Betoonist teekate on asfaldist kestvam ja ka odavam

Priit Willbach, Ph.DTallinna Linnavalitsuse Linnakantselei vanemspetsialist

Tallinn, juuni 2016

„SUUR PILT“ – Teehoiu poliitika alused

1. Majandus-infrastruktuur-transpordisüsteem.

2. Inimtegevuse ja loodusliku keskkonna vaheline suhe.

3. Transpordisüsteem-teed-liiklusvahendid.

4. Teedevõrgu korrasolek, liiklusohutus, keskkonnakaitselised küsimused.

5. Ükski tee-tänav ei ole igavene.

6. Teehoiu tasakaal, optimaalne kulu. Teekasutaja kulu – mis see on?

Eesti teehoid 2003 – 2015

Liiklusintensiivsus ja autotranspordi koormused on kasvanud üle 1,7-korra (T. Metsvahi, 2011.a).

Teed vananevad kiiremini kui jõutakse neid remontida, rekonstrueerida, ehitada.

Põhimaanteed – katendite vanus 13 aastat.

Kõrvalmaanteed – katendite vanus 21 aastat.

Tugimaanteed – katendite vanus 25 aastat.

Kohalikud teed – katendite vanus üle 30 aasta.

Kasutame kohati aegunud teeehitusnorme ja põhimõtteid. Teekonstruktsioonid on nõrgemad (aladimensioneeritud)

võrreldes Põhjamaades kasutatavatega. Liiklusohutuse olukord: läheb paremaks, hukkunute arv väheneb.

Liiklusõnnetuste arv on jäänud viimastel aastatel samaks.• Kahju liiklusõnnetustest 140 milj. eurot (Liikluskindlustuse

Fond)

“Uus” strateegia: säilitusremont, KOV-de teehoiu rahastamist ei suurendata.

Senise teehoiu poliitika (rahastamispoliitika + tehnopoliitika) tulemuseks on:

Korras suudetakse hoida põhimaanteed ja põhitänavad

Teeomanikule on “kasulikum” ehitada nõrgema kandevõimega võimalikult odavalt teekatendeid ning neid hiljem tihemini remontida, teekasutaja kulud on teisejärgulised.

Mis on ags selle majanduslik mõju, mõju sotsiaalsele keskkonnale, regionaalsele arengule,looduslikule keskkonnale.

Suurim tehniline probleem- teekattesse tekivad „pikiroopad“ ja asfaltkatete suhteliselt lühike eluiga.

Peamised põhjused: liiklussageduse kasv, suurenenud raskeliiklus ja liigkiire katte kulumine, st

tänased katendikonstruktsioonid on ei vasta nendele nõuetele; suurte temperatuurigradientide ja sadevee koosmõju; bituumeni “vananemine” (elastsete omaduste kadumine aja jooksul).

Küsimus: mida siis ette võtta?

1. Tõsta põhimaanteede ja põhitänavate kapitaalsust (eluiga). Vähenevad püsikulud. Siis on võimalik suunata rohkem vahendeid kõrvalteedele, kohalikele teedele ja tänavatele.

2. Kohalike ehitusmaterjalide veelgi laialdasem kasutamine.

3. Uuenduslikud teekatendite konstruktsioonid, BIM tehnoloogia rakendamine jne.

4. Kõige tähtsam on tagada ühendused, juurdepääsetavus ja liikuvus. Teekasutaja kulude optimeerimine.

Kas on kasulik ehitada nõrga kandevõimega ja võimalikult odava maksumusega teekatendeid ning neid hiljem tihedamalt remontida? Eesmärgiks on leida optimaalsus tee eluea pikkuse ja maksumuse vahel.

LLP (long life pavement) kontseptsioon – tiheasustusega aladel peaks teedel olema katend, mis vajab võimalikult vähest teehoidu.

AKÖL0 Q0-normteljed miljonit telge

35 aTegelik Eesti Betoon Saksa Soome Saksa

Mõigu 2+2 34,000 1494 19,1 17 25 22 30

Männiku 1+1 8700 758 9,7 12,5 19 26

Ranna 2+2 18000 542 6,9 15 19 26

Tehnika-Filtri 2+2 15000 402 5,1 17,5 19 26

Ehitajate 2+2 14900 760 9,7 17,5 19 26

Teekonstruktsioonide võrdlus –( asfaltbetooni paksus cm) - TTÜ 2014Betoon=Tsementbetoon

Teede-tänavate eluiga tõuseb 30 – 35 aastani. Betoonkattel 50 aastat.

Pikaealist katendit määratletakse kui katenditüüpi, kus remonditakse ja parandatakse katte ülemist kihti. See eeldab senisest suurema kandevõimega (paksemat) asfaltbetoonkatte kihti või jäikade katendikonstruktsioonide (tsementbetoon) kasutamist.

Pikaealiste katendite projekteerimiseks on vajalik teada antud teeristlõiget (enamkoormatud sõidurada) läbiva liiklusvoo näitajaid:

• liiklussagedus AKÖL;• koormussagedus 10t normtelgede arv ajaühikus.

Tallinn kehtestas 2016. a aprillis tüüpkatendite juhendi, kus on lähtutud LLP-kontseptsioonist.

Betooni tüüpkonstruktsioon A1

Asfaltbetooni tüüpkonstruktsioon A1

BETOONTEED. MIKS?

Betoonteede ehitamisse ja kasutamisse on juba sissekodeeritud keskkonnahoidlik säästev areng.

