RAPLA RAHVAMAJA EKSPERDIHINNANGPlekkkatus. Peasissepääsu varikatus on betoonist. Hoone välisseinad on punasest telliskivist laotud fassaadiga, välja arvatud saali osa, mida katab

Raplamaa, Rapla linn, Tallinna mnt 17

RAPLA RAHVAMAJA

EKSPERDIHINNANG

Koostaja: Karen Jagodin (Doomino Arhitektid OÜ)

Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

Tallinn 2012

Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

SISUKORD

Eksperdihinnang 3

Joonised 7

Fotod 13

Illustratsioonide nimekiri 20

CD-l lisatud illustratsioonide nimekiri 20

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

3

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

1 ÜLDANDMED Nimetus Rapla rahvamaja

Aadress ja

katastritunnus

Raplamaa, Rapla, Tallinna mnt 17

Katastritunnus: 67001:007:0024

Koordinaadid -

Praegune funktsioon Rahvamaja on endiselt kasutusel oma algses funktsioonis – kohaliku

kogukonna rahva- ja seltsimajana. Lisaks tegutseb hoones avalik kohvik ning

postkontor.

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg Eelprojekt 1932 (Eesti Arhitektuurimuuseum EAM.14.1.323)

Muudetud põhiprojekt 1933 (Eesti Arhitektuurimuuseum EAM.2.4.32)

Hoone avati 1933. aasta hilissügisel

Autor Eelprojekt: arhitekt Karl Burman. Projekti on koos Burmaniga signeerinud ka

Anton Soans, kuid Soansi tegelikku osalust projektis on raske hinnata,

tõenäoliselt on see seal pigem formaalsetel kui sisulistel põhjustel.

Burmanist monograafia kirjutanud Leo Gens on samuti viidanud Soansi

osaluse küsitavusele (Leo Gens „Karl Burman. Monograafia.“ 1998).

Osaliselt Burmani projektile toetudes koostatud põhiprojekt: arhitektid August

Volberg ja Edgar Velbri

Projekt: Eesti Arhitektuurimuuseum EAM.14.1.323 ja EAM.2.4.32

Algne funktsioon Hoone on ehitatud Rapla Haridusseltsi rahvamajaks

Ümberehitusetapid Rapla Haridusseltsi rahvamaja esimese osa moodustab ühekorruseline

punastest telliskividest ehitatud hoone, mis välisel hindamisel võib pärineda

19.sajandi lõpust või 20.sajandi algusest.

Endise postkontori hoone omandas selts 1920. aastal, 1933. aastal valmis

olemasoleva hoone juurdeehitusena uus saaliga seltsimaja osa (seltsi kasutada

jäid ka osaliselt vanas hoones asunud ruumid, osaliselt jätkas seal posti-

funktsioon).

Kahest osast koosnevale ajaloolisele Seltsimajale on 1980. aastatel külge

ehitatud kahekorruseline posti- ja telegraafihoone, millele lisandus veel üks

kahekorruseline tiib 1990. aastate alguses. Kahes järgus lisatud juurdeehitused

ei arvesta ei oma mahult ega väliskujunduselt algset ajaloolist

hooneansamblit, kuid kuna nad on ehitatud krundi piirile suunaga hoovi

(teises järgus lisatud maht on eraldi kinnistul) ning on ajaloolise kehandiga

seotud ainult ühest nurgast (algse postimaja osast, mitte seltsimaja osast), siis

ei kahjusta nad ajaloolise rahvamaja kehandit ja välimust. Kõige olulisem osa

ajaloolistest hoonestusest – rahvamaja saaliga korpus ja tänava-äärne fassaad

ei ole nendest ümberehitustest puudutatud.

2005-2007 teostati seltsimajas kapitaalremont, selle käigus ehitati osaliselt

ringi rahvamaja hoovipoolne fassaad: lisati terrassid ning ühendati kahe

hooneosa ristumisel tekkiv nurk rõduga. Viimaste remonttööde käigus

muudeti ka minimaalselt planeeringut: abiruumide arvelt suurendati kohvikut,

keldrisse otsese kasutuseta abiruumide asemele kavandati esinejate

garderoobid.

