468

Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluu-leteadlased korraldanud igatalviseidkonverentse, mille eesmärk on ühenda-da Eesti eri institutsioonide folkloristening luua ühiste arutelude foorum.Folkloristide kuues talvekonverents„Haldjas 15: Pärimus ja Internet” toi-mus 3.–4. veebruarini 2011 Jõgevestel.

Kahepäevane konverents oli pühen-datud peamiselt interneti uurimisele,folkloristlikele netiväljunditele, nagusuurtele žanriandmebaasidele ja nendepõhjal/abil valmivatele akadeemilisteleväljaannetele, fokloristlikule kohaloo-mele internetis jne. Ühtlasi tähistatiseekordse sündmusega viieteistkümneaasta täitumist esimese ja seni ainsafolklooriserveri käivitamisest Eestis.1995. aasta detsembrikuus sündinudHaldja serveris (http://www.folklore.ee)asuvad praegu jooksva erialase infovee-bi kõrval soome-ugri rahvaste folkloori-ja usundileheküljed, teatmikud, andme-baasid, elektroonilised väljaanded, kõr-ge kvalifikatsiooniga teadusajakirjadFolklore ja Mäetagused, teoreetilisteerialaartiklite tõlked. Eesti folkloristikaviieteistkümne arvutiaasta sümbolHaldjas on ühest küljest hõlbustanudrahvaluuleuurijate tehnilist tööd (väl-jendub paberkandjal, eriti aga virtuaal-selt ilmuvate väljaannete suures hul-gas, samuti folklooriarhiivide jäädvus-tamises, säilitamises ja kogutu kätte-saadavaks tegemises arvutite ja võrgu-ühenduse toel).

Talvekonverentsi avaettekande pidasAado Lintrop, keskendudes Omskistumbes 270 km põhja pool Tara jõe kal-dal paiknevale Okunevo külale, kus ole-vat asunud ürgne Hanumani tempel.Ilmselt just selle templi tõttu on küla

tänapäeval palverännakute sihtpunkt,kõrvuti toimetavad seal oma rituaalenii müütilise kuju Šri Babaji jüngridkui ka uuspaganad ja õigeusklikud,vanad lood uues kuues (ka juba interne-ti vahendusel) seostavad sealseid paikuaga maailma nabaga, küla all maa seesasuva salapärase mõttekristalli ja väide-tavalt langenud meteoriidi kokkupõr-kest sündinud viie järvega.

Konverentsile andis rahvusvahelisemõõtme Bulgaaria külaline Lina Gergo-va, kes kõneles etnostereotüüpidest,mis sünnivad koolihariduse ja etniliseidentiteediloome kombinatsioonis. Sel-les tähenduses sõltuvad stereotüübidigapäevatasandil kujundatud kultuuri-lisest teadmusest ja samal tasandil loo-dud etnilistest piiridest. Plovdivis Bul-gaaria õigeusklike hulgas korraldatudvälitööd näitasid, et stereotüüpiline tei-ne konstrueeritakse alati kahetiselt:ühelt poolt on tugevalt eristuvad naa-berrahvad ja teiselt poolt üldtuntudrahvad, kellel on ülemaailmselt sarna-sed stereotüübid.

Ell Vahtramäe ettekanne keskendustänapäeva Eestis populaarseks saanudkinnisväljendi tädi Maali stereotüüpilis-tele tähendusväljadele. Ajakirjandusesilmunud artiklite, netikommentaarideja netinimede põhjal ilmnesid kunagipresident Lennart Meri kõnepruugistkäibele läinud troobi tänapäevasedkasutusalad ja funktsioonid.

Tiiu Jaago tegi sissevaate tänapäevakõrgkooli õppejõuameti tehnilisse köögi-poolde ning tutvustas e-õppega seotudveebikeskkondi ja mehhanisme. Ühtlasiosutas esineja isikliku töökogemusepõhjal probleemidele, nagu nt esitamis-kohtade ja -viiside üleküllus, ning vaat-

RINGVAADE

Folkloristide kuues talvekonverents

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 468

les veebikursustel õppijate sõnastatudtagasisidet nii kaasõppijatele kui kakursusele.

Kadri Tüür viis kuulajad kirjandus-muuseumi virtuaalsesse keldrisse(KIVIKE) ja tutvustas suuremahulistharuldaste raamatute ja käsikirjadedigiteerimise projekti. Eesti RahvaluuleArhiivist ja Eesti Kultuuriloolisest Ar-hiivist digiteeritakse ja tehakse nii uuri-jale kui ka laiemale avalikkusele vee-biaadressi http://kivike.kirmus.ee kaudukättesaadavaks nende kogude kõigeesinduslikum osa: Jakob Hurda rahva-luule kogu, Võnnu pastori Eduard Phi-lipp Körberi käsikirjaline koduloolisteteadete kogu ja Ado Grenzsteini kirja-kogu.

Asta Õim esitles eesti fraseologismi-de elektroonilist alussõnastikku, midakoostajad tähistavad akronüümigaFES. Muljetavaldav wordnet-tüüpi te-saurus kujutab endast väljendikogu,kus üle 20 000 väljendi pole organisee-ritud mitte tähestikuliselt, vaid mõiste-lisi ehk semantilisi seoseid pidi.

Mare Kõiva ettekanne käsitles valmi-va loitsuandmebaasi kontekstis lähe-malt ühte loitsutekstide ja neid saatva-te rituaalide segmenti: koha ja paigagaseotud andmeid.

Meeleoluka ettekande Kihnu saaretantsutraditsioonidest, eeskätt tantsi-mise olukordadest, tavadest ja olusti-kust pidas Ingrid Rüütel. Näitematerjalpärines Kihnu tantsude videoantoloo-giast, mis sisaldab tantsujäädvustusiajavahemikust 1931–2009.

Tantsu temaatikat käsitles ka SilleKapperi stendiettekanne, mis sõlmiselegantselt kokku infotehnoloogia jatantsufolkloristika. Kihnu tantsudeDVD koostajana vahendas autor päri-mustantsude audiovisuaalsete jäädvus-tuste publitseerimise kogemusi ja prob-lemaatikat.

Konverentsi esimene päev päädismitme pärimusväljaande esitlusega.Peale Kihnu tantsude videoantoloogiatutvustati Saaremaa rahvalaulude vee-bikogumikku „Söit, söit, söit Sörve

poole” (http://saaremaa.folklore.ee/) jaKrista Sildoja loodud veebikogumikkueesti rahvapärasest viiulimuusikast(http://eestiviiul.rahvamuusika.ee/). Ele-vust pakkus kahe hiljuti ilmunud rah-vameditsiiniväljaande tutvustus, milletegi Piret Paal oma praegusest kodustSaksamaalt, kasutades konverentsitemaatikale kohaselt tänapäeva tehnili-si võimalusi, nimelt Skype’i. Kuulajadsaid osa nii Piret Paali vastkaitstuddoktoriväitekirjast „Written CancerNarratives – An Ethnomedical Study ofCancer Patients’ Thoughts, Emotionsand Experiences” kui ka artiklikogumi-kust „Inimene, tervis ja haigused”.

