Rapla-Virtsu raudtee - kavandid, projekteerimine, ehitus

ekspluatatsioon kuni 1940. a

Kees Vanamölder Tallinna Tehnikaülikooli tudeng

Illustratsioonid: Eesti Riigiarhiiv

Eesti Raudteemuuseumi kogu Eesti Muuseumraudtee arhiiv

Märjamaa koolimuuseumi kogu Mehis Helme erakogu

Andrus Roosma erakogu Henri Pokk

Wikipedia.org 25.05.2013

25.05.1928 – Raudteevõrgu arendamise seaduse vastu võtmine Riigikogu poolt 25.05.1968 – Rapla-Virtsu raudtee sulgemine rongide liikluseks 25.05.2013 – 85 a otsuse vastu võtmisest 45 a sulgemisest

Eesti raudteevõrk 1914. a

1903. a alternatiivsed kavandid

1912. a kavand

Virtsu ja Kihelkonna sadamatega seostuvate transiitraudteede kavandid 1917.-1918. a (aluskaart 1920. a-te keskpaigast)

Teedeinsener Valter Rosenthal’i poolt välja töötatud raudteevõrgu arengukava 1919. a

Risti-Virtsu-Kuressaare raudtee kava tõusis päevakorrale 1919. a paiku

„Teel Ristilt Wirtsusse on lai Kasari jõgi ees. 1904. ja 1905. aastal ehitati Kasari jõele tugev raudbetonist sild peale, mis 340 sammu pikk on ja raudtee rongi ülewal kannab.“ Päevaleht 22.03.1919

Raudteepraamiühendus Virtsu ja Kuivastu vahel oli tõsiseltvõetav kavand kuni 1920. aastate teise pooleni.

Piltidel näiteid 19. saj lõpus Saksamaal kasutatud tehnilistest lahendustest

Kasari-Pärnu (2. variandina Kullamaa-Pärnu) kavand

1920. a kavandi trass

Riisipere-Pärnu ja Rapla-Märjamaa liinid olid päevakorral 1920. aastate esimesel poolel

Märjamaa jaama asukoht plaanil

Rapla-Märjamaa-Pärnu 1920. a-te keskpaiga kava

Eesti raudteede kaart 1927. a. Punasega on tähistatud kavandatavad liinid

Rapla-Virtsu kaart

Geodeedid Lelle-Papiniidu raudtee trassi „sihi ajamisel“ 1923. a Sihi ajamine – geodeetiline trassi telje vajalike punktide looduses ära märkimine, pinna nivelleerimine, pinnaseproovide võtmine

Karl Ipsberg 1870-1943 Sündinud Suure-Kambjal Tartumaal Lõpetanud Tartu Reaalkooli 1888 Riia Polütehnikum 1897, ehitusinsener Täiendanud Itaalias, Šveitsis 1918...1919 Eesti Riigiraudtee ülem 1921...1924 teedeminister Töötanud raudteede projekteerimisel, sihi ajamisel, ehitusel Peetakse Tallinna Tehnikaülikooli esimeseks rektoriks Tuntumad tööd: Rjazan-Uurali ja Taga-Baikali raudteed 1898...1911 Estonia teatrihoone 1911...1913 Rapla-Virtsu raudtee 1928...1931 Tartu-Petseri raudtee 1928...1931

K. Ipsberg. Ühe sirge mehe elukäik. Eesti Päevaleht 2010.

Georg Beniko Sündinud 1868 Järvamaal Lõpetanud Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna 1891. a Lõpetanud Peterburi Teedeülikooli teedeinsenerina 1896. a

Töötanud objektiinsenerina Pihkva-Bologoje, Pihkva-Narva, Moskva-Tukkumi raudteede ehitusel

Töötanud ehitustööde juhatajana Valga-Koikküla (1922...), Lelle-Papiniidu (1926...1928) raudteede ehitusel

Uute raudteede ehitaja abi Rapla-Virtsu ja Tartu-Petseri raudteede ehituse ajal (1928...1931)

Auruekskavaator Tartu-Petseri liini ehitusel 1928. või 1929. a

Ajutine kitsarööpmeline raudtee on ehitatud pinnase ära- ja juurdeveoks

Rapla-Virtsu raudteel nii ulatuslikke mehhaniseeritud mullatöid ei tehtud

Tartu-Petseri liinil peatöövõtja Taani firma OÜ Höjgaard & Schultz

Rööbastee ehituse tarbeks kaevandati killustikballasti Valtu, Märjamaa, Lihula ja Tuudi karjääridest. Pildil on Märjamaa karjäär

Rapla-Virtsu raudtee tehnilised parameetrid

Rööpmelaius 750 mm

Peateede kogupikkus 96 km

Kõrvalteede kogupikkus 8 km

Rõhtsa tee osakaal 49%

Plaanikõverike osakaal 6%

Vähim plaanikõveriku raadius 600 m

Suurim kallak 8‰

Raudtee kaitsevööndi laius 24 m

Rööpad Tüüp 16, 19 kg/m

Liipriepüür 1500 tk/km

Ballastikiht Kruusakillustik paksusega 30 cm

Piirkiirus aururongidele 40...50 km/h

Piirkiirus mootorrongidele 60 km/h

Ehitati 49 raudbetoonsilda, 5 truupi, 150 ülesõidukohta. Vedurite pöördekolmnurk asus Virtsus Peamiseid töövõtjaid: K. Didvig, J. Tartland, R. Holstoff (muldkeha ja sillad), R. Treubeck, F. Ruudi, AS K. Siegel (hooned ja vesivarustus)

Puurkaevud, veetornid ja hüdroforid ehitati IV klassi jaamadesse: Märjamaale, Vigalasse, Lihulasse ja Virtsusse.

