Tallinna likool Pshholoogia Instituut

Kroli Kajak

Areng enne sndimistreferaat

Tallinn 2012

SisukordSissejuhatus................................................................................................................................................3 Areng ndalate kaupa ja muutused naises.................................................................................................4 Kokkuvte................................................................................................................................................10 Kasutatud allikad.....................................................................................................................................11

2

SissejuhatusSelle referaadiga eesmrk on anda levaade rasedusest ehk lapse arengust enne sndi. On palju uskumusi lbi ajaloo, mis on seotud lapseootusega. Raseduse heks tunnuseks on menstruatsiooni rajmine. lejnud mrgid on individuaalsed ja erinevad ka sama naise erinevate raseduste puhul. Nii niteks ei koge kik lapseootel naised raseduse esimesel trimestril iiveldust. Referaat ksitleb lapse snnieelset arengut ndalate ja kuude kaupa alates 3. ndalast, vlja on toodud kik thtsamad muutused, mis seal ajal tulevase vikelapsega toimuvad. Lisaks lapse arengule kirjeldan ka ema kahelisi ja pshholoogilisi muutuseid, millega peatselt emaks saaval naisel tuleb keskmiselt 280 peva ehk 40 ndala jooksul toime tulla.

3

Areng ndalate kaupa ja muutused naises3. ndal Naisel on olnud ovulatsioon, munasarjast on vabanenud munarakk, mis on kohtunud spermatosoidiga ja aset on leidnud viljastumine. Viljastatud munarakk hakkab kohe jagunema ja liigub samal ajal piki munajuha emaka suunas. Kuigi viljastumine toimus alles viimase ndala jooksul, rgitakse siiski kolmandast rasedusndalast, sest arvestust peetakse viimase menstruatsiooni jrgi. [1, lk 30] 4. ndal Munarakk on judnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embro, millest moodustuvad loode ja teda mbritsevad lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, sdame, soolestiku, kopsude ja nrvissteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30] Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusndal Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need vivad vljenduda erineva tugevusega. Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest vib mrku anda vsimus ja unisus. Samuti vib tunda suuremat vajadust pissil kia, mis on tingitud sellest, et kehas toimuvad suured hormonaalsed muutused. [2, lk 15] 5. ndal Ultraheliuuringul on loode juba nhtav. [1, lk 30-31] 6. ndal Emakakael on omandanud sinaka vrvi. Rasedustest on kindlasti positiivne. Loote pikkus on ligikaudu viis millimeetrit ja tema sda hakkab lma. [1, lk 31] 7. ndal Lootel on eirstatavad juba ked, jalad ja ngu. Tema nahk on tundlik ja tal tekib vime tajuda puudutust. [1, lk31] 8. ndal Lapsel on moodustunud kik peamised siseorganid. Sda lb korrapraselt ja seda vib nha ka ultrauuringul. Moodustunud on esimesed veresooned ja td alustanud vereringe. Loode on umbes 4

nelja sentimeetri pikkune ja kaalub 15 grammi. [1, lk 31-32] Naise 2. raseduskuu ehk 5.-8. rasedusndal Naine vib tunda end uniselt, vib esineda iiveldus ja oksendamine. Kuna hormoonide toimel aeglustub raseduse ajal soolestiku t, vib vaevata khukinnisus. Alates 8.lapseootuse ndalast vib naine tunda ebaregulaarseid emaka kokkutmbeid, mida nimetatakse Braxton Hicksi kokkutmmeteks: emakas pinguldub ja seejrel pehmeneb taas. Neid kutsuvad esile liikumine, khukinnisus, vsimus ja seksuaalvahekord. Lapseootuse edenedes kokkutmbed sagenevad, kuid need pole valulikud ega kujuta endast ohtu. [2, lk 15-16] 9. ndal Lootel on eristatavad srmed ja varbad. Pea on arenenud kige kiiremini ja moodustab peaaegu poole loote suurusest. [1, lk 32] 10. ndal 7. ndalaga vrreldes on loote kaal kahekordistunud. Keha kasvab nd peale jrgi. Luustik, kuigi esialgu khreline, vtab juba oma ige kuju. Moodustuvad srme- ja varbakned. [1, lk 32] 11. ndal Lootel on tekkinud soolised erinevused - on moodustunud munandid vi munasarjad. Vlised suguelundid on nha. Loode suudab avada suud ning keel on tielikult vlja arenenud. [1, lk 32] 12. ndal Loode kaalub umbes 25-30 grammi ja on ligikaudu 8-9 cm pikk ning tema jala pikkus on ks sentimeeter. Vlja on arenenud silmalaud ning tema siseelundid ttavad. Kopsud arenevad ja toimuvad esunesed primitiimsed hingamisliigutused - nn lootehingamine. Loode liigutab ennast ja liigub emakas ringi, ilma et naine seda veel tunneks. Tema neerud ttavad, ta neelab vikestes kogustes ja pissib. [1, lk 32] Naise 3. raseduskuu ehk 9.-12. rasedusndal 3. raseduskuu lpuks unisus, iiveldus ja oksendamine enamasti mduvad. Vheneb raseduse iseenesliku katkemise oht. Rinnad vivad muutuda tundlikumaks ning nivad pingul. Rindadest vib erituda ka vhesel mral piima. Emaka kasvamise tttu vib tunda alakhus ebamugavustunnet ja nrka mduvat valu. [2, lk 17] 13. ndal Loote vlimus sarnaneb inimesega, kuid pea on kehaga vrreldes suur ning jsemed on lhikesed. Tal 5

