada kooli klasse, riietehoiuruume, koridore jakIosette, kuna muud ruumid (õpetajatetuba, kantselei, interniladiruumid,korterid jm.) rahva tarvitamisele ei kuulu.

§ 38. Kui koolimajas-rahvamajas antakse üksikuid kinoetendusi, tulebmaja ehitamisel täita ka vastavaid määrusi kinoteatrite ja kinoetenduste kohta.

§ 39. Koolimajade-rahvamajade projekteerimisel tuleb pidada silmasrahvamaja ja kooli otstarbele vastavat ruumide jaotust ja rahvamajade ehita­mise kohta käivaid eeskirju.

IV. Ehituseprojektid.

§ 40. Koolimajade ehitamise ja ümberehitamise projektid valmista­takse ja kirjutatakse alla isikute poolt, kellel on Inseneride, arhitektide jatehnikute kutse õiguste seaduse (RT 1923, 33/34) *) alusel projekteerimiseõigus. Projektid valmistatakse kahes eksemplaris ja neist tehakse kaks val­gusekoopiat.

Projektis peavad olema järgmised andmed:1) kooli asendiplaan ühes ilmakaarte märkimisega Ja § 3, 4, 8 ja 34

-36 nõutavate andmetega;2) hoonete põhiplaanid iga hoonekorra kohta mõõtkavas 1: 100;3) üks või rohkem läbilõikeid treppidest ja tarbekorral ka mujalt mõõt­

kavas I: 100;4) nähtavad fassaadid mõõtkavas 1: 100.Projektile lisatakse juurde: I) seletusekiri ehitise ja selle teostamiskava

kohta ühes kubatuurse eelarve ja üksikasjaliste andmetega ehitusematerjalide,ehituseviiside ja ruumide sisemise käsitlemise kohta; 2) kohaliku kooli­valitsuse arvamus (§ 42) ühes andmetega klassikomplektide ja õpilaste arvuning kooliringkonna piiride kauguse ja internaadi vajaduse ning suuruse kohta;3) kooliülalpidava omavalitsuse volikogu otsus hoone püstitamise kohta esi­tatud projekti järgi ja 4) põhjendused käesolevast määrusest kõrvalekaldumistekohta, kui niisugused olemas.

Projektid ja nende lisad peavad vastama Teedeministeeriumi määrus­tele projektide esitamise kohta.

§ 41. Kui on vajadus koolirnajale edaspidi ehitada juurde võimlemis­ruume, klassitube, internaadiruume või kortereid, tuleb juurdeehitamisevõimalus näha ette juba koolimaja projekti koostamisel.

*) Selle seaduse asemel on kehtiv Inseneride, arhitektide, keemikute, tehnikute jamaamõõtjate kutsetegevuse seadus.

§ 42. Uute algkoolihoonete ehitamise kui ka olevate koolihooneteümberehitamise projektid kahes eksemplaris ühes kahe valgusekoopiaga esi­tatakse kohalikule koolivalitsusele, kes vaatab läbi esitatud projektid ühesomavalitsuse eriteadlastega ehitusetehnika, tervishoiu ja koolivõrgu seisukohalt.Projektid ühes valgusekoopia, koolivalitsuse arvamuse ja § 40 järgi nõutavatelisadega saadetakse Haridusministeeriumi Kooliosakonnale, kuna üks valguse­koopia jääb kohalikule koolivalitsusele. .

§ 43. Haridusministeeriumi Kooliosakonnale saadetud projektid vaa­datakse läbi komisjonis, kuhu kuuluvad kaks Haridusministeeriumi esindajat,kellest üks on Haridusministri määramisel komisjoni esimeheks, ja Teede­ministeeriumi esindaja.

§ 44. Eelmises (43) paragrahvis nimetatud komisjoni poolt vastu­võetavaks tunnistatud ehituseprojektid kahes eksemplaris ühes valguse­koopiaga lähevad Haridusministri kaudu kinnitamiseks Teedeministrile, kunaprojektid, mis komisjoni poolt tunnistatud vastuvõtmatuks, saadab Haridus­ministeeriumi Kooliosakond tagasi kohalikule koolivalitsusele ühes kõigilisadega ja teatega, millistel puudustel või kõrvalekaldumistel maksvatestmäärustest projekt on tunnistatud vastuvõtmatuks.

Teedeministri otsused projekti kinnitamise asjas teatatakse kohalikulekoolivalitsusele samuti Haridusministeeriumi Kooliosakonna poolt.

§ 45. Üks eksemplar kinnitatud projektist jääb Teedeministeeriumile,teise saadab Haridusministeeriumi Kooliosakond kooli ülalpidajale kohalikukoolivalitsuse kaudu; valgusekoopia jääb Haridusministeeriumi Kooliosa­konnale.

§ 46. Kinnitatud projektide muutmine või neist kõrvalekaldumistelubamine toimub projekti kinnitamise korras.

§ 47. Erandjuhtudel võib Haridusminister kokkuleppel Teedeminist­riga lubada kõrvalekaldumisi käesolevast määrusest, kui kõrva1ekaldumisedon tarvilikud ning tingitud kohalikkudest oludest.

V. Algkooli hoonete püstitamise järelevalve teostamine ja nendekasutamisele võtmise kord.

§ 48. Algkooli hoonete projekteerimise, püstitamise, järelevalve teos­tamise ja nende tarvitamisele võtmise korra kohta kohaldatakse maksvateseaduste, eriti Avalikkude ehitiste püstitamise määruse (RT 1932, 55) *)§ 6-15, 19, 20, 24, 26, 27, 29-32, 36, 37, 39-43, 46-49, 52, 59-61,64-68, 72-76, 79, 80, 89, 90, 95, 97, 98 ja 101 ja kohalikkude määrustenõudeid, kuivõrd viimased on kooskõlas käesoleva määrusega.

VI. Määruse m.aksmahakkamine.

§ 49. Käesolev määrus hakkab maksma I. maist 193:1. Sest ajastkaotab maksvuse Määrus avalikkude algkoolide hoonete ehitamise kohta(RT 1930, Il ja 1931, 76).

Tallinnas, 12. aprillil 1933. Nr. 32797.

*) Selle määruse muudatused vt. RT 1933, 31, 223; 1934,6, 53; 1935,5, 32.