PUNKT6. KLASSIEESTI KEELEÕPIK

REET BOBÕLSKI HELIN PUKSAND MARGIT ROSS

Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale.

Retsenseerinud Mari Teinemaa ja Maigi VijaKonsultant Argo Mund (Eesti Keele Instituut)

Illustreerinud Liisa Kruusmägi

Täname Nõmme Põhikooli õpilasi.

Toimetaja Margit RossKujundaja Endla TootsKüljendaja Kaire Vakar

Kasutatud fotod ja pildid: Mark Duubase kogu 46, 47; Eesti Filmiarhiiv 98; Eesti Filmi Andmebaas, www.efi s.ee, 16 (Viktor Mentuneni kogu); Eesti Filmi Instituut 95, 100, 104 (Jan Tomson); ERRi Fototeek 61; Koolibri pildiarhiiv (kaane- ja vahetiitlite fotod Vitali Šupenja); Hillar Mets (29); Alexander Priori kogu 63 (Sergei Maslov); Pärnu Koidula Gümnaasium 75; Rakvere Teater 125; Scanpix (20, 22, 81, 136; Sille Annuk 37; Margus Ansu 82, 83, 129, 138, 140; Andres Haabu 73;Toomas Huik 30; Heiko Kruusi 9; Peeter Kümmel 104; Peeter Langovits 131; Aldo Luud 145;Ove Maidla 113; Teet Malsroos 32; Mihkel Maripuu 22, 25, 49, 69, 89, 111, 133, 155; Arno Saar 29; Liis Treimann 149, 150); Maksim Štšura kogu 65 (Kaupo Kikkas); Rein Taaramäe kogu 39; Tartu Kunstikool 82; Õpetajate Leht 23 (Raivo Juurak); Janet Õunapuu kogu 116; Wikimedia Commons (58, 83, 85–87)

Tallinn, 2013ISBN 978-9985-0-3114-8

© Kirjastus Koolibri, 2013© Reet Bobõlski, Helin Puksand, Margit Ross, 2013

Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguste omanike eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle õpiku osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul moel.Kirjastus on teinud kõik endast oleneva, et leida õppekomplektis kasutatud tekstide autoriõiguste omanikke. Nendel, kellel on oma loomingu kasutamise asjus pretensioone, palume kirjastusega ühendust võtta.Vajaduse korral on kasutatud tekste õppe-eesmärgil mugandatud.Allikaviited on esitatud iga teksti järel.

Kirjastus KoolibriHiiu 38, 11620 Tallinnwww.koolibri.ee

3

Oli teksti kirjutamise tund. Väike poiss viimases pingis istus vaikselt oma kohal ja vahtis nõutuna ühte punkti: ainsatki head mõtet ei tulnud pähe, ei mingit pide-punkti, millest kinni haarata. „Millest küll kirjutada, mis võiks olla mu loo kesk-punkt?” mõtles väike poiss pliiatsiotsa närides.

Poisi lauasahtlis läks samal ajal olukord üha pinevamaks. Miks poiss ometi ei kirjuta? Miks ei siruta ta kätt sahtlisse komade, punktide, koolonite, hüüu- ja küsi-märkide järele? Punkt, kellel tavaliselt kirjandi kirjutamise aegu eriti kiired ajad olid olnud, oli õige ärevil. Ta tammus ühest punktist teise, sügas kukalt ja läks üha närvilisemaks. Kell klassi seinal aga muudkui tiksus, tunni lõpp-punkt tuli üha lähemale ja aega kirjutamiseks jäi aina vähemaks.

Ja siis ta korraga tuli – see kaua oodatud hea mõte! Poiss asus kiiresti kirju-tama, üks hea idee tuli teise järel, pliiats paberil jõudis mõtetega vaevu sammu pidada. Kirjutuslauasahtlis läks sagimiseks ja sebimiseks: Punkt tormas Komale otsa, Hüüu- ja Küsimärgi punktid läksid omavahel vahetusse, Jutumärgid aga pöörasid korraks omavahel isegi tülli. Poisi lugu oli aga peagi valmis saamas: see pajatas noorte elu valupunktidest, selles oli mitu põnevat pöördepunkti ning see oli kirja pandud väga põnevast vaatepunktist. Punkt kell 12, kui koolikell vahe tundi helises, pani poiss oma loole punkti.

Ka sellel väikesel lool on nüüd punkt, aga oma uue eesti keele õpikuga „Punkt” oled alles alguses. Soovime sulle toredaid ja teadmisterohkeid eesti keele tunde ning palju häid mõtteid, et kevadel võiksid panna nii 6. klassile kui ka kogu teisele kooliastmele väärika punkti.

Autorid

SISUKORD

1. peatükis avastad, kui eripalgeline võib olla üks ja seesama keel, ning harjutad suhtlemist eri olukordades; kaalud, missugune keel mis-sugusesse olukorda sobib, ja silud oma sõnastike kasutamise oskust.

Selleaastane kolumnist ehk veerukirjanik on Mika Keränen. Tema mõtteid saad lugeda iga peatüki viimaselt leheküljelt. Kõigepealt tutvustab ta ennast ja oma keeli ning kodumaad.

1.1 Keel ja selle mitu kuju 71.2 Sõnavara ja selle värving 111.3 Sõnaraamatud 141.4 Suhtlusetikett 161.5 Avalik ja isiklik suhtlus, ametlik ja tavasuhtlus 20

2. peatükis teed ekskursiooni spordiilma ja selle ääremaile, uurid aja-kirjanduse pildimaterjali ja harjutad graafi liste tekstide lugemist; kordad üle õigekirja põhitõed, sest korrektne kirjapilt on kirjutaja visiitkaart.

Mika kirjutab, miks talle meeldivad spordiajakirjanikud.

2.1 Pildid ajalehes 272.2 Tabelid ja joonised 312.3 Eesti kiri. Täheortograafi a 352.4 Liitsõna ja liitega sõna õigekiri 402.5 Võõrsõnade õigekiri 44

3. peatükis näed, kuidas on omavahel seotud keel ja muusika, tutvud muusikailma talentidega ning arendad iseenda muusika- ja keele-annet; õpid ka teravdatud tähelepanuga kuulama ja sihipäraselt infole keskenduma.

Mika jutustab oma suhetest muusikaga ja sellest, mida ta muusikas hindab.

3.1 Heli ja keel. Häälikud 513.2 Rütm ja keel. Poolitamine 543.3 Helijäljendused. Lühendamine 563.4 Tele- ja raadiosaated 603.5 Eesmärgistatud kuulamine ja vaatamine 63

4. peatükis piilud kunstiilma, õpid tõlkima pildikeelt ja tundma ajakirjandusžanreid; samuti omandad õigekirjas vajaliku oskuse eristada nime, nimetust ja pealkirja.

Mika paljastab saladuse, kuidas temast kirjanik sai.

4.1 Ajakirjanduse eesmärk ja vorm 714.2 Trükiajakirjanduse žanrid 744.3 Tekstitüübid. Teksti ülesehitus 774.4 Algustäheõigekiri: nimi, nimetus, pealkiri 804.5 Algustäheõigekiri: ajaloosündmused 85

5

7. peatükis veendud, et teadus pole midagi kättesaamatut; teed ise teadust ning õpid selleks allikaid valima ja hindama, oma tööd vormistama, samuti lauseid korralikult kirja panema.

Mika põhjendab, miks tuleb emakeelt hoida.

7.1 Lause. Liht- ja liitlause 1357.2 Liitlause 1397.3 Otsekõne 1437.4 Mitmesugused allikad ja nende usaldusväärsus 1477.5 Alustekst ja selle edasiarenduse lihtsamaid võtteid 152

SÕNASTIK 156

6. peatükis süvened teatrisse ja teatritekstidesse, esitled oma lemmik-näitlejat ja loed mälestusi; rööbiti teatriteemaga tegeled arvudega: õpid neid õigesti lugema ja kirjutama.

Mika jutustab oma kooliaegsest teatrielamusest, mis teda senini teatrile mõeldes saadab.

6.1 Teatritekst 1136.2 Kiri ja e-kiri 1176.3 Arvsõnad 1226.4 Arvsõnad tekstis 1266.5 Asesõnad 130

5. peatükis tegeled fi lmi ja fi lmitegemisega, kirjutad ise koos meeskonnaga fi lmistsenaariumi, samuti mõtled reklaamile ja reklaamikeelele; õigekeeles pühendad tähelepanu omadus-sõnale kui värvikale sõnaliigile.

Mika arutleb fi lmikunsti taustal fantaasia ja tõe piiride üle.

5.1 Omadussõnad, omadussõnade võrdlemine 915.2 Omadussõnade õigekiri 955.3 Kirjandi eeltöö 985.4 Kirjandi kirjutamine 1025.5 Filmistsenaarium 106

6

SELLES PEATÜKIS

› õpime eristama kirja- ja argikeelt;

› tutvume eesti murdealade ja murretega;

› koostame Setu murraku sõnastiku;

› arutleme klassis murdekeele arendamise

vajalikkuse üle;

› uurime sõnastikke;

› harjutame viisakat suhtlemist

mitmesugustes olukordades.

7

1.1 Keel ja selle mitu kujuHarjutus 1Loe tekst läbi ja täida selle järel olevad ülesanded.

Tavaliselt jõuan ma kooli kusagil kella kaheksa ringis ehk siis 15 minutit enne esimese tunni algust. Pärast riiete garderoobi viimist sean sammud klassiruumi poole. „Nii, kas siin nüüd on keegi või ei,” mõtlen endamisi kuulatades. Vaikne on küll, aga no ei tea ka. Ei hakka ju üle koridori ka hõikama, et – tere hommikust. Astun siis seina äärde, asetan arvutikoti maha ja ootan. Ükshaaval saabuvad klassikaaslased. Saan aru, et keegi tuli, ainult siis, kui tullakse mitmekesi koos. Üksik inimene tavaliselt erilist häält ei tee ja kori-dor on selleks ajaks parajalt lärmakas ka. Õnneks mõni inimene ikka märkab mind ja pärast „tere hommikust” lausete vahetamist saab isegi natuke juttu ajada. Üks suurimaid probleeme ongi kohati see, et pead suuresti lootma sellele, et keegi sinuga ise rääkima tuleks. Inimesed kas räägivad omavahel juttu, mil ei taha ju vahele segama minna, või on vait ja siis „ei ole neid ju olemas”.

Esimene tund. Õpetaja dikteerib klassi ees konspekti. Paljudel, kaasa arvatud minul, on läpakad laual. Igavad hetked tunnist on seega sisustatud. Sageli saab tunni teemat klassikaaslastega näiteks Facebookis jooksvalt arutada. Nüüd saadab õpetaja ühe õpilase raamatukokku raamatuid tooma – tundub, et vist loeme midagi. Selge. Torman alla korrusele, et alt kapist Pearli kaamera (skanner) ära tuua. „Anna mulle ka üks,” palun kaaslast, kes raamatuid jagab. Palun mõnel läheduses oleval inimesel ka õige lehekülg üles otsida ja skannin lehed sisse. See töö oleks jäänud olemata, kui õpetaja oleks vaevu-nud veidi varem mulle tunni materjalide kohta info saatma. Nii need esmaspäevased kirjandustunnid siis kujunevad.

Järgmine tund on matemaatika. Vahetunnis lähen toon alt korruselt punktkirjamasina ja vasakule-paremale vabandusi lausudes trügin läbi õpilastesumma. Ühes käes valge kepp, teises punktkirjamasina kohver, ühel õlal arvutikott ja tihtipeale kaenlas veel ka mõni õpik, suundun klassi poole. Kuna klass on aga lukus, peatun vahesaalis. Vahesaal on selline koht, kus ollakse siis, kui kusagil mujal eriti olla pole. Ah et miks punktkirjamasin? Mate-maatikat on lihtsam lahendada ikkagi punktkirjamasinaga, sest tihtipeale tuleb näiteks mitut rida korraga jälgida. Seisan vaikselt seina ääres ja kuulan, ehk eristub mürast mõni tuttav hääl. Ei, seekord mitte. 15 minutit hiljem koperdan järsust trepist matemaatikasse.

(Jakob Rosin „Minu koolipäev”, Eesti Pimekurtide Tugiliit, www.pimekurdid.ee)

1. Missugune erivajadus on Jakobil? Missuguste lausete põhjal võid seda järeldada?2. Miks Jakob loodab, et keegi temaga rääkima tuleks?3. Kuidas saavad õpetajad Jakobit aidata?4. Mis on punktkiri? Otsi teavet internetist.

8

Kirjakeel – ühtlustatud ja normitud keelekuju

Murre – eri paigus kõneldav keelekuju

Argikeel – kõnekeel, kirjakeelega võrreldes vabam ja lõdvemate normidega igapäeva keel

Keel on väga tähtis suhtlusvahend. Keeleta ei saa hakkama ka inimesed, kellel on mõne meele kasutamine häiritud. Et me kõik üksteisest õigesti aru saaksime, peab keelel olema kuju, mida kõik selle keele kõnelejad tunnevad. Niisugune ühtlustatud ja korrastatud keel on kirjakeel. See on keelevorm, mis on ühtlasi esitatud kirjasüsteemi abil.

Kirjakeelt kasutatakse ametlikes suhtlusolukordades ja nõudlikes kirja-likes tekstides, ka koolitöödes. Igapäevases suhtluses, peamiselt kõnel-des, kasutatakse argikeelt ning see sisaldab tihti piltlikke väljendeid ja slängi. Ka vormimoodustus on vabam ja kuni suhtlejad üksteist mõista-vad, pole tähtis, kas öelda käisin kontserditel või kontsertidel. Esimene vorm ei ole kirjakeele normiga kooskõlas, aga suhtlust see ei sega. Küll aga võib keelekasutus olla prestiiži ja väärikuse küsimus: inimese üle võib otsustada tema keele järgi, mistõttu tuleks alati kasutada olukorda sobivat keelekuju.

1. Vaata harjutuse 1 teksti. Kas seal kasutatakse rohkem kirjakeelt või argikeelt? Too tekstist näiteid oma vastuse põhjendamiseks.

2. Jätka töövihiku harjutusega 1.

ww

w.e

ki.e

e

EESTI MURDED

põhjaeesti murded lõunaeesti murded Kirde-Eesti rannikumurresaarte murreläänemurrekeskmurreidamurre

Mulgi murreTartu murreVõru murre

SL

KR

MT

V

I

9

Harjutus 2Arutage klassis, missuguse murde kasutusalas te elate. Tuletage meelde, kus elavad teie vanaemad ja vanaisad, vanavanaemad ja vanavanaisad, ning uurige kaardilt, missuguse murde kasutusalal nemad elavad.

Harjutus 3Järgmine tekst on Setu murrakus (Võru murdes). Lugege see klassis valjusti ette. Millest see tekst räägib?

Vanaesä kõnõli uma kooliaost:„Latsi käve kuuli hulga. Mi koolitarõ oll ilosa kotusõ pääl. Tuu oll mäe pääl ja mäe ala juusk ujakõnõ. Koolih käüti jala. Talvõl olliq tiiq kinni tuisanu. Sis saadõti vähämbit latsi kuuli ja tuudi tagasi hobõsõga. Kui koirust tetti, sis oppaja tõrõli latsiga. Ku lats õks es kullõ, sis tull täl nukah saistaq.”

(Hõrna Aarõ, Kauksi Ülle, Lillmaa Terje jt „Seto aabits”)

1. Koosta Setu murde minisõnastik. Kirjuta tekstis olevad sõnad vihikusse ja kirjuta iga sõna taha selle kirjakeelne vaste, kui sa seda tead. Võrrelge oma sõnastikke klassis ja täiendage vajaduse korral oma sõnastikku. Kas leidsite kõikide sõnade tähendused?

2. Jätka töövihiku harjutusega 3.

Harjutus 4Loe tekst läbi ja täida selle järel olevad ülesanded.

Noorem põlv hoiab murdekeeltViio Aitsam: Laste murdelaulupäevadel osalenud poisid lubasid murret õpetada oma lastelegi. Täiskasvanud vaidlevad murde-keele üle. Ühed tahavad võru keele muuta Lõuna-Eestis kohus-tuslikuks õppeaineks. Teiste meelest rikuks see lastel eesti keele õppimise ära.

Laste murdelaulu- ja -luulepäevadel ei märganud riku tud lapsi kusagil. Lõuna-Eesti poisid Värska gümnaasiumist ütlesid, et võru keele oskamine on koolis laste seas kõva sõna ja uhkuseasi.

Laulis päikese väljaSeto lauluema Anne Vabarna lapselaps Jalmar Vabarna laulis kauplemise peale võrukeel-set päevaloitsu. „Tavaliselt toob see päikese välja,” oli ta enne nagu muuseas ütelnud. Veidi pärast laulu ilmuski päike vihmapilvede vahelt nähtavale.

Jalmar ei osanud öelda, kui palju temas vanaema geene on. „Aga laulmine mulle istub. Olen poistekooris ka.”

Jalmar Vabarna

10

KORDAME!

1. Mille poolest erineb kirjakeel argikeelest?

2. Nimeta kolm Eesti murdeala.

Tema ema on Värska setu ansamblis eeslaulja. Just emaga suheldes tulevat kodus keelde murdekeelseid väljendeid. „Mitte väga palju, aga noh nii, et askeldad köögis ja äkki ütled, et anna mulle tsukert ka,” rääkis Jalmar.

Ta tõi pere laululembuse näiteks oma kolmeaastase õetütre Anette, kellel on juba ka rahvariided. Kui lauluproovid on nende kodus, laulab Anette mõnda laulu kaasa.

Keel kogu eluks Jalmari koolivend Värska gümnaasiumis Leivo Laats ütles, et lõunaeestlane erineb teis-test keele ja kultuuri poolest, kuid teinekord tunneb kaasmaalase ära vaistlikult. „Mui-dugi oleme me temperamentsemad,” naeris ta.

Näiteringis murdekeelt õppiv Leivo on Põlva- ja Setumaal täht, keda tihti kutsutakse pidudele võrukeelseid jutte ja luuletusi esitama. „Tahan näitlejaks saada, aga ma muidugi ei tea, kas õnnestub,” rääkis jutumees. Kodus kõneleb ta setu ja eesti keelt, vanaema pool võru keelt.

Ta tunnistas, et murdekeel pole siiski asi, mis veres. Kui ei õpi, siis ei oska. „Ma usun, et kui nüüd selle selgeks saan, siis ei unusta enam kunagi.”

Leivo sõnul ei sega murre eesti keele õppimist: „Seda muret küll ei ole, et need segi läheksid.” Kindlasti lubas ta murdekeelt kunagi ka oma lastele õpetada.

„Murre on tähtis. Kui seda ilusasti põlvest põlve edasi pärandad, siis see püsib,” arvas Leivo.

Kõik oli üllatus „Kui üllatustest rääkida, siis oli kogu see ettevõtmine üks üllatus,” ütles pärast murdelaulu-päevade peakontserti tänavune pressiesindaja Esne Ernits. Murdekeele olemasolust kuu-leb vahel siit ja sealt, kuid nüüd oli võimalik järjest kuulda eri murdeid ja murrakuid.