Teise päeva esimesed ettekandedkäsitlesid internetikogukondi. ReetHiiemäe näitas interneti avatud esotee-rikafoorumites toimuvate vestlustepõhjal, kuidas foorumikasutajad loovadoma kasutajanimede ja profiilipiltidevaliku kaudu virtuaalidentiteeti ningmil määral kasutatakse sealjuuresvanema usundi ja mütoloogia motiive.Maili Pilt arutles keskkondade http://www.perekool.ee ja http://www.kodutud.

com foorumite näitel, kuidas väljendubvaadeldavate rühmade kollektiivsusrühmaliikmete omavahelises suhtlusesning kuivõrd on see uurija sisetundest,uurimisteemast ja eesmärkidest lähtuvkonstruktsioon.

Mare Kalda viis oma esinemisegakuulajad Tammiku rahaaugumäele,mille kohta on aegade jooksul arhivee-ritud rikkalik kogu jutuvariante ja mison saanud nime legendaarse rahaaugujärgi. Põhiliselt rahaaugumäe juhtuminäitel, kuid ka muude narratiivsete javirtuaal-geograafiliste näidete varaltekkis arutelu küsimuse ümber, kaskohanimes on lugu sees.

Anneli Baran peatus piltlikkuse rol-lil fraseologismi mõistmisel. Lustlikevisuaalnäidetega illustreeritud ette-kanne lahkas muuhulgas ka idiomaati-lisi väljendeid, mille sisuplaanis võibesineda reaalses maailmas võimatutesündmuste ja toimingute absurdsetkujutamist. Absurdsus seisneb väljen-

469

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 469

10. märtsil 2011 Tartus peetud, profes-sor Mati Erelti 70. sünnipäevalepühendatud Emakeele Seltsi kõnekoos-olekul ütlesid avasõnad seltsi esimeesHelle Metslang ja TÜ teadusprorektorKristjan Haller. Kuulati kolm ettekan-net.

Heli Laanekask tutvustas ettekan-des „Koidula mitmekeelne lause” LydiaKoidula F. R. Kreutzwaldile saadetudkirjades esinevat koodivahetust, kes-kendudes ühe lause piires toimunudkoodivahetusele. Vaadeldi juhtumeid,kus grammatilised raamid määrav keelehk matriitskeel on olnud eesti keel jasisestatud keeled saksa ja prantsusekeel. Jälgiti, missuguses kohas lauseson võimalik siirduda ühelt keelelt teise-le ja missugune süntaktiline roll onsisestatud keelel matriitskeelses lau-ses. Vaadeldud koodivahetus on ena-masti sujuv üleminek matriitskeeleltsisestatud keelele, ilma et kahe keele

vahel tekiks grammatilist konflikti.Kui viimast esineb, siis just alistavaltseotud lauseosade puhul: tavaliselt onjäänud märkimata matriitskeele eelda-tav käändevorm. Kordagi ei leidu sises-tatud keeles öeldist, samuti pole juhtu-meid, kus sisestatud keel oleks mat-riitskeele suhtes pealause. Koodivahe-tust markeeritakse ja vormikonfliktineutraliseeritakse sageli jutumärkideabil. Ettekande aluseks olnud uurimus„Koodivahetuse grammatikast Koidulakirjades Kreutzwaldile” on ilmunudkogumikus „Lähivertailuja 12. Soome-eesti kontrastiivseminar 30.5.–1.6.2001, Kääriku” (Tartu Ülikooli eestikeele õppetooli toimetised 19. Tartu:Tartu Ülikool, 2002, lk 41– 56).

Liina Lindströmi ettekandes „Mind

huvitab. Ühest kogejalausetüübist ees-ti keeles” käsitleti tundekausatiivi-konstruktsiooni, nt Mind huvitab/hir-

mutab matemaatika, milles kogeja on

470

dusloogika rikkumises: sõnakomponen-did, mis vormiliselt seostuvad kehtiva-te süntaktiliste reeglite alusel, ei moo-dusta maailmapildiga haakuvat tähen-dust ja tulemuseks on oma ebaharilik-kuse tõttu naljakad assotsiatsioonid.

Liisi Laineste ettekanne käsitles Ees-ti riigitelevisiooni seriaali „ENSV” loo-mist ja retseptsiooni, autorite seisukoh-ti, eelkõige aga „ENSV” kvalifitseeru-mist komöödiasarjaks (või selle ambit-siooni ebaõnnestumist). Tulipunktis olidseriaali ümbritsevas diskussioonis aval-duvad arvamused sellest, kuidas põimu-vad ja segunevad arusaamad minevikumeenutamisest. Tundub, et nn küpsesotsialismiaja kuvand on huumorismoes, eelkõige meelelahutustööstuses.

Viimasena sai sõna Piret Voolaid,kes heitis paröömilise (fraseoloogilis-vanasõnalise) pilgu Tartu avalikku lin-naruumi ja otsis ütlusfolkloori sellisestkirjalikust kultuuriilmingust nagu gra-

fiti. Ta püüdis otsida vastuseid küsi-mustele, kas ja kuidas rakendataksegrafitis paröömilist elementi meelsuse,identiteetide, platvormide ja ideede väl-jendamisel 1) grafitis ehk avalikes pai-gus (anonüümselt) joonistatus, kritsel-datus ja kirjutatus; 2) rahvusvahelisenoorterühmituse Loesje genereeritudposteritekstides, mida on alates 2004.aastast kleebitud Tartu majaseintele,elektrikilpidele, laternapostidele jne(posterikogu aadressil http://www.loes-

je.ee) ning 3) professionaalses disainis(ettevõtte- ja tänavareklaamid jne).

Talvekonverentsi korraldas EestiKirjandusmuuseumi folkloristika osa-kond, päevakava ja ettekannete teeside-ga võib tutvuda veebiaadressil http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2011/f tk6.Ettevõtmine sai teoks tänu Eesti Kul-tuurkapitali ja A. Le Coqi toetusele.

