Reha-aine:

Koduseks läbitöötamiseks ja sellele järgnevaks seminariks:

http://www.sm.ee/sinule/perele.html

Peretoetused- Peretoetuste liigid on järgmised: lapse sünnitoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus,  eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, elluastumistoetus, lapsendamistoetus ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus.

Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, siis on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani.

Sotsiaalteenused peredele- Sotsiaalteenuseid osutatakse üldjuhul personaalselt. Siiski on mitmeid teenuseid, kus teenuse saamisega on seotud mitu pereliiget või kogu pere samaaegselt. Sotsiaalteenuste kõrval toetavad perede toimetulekut ka toetused, hüvitised, maksusoodustused, teised avalikud teenused jm.

Päevakeskused- Päevakeskused on kohalike omavalitsuste või mittetulundusühingute poolt loodud keskused, kus pakutakse võimalust soodustingimustel avalikke teenuseid kasutada ja vaba aega veeta*.Päevakeskuste tegevuse eesmärgiks on täiskasvanute puhul toetada aktiivset suhtlemist, ennetada toimetulekuprobleeme või toetada igapäevast toimetulekut. Laste päevakeskuste tegevuse eesmärgiks on toetada laste arengut ning pakkuda neile turvalist keskkonda vaba aja veetmiseks. Päevakeskus on kõige levinum kasutusel olev nimetus antud asutustele, kuid kasutatakse ka sotsiaalkeskuse või – maja, lastekeskuse vm nimetust. Kui päevakeskus on spetsialiseerunud kindlale sihtgrupile, siis kajastub see vahel ka asutuse nimes - näiteks eakate või laste päevakeskus.

* Soodustingimustel avalikud teenused on näiteks pesu pesemine, juuksuriteenus, toitlustamine või sauna kasutamine tasuta või teenuse tegelikust hinnast odavamalt. Soodustingimustel avalike teenuste puhul katab osa või kogu teenuse hinna kliendi eest omavalitsus või muu finantseerija (fond, sihtasutus, sponsor vm). Vaba aja veetmise võimalused on huviringide, ürituste jm suhtlemisvõimaluste loomine erinevatele eagruppidele sotsiaalse kaasatuse eesmärgil. Viimane tähendab, et päevakeskuse tegevuste eesmärgiks on klientide kaasamine ühiskonnaellu vastavalt nende võimetele, vajadustele ja soovidele ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse säilitamine. Vaba aja veetmise ja suhtlusvõimaluste pakkumise vormideks on näiteks üritused, tugigrupid, huvitegevus, teatud sihtgruppidele mõeldud kohvikud ja raamatukogud jm.

Kellel on õigus päevakeskuses käia?

Päevakeskuse kliendid määratleb päevakeskus või selle rahastaja. Osad päevakeskused tegutsevad n-ö kogukonnakeskustena ja need on avatud kõigile huvilistele. Samad osad keskused

on spetsialiseerunud näiteks toimetulekuprobleemidega perede lastele või psüühikahäirega täiskasvanutele. Kõige rohkem on eakate päevakeskusi.

Kuhu pöörduda?

Päevakeskuste kohta saab teavet kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt.

Tugiisik- Teenuse sisuks on ühe või mitme kooselava isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas.

Üldjuhul on teenuse eesmärgiks inimese toimetuleku tagamine, kuid eesmärgiks võib olla ka lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

Tugiisiku peamised tegevused töös täiskasvanutega on jõustamine ja juhendamine. Jõustamist (motiveerimine, julgustamine, kliendi oskustele ja võimetele keskendumine) vajavad kõik tugiisikute kliendid ning paljud neist ka juhendamist konkreetsete toimingute läbiviimiseks (kodused tööd, asjaajamised jm) või tegevuste planeerimiseks. Tugiisiku teenus aitab vastavalt olukorrale inimese toimetulekuvõimet säilitada, parandada või takistada toimetulekuvõime suurt langust. Täiskasvanu tugiisik kohtub oma kliendiga mistahes kliendile sobivas kokkulepitud kohas: tema kodus, mõnes asutuses, söögikohas vm.

Lapse tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab last igapäevaelus toime tulema, on vajadusel lapsele täiskasvanud saatjaks või abistab õppimisel, aitab vajadusel last suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab last enda eest hoolitsema jms. Tugiisiku teenust saav laps elab oma kodus (sh asenduskodus) ning kohtub tugiisikuga regulaarselt nii oma kodus kui ka teistes kokkulepitud kohtades, alati lapsevanema teadmisel ja nõusolekul.

Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav teenus.

Kellel on õigus tugiisiku teenusele?

Tugiisikuteenust võivad taotleda kõik inimesed, kes tunnevad, et nende toimetulekut võiks toetada tugiisik.

Tugiisikut võivad vajada näiteks:

1. Lapsevanemad, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

2. Inimesed, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu (õnnetused, lein), mis oluliselt raskendab toimetulekut;

3. Inimesed, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt;4. Lapsed, kes vajavad abi asenduskoduteenusel, perekonnas hooldamise teenusel või

turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel; 5. Lapsed, kes vajavad abi seoses eestkostel olemisega ning eestkoste lõppedes iseseisvalt

elama asumisel; 6. Lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;

7. Lapsed, kelle vanemad on raskustes nende eest hoolitsemisega ning neile turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisega.

