Eesti

lunntnnrullilt flinuttnndo

Vl. aastakiiik.

1930. a.

SISUSTII(:l. Originaalkiriutised:

H e i u r i c h, C. Uber die Aetiologie der sog. fohlenl:iLmc und dererlB.Li"rtli'nc im Srralsgc.tiir l, ri

I lrr j :irr', ll. Varsahalvatuse (pyoscpt. visr:.) rarimiue seeruniga.Laas, A. Okas;una (Datura rramonium) miirilistusjuht hobuscl.Laas, A. Traumalisc p6rnapnlotiku jubt hobusel.Laja, F. Kas ,kinnine" vrli ,,lahtinc" tiisikus.

Oiendusi eeloleia ariikli Lohta: direkt0r Lind'ilt'Secrun,i-instituucli juhatajalt,

F. I-aja'lt.Laja.F. Nlaruti;ve t;rjest ja l ,on rade antiraaL;lisest imnruliseerinisest.Ojasnlu. A. Uus lcbekiilg So(Dc \ eteri n:i ii.-ad r. i nistratsioon i ajaloos.Peelsen, E. Veise neeru adenoom rihes teise ne€ru aplasiaga,Redlich,]l. Mida teseljk l,!,m:rrrst t)cab Lcadrra diagDostilisest lall,r

ratooriur)ri tiiiisi.Redl ich, }1. tiisikuse kaitsey!)kinrisest BCG-g.r.Roots, E. Udarap6letiklu.le etioloogiast, silnaspidade. eriti rgalactia

strepto|]occira contagiosa"t.R('ors, E, ja t). Einer. (;alliDaa.unl'atsilloosi ja kanade ktiktsidioosi

esineDiscst Ecsti8.Roots. E., O. Einer ja {}. hei. .l,v((,t}a.teriu r tuLcrculosis'e, bact.

abortus llang'i ja streptoc<xcus agaiacLiac csincrnisest T.t{u mriiigi-

S a a r', Irr. l(a. suurerdaL juudi usu r;turalLapnrine l,r,ma piinu jarrilliser.l u:ed or ?

S a r a l, l(. !ana linnlkoela no(nendaDliss I'atse.T a g e p e r a, K. l\{ootorite .,entre ja iiiid" mcic p-lhrmajrnduses.Tehr cr, C. Callinaarurrrlatsilltl,sistTehver. (;. Lhdudc tiisilusest-Tehver. {;. l'ioLkem t;ihelepanr koerLt- ja Lasside tiisikusele.Teh vcr, J. Oppekorraldusest llriti rcffriniinr{:(,llcge'ites.Tehvcr', J. Kana,'ridukti chit(scst

'iheDduseF tema Inuktsiooniga.

Undritz. A. Parcmpoolne tegurniDras Inurtajulta kanal.Voltri, 1-. Sccruniga pi;rsale appi!

JerelD,arkus eelolev^le nrtiklile H. Peterson'ilt.

ll. Releraadid I

Abortus Ilang'i ja nakkava tupokatari siilturusest veisel.Abortus Baritr'i brkt. sultum;sest hobuse turjauuristesse' kuklanuLku'

desse ja teistesse suppuratsirnni plotsessidesse.Abortus ilang'i L'aht. critumise telttls tul)e- ja emakar;res.Abortuse baktcrite eliminatsiooDist leh'r)a pinlas.

esinerDiseEt nurisrinnitanutl lehmade pi;mas'Abort. kulstlik ia coiDus lutcun, 'eisel.Arat(re iliste iE;Arald;"t,, 1nsn,l,x'giliscd ja Lioloo,{il;sed rlnrkmed kodu-

hrnradel ia Dende tretsiktlt elavatel sugulastel'Bact. pulloruni "inlektsnx'ni lev;nisest tiiiskas\anud kanadel'

lbk.

209

211499456

124t29t18l

215r761?8

134

lhk.

697272

136188]BB195191190135

2:l2:l2322

193140

19274

l3B194136189230

21

179r371B:|187184183103193

26

71230

?06873?0

232227

69229

26

20106105

2l139

22t:J8

66105lB6

146157

2118

66465

102162

6252

113224

86

r5B

Belladomra bobmte kopsuemfiiseemi ravinieel'Distomatoosi teraapia ja ta m6ju saksa p6llutulundusele,Endomctritis puerperalise rsvi tulemused koduloomadel.Epiauraalsest anesteesiast veistel.febris utdulansi kohta bakterioloogilised ja statistilised iuurdlused Taanis.Hernaturia, krooniline vei€el.Hobuste eetsip6lviBe seisu p6hjuste kobta,Irnetajate kunstlik sugutamine.Insenrinatsiuon. kunstlik marnmaalidel.Inhalenoossed siistimised ja 5hkemboolia.Jood; toimest tiinetesse emistesse ja p6rsastessc.

Ka|jaluu seisu Druutus ri;ntgenipildil hoLuse reumaatilise krLjirldl€tikukorral.

Kaltsