Setu lauluema Anne Vabarna

● Sündis Võporsuva külas Värska lähedal 21. detsembril 1877

● Abiellumisest saati elas Tonja (naaber)külas

● Suri 7. detsembril 1964

● Anne lapsepõlv möödus talus, suures peres, kus lauldi palju rahvalaule

● Kooliharidust ei saanud ja jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks

● Mehele pandi 18-aastasena vastu tahtmist● Abielu oli õnnelik ja neil oli 9 last

Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn.

● Anne oli ämmaemand ja sellega seotud kombeid tuli tema käest 1923. aasta suvel uurima Soome folklorist Armas Otto Väisänen

● Väisänen avastas tema lauluande ja kirjutas üles ligi 8500 värssi, muu hulgas ka setu esimene (pulma)eepos, 5580-värsiline “Suurõq sajaq”

● Anne lauludest huvitusid mitmed haritlased, sealhulgas Piirimaade Seltsi instruktor Samuel Sommer

● 1926. määrati Annele riigi poolt väike toetusraha, mis teda rõõmustas ja millest ta kirjutas mitu tänulaulu Sommerile

Perekonnanimede panijad. Sommer esireas keskel

● Tänulaulus-improvisatsioonis Emakeele Seltsile kirjeldab Anne näiteks pikalt neid kõrgendatud emotsioone, mis teda valdasid teel Värska postkontorisse ja tagasi oma esimese toetusraha kättesaamiseks: esimest korda elus saab ta oma laulude eest raha, palka! Oli ta ju varem küll laulnud paljudeski pulmades, kuid seal tasustati laulikut setu tava järgi ikka vaid natuuras, söögi-joogiga. [ERA II 145, 3/34 (1) – 541 värssi].

● Filoloog Paulopriit Voolaise (1899 – 1985) soovituse järgi lõi Anne setu eepose “Peko”, värssromaani “Ale” ja “Peko” II osa (milles Peko valitseb rahvast, mõistab kohut ning võtab muidu osa rahva elu-olust).

● 30ndatel kirjutas Anne palju loodusest, näiteks “Pedäjälaul” (927 värssi), “Kuusõlaul” (1180 värssi), “Kadajalaul” (610 värssi), “Mõisa uibo ja talo uibo” (1176 värssi),“Tuulõlaul” (1918 värssi), “Tulõlaul” (1078 värssi), “Viilaul” (1158 värssi)

● 1930-ndatel aastatel esines Anne kooriga esineda korduvalt Tallinnas, Tartus ning paljudes teistes linnades ja asulates üle Eesti, tutvustades sel moel eestlastelegi omapärast setu mitmehäälset rahvalaulu.

● Aastatel 1932-1935 osales ta näiteks Muusikamuuseumi ja Tori kohaliku muuseumi poolt organiseeritud ringreisidel, esinedes kokku 214 erinevas kohas 404 lauluga.

● Anne elas õnnelikult üle II maailmasõja ja kohanes uute oludega. Ta jätkas edukalt tegevust laulikuna.

● 1947.a. avanes Anne Vabarnal võimalus oma elu kõige kaugemaks reisiks – ta koori laulud kõlasid Moskvas linna 800. aastapäeva juubelipidustustel. Samal aastal määrati Annele ka riiklik personaalpension.

● 1959.a. laulis ja jutustas Anne Vabarna magnetofoni-lindile 62 pala

Anne suri detsembris 1964 ja maeti Värska kalmistule

Allikad

● http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/anne.html

● https://www.ra.ee/et/kaokuld-kusnetsov-koivune/https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4219