Muu ajalooline teave Rapla Haridusseltsi rahvamaja ehitamine on seotud Eesti Vabariigi

algusaastatel soodustatud ja aktiivselt levinud erinevate seltside rajamise


4

lainega. Seetõttu on tegemist kohalikul tasandil ühe kesksema ehitisega, mis

on oluliselt seotud kohaliku kultuurilooga.

Rapla Haridusselts asutati 1919. aastal ning 1920 osteti Rapla kesklinnas olev

punastest telliskividest hoone. Selleks hetkeks oli Seltsil liikmeid 210.

Rapla, kui ühe suurema tolle regiooni keskkoha järjest arenev seltskondlik elu

ei rahuldunud kasvavate vajadustega silmitsi seistes vana hoonega, mistõttu

kerkiski 1930. aastateks aktuaalseks vajadus uue suurema hoone järele, kus

asuks ka ajakohasem saal, näitelava ning vajalikud abiruumid.

Uue seltsimaja ehitamisega on lahutamatult seotud tolleaegne seltsi juhatuse

esimees – Jaan Rütman, kelle isiklikus teeneks paljuski uue hoone rajamist ka

peetakse. Uue hoone projekt telliti 1931-32 esiti arhitekt Karl Burmanilt. See

kiideti ka heaks, kuid täpsemalt kinnitamata põhjustel, võib-olla et ka

odavamate ehituskulude saamiseks, lasti hoone 1932-33 ümberprojekteerida

August Volbergil ja Edgar Velbril (Burmani projektis oli kivihoone,

Volbergil-Velbril aga osaliselt puithoone). Tulemuseks sai 1930. aastate üks

silmapaistvamaid ühiskondlikke hooneid väikeasulates, mis lisaks olulise

kohaliku ruumilise elemendina esindab ka laiemalt eesti arhitektuuriajaloos

ainulaadset art deco mõjutustega ehituskunsti.

3 ASUKOHA KIRJELDUS Hoone paikneb Rapla kesklinna ühe peatänava ääres. Rapla kiriku juurest sirgelt läbi linna kulgev Tallinna

mnt on hoonestatud peamiselt 1-2-korruseliste hoonetega, mille seal Rahvamaja moodustab visuaalselt

ühtesulanduva ja loogilise osa. Hoone ühel pool kõrval ja üle tee vastas asuvad ühekorruselised viilkatusega

hooned, teisele poole kõrvale jääb hoonestamata krunt. Hoonestamata krundist kärgmisel kinnistul asub

ehitismälestis: elamu ja ärihoone Tallinna mnt 23.

Linnaehituslikult heas asukohas ja hästi vaadeldav hoone astub tänavajoonelt tagasi, jättes enese ette suurema

avaliku ruumi. Hoone esine on heakorrastatud ja sillutatud tänavakiviga, maja ees paikneb telliskivist jalamil

pronksist skulptuur „Linna Pea“, mitmel pool on lillepotid ning krundi serval üks punastest tellistest

reklaamtahvel (Rahvamaja teadetega). Krunt on heakorrastatud, muru niidetud, piirded puuduvad.

4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Rahvamaja 1933 valminud põhikehand on kahekorruseline, pikliku kuju,

lameda viilkatusega.

Hoone tänavapoolsel küljel minimaalselt eenduv peasissepäsuga osa

aktsentueerub hoone ülejäänud mahu üle, mida rõhutab ka tema vertikaalse

suunitlusega fassaadikujundus. Peasissepääsu kesksest osast kahele poole

jäävad esikülje osad taanduvad. Hoone sissepääs ja vestibüüliga osa on

mahult laiem, saal- ja lavakorpus on kitsama mahuga.

Hoonega liituv vanem osa on 1-korruseline väljaehitatud katusekorrusega,

viilkatusega, ristkülikukujulise põhiplaaniga. Hoone kagunurgas liitub sellega

1980. aastatel ehitatud kahekorruseline juurdeehitus.

Ehitusmaterjal Rahvamaja on osaliselt puidust, osaliselt tellismüüritisega hoone.

