Kui on tahe, on ka tee.

Ülevaade Kaitseliidu vabatahtlike noortejuhtide küsitlustulemustest. Küsitlus toimus 10.oktoobrist kuni 10.detsembrini ja kokku vastas 202 noortejuhti. Analoogse küsitluse viisime läbi aastal 2006 ja 2009, nende andmete võrdluses saab teatud teemadel kirjeldada dünaamikat.

Noortejuhid on need inimesed, keda on raske ülehinnata, sest just nende initsiatiivil saavad tegutsemisvõimalusi poisid ja tüdrukud – noorkotkad ja kodutütred. Aga mis nemad saavad organisatsioonilt tagasi ja millised soovid on neil tagataskus – selle teadmise saamiseks korraldasime 2014 sügistalvisel perioodil küsitluse. Ka üks inimene võib paljutki muuta, kuid teades seda, millised on üldisemad tendentsid, saab kujundada reaalsust inimsõbralikumaks. Noortejuhtide töös väljenduv tahe on igapäevaselt olulisem kui sõnad, kuid nende ärakuulamine avab uusi perspektiive. Antud vastuste üldistamine tähendab, et tera tõtt jääb nende variantide kirjeldamise sisse ja see on juba väärtuslik info.

Valim on piisav, et teha üldistusi juhtide seisukohtade kirjeldamiseks, kuna NK ridades on kokku 324 juhti ning KT vastav number on 405, kuid toetajaliikmeid on neist vastavalt 66 ja 202. Seega aktiivsete noortejuhtide hulk on 461 – maha arvates küll toetajaliikme staatuses juhid, kuid kindlasti on kattuvusi mõlema organisatsiooniga tegutsevate juhtide osas (KLPS personalistatistika 2014 okt).

Küsitletava profiil

Seotus organisatsooniga

Vastajate hulgas oli nii neid, kes tegevad enam Kodutütardega (42%), kui ka Noorte Kotkastega tegelevaid juhte (37%), ülejäänud 21% vastajatest on seotud nii poiste kui ka tüdrukutega. Neist juhtidest 43% on kaitseliitlased, 28% naiskodukaitsjad, 29% on tegevliikmed noorteorganisatsioonis. Noorte Kotkaste puhul on 78% juhtidest paralleelselt kaitseliitlased. Kodutütarde juhtide puhul on pea pooled juhtidest samal ajal Naiskodukaitse liikmed.

2006.a küsitluses oli 45,5% samal ajal kaitseliitlased, naiskodukaitsesse kuulus 23% juhtidest. Seega just NKK ja noorteorganisatsioonide seos on mõnevõrra kasvanud.

Vanus

Vanuseline jaotus näitab, et kuni 24-aastaseid on vastajatest 19%, 25-35-aastaseid 25%, mis laias laastus näitab, et nooremapoolseid juhte on kokku 44%, mis on pisut alla poole. 36-kuni 44-aastaseid on 24% ning vanemaid kui 45 on 31% (kokku55%). Ehk et on toimunud pööre vanemate juhtide osatähtsuse tõusule: 2006.a küsitluses oli vanemaid kui 35 kokku 41%. Noorte Kotkaste poolt vaadatuna on pilt ka selline, et nooremaid (kuni 35-a) on kokku 40% ja vanemad jäävad ülekaalu. Kodutütardega seotud juhid omavad 31% nooremapoolseid juhte (ehk kuni 35-a).

Haridustase

Haridustaseme küsimus näitab, et meil on 3% põhiharidusega juhte, 47% keskharidusega ning 50% kõrgharidusega noorsootöö tegijaid.

Noorte Kotkaste juhtidest on see protsentide jaotus (3% põhiharidusega, 65% keskharidusega ja 32% kõrgharidusega). Kodutütarde puhul on see jaotus – 3%, 29%, 68%.

Noortejuhti ei pea hindama selle järgi, mida ta ei tea, vaid mida ta teab. Kõikide meie juhtide ühtlustuskursus vabatahtliku noortejuhi kursus on see ABC –teadmine, mis annab tööks lähekohad. Kuivõrd sel kursusel on ajaline maht ees ja see survestab koolitajaid konkreetsusele, siis sealt saadav teadmine pole kindlasti algajale noortejuhile koorem, vaid kingitus.

Tegutsemispiirkond

Maa ja linna võrdluses on osakaal 67% ulatuses maapiirkondade kasuks. Linna positsioneerub 33% vastajatest.

Noorte Kotkaste puhul on see suhe 31% linnas ja 69% maal; Kodutütardel 39% tegutsevad linnalises piirkonnas ja 61% maal.