on olemas kik luud ja lihased ning piimahammaste alged. Ngu sarnaneb jrjest enam inimese noga. [1, lk 33] 14. ndal Emakas on kasvanud greibisuuruseks. Lootel tekivad juuksed. Nahk on huke, punakas, kortsuline, kaetud karvakestega ning rasutaolise looteviga. Ta liigutab aktiivselt oma pead, ksi ja jalgu. [1, lk 33] 15. ndal Kui lapsel on tumedate juuste geenid, siis hakkavad need nd tumedat pigmenti tootma. [1, lk 33] 16. ndal Loode on 16 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 100-120 grammi. Tal on nii aktiivseid kui ka passiivseid (magamise) perioode. [1, lk 34] Naise 4. raseduskuu ehk 13.-16. rasedusndal Enamasti tunnevad lapseootel emad end raseduse teisel kolmandikul suurepraselt - enesetunne on hea. Paljud naised on tlevad, et neis ilmnesid sel ajal varjatud energiavarud. Vib mrgata, et nahale ilmuvad rasedusjutid ehk striiad, mis on tingitud hormonaalsetest muutustest. ra hoida neid ei saa, kuid olukorda aitab leevendada pidev naha niisutamine. [2, lk 19] 17. ndal Loode kaalub nd oma platsentast rohkem. Tal on kindlad magamisajad ja aeg, mil ta on rkvel. Ta oskab haigutada. [1, lk 34] 18. ndal Lootel on emakas veel piisavalt ruumi ning kiki loote liigutusi ema veel ei tunne. [1, lk 34] 19. ndal Lootel moodustuvad jvhammaste alged, tugevneb luustik. Loode neelab ja hingab lootevett, mida on emakas umbes 0,2 liitrit ja mis pidevalt vahetub. Ta on vimeline tundma erinevaid maitseid. [1, lk 34] 20. ndal Loode on ligikaudu 25 sentimeetri oikkune ja kaalub umbes 300-350 grammi. Tema liigutused muutuvad julisemaks. [1, lk 34] Naise 5. raseduskuu ehk 17.-20.rasedusndal Naine magab sel sgavalt ja tunneb end peval energilisena. htul vib siiski vsimus olla. Kui naisel on vale rht, vib esineda seljavalusid. Naine vib tunda esimesi rnu ja vaevu tajutavaid lapse 6

liigutusi. [2, lk 20]

21. ndal Loode kaalub umbes 450 grammi ja liigub aktiivselt. Kasvavad kulmud ja ripsmed. [1, lk 34] 22. ndal Kasvavad esimesed telised juuksed. Luude luustumine jtkub ja kaelallid on selgelt nhtavad. [1, lk 35] 23. ndal Loode kaalub umbes 550 grammi. Lapse kasv on pisut aeglustunud, nd hakkab ta keha muutuma jrjest proportsionaalseks. Talle meeldib imeda ja ta teeb seda iga kord, kui pial vi srm suhu satub. [1, lk 35] 24. ndal Loote sdamelke kuuleb stetoskoobiga vi vikese ultraheliaparaadi - doppleri abil. Sda lb umbes 120-150 lki minutis. Loode reageerib ema erinevatele meeleoludele. Samuti kuuleb loode vljaspoolt emakat temani judvaid helisid. Loode on ligikaudu 30 sentimetri pikkune ja kaalub umbes 600 grammi. [1, lk 35] Naise 6. raseduskuu ehk 21.-24. rasedusndal Naine tunneb oma lapse liigutusi ning saab ha enam osa tema elurtmist. Liigutusi vib tunda sagedamini rahuolekus vi istudes, sest siis on naise thelepanu suunatud kehas toimuvale. Emakas on nd vikese arbuusi suurune ja asetades ke khule, vib tunda emakat nabast lalpool. Peva lpuks vivad jalad tursuda. [2, lk 21] 25. ndal Loote kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sndimise korral on lapsel vimalus ellu jda. Lootel on kasvanud paari sentimeetri pikkused juuksed. Nhtavad on ka kulmud ja ripsmed. [1, lk 37] 26. ndal Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi ja treenib oma hingamislihaseid. Loote nahk muutub vhem lbipaistvaks, arenevad lihased. Loote silmad reageerivad valgusele. Seistes tugeva valgusallika lheduses, tajub loode sasiseselt vliskeskkonnast temani judvat valgust. [1, lk 37] 27. ndal Lapse lug on nd maram, kehaproportsioonid sarnasemad vastsndinu omadega ning jalalaba 7