Maakivivundament.

Enamik sise- ja välisseinu on ehitatud puidust (rõhtpalkhoone): puidust on

ehitatud hoone lõuna- ja idakülg (so saalikorpuse otsasein ja üks külgesein),

telliskivimüüritisega seinad on hoone põhja- ja lääneküljel (so kaks rohkem

avalikkusele suunatud külge, muuhulgas ka tänava-äärne külg).

Algselt puitaknad ja –uksed. Plekkkatus. Peasissepääsu varikatus on

betoonist. Hoone välisseinad on punasest telliskivist laotud fassaadiga, välja

arvatud saali osa, mida katab puitlaudis. Selline matejrali jaotus ja

dekoratiivse puitlaudise kasutamine 1930. aastate kontekstis on ainulaadne ja

tähelepanu vääriv.


5

Eksperdihinnangu koostamise ajal vesteldud hoone töötaja sõnul oli viimase

remondi ajal nähtud seinte konstruktsioonis erinevaid lahendusi, milles võis

oletada ehitustööde aegseid kokkuhoiu ja kiiresti tegutsemise otsuseid –

osaliselt rõhtpalk seinad, osaliselt puitkarkass.

Väliskujundus ja

iseloomulikud detailid

Rahvamaja põhikehand:

Tänavapoolne peafassaad on art deco`likult sümmeetriline, keskmist osa

rõhutab nii kõrgem maht kui kolm püstribi geomeetrilise mustriga

ümarakende vahel. Ekspressiivsust lisab aga kasutatud ehitusmaterjal –

punane tellis, funktsionalistlikku hõngu lisab akende raamistus ja kaks

illuminaatorakent. Peafassaadi keskel paikneb betoonist varikatusega

peasissepääs. Sissepääsu kohal teise korruse tasandil on kolm kuueruudulise

jaotusega püstist kõrvuti akent.

Hoone külgfassaad (põhjakülg) on vestibüüli osas eenduva madalama,

ühekorruseline lisamahuga. Hoone ülejäänud põhjakülje kujundus tuleneb

sealasuvast saalist: viis kõrget, läbi kahe korruse ulatuvat püstist kitsa akent

ning lavaosas tummsein. Nii põhja- kui läänekülg on viimistletud punasest

telliskivist müüritisega, ainult põhjakülje lavaosas liitub puitfassaad.

Hoone ida- ja lõunakülg on viimistletud puitlaudisega. Idakülg on lavale

avaneva ukseavaga, lõunaküljel on viis erineva paigutuse ja suurusega akent.

Hoone hoovipoolsel küljel paikneb ka hoone terrassile viis trepp ja kaldtee.

2005-2007 teostatud põhjalike rekonstrueerimistööde käigus ühendati hoovi

küljelt vanem ja uuem osa terrasside ning teise korruse tasandil rõduga.

Plaanilahendus Rahvamaja põhiosa esimesel korrusel paikneb peasissepääsust sisenedes avar

vestibüül garderoobiga, trepp teisele korrusele ning rõduga saal. Saali kõrval

asub pikliku kujuga jalutusruum. Tänapäeval on vestibüüli ühte nurka

ehitatud ka tualetid, mis on ainus erinevus võrreldes algse põhiplaaniga.

Teisel korrusel asub vestibüüli peal juhataja kabinett ning pääs rõdule.

Rahvamajaga liituv vanem hooneosa on eraldi sissepääsuga tänavalt, aga

ühendatud ka vestibüüliga siseukse kaudu. Algselt kavandati vanemasse

hooneossa einelaud, puhvet ja köök, daamide ruum ning lugemistuba. Siinses

osas on plaanilahendust veidi muudetud, tänapäeval tegutseb siin avalik

kohvik ning kohviku esimesest saalist ligipääsetav nn Valgre saal (ürituste

pidamiseks). Väljaehitatud katusekorrusel asuvad nö koolitusruumid.

Vanema hooneosa otsaruum on siiani kasutusel postkontorina.

