-
1
Artikkel on ilmunud kogumikus: Artikleid ja arutlusi eesti
kirikumuusikast. Koost. AnuKõlar, Tallinn: EELK Kirikumuusika Liit
2003, lk. 16–38.
Rahvapärased koraalivariandid Eestis
Urve Lippus
Rahvapärased meloodiliste kaunistustega koraaliviisid on viimase
napilt rohkem kuiaastakümne jooksul köitnud paljude laulurühmade ja
kooride huvi. Neid võib kuuldafolkloorihuviliste esituses päris
rahvapärasel kujul, kooride esituses Cyrillus Kreegi seades,kuid ka
hoopis uutes seadetes, mis rõhutavad nende lineaarsust ja lähedust
arhailiseleühehäälsele kirikulaulule. Enamik praegu kõlavatest
koraalivariantidest on päriteestirootslaste küladest, kuigi neid
lauldakse enamasti eestikeelsete sõnadega. Miks see niion, peaks
käesolevast ülevaatest mingil määral selguma — eestirootslaste
viise on kogutudpalju rohkem ning need kogud on ka kättesaadavamad.
Teiseks põhjuseks võiks olla see, ettänapäevaste lauljate huvi
köidab just kaunistusterohke meloodiajoonis ning kaunistusi
oneestirootslaste viisides rohkem kui eestlastelt üleskirjutatud
variantides. Selle repertuaariavastamine avalikkuse jaoks on
suuresti seotud helilooja Cyrillus Kreegi sajanda juubeliga1989.
aastal. Muusikaringkondades küll teati Kreegi vaimulike laulude
olemasolust, aga neidei tuntud, sest eesti vaimulik muusika oli
nõukogude ajal kontserdirepertuaarist välja tõrjutud.Tolleks ajaks
aga oli nõukogude korra tabude lagunemine juba nii kaugel, et
juubeliettevalmistamisel keskendus tähelepanu just vaimulikele
teostele. Peale suurejooneliste“Taaveti laulude,” mis on jõukohased
väga hea ettevalmistusega koorile, on Kreek kirjutanudsadu
lihtsamaid rahvapäraste koraaliviiside seadeid. Et ta oli ise
aktiivne rahvamuusikakoguja, põhinevad need seaded enamasti
omakogutud materjalil ja Kreegi arhiivist leiame
kaoriginaalviisid.
Käesolev artikkel annab ülevaate eesti ja eestirootsi
rahvapäraste koraalivariatsioonidekogudest, püüdes ühtlasi
selgitada eestirootsi materjali suhteliselt tähtsat rolli meie
praegusesettekujutuses sellest vallast ja eesti koraalilaulu
iseloomustava materjali nappust.Rahvapärase koraalilaulu uurimisel
on seni pööratud tähelepanu ainult viisidele.
Paljudesüleskirjutustes on tekstist vaid algussõnad, vahel isegi
ainult viide lauluraamatule. Meile onneis lauludes viis tähtsam kui
tekst, kuigi kunagisele lauljale endale oli laul kindlasti
tervik.Lauluraamatud olid rahva seas levinud, seega tekst säilis
enam-vähem raamatuversioonis.Kuid kindlasti tasuks uurida ka
säilinud tekstiüleskirjutusi kõrvuti trükitud versioonidega,
missest et sõnades on muutused piiratumad. Meloodia osas aga on
koraalivariandid vägamitmekesised, sest viisid olid
traditsiooniliselt kirjas ainult koraaliraamatus. Neid
kasutasidvaid orelimängijad ja teised haritumad pillimängijad,
enamik inimesi õppis ja mäletas laulekuulmise järgi. Rahvapärased
koraalivariandid tekkisid spontaansest soovist kaunistadaaeglaselt
liikuvat viisi, osaliselt kindlasti ka unustamisest ja
lihtsustamisest. Sellistrahvapärast koraalilaulmist tuntakse
kõikides Põhjamaades, kus neid viise on rohkestikogutud.
Arvatavasti olid mingid taolised laulustiilid levinud ka Saksamaal
enne kui 18.sajandi lõpuks koguduselaulu üldiselt oreliga saatma
hakati. Veel 20. sajandi teisel poolel onsarnaseid viise üles
kirjutatud Soome lahkusuliste laulmistelt. Päris kindlasti on ka
meierahvapärane koraalilaulmine seotud palvemajadega, kuid nende
üleskirjutuste tausta jalaulmistraditsiooni ennast pole minu teada
uuritud.
-
1 Elmar Arro, Baltische Choralbücher und ihre Verfasser. Acta
Musicologica, 1931,Jg. 3, Heft 3–4, SS. 112–119, 166–170
(eestikeelne tõlge Heidi Heinmaalt on ilmumas ElmarArro artiklite
kogumikus, planeeritud kirjastuses “Ilmamaa” 2003).
2 Toomas Siitan, Die Choralreform im lutherischen Baltikum und
PunschelsUniversal-Choralbuch (1839). IAH Bulletin, Nr. 22,
Groningen 1994, SS. 37–49; ToomasSiitan, Das Regionale und das
Allgemeine in der Choralrestauration des 19. Jahrhunderts.Music
History Writing and National Culture. Ed. Urve Lippus, Publications
in EstonianMusic History 1, EKI, Tallinn 1995, SS. 84–92; Toomas
Siitan, Zwei konkurrierendeUniversal-Choralbücher für die
baltischen Provinzen in der Mitte des 19. Jahrhunderts.Jahrbuch für
Liturgik und Hymnologie, Bd. 37, Göttingen 1998, SS.167–178; Toomas
Siitan,Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal enne 1850. aastat.
Valgeid laike eesti muusikaloost.Koost. Urve Lippus, Eesti
muusikaloo toimetised 5, EMA, Tallinn 2000, lk. 57–96.
3 Rudolf Põldmäe, Hernhuutlane Christoph Michael Königseer ja
tema kohtuprotsess1767. aastal. Religiooni ja ateismi ajaloost
Eestis. Artiklite kogumik III. Ed. Jüri Kivimäe,Eesti Raamat,
Tallinn 1987, lk. 172–191; Rudolf Põldmäe, Vennastekoguduse
tegevusestmeie maal. Teater. Muusika. Kino, 1988, (3), lk.
67–78.
2
Uurimused koraalilaulmisest Eestis
Rahvapärase koraalilaulmise mõistmiseks on oluline tunda üldse
siinset kirikulauluajalugu ja repertuaari. Kirikulaulu Eestis on
aga mitmetel põhjustel vähe uuritud, samuti olivaimulik rahvalaul
folkloristide huviobjektist kuni 1990. aastateni peaaegu väljas.
Esimeneülevaade siinsetest koraaliraamatutest oli Elmar Arro
artikkel 1931. aastal ajakirjas ActaMusicologica.1 Ta kirjeldas 19.
sajandil trükitud koraaliraamatuid, millest laiemalt kasutuselejäi
ainult Liivimaa pastori Johann Leberecht Ehregott Punscheli
(1778–1849) koostatud ja1839. aastal esmakordselt trükitud raamat,
üldtuntud praegugi kui lihtsalt “Punschel”. Sealmärkis Arro veel,
et Tartu Ülikooli omaaegse muusikaõpetaja Friedrich Brenneri
koostatudkoraaliraamatu viisiversioonid ilmselt peegeldasid rohkem
kohalikku laulmistava. Viimaselaastakümnel on koraalilaulmist
Eestis 19. sajandi algupoolel ja siinse laulurepertuaari
allikaidpõhjalikumalt uurinud Toomas Siitan.2 Ta on vaadelnud
probleeme koraalilaulmisega 18.–19.sajandi vahetusel ja arutanud
põhjusi, miks just Punscheli raamat sai kirikuvõimude toetuse,kuigi
sellega võistelnud Johann August Hageni koraaliraamat rohkemgi
kohalikkutraditsiooni arvestas. Lühidalt on Toomas Siitan oma
uurimustes varastest koraaliraamatutestpuudutanud ka meloodiate
kaunistamise kommet.