„Eesti keel on nii rikas. Üleüldise eurostumise ja inglise keele pealetungi taustal mõjus see mitmekesisus eriti ehedalt,” rääkis Esne Ernits. Ta uskus, et ilmselt on murdekeelel lootust ikkagi püsida, kui nii paljud lapsed seda hoiavad.

Laste murdelaulupäevade tava algatas 1995 Tallinna lastekaitseühing. Päevad on igal aastal eri paigas.

(Allikas: Maaleht, lisatud 12.06.2002, Koolielu, arhiiv.koolielu.ee)

1. Mis on selle artikli peamine sõnum? Too tekstist näiteid selle sõnumi toetamiseks.2. Kuidas jõuavad noored murdekeele kasutamise juurde? Too tekstist näiteid.3. Arutlege klassis, kas oma paikkonna murdekeelt peaks oskama.

11

1.2 Sõnavara ja selle värvingHarjutus 5

Loe järgmise artikli pealkirja. Kas tead, mida tähendavad kolm esimest sõna? Loe artikkel läbi ja täida selle järel olevad ülesanded.

Taristu, hiiul, peipar – aita vastsündinud sõnadel täiskasvanuks saada!Rein Sikk

Presidendi keelevõistlus sõnaus tõendas, et eestlane haarab praegugi relva, et võidelda selle vastu, mis on võõrastav või vaenulik. Kui 800 aasta eest võeti hangud, koodid, väit-sad ja mõõgad, et sakslasi tümitada, siis nüüd ihutakse teravaks keel, lüüakse läikima arvutiekraan ja puhutakse tolm sõnaraamatult. Et rookida ilusast emakeelest välja inglis- ja Brüsseli-pärane. Presidendi keelemeelsel sõnaloomevõistlusel lõi kaasa 593 inimest, kes esitasid 2123 uudissõna.

Kui palju pakutust aga võib eesti keeles juurduda ja püsima jääda? Võti on ajakirjanike ja kirjanike taskus. Tegelik võitlus alles algab – nüüd siis uudissõnade vahel. Mis jääb püsima ja mis mitte? Sest meil võib olla maailma parim uudissõna mõne rahvusvahelise värdväljendi tähistamiseks, aga kui eestlane seda ei kasuta, oli keeleuuendaja töö vaid tühi ajaraisk.

Tegelikku tulemust ei tea praegu keegi. Sõnause tibudest saanud munakanad loetakse kokku alles uuel kümnendil.

(Eesti Päevaleht, 02.12.2010, www.epl.ee)

1. Miks korraldas president sõnause?2. Otsi internetist, missugustele sõnadele otsiti vasteid 2010. aasta presidendi sõnavõistlusel.

Missugused vasted võitsid?3. Rein Sikk kirjutab oma artiklis: „Sõnause tibudest saanud munakanad loetakse kokku alles

uuel kümnendil.” Mida ta selle lausega silmas peab?4. 2010. aasta sõnausest on juba mitu aastat möödas. Arutlege klassis, missugused sõnad on

juba kasutusse võetud.5. Jätka töövihiku harjutusega 4.

Elu meie ümber muutub pidevalt ja seepärast peab muutuma ka kirjakeel. Uusi asju ja nähtusi tuleb kuidagi nimetada, mistõttu tuleb leida uusi sõnu. Uued sõnad tulevad keelde mitut teed pidi: laenatakse teistest keeltest, moodustatakse uusi liitsõnu ja liitega sõnu, mõeldakse välja täiesti uus sõna või võetakse kasutusele mõni vana (murde)sõna uues tähenduses.

12

Murdesõna – murde-keeles esinev sõna

Släng – mõne ühis-

konnarühma kõne-

pruuk, mis erineb

üldkasutatavast kõne-

keelest

Uudissõna – viimasel ajal tarvitusse võetud sõna, uudislaen või -tuletis (uus liitega sõna)

Erisugused sõnad annavad tekstile iselaadse värvingu. Sõnadega saab edasi anda tundeid, kuid saab väljendada ka põlgust millegi vastu. Ilu-kirjandustekstides, eriti luulekeeles, püütakse lugejat mõjutada emotsio-naalselt, kasutades poeetilist ja vahel ka vanamoodsat sõnavara. Argikeel ei ole nii emotsionaalne, kuid sõnadega mängitakse ikkagi, nt kasutatakse olemasolevaid sõnu teises tähenduses (nt lutikas – pealt kuulamisseade), mängitakse häälikutega (nt latatara – lobiseja), moodustatakse uusi liitsõnu (nt tummahammas – vaikija), kasutatakse piltlikke väljendeid (nt tao endale pealuu sisse – õpi pähe) ja laensõnu (nt sihver plaat – nägu (saksa keeles)). Samuti on kasutusel släng (nt krimka – kriminull) ja lohakad sõnad (nt miuke – missugune). Tänapäevases ilu kirjanduses on ka palju argikeele tunnuseid.

Poeet ja idiootFriedebert Tuglas

Ormusson tegi paar tiiru puiestikus. Mõtteis lähenes ta varemeile, pööris Ingli sillale ja säält tagasi Baeri sambale. Selle ees tõstis ta üllatetuna pää.

Metall-rauk istus oma tugitoolis, raamat põlvel lahti, juuslokid kõrvadele vajund, ja näis lugevat. Kuid siis kandis tuuleiil koltund lehe raamatule, aga vanamees ei liigutand, otsekui puulehelt edasi lugedes. Ta näis võigas oma hajameelsuses.

Ormussoni silmad kandusid läbi pika allee, mida mööda oli tulnud. See oli tühi, raagund puud seisid liikumata, mõni koltund leht valendas maas, üksik jalutaja siluett pelgus kauguses. Kõike looris sõnatu sügisnukrus.

Harjutus 6

Loe tekst läbi. Arutlege klassis, missugused on selles tekstis ilukirjandus tekstile iseloomulikud sõnad ja väljendid.

13

KORDAME!

1. Miks on vaja keelde uusi sõnu?

2. Too näiteid, kuidas saab sõnadega muuta teksti värvingut.

Ormusson astus aeglaselt mõned sammud, peatus mäe rinnakul ja vajus pingile. Alt piiras ta vaadet pügat põõsasrida, pahemalt poolt kirju, eksootiline torn, eksind

kui kaugelt lõunamaalt siia, paremalt poolt avanes linna katustik, aedade hall räbu ja üle kõige tinane sügistaevas.

Siit ülevalt oli ta seda linna ikka armastand. See pink ja see panoraama oli seot ta elus paljude mälestustega.

(ERNI, www.kirmus.ee)

Harjutus 7

Järgnevalt on esitatud loend 1993. aastal ajalehe Eesti Ekspress tehtud väikese rahaslängi uuringu sõnadest. Arutage klassis, mis võib olla põhjus, et neid slängisõnu on hakatud kasutama.

1. Eesti krooni kohta leiad teavet Eesti Panga koduleheküljelt (www.eestipank.ee/sularaha/eesti-krooni-pangatahed).

2. Arutlege klassis, kust eeltoodud slängisõnad on tulnud.3. Milliseid slängisõnu tead euro kohta? Kas kirjakeeles sobib kasutada sõna eur?

Võimaluse korral kuula ERRi kodulehelt saadet „Keelesäuts” (vikerraadio.err.ee).

raha – papp, mani ~ money, plekk, värk, papirull;Eesti kroon – eek ~ EEK, kronts;ühekroonine – kronsa, ruubel, papike, raudmees, raud;ühekroonine münt – metall, raudmees, raudmünt(t)i, münt(t)i;kahekroonine – baer, kaki;viiekroonine – viiekas, vido, male, keres;kümnekroonine – kümp(p)i, kümp(p)ar, hurt, kümnendik, punane, pott;

25kroonine – tammsaar, tammekas, hansu, roheline, roht, neljandik;

100kroonine – sota, sott, koidula, koidu, liidia;500kroonine – jakobson, kantpea, lilla, pitsott, pomo, mersa ~ mersu, pääsuke;

peenraha – kolisev, kõlisev, knopkad, kopikad, kops. (Eesti keele käsiraamat)

14

1.3 SõnaraamatudHarjutus 8

Missugust teavet annavad järgmised teatmeteosed?

Eelmisel aastal tutvusid põhjalikumalt „Eesti õigekeelsus-sõnaraamat ÕS 2006ga”. ÕS on kõigi eesti keele kasutajate põhiline õigekeelsus allikas. Eesti Keele Instituut on aga andnud välja palju mitmesuguseid sõnastikke.

Kõikide nende sõnaraamatute e-versioonid on Eesti Keele Instituudi kodulehel (portaal.eki.ee/keelekogud.html). E-versioon sõnastikust muudab sõnastiku kõigile kätte-saadavaks ja teeb selle kasutamise mugavaks.

• Arutage klassis, missuguseid sõnastikke läheb 6. klassi õpilastel kõige rohkem vaja.

Eesti keele seletav sõnaraamat Eesti keele sõnapered Eesti-vene sõnaraamat Vene-eesti sõnaraamat Inglise-eesti sõnastik Eesti-norra sõnaraamat Norra-eesti sõnaraamatKohanimed Liivi-saksa sõnaraamatVäike murdesõnastik Fraseoloogiasõnaraamat Sünonüümisõnastik Antonüümisõnastik Slängisõnaraamat

15

KORDAME!

1. Mis teavet võib saada sõnaraamatutest?

2. Kuidas sõnaraamatuid jaotatakse?

3 Mida uurib etümoloogia?

Harjutus 9

Moodustage klassis neljaliikmelised rühmad. Iga rühm uurib Eesti Keele Instituudi kodulehelt (portaal.eki.ee) kolme sõnastiku kohta, mis eesmärgiga need sõnastikud on koostatud ja mis teavet neist saab. Tutvustage sõnastikke klassikaaslastele.

Sõnaraamatud jagunevad ükskeelseteks ja mitmekeelseteks. Ükskeelsed sõnaraamatud on koostatud selleks, et ühe ja sama keele kohta saaks palju teavet. Ükskeelsed sõnaraamatud on näiteks õigekeelsussõnaraamat ja antonüümisõnastik. Kaks-keelsed sõnaraamatud on mõeldud tõlkimise abistamiseks, sellised sõnaraamatud on näiteks eesti-soome sõnaraamat või vene-eesti sõnaraamat.

Harjutus 10

Uuri internetist Keeleveebi lehte (www.keeleveeb.ee) ja vasta järgmistele küsimustele.

– Kuidas on seal sõnastikud rühmitatud?– Missuguseid ükskeelseid sõnaraamatuid võib Keeleveebi lehelt leida?– Missuguseid kakskeelseid sõnaraamatuid võib sealt leida?– Kas erialasõnastikud on üks- või kakskeelsed?– Jätka töövihiku harjutusega 8.

Harjutus 11

2012. aastal ilmus etümoloogiasõnaraamat. Kuula saate „Keelesaade” (arhiiv.err.ee/vaata/keelesaade-etumoloogia-sonaraamat) esimest kümmet minutit. Enne kuulamist loe läbi küsimused ja kuulamise ajal tee vihikusse märkmeid, et oskaksid hiljem vastata.

– Kes on etümoloogiasõnaraamatu toimetajad?– Mis on etümoloogia? Kes on etümoloog?– Mitu märksõna on selles sõnaraamatus?– Missugused sõnad on ühe märksõna all?– Mitu sõna on eesti keeles?– Missugused on sõnaraamatu toimetajate lemmiksõnad?– Mis on kõige kaugemad kohad, kust on eesti keelde sõnu tulnud?– Jätka töövihiku harjutusega 9.

16

Suhtlusetikett –

seltskondlikus

suhtlemises kehtivad

kindlad käitumisreeglid

ja kombed

1.4 SuhtlusetikettHarjutus 12

Vaata fotot filmist „Naerata ometi” (1985, režissöörid Leida Laius ja Arvo Iho). Kirjelda olukorda. Mida kumbki tüdruk tunneb? Mida nad võiksid üksteisele öelda?

Me suhtleme iga päev paljude inimestega. Peale otsese suhtlemise kasutatakse ka mitmesuguseid suhtluskanaleid: telefoni, e-kirju, sotsiaalvõrgustikke. Viisakaks suhtlemiseks on aja jooksul välja kujunenud suhtlusetikett, mida inimesed järgivad.

Harjutus 13

Moodustage neljaliikmelised rühmad. Mõelge rühmades, missuguseid käitumisreegleid tuleb koolis järgida, ja koostage käitumisjuhistega plakat. Esitlege oma tööd klassi-kaaslastele. Valige välja kõige asjakohasemad käitumisreeglid ja kinnitage parim plakat klassi seinale.

Vahel ei ole võimalik inimestega otse suhelda, siis võib saata neile kirja. Tänapäeval on levinud e-kirjade saatmine. Varem aga saadeti väga palju kirju tavaposti teel.

• Arutage pinginaabriga, mille poolest erineb tänapäeval levinud e-kiri tavaposti teel saadetavast kirjast ning missugusel puhul kasutatakse tänapäeval tavaposti.

17

MIDA PIDADA SILMAS TELEFONITSI SUHELDES?

1. Kui sa kellelegi helistad, siis ütle: „Tere!” ja tutvusta ennast. 2. Telefonile vastates ütle: „Halloo! (nimi) kuuleb.”3. Telefoniga rääkides ära pomise, vaid kõnele selgelt.4. Naerata! Kuigi sinu naeratust pole näha, on naeratus häälest

kuulda.5. Ära näri nätsu, joo ega söö telefonikõne ajal.6. Kui sa hakkad aevastama või köhima, siis hoia telefoni endast

eemal, et teine inimene ei ehmataks.

Harjutus 14

Loe läbi Armin Kõomäe kirja katkend ja täida ülesanded selle järel.

Tere, kallis vanaema!Kuidas sa elad? Mina elan hästi. Nii vist alustasin ma kirju sinule kõik need aastad, kui ma sulle veel kirjutasin. Täna tundub kuidagi imelik mõtelda, et ma võtan paberi ja pas-taka, istun maha, süvenen, kirjutan. Sulle. Pärast veel ümbrik ja mark, mõlema jaoks oli tarvis kasutada keelt. Nüüd on keelel teised kasutusotstarbed. Aga nii see käis tollal. Kuigi lihtne olnuks ju haarata toru, tellida kaugekõne Valka ja rääkida. Eks sedagi sai tehtud. Siiski oli kiri ikkagi kuidagi olulisem, mulle tundub. See ei läinud ühest kõrvast sisse, teisest välja. Kiri jäi alles. Väga-väga kauaks. Jutt ja kiri on ju nii erinevad suhtlusviisid. Ka tänapäeval. Ei viitsi rääkida, saadad SMSi. Õige jah, sa vist ei teagi, mis see SMS on.

(Armin Kõomägi, www.koomagi.com)

1. Kuidas kirjutati kirju vanasti? Leia tekstist laused, mis seda kirjeldavad.2. Miks eelistati ikkagi kirja kirjutamist, kuigi ka siis sai helistada?3. Missuguseid suhtluskanaleid kasutad sina oma vanavanematega suhtlemiseks?4. Kirjuta vanaemale ja vanaisale kiri oma õppeaasta algusest.

Harjutus 15

Valige endale klassis paariline ja esitage üks järgnevatest telefonikõnedest.

– Õpilane helistab klassikaaslasele, et teada saada, mis jäi matemaatikas kodus teha.– Klassijuhataja helistab lapsevanemale, et teada saada, miks laps koolist puudus.– Koolidirektor helistab lapsevanemale, et teatada, et laps lõhkus ära ühe koolilaua.– Õpilane helistab õpetajale, et täpsustada ekskursiooni algusaega.– Sõber helistab, et kutsuda sõber kinno.– Sõber helistab kaaslasele, et rääkida suurt uudist.– Isa helistab lapsele, et uurida, kus laps on ja mida ta parajasti teeb.– Vanaema helistab lapselapsele, et teada saada lapselapse nädalavahetuse plaane.

18

Harjutus 16

Loe tekst läbi ja täida selle järel olevad ülesanded.

Puudega lapse isal peab surnumatja nägu peas olema. Ta peab oma risti kandma, valuline ilme näol. Punane klouninina, mis naerma ajaks, ei tule kõne allagi. Ta ei tohigi enam naerda, see oleks halva maitse musternäidis. Kui tal on kaks puuetega last, siis tuleb kõik kahega korrutada – välja peab ta ka nägema kaks korda õnnetum.

[– – –]Ükskord kutsuti mind telesaatesse kui isa, kellel on kaks puuetega last, et ma räägiksin

oma kogemusest.Rääkisin oma lastest, rõhutasin, et nad ajavad mind igasuguste tobedustega tihtipeale

naerma ja et puuetega lastelt ei tohi võtta seda rõõmu, et nad saavad meid naerma ajada.Kui laps sööb šokolaadikreemi ja määrib ennast sellega ülepeakaela kokku, siis naera-

vad kõik; kui see laps on puudega, ei naera mitte keegi. Tema ei aja kunagi kedagi naerma, tema ei näe mitte kunagi, et keegi teda nähes naerma hakkaks, või kui, siis mõni lollpea, kes tema üle irvitab.

Vaatasin saate salvestuse läbi.Kõik, mis puudutas naeru, oli välja lõigatud.Juhtkond leidis, et vanemate peale tuleb ka mõelda. See oleks võinud neile šokeerivalt

mõjuda.(Jean-Louis Fournier „Issi, kus me lähme?”, Loomingu Raamatukogu 13-14/2012,

prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff)

1. Missugune on surnumatja nägu?2. Miks arvatakse, et puuetega laste vanemad ei tohi rõõmustada ega naerda?

Too tekstist näiteid selle põhjendamiseks.

19

KORDAME!

1. Mis on suhtlusetikett?

2. Miks on vaja suhtlusetiketti?

3. Millega tuleb arvestada (e-)kirja kirjutamisel?

4. Millega tuleb arvestada telefoniga suhtlemisel?

3. Loe läbi Ameerika pimedate liidu kaheksa nõuannet, kuidas käituda hoolivalt, kui oled koos pimeda või vaegnägijaga. Arutlege klassis, miks selline juhend on tehtud ja kas sellised juhen-did peaksid olema ka teiste erivajadustega inimestega ja nende lähedastega suhtlemiseks.

1. Tutvusta ennast, et ta teaks, kes temaga vestleb või ühes ruumis viibib.

2. Räägi normaalse häälega. Ära räägi rõhutatult valjusti või aeglaselt, kui ta just ka vaegkuulja pole.

3. Suhtle otse, mitte temaga kaasas oleva sõbra või saatja vahendusel.

4. Kasuta julgesti sõnu, mis viitavad nägemisele. Võid vabalt öelda:

„Oota, kuni sa uut koolimaja näed!” või „Kas sa vaatasid eile koerte

erisaadet?”5. Kirjelda julgelt asju, viidates värvidele, mustritele, disainile või

kujule.6. Kui sa näed, et inimene lööb end kohe kuhugi vastu ära, ütle kindla

ja rahuliku häälega: „Jää seisma, seal on tool”, ja siis paku oma abi.7. Ära patsuta ega sööda juhtkoera ning ära sega teda, ükskõik kui

armas ta ka poleks. Koer teeb tööd, mistõttu on tema segamine ebaviisakas ja ohtlik.

8. Kui tahad vestlemist lõpetada või ruumist lahkuda, anna sellest märku, öeldes „Head aega” või „Ma nüüd lahkun, nägemiseni”.

Siis ei juhtu, et teine jätkab vestlust, kuigi sina oled juba läinud.

(Peggy Post, Cindy Post Senning „Käitumise käsiraamat lastele”, inglise keelest tõlkinud Melena Liivet)

20

1.5 Avalik ja isiklik suhtlus, ametlik ja tavasuhtlus Harjutus 17

Vaadake joonist ja arutage klassis, missuguseid suhtlemis- ja käitumisreegleid kusagil tuleb arvestada. Miks?

1. Kuhu sellel joonisel paigutaksite suhtluse internetis?2. Jätka töövihiku harjutusega 12.

Harjutus 18

Arutage klassis, millisesse eelmise joonise ossa kuuluvad nimetatud kohad.

teater, park, restoran, haigla, tänav, raamatukogu, kaubanduskeskus, ühissõiduk, rongijaam, rand

• Jätka töövihiku harjutusega 13.

avalik poolavalik isiklikTÄNAV KOOL KODU

21

Avalikku suhtlusolukorda kuuluvad kõik meediatekstid kas elektroonilisel kujul või paberväljaandes. Ka kommentaarid, mis kirjutatakse näiteks ajalehe võrguversiooni uudise kohta, on kõigile näha ja lugeda ning avalikud.

Olgugi et iga tekst on oma autori nägu, kasutatakse avalikus olukorras kirjakeelt. Teadlikum keelekasutaja võib endale lubada normist kõrvale-kaldeid ja värvikaid väljendeid, mida ametlikus suhtluses harilikult ei kasutata. Alati tuleb aga arves tada, kuidas üks või teine väljendusviis olukorda sobib.

• Meenuta möödunud aastast, kuidas Wimberg oma kirjaviisi põhjendab, kus ta seda kasutab.

Harjutus 19

Korraldage klassis rollimäng, mille eesmärk on võrrelda, kuidas inimesed eri olukordades omavahel suhtlevad.

Suhtlusolukorrad: 1) kaks võõrast inimest: arst ja patsient; 2) kaks tuttavat inimest, aga ametlikus suhtluses: õpetaja ja lapsevanem; 3) kaks võõrast inimest, aga erasuhtluses: juhuslikud kohtujad tänaval olukorras, kus üks pool küsib millegi kohta infot.

1. Moodustage klassis nelja-viieliikmelised rühmad. Jagage nende vahel kirjeldatud olukorrad, nii et iga olukord oleks esindatud.

2. Rühma sees valige enda seast paar, kes klassi ees esineb.

3. Mõelge oma rühmaga välja olukorra kirjeldus: sõnastage, mis on kummagi suhtlusolukorras osaleja eesmärk ja kuidas ta seda saavutab.

4. Pange kirja dialoog: mida ütleb üks vestleja, mida teine, kuidas teineteise repliikidele vastatakse. Jälgige aega: mahutage dialoog umbes kahte minutisse.

5. Klassile esinejad harjutavad pisut oma etteastet ja paarid esinevad klassi ees.

6. Jälgige paaride esinemist hoolega ja hinnake, kas kõik olukordades osalejad käitusid teie arvates õigesti.

• Pärast esinemist tehke õpetaja juhatusel kokkuvõte, kuivõrd mõjutab suhtlust see, kas inimesed on omavahel tuttavad või võõrad, kas olukord ise on ametlik või argine.

Ametlikku suhtlust ja sellega sobivat keelt kasutatakse ameti-asutustes, töövestlustel, suheldes õpetajaga. Tavasuhtlus on igapäevaelu osa, vabalt ja normile mõtlemata kasutatakse keelt isiklikes olukordades: rääkides sõprade ja lähedastega, suhtlusportaalides.

Ametlik stiil – täpne ja liigsete

emotsioonideta,

kasutatakse korrektset

kirjakeelt

22

Harjutus 20

Vaata järgmisi fotosid. Kas tegemist on ametliku või argise suhtlusega? Millest seda järeldad?

23

Harjutus 21

Loe tekst läbi ja täida selle järel olevad ülesanded.

Hea eeskuju tiitli pälvinud Jakob Rosin: noor, märka, mida tahad enda ümber muuta

2012. aastal pälvis Eesti kooli noorte hea eeskuju tiitli Vanalinna Haridus kolleegiumi 11. klassis õppiv Jakob Rosin, kes ütles Posti mehele, et tegusa inimese esimene samm on märgata, mida ta enda ümber muuta sooviks.

Pimedana sündinud Jakob Rosin on konkursile esitanute sõnul mees, kes oma tegemistega on eeskujuks ka nägijatele. Rosina osalusel loodi pimedate ja halvasti nägevate noorte skaudi rühm. Lisaks sellele parandab ta ühiskonna teadlikkust puudega noortest projekti „Pane oma meeled proovile!” kaudu, kus ta kirjeldab, kuidas saab üks pime noor hakkama tänapäevases tehnoloogilises maailmas, mis on üles ehitatud eelkõige nägemismeelele. Lisaks sellele mängib noormees klaverit, tema kirgedeks on ujumine, kirjutamine ja luule-tamine.

Jakobi kandidatuuri esitanud Sven Kõlla mets ütles, et tema energia annab tagasi usu uude põlvkonda, tõestades, et puu dega noori võib vaadelda kui arenevat ja tihti kasutamata ressurssi ühiskonnale, mitte aga ainult kui kurba ohvrit.

Kihk midagi korda saataRosin ütles intervjuus Postimehele, et hindab tunnustust kõrgelt, ent ei pea oma saavutusi millekski väga eriliseks. Üks Rosina eesmärke ongi näidata, et ka puudega inimeste võimes asju korda saata pole midagi üleloomulikku ning neile tuleks see võimalus usaldada.

24

KORDAME!

1. Missugune olukord on avalik, missugune isiklik? Too näiteid.

2. Mille poolest erineb isiklikus ja ametlikus suhtlu-ses kasutatav keel?

3. Kuidas mõjutab inimestevahelist suhtlust see, kas nad on tuttavad või mitte?

„Ma arvan, et jõud asju teha tuleb sellest, et ma ei suuda pikalt ühe koha peal istuda – tahan teha midagi. Kuna mulle väga meeldib inimestega suhelda, siis niimoodi see kuidagi on läinud, et ma olen sat tu nud projekti „Pane oma meeled proovile” ja ka skautlusesse,” ütles Rosin.

Ühiskonna teadlikkuse laiendamine kan nab suuremat eesmärki. „Alati on hea tunne hinges, kui tänaval tuleb keegi sinu juurde ja pakub abi, mitte ei seisa bussi peatuses nii, et keegi ei taha sinust isegi välja teha,” kirjeldas Rosin. Noormees viitas ühiskonnas levinud alusetule võõristustundele puudega inimeste vastu. „Selliste asjade nimel on hea kõike seda teha.”

Kuigi Rahvusooper Estonia saalis oli teisipäeval 700 aktiivset noort, peab Rosina sõnul osaliselt paika väide, et nüüdisaegsed noored on harjunud olema ühiskondlikus mõttes vähe tegusad. „Mingis osas on see arvamus kindlasti õige. Aga selle suure massi varjus on kindlasti ka neid noori, kes tegutsevad, et ühiskonda paremaks muuta,” leidis ta.

Rosin on kindel, et tahab tulevikus tegeleda kirjutamisega ja suhelda erinevate maailma inimestega. „Mulle meeldib väga tegeleda erinevate helidega ja teine huviala on õppida mingil kujul meediat,” arutles ta oma tuleviku üle. „Ma arvan, et välismaal oleks see väga huvitav, kuna mind huvitab see pool ka, millised on välismaal erinevused pimedate või tava ühiskonna seisukohast võrreldes Eestiga.”

Igale oma teed otsivale noorele oli Rosinal soovitus olemas. „Alustama peaks sellest, et vaadake enda ümber ringi ja mär gake, mida te sooviksite muuta, mida enda ümbrusesse lisada – sealt saavadki alguse suured teod.”

(Postimees, 20.11.2012)

1. Kes on Jakob Rosin? Mille poolest ta on eriline? Vaata ka õpiku esimest teksti (lk 7).2. Miks sai Jakob Rosin hea eeskuju tiitli? Too artiklist välja põhjendusi.3. Jätka töövihiku harjutusega 16.4. Uuri internetist, millega tegeleb projekt „Pane oma meeled proovile”.5. Otsi internetist teavet „Hea eeskuju” konkursi kohta.– Miks sellist konkurssi korraldatakse?– Kes saavad hea eeskuju tiitli?– Mitu korda on hea eeskuju tiitlit välja antud?– Kes on veel saanud hea eeskuju tiitli?6. Arutlege klassis, kas ka teie koolis või klassis on keegi, keda võiks esitada konkursile

„Hea eeskuju”.

25

MIKA VEERG

TERE! Minu nimi on Mika Keränen. Olen soomlane, kes elab Tartus ehk kokku tuleb siis tartusoomlane. Tartus elab päris palju soomlasi, sest selles linnas on ilmatuma uhke õppida. Paljud Eesti noored unistavad sellest, et saaksid minna õppima kusagile kaugele USAsse või Inglismaale. Minu unistuste linn on Tartu ja mul on vedanud, et saan siin elada ja sellest linnast lugusid kirjutada. Seiklus-juttude väljamõtlemine ja nende kirja-panemine on lõbus.

Minu arvates on siin hea elada sellepärast, et Tartus õpib nii palju tarku noori, kellega on huvitav maast ja ilmast rääkida. Noorte inimeste näkku on otse kirjutatud, et nad TAHAVAD uurida bioloogiat või keemiat või ajalugu või eesti keelt, mida minagi õppisin. Minu meelest on eesti keel maailma kõige ilusam keel (soome keel on tubli teine).

Ma naudin siinset elu täie rinnaga. Mulle meeldib ühtemoodi suvine soojus, sügisene seenevihm, talvine tuisk ning kevad enne uut, suurt suve. Kui see suur ja päikeseline suvi ka mõnikord ei tule, ei juhtu midagi. Annan an deks, sest ma armastan Eestit, oma kodu-maad.

Mul on aga ka teine kodumaa. See on Soome. Ma olen seal sündinud ja kuni põhikooli seits-menda klassini käisin koolis Põhja-Helsin gis. Suured graniitkaljud ja meie maja taga alga-vad metsad said väga tuttavaks. Kui ma olin 14, kolisime mu isa juurte juurde kau gele Põhja-Karjalasse. Pidin ära õppima uue keele, Põhja-Karjala murde. Kui Helsingis öeldakse jalka ja hoki kohta futis ja lätkä, siis Põhja-Karjalas öeldi jalis ja jäkis. Õnneks olin ma jalkas tugev ning sain ruttu sõpru ja kolimi-

sest ei tekkinud mingisugust kultuuri šokki, kuigi kõik mu endised sõbrad jäid Helsingisse.

Pärast keskkooli läksin õppima aiandus-tehnikumi. Seal sain kokku ühe Eesti neiuga, kes õppis samuti aiandust. Ta rääkis mulle sageli Tartust ja mul tekkis selline tunne, et siin peab olema väga lahe. Tegin ettepaneku, et koliksime siia. Juba järgmisel aastal olimegi Tartus ning neiul oli õigus. Esimesel sügisel otsustasin, et kui vähegi võimalik, jään siia elama ka pärast, kui ülikool läbi saab. Õppi sin alguses aasta metsandust, aga eesti keel meeldis mulle nii palju, et läksin õppima eesti fi loloogiks.

Uue keele õppimine polnud midagi eriti keerulist, sest mulle meeldis eesti keele sõnu õppida. Kindlasti aitas õpingutele kaasa see, et oskasin juba Helsingi kõnekeelt ja Karjala murret, sest eesti keelel on nendega palju ühist. Eesti ja soome keel kuuluvad ühisesse läänemeresoome keeleperesse. Õppisin ülikoolis ka teisi keeli. Inglise keel on mulle alati meeldinud, samuti ladina keel, mis on rahvus vaheline keel aiandushuvilistele. Võru keel meeldib mulle ka, oleksin peaaegu unustanud. Üleüldse arvan, et inimene on nii rikas, kui mitut keelt ta oskab. Raha võib alati kaduda, aga tarkused, mis on su kõrvade vahel, ei kao kusagile. Sellepärast räägin ka oma las tega soome keeles, emaga räägivad nad eesti keeles ja kui nad suureks saavad, on neil juba kaks keelt suus.

Mu ema õpetas mulle kunagi veidi ladina keelt. Vanasti öeldi Keisri-Roomas, et omnia mea mecum porto. See tähendab vabas tõlkes, et kõike, mis mul on, kannan endaga kaasas.