Sisekujundus ja

iseloomulikud detailid,

sisustus, mööbel

Hoones on säilinud peaaegu muutmata kujul algne planeering, kuid kuna

hoonet on varem juba Nõukogude ajal korduvalt remonditud, siis algset

sisustust ega interjööridetaile ei ole alles. Ainsana on siiani käigus

lavadekoratsioonide tõstemehhanismid.

Kogu praegu hoones kasutusel olev sisustus pärineb viimase kapitaalremondi

ajast, so 2007. aastast.

Stiililine kirjeldus Hoone paigutamine ainult ühe arhitektuuriajaloolise stiili alla on raskendatud,

siin on mõjutusi nii funktsionalismist kui Art deco`st.

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Hoone üldine seisukord on väga hea, sest hoone läbis 2005-2007 kapitaalremondi, mille käigus suhtuti

hoonesse hoolimata muinsuskaitseliste kitsenduste puudumisest säästlikult ja ajaloolist substantsi austavalt.

Hoone on olnud kogu aeg pidevas kasutuses ning hooldatud, pole kunagi saanud kannatada tulekahjus.

Samuti on korrastatud hoone esine tänav ja ümbritsev haljasala. Piirded puuduvad.

- Vundament, väga hea – kapitaalremondi käigus parandati senini säilinud algne maakividest vundament


6

- Tarindid (seinad, laed, katusekonstruktsioon), väga hea – hoone on läbinud kapitaalremondi ja seega kõik

tarindid on remonditud, praktiliselt kõik on säilinud algsed

- Avatäited, väga hea – hoonel on vahetatud kõik algsed puitaknad välja uute pakettakende vastu, kuid kõik

nad jälgivad algset aknajaotust ja suurust. Hoonel ei ole säilinud algset peaust, kuid uus on algse jaotuse ja

kujundusega.

- Viimistlus, väga hea – 2005-2007 remondi käigus taastati/ puhastati algne tellisfassaad ning paigaldati

saalikorpusele uus puitfassaad.

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Rapla rahvamaja üldine seisukord on väga hea, arhitektuuriajalooliselt esindab hoone vähelevinud art deco

mõjulist arhitektuuri ning valmimisjärgse ajastu kontekstis olulist kultuuriloolist ehitist.

Kuigi hoone kahel erineval etapis ehitatud põhiosale on hiljem juurde ehitatud kaheosaline mahult ja

kujunduselt pigem sobimatu juurdeehitus, ei mõjuta see oluliselt alglahendust ega kahjusta kuidagi rahvamaja

väärtuslikke osi.

Eksperdihinnangu koostamise hetkel puuduvad hoone tulevikku puudutavad otsused, kuna hoone on hiljuti

remonditud ja aktiivses kasutuses, siis hetkel suuremaid ümberehitustöid vms ei planeerita.

.

7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS - Rapla rahvamaja on nii arhitektuurselt kui kultuurilooliselt väga oluline ehitis, mistõttu on otstarbekas

rakendada ehitise kui üksikobjekti suhtes riiklikku kaitset.

- Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal ega ole kaitstud muul viisil.

Algsed mahud, välisilme ja plaanilahenduse säilitanud väärtusliku üksikhoone säilimise tagamiseks on

seetõttu otstarbekas rakendada riiklikku kaitset.

- Tegemist on objektiga, mis peaks kuuluma riikliku kultuurimälestise nimekirja tulenevalt selle olulisest

rollist Eesti arhitektuuri ajaloos.

- Tegemist on kohaliku ruumilise identiteedi seisukohalt märgilise tähendusega hoonega

8 MÄLESTISE TUNNUSED Rapla rahvamaja

- Kahekorruseline lameda viilkatusega art deco-mõjulise funktsionalistliku stiili väga heas seisukorras

ehitis, millel on säilinud selle algne maht, väliskujundus ja plaanilahendus.

- Rahva- ning seltsimajade hulgas üks silmapaistvamaid näiteid Eestis ning tuntud arhitektide Karl

Burmani, August Volbergi ja Edgar Velbri loomingu olulisi näiteid.