Kuhu pöörduda?

Tugiisikuteenuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Kahjuks paljud omavalitsused veel tugiisikuteenust ei paku või ei hüvita, kuid küsida võib sellegipoolest. Kui inimesed avaldavad soovi teenuse saamiseks, siis aitab see kaasa teenuse loomisele. Tugiisikuteenuse vajajad ei ole alati võimelised (või ei julge) ise teenust taotlema. Igal inimesel on võimalus anda sotsiaaltöötajale teada inimesest, kes võib vajada tugiisikut. Antud info põhjal saab sotsiaaltöötaja ise tegutsema hakata ja välja selgitada, kas ja millist abi inimesel vaja võiks minna.

Teenuse taotlemiseks vajalikud dokumendid

Sotsiaaltöötaja vastuvõtule minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Teenuse eest tasumine

Kohalik omavalitsus võib tugiisikuteenusele kliendi omaosaluse kehtestada. Teenuse eest võetav tasu ei tohiks takistada teenuse kasutamist. Tasu võtmine ning selle suurus sõltub teenuse saaja majanduslikest võimalustest ja ka tugiisikuteenuse sisust konkreetse teenuse saaja puhul. Paljude tugiisikuteenuse sihtgruppide puhul on tugisikuteenus tasuta.

Teenuse lõppemine

Tugiisikuteenus lõppeb lepingu lõppemisel.

Lisateave

Kuidas tugiisikuks saada?

Kõigepealt võiks mõelda, kelle tugiisikuks (millise sihtgrupi) soovitakse saada ning millised eeldused endal juba selleks tööks olemas on (isikuomadused, elu- ja töökogemused ning teadmised). Seejärel tuleks planeerida (tugiisiku)koolitusel osalemine ning küsida infot töötamisvõimaluste kohta kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt. Tugiisikuna saab töötada nii väikese koormusega vabatahtlikkuse alusel kui ka tasu eest igapäevaselt täiskoormusega. Tugiisikuteenuse osutamiseks sõlmitakse kirjalik leping ka juhul, kui tugiisik töötab vabatahtlikkuse alusel.

Tugiisikute koolitused keskenduvad tavaliselt tööle mingi konkreetse sihtgrupiga. Samas võib ennast täiendada ka teistel kursustel, kus õpetatakse suhtlemisoskusi, tööd lastega jm vajalikku.

Lapsehoid- Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

Paljud lapsehoiuteenuse osutajad võimaldavad lapsevanematele selliseid hoiutingimusi, mida lasteaedades ei pakuta. Näiteks beebide hoidmine, tavapärasest tööajast erineval ajal hoidmine või personaalne lapsehoid. Võrreldes lasteaedadega on lapsehoiuteenuse puhul lapsevanemal

suurem kohustus teenuse osutajaga lapsehoidmise tingimustes kokku leppida. Samuti on lapsevanemal lapsehoidja sobivuse hindamiseks õigus küsida lapsehoidja ettevalmistust ning töökogemust. Lapsehoiuteenus ei taga lapsele alusharidust.

Kellel on õigus lapsehoiuteenusele?Lapsehoiuteenust võivad kasutada kõik lapsevanemad.

Lapsehoiuteenuse hüvitamisele riigi poolt on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal (lapsevanem või eestkostja) või lapsele perekonnas hooldamise teenuse (sotsiaalhoolekande seadus § 252 lg 1) pakkujal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel et:

lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis; lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas

hooldamine); laps ei viibi samal ajal haridusasutuses.

Loe täpsemalt: Riigi rahastatav lapsehoiuteenus

Kuhu pöörduda?

Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb pöörduda lapsehoiuteenuse pakkuja poole.

Kõigi tegevusluba omavate lapsehoiuteenuse pakkujate kontaktandmed on Majandustegevuse registris.

Sealt saab otsida teenusepakkujaid ettevõtte nime või tegevusala järgi, samuti piirkondade kaupa.

Internetis leiab lapsehoiuteenuse pakkujaid ka Perekooli lehelt.

Teenuse kasutamise perioodi lepivad teenuse kasutaja ja lapsevanem omavahel kokku.

Teenuse eest tasumine

Lapsehoiuteenuse eest tasub üldjuhul lapsevanem. Osad kohalikud omavalitsused toetavad lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel. Näiteks makstakse lapsehoiutoetust või tehakse lapsevanemaga teenuse eest tasumist täpsustav leping. Lapsehoiuteenuse rahastamise korrad ja tingimused on kohalikes omavalitsustes erinevad.

Vaidlustamine

Lapsevanem lepib lapsehoiuteenuse pakkujaga kokku teenuse osutamise tingimused. Soovitav on lapsevanemal enne teenuse kasutamist täpsemalt uurida, kuidas teenust osutatakse ning mida teenuse pakkumise ajal tehakse. Samuti peaks teenusepakkuja lapsevanemale teenuse sisu eelnevalt tutvustama.