pikkus on umbes kaks sentimeetrit. [1, lk 37] 28. ndal Laps tunneb vliskeskkonda ja on ha enam valmis suhtlema. Loote kaal on umbes ks kilogramm ja ta on ligikaudu 35 sentimeetri pikkune. [1, lk 37] Naise 7. raseduskuu ehk 25.-28. rasedusndal Kasvav emakas avaldab survet ja naine vib tunda jrjest tihedamini vajadust tualetis kia, ka sel. Laps kasvab judsalt ning emakas surub naise vahelihasele, seeprast vib naine kehalise koormuse puhul kergesti hingeldama ning kiiresti vsima. [2. lk 22] 29. ndal Loode kaalub umbes 1,3 kilogrammi ja on 37 sentimeetri pikkune. Praegu on ta enamasti tuharseisus jalad all ja pea leval. Ta joob pevas umbes 0,5 liitrit lootevedelikku, mis vljutatakse uriinina. Lootevesi uueneb ja puhastub pidevalt. [1, lk 37] 30. ndal Loote kopsud on vlja arenenud ja sndimise korral saaks ta hingamisega ise juba hakkama. [1, lk 38] 31. ndal Loote nahk muutub roosakamaks ja siledamaks. Tema keha ha omandab maramad proportsioonid. Loode kaalub umbes 1,6 kilogrammi, on 39 sentimeetri pikkune ja kasvab kiiresti. Enamuse ajast ta agab ning neb unengusid. [1, lk 38] 32. ndal Loode on praegu umbes 40 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 1,8 kilogrammi. Tavaliselt on loode selleks ajaks keeranud pea juba allapoole. Platsenta kaalub umbes 380 grammi. [1, lk 38] Naise 8. raseduskuu ehk 29.-32. rasedusndal Kuna laps kasvab, jb tal khus ruumi vhemaks ning naine tajub tema liigutusi ha sagedamini ja tuntavamalt. Selja alaosas vib tunda valu ja pinget, sest kht kasvab ja seljalihased on pinge all. [2, lk 22] 33. ndal Lapse sda lb 120-150 lki minutis. [1, lk 38] 34. ndal Loote nahk on nd heledam (roosa), karvakesed hakkavad kaduma ning looteviet jb vhemaks. Loode kaalub umbes 2,2 kilogrammi. [1, lk 39] 8

35. ndal Khus lheb ha kitsamaks ning lapse liigutuste ulatus jb viksemaks, samas liigutused ise ha tugevnevad. [1, lk 39] 36. ndal Loode on tiesti vljaarenenud. Ta on umbes 45 sentimeetri pikkune, kaalub 2,5 kilogrammi, tema pea lbimt on umbes heksa sentimeetrit. Loote soolestik on tidetud esmasrooja ehk mekooniumiga. [1, lk 39] Naise 9. raseduskuu ehk 33.-36. rasedusndal ine uni vib olla katkendlik, sest mugavat asendit on raske leida ning lapse liigutused vivad naist segada. [2, lk 23] 37. ndal Loode kaalub ligikaudu 2,8 kilogrammi ja on valmis ilmale tulema. Lootevett on umbes ks liiter. [1, lk 39] 38. ndal Loote kaal suureneb kuni 30 grammi vrra pevas. [1, lk 39] 39. ndal Laps on valmis sndima. [2, lk 23] 40. ndal Loote kaal on umbes 3,5 kilogrammi, pikkus umbes 50 sentimeetrit. [1, lk 39] Naise 10. raseduskuu ehk 37.-40. rasedusndal Keha annab lhenevast snnitusest mrku. Vib tunda lhiajalisi ja nrku emaka kokkutmbeid. Vaid 5% lastest snnib mratud peval. [2, lk 23-24]

9

KokkuvteLapse ootuse ajal toimub nii tulevase ema kui ka lootega suuri muutusi. Raseduse tunnused on igal naisel erinevad, kestus alates viljastumise hetkest on keskmiselt 40 ndalat. Referaadis on vlja toodud lapse areng ema khus ndalate kaupa ning muutused naises, eriti tema enesetundes. Rasedus on vga eriline aeg naise jaoks. Selle aja jooksul toimub palju muutusi - naise organismis kui ka pshikas. Referaadi koostamisel sain palju huvitavaid teadmisi arengu kohta enne sndi, millal arenevad kopsud, jsemed, lihased jne. Samuti oli huvitav end kurssi viia emas toimuvate muutustega.

10

Kasutatud allikad1. Uriko, K., Saik, E., Saik, P., Lember, . (2008). Rasedus. Snnitus. Vastsndinu. Tallinn: Jugent, SCA Hygiene Products. 2. Ulrika, K., Raukas, R., Mets, H., Liik, K. (2002). Nd ma tulen !: Phiteadmisi lapsevanematele. Valgus.

11