P I R E T V O O L A I D

emakeele seltsis

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 470

markeeritud objektina (nt mind), stii-mul subjektina ning predikaat on tüüpi-liselt kausatiivse sufiksiga tundeverb.Konstruktsiooni võrreldi teiste lääne-meresoome keelte (soome, vepsa, vadja,liivi) ning läti ja vene keele vastavatekonstruktsioonidega. Erinevalt enami-kust läänemeresoome keeltest on eestikeeles stiimul konstruktsiooni obliga-toorne osa. Tundekausatiivikonstrukt-siooni võrreldi osalt samade predikaati-dega moodustatava agentiivse konst-ruktsiooniga, milles stiimul on agent,s.t ta toimib teadlikult ja tahtlikult, ntHiinlased hirmutasid varblasi pottide

ja pannidega. Kahe konstruktsioonivõrdlemisel ilmnesid tundekausatiivi-konstruktsioonile omased piirangud jaeripärasused, mida agentiivsel konst-ruktsioonil ei ole, need puudutasidimpersonaliseerimist, imperatiivi japassiivi kasutamist. Lisaks käsitletiettekandes ka sõnajärge, mis tunde-kausatiivikonstruktsioonis varieerub.

Helen Plado vaatles oma ettekandes„Eesti keele rindlauselised tingimus-konstruktsioonid” rinnastavate tingi-muskonstruktsioonide sidesõnade ja

või või kõrval olukorda, kus osalauseidseob konnektiiv muidu. Ja-lausetes onpredikaatverb sageli imperatiivis, ntEks puuduta sellest mikromillimeetri-

kest ja sind ei ole enam, seejuures ei oleimperatiivil direktiivset tähendust.Käsku väljendatakse hoopis indikatiivi2. pöördega, nt Viskad kümneka, aga

kohe, ja ma laadin peale. Või (muidu)abil väljendatakse millegi tegemata jät-mise ebameeldivaid tagajärgi, sageli kaähvardust. Siin väljendab imperatiivkäsku, nt Korista end või ma kutsun

tallipoisid. Muidu abil ühendatud lau-sete korral ei ole käskivate vormideosatähtsus nii suur, ülekaalus on hoopisindikatiivi 3. pööre, nt Raha peab raha

tegema, muidu pole mõtet.

24. märtsil 2011 toimus Tallinnas Ema-keele Seltsi aastakoosolek. Akadeemili-se ettekande teemal „Anton Thor Helletoimetajakäekiri” pidas Annika Kilgi,

kes rääkis Vana Testamendi mustand-käsikirjast, mille pani kirja viisteist isi-kut, kuid toimetas enamjaolt AntonThor Helle. Eri käekirjaga kirjutatudpiiblikatkendite analüüs näitas, et ül-diselt tegid tõlkijad oma tööd hoolikalt,nii et toimetajal polnud kuigivõrd tarvisteha põhimõttelisi parandusi, vaid ai-nult lihvida sõnastust. Siiski oli selgelttuntav ka tema toimetajakäekiri: takõrvaldas väljakujunenud infinitiivi-rektsioonist erinevad juhud, tõrjus saa-

ma-tulevikku ja lisas rohkesti võtma-tarindeid.

Aastakoosolekul valiti auliikmeteksValve-Liivi Kingisepp ja Mati Erelt.Seltsi võeti vastu üksteist uut liiget.

Koosolekul hääletati seltsi põhikirjamuutmise üle. 2011. aasta liikmemak-suks otsustati määrata 5 eurot, üliõpi-lastele ja pensionäridele 2 eurot.

Seltsi 91. tegevusaastast (2010) an-dis ülevaate teadussekretär Killu Pald-rok. ES korraldas aruandeaastal kakskonverentsi, kaheksa kõnekoosolekut,viis koolide keelepäeva ja seitse välis-keelepäeva. J. V. Veski päev toimus tee-mal „Keelekontaktid ja eesti keelegrammatika”. Selts aitas korraldada kaStockholmi Eesti Majas toimunudväliskonverentsi teemal „Raamat, luge-misoskus ja nende mõju meile ja meielastele”. Ettekandeid esitati möödunudaastal kokku 93. Ilmus Emakeele Selt-si aastaraamatu 55. köide ja keeleaja-kirja Oma Keel kaks numbrit ningPeterburi keelepäevi tutvustav artikli-kogumik „Keelekosti kodumaalt”. Seltsiraamatukogu täienes 78 trükisega.Keeletoimkond pidas kolm istungit.Emakeele Seltsi kuulus 31. detsembri2010 seisuga kümme auliiget ja 344tegevliiget. Seltsi tegevust toetavadEesti Teaduste Akadeemia ning Hari-dus- ja Teadusministeerium.

K I L L u PA L D R O K

471

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 471

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduseinstituudis kaitsti 2010. aastal kolm-teist 4+2 süsteemi ehk teadusmagistri-tööd.

Eesti keele erialal kaitsti seitse ma-gistritööd.

Riina Reinsalu töö „Töövõtu- ja kä-sunduslepingud tekstiliigina” (juhenda-ja Reet Kasik, oponent Kersti Lepajõe)eesmärk on selgitada välja lepingutežanriomased tunnusjooned. Töö kes-kendub lepingute üld- ja lausestruktuu-rile ning vaatleb, kuidas struktuurikaudu avaneb lepingu kui žanri olemus.

Tiina Paedi magistritöös „Tsitaat-sõnade häälduse esitus „Võõrsõnade lek-sikonis”” (juhendajad Hille Pajupuu jaurmas Sutrop, oponent Renate Pajusa-lu) selgitatakse tsitaatsõnade hääldu-seks märgitu ja tegeliku hääldusesuhet ning otsitakse vastust küsimuse-le, mis kujul on kõige otstarbekam esi-tada tsitaatsõnade hääldust eesti üld-keele sõnaraamatutes.

Tiina Tärgi magistritöö „Kiili vallaasustusnimed” (juhendajad Marja Kal-lasmaa ja Peeter Päll, oponent MarikoFaster) on regionaalse iseloomugakohanimeuurimus, mille praktiline ees-märk on moodustada kohanimistu,kuhu edaspidi lisatakse ka Kiili ülejää-nud toponüümid. Töös analüüsitakseka nimede vanust ja päritolu, rööpnime-sid ning nimede struktuuri.

Natali Happoneni magistritöös „Tä-hendusülekanded kui sõnavara täien-damise viis eesti, soome ja vene kooli-noorte kõnekeeles ja slängis – inim-kesksed metafoorid” (juhendaja BiruteKlaas, oponent Tõnu Tender) uuritaksekoolinoorte kõnekeelt leksikaal-seman-tilisest aspektist ning jõutakse järeldu-sele, et Eesti ja Soome väikelinnadekoolinoorte kõnekeele ja slängi sõna-varas toimuvad protsessid on sarnased.