Ikkagi tähendab see, et ajalooliselt on kogukonna side maapiirkondades tihedam, tegevustes stabiilsust enam ja nii on traditsiooniliselt lihtsam tegutseda maal kui linnas. „Linna virvatuled“ muudavad inimesed liikuvamaks ja nad ei vali väga lihtsalt vabatahtliku töö pikaajalist seotust oma paljudest valikutest. Samas ikka on neid, kes saavad aru, et kui sa ei tee midagi teistele, ei tee sa midagi ka iseendale. Nemad tulevad ja teevad seda mis võimalik.

Sugu

Kui üldiselt on mehi juhtide kogumis 39% ja naisi 61%, siis NK puhul on see suhtarv vastavalt 84:16le ja KT puhul 2,5: 97,5. Kodutütardega tegelevad üldjoontes ikkagi naissoost juhid.

Tänane motivatsioon

Väljatoodud motivaatorite loetelust sai valida kuus valikut, et selguks see kõige kõige olulisem. Motivatsiooni küsimuse juures oli vaatenurk organisatsiooni-keskne, ehk et mida tuleks ja saaks teha teisiti, kuid siit tõstatus ka kriitika, et oleks võinud olla ka sisemiste motivaatorite sügavam vaade. Siiski andis paindlikkust kommenteerimisvõimalus.

Soovisime tekitada võrdlusmomenti eelmiste juhtide küsitlemistega. Üldjoontes on vastused Noorte Kotkaste ja Kodutütarde juhtide puhul üldist vaadet järgivad, ainsa suurema erisusena on naisjuhtide puhul eelistatud oma lapse kaasavõtu võimalus.

Patriotism

Koolitused

, mida p

akutak

se

Kütuse-, te

lefoniko

mpensat

sioon

Teie a

rvamuseg

a arve

statak

se

Eesti er

inevate

paikad

ega tu

tvumise

võim

alus

Hea juhtimine

Hea söök

Vormirii

etuse

saamine

Enese

arendam

ise võ

imalu

sed

02468

101214161820

NKKTKOKKU

Joon. Mis on teie jaoks olulisteks motivaatoriteks Kaitseliidus kaasalöömisel?

Küsitud oli konkreetse persooni arvamust ja ära märkida sai vaid 6 vastust. Seega teatud valik pidi tekkima, mis on enam ja mis vähem hinnatud. Kui 2009.aastal läbi viidud küsitluses olid esikohal sõbralik kollektiiv malevas, koolitused ja noorte tänu, siis seekord oli esikohal ikka sõbralik ja hea kollektiiv. Järgnesid patriotism, koolitused ja tunnustamine. Siis saab tõdeda, et olulised asjad on sarnased, ka aastal 2009 oli neljandal kohal patriotism, seega on esinelik osaliselt vahetanud kohti, kuid jäänud laias vaates samaolulistele kohtadele.

Vaadates tagasi 2006 küsitlusele on samuti järjestus: hea seltskond, noorte tänu, patriotism, tunnustamine. Ehk et kui tänased juhid vaatavad enda sisse, siis neid toovad siia ikkagi väljakujunenud sõpruskond, missioonitunne, noortelt saadav tagasiside, pakutavad koolitused ja tehtud tegude eest tunnustamine.

Motivatsioonitegurite kirjelduse juurde on toodud isikliku eelneva kogemuse olemasolu: „ ise organisatsioonist välja kasvanud ja kuna endal eluteel on väga suurt abi olnud nendest teadmistest ja kogemustest, siis peab seda edasi andma. Lisaks muidugi muutuv keskkond noortele, on ette tulnud juhtumeid, kus noored ei oska oma kingapaelu kinni siduda, saagi kätte võtta või näevad üldse tikke ja haamrit näiteks esimest korda elus.“ Veel vastanute arvamusi:

- Meeldib organisatsioonikultuur- Kedagi teist ju kogukonnas pole- Alustasin patriotismi pärast, praegu on kõige suuremaks motivaatoriks noored ise, enda

rühm on ainuke põhjus, mis veel motiveerib. Kõik teised variandid, mis eespool pakutud, on ainult boonuseks

- Olen noorsootöötaja, otsin noortele tegevust. Kaitseliit toetab noori ja pakub tasuta tegevusvõimalusi

- See, kui ma näen, et tänu minu tööle saavad noored ühiskonnas enesekehtestamisega paremini hakkama

- Võimalus teha noorsootööd nii mitmekülgselt ja huvitavalt.- Kaitseliidus noortejuht olles, olen saanud ennast arendada ja harida tohutult palju ja olen

selleläbi näinud nii palju lahedaid noori, kes vaatavad sulle otsa ja on õnnelikud. Üritused on ka alati läbimõeldud ja ilusti korraldatud ja kaasatakse palju noori igasse tegevusse ehk kui on matk ja sa oled teistest palju vanem, siis sa ei pea matkal osalema, vaid vabalt aidata ka matka teha.

- Saan arendada enda juhtimisoskust ja õpetamise taset- Usk, et see töö, mida ma teen, muudab maailmas ehk noorte inimeste eludes midagi

paremaks- Teistel on veel vähem aega selle ülesandega tegeleda.

Lisaülesanded

Väga inspireeriv oli lugeda üht kommentaari, mis ütles, et… tohoh kas see kõik on lisatöö – vastaja teeb seda nagunii igapäevaselt, et rühmatöö oleks viljakam ja sisukam.. tulebki panustada jõukohaselt kõigisse mainitud tegevuslõikudesse.

Kõige enam kerkis esile koostööprojektide tegemise valmidus teiste rühmadega (68% vastustest), samas oldi väga valmis minema koolidesse tegevust tutvustama (60% ). Järgnes suurürituste korraldamise kohustuse võtmine (51%) ning üleriigilistes töörühmades panustamine (49%). Vaid 10% kinnitas, et lisaülesannete võtmist nad ei tervitaks (10% vastanuist). Väga tore oli tõdeda, et kuigi kodulehe ülalhoidmist polnud variandina märgitud, lisati seda mitmel korral. See valmisolek on ka olemas.

Koostööpro

jekte

teise

rühmaga

Organisa

tsiooni tu

tvustu

svisiit

e koolid

esse

Suurem

ate ürit

uste orga

niseeri

misabi

Artiklite k

irjutam

ist

Üleriig

ilistes

töörühmad

es osal

emist

Välisko

ostööprojek

tides osal

emist

Teiste

juhtide k

oolitamist

Noortemagi

stritö

ö kirjutam

ist

Ma ei so

ovi lisa

ülesan

deid

5348 45

1839 38

26

6 4

5446

3924

3733

21

5 9

138122

104

53

9889

60

15 20

NK KT Kokku

Joon. Milliseid lisaülesandeid oleksite valmis võtma? Antud vastuste hulk esitatud koos ja NK ning KT puhul eraldi.

Noorte Kotkaste juhtide hulgas on samuti kõige populaarsem ühisürituste korraldamise võimalus teiste rühmadega ( 70% ehk 53 vastajat), tutvustusvisiidid koolidesse (64% ehk 48 vastajat), suuremate ürituste organiseerimine (60% ehk 45) ja üleriigilistes töörühmades osalemine (52% elik 39 vastust).

Kodutütarde puhul on see pingerida samalaadne, väikesed osakaalu nihked ju on, aga üldises plaanis on arvamused analoogsed. Kõige popim on ühisürituste korraldamise võimalus koos teise rühmaga (63,5% ehk 54 vastust), tutvustusvisiidid koolidesse (54% ehk 46 vastajat), suuremate maakondlike ja/või üle-eestiliste ürituste organiseerimine (46% ehk et 39 vastajat) ning üleriigilistes töörühmades osalemine (43,5% ehk 37 vastajat).

Võrrelduna aastaga 2006 on tõusnud valmisolek teha koostööd teise rühmaga (2006.a pooldasid seda 31% vastanuist, teiste koolitamist peeti jõukohaseks 21% juhtudel). Samuti on suurem valmidus kirjutada artikleid, hetkel valiti seda 26% juhtudest, aastal 2006 oli see näitaja 14%. Noortemagistritöö kirjutamise huvi on jäänud 10% juurde.

Organisatsiooni kõige olulisemad tugevused

Noortejuhid on avatud meelega ja oma arvamusega, sestap on ka kõige populaarsemates vastustes sees vajalikud tõeterad, et hinnata nende jaoks täna olemasolevat noorsootöö keskkonda. Luubi alla olid võetud eelkõige organisatsiooni toimimise eri aspektid – juhtimisest kirjapandud koolitusnõueteni.

Kui organisatsiooni jaoks just juhid määravad paljutki, siis juhtidega ollakse rahul – see oli etteantud vastusevariantidest popim – 67% juhtudel tõid vastajad selle esile. Järgnes tegevuste mitmekesisuse väärtustamine (65%), välitingimustes toimuv noortetöö (57%), seotus Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega (43%), kaasatusega ollakse rahul (38% juhtudel toodi vastajate poolt esile, et nende arvamusega arvestatakse). Ja järgnesid riburada pidi teised valikud.

Kõik NK juhid KT juhidvälitingimustes üritused 57 15 9sportimisvõimalused 24 5 5järgukatsete nõuded 22 4 6võistluste olemasolu 33 6 6loomingulise tegevuse maht 35 6 6mitmekesisus tegevustes 65 13 12info liikumine organisatsioonis 25 4 5organisatsiooni tuntus 29 5 5head juhid 67 11 11hea tunnustussüsteem 29 3 6seotus Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega 43 8 8erikatsete nõuded 11 2 3teie arvamusega arvestamine 38 9 7väliskoostöövõimalused 23 4 3võimalused tööalaseks täiendkoolituseks 34 5 7

välitingim

ustes ü

ritused

sportimisvõim

alused

järgu

katse

te nõuded

võistl

uste olem

asolu

loomingulise

tegev

use mah

t

mitmek

esisu

s tegev

ustes

info liiku

mine orga

nisatsi

oonis

organisa

tsiooni tu

ntus

head ju

hid

hea tu

nnustussü

steem

seotus K

aitsel

iidu ja

Naisko

dukaitse

ga

erikat

sete n

õuded

teie a

rvamuseg

a arve

stamine

välisk

oostöövõ

imalu

sed

võim

alused

tööala

seks tä

iendko

olitusek

s0

1020304050607080

KõikNK juhidKT juhid

Joon. Vastustest küsimusele – mis on teie jaoks kõige olulisemad organisatsiooni tugevused? Esitatud on vastustest enam äramärgitud tugevused protsentuaalselt.

Huvipakkuv on fakt, et antud küsimusele, mis puudutas organisatsiooni tugevusi, tõusis esile fakt, et meil on häid juhte palju ja samas kui eelnevalt paluti inimesel märkida, mis teda end siin aktiivsena hoiab, siis isiku tasandilt vaadatuna on see üks tagasihoidlikumaid motivaatoreid. Väärtustatud on mitmekesisust meie tegevustes, mis on ju organisatsiooni loomisest alates olnud iseloomulik noorkotkaste ja kodutütarde tegevusele. Samuti pakub teistsugust põnevust välistingimustes olek, kuivõrd üha enam on inimesed ka seotud arvutitega ning tubaste tegevustega. Eriti tunnetavad seda Noorte Kotkaste juhid.

Aga inimeste tahet tuleb arvestada, see on mõjusam kui sõnad. Juhid valitaksegi allüksustes noortejuhtide endi poolt ja rahuolu nendega on seotud tarkade valikutega kohtadel. Antud vastused näitavad, et oleme õigel teel. Tasub korrastada pisiasju, kuid suures plaanis on valitud suund õige – mitmekesine noortetöö, juhtide ja noorte kaasatus otsustusprotsessidesse, õues toimuv noortetöö - seovad inimesi kaitseliitliku noortetööga enim.

Nähtavaks on muutumas ka Kaitseliidu struktuuriüksuste omavaheline seos – seda, et koos tegutsevad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad nähakse oluliste tugevuste reas olulise aspektina.

Koonduste korraldustihedus

vähemalt korra nädalas vähemalt 2 korda nädalasvähemalt korra kuus muu

Joon. Koonduste korraldamise vajalik sagedus.

Arvati, et koondusi peaks ikka 1-2 korda kuus tegema (vastavalt 33% ja 31% vastustest. Ideaalis korra nädalast kokkusaamist pooldas 15% vastanuist ja 21% juhtudel arvati, et see peaks olema veel mingi vahepealsem variant.

Muu vastuse selgitusi : korra kahe kuu jooksul kindlasti; kui sagedamini ei saa, siis vähemalt korra kuus; üks väliüritus kuus (2-päevane) on mõttekam kui tunnine kokkusaamine; ausalt öeldes, koondusi ei korralda, küll aga maakondlikke üritusi; olen rohkem sidepidaja, edastan info noortele edasi.

Kahetsetud on seda, et noori ei tule juhtide juurdekasvuks peale oodatud hulgal ja et alati on umbusklikke, kes ei usu, et seda tööd tehakse vaba tahte alusel.

Noorte hulk, kellega olete valmis tegelema

Rühma ideaalseimaks suuruseks nimetati üldiselt kuni 20 noort (35%), 24% märkisid vastusena, et piisab 10st. Suurema grupiga olid nõus 18% ja päris salga ekvivalendiga 2 % vastanuist.

rühmas kuni 6 noort

rühmas kuni 10 noort

rühmas kuni 20 noort

üle selle

Muu

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

KTNKKõik

Joon. Kui suure hulga noortega olete valmis tegutsema? Vastuste osakaal on esitatud protsentidena kõikidest vastustest ning eraldi Noorte Kotkaste ja Kodutütarde juhtide vastustest.

Nähtub, et Kodutütarde hulgas on suure ehk siis üle 20-noorelise rühmaga valmis tegutsema suurem hulk juhte. Noorte Kotkaste ridades tegutsev juht eelistab kuni 10-noorelist rühma. Oli neid, kes soovisid täpsustada: oma praktika baasilt 35 noorega tegutsev juht oli selle suurusega väga päri, oli neid, kes rõhutasid, et kõik oleneb soovijate arvust.

Noortejuhtide nappusest ülesaamiseks tasu maksmine.

Kui 2007 aasta arvati, et noortejuhtide kasvu tagaks teatud tasu sisseseadmine ja et tasu töö eest oleks sobilik kui see on kui kompensatsioon (seda pooldati 63% juhtudel).

Kõik

NK

KT

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Ei Jah

Joon. Tasu maksmise pooldajate ja eitajate protsentuaalsed osakaalud.

Seekordne küsitlus näitas, et 68% vastajaist oli samal arvamusel ja 32% jäid vastupidisele seisukohale. Noorte Kotkaste puhul oli pooldajaid 70% ja vastu 30%; Kodutütardel oli suhtarv vastavalt 63,5% vastu ja 36,5% poolt.

Jaatava vastuse andjad arvasid, et see summa peaks olema vähemalt 100 eurot kuus (37%), vähemalt 50 eurot (23%), vähemalt 200 (18%) ja nimetati ka muid variante. Näiteks, et see võiks olla samasuur kui ringi juhendamise tasu.

vähemalt 50vähemalt 100vähemalt 150vähemalt 200muu

Joon. Summa hüpoteetiline suurus.

See teema julgustas kaasa arvama : nii rõhutati, et see peaks sõltuma aktiivsusest ja ei tohiks olla palk, vaid pigem kulude katmine, et organisatsiooniga ei liituks „palgatöölise mentaliteediga tegijad“. Oli ka päris korraliku töötasu pooldajaid – et kui on töötasu kõigile, ka ürituste ettevalmistajatele, siis see tagab motiveerituse. NK juhtidest on keegi nimetanud, et häid juhte ei saa NK mitte kunagi, kuniks selle eest ei maksta. Välja on toodud paralleel riigikaitseõpetajatega, et kui ei makstaks oleks ka riigikaitse võib olla 30ndes koolis.

On arvatud, et 100 eurot kuus võib siis juht ka investeerida oma lastesse, ei pea seda palgana välja võtma. Samas, et seda summat peaks saama tulemuste pealt, mitte nimekirjas olemise eest.

Mõned vastajad on ka dilemma ees, et ühelt poolt arvatakse, et tegevus muutub kõigi jaoks väärtustatumaks kui tekib kompenseerimismehhanism, samas et kvaliteet ja vabatahtlikkuse võlu võib kaduda või kannatada saada. Nii et ikka arvatakse, et kes töötab noortega ei tee seda raha pärast.

Osundan „raha saada on vahva, samas kaob vabatahtliku töö võlu ja tahe seda teha. Kas kõike saab maksta rahas? Või mis summas? Kas koos rahaga kaob ka patriotism? Segane, ma siiski kaldun

arvama, et kaldun „jah“-poolele, aga raha tulekuga… kas võib mõni võlu kaduda ja kas siis tekib ka mingisugune „jägimis- ja plaanimajandus“?

Tehtud on ettepanekuid korraldada sisukaid koolitusi vabatahtlikule juhile:

- Noortejuhtide koolitus peaks olema sisukam, et selles sisalduks ka välitegevus ja eriti oluline on juhendada noortejuhte, kes pole enne Kaitseliiduga kokku puutunud, et nad saaksid aimu kõigist võimalustest, mida nad kasutada saaksid. Hea koolitus on ka kompensatsioonimehhanismi osa, et inimene saaks noorsootöö eest organisatsioonilt „midagi tagasi“ ja säiliks vaba tahe.

KLS määratud puhkuse väljavõtmine.

Eitavaid vastuseid oli 21%lises määras, ülejäänud pooldasid mõtet, et on võimalik saada 10-päevast puhkust noortetöö jaoks. Samas tekitas ka see vastakaid arvamusi:

- See poleks aus kolleegide vastu, keegi ei tee ära minu tööd. Puhata on mõnus, aga mõtlema peab alati laiemalt. Kui ei jõua põhitöö kõrvalt noortega tegeleda, siis ei ole vaja ka vabatahtlikuna tegutseda. Siinkohal mõtlen ainult noortega tegutsemist, mitte KL suurõppusi.

- Ei pea oluliseks, on senini ilma hakkama saadud, saab ka edaspidi.- Ei ole vajadust. Kuna see töö meeldib mulle!- Hetkel on vabadest nädalavahetustest ning põhipuhkusest täiesti piisav, et välja puhata ning

organisatsiooni siseselt aktiivne olla.- Puhkuse võtmine annab pere rahakotile tagasilöögi.- Leian, et see võib tekitada probleeme tööandja juures.- See on siiski vabatahtlik organisatsioon.- Olen vabatahtlik ja motiveeritud tööks noortega piisavalt. Organisatsioon kompenseerib ja

tunnustab mind piisavalt.- Pole seda kasutanud ja arvan, et see on paras bürokraatia, kuid samas ehk ei ole ka, kuid

siiani pole seda proovinud.- Ma ei võta Kaitseliidus noortejuhi tööd kui tööd, ma teen seda suurima heameelega ja ma ei

pea saama mingit hüvitist selle eest, mida mulle tõesti meeldib teha.- Ma ei saa üldse aru selle pakkumise sügavast mõttest.