- Hoone on seotud kauaaegse seltsi juhi ja rajaja Jaan Rütmaniga ning kogu kohaliku kultuurieluga,

seetõttu kultuuriloo seisukohalt oluline ehitis.

- Punastest tellistest välisseintega ja dekoratiivse puitlaudisega rahvamaja kui hoonetüübi esinduslik näide

on silmapaistev ühiskondlik hoone väikeasulas.

8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Ettepanek võtta Rapla rahvamaja kaitse alla ehitismälestisena. Tegemist on silmapaistva ühiskondliku hoone

näitega väikeasulas, nii arhitektuuriajalooliselt kui ka kultuurilooliselt olulise objektiga.

9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 14. september 2012

10 Koostaja andmed: Karen Jagodin


7

JOONISED

1. Asukoha skeem

2. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks

--------------- kinnistu piir ---------------------- kaitsevööndi piir

Ettepanek kehtestada kaitsevöönd mööda kinnistu piiri, et tagada hoone arhitektuurse osa aga ka linnakeskkonnas

selle vaadeldavuse säilimine.


8

3. Joonised

1. 1932 valminud Karl Burmani eelprojekt, vaade esifassaadile

2. Karl Burmani eelprojekti vaade küljefassaadile


9

3. Hoone esimese korruse põhiplaan, eelprojekt

4. Edgar Velbri perspektiivvaade muudetud projektis, 1933


10

5. Hoone uuendatud projekt, 1933. Lõiked ja otsavaade


11

6. 1933 uuendatud projekti fassaadijoonised


12

7. 1933 uuendatud projekt esimese korruse põhiplaan


13

FOTOD

1. Ajaloolised fotod

1. Rahvamaja valmimisjärgne foto 1930. aastatest

2. Postkaart ehitusjärgus Rapla rahvamajaga


14

3. Rahvamaja 1970. aastal


15

2. Fotod

1. Vaade hoone esifassaadile Tallinna maanteelt

2. Vaade hoone esifassaadile


16

3. Vaade hoone põhjaküljele

4. Vaade hoone hoovile ja puidust lavaosale


17

5. Vaade hoovist saaliosale ning juurdeehitatud terrassile

6. Vaade lõunast: algne postimaja ning sellele lisatud Nõukogude-aegne juurdeehitus


18

7. Hoone peasissepääs varikatusega

8. Vaade saalile


19

9. Vaade nn Valgre saalile

10. Fuajee


20

Illustratsioonide nimekiri

Joonised

1. Arhitekt Karl Burman, 1932, eelprojekt. Esifassaadi joonis. Eesti Arhitektuurimuuseum

2. Arhitekt Karl Burman, 1932, eelprojekt. Küljefassaadi joonis. Eesti

Arhitektuurimuuseum

3. Arhitekt Karl Burman, 1932, eelprojekt. Esimese korruse põhiplaan. Eesti

Arhitektuurimuuseum

4. Arhitekt Edgar Velbri, 1933, eskiis. Peafassaadi perspektiivvaade. Eesti

Arhitektuurimuuseum

5. Arhitektid August Volberg ja Edgar Velbri, 1933. Hoone uue projekti asendiplaan,

lõiked ja saalikorpuse otsaseina fassaadivaade. Eesti Arhitektuurimuuseum

6. Arhitektid August Volberg ja Edgar Velbri, 1933. Hoone uue projekti peafassaadi ning

küljefassaadi vaated. Eesti Arhitektuurimuuseum

7. Arhitektid August Volberg ja Edgar Velbri, 1933. Hoone uue projekti esimese korruse

põhiplaan. Eesti Arhitektuurimuuseum

Ajaloolised fotod

1. Valmimisjärgne vaade hoonele 1930. aastatest. Eesti Filmiarhiiv

2. Postkaart ehitusjärgus hoonega 1933. aastal. Eesti Arhitektuurimuuseum

3. Rahvamaja 1970. aastal. Eesti Filmiarhiiv

Fotod