Järelevalvet lapsehoiuteenuse üle teostavad tegevuskohajärgne maavanem, Terviseamet ja Päästeamet.

Vaidluste lahendamiseks on võimalik pöörduda kohtu poole

Täiendav teave lapsehoiuteenuse osutajale

Nõuded lapsehoiuteenuse osutajale

Lapsehoiuteenuse tegevusloa saamise ning nõuete kohta saab teavet sotsiaalhoolekande seaduse 6. jaost ning peatükist 3¹, vaata siit .

Ühel lapsehoidjal on lubatud hoida: • Teenusel viibiva lapse eluruumis max 5 last; • Teistes sobivates ruumides max 10 last; • Kahe lapsena arvestataksea. raske ja sügava puudega lapsi, b. alla 3-aastased lapsi, c. hoidja enda samal ajal hooldamist vajavad raske või sügava puudega hooldatavad ja alla 3-aastaseid lapsi.

Lapsehoidja nõuded• Täieliku teovõimega, hea vaimse ja füüsilise tervisega (SHKS § 25² lg 1 p 2-6); • Lapsehoidjal peab olema lapsehoidjana tegutsemiseks kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus.

• Ilma lapsehoidja kutsetunnistuseta saavad lapsehoidjana töötada SHKS § 48 lg 15 alusel (kuni 2012. a) isikud, kellel on täna olemas:a. pedagoogiline või sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus või b. keskharidus, muu keskeri- või kõrgharidus ning läbitud 160h sotsiaaltöö ja 160 h pedagoogika täiendkoolitus;• Lapsehoidja peab läbima tervisekontrolli ja omama perearsti poolt väljastatud tervisetõendit; • Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peavad kõik täisealised pereliikmed olema täieliku teovõimega ja hea vaimse tervisega, läbima tervisekontrolli (nakkushaigused, kopsu röntgen) ja omama perearsti poolt väljastatud tervisetõendit.

Lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuded

Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapse eluruumi, peavad lapsehoidmise ruumid vastama rahvatervise seaduse (§ 8 lg 2 p 8¹) alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele

Kohaliku omavalitsuse kohustused

Sotsiaalhoolekande seadus ei kohusta kohalikku omavalitsust lapsehoiuteenust oma eelarvest finantseerima. Kui kohalik omavalitsus otsustab lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel aidata, kehtestab volikogu vastavad tingimused ja korra. Erandina kohustab sotsiaalhoolekande seadus kohalikku omavalitsust korraldama raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenusele suunamist ning rahastamist riigieelarvest eraldatud summadest.

Lapsehoiuteenuse tegevusloa taotlemine

Tegevusluba on nõutav riigi või kohaliku omavalitsuse rahastatava lapsehoiuteenuse osutamiseks. Soovi korral võib teenusepakkuja taotleda tegevusluba ka juhul, kui teenust ei rahastata riigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Kui tegevusluba on olemas, peab teenuse osutaja (sõltumata teenuse rahastajast) pakkuma kõikidele klientidele teenust, mis vastab sotsiaalhoolekande seaduses esitatud nõuetele. Tegevusluba taotletakse teenuse osutamise asukohajärgselt maavanemalt.

Tegevusloaga lapsehoiuteenuse osutajate (kontakt)andmed on kõigile huvilistele kättesaadavad internetis Majandustegevuse registris, samas on ka kättesaadavad tegevusloa taotluse vormid.

Teenuseosutajate reklaam

Lapsehoiuteenuse osutajatel on www.perekool.ee interneti leheküljel võimalus tasuta teavitada lapsevanemaid pakutavast lapsehoiuteenusest. Selleks palun saatke aadressile elina|ä|perekool.ee järgmised andmed:Asutuse nimiTeenust osutava juriidilise isiku nimiTeenuse osutamise koha aadressTelefoninumberE-posti aadress ja kodulehe aadress

Sotsiaalnõustamine- Sotsiaalnõustamine on üks sotsiaalteenustest, mis on suunatud isikutele või perekondadele, kelle iseseisev toimetulek on psühholoogiliste, sotsiaalsete või majanduslike tegurite tagajärjel häirunud. Teenuse sihtrühmaks on üksikisik või grupp, kes vajab kõrvalist abi oma toimetuleku ning heaolu kindlustamiseks argielus.

Sotsiaalnõustamise eesmärgiks on inimese iseseisva psühhosotsiaalse toimetulekuvõime kujundamine või taastamine ning vajadusel sotsiaalse keskkonna tingimuste hindamine.

Puudega laps- Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Riigi abi:

• Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse puudega lapse toetust ja õppetoetust. 16-17 a vanused lapsed saavad tööealistele puuetega inimestele mõeldud toetusi. Lisainfo Sotsiaalkindlustusameti kodulehel: http://www.ensib.ee/sotsiaaltoetused-puuetega-inimestele/

• Rehabilitatsiooniteenus, mis sisaldab rehabilitatsiooni vajaduse hindamist ja tegevuste planeerimist, planeeritud tegevuste täitmise juhendamist ja hindamist, füsioterapeudi teenust,

tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenust ning sotsiaaltöötaja, eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenust. Lisainfo: http://www.ensib.ee/rehabilitatsiooniteenus-5/

• Abivahendite vajaduse hindamine ja määramine. Abivahendite müük, laenutamine ja hüvitamine.

