Rannakoosluste

keskkonnatingimused,

taimestik, majandamine

Brigita Fitkulina, Mari-Liis Mägi,

Kristina Rõbasova, Sander Sihver

Juhendaja: Elle Roosaluste

1. Rannakoosluste keskkonnatingimused

Mere mõju ulatuse ja tugevuse järgi

jagatakse rand:

* (subsaliinne) ja saliinne vöönd – sageli

üleujutatav

* suprasaliinne vöönd –

harva üleujutatav, taimi mõjutavad ka

mereveepritsmed

A-B – subsaliinne B-C – saliinne

C-D – suprasaliinne

D – üleminek aru- v. soostunud niiduks

Rannakoosluste iseärasused

* maa ja mere piiril (primaarsed kooslused)

mõjutavad arvukad eluta ja eluslooduse tegurid

ELUTA looduse mõju:

- üleujutus (eriti tormid)

- kloriidid mullas

- talvine jää

- mereheidis

- tugevad tuuled (eriti tormid) ja

päikesekiirgus

kõrge veetase

Manilaid, jaanuar - 2005Foto Ü.Tamm

jää mõju

Foto T.Mitt

Foto T. Mitt

Autor: Internet

2. Rannakooslused ja taimeliigid

Rannakooslusi asustavad eriliste omadustega

taimeliigid (halofüüdid)

Halofüüdid on taimed, mis suudavad kasvada

sooldunud mullal (peam. NaCl)

lihak- e. turd- e. sukulentsed taimed

• soolsust taluvad

• füüsiliselt vastupidavad

randaster

rannikas

1) pärisrannaniidud

Autor: Internet

harilik soolarohi Autor: Internet

Salinõmme soolak Autor: Internet

randristik

väike

maasapp

Autor: Internet

harilik muguljuur

kärbesõis Autor Internet

soo-neiuvaip

kahkjaspunane sõrmkäpp

Autor Internet

2) liivarannad

* liiv-vareskaera – merihumuri kooslus –

pioneerkooslus liival, esimene liiva

kinnistaja

* rand-luidekaera kooslus – eelmisest

kõrgemal; Eestis võimalik teke inimese

kaasabil

* liiv-vareskaera –luide-aruheina kooslus–

veepiirist kaugeim, seotud sisemaa

luidetega

liiv-vareskaerAutor: Internet

rand-luidekaerAutor: Internet

Autor: Internet

merihumur

Foto S.Sihver

rand-ogaputk rand-seahernesAutor: Internet

3) veeriselised ja kaljused rannad

* rand-kesakanni – taani merisalati kooslus -

väga kitsa levikuga, adruväetusega kivistel randadel

* randkressi kooslus – esineb fragmentidena, sageli

puhaste kogumikena

* merikapsa kooslus– klibuvallidel (teatud

adruväetusega)

rand-kesakann taani merisalatAutor: Internet

merikapsas

Autor: Internet

Konrad Mägi “Merikapsad” (Vilsandi)

4) adruga väetatud rannad

* randmaltsa kooslus (75 liiki) – kujuneb värsketel

adruvallidel

* liiv-merisinepi kooslus (27 liiki) – peamiselt

liivastel adruga väetatud muldadel

liiv-merisinep

rand-ogamalts

Autor: Internet

randmalts

Autor: Internet

3. Rannaniidud kui poollooduslikud

kooslused

Poollooduslik kooslus – niit, mis on tekkinud ja säilib

majandamise tingimustes (säilinud looduslik rohukamar,

nt. puisniit, lamminiit, rannaniit)

Majandamise lakkamisel:

1) rannaniit kattub pilliroo või muu kõrgekasvulise

kõrrelisega (roog-aruhein, harilik orashein jt.)

2) kõrgem, kuivem osa kulustub, võsastub kadaka, paju,

lepaga jt., lõpuks metsastub

3) kaob spetsiifiline rannaniitude soolalembene

taimestik, elupaik loomadele

4) elupaik muutub maastikuliselt väheväärtuslikuks

Autor: Internet

Rannaniitude hooldamine

• karjatada koormusega 0,4-1,5 lü/ha

• või niita

Autor: Internet

1 loomühik (LÜ):

1 täiskasvanud veis või hobune

2 mullikat või sälgu

3 vasikat või varssa

5 lammast või kitse

Konkreetne karjatamiskoormus oleneb niidu

iseloomust

Fotod: S. Sihver

Karjatamise mõju taimestikule

* kariloomad söövad taimi valikuliselt (niitmine mõjub

ühtmoodi kõigile taimedele)

* erinevad kariloomad söövad erinevaid taimeliike:

1)veised eelistavad keskmise- ja kõrgemakasvulisi

mahlakaid taimi (ei söö eriti nitrofiile) ja graminoide

2) lambad eelistavad rohtseid ja vähekaredaid taimi

nt. Rootsi uurimustes lammaste “delikatessid”:

- sarikalised (heinputk, siberi karuputk)

- käpalised

ei maitsenud: ohakad

karjatamise mõju - „delikatessid“

harilik heinputk kahkjaspunane

sõrmkäppharilik kerahein

Autor: Internet

karjatamise mõju - „mittesöödavad“

tuliohakas kõrvenõges

Autor: Internet

3) hobused on vähemvalivad

* karjamaadel on eelistatud kiiresti paljunevad ja

tallamiskindlad taimeliigid

* tallamise tulemusel muutub niit mätlikuks

harilik sinihelmikas luht-kastevars

Autor: Internet

Niidetud rannaniit

Autor:E.Roosaluste

4. Taimkatte kirjeldamise tulemused

Pikla rannaniidul

1. 6 elupaika:

* luite alumine vöönd (karjatatud)

* luite alumine vöönd (karjatamata)

* luite keskmine vöönd (karjatatud)

* luite keskmine vöönd (karjatamata)

* suprasaliinne (karjatatud)

* suprasaliinne (karjatamata)

2. Igas elupaigas 3 analüüsi (1 x 1 m² ruudul)

Saadud andmed analüüsitud Statistica 7 programmi

mooduli ANOVA 1-rajalise dispersioonanalüüsiga)

3. Analüüsiti:

1) üldkatvust

2) sammalde katvust

3) liikide arvukust

4) graminoidide katvust

5) liiv-vareskaera katvust

Elupaik; LS Means

Current effect: F(5, 12)=14,205, p=,00011

Effective hypothesis decomposition

Vertical bars denote 0,95 confidence intervals

1 2 3 4 5 6

Elupaik

0

2

4

6

8

10

12

14

16

Liik

_arv

Liikide keskmine arv elupaikades

Elupaik; LS Means

Current effect: F(5, 12)=2,7465, p=,07038

Effective hypothesis decomposition

Vertical bars denote 0,95 confidence intervals

1 2 3 4 5 6

Elupaik

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Sam

bla

_kv

Sammalde keskmine katvus elupaikades

Elupaik; LS Means

Current effect: F(5, 12)=7,6108, p=,00197

Effective hypothesis decomposition

Vertical bars denote 0,95 confidence intervals

1 2 3 4 5 6

Elupaik

-20

-10

0

10

20

30

40

50

L-v

are

skaer

Liiv-vareskaera keskmine katvus

elupaikades