Fotod: Karen Jagodin


2. Vaade hoone peafassaadile

3. Vaade hoone põhjaküljele ning puidust lavakarbile

4. Vaade hoone hooviküljele

5. Vaade hoone saalikorpusele ning hoovipoole lisatud terrassile

6. Vaade lõunast: algne hooneosa ning sinna lisatud Nõukogude-aegne juurdeehitus

7. Hoone peasissepääs betoonist varikatusega

8. Interjöörivaade. Saal.

9. Interjöörivaade. Nn Valgre saal

10. Interjöörivaade. Fuajee

CD-l lisatud fotode nimekiri

Joonised

1. Arhitekt Karl Burman, 1932, eelprojekt. Esifassaadi joonis. Eesti Arhitektuurimuuseum

2. Arhitekt Karl Burman, 1932, eelprojekt. Küljefassaadi joonis. Eesti

Arhitektuurimuuseum

3. Arhitekt Karl Burman, 1932, eelprojekt. Esimese korruse põhiplaan. Eesti

Arhitektuurimuuseum

4. Arhitekt Karl Burman, 1932, eelprojekt. Teise korruse põhiplaan. Eesti

Arhitektuurimuuseum

5. Arhitekt Karl Burman, 1932, eelprojekt. Keldrikorruse põhiplaan. Eesti

Arhitektuurimuuseum


21

6. Arhitekt Karl Burman, 1932, eelprojekt. Lõiked. Eesti Arhitektuurimuuseum

7. Arhitekt Edgar Velbri, 1933, eskiis. Peafassaadi perspektiivvaade. Eesti

Arhitektuurimuuseum

8. Arhitektid August Volberg ja Edgar Velbri, 1933. Hoone uue projekti asendiplaan,

lõiked ja saalikorpuse otsaseina fassaadivaade. Eesti Arhitektuurimuuseum

9. Arhitektid August Volberg ja Edgar Velbri, 1933. Hoone uue projekti peafassaadi ning

küljefassaadi vaated. Eesti Arhitektuurimuuseum

10. Arhitektid August Volberg ja Edgar Velbri, 1933. Hoone uue projekti esimese korruse

põhiplaan. Eesti Arhitektuurimuuseum

11. Arhitektid August Volberg ja Edgar Velbri, 1933. Hoone uue projekti teise- ja

keldrikorruse põhiplaan. Eesti Arhitektuurimuuseum

Ajaloolised fotod

1. Valmimisjärgne vaade hoonele 1930. aastatest. Eesti Filmiarhiiv

2. Postkaart ehitusjärgus hoonega 1933. aastal. Eesti Arhitektuurimuuseum

3. Rahvamaja 1970. aastal. Eesti Filmiarhiiv

Fotod

Fotod: Karen Jagodin


2. Vaade hoone peafassaadile

3. Vaade hoone vanemale osale

4. Vaade hoone vanema osa sissepääsule

5. Vaade uue Seltsimaja peafassaadile

6. Seltsimaja peasissepääs betoonist varikatusega

7. Vaade hoone põhjakülje nurgale

8. Vaade hoone põhjaküljele

9. Vaade hoone põhjaküljele ning puidust lavakarbile

10. Seltsimaja idakülg ja puidust saalikorpus

11. Vaade hoone puidust saaliosale idast

12. Vaade hoone hooviküljele ehitatud terrassidele

13. Vaade hoone saalikorpuse lõunaküljele

14. Vaade seltsimaja esimese hoone hoovi- ehk idaküljele

15. Vaade hoone hoovi- ehk idaküljele

16. Vaade hoovist algsele seltsimajale Nõukogude-ajal lisatud juurdeehitusele

17. Vaade lõunast: algne hooneosa ning sinna lisatud Nõukogude-aegne juurdeehitus

18. Interjöörivaade. Saal. Vaade läänest

19. Interjöörivaade. Saal. Vaade idast

20. Interjöörivaade. Saal. Vaade lavalt

21. Interjöörivaade. Nn Valgre saal

22. Interjöörivaade. Fuajee

Documents

RAPLA RAHVAMAJA EKSPERDIHINNANGPlekkkatus. Peasissepääsu varikatus on betoonist. Hoone välisseinad on punasest telliskivist laotud fassaadiga, välja arvatud saali osa, mida katab