Tähtis periood Eesti koraalilaulmise traditsioonis oli 18.
sajand, kui Eestisse jõudispietism ja sellest lähtuv
vennastekoguduste liikumine, hernhuutlus, mis sai talupoegade
seasäärmiselt populaarseks. Vennastekoguduste teenistused
sisaldasid palju laulmist ja nendemisjonärid õpetasid talupoegi
nooti lugema. Rudolf Põldmäe on uurinud selle liikumiseajalugu ja
laulurepertuaari.3 Kahjuks aga puuduvad ülevaated edasiste
ärkamisliikumiste jalahkusuliste laulmistavadest ja repertuaarist,
19. sajandi teisel poolel hulgaliselt ilmunudSiioni laulikutest ja
muudest rahvaraamatutest. Eesti õigeusu kiriku muusikast annab
praegu
-
4 Kristi Sarapuu, Eesti autorite looming Eesti Apostliku Õigeusu
Kiriku muusikas.Bakalaureusetöö, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinn
2001.
5 Urve Lippus, Rahvapärane koraalide laulmine eestirootslaste
külades. Teater.Muusika. Kino, 1988, (12), lk. 27–39; Urve Lippus,
The Estonian-Swedish tradition of folkhymn singing. Nordisk
musikkforskerkongress. Oslo, 24.–27. juni 1992. Innlegg of
referater.Skriftserie fra Institutt for musikk og teater 1993:2,
Oslo, pp. 117–122; Urve Lippus, TheTradition of Folk Hymn Singing
in Estonia and an Introduction to the Estonian-SwedishCollections
of Hymn Variants. IAH Bulletin, Nr. 21, Groningen 1993, pp.
68–80.
6 Carl-Allan Moberg, De folkliga koralvarianterna på Runö.
Svensk tidskrift förmusikforskning, 1939, s. 9–47.
7 Olof Andersson, Folkliga svenska koralmelodier från
Gammalsvenskby och Estland.Svenska Kyrkans Diakonistyrelses
Bokförlag, Stockholm 1945, 170 s.
8 Margareta Jersild, Swedish chorale variants – some comments on
the relationfunction-text-music. – Probleme der
Volksmusikforschung. Studien zur Volksliedforschung.Band 5. Peter
Lang. 1990; Margareta Jersild, Ingrid Åkesson, Folklig koralsång.
Enmusiketnologisk undersökning av bakgrunden, bruket och musiken.
Skriften utgivna avSvenskt visarkiv 14. Södertälje 2000;
RunöKoraler. Folklig koralsång från svensk-Estland.
Traditionsinspelningar från Sveriges Radio. Folkmusik i Sverige 26.
Sammanställning ochurval: Margareta Jersild (Svenskt visarkiv).
Rikskonserter 1985, Caprice 1310.
3
mingit aimu vaid Kristi Sarapuu bakalaureusetöö.4 Tema leiab, et
ka siinse õigeusu kirikumuusikat on mõjutanud protestantliku
koraali traditsioon. Rahvapärase vaimuliku lauluuurimisel oleksid
ka need taustateadmised vajalikud.
Vaimuliku laulu rahvapärasest traditsioonist on aga uurimused
veel napimad.Käesoleva kirjutise autor on avaldanud mõned ülevaated
eestirootsi rahvapärastekoraalivariantide kogudest, analüüsides ka
põgusalt meloodiate kaunistamise võtteid.5 Seerepertuaar on köitnud
ka rootsi muusikateadlasi, kes käsitlevad eestirootslaste laule
kõrvutiRootsist üleskirjutatud koraalivariantidega kui ühtse
traditsiooni osa. Juba 1939. aastal pärastRootsi Raadio
salvestusrühma kogumisretke Ruhnusse avaldas Uppsala ülikooli
professorCarl-Allan Moberg selle materjali põhjal ulatusliku
ülevaate rahvapärasest koraalilaulmisestRuhnu saarel.6 Rootsi
folklorist Olof Andersson on avaldanud 1945. aastal seni
ainsaulatuslikuma publikatsiooni eestirootslaste lauludest,
kogumiku “Rahvapärased rootsikoraalimeloodiad Gammalsvenskby’st ja
Eestist,”7 kahjuks pole seda raamatut Eesti kogudesvist ühtegi
eksemplari. Hilisemal ajal on Rootsi Viisiarhiivi uurija Margareta
Jersildavaldanud artikleid, kus ta käsitleb eestirootslaste viise
kõrvuti rootsi koraalivariantidega,samuti on ta koostanud plaadi
omal ajal Ruhnu saarel salvestatud materjalidest.8
Eesti rahvapäraste koraalivariantide kogud
Kui 20. sajandi alguses algas eesti rahvaviiside aktiivne
kogumine, oli seegi saadetudtugevatest rahvuslikest tunnetest nii
nagu kogu 19. sajandi lõpus laialt levinud ja tihedaltteiste
rahvuslike ettevõtmistega seotud vanavara kogumine. Rahvalaulud ja
rahvaviisid ei
-
9 Cyrillus Kreegi fondis Teatri- ja Muusikamuuseumis (M11-1) on
mapp pealkirjaga“Vaimulikud laulud EÜS kogudest”, mis sisaldab 5
noodivihikut ja 7 lahtist lehteümberkirjutusi, mis on ilmselt
tehtud 1930. aastatel, sest nende hulgas on ka Eduard Oja1929.
aastal ja Karl Leichteri 1930. aastatel tehtud ja tegelikult ERA
kogusse kuuluvaidüleskirjutusi. Sirvides üldse Kreegi arhiivi
kopeeritud rahvaviise tundub, et ta on hoidnud endhästi kursis läbi
1930. aastate ERA’sse kogunenud uute materjalidega, kuigi ta ise
omauuemaid kogusid enam sinna ei saatnud.
4
olnud ainult õpetlaste uurimistöö objekt, nad olid osa meie
kunstipärandist ja samasallikmaterjal eesti rahvusliku kunstmuusika
loomiseks. Sellest aspektist loomulikult hinnativana regilaulu
palju kõrgemalt kui igasugust hilisemat folkloori, sest see oli
vaieldamatultomapärane, selgelt erinev saksa eeskujudest. 19.
sajandi kunstmuusikas olid originaalsus jauudsus esmased nõuded, et
midagi väärtuslikuks kunstiks tunnistataks. Pealegi oli
seetraditsioon juba kadumas, regilaulud tuli üles kirjutades päästa
lõplikust unustusest. Hilisemapäritoluga riimilised laulud
sarnanesid saksa ja skandinaavia lauludele nii teksti
vormi,sisuliste motiivide kui ka muusika ehituse poolest, seega
olid need vähem väärtuslikud. Jasellest veel aste allapoole jäi
selgelt raamatutraditsioonile toetuv koraalilaulmine, üldsekristlik
vaimulik laul, mis oli vanavarana veelgi vähem väärtustatud.
Kogujate suhtuminevaimulikesse lauludesse oli kohati isegi otseselt
vaenulik, kuna paljudes piirkondades olidjust äsjased aktiivsed
ärkamisliikumised täielikult hävitanud vanad oma laulud ja
uskumused.Siiski on mitmed kogujad pööranud tähelepanu omapärasele
vanale kombele laulda koraalemeloodiliste kaunistustega ja mingil
määral on selliseid meloodiaid ka eestlaste suust üleskirjutatud.
Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid kogujad ka uuemat rahvalaulu
väärtustamaja sihiteadlikumalt koguma. Rahvapärase koraalilaulmise
süsteemipärase kogumise jaoks oliaga aeg ilmselt juba möödas ja
kogud selles vallas on palju juhuslikumad kui uuemast
laulustüldiselt. Muidugi oleks vaja ka 20. sajandi mitmete ärkamis-
ja muude usuliste liikumistemuusikat uurida, kui see oleks juba uus
teema.
Mu käesoleva ülevaate materjal pärineb peamiselt Cyrillus Kreegi
kogudest Teatri- jaMuusikamuuseumis Tallinnas. Eesti vaimuliku
rahvalaulu osas üldse on Kreek olnud kõigesuurem koguja. Ta on üles
kirjutanud ja fonografeerinud nii eesti kui ka eestirootsi
laule,lisaks on ta kopeerinud endale rahvapäraseid koraale ja
vaimulikke laule teiste kogujatematerjalidest Eesti Rahvaluule
Arhiivis (ERA).9 Kreegi kollektsioon on varasemateüleskirjutuste
osas üsna esinduslik. Vähesel määral olen jõudnud läbi töötada
hilisematelindistuste materjali (alates 1950. aastatest) ja selle
eest suur tänu praegusele ERA töötajaleJanika Orasele. See töö tõi
aga hoopis uusi probleeme vaimuliku laulu määratlemisega,paroodiate
žanri jms. Samas näis, et mind huvitavaid “keerutustega”
koraalivariante onuuemas materjalis vähe (tore, kui eksiksin).
Praegusel momendil on mul andmeid umbes 200eesti vaimuliku laulu
kohta ja 178 neist on rahvapärased koraalivariandid. Tulevikus
tulekspõhjalikult läbi töötada lindistuste kogu ERA’s.
Kui jätan täpsustamata praegu mu käsutuses oleva vaimulike
laulude üleskirjutustehulga ja ütlen, et neid on umbes paarsada,
siis põhjuseks on just mõnede üleskirjutustemääratlemine. On nad
vaimulikud laulud või ei ole? Mis on vaimulik laul? Mis
onkoraalivariant? Viimase puhul on asi selgem: koraalivariandi
tekst on pärit lauluraamatust.Viis on enamasti tuletatud vastavast
koraaliviisist, aga vahel leidub ka hoopis teistsuguseid
-
10 Praegune ametlik lauluraamat Eesti Kirikus on üsna värske,
kuid see toetub muidugipikale traditsioonile: Kiriku laulu- ja
palveraamat. EELK 1991 (siin lühendatult KLPR).Nagu tänapäeval
tavaline, sisaldab see raamat ka viise, kuid mitte harmooniat.
Selleslauluraamatus puuduvad paljud laulud, mis meie materjalis
ette tulevad, ja nende tekstidleiame varasemast lauluraamatust: Uus
Lauluraamat. Tallinn 1899 (siin lühendatult ULR).Päris üksikuid
tekste tuleb otsida vanematest lauluraamatutest.
11 Jukka Louhivuori on analüüsinud just meloodiakaunistusi neis
viisides: JukkaLouhivuori, Hengellisten kansansävelmien muutuminen.
Tampereen yliopistonKansanperinteen laitoksen Moniste 10, Tampere
1986, 235 s.
5
viise. Praeguses töös olen ma koraalivariantidena jälginud
ainult ametlikus kirikulauluraamatus10 sisalduvaid laule, kuid
põhimõtteliselt peaksime samasuguste variantidenakäsitlema ka
vennaste- ja lahkusuliste laule. Näiteks Soomes on tänapäeva
lahkusulistelaulmistavasid ja repertuaari põhjalikult kogutud ja
uuritud.11 Selle põhjal, et neist paarisajastmu käest läbi käinud
vaimuliku laulu üleskirjutusest üle kolmveerandi on
ametlikulauluraamatu koraalide variandid ei julge ma erilisi
üldistusi eestlaste repertuaari kohta teha.Nagu kohe näeme, on
suurem osa sellestki materjalist väga väikeste korjandustena
eripaikadest kirja pandud ja rohkem nagu muu korjamise
kõrvalsaadusena säilinud. Pealelauluraamatutest rahvatraditsiooni
läinud laulude ehk koraalivariantide on aga ka vaimulikutemaatikaga
rahvalaule. Nende vallas läheb piir vaimuliku laulu ja teiste
žanride vahel kohatihäguseks. Vaimuliku laulu all mõtleme selliseid
laule, milles laulja väljendab omareligioosseid tundeid ja mõtteid.
Kristlikku temaatikat leidub aga vahel ka teistes lauludes.On
piiblist pärit pildistikku kasutavaid laule nagu näiteks laialt
levinud ringmängulaul “KuiIisrael läks rändama ...”, mis kogu
Moosese ja Aabrami loo rahvapäraselt ära jutustab.Omaaegsete
nappide üleskirjutuste puhul on teinekord raske otsustada, mis
lauluga õietitegemist oli.
Kaardil 1 on toodud nende eesti koraalivariantide päritolu,
millest mul praeguülevaade (kaardil on 175 viisi, sest kolmel
variandil oli päritolukoht märkimata). Mõned neiston üles
kirjutatud pealkirjaga “Choral” või “Kirikuviis” ja ilma sõnadeta
või laulja omasõnadega (näiteks tekstist ainult algusrida, mida ei
leia lauluraamatust), kuid sidekoraalirepertuaariga oli Punscheli
viisi kaudu siiski tajutav. Jälle võib küsida, et kust siinlõpeb
rahvapärane koraali varieerimine ja algab lorilaulu moodi paroodia?
Selles vallas olikahtlasi juhtusid siiski vähe, sest lorilaulu
sarnaste paroodiate üleskirjutused on üldiselthilisemast ajast ja
neid lauldakse lihtsa süllaabilise rütmiga, ilma vanadele
koraalivariantideleomaste meloodiakaunistusteta. Vahetevahel on
oletatud, et vana meloodiakaunistustegalaulmisviis oli levinud
ainult neis piirkondades, mis on lähedased eestirootsi küladele
(s.t.Loode Eestis). Toodud kaardilt näeme siiski, et palju
meloodiaid pärineb hoopis LõunaEestist, kus mingit kontakti
rannarootslastega küll kahtlustada ei saa. On päris kindel, et
kaartsaaks palju ühtlasemalt kaetud, kui kogujad oleksid omal ajal,
s.o. 20. sajandi alguses ja ehkveel ka 1920.–1930. aastatel sellele
repertuaarile süstemaatiliselt tähelepanu pööranud.Praegu on meil
tegemist üksikute kogujatega, kes on kirja pannud kümmekond või
rohkemviisi ja siis on hulk kogujaid, kelle muude korjanduste seas
on üksikuid koraale. Suurimahulga koraalivariante on korjanud
Cyrillus Kreek ise. Kõigepealt on ta 1914. aastal, reisideskoos
Peeter Sarvega, üles kirjutanud 9 koraalivarianti Risti
kihelkonnas, kuus neist ühelt
-
6
Kaart 1. Eesti koraalivariantide levik.
lauljalt Juhan Holtsilt (lisaks ühe vaimuliku laulu). Töötades
muusikaõpetajana LäänemaaÕpetajate Seminaris kogus Kreek oma
erinevatest kihelkondadest pärit õpilastelt rahvaviise,sealhulgas
ka koraalivariante (12), ja see kogu on dateeritud 1921–32. 1921.
aastal, kui Kreekkäis kogumas Noarootsis ja koostas oma esimese
ulatusliku eestirootsi viiside kogu, külastasta ka naaberkihelkondi
Ridalat ja Lääne-Nigulat. Ridalas Uuemõisas on Villem Tikerberg
jata õde Anna Pärt laulnud talle kokku 11 koraalivarianti (kokku on
ta selle korraga saanudRidalast 17 ja Lääne-Nigulast 6
koraalivarianti). Veel on suuremaid koraalivariantidekimbukesi
Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud kogumisretkedelt enne esimest
Maailmasõda.Peeter Süda on kogunud 25 koraalivarianti: 1905. aastal
Reigist kogutud laulude hulgas onneid 11, 1906. aastal kaks
Pühalepast ja kolm Käinast ning 1907. aastal Kihnust jällegiüheksa.
Johannes Muda kirjutas viis koraalivariandi meloodiat üles 1914.
aastal Nissikihelkonnast (lisaks neli vaimulikku laulu, enamikus
Anna Siimuortilt). Kui nimetatudmaterjal pärineb siiski
rannarootslaste asustusele lähedastelt aladelt, siis järgmised
kogud onmaa teistest osadest: 1906 kirjutas Juhan Simm 16
koraalivarianti üles Kolga Jaanikihelkonnast, Mihkel Pehka neli
viisi Nõo kihelkonnast (neist kolm ühelt lauljalt MarieTabulilt) ja
ühe Urvastest. Kokku leiame neis üleskirjutustes ligi 30 koguja
nimed ja üle 80laulja, kuid enamikult pärineb ainult üks-kaks
vaimulikku laulu, mis ilmselt on juhuslikultmuude laulude hulgas
kirja sattunud.
Huvitav on näha, millised on olnud kõige populaarsemad koraalid.
Kolmelkoraaliviisil on selle repertuaari hulgas tervelt kaheksa
varianti. Kõigepealt on nende hulgaskõigile tuntud lauluke “Kas on
linnukesel muret, kust ta saab, mis ta sööb? Kas ta nälgasureb?
Tema loodab Looja peale, hüppab seal oksa peal, rõõmsalt tõstab
hääle” (vt. näide
-
12 Muidugi on kõik need laulud ju tuntud, kuid seda nelikvärssi
loetakse ja lauldaksepalju väljaspool koraalilaulmise
konteksti.
13 Kasutan koraaliraamatu 16. trükki: Punscheli’i nelja healega
Laulu-wiiside raamat. Eesti, Saksa ja Läti keele laulu-raamatute
tarvis. Kuueteistkümnes trükk lisaga. Trükitud F.Kluge kuluga
Tallinnas 1915 (siin lühendatult Punschel).
7
4).12 See tekst on laulu “Miks kui pagan inimene” (“Warum willst
du doch für morgen”;KLPR 357) neljas salm ja lauldakse teda samal
viisil kui laulu “Miks mu süda ennast vaevab”(“Warum sollt’ ich
mich denn grämen”; ULR 504), mille teksti leiame ainult ühest
variandist(laulnud Kreet Volens 1905. aastal Reigis Peeter Südale).
Juba Punscheli koraaliraamat annabsellele viisile kolm üsna sarnast
varianti (Punchel 281, 282, 283)13 ja enamikku meierahvapärastest
variantidest võib pidada neist viimase variatsioonideks. Väga
armastatud laulon ilmselt olnud “Oh kui õndsad on need pühad
taevas” (“O wie selig seid ihr doch, ihrFrommen”; Punschel 77, ULR
628; vt. näide 3), see on ainus kaheksas variandis oma viisigakirja
pandud tekst. Kokku kaheksa viisivarianti on ka Punscheli viisil
nr. 99 – neli on lauldudtekstiga “Oh leinakem ja kaevakem” (“O
Traurigkeit, o Herzeleid”; KLPR 95) ja teised nelitekstiga “Päev
lõpeb tääl” (“Der Tag ist hin, mein Geist und Sinn”, ULR 103).
Kolmelkoraaliviisil on viis varianti: “Ma kiitlen ükspäinis” (“Ich
rühme mich einzig der blutigenWunden”, Punschel 76, ULR 248), “Nüüd
hingvad inimesed” (“Nun ruhen alle Wälder”,Punschel 117, KLPR 408)
ja “Oh Jeesus, sinu valu” (“O Haupt voll Blut und Wunden”,Punschel
237, KLPR 94). Nelja variandiga koraale on viis: “Armas Jeesus,
sind ma palun”(“Ach mein Jesu, sich ich trete”; ULR 86, Punschel
171), “Au, kiitus olgu igavest” (“AlleinGott in der Höh’ sei Ehr’”;
KLPR 1, Punschel 199), “Kõik tulge minu juurde nüüd” (“Kommher zu
mir, spricht Gottes Sohn”; KPLR 71, Punschel 125), “Ma tahan jätta
maha” (“Valetwill ich dir geben”; KPLR 377, Punschel 245), “Ma
tänan sind, et oled mind” (“Ich dank dirschon durch deinen Sohn”;
ULR63, Punschel 21).
Neis gruppides on kokku 59 varianti, nii et enamikust
koraalidest on kirjas 1–3varianti.Koraalivariandid on väga erinevad
– enamik neist on samalaadsete meloodilistekaunistustega nagu
skandinaavia rahvapärased koraalivariandid, kuid mõned on ka
vägalihtsad. Muusikaliselt vist kõige lihtsam võimalus on koraali
salmi laulmine vaid ühele realevastava lühikese pidevalt korduva
viisiga nii nagu lauldakse regilaule (näide 1).
Tavalinekaunistamine on silbi jagamine kahe noodi vahel, olgu need
siis enam-vähem võrdsed võilähedased punkteeritud rütmidele.
Muidugi on selles laulustiilis raske punkteeritud rütmeeristada
eel- või järellöökidest ja sõltub sageli noteerija suvast, millise
kirjapildi ta onvalinud. Ka kolm nooti silbil mitmesugustes
rütmikombinatsioonides on üsna sagedanekaunistus, ulatuslikumaid
melisme aga näib eesti materjalis olevat vähem kui rootslastel.Seda
siiski ei tohiks reegliks pidada, kuna võrreldes eestirootsi
üleskirjutustega on eestlasteltpärinev materjal palju piiratum.
Eestirootsi rahvapäraste koraalivariantide kogud
Rannarootslaste asustus Loode Eestis (kaart 2) ja Ruhnus on väga
vana. Rootsiküladest Eesti saartel (Ruhnu/ Runö, Pakri saared/
Rågöar) on tõendeid ammu enne rootsiaega 17. sajandil, mil Eesti
alad Rootsi kuningriigile kuulusid. Elu neis rannakülades oli
üsna
-
14 Carl-Allan Moberg, Från kyrko- och hovmusik till offentlig
konsert. UppsalaUniversitets årsskrift 5, Uppsala 1942.
8
Kaart 2. Eestirootslaste alad Loode-Eestis.
isoleeritud, kuigi neil oli kontakte üle mere nii Rootsi kui
Soomega. Selliste väikestesuhteliselt suletud etniliste rühmade
kultuur on alati palju konservatiivsem kui rahvuseemamaal ning
sellest ka rootsi keele- ja folklooriuurijate suur huvi
eestirootslaste kultuurivastu. Tuntud rootsi muusikateadlane
Carl-Allan Moberg, kes ka enne sõda Ruhnut külastas,võrdleb Eesti
saartelt pärinevaid rahvapärase koraalilaulmise üleskirjutusi ja
salvestusi vanakoguduselaulu traditsiooniga Rootsis. Tema arvates
võiksid need anda meile ettekujutuse,milline oli kirikumuusika
Rootsi külades 17. sajandil.14 Rannarootslased lahkusid
Eestistpeaaegu kõik Teise Maailmasõja lõpuaastatel, põgenedes
nõukogude okupatsiooni eest.Nende folkloori on hiljem salvestatud
Rootsis. Mõned üksikud rootslased jäid siiski Eestisseja päris
hilisest ajast, kui tekkis jälle huvi selle omapärase kultuuri
jäänuste vastu, onKirjandusmuuseumis mõningaid salvestusi,
peamiselt küll ilmalikest lauludest.Väljarändamist oli
rannarootslaste hulgas aga ka varem. 18. sajandil, kui Eesti läks
Vene riigikoosseisu, tekkis Hiiumaa rootslastel konflikt kohalike
võimudega ning suur rühmrannarootslasi oli sunnitud lahkuma. Nemad
rändasid Ukrainasse ja asutasidGammalsvenskby küla Hersoni linna
lähedal. See küla säilis kuni nõukogude-aegse
-
9
kollektiviseerimiseni, mis tõi Ukrainasse suure nälja ja Rootsi
riigil õnnestus evakueeridaGammalsvenskby elanikud Rootsi. Ka nende
keelt ja folkloori on Rootsis põhjalikult üleskirjutatud ja
salvestatud.
Eestlastest on rannarootslaste laule üles kirjutanud ja
fonografeerinud põhiliseltCyrillus Kreek, kes elas otse Noarootsi
kõrval Haapsalus ning rootslastega oli tal kaperekondlikke
sidemeid. Peale tema on Eestis kogumas käinud
soomerootsifolklooriprofessor Otto Andersson (tema kogudes küll
vaimulike laule ei leidu), rootsifolklorist Olof Andersson ja juba
mainitud Carl-Allan Moberg. Rootsi kogujate puhul olihuvi
koraalivariantide vastu loomulik, sest rootsi folkloorikogudes ja
uurimistöös on see žanrhästi tuntud. Kokku on 20.sajandil
erinevates kogudes talletatud ligi 500
eestirootsikoraalivarianti:(1) 1921. aastal on Cyrillus Kreek
fonografeerinud ja kirja pannud 50 koraalivariantiNoarootsist
(Nuckö), põhiliselt Riguldi valla küladest (Bergsby, Höbring,
Spithamn, üksGamby’st) ja mõned Paslepa vallast. Kogu oma selle
aasta korjanduse on Kreek andnudERA-sse, kuid üleskirjutused on ka
Kreegi kogus Teatri- ja Muusikamuuseumis. Need viisidon 1945.
aastal avaldatud Olof Anderssoni raamatus “Rahvalikud rootsi
koraalivariandidGammalsvenskby’st ja Eestist” (vt. viide 7).(2)
1929-30 kirjutas ja fonografeeris Nils Ståhlberg 36 koraalivarianti
Jönköping’is jaLödöse’s, kus Gammalsvenskby’st pärit rootslased
pärast Ukrainast evakueerumist elasid.Salvestused ja
transkribeeringud on Uppsala Murde- ja Rahvapärimuse Arhiivis
(UppsalaDialekt- och Folkminnesarkivet — ULMA).(3) 1929. aastal
kirjutas Olof Andersson üles 45 koraalivarianti Gammalsvenskby
elanikelt,tema materjalid asuvad Stockholmi Muusikamuuseumis ja
need on avaldatud ta raamatus (vt.viide 7).(4) 1931. aastal käis
Olof Andersson Noarootsis (Nuckö), Pakri saartel (Rågöar),
Kurksis(Korkis) ja Vormsil (Wormsö/ Ormsö), materjal on Stockholmi
Muusikamuuseumis jaavaldatud ta ülalmainitud raamatus (vt. viide
7). Selle korjanduse 161 viisi onümberkirjutatult ka Kreegi kogus
Teatri- ja Muusikamuuseumis.(5) 1936. aastal andis Anders Stenholm
Vormsilt Kreegile 14 rahvalaulu ja nende hulgas onka 6
koraalivarianti (Kreegi kogu TMM’s).(6) 1937. aastal käis Cyrillus
Kreek Vormsil ja kirjutas üles 51 koraalivarianti (TMM’s);samas
kogus on veel üks 1938. aastal Noarootsist kirja pandud
koraalimeloodia).(7) 1937. aastal salvestasid Nils Stålberg ja M.
Eriksson Gotlandil 36 Gammalsvenskbykoraalivarianti (ULMA).(8) 1938
käis Carl-Allan Moberg koos Rootsi Raadio ekspeditsiooniga Ruhnus
(Runö). Neiloli oma aja kohta väga moodne plaadistamisaparatuur ja
nende tehtud 41 koraalivariandisalvestust on parimad autentsed
helinäited rannarootslaste traditsioonist (Rootsi Raadioarhiivis;
31 transkriptsiooni on avaldatud Carl-Allan Mobergi artikli juures
1939. aastal, vt.viide 8; sellest materjalist on ka Margarita
Jersildi 1985. aastal koostatud LP RunöKoraler,vt. viide 10).(9)
1945. aastal plaadistasid Nils Tiberg ja Folke Hedblom Uppsalas
endistelt Ruhnu elanikelt46 koraalivarianti (ULMA).
Eestirootslaste koraalirepertuaari kõige tähtsam allikas on
1695. aastast pärinev vanarootsi lauluraamat Gamla psalmboken ja
selle juurde kuuluv 1697. aastal trükitud
-
15 Svenska Låtar samlade av Nils Andersson. Dalarna, Stockholm
1922–1926;Västergötland, Stockholm 1932; Skåne, Lund 1938; Jörgen
Dicander, Folkliga koraler frånDalarna. Dalarnas fornminnes och
hembygdsförbunds skrifter, 18, Falun 1975; Folkligakoraler.
Sammanställda av Anders Lindström och Gunnar Ternhag, Verbum,
Älvsjö 1985.
10
koraaliraamat (Koralbok). Pakri saartel ja Gammalsvenskby’s on
olnud kasutusel ka 18.sajandil Tallinnas avaldatud rootsikeelne
lauluraamat (Reval-psalmboken, 1742 ja 1767) –mõned selle raamatu
koraalid puuduvad rootsi ametlikes lauluraamatutes. Vormsi
jaNoarootsi repertuaar on veidi moodsam kui Gammalsvenskby’s,
Ruhnus või Pakri saartel.See on päris normaalne, sest Vormsil ja
Noarootsis olid suuremad rootslaste kogukonnad janeed asusid
Haapsalu naabruses, mis oli Loode Eesti majandusliku ja kultuurielu
keskus.Enamik Vormsilt ja Noarootsist üleskirjutatud koraale
leiduvad nii rootsi vanas lauluraamatuskui ka järgmises 1819.
aastal avaldatud rootsi lauluraamatus (Svenska psalmboken, koost.
J.O. Wallin), millele vastab Joh. Christ. Fred. Haeffneri koostatud
koraaliraamat (SvenskChoralbok). Kuid ka neis piirkondades puuduvad
peaaegu täielikult uuemad rootsi koraalid javiiside versioonid,
mida leidub Rootsist üleskirjutatud rahvatraditsioonis ja 1939.
aastal väljaantud uues rootsi koraaliraamatus (Den svenska
koralboken).
Skandinaaviamaade koraalirepertuaar on üsna teistsugune kui
siinne saksa javennastekoguduste juurtega repertuaar, kuigi suur
hulk populaarseid protestantlikke koraaleon ühised. Kindlasti on
veidi ootamatu, et mitte ükski skandinaavia päritolu ja siinsetes
rootsikülades väga populaarne koraal ei ole üle tulnud eestlaste
repertuaari isegi mitte neispiirkondades, kus eestlased ja
rootslased elasid külg külje kõrval (või on nad
üleskirjutajatelvahele jäänud?). Ühised koraalid on üldlevinud
kõigis protestantlikes maades ja pärinevadvarastest saksa
allikatest, näiteks “See jõulupäev on rõõmust suur” (“Der Tag, der
ist sofreudenreich”/ “En Jungfru födde ett barn i dag”; ULR 145,
Punschel 343), “Oh Jeesus, sinuvalu” (“O Haupt voll Blut und
Wunden”/ “Jag längtar av allt hjärta”), “Mu süda, ärka üles”(“Wache
auf, mein Herz und singe”/ “Vak upp min själ”; KLPR 398, Punschel
65), “Ma tulentaevast ülevalt” (“Vom Himmel hoch, da komm ich her”/
“Av himlens höjd oss kommet är”;KLPR 22, Punschel 38).
Kõige levinumad laulud eestirootslaste repertuaaris on
needsamad, mis Rootsiski.Võrdlemiseks kasutasin rootsi kogumikke —
Nils Anderssoni koostatud “Svenska Låtar”,Jörgen Dicanderi kogu
Dalarna koraalivariantidest ning Anders Lindströmi ja
GunnarTernhagi koostatud rootsi koraalivariantide valimikku.15 Need
oleksid (Wallner/Haeffnerinumeratsiooni järgi) psalm 486 “I
Himmelen, i himmelen”, psalm 477 “Jag längtar av allthjärta” (koos
psalmiga 421 “Pris vare Gud, som låter oss”, mida lauldakse sama
viisiga),psalm 487 “I hoppet sig min frälsta själ” (koos samal
viisil lauldud vanema koraaliga Gamlapsalmboken 411 “Eja mitt
hjärta”), psalm 440 “Nu hafver denna dag”, psalm 424 “Densignade
dag”, psalm 60 “En Jungfru födde ett barn i dag”, psalm 344 “Ack,
döden hafverhädanryct”. Kui võrrelda samade koraaliviiside rootsi
ja eestirootsi variante, siis näib, etrootsi variantide muusikaline
struktuur peegeldab rohkem tonaalse, harmoonilise mõtlemisejooni ja
eestirootsi variandid on rohkem modaalsed. Ka Carl-Allan Mobergi
järeldusedRuhnu koraalivariantide uurimise põhjal toetavad muljet,
et eestirootsi lauljail üldiselt oliarhailisem muusikaline
mõtlemine.
-
16 Urve Lippus, Linear Musical Thinking. A Theory of Musical
Thinking and theRunic Song Tradition of Baltic-Finnish Peoples.
Studia Musicologica UniversitatisHelsingiensis VII. Helsinki 1995,
169 lk.
11
Mõned üldised märkmed varieerimisest
Rahvapärased koraalivariandid on muusikaline nähtus, mis asetseb
õpetatud muusikaja spontaanse rahvamuusika vahel. Seetõttu on päris
loomulik, et viiside varieerimise protsesson sarnane rahvamuusikale
ja paljud koraalivariandid on tõeliselt huvitavad hübriidid
koraalija rahvalaulu iseloomujoontest. Kuigi koraaliviisid reeglina
on lihtsad ja paljud neistpärinevad kunagisest rahvalaulust,
sisaldavad nad sageli tonaalset arendust, mida on ilmaharmoonilise
saateta raske reprodutseerida. Olulisem kui otsene saate puudumine
on lauljatemuusikaline mõtlemine. Olen püüdnud kirjeldada eesti
varasemas rahvamuusikas valitsenudmuusikalist mõtlemist kui
lineaarset, põhimõtteliselt erinevat Lääne Euroopas
uusajalväljakujunenud ja tonaalsele harmooniale toetuvast meile
praegu tavalisest muusikalisestmõtlemisest.16 Kuigi me leiame
harmoonilist mõtlemist ka eesti uuemates rahvaviisides jatantsudes,
on neis enamasti tegemist väga lihtsa, põhiliselt toonika-dominant
kolmkõladeletoetuva harmooniaga ja viisid ei moduleeri.
Koraaliviisid on sageli just moduleerivameloodiaehituse poolest
oluliselt keerukamad kui umbes sama pikkusega rahvaviisid. On
kaviise, kus meloodia eri fraasides peaaegu kordub, kuid tänu
harmooniale aga tekib suurem jakeerukam vorm. Ilma harmoonilise
saateta on niisugusi viise raske täpselt meeles pidada.Seetõttu on
ka selge, et koos tavaga saata koraalilaulmist harmoonilisel pillil
ning orelite ningharmooniumide levikuga kadus tasapisi vana
kaunistatud laulmisviis.
Kõige levinum vormistruktuur koraalides on vana lauluvorm ehk
Barform. Seevormiskeem, mis koosneb kahest osast ja 6–9 fraasist,
on õpetatud muusika jaoks lihtsamatehulgas, kuid peaaegu keerukuse
tipp ühe rahvamuusika pala jaoks. Rahvapärastes variantidesneed
koraalid, mis sisaldavad rohkem kui 2–3 erinevat fraasi, enamasti
lihtsustatakse –korratakse ainult kahte esimest fraasi ja
moduleerivad fraasid asendatakse meloodilistevariatsioonidega.
Näiteks koraali “Oh kui õndsad on need pühad taevas” meloodia
sisaldabPunscheli versioonis neli erinevat moduleerivat fraasi
(näide 2). Võrreldes seda kolmeerineva rahvapärase variandiga
(näide 3) näeme, et modulatsioon on variantides kadunud
jaalgusfraasile (a) lisaks on säilinud ainult kolmandale värsile
vastav ja viisi arengusse tõestipööret toov fraas (b). Salmi
lõpetamiseks kasutavad rahvalaulikud aga originaali hoopis
uuekontuuriga fraasi asemel algusfraasi kordust või meloodilist
variatsiooni, nii et saamevormiskeemid aaba (näide 3a), aaba1
(näide 3b) ja aa1ba2 (näide 3c).
Esimesel pilgul näib, et meloodialiini kaunistamine teeb
variandid keerukamaks võisegasemaks võrreldes lihtsate ja selgete
koraaliraamatu viisidega. Lauljad, kes on neid viiseõppinud noodist
või Cyrillus Kreegi seadetest, võrdlevad neid sageli gregooriuse
koraaliga.On ka leitud, et siinsed meloodiakaunistused moodustavad
samasuguseid kujundeid naguneed, mida noodikirja algaegadel
tähistati neumadega. Mõneti on tõesti tegemist sarnaseprotsessiga –
ühe silpnoodi asemel lauldakse väike meloodiline motiiv.
Laulmisstiili pooleston see traditsioon siiski erinev vähemalt
sellest, kuidas tänapäeval gregooriuse laulu ettekujutatakse.
Korraliku meloodiakujundi vormi leiame küll noodist, kuid enamasti
pole seeselgelt välja lauldud. Sageli on väga vaieldav, kas mingit
kaunistust peaks märkima
-
12
noodigrupiga, väljakirjutatud eel- või järellöökidega või ainult
mingi kaunistuse märgiga ühesilpnoodi peal. Praegu on meil tegemist
suuremas jaos kunagi üleskirjutatud viisidega jatollane koguja (kes
muusikuna enamasti ise raamatuviise hästi tundis) on noodipildile
omanäo andnud. Ainult väga udused fonografeeringud ning eestirootsi
viiside plaadistusedannavad ettekujutuse tegelikust laulmisviisist
ja see on muidugi erinevatel lauljatel vägaindividuaalne. Cyrillus
Kreegile kui heliloojale ilmselt pakkusid just need keerutused huvi
jaoma seadetes on ta loonud neist viisidest põnevad polüfoonilised
faktuuride, milleettekandmisel aga saab arvestada rohkem
tänapäevase koorilaulu intoneerimistraditsiooni kuioriginaalviiside
kõlaga. Paralleelid gregooriuse lauluga on ilmselt rohkem tekkinud
justtänapäevasele kunstmuusikale omasest selgest ja täpsest noodi
järgi laulmisest, kus ka“väikesed” noodid välja kostavad. Teine
arhailine joon neis variantides, mis võis kaüleskirjutajatel
tekitada mulje keerukusest (mida on kirjeldanud paljud kogujad), on
pidevaltmuutuv ja palju lahtisem meloodiajoonis kui selge
koraaliraamatu versioon omatasakaalustatud ja suletud
vormistruktuuriga. Meil on praegu võimalik analüüsida
enamastiainult ühele salmile vastavat viisivariatsiooni, sest ilma
helisalvestuse abita oli üsna võimatupikka laulu tervenisti kirja
saada, kuid väikesed kaunistused kindlasti varieerusid
pikemaslaulus. Mõnedel juhtudel on võimalik jälgida kindlamate
ornamentaalsete figuuridekasutamist (näide 4a). Enamasti on eesti
lauljad aga laulnud silbil ainult kaks või kolm nooti(näide 4b),
mis on liialt lühikesed ja lihtsad kaunistused, et esilduda
meloodiajoones kuiomaette ornamentaalsed “blokid”, mis on
iseloomulikud keskaegsele melismaatiliselelaulmisele.
Tonaalse või modaalse struktuuri muutused on tihedalt seotud
muutustegamuusikalises vormis (või vastupidi). Lisaks juba mainitud
moduleerivate lõikude muutmiselenii, et kogu viis jääks ühe
tonaalsuse raamesse, leiame vahel ka vanadele laadidele
omastintervallikat. Kõige levinumaks laadiks näib olevat dooria,
mõnes rootsi koraalivariandis olika früügiapärast madalat teist
astet. Tegelikult leiame neid laade ka koraaliviisides endas,
kuivaadelda neid ilma harmooniata. Näiteks viisi “Oh Jeesus, sinu
valu”võib analüüsida jaharmoniseerida nii, et meloodia algab
kvindist ja ka lõpeb kvindil ning viis on põhiliseltloomulikus
minooris (Punscheli versioonis a-mollis; näide 5). Korralikud
kadentsid toonikagameloodias saame ainult viisi esimeses osas.
Viisi teine pool oleks nagu “keskmine osa”, midasaab harmoniseerida
paralleelses mažooris ja lõpetada alghelistiku dominandil ehk siis
nagutulla järgmise salmi alguseks tagasi alghelistikku. Ilma
harmooniata aga võime kogu sedameloodiat vaadelda früügia laadis,
see algaks ning lõpeks toonikal e ja hoopis vahepealsedkadentsid
a’l, c’l ja h’l oleksid “liikumine kodust välja”. Sellest viisist
on viis eesti varianti jaüksteist eestirootsi varianti ning enamiku
variantide puhul on tunda, et lauljate jaoks onalgus- ja lõpuheli e
toonikaks (originaalid on noteeritud muidugi mitmes eri
helistikus).Mitmes variandis on sekundi e-f asemel järjekindlalt
lauldud suurt sekundit. Rohkem on agalauljad kasutanud kord kõrget,
kord madalat sekundit ja tertsi vastavalt
meloodialiikumiseloogikale. See on ainult üks näide laadilistest
muutustest meloodias, kus laulja jaokskoraaliraamatu harmooniat ei
eksisteeri. Vahel leiab neis viisides ka dooriapärast
kõrgetkuuendat astet ja sageli muidugi madalat seitsmendat (ikka
minoorsetes viisides).Mažoorsetes viisides ei pannud niisuguseid
muutusi tähele.
Laadilise mõtlemise aspektist võib selles materjalis leida väga
huvitavaidkofliktisituatsioone — mõnikord pole laulja originaalse
meloodia tonaalsest või modaalsestehitusest ilmselt hästi aru
saanud, selle kontuur ei kohandu hästi tema modaalse mõtlemise
-
13
süsteemiga, samas on just meloodiakontuur muusikalise mälu jaoks
väga oluline parameeter.Sellise konfilkti tulemusel tekkinud
variatsioon võib meile paista muusikaliselt kohmakas,kuid see on
huvitav. Näites 6 on toodud kaks eestirootslaste varianti rootsi
koraalist “Densignade dag”. Mõlema variandi teises fraasis on
kummaline trompetisignaali taolineliikumine üle terve oktaavi.
Lauluraamatu versioonis liigub selle koraali esimene poolminoorsel
kolmkõlal, laskudes neljanda fraasi lõpus alumisele dominanthelile.
Kahesviimases fraasis aga muutub see alumine kvart nagu põhiheliks
ja viis liigub üles-alla ülekogu oktaavi. Viisi osade vahel on
tugev kontrast nii tessituuri kui meloodiajoonise ulatuseosas.
Ilmselt oli see kontrast ja suure ulatusega kontuur meeldejääv,
kuid kahe peaaegukorduva fraasipaari lõppude eristamine ja üleminek
madalamalt algavale lõpuosale liialtkeerukas. Harmooniata oli raske
kogu meloodia arendust meelde jätta ja ere oktaavikäikpüüti suruda
ühel kolmkõlal liikuvale paarile fraasile, niisugust lühendatud
viisikest agakorratakse salmi kuue reaga kolmel korral.
Kõik need muutused varieerimisprotsessis ilmutavad palju
arhailisemat muusikalistmõtlemist lauljatel kui see oli omane 19.
sajandi alguse kirikulaulule. Sellisedvarieerumisvõtted saab antud
materjalist välja tuua suhteliselt põgusa vaatluse järel. Et
öeldamidagi põhjalikumat, peaks kõik viisid variandirühmade kaupa
kokku kirjutama ning takt-taktilt läbi analüüsima. Samuti peaks
eesti rahvapärasest koraalilaulust või üldse meievaimulikust
rahvalaulust täielikuma pildi saamiseks järjekindlalt läbi töötama
EestiRahvaluule Arhiivi helisalvestuste kogu. Kuigi vähe, leidub
seal sellealast materjali siiskirohkem kui mul praegu kasutada oli.
See töö sai ette võetud 1990. aastate alguses, et saadaüldse mingi
ettekujutus Põhjamaades väga tuntud rahvapärase koraalitraditsiooni
levikustEestis. Et kas meie traditsioon on põhimõtteliselt sarnane
või midagi muud, kas neid viise onkümneid, sadu, või ehk paar
tuhat. Neile esialgsetele küsimustele oleme vastuse saanud,täpsem
uurimine seisab ees.
Näidete tekstid (näited eraldi failidena)
Näide 1. KLPR 385 “Jumal, maa ning taeva Looja”, laulnud
Voldemar Lao – Ridala, üles kirjutanudCyrillus Kreek,
1921–1932.
Näide 2. Punschel 77 “Oh kui õndsad on need pühad taevas”.
Näide 3. Sama koraali (Punschel 77) variandid, laulnud (a) Linda
Lauri – Reigi, üles kirjutanudCyrillus Kreek, 1921–1932; (b) Juhan
Kappel, Maret Liiv – Reigi, üles kirjutanud Peeter Süda, 1905;(c)
Ants Järlit – Nissi, üles kirjutanud Johannes Muda, 1914.
Näide 4. KLPR 357 “Miks kui pagan inimene”, laulnud (a) Liisu
Järlet – Nissi, üles kirjutanudJohannes Muda, 1914; (b) Anna Oks –
Ridala, üles kirjutanud Cyrillus Kreek, 1921.
Näide 5. Punschel 237 “Oh Jeesus, sinu valu” ja selle variandid,
laulnud (a) Peeter Raska – Halliste,üles kirjutanud J. Aavik, 1904;
(b) H. Hendrikson – Pärnu-Jaagupi, üles kirjutanud Eduard Oja,
1929.
Näide 6. Rootsi koraal, psalm 424 “Den signade dag”, laulnud (a)
Maria Kornblom ja (b) BirgittaJärnström – Vormsi, üles kirjutanud
Cyrillus Kreek, 1937.
-
� �� �� ��� � �� ��Ju -Si -
mal,na,
maaöö
jaja
� � � �tae -päe -
vava
loo -too -
ja,ja,
� � �� ��I -
kuusa,ja
Poegpäi -
jake
� � �Pü -on
hasu
Vaim,loom.
� �� � � �� ��Si - na, vä - gev
� � �kait - se - ja,
� � �� ��hoi - ad o - ma
� � �loo - mi ka.
Näide 1
-
�
�
�
�
� � � �� � � �� � � �� � � �
�� � � �� � � �� � � ��� � � �
� ��
� � �� � �� �
��� � �
� � � �� � � �
� � � �� � � �
�
�
� � � �� � � �
� � � �� � � �
� ��
�� � � �
� � � ��
�� � � �
� � �� � �� � � �� � � �
�
�
�
�
� � � �� � � �
� � � �� � � ��
� � � �� � � �
� � � �� � � �
� � ���� � �
�� � ��
� � �
Näide 2
-
� � � � � � � � � �Oh, kui õnd - sad
� � � � � �� �on need pü - had
� �� � �tae - vas,
� � �� � � � � � �kes on sur - mas
� � � � � �� �lah - ti kõi - gest
� � � �vae - vast, neid
� � � �� �� � ��peast - nud
� �� � �ä - ra,
� � � � � � �kui meid van - gis
� � � � � � � �� �pe - - - ab il - ma
� �� � �kä - ra.
Näide 3 (a)
-
� � � ��� � �� � �Oh,kes
kuinüüd
õnd -po -
sadle
� �� �� � � �� �� �one -
neednam
pü -min -
hadgis
� � � ��
taevae -
vas,vas.
� � � � �� � � � �Need peas - nud ä - - -
��
� � �� �ra, meid veel pe -
� � � �� � � � � �� ��ab van - gis il - - - -
� � � ��
ma kä - ra.
Näide 3 (b)
-
� � �� �� � �� �Oh - kui
� � � �õnd - sad
� �on need
� �pü - had
3
� �� �tae - vas,
� � � � �kes on
�� � �tul - nud
� �lah - ti
� �kõi - gest
3
� �� �vae - vast,
� � � �� �meid peast -
�� � �� �nud ä -
��
ra,
�� � �� �kui meid
� � � � � �van - gis
� �pe - ab
� �il - ma
3
� �� �kä - ra.
Näide 3 (c)
-
� � � �� �� � � � � � �KasTe -
onma
lin -loo -
nu -dab
�� � � � � � � � �ke -
Loo -selja
mu -pea -
ret,le,
� � � � � � �kusthüp - pab
tasealsaab,
� � � ��� � �� � � � � �
ok -mis ta
sasööb,peal,
� � � � � � �kas
rõõm -ta
sastnäl -tõs -
gatab
�� � � � �su -
hää -reb?le.
Näide 4 (a)
-
� � � �� �� � � � � �Kas on lin - nu -
� � �ke - sel
� �� ��mu - ret,
� � � � �kust ta saab,
� � ��� � � � �mis ta sööb,
� � � � � � �kas ta näl - ga
� � ��su - reb.
Näide 4 (b)
-
�
�
�
�
��
��
�� �
���
� � � �� � � � �� � � � �� � � �
� �� �� � � �
� ��
�� � �
� � � �� � � � �� � � ��� � � �
�������
��
�
�
��
� ��
� � � ��� � � �
�� � � �� � � �
� ��
�� � � �� � �
�� � � �
� � � �� � � �� � � �� � � �
���
��� �
��
��� �
�
�
� � � �� � � �
� � � �� � � �
� ��
�� � �� �� �
�� � �
� � � �� � � � �� � �� ��� � �� ��
��������
��
Näide 5
-
� � �Oh,
� � � � � � � � �Jee - sus, si - nu
� � � � �� �� � �
va - - - lu, su
� ��3� � � �� � � � � � �
ras - ke kan - na -
���
tus.
3
� � �Su
� � �3
� � �rei - ed ver - med
� � � ��
� �haa - vad, su
� �3
� � � � � � � � �ki - bu - vit - sa
�� ���
� �kroon mull'
� � � �3
� � �õn - nis - tu - seks
� � ��
� �saa - vad siis
� �3
� � � � � � � � �kui mul hä - da
�� ��on.
Näide 5 (a)
-
� � ����
Ma
Ei
�� � � � � � � � �ta -
ar -
han
mas -
jät -
ta -
ta
da
� �� �� � ��
���
�ma - - -
ta - - -
ha,
ha,
sind,
sind,
� � ��� � � �� � � �� � �ka -
si -
val
nu
il -
pa -
ma -
tu -
�� �� �maa.
ga.
�� � �Hea
� �� � � �� �e - lu on siin
� � � �� �� � � ��
�� �tae - - - vas, su
�� � � � � � � �jä - rel i -
� �� �� � ��
�� �gat sen. Ma
� � � �� �� � �� � �po - le teps seal
�� �� �� � � ��
�� ��vae - vas, kui
�� � � � � � � �õi - gust ma
� ��� ��
siin teen.
Näide 5 (b)
-
� � �Den
� � �sig - na - de
� �dag, som
� � �vi nu här
�� �se Af
� � �him - me - len
� � �till oss ned -
� � � �� �kom - ma, Han
� � �blif - ve oss
� �säll, han
� � �la - te sig
�� �te, Oss
� � �al - la till
� � � � �gläd - je och
� ��
�from - ma! Ja,
� � �Her - ren, den
� � �högs - te oss
� � �al - la i
�� �dag, För
� � � � �syn - der och
� � �sor - gen be -
� ��
va - re!
Näide 6
-
� � �� �� �Den
� � �sig - na - de
� � �� � �dag, som
� �5
� � � � �vi nu här
� �se av
� � � ��� � �him - me - len
� � �till oss ned - 3
� � � �3
� � �kom - ma, han
� � �bli - ve oss
� � �3� � � � �säll, han
3� � � � � � � � �La - te sig
� �te oss
� � �al - la till
� � ��� � �gläd - je och
3� � � �from - ma!
� � �Ja
� � �Her - ren den
� � �högs - te oss
� � � ��� � � �al - la i
� �dag för
� � �syn - der och
� � �sor - ger be -
3� � � �va - re!
�
Näide 6 (a)