Sirje Rammo magistritöö „Eesti kee-le õpik täiskasvanud keeleõppijale”(juhendaja Birute Klaas, oponent Rena-

te Pajusalu) sisaldab uut algajale keele-õppijale mõeldud eesti keele õppekomp-lekti. Õpikus sünteesitakse traditsiooni-lisi ja suhtlusmeetodeid: kasutataksenii grammatikatõlke, kommunikatiiv-set kui ka teisi meetodeid.

Tiina Kikerpilli magistritöö „Luge-misoskuse mõõtmine eesti keeles teisekeelena. Testisoorituse kvalitatiivneanalüüs” (juhendajad Birute Klaas jaKrista Vogelberg, oponent Anu-ReetHausenberg) eesmärk on analüüsidaeesti keele kui teise keele B2-tasemelugemistesti ülesandeid keeleoskusemõõtmise põhimõtete valguses ja luge-mis- ning testisooritusstrateegiate ka-sutamise introspektiivse uurimusekaudu, et teha põhjalikumaid järeldusilugemisülesannete valiidsuse kohta.

Karin Soodla magistritöös „Morfoloo-gilisi, morfosüntaktilisi ja sõnamoodus-tuslikke nähtusi eesti internetikeeles”(juhendaja Külli Habicht, oponent Kül-li Prillop) otsitakse vastust küsimusele,kas asünkroonsetes keskkondades ka-sutatavas eesti internetikeeles avaldubmorfoloogilist, morfosüntaktilist võisõnamoodustuslikku eripära, mis eris-taks seda teistest allkeeltest, nt kirja-keelest või suulisest keelest. Töö tule-mused on abiks ka kirjakeeles toimuva-te protsesside prognoosimisel ninginternetikeele kui allkeele erijoontemääratlemisel.

Läänemeresoome keelte erialal kait-sesid magistritöö Kai Tiislär ja ĒrikaKrautmane.

Kai Tiisläri magistritöö „Silmus-kudumise sõnavara soome, ungari jaeesti keeles” (juhendaja Heinike Hein-soo, oponent Anu Nurk) koosneb soome-ungari-eesti silmuskudumise sõnasti-kust ja sõnavara vormilise külje ana-lüüsist. Sõnastikus on ligi 550 soome-keelset märksõna, millele on antud vas-ted ungari ja eesti keeles.

Ērika Krautmane uurimus „Kura-maa liivi keele kõneviiside süsteem ees-

472

tartu Ülikooli maGistreid 2010

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 472

ti ja läti keele taustal” (juhendaja Tiit-Rein Viitso, oponendid Külli Habicht jaTuuli Tuisk) annab ülevaate eesti jaläti keele kõneviiside süsteemist, kaud-se kõneviisi vormide esinemisest eesti jaläti murretes, käsitleb erinevaid arva-musi kaudse kõneviisi vormide kujune-misest ning sisaldab praktilise uurimu-sena Kuramaa liivi keele kõneviisidesüsteemi kirjeldust rõhuasetusega kõne-viiside funktsioonidel.

uurali keelte erialal kaitsti neli ma-gistritööd.

Siiri Kolka magistritöös „Fraseoloogi-lisest uurimisest ungarikeelsete koha-ja rahvuste nimesid sisaldavate keelen-dite näitel” (juhendaja Tõnu Seilenthal,oponent Anu Nurk) antakse ülevaadefraseoloogia uurimisest Eesti ja ungaritraditsioonis ning käsitletakse koha- jarahvaste nimesid sisaldavat ungari-keelset fraseoloogilist materjali uuema-te klassifikatsioonide raames.

Gabriella Nadi magistritöös „Ülevaa-de ungari viisakusväljenditest. Pöördu-mis- ja kõnetamistraditsioonid 19.–20.sajandi ungari keelekasutuses Zs. Mó-riczi tööde põhjal” (juhendaja Tõnu Sei-lenthal, oponent Nikolay Kuznetsov)käsitletakse kõnetamisvorme ja nendeajalugu, viisakust ja kõnetamist kuimõistet, positiivset ja negatiivset viisa-kusstrateegiat.

Kristi Valgu magistritöö „Ajakirjan-dustekstide tõlkimine eesti keelestungari keelde: probleemid ja sõnavara”(juhendaja Tõnu Seilenthal, oponentNikolay Kuznetsov) eesmärk on esitadaajakirjandustekstide tõlkimise käigusvalminud valiksõnastik ning käsitledatõlkimisel tekkinud probleeme. Sõnas-tik sisaldab 535 märksõna, selles onesitatud ka erinevate märksõnadegaseotud näiteid.

Maarja Villandi magistritöös „Eba-teaduslikud teooriad ja alternatiivsedteaduslikud teooriad eesti keele sugulu-se kohta” (juhendaja Ago Künnap, opo-nent Tõnu Seilenthal) käsitletakse ala-tes 1920. aastatest avaldatud ebakeele-teaduslikke teooriaid eesti keele

suguluse alal, nende tekkemehhanismija arutletakse ebateaduse võimalikupositiivse funktsiooni üle.

3+2 süsteemi magistritöö kaitsesid23 üliõpilast.

Eesti keele erialal kaitsti nelimagistritööd.

Nele Salveste „Väldete akustilistetunnuste varieerumine tajus” (juhenda-jad Pire Teras ja Eva-Liina Asu-Garcia,oponent Pärtel Lippus) asetub taju-foneetika ja akustilise foneetika uuri-misparadigmasse ning selles tegeldak-se eesti keele väldete akustiliste põhi-tunnuste, kestussuhete ja põhitoonitajuga.

Annika Valdmetsa magistritöös „Mõ-ne modaalpartikli kujunemine ja kasu-tamine eesti kirjakeeles alates 1890.aastatest” (juhendaja Külli Habicht,oponent Petar Kehayov) uuritakse ees-ti kirjakeele sõnu, mis on pärit täis-tähenduslikust adverbilisest lähtest,kuid mis on kirjakeele arengu käigusreanalüüsitud modaalpartikliks.

Kirsi Laanesoo töö „Ümberpööratudpolaarsusega küsimused eesti argivest-luses” (juhendaja Andriela Rääbis, opo-nent Olga Gerassimenko) eesmärk onselgitada, millisel viisil, millistes kon-tekstides ja mis eesmärkidel kasutavadeestlased ümberpööratud polaarsusegaküsimusi ning kas ja milliseid problee-me nende küsimuste valesti tõlgenda-mine põhjustab.

Miina Norviku magistritöö „Tulevikuväljendamise vahendid salatsiliivi kee-les muude Euroopa ja läänemeresoomekeelte taustal” (juhendajad Helle Mets-lang ja Karl Pajusalu, oponendid KülliHabicht ja Tuuli Tuisk) eesmärk on sel-gitada, milliseid vahendeid on salatsi-liivi keeles tulevikule viitamiseks kasu-tatud ning kuivõrd grammatiseerunuksneid selles funktsioonis võib pidada.