Noorte Kotkaste juhtide hulgas oli eitaval seisukohal olijate protsent 21,3% vastanuist (16 vastajat) , Kodutütarde juhtide hulgas on see protsent pisut kõrgem 24,7% (21 vastajat).

Kas on midagi, mida peaks noortejuhile mõeldes teisiti tegema?

- Noortejuhtide käsiraamat tegevuse korraldamisel- Võib olla mingid koolitused mõne konkreetse oskuse arendamiseks, kus saaksid kokku

erinevate maakondade juhid- Võiks tutvustada teiste noortejuhtide tööd oma malevast väljaspool, mis aitaks uute mõtete

ja kogemuste ja oskuste vahetamist või tekitaks noortejuhtide vahelise koostöövõrgustiku - Rohkem tunnustama- Rohkem koostööd teiste piirkondade noortejuhtidega, saavutamaks samu tavasid ja

arusaamist

- Rohkem koolitusi uutele juhtidele, kuna puudub ühtne süsteem õpetamaks noorkotkastele ja kodutütardele asju

- Ühiskonna suhtumine vabatahtlikku töösse võiks olla sallivam (konkreetselt töökaaslaste suhtumine on etteheitev)

- Headele kaitseliitlastest noortejuhtidele võiks tagada hetkel olemasoleva varustuse välitegevusteks

- Peaks olema motivatsioonipaketid aktiivsuse alusel (spad, ekskursioonid jne)- Peaks püstitama rohkem jõukohaseid ülesandeid, nii rühmale järgukatsete õpetamine kui

juhtiv ja korraldab pool, nii et inimesed tunneks, et nad saavad oma tööga iseseisvalt ja väga hästi hakkama

- Natuke hingamisruumi andma ja koolitusi- Tegelema rohkem instruktoritega, kindlustamaks, et ka nemad on „hingega asja juures“ ning

ei tegele ainult paberite täitmisega- Malev märkaks oma juhtide koormust tegevustes ning hoiaks ära läbipõlemist- Võiks olla nn stažeerimine mingi hea rühma juures. Algaja noortejuhi stardipakett.- Mentorprogramm võiks olla või stažeerimine mõne teise hea rühma juures. - Lastel võiks olla oma väljalaenutatav varustus.- Rohkem toetama transpordi osas.- Välivormi probleem, aga see peaks kohe lahenema.- Võiks olla ametijuhend või kutse-eetika infovoldikud või mingid infokandjad, kust saaks uued

juhid infot ammutada- Tunnustamine võiks olla parem ja enne Põhjakotka märki võiks olla veel mingi teentemärk- Milliseid ühisüritusi KL ja NKKga saaks teha) Kuidas kaasata noori, ilma, et neid nimetataks

lapssõduriteks? - Abistama kõikvõimalike probleemide lahendamisel.- Maleva-siseselt võiks olla juhtidele täiendõpet.- Rohkem vabariigi tasandil üritusi, et saaks mõtteid vahetada, tutvuda jne- Vähem paberitööd.- Noortejuhte võiks enam tunnustada KOVdes.- Liiga kergekäeliselt võetakse kõik soovijad vastu, aga kõik ei sobi noortejuhiks. Peale

noortejuhtide koolitust ei julgegi tegutseda, seadusaktidest tulenevalt.- Igale noortejuhile tuleb individuaalselt läheneda.

Kas olete valmis organisatsioonis kaasalöömist soovitama?

56% soovitaks maksimumiga. Ja see on kena tulemus, sest enamik aktiivseid juhte on lojaalsed organisatsioonile.

Sellist küsimust kasutatakse Soovitaja Indeksi kujul turunduses. Selle juures vaadatakse skaalal vastajaid sellise pilguga, et 0-6 vastanud on tegelikud mittesoovitajad, 7-8 vastuseks kirja pannud on neutraalsed ning 9-10 vastuse andjad on tegelikud soovitajad.

Kui vaadata ainult NK poole, siis on soovitajaid 58% (49 vastust) ning pelgalt KT ridades on see näitaja 68% (58 vastust).

Väljavõtteid (sõnastus algupärane):

See annab elule mitmekesisust juurde, natuke ekstreemsust, ülivahvat seltskonda ja huvitavaid kogemusi/koolitusi.

Vaatamata kõigile demotiveerivatele teguritele ja raskustele on hea laagrisse minnes näha noorte rõõmsaid nägusid, tajuda nende tänu tehtud töö eest ja koondustel kuulda nõudmisi järgmiste laagrite korraldamiseks.

Mina usun, et lapsed, kes on tegevad noorte kotkastena või kodutütardena, saavad edaspidi elus paremini hakkama, on iseseisvamad ja koostöövalmimad.

Minu elu on muutunud kordades huvitavamaks. Olen kohtunud paljude toredate inimestega ning käinud Eestimaa erinevates paikades.

Kindlasti soovitan, sest siin saab noor välja palju erinevaid teadmisi, oskusi, kogemusi, uusi sõpru ja väärtushinnanguid.

Organisatsioon peab olema kindla sihi ja tegevusega, ei ole vaja olla laiahaardeline ja kõikehõlmav, eriti vihkan sõna „innovaatiline“.

Olen seda teinud. Noortejuht olla on ju tore ja huvitav Kuna ühiskond meie ümber on muutunud väga interneti ja arvuti keskseks, siis paljud noored

ei teagi muid võimalusi, kuidas oma vaba aega sisustada ja kipuvad unustama, kes on Eestimaa kodanik ja millised on isamaalise kodaniku kohustused ja võimalused.

Kaitseliidus kaasa tegemine on meelsuse küsimus- kas olen oma ühiskonna turvalisest arengust huvitatud või mitte?

See on hariv, lõbus ja samas isamaaline. Tegelikult on töö noortega alati väga energiat andev. Lastest rääkides agiteerin loomulikult, sest kuidas muidu saada juurde noori liikmeid.

Täiskasvanutest rääkides soovitan organisatsiooni samuti, sest kõike ju üks inimene ei oska ega suudagi.

Olles osa organisatsioonist juba aastaid, oskan ma öelda seda, et selle aja jooksul olen ma õppinud ennast tundma täiesti teisel tasandil ning kõik see on andnud mulle palju juurde.

Alati annan märku, et see võimalus on aga see sõltub ju puhtalt inimese pealehakkamisest ja iseloomust. Kui ma nö vägisi inimese organisatsiooni toon, siis ei ole sellest mingit kasu. Inimesel peab olema endal selleks soov. Seega mina ei soovita, vaid annan teada meie tegevusest, kutsun osalema ja inimene teeb ise otsuse.

Olles osa organisatsioonist juba aastaid oskan ma öelda seda, et selle aja jooksul olen ma õppinud ennast tundma täiesti teisel tasandil ning kõik see on andnud mulle palju juurde. Seega soovitan kõigil sellest võimalusest kinni haarata ja liituda.

Olen tutvustanud oma kolleegidele tegevusi, mis NK oleme teinud, kuid kahjuks neid oma piirkonnas kaasata ei ole saanud, kuid olen soovitanud neil huvi korral pöörduda kohaliku maleva poole.

Läänemaal on iga kolmas kas kaitseliitlane, naiskodukaitslane, kodutütar või noorkotkas. Linnades on kahjuks aga pilt teine.

Noortejuhid on hea seltskond ja tegevused on mitmekülgsed. Hea võimalus enesearenguks.

On rõhutatud riskikohti a la „annad sõrme, võtab käe“ ehk et see tegevus nõuab aega. On viidatud, et kohati on palju bürokraatiat ja risk võib olla ka selles, et ei sulanduta „vanade olijatega“. Inimeste

väärtushinnangud peavad laias laastus ikkagi kattuma ja tahe koostööks peab ulatuma üle võimalike erimeelsuste.

Kõige lõppu võiks tuua ühe arvaja sõnad „ ei tee väga reklaami kutsumise osas. Igaühte pole ju vajagi. On alasid ja elukutseid, kus ilma patriotismita kuhugi ei jõua ja kui see osa on puudu, siis ei ole mõtet väga virisemisega teiste meeleolu rikkuda “.

Organisatsiooni tulevik

Oleme küsinud üldise tunnetusliku küsimuse oma juhtidelt – kas teie jaoks on organisatsiooni tulevik hele, tume või ei üks ega teine.

Kõik NK KT

64 6369

4 52

23

3229

Hele Tume Ei üks ega teine

Joon. Organisatsiooni tuleviku tunnetamine – vastuste protsentuaalne osakaal toodud koondina (kõik vastused), NK ja KT juhtidel eraldi.

Peab ütlema, et 2009 aasta küsitlusega võrreldes on usk tulevikku pisut väiksem, mis selle 64% asemel oli 76%. Kuid loodame, et see usk tulevikku on siis seda kindlam, sest päris tumedat tulevikku ka ei kujustatud.

Kokkuvõte

Kokkuvõttena võib tõdeda, et üksi teadmine pole midagi väärt kui seda ei saa jagada. Kaitseliidu noortejuhid on kõnelenud antud vastuste kaudu ja nende kumulatiivne tarkus näitab, et väärtused on ajas püsivad. Meie noortejuht on missioonitundega ennast ja teisi väärtustav juht. Kuivõrd inimeste patriotism on nad kokku toonud, siis selle baasilt on hea leida ühiseid mõtteid koostööks ja moodustuvad meeskonnad allüksustes ongi suurimaks magnetiks, mis inimesi koos hoiavad. Me kujundame oma reaalsuse ise – tehakse välitingimustesse sobivat ja mitmekülgset tööd noortega. Üle poole juhtidest on valmis panustama mitte ainult oma rühmatöösse, vaid on valmis tegema koostööd teistega, organiseerima suuremaid üritusi, osalema teavitustöös (sh tegema kaastööd

kodulehe heaks) ja palju muud. Juhte motiveerib hea sõpruskond, patriotism, koolitused, mida organiseeritakse, ja tunnustamine. Võrrelduna 2006.a küsitlusega on patriotismi tähtsus tõusuteel. Ka otsene kontakt noortega on oluline ja annab juhile tagasisidena jõudu juurde uuteks ettevõtmiseks. Täna organisatsioonides palju vaidlusi tekitav teema – vormiteema- võiks motivaatorite järjestuse alusel olla küll vähem emotsioone tekitav, sest vorm, söök ja sportimisvõimalused ei ole üldises paletis väga silmatorkaval kohal. Kui heita pilk organisatsiooni tugevustele, siis huvitaval kombel on väga ees head juhid ja näiteks organisatsiooni tuntus on sellest poole võrra väiksemalt märgitud. Kui nii võtta on kõik tugevused toredad ja olulised, sh pole vähetähtis, et me korraldame loomingulisi üritusi, võistlusi ning loome seeläbi võimalusi noorte kokkutulekuks ja omavahelisteks proovilepanekuteks. Oluliselt olulisemana tunnustatakse ka seotust Kaitseliidu struktuuriüksuste vahel.

Sisulise noorsootöö kirjeldamisel nähakse, et koondusi peaks ikka 1-2 korda kuus tegema (64% vastajaist arvab nii). Ollakse valmis töötama ligi kahekümnese noorterühmaga (35%), ja 24% eelistas rühma suuruseks 10 noort. Samas kui praktika on tõe kriteerium, siis üks juht kuulutas, et tema töötab 35 noorega ja see on täpselt paras hulk. Eks siin taga on taustu – kus on määravaks noorte hulk, kus juhi kogemused.

Soovisime küsida ka võimaliku töö tasustamise teema kohta – kas see võiks olla imevõti tegevuste hoogustamiseks ja saime ka vastuseid. Kui 2006.a oli „jah“-arvajaid 63% ja eitaval seisukohal olijaid 36%, siis aastal 2009 oli see vastavalt 54% poolt ja 46% vastu. Tänane pilt annab suhtarvuks 68% poolt ja 32% vastu. Selle juures on mitmeid riske, et tasu maksmine viib tükitöö-mentaaliteedini ja bürokraatia ning liigse järelevalve teed. Samas pooldati selle „jahhiga“ kompensatsiooni maksmisi, et ei tuleks sellele tegevusele omast taskust peale maksta. Seega on ikka neid, kes ütlevad, et head inimest saab ainult hea raha eest ning teisi, kes kinnitavad, et see röövib vabatahtliku ja südametunnistuse alusel tehtavalt töölt võlu.

Üks kompensatsiooni saamise võimalus on täna KL seadusesse sisse kirjutatud 10-päevase puhkuse väljavõtu võimalusena noortetöö tegemiseks Kaitseliidus. Seda kasutaks 79% vastajaist.

Noortejuhile mõeldes peaks korraldama koolitusi, tegema käsiraamatu, organiseerima koostööprojekte, et juhid saaks omavahel kokkutuleku ja kogemuste vahetamise kohti, panema tähele häid tunnustamisväärt tegusid, eraldama neile varustust. Tõetera on selles, et igale juhile võiks individuaalselt lähenema ja üritama pakkuda just seda, mida vaja konkreetsele juhile. Vähendama bürokraatiat ja suurendama tema hingamisruumi – ka need on printsiibid, mis on juhtidel kogu aeg kuklas. Ühiskonna suhtumise muutumist veel toetavamaks on raske muuta organisatsiooni eest, kuid järjepideva ja jätkusuutliku noortetööga me pikemaajaliselt muidugi selle eesmärgi teel oleme.

Soovitamise küsimus avas samuti inimeste suhtumist oma organisatsiooni. Enamik on julgelt valmis teisigi kutsuma, see protsent vastustest ulatus 56%. Soovituse tagamaad on tihti seotud isikliku kogemusega – enese arendamise võimalikkusesse on hakatud uskuma – sellelt pinnalt on hea reklaami teha. Organisatsiooni helgesse tulevikku uskujaid on 64%.