Veduridepoo rajati Virtsusse.

Kaubaaidad ehitati IV klassi jaamadesse: Märjamaale, Vigalasse, Lihulasse ja Virtsusse

Rumba 3 silda: Esiplaanil maanteesild ning taustal raudteesild ja -viadukt

Algselt plaaniti rajada antud kohale autotee ja rööbastee ühine sild, aga sellest plaanist loobuti

Konuvere sild.

Raudbetoonist sildeehitis, ava 2 X 12,95 m

Leon Johanson Sündinud 20. okt 1897 Rakveres Karlsruhe Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskond, diplomeeritud insener 1924 Eesti Raudteevalitsuse uute raudteede ehitusameti arhitekt 1925...1933 Projekteerinud jaamahooneid ja abihooneid Lelle-Papiniidu (Pärnu) liinile 1925...1928 Projekteerinud Rapla-Virtsu ja Tartu-Petseri liinile jaamahooneid 5, töötajate elamuid 4, saunasid 2 ning muid kõrvalhooneid kokku 5 erinevat projekti

Raiküla jaamahoone 1936. a.

Arhitekt Leon Johanson, 1930.

Arhitektuuristiil: traditsionalism

Sama projekti järgi on ehitatud ka Ilumetsa, Kliima ja Taevaskoja jaamahooned Tartu-Petseri liinil

Rumba jaamahoone. Arhitekt Leon Johanson

Sarnased jaamahooned Paekülas, Rootsis ja Tuudis

Arhitektuuristiil: traditsionalismi sugemetega funktsionalism

Karuse jaamahoone. Arhitekt Leon Johanson (?)

Arhitektuuristiil: Neobaroki sugemetega traditsionalism

Kirbla peatuskoha hoone. Arhitekt Leon Johanson (?)

Sarnane jaamahoone ka Oraval (Tartu-Petseri liin)

Elumajad raudtee töötajatele. Märjamaal 2, Vigalas 2, Lihulas 1, Virtsus 4 hoonet Analoogid Tartu-Petseri liinil

Arhitekt: Leon Johanson

Arhitektuuristiil: traditsionalism

Arhitekt Leon Johansoni 1931. a joonistatud Märjamaa jaamahoone kavand Arhitektuuristiil: funktsionalismi sugemetega esindustraditsionalism

Märjamaa jaama hoonete asendiplaan 1930. a-tel

Jaamahoone, väljakäigukoht, tuletõrjekuur, kuurid, prügikastid, lasilad, petroleumi kelder, kaubaplatvorm, kaubaait, puurkaev, veemaja, elumajad, jääkelder, saun, hüdrandid, veekraanid, keldrid

Saun Põlva jaamas

Arhitekt oli arvatavasti Leon Johanson

Märjamaa jaamahoone 1. korruse plaan

Märjamaa jaamahoone 2. korruse plaan

Põlva jaamahoone 2011. a. Arhitekt Leon Johanson, 1931.

Sama projekti järgi ehitatud hooned asuvad Märjamaal ja Vigalas.

Sarnase projekti järgi on ehitatud ka Ruusa ja Kiidjärve jaamahooned Tartu-Petseri liinil (mõlemad on hävinud)

Kiidjärve jaamahoone Tartu-Petseri liinil. Arhitekt Leon Johanson.

Sama projekti järgi ehitatud hoone asus Ruusal. Sarnased hooned on Märjamaal, Põlvas ja Vigalas.

Lihula jaamahoone. Valminud 1936. a. Arhitekt Hendrik Otloot

Arhitektuuristiil: funktsionalism

Sarnane jaamahoone Kilingi-Nõmmel

Auruvedur Sk 156 (tootja: AS Franz Krull, Tallinn 1931) S – segarongi vedur, k – kuumendatud auru kasutamine

Sõiduplaan 1932. a suvel

Mootorrong DeM 1 (tootja: Tallinna Sadamatehased, 1935) DeM – diisel-elektri mootorvagun, 60 km/h, 95 kW Kasutati Tallinn-Virtsu liinil 1938...1941

Sõiduplaan 1939. a suvel Mootorrongide lühimad sõiduajad: Tallinn-Märjamaa 2 h 20 min Tallinn-Lihula 3 h 20 min Tallinn-Virtsu 3 h 48 min

3. klassi kitsarööpmelise reisivaguni sisevaade 1930. aastate lõpus

Piletihinnad Tallinn-Märjamaa 1938

II klass 2 kr 80 s

III klass 1 kr 85 s

10 kg pagas 30 s

Statistikat Rapla-Virtsu raudtee tegevuse kohta 1930. aastate lõpust Keskmine kaubarongi brutomass 1938: Virtsu-Rapla suunal 123 t Rapla-Virtsu suunal 88 t

1938/39. a Tulud, krooni Kulud, krooni

Reisijate- ja pagasivedu 111 824 147 405

Kaubavedu 98 374 137 000

Muu 11 460 -

Kokku 221 658 284 405

Rapla Märjamaa Vigala Lihula Virtsu

Keskmine päevas müüdud piletite arv 52 24 20 17 22

Keskmine väljasaadetud kaubasaadetiste arv päevas 10 11 3 8 5

Keskmine väljasaadetud pagasisaaderiste arv päevas 12 5 4 5 3

TÄNAN KUULAMAST!