Eesti keele võõrkeelena erialal kaits-ti kolm magistritööd.

Inga Miliauskaitė töös „Nõukogudeajal ilmunud eesti ja leedu noorteajakir-jade sõnavara” (juhendaja Sirje Ram-

473

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 473

mo, oponent Maarika Teral) uuritakse,kas ja kuidas muutus sõnavara leeduajakirja Jaunimo gretos 1946. ja 1960.aasta veebruari- ja märtsinumbris ningeesti ajakirja Noorus 1946. ja 1960.aasta novembri- ja detsembrinumbris.

Inna Semjonova magistritöö „Meto-nüümia semantilised funktsioonid eestikeeles” (juhendaja Silvi Tenjes, oponentSirje Rammo) eesmärk on uurida meto-nüümia alaliikide esinemist erinevatenimisõnade puhul.

Simona Pranaitytė magistritöös„Põhivärvinimed leedu keeles” (juhen-dajad urmas Sutrop ja Mari uusküla,oponent Liivi Hollman) uuritakse leedukeele põhivärvinimesid, võttes aluseksBerlini ja Key teooria värvide univer-saalidest erinevates maailma keeltesning kasutades Daviese ja Corbettivälimeetodit.

Keeletoimetaja erialal kaitses MadisJürviste magistritöö „1999. ja 2006. a.õigekeelsussõnaraamatu retseptsioon”(juhendaja Margit Langemets, oponentPeeter Päll). Töös käsitletakse ÕS-idetausta laiemalt, võrreldakse vaatlus-aluste sõnaraamatute struktuuri ninganalüüsitakse sõnaraamatute retsept-siooni veebipõhise küsitluse põhjal.

Soome-ugri keelte erialal kaitsesJingyi Gao magistritöö „Introduction toSino-Finnic Etymological Studies”(„Sissejuhatus hiina-läänemeresoomeetümoloogilisse uurimisse”) (juhendajaTõnu Seilenthal, oponent Ago Künnap).Töö eesmärk on uurida hiina ja lääne-meresoome keelte ühiseid etümoloogili-si üksusi (algsõnu). Töö põhiosa koosnebhiina ja läänemeresoome keelte etümo-loogilisest võrdlusest ning nende keelteja teiste uurali keelte või germaanikeelte võrdlusest.

ungari keele ja kultuuri erialalkaitsti kaks magistritööd.

Mirja Jõgi „A magyar indiákok”(„ungari indiaanlased”) (juhendajadTõnu Seilenthal ja Kristina Kovács,oponent Anu Nurk) annab ülevaateebatavaliselt nähtusest ungaris –indiaanimängust.

Siiri Ermi magistritöö „Palverändu-rid tänapäeva Csíksomlyó frantsiskaa-nide kirikus ja nende suhe neitsi Maar-jasse” (juhendajad Tõnu Seilenthal,Merili Metsvahi ja Tamás Mohay, opo-nent Nikolay Kuznetsov) eesmärk onselgitada, milles peitub Csíksomlyó kuiMaarja pühakoja võlu ning kuidas jär-gitakse tänapäeval niisuguseid vanutraditsioone, miks need säilivad ja mison nende koht tänapäeva ungari kogu-konnas.

Üldkeeleteaduse erialal kaitsti nelimagistritööd.

Liis Raasiku „Intervokaalsete lühi-keste klusiilide laad eesti keele spon-taankõnes” (juhendaja Pire Teras, opo-nent Pärtel Lippus) eesmärgiks onuurida eesti keele spontaankõnes leidu-vate lühikeste klusiilide laadi, selgita-da, missuguseid allofoone lühikesedklusiilid saavad ja mis on nende laadimõjutavad tegurid.

Piret Piiroja magistritöös „Verb hak-

kama situatsiooni alguse väljendajanaeesti keele ahelverbides” (juhendaja Ilo-na Tragel, oponent Helle Metslang) võr-reldakse verbi hakkama esinemissage-dust ahelverbides selle esinemissage-dusega teistes tarindites, vaadeldakseverbe, millega koos hakkama ahelverbemoodustab, ning uuritakse tegijaid vas-tavates situatsioonides. Töö laiemaksteoreetiliseks taustaks on aspektikäsitlused ja grammatisatsiooniteooria.

Piia Taremaa magistritöös „Fiktiiv-ne ja reaalne liikumine eesti keeles”(juhendajad Ilona Tragel ja RenatePajusalu, oponent Tuomas Huumo)püütakse semantiliste rollide abil näi-data, kas ja kuidas erineb fiktiivse jareaalse liikumise korral ruumi ning lii-kumissündmustega seotud muude olu-liste elementide kirjeldamine, kui fik-tiivselt liikuvana kujutatakse liikumis-teena funktsioneerivat entiteeti.

Maria Tuuliku magistritöö „Presi-dentide Lennart Meri ja Arnold Rüütliuusaastakõnede tähistus- ja interperso-naalse funktsiooni analüüs” (juhendajaReet Kasik, oponent Kersti Lepajõe)

474

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 474

eesmärk on selgitada tekstianalüüsimeetoditega presidentide uusaasta-kõnede mõjujõudu ning kuulajate kõne-tamise võtteid. Kõnesid analüüsitaksedünaamilisuse–staatilisuse, konkreet-suse–abstraktsuse ja personaalsuse–impersonaalsuse skaalal.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja eri-alal kaitses Jane Suvi magistritöö„Keeletestide koostamise põhimõttedning põhikooli eesti keele ja kirjanduselõpueksam” (juhendaja Kersti Lepajõe,oponent Kadri Sõrmus). Töös analüüsi-takse, kuidas vastavad erinevatele tes-ti kvaliteeti iseloomustavate reliaabluseja valiidsuse nõuetele ning soovitusteleviimase üheksa aasta (2001–2009)põhikooli eesti keele ja kirjanduse lõpu-eksamitööd.

Eesti keele ja kirjanduse õpetajamitte-eesti koolis erialal kaitsti seitsemagistritööd.

Inna Nekrassova „Kommunikatiivnekäitumine Venemaa, Prantsusmaa,Saksamaa ja Eesti 1850–1950 kujuta-vas kunstis” (juhendaja Silvi Tenjes,oponent Ingrid Rummo) eesmärk onuurida, kuidas maalikunstnik kasutabmitteverbaalset kommunikatsiooni, etluua kunstiteose tegelaste nn kommuni-katiivset käitumist.

Maria Boiko magistritöös „Keele-keskkonna mõju vene emakeelega 10.klassi õpilaste verbirektsiooni omanda-misele” (juhendaja Raili Pool, oponentElle Vaimann) keskendutakse 10. keele-kümblus- ja tavaklassi õpilaste verbi-rektsiooni kasutamise analüüsimisele.

Natalia Voronova magistritöö „Üle-minek osalisele eestikeelsele aineõppe-le Kohtla-Järve, Tartu ja Tallinna koo-lide näitel” (juhendaja Kristiina Praak-li, oponent Elle Vaimann) eesmärk onkirjeldada mitmekultuurilist ühiskon-da ja mitmekultuurilist haridust Ees-tis, rahvusvähemuste haridusvõimalusimitmekultuurilises Eestis, vaadeldaeesti keele õppe viise ja võimalusi veneõppekeelega koolides ning uurida jaanalüüsida üleminekut eestikeelseleaineõppele.

Kristina Paštšenko magistritöös„Kõnelemisoskuse arendamine eestikeeles teise keelena III kooliastmes”(juhendaja Tiina Kikerpill, oponentEllen Strohmann) analüüsitakse õppe-materjalides esinevate rääkimisülesan-nete tüübistikku.

Polina Kossenkova magistritöös„Eestikeelne aineõpe Narva KreenholmiGümnaasiumis” (juhendaja Tiina Kiker-pill, oponent Kristiina Praakli) uuritak-se, kas 10. klassis toimuv eestikeelneaineõpe järgib lõimitud aine- ja keele-õppe põhimõtteid, kas õpetajad kasuta-vad tundides lisaks eesti keelele kasuulises ja kirjalikus suhtluses venekeelt, missugust ja mis keeles õppe-materjali kasutatakse tundides.

Anna Kulli magistritöös „7. klassiõpilaste suuline eesti-vene koodivahe-tus eesti keele kui teise keele tunnis”(juhendaja Kristiina Praakli, oponentRaili Pool) käsitletakse koodivahetustpragmaatilis-konversatsioonilise mude-li seisukohast ning püütakse kogutudkeeleainestiku abil tõestada, et koodi-vahetus aitab säilitada kõne sujuvust javõimaldab ületada raskusi enda väljen-damisel sihtkeeles.

Jelena Smoljakova töö „Eesti keeleõppe korraldamine koolieelsetes laste-asutustes Kohtla-Järve näitel” (juhen-daja Kristiina Praakli, oponent ElleVaimann) eesmärk on vaadelda lastemakeele ja võõrkeele omandajana eri-nevate teooriate vaatenurkadest, kaks-keelsust koolieelses eas ja sellega kaas-nevaid ilminguid ning selles antakse üle-vaade eesti keele kui teise keele õppestEesti koolieelsetes lasteasutustes.

Kultuuriteaduste ja kunstide instituu-dis kaitsti 2010. aastal kaksteist tea-dusmagistritööd.

Teatriteaduse alal kaitsti viis ma-gistritööd.

Riina Oruaasa „Eesti pärimusteater21. sajandi alguses” (juhendaja AnneliSaro, oponent Kristel Nõlvak) eesmär-giks oli kirjeldada ja defineerida eestipärimusteatrit, kirjeldada, kuidas päri-

475

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 475

mus teatris avaldub ning milliseid es-teetikaid ning teatritehnikaid lavastuseloomisel kasutatakse.

Külli Sepa magistritöö kandis peal-kirja „Vägivalla teema draamas ja teat-ris W. Shakespeare’i „Hamleti” jaM. McDonaghi „Padjamehe” näitel”(juhendaja Luule Epner, oponent RiinaOruaas). Töös käsitletakse teoreetilise-le kirjandusele tuginedes vägivallafenomeni, vägivalla kujutamist teatri-laval ja draamakirjanduses. Shake-speare’i tragöödia „Hamlet” (lavastajaLembit Peterson, 2003) ja McDonaghi„Padjamehe” (Tiit Ojasoo, 2005) lavas-tused eesti teatris on andnud võimalu-se analüüsida seda, kuidas publik lava-list vägivalda vastu võtab.

Madis Kolgi magistritöös „Pärastpostmodernismi: interkultuurilisestteatrist integraalse teatrini” (juhendajaLuule Epner, oponent Anneli Saro)käsitletakse post-postmodernismi mõis-tet selle erinevate ilmingute kauduning tunnuseid, mille alusel on kirjelda-tud n-ö postmodernismijärgseid kunsti-teoseid, näiteks performatism ja uussii-rus. Põhjalikumalt kajastub töös inter-kultuuriline teater ning XX sajandi olu-lisemate teatrireformaatorite (Stanis-lavski, Artaud’, Brechti ja Grotowski)suhe sellesse. On vaadeldud ka eestiteatri eripärasid üleminekul modernis-mist postmodernismi ning 1960. aasta-te teatriuuendust, etnofuturismi jm,uuritud konkreetsete eesti lavastajateviimaste aastate lavastusi.

Kadri Rantaneni töö „Eesti suvetea-ter aastatel 1995–2005” (juhendajaAnneli Saro, oponent Luule Epner) ees-märk on anda ülevaade eesti suveteat-ri ajaloolisest traditsioonist ja analüüsi-da suveteatrit ehk suvel mängitavaidlavastusi kui terviknähtust, lähtudesvõimalikult erinevatest tahkudest (es-teetika, ideoloogia, toimimisprintsiibidjms). Keskendutakse peamiselt neljaleaspektile: repertuaarivalikule, mängu-kordade arvule, külastatavusele jamänguruumide kasutamisele.

Eva-Liisa Linderi magistritöös „Wi-told Gombrowiczi dramaturgia. Vormi-teoreetiline analüüs” (juhendaja LuuleEpner, oponent Aare Pilv) analüüsitak-se Gombrowiczi sisu ja struktuuri,käsitledes neid kirjaniku teoreetilisteja filosoofiliste vaadete kontekstis. Vaa-deldakse ka tema näidendite lavastusieesti teatris, rõhuga Mati undi Gombro-wiczi-tõlgendustel („Iwona, Burgundiaprintsess” ja „Laulatus”).

Eesti kirjanduse alal kaitsti kaksmagistritööd.

Margaret Neithal kaitses magistri-töö „Naise loovuse problemaatika HelgaPärli-Sillaotsa elu ja loomingu näitel”(juhendajad Eve Annuk ja Arne Merilai,oponent Tiina Ann Kirss). Helga Pärli-Sillaotsa loomingut käsitletakse 1930.aastate kirjanduse ja ühiskonnaelukontekstis. uurimuse teoreetiliseksraamistikuks on feministliku kirjan-dusanalüüsi seisukohad.