Suure koormussageduse tingimustes teekatte pikemaajaline püsimine,väiksemad hooldus ja remondikulud.

Sobib sinna kus on rohkem staatilist koormust- ristmikud, bussipeatused, ühistranspordirajad.

Kasutame rohkem kohalikke ehitusmaterjale. Väiksem kütusekulu ja liiklusmüra. Tsementbetoonteede puhul saavutatakse

teehoiu kulutuste vähenemine võrreldes asfaltbetoonkattega kuni 15 – 30%.

Betoonteede tüübid

Katselõik Paldiski mnt ja Järveotsa tee ristmiku piirkond

Valitud betoontee katselõik, Paldiski mnt (Järveotsa tee ristmiku piirkond)

Lähteandmed:1. Lõigu pikkus ~500 m3. Betoonkatte laius 8,0- 7,5 m4. Põikvuuk 4,5 m5. Pikivuuk sõidutee keskel6. Katte konstruktsioon

Var.A pk 4+00 – pk 6+70 (koos Järveotsa tee ristmikuga) – betoon

C35/45 XD3 + XF4 KK4 või C40/50. Betoonkatte paksus 25 cm .

Var.B pk 6+70 – pk 8+90 – betoon C30/37 XDF3 + XF4 KK4.

Betoonkatte paksus 20 cm. SMA betooni peal 5 cm.

Betoonkate asetseb Var.1 Freesitud asfaltbetoonkihi peal Var. 2 Tsementstabiliseeritud killustiku kihi peal

Paldiski mnt betoonkate v.1A

Paldiski mnt betoonkate v.1B

Paldiski mnt betoonkate v.2B

Paldiski mnt betoonakate v.2B

Katselõik A (betoon + asfaltbetoon)

Katselõik B (betoon)

Tasuvusarvutused

Tasuvusarvutuste osas ei ole ühiselt aktsepteeritud metoodikat. Saksamaa ja USA vastavad uuringud ja kogemused ütlevad siiski selgelt – tsementbetoontee on pikaajaliselt soodsam.

Saksamaa – kui tsementbetoonkatendi maksumus ületab samadel tehnilistel tingimustel asfaltbetoonkatendi maksumuse kuni 1,8 korda, tasub tsementbetoonkatend ära.

Maanteeameti poolt tellitud Rambolli vastav aruanne kasutas valesid eeldusi.

Asfaltbetoonkatendi konstruktsioon oli klass nõrgem, kui võrdlus eeldaks. Teeressurss vastavalt 6 milj normtelge, kui betoonil 25 milj normtelge.

Kasutati 2011.a asfaltbetooni kohalikke hindasid, betooni puhul aga 2013.a maailmaturuhindasid.

Seega oli tsementbetoonkatendi kulud ülehinnatud ja asfaltbetoonkatendi kulud allahinnatud.

Vilniuse Tehnikaülikooli uurimistulemused andsid tsementbetoonteele 35-aastase ekspluatatsiooni kestel 37% kokkuhoidu võrreldes asfaltbetoonkattega.

Katendite ühikhinnad (Tallinna näitel TTÜ 2015). Eluea kulud 35 aasta jooksul

Asfaltbetoon (KAP konstr) 100 EUR/m2, sh remont, hooldus 50 EUR/m2

Asfaltbetoon tüüpkonstruktsioonid (A1) 90 EUR/m2, sh remont, hooldus 30 EUR/m2

Tsementbetoon, tuletatud (A1) 80 EUR/m2, sh remont, hooldus 18 EUR/m2

Tsementbetoonteel on elukaare pikkus 50a.

Tasuvusarvutused – nende metoodika vajab tõsist analüüsi!

Tsementbetoonkatendite tasuvusvõrdluses asfaltbetoonkatendiga eluea jooksul:

Ramboll –18%; Leedu +37%; TTÜ +15%.

Olulised tehnilised uuendused

1. Betoontee rajamine slip-form-iga (kahekihiline betoontee rajatakse 2 slip-formiga).

2. Mahumuutused kompenseeritakse kahanemisvuukidega.

3. Kahanemisvuuke on 2 tüüpi – indutseeritud ja formeeritud.

4. Põikvuugis kasutatakse plastikuga kaetud siledaid terasvardaid-tüübleid, pikivuugis profiilterasest ankruid.

5. Vuugitihend – silikoonmastiks või EPDM kummiprofiild.

6. Betoonpinna järeltöötlus – pesubetoon või teemantlihvimine (freesimine).

TALLINNA LINNAVALITSUS JA KOMMUNAALAMET ON 2013-2016 ELLUVIINUD MEETMED TSEMENTBETOONTEE RAJAMISE KOMPETENTSI LOOMISEKS

Teostatud on teoreetilised uurimistööd.

Rajatud eksperimentaalsed betoontee lühilõigud (bussipeatused).

Valmimas on betoontee katselõik.

Millistele küsimustele vajame vastuseid?

1. Teemantfreesitud betoonpind või SMA-ga kaetud?

2. Betooni tugevus, külmakindlus, kulumine.

3. Betoonpinna haardetegur.

4. Fiiberbetooni kasutamine, mahumuutuspraod.

5. Vuukide hermeetikud, vuukide hooldus, vuukide vahekaugused.

6. Betoonplaadi kahanemisvuukide võimalik “peegeldumine” SMA pinda.

Teemantlihvitud betoonpind

Tänan!