• Lapsehoiuteenuse rahastamine raske ja sügava puudega lastele. http://www.sm.ee/sinule/perele/sotsiaalteenused-peredele/lapsehoid.html

• Vanemliku hoolitsuseta puudega laste riiklik ülalpidamine ja hooldamine hoolekandeasutustes.

• Puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste mittetulundusühingute rahastamine hasartmängumaksu vahenditest. http://www.sm.ee/sinule/projektijuhile.html

• Hooldusteenuste osutamine ja teenuste arendusprojektide rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Lisainfo SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/struktuuritoetused/huvilisele/projektide-andmebaas

Kohalike omavalitsuste abi:

• Sotsiaalnõustamine• Tugiisik perele • Tugiisik lapsele• Isiklik abistaja lapsele• Psühholoogiline nõustamine• Rehabilitatsiooniteenuse täiendav rahastamine • Abivahendite täiendav rahastamine• Lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes• Invatransport• Päevakeskused• Hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus• Koolitused lapsevanematele, lastele • Üritused ja lapsevanemate eneseabigruppide loomine ja toetamine• Toetused ja hüvitised• Riide- ja toiduabi• Eluruumide kohandamine

Puudega lapse hooldaja

Valdavas enamuses (97%) on puudega lapse peamiseks hooldajaks naine, kes on enamikul juhtudest (96%) puudega lapse ema. Pooled (48%) puuetega laste peamistest hooldajatest on vanuses 35-44 aastat, kolmandik on vanuses kuni 35 aastat ning viiendik on vanemad kui 44 aastat. Üle poole (56%) puuetega laste peamistest hooldajatest töötavad ning lisaks 11% otsivad tööd. Vaid 13% puuetega laste hooldajatest on kodused ning 19% on muu staatusega. Üle poole (55%) puuetega laste peamistest hooldajatest on keskharidusega, veerand (25%) on kõrgharidusega ning viiendik (20%) põhiharidusega või alla selle. (Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009.a. Sotsiaalministeerium)

Abistamise korraldamine

Puudega laste ja nende perede vajadused abi liigi (teenused, toetused, eriõpe, info jagamine jm) ja mahu osas on väga erinevad. Paljud puudega lapsed käivad tavalasteaias või –koolis ning lapse puue ei mõjuta suurel määral pere toimetulekut. Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu andmetel ei vaja üldse kõrvalist abi peamise hooldaja arvates 16 % lastest. Samas vajavad mitmekülgset ja kulukat abi suure hooldusvajadusega lapsed, kelleks on sügava puudega ja liitpuudega lapsed. Lisaks neile vajavad eelnimetatud uuringu andmetel kodus palju abi vaimu- või psüühikahäirega lapsed ja väljaspool kodu kõnepuudega lapsed. Suure abivajadusega on ka pered, kus lapse puue on vaid üks toimetulekuraskuste põhjustest.

Abi saamise võimalused omavalitsustes on erinevad. Parimad võimalused sotsiaalteenuste saamiseks on omavalitsustes, kes ise teenuseid pakuvad või kellel on head koostöösuhted kohalike teenuseosutajatega. Lapsevanematel on õigus abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöörduda ja saada sotsiaalnõustamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus pere toimetulekuvõimet hinnata ja pakkuda erinevaid abi liike. See võib tähendada, et näiteks hooldajatoetuse asemel võib omavalitsus pakkuda lasteaiakohta ja lapsehoiuteenust jne.

Haridusvaldkond

Lasteaed

Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel.

Kool

Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse nii tava- kui ka erikoolides vajalikke tugiteenuseid. Paljudes koolides töötavad tugispetsialistidena sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid.

Kõikides maakondades ja linnades on nõustamiskomisjonid, mille pädevuses on:

•määrata erivajadustega lapsele võimetekohane õppekava või õppevorm; •suunata erivajadustega laps lapsevanema (eestkostja) nõusolekul: erivajadustega õpilaste kooli või klassi, otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamist.

Erikoolid on loodud kõne- kuulmis-, nägemis-, liikumis- ja intellektipuudega lastele. Samuti psüühikahäiretega õpilastele.

Koduõppele on tervislikel põhjustel õigus 1.-9.klassi õpilasel, kellel tervisest tulenevalt ei ole füüsiliselt võimalik koolis käia. Koduõpe määratakse lapsele raske kroonilise somaatilise haiguse või raske funktsioonihäire ja puude korral. Õpilase tervisliku seisundi kirjelduse annab perearst või eriarst lapsevanema (eestkostja) taotlusel. Õpilase koduõppele viimise ja talle individuaalse õppekava rakendamise otsustab õppenõukogu perearsti või eriarsti määrangu alusel. Koduõpet rakendatakse ainult lapsevanema nõusolekul.

Lapsevanemad võivad puudega laste õppega seotud küsimustega pöörduda nii lasteaedade, koolide kui ka kohalike haridusosakondade või –ametite poole.

Haridusliku erivajadusega õppurite hariduse omandamisest:http://www.hm.ee/index.php?049579

Töövaldkond

Töölepingu seaduse (TLS) § 21 lõige 3 kohaselt võib töölähetusse saata rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, üksnes tema nõusolekul.

TLS § 63 lõige 2: Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.

TLS § 64 lõige 1: Emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.

Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu (2009.a. Sotsiaalministeerium) andmed kirjeldavad tööga seotud muutusi peredes järgmiselt:

Puudega lapse kasvatamise tõttu on keegi pereliikmetest pidanud muutma töövormi või töökohta 32% peredest. Keegi perest on pidanud töökoormust vähendama - 35% leibkondadest. Täielikult pidi loobuma tööl käimisest keegi täiskasvanutest 22% leibkondadest, kus kasvab vähemalt üks puudega laps. 16% kõikidest puuetega lastega leibkondadest pidid leibkonnaliikmed piirama oma töötamist läbi kõigi kolme uuritud tegevuse: muutma töövormi või töökohta, vähendama töökoormust ning loobuma tööl käimisest. 49% peredest ei pidanud leibkonnaliikmed üldse piirama töötamist puudega lapse abistamise või hooldamise tõttu.

Pension

Puudega lapse kasvatamist loetakse tööga võrdsustatud tegevuseks ja pensioni arvutamisel loetakse see aeg staaži sisse.

Vanaduspensioni määramiseks nõutava pensionistaaži (15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži) olemasolul tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last– on õigus soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Soodustust saab kasutada ainult üks last kasvatanud isik.

Transport

Ühistranspordiseaduse § 27 määratleb tasuta sõidu õiguse järgmiselt:

(1) Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama:1) eelkooliealisi lapsi;2) puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera.

Tervisevaldkond

Tervishoiuteenuseid puudega lastele osutatakse vajadusest (terviseseisundist) lähtuvalt. Kõik lapsed kuuluvad perearstide nimistutesse. Perearst ja pereõde osutavad nimistusse kuuluvatele lastele üldarstiabi oma pädevuse piires, sh teostavad ennetavaid läbivaatusi, nõustavad ning kroonilise haiguse olemasolul jälgivad lapse seisundit lähtuvalt tunnustatud ravijuhistest. Koduvisiidi vajalikkuse otsustab perearst. Vajadusel suunab perearst lapse eriarstiabi osutaja juurde, kes diagnoosimisel ja ravimisel samuti lähtub ravijuhistest. Lapseea krooniliste haiguste puhul on suur osa lapsi erialasel jälgimisel lastearsti või muu eriala arsti juures.

Osades tervishoiuasutustes töötavad sotsiaaltöötajad, kes pakuvad esmast sotsiaalnõustamist. Samuti on mitmete raviasutuste juures võimalik saada raseduskriisi nõustamist, mis sobib lapsevanematele, kellel on soov saada raseduse, lapse sünni või esmaste eluaastatega seoses sotsiaal-psühholoogilist nõustamist. Lisainfo raseduskriisi nõustamise kohta: http://www.rasedus.ee/

Sotsiaalteenuste ja –toetuste kohta teabe küsimiseks tuleb pöörduda omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötaja poole.

Taastusravi vajaduse korral, mille hindajaks on arst, suunab arst lapse vastavat teenust osutavasse tervishoiuasutusse. Õendusabi vajavatel lastel on võimalik saada hooldusravi (tervishoiuasutustes, vajadusel koduõendusteenusena). Täpsemat infot hooldusravi kohta saab lapse ravi- või perearstilt, kes annab saatekirja. Kuni 60 päeva eest tasub hooldusravi maksumuse haigekassa. Seda aega saab pikendada vastavalt haigekassa ja teenuseosutaja vahelisele kokkuleppele. Hooldusravi omaosalus on 15% voodipäeva maksumusest (ühe voodipäeva hind on 43,01 eurot, 15% sellest on 6,45 eurot).

Perekonnas hooldamine- Eesmärgiks on aidata vähenenud toimetulekuvõimega eakal inimesel iseseisvalt, pere või sotsiaaltöötaja organiseeritud teenuste abil harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime tulla.

Ava- ja koduhooldusteenusteks on :

kodus osutatavad teenused ehk koduhooldusteenused (kodu kohandamine, igapäevaelu vajaduste rahuldamine, nõustamine, juhendamine ja hooldamine jms). Areneb ka kodune õendushooldusteenus;

väljaspool kodu osutatavad teenused (võimalused aktiivseks tegevuseks päevakeskustes jm)

tugiteenused (eritransport, abivahendid, toitlustamine, sauna- ja pesupesemisteenus)

Lisateavet teenuste kohta on võimalik hankida maavalitsuse ning linna- või vallavalitsuse sotsiaaltöötajalt.

Vanemahüvitis- Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel.

Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.

Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist sellele vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Vanemahüvitist makstakse 435 päeva. Kui emal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, makstakse vanemahüvitist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni.

Oma vanemahüvitisele õiguse lõppemise päeva saate teada, kui sisestate kalkulaatorisse rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäeva.

Sellest perioodist on 140 päeva rasedus- ja sünnituspuhkus ning 435 päeva vanemahüvitis.

Kui ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähem kui 30 päeva enne sünnitustähtaega ja sünnitushüvitist makstakse lühemat aega, ei maksta sellevõrra pikemalt vanemahüvitist.

Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.

Aastatulu jagatakse 12 kuuga, kuid 12 kuust lahutatakse eelnevalt päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus. Näiteks, kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2011 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2010. aasta tulude alusel, jagatakse 2010. aasta kogutulu 12-ga. Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab 1. novembril 2011 ning vanemahüvitise maksmine algab peale 20. märtsi 2012, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2011. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Arvestamata jäetakse rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud kuud.

Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2013. aastal on 290 eurot ning 2014. aastal 320 eurot.

Kui vanem nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammäära suuruses. 2013. aastal on töötasu alammäär 320 eurot ja 2014. aastal 355 eurot.

Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2013. a vanemahüvitise ülempiiriks on 2 234,19 eurot; 2014. aastal 2 378,25 eurot. Kui emal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ning ta seda ei kasuta, makstakse vanemahüvitist esimese 70 päeva jooksul mitte rohkem kui töötasu alammäära suuruses.

Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise suurus ei muutu. Erandina, kui vanemahüvitise suuruseks on töötasu alammäär ning 1. jaanuarist Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tõuseb, jätkatakse vanemahüvitise maksmist uue töötasu alammäära suuruses.

Laste tervis- Lapse ootus ja sünd on iga pere jaoks oluline sündmus. Juba enne lapse sündi pööratakse tulevase ema ja lapse tervise kaitsele tähelepanu ning seadusandlus reguleerib rasedate ning väikeste laste vanemate tööga seotud küsimusi. Ülevaate nendest regulatsioonidest leiate siit. Ema ja lapse tervise rasedusaegne jälgimine on vastavalt naise soovile kas naistearsti, ämmaemanda või perearsti ülesanne.

Riik toetab laste sündi ka kunstliku viljastamise rahastamise kaudu.

Laste hea tervis ja areng on kõigi vanemate suurimaks sooviks. Riigi jaoks tähendavad terved lapsed tugevat ning elujõulist rahvastikku. Laste tervise jälgimine ning vanemate nõustamine on Eestis pikkade traditsioonidega. See on ka kõige parem võimalus varakult avastada tervisehäired ning alustada õigel ajal ravi ja lapse arengu toetamist. Lapse tervise ja arengu jälgimiseks esimesest elunädalast kuni täiskasvanueani on lastearstide ja perearstide poolt välja töötatud soovituslik

Laste arengus on olulisel kohal kõne ja suhtlemisoskuste eakohane areng. Selle hindamiseks on logopeedide poolt välja töötatud lihtsad testid, mida võivad kasutada nii perearstid, lasteaiaõpetajad kui lapsevanemad.

Laste hammaste tervise kontroll ning hambaravi on haigekassa poolt rahastatud 19-eluaastani. Täpsema info laste hambaravi osutamise tingimuste kohta leiab.

Lastekaitse- Iga laps on ühiskonna jaoks väärtus ning laste heaolu tagamine peab olema riigis üheks kõige olulisemaks prioriteediks.

Eestis on perekonnaseaduse kohaselt laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine vanemate kohustus. Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad igapäevase toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel välist abi. Raskustesse sattunud peredele püüavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuda vajalikku tuge ja abi.

Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu lastekaitse- ning laste hoolekande alaseid küsimusi.

Eesti ühines 1991.aastal ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud kõik rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas tema sünnihetkest alates.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse kohaselt on laps iga alla 18aastane inimene.

Konventsiooni põhiprintsiibid

Kõigil lastel on võrdsed õigused. Kõik lapsed on võrdväärsed ning neil on õigus võrdsele kohtlemisele

Igas lapsi puudutavas ettevõtmises tuleb esikohale seada lapse huvid Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ning võimalikule maksimaalsele

arengule Lapsel on õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes ning tal on õigus,

et tema arvamus ära kuulatakse.

Olulised artiklid konventsioonist, mis seonduvad perekonna ja lapsevanematega

Riik tunnustab vanemate vastutust, õigusi ja kohustusi lapse suunamisel ja juhendamisel, mis on kooskõlas lapse arenevate võimetega (art. 5).

Esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel lasub ühiselt mõlemal lapsevanemal. Riik kohustub osutama lapsevanematele asjakohast toetust ja abi (art. 18).

Lapsel on õigus elada koos oma vanematega, lapse eraldamine tema vanematest toimub ainult siis, kui see on lapse huvides ning kooskõlas kehtivate seadustega. Lapsel on õigus säilitada kontakt temast lahus elava vanema või vanematega (art. 9-11).

Lapsel on õigus kaitsele igasuguse vägivalla, ülekohtu, kuritarvituse, hooletusse-jätmise, ekspluateerimise ja julma kohtlemise eest (art. 19).

Lapsel, kes on ajutiselt või alaliselt ilma jäetud perekondlikust miljööst, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile (art. 20).

Lapsendamine peab toimuma ainult kooskõlas lapse huvidega (art. 21).

Lähisuhtevägivald - Lähisuhtevägivald on igasugune lähisuhetes esinev väärkohtlemine ja vägivald, kus kasutatakse võimu ja kontrolli teise isiku või isikute üle, tekitades neile füüsilist ja/või emotsionaalset kahju. Termin on piisavalt lai, hõlmates nii peres kui ka üldisemalt lähisuhetes (nt paarisuhe nii abielus kui ka lihtsalt kooselus, endiste elukaaslaste suhted, laste ja vanemate suhted, mitte koos elavate partnerite suhted jne) toimuva vägivalla. Lisaks hõlmab lähisuhtevägivalla mõiste ka lapsi nii ohvrite kui ka pealtnägijatena. Samal ajal on lähisuhtevägivalla termin oluliselt kitsam naistevastase vägivalla terminist. Viimase alla kuuluvad muu hulgas prostitutsioon, naiste ümberlõikamised, sunnitud abielud jms vägivalla liigid.

Lähisuhtevägivald on ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine oli Eestis alles hiljaaegu tabu. Veel paarkümmend aastat tagasi suhtuti sellesse kui peretülisse, millesse kõrvalseisjad ei peaks sekkuma. Viimastel aastatel on Lääne ühiskondade eeskujul hakatud ka Eestis käsitlema

vägivalda kui soospetsiifilist sotsiaalset probleemi. Esiteks tähendab see, et teatud vägivallaliikide sooritajateks või ohvriteks on reeglina kindla soo esindajad. Teiseks on hakatud tunnistama, et tegu on ühiskonda kui tervikut iseloomustava nähtusega, mida ei tohi taandada üksikute meeste ja naiste käitumisprobleemiks.

Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja mehed. Üheksal juhul kümnest on vägivallatsejaks mees ja ohvriks naine. Kui mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades ja kurjategijaks on valdavalt võõras inimene, siis naisi väärkoheldakse peamiselt pereringis ja vägivallatsejaks on naise elukaaslane. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.

Vägivalla ulatust aitab hinnata 2001. aastal läbi viidud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi elanikkonna uuring. Selle andmetel kannatas Eestis aasta jooksul füüsilise ja seksuaalse vägivalla all 16% 15-74 aastastest naistest. 21% vägivalla all kannatanud naistest koges nii psühholoogilist, füüsilist kui seksuaalset vägivalda.

Vägivalla ohvriks olemisega kaasnev füüsiline või vaimne kahjustus ja emotsionaalne kannatus viib inimese toimetuleku halvenemiseni ja seetõttu vajab ohver nii emotsionaalset tuge kui konkreetseid nõuandeid. Vägivallaprobleemiga tegelemisel on eeskätt oluline selle avalikustamine.

Lapse õigused-

Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest.

Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes.

Igal lapsel on õigus koolis käia, õppida ja teadmisi saada. Igal lapsel on õigus olla koos ema ja isaga isegi siis, kui vanemad ei ela koos. Igal lapsel on õigus olla kaitstud hooletu ja julma kohtlemise eest, samuti ei tohi ühtegi

last kohelda ebaväärikalt ja alandavalt.

Patsiendile- Patsient on isik, kellele tervishoiuteenuse osutaja osutab tervishoiuteenust.

http://www.sm.ee/sinule/patsiendile.html

Puudega inimesele- Aasta aastalt on puuetega inimeste arv kasvanud. Puuetega inimesi, kellel on määratud puude raskusaste, oli Eestis 2012. aasta alguse seisuga ligi 134 000 isikut, moodustades 10,0% rahvastikust. Valdavalt on tegemist eakate inimestega – 56% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku, ehk 37% tööealised ning 7% olid vanuses 0-17 aastat.

2011. aastal määrati esmakordselt puude raskusaste 21 869 inimesele, neist 9% olid kuni 15-aastased, tööealisi 45% 16-62 aastased ja vähemalt 63 aastased moodustasid 46%.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgnevalt: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Pikaajalise kahjustuse all peetakse silmas olukorda, kus tervisekahjustuse periood on kestnud vähemalt 12 kuud ja rohkem. Selleks, et saada puuet peab inimesel olema pikaajaline kahjustus, mis ei võimalda tal ühiskonnaelust täisväärtuslikult ja teistega samadel alustel osa võtta.

Puue on ajas muutuv ja mitmetahuline mõiste, mis esindab inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahelist suhet. Inimene, kelle tegevusvõime teatud keskkonnas on piiratud, ei pruugi olla piiratud juhul, kui keskkonda on kohandatud või kui ta saab tegutseda mõnes teises keskkonnas.

Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandes ja sotsiaalkindlustuses on oluline roll täita nii riigil kui kohalikel omavalitsustel. Sotsiaalteenuste osutamist ja sotsiaaltoetuste maksmist finantseeritakse riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest.

Töövõimetuspensioni makstakse inimesele 40-100%-lise püsiva töövõime kaotuse korral. Töövõimetuspension on asendussissetulek ja kompenseerib seda, et inimene ei saa osaliselt või täielikult töötada. Alla 100%-lise töövõime kaotuse korral eeldatakse, et inimene peaks allesjäänud töövõime osas osaajaga töötama. Püsiv töövõimetus määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks inimestele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Puue määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat. Puude raskusaste võib rehabiliteerimise, abivahendite kasutamise, elukeskkonna kohandamise või muude asjaolude mõjul muutuda.

Sotsiaalhoolekande ülesanne on osutada puudega inimesele või perekonnale abi toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks ja kaasa aidata puuetega inimeste sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele.

Erilist tähelepanu pööratakse rehabilitatsiooniteenuste arendamisele, et parandada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ning soodustada tööealiste töötamist või tööle asumist. Iseseisva toimetuleku parandamiseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetusi järjest enam seostatud rehabiliteerimisega. Puuetega inimeste rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada inimene tema muutunud olukorras ise võimalikult palju toime tulema.

Lisaks rehabilitatsiooniteenusele rahastatakse riigieelarvest täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele suunatud toetavaid ja ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid. Nende hoolekandeteenuste osas on viimastel aastatel toimunud oluline areng. Kui veel 1990. aastate

lõpul osutati psüühiliste erivajadustega inimestele vaid ööpäevaringse hooldamise teenust, siis järgnevatel aastatel lisandusid avahooldusteenustena igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, elamine kogukonnas ning viimasena töötamise toetamine 2001. aastal.

Puuetega inimestele, eakatele ja lastele, kes vajavad proteese, ortopeedilisi ja muid abivahendeid, kompenseerib riik 40–90% abivahendi maksumusest (riigi osaluse protsendid abivahendite liikide kaupa on kinnitatud sotsiaalministri määrusega). Abivahendi eest tasumisel kaetakse abivahendi maksumusest riigi osaluse protsent pärast isiku omaosaluse protsendi tasumist. Isiku omaosalus on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse vahe, kuid mitte alla 12,78 euro.

Puuetega inimestele suunatud muude hoolekandeteenuste osutamise eest vastutab eelkõige kohalik omavalitsus, osutades hinnatud vajadusest lähtuvalt teenuseid kui makstes toetusi.

Võlanõustamine- Mis on võlanõustamisteenus?Võlanõustamisteenuse üldine eemärk on nõustada võlaprobleemiga isikut, et ta tuleks oma eluga paremini toime ja et tal ei tekiks uusi üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. Võlanõustamisteenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral, sh isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamisega seonduvaid toiminguid.

Teenuse käigus abistatakse isikut• majapidamiseelarvete koostamisel ja järgimisel (nt majapidamisraamatu kasutusele võtmine)• säästliku majapidamise korraldamisel (nt soovitused elektrienergia säästlikuks kasutamiseks)• sisseostude tegemisel• lisasissetulekute leidmisel jne.

Kellel on õigus teenust saada?Võlanõustamisteenust on õigus saada isikul, kellel on võlgnevuse tekkimise oht või kellel on võlgnevus juba tekkinud ning kes ei ole iseseisvalt võimeline tekkinud rahalisi kohustusi täitma.Võlgnevuse tekkimise ohtu hinnatakse, lähtudes konkreetsest olukorrast, kuhu isik või perekond sattunud on.

Kuhu pöörduda teenuse saamiseks?Teenuse saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaaltöötaja poole.

Teenuse taotlemiseks vajalikud dokumendidIgal kohalikul omavalitsusüksusel on kinnitatud kord, millega sätestatakse teenuse taotlemise, eraldamise ja kasutamise tingimused. Nimetatud korras on ka vajalike dokumentide loetelu, mis võib olla kohalike omavalitsuste lõikes erinev.

Kes pakuvad võlanõustamisteenust?Võlanõustamisteenust pakuvad või pakkumist korraldavad kohalikud omavalitsusüksused.Võlanõustamisteenust pakutakse ka Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Teenuse eest tasumineIsikult võib võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna

majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus.

Üldjuhul on võlanõustamisteenus teenust saama õigustatud isikule siiski tasuta, kuid teenuse osutamise käigus kaasnevate kulude eest võib isikult nõuda tasu.

Järelevalve ja vaidlustamineMaakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle teeb järelevalvet maavanem või tema volitatud isik. Sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi andmise või sellest keeldumise määrab valla- või linnavalitsuse volitatud ametnik. Sotsiaalhoolekannet taotleva isiku nõudmisel otsustab küsimuse valla- või linnavalitsuse vastav komisjon. Ametniku või komisjoni otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale.

Kust saab täiendavat teavet?Täiendavat teavet võlanõustamisteenuse kohta saab kohalikust omavalitsusüksusest.