Jaanika Palmi väitekirja „Eesti laste-kirjanduse teooria ja kriitika kuni aas-tani 1939” (juhendajad Ants Järv ja Tii-na Ann Kirss, oponent Andrus Org) ees-märgiks oli uurida lastekirjanduse krii-tika ja teooria keerukat olemust, andaülevaade eesti lastekirjanduse kriitikaja teooria varasest arengust alates selletekkimisest kuni aastani 1939.

Maailmakirjanduse valdkonnas kaits-ti kaks magistritööd.

Marika Kundla magistritöös „Aust-ria kirjanduse retseptsioon Eestis1946–1991” (juhendaja Liina Lukas,oponent Mari Tarvas) käsitletakseaustria kirjanduse vastuvõttu Eestisning paguluses nõukogude perioodil.Töö eesmärgiks on kaardistada austriakirjanduse vahendamine eesti keeldevaatlusalusel perioodil, tõlgete ja käsit-luste registreerimine ning eesti keeldejõudnud valiku analüüs. Lisana on töölõpus toodud 1946–1991 eesti keelesilmunud austria kirjanduse bibliograa-fia. Teine lisa puudutab tõlgitud austriaautoreid ning kolmas austria kirjandu-se tõlkijaid.

476

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 476

Tiina Katteli magistritöös „Leeduuuema romaani (1989–2010) arengu-tendentsid” (juhendaja Jüri Talvet, opo-nent Kersti unt) püütakse anda üle-vaade viimasel kahekümnel aastal lee-du kirjanduses toimunud muutustest jan-ö uue leedu romaani väljakujunemi-sest. Töös on lähemalt kajastatud sil-mapaistvamate autorite loomingut,kuid tutvustatud ka nende aastate lee-du kirjanduse (eelkõige proosa) üldise-maid arengutendentse. Samuti onkäsitletud leedu identiteeti ja mentali-teeti ning nende muutumisi.

Eesti ja võrdleva rahvaluule alalkaitsti kolm magistritööd.

Katre Kikase töös „Hans AntonSchults ja kadunud käsikirjad: rahvalikkirjalikkus rahvaluule arhiivis” (juhen-daja Risto Järv, oponent Elo-HannaSeljamaa) käsitletakse rahvaluulekogu-ja Hans Anton Schultsi loomet. Vaadel-dud on Schultsi hüpoteetilisi rahvaluu-le kirjapanekuid Eesti RahvaluuleArhiivis ja Eesti Kultuuriloolises Arhii-vis, samuti tema Kalevipoja-lugusid.

Triin Õimu uurimus „Hauatähisevälimääraja otsingutel. Kärdla kalmis-tu näite põhjal” (juhendaja Tiiu Jaago,oponent Tiia Ristolainen) toob meieniväheuuritud surmakultuuri valdkondakuuluva kalmistukultuuri alateema,kalmistu hauatähised (konkreetseltKärdla kalmistul). See teema on inter-distsiplinaarne, kuuludes nii folkloristi-kasse, etnoloogiasse kui osaliselt kausuteaduse ja kultuuriantropoloogiavaldkonda.

Mairi Kaasik käsitleb oma magistri-töös „Aja kategooria eesti imemuinas-juttudes” (juhendaja Risto Järv, opo-nent Mare Kalda) folkloristlikust seisu-kohast aja tunnetust ja selle rela-tiivsust eesti muinasjuttudes. Antakseülevaade inimese ajatunnetusest ja-korraldusest, vaatluse all on erinevadajaühikud ning nende esinemine eestiimemuinasjuttudes.

3+2 magistritöö kaitses seitse üliõpi-last.

Teatriteaduse alal kaitsti kaks ma-gistritööd.

Kerttu Abel on magistritöös „Vane-muise draamarepertuaar aastail 1985–1993” (juhendaja Anneli Saro, oponentTiina Saluvere) seadnud endale ees-märgiks välja tuua sel perioodil niiteatrisisesed kui ka -välised repertuaa-ri kujundanud tegurid.

Krislin Virkuse töös „Kehade repre-sentatsioonid Renate Valme, TaavetJanseni ja Mart Kangro lavastustes”(juhendajad Kai Valtna ja Luule Epner,oponent Katrin Essenson) avataksekõigepealt teoreetiliselt neid kontekste,millest lähtuvalt saab keha analüüsi-da. Töö teises pooles on käsitletudRenate Valme lavastust „Second Land”(2008), Taavet Jansoni teosele „It’snothing really” ja Mart Kangro tööd„Can’t Get NO/Satification”.

Eesti kirjanduse alal kaitsti kolmtööd.

Merle Kivilo uurimuse „Seto-eestikultuuri identiteedikihistused KauksiÜlle „Taarkas”” (juhendaja Tiina AnnKirss, oponent Anneli Saro) põhimeeto-diks on alustekstis ilmneva diskursuseanalüüs. Vaadeldud on seto-eesti identi-teediküsimusi „Taarkas”. Teost analüü-sides on tähelepanu pööratud kaheleaspektile: millisena joonistuvad väljanäidendi tegelaskujud ja millise teoree-tilis-hüpoteetilise ühiskonnapildi sellinekarakteristika loob.

Johanna Rossi magistritöös „AiméeBeekmani romaani „Valikuvõimalus”kontekst ja retseptsioon” (juhendajaMart Velsker, oponent Arne Merilai) onkirjeldatud ja analüüsitud Beekmani1978. aastal ilmunud romaani kirjan-duslikku eelkonteksti, tolleaegset ühis-kondlikku konteksti ja kirjanduslikkujärelkonteksti, kirjeldatud raamatu ret-septsiooni nii Eestis kui ka mujal, jälgi-tud teose hilisemat käekäiku.

Brita Meltsi uurimuse „Luuletajaomailm: Andrus Kasemaa Poeedirahuja Mats Traadi Harala” (juhendajadEne-Reet Soovik ja Mart Velsker, opo-nent Andrus Org) huvi on koondunud

477

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 477

• 10. mail anti Eesti Lastekirjandu-se Keskuses üle Muhvi auhind TallinnaÜlikooli õppejõule, kirjandusteadlaseleAve Mattheusele. Muhvi auhinnagatunnustatakse lastekirjanduse ja lastelugemise temaatika trükisõnas valgus-tajaid. Ave Mattheus on tegelnud laste-kirjanduse süvauurimisega. Ta on vaa-delnud tüdrukute- ja poistekirjandustsoouurimuslikust aspektist, analüüsi-nud noorteraamatuid, uurinud eestilastekirjanduse tekke- ja arengulugu,huvitunud eesti lastekirjanduse ret-septsioonist saksa kultuuriruumis.

• 14. mail toimus Münchenis Ema-keele Seltsi keelepäev. Eestist esinesidettekannetega Tõnu Tender („Mitme-keelsusest Eestis Euroopa Liidu mit-mekeelsuse ideaali taustal”), Heli Laa-nekask („Üks kiri, kaks keelt: eesti jasaksa keel”), Kristiina Praakli („Mitme-keelsest keelekasutusest Soome esime-se põlvkonna eestlaste keele näitel”),Tiit Hennoste („Sõnad kõnes ja sõnadkirjas”), Maigi Vija („Lapse keele aren-gust kakskeelsuse tingimustes”) jaKrista Kerge („Rikas keel, vaene keel”).Piret Suidt andis ülevaate Münchenieesti laste keelest.

• 18.–20. mail peeti Tallinna Ülikoo-li (EHI) ja Eesti Kirjandusmuuseumikorraldusel Tallinna Ülikoolis rahvus-vaheline IABA (The International Auto/

Biography Association) Euroopa harukonverents „Trajectories of (Be)longing:Europe in Life Writing”. Konverentsiüheks plenaarkõnelejaks oli prantsu-se autobiograafiateadlane Philippe Le-jeune. Teiste plenaarettekannetega esi-nesid Alfred Hornung (Mainzi Ülikool)ja Vieda Skultans (Bristoli Ülikool).Eesti plenaarkõneleja oli Merle Karu-soo, kes tõi lisaks ettekandele vaataja-te ette minilavastuse „Meie, elulookirju-tajad”, mis põhines kursusel „Kuidaskirjutada elu?” kirjutatud elulugudel,mida esitasid lugude autorid ise. Eesti-poolne korraldaja oli Leena Kurvet-Käosaar, ettekanded pidasid EveAnnuk, Ruth Hinrikus, Maris Saag-pakk ja Aija Sakova, ümarlauas kõnelesTiina Ann Kirss. IABA ülemaailmnekonverents toimub järgmisel suvel Can-berras.

• 24. mail toimus Eesti Kirjandus-muuseumi ja Karl Ristikivi Seltsi kor-raldusel Tartus konverents „Muusad jamarionetid: Arno Vihalemm 100”. Ette-kannetega esinesid Andres Ehin („Öögaüks”), Arne Merilai („Bipolaarne pagula-ne”), Maia Tammjärv („Kunstimees kuiluulekuju”), Ene Asu-Õunas, Reet Mark(„Tee kaljude juurde”), Janika Kronberg(„Palendav Viha”), Sirje Olesk („Üksiteiste seas”) ja Helga Nõu („Muhe meesPärnust. Kirjadest ja muust”). Vaadati

478

luules kajastuvatele kohtadele ja ruu-midele, milles luulemina ja ruum onolulises seoses ning milles sünnib luuleomailm.

Eesti ja võrdleva rahvaluule alalkaitsti kaks magistritööd.

Siim Sorokini magistritöös „Jutusta-ja – kas hääle andja või hääle kandja?”(juhendaja Ülo Valk, oponent TaistoRaudalainen) on vaadeldud jutustamis-situatsiooni kui erinevate häälte dialoo-gi ja esitajat kogemusteavet vormivaloovjõuna.

Helen Kästiku töös „Regilaul kont-serdirepresentatsioonis: pärand ja kul-tuurikirjeldus” (juhendaja Kristin Kuut-ma, oponent Janika Oras) tõstatatakseküsimusi regilaulu kui kategooria jakui pärandi konstrueerimise kohtaViljandi pärimusmuusika festivalidelaines.

T I I A M A R G u S, H I L L E R O O T S

lÜHikroonika

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 478

Enn Nõu filmi „Ystadis, Vihalemmapool”. Äsja ilmunud Arno Vihalemmakogutud luuletuste ilmumise puhulkõneles Joel Sang.

• 26. mail peeti Eesti Kirjandusmuu-seumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsiaastakoosolek. Piret Voolaid pidas ette-kande „Eesti mõistatused muutuvaskultuurikontekstis”. Esmakordselt väljaantava Eesti folkloristika aastapreemia2010/2011 sai Tartu Ülikooli eesti javõrdleva rahvaluule osakonna dotsentTiiu Jaago, kelle teadustegevus onolnud erakordselt viljakas, mitmekülg-ne ning folkloristika piire avardav.

• 27.–28. maini peeti Käsmus Kirja-nike Liidu loomemajas uTKK moodsaeesti kirjanduse seminar „A. H. Tamm-saare „Juudit” (1921)”. Esimesel päevalkõneles Anneli Mihkelev interteks-tuaalsusest ja interdiskursiivsusest„Juuditis” ning Piret Kruuspere A. H.Tammsaare „Juuditi” teatriretseptsioo-nist. Toimus vestlus Kersti Kreismanni(Juuditi osatäitja ugala teatri 1983.aasta lavastuses), Andres Noormetsa(ugala teatri 1999. aasta „Juuditi”lavastaja) ja Garmen Taboriga (Estoniateatri 2006. aasta „Juuditi” peaosatäit-

ja). Teisel seminaripäeval esinesidMaarja Vaino („Saatusejumalanna mo-tiiv A. H. Tammsaare loomingus „Juudi-ti” näitel”), Kai Stahl („Susanna lugumodernsuse kontekstis”), Mirjam Hinri-kus („Maskuliinsuse kriisist A. H.Tammsaare loomingus ja „Juuditis””),Jaanus Adamson („Mida Juudit tahab?A. H. Tammsaare „Juudit” ja psühho-analüüs”) ja Paul-Eerik Rummo („Juu-dit ja Tiina (lavastuse „Ramilda Rimal-da” näitel)”).

• 30. mail kaitses Mare Kalda TartuÜlikooli kultuuriteaduste ja kunstideinstituudis doktoriväitekirja „Rahva-jutud peidetud varandustest: tegudesaamine lugudeks”. Juhendaja JürgenBeyer (TÜ raamatukogu), oponendidTiina Peil (Tallinna Ülikool) ja Irma-Riitta Irene Järvinen (SuomalaisenKirjallisuuden Seura).

• 31. mail peeti Tartus EmakeeleSeltsi kõnekoosolek teemal „Keeltest,kohanemisest ja hoiakutest”. Ettekan-ded pidasid Kadri Sõrmus („uusimmig-rantõpilaste kohanemine Eesti koolis”),Helena Sulkala („Lõuna-Eesti koolilas-te keelehoiakuist”) ja Kadri Koreinik(„Keeleideoloogiatest ja oma keelest”).

479

RINGVAADE 6-11_Layout 1 31.05.11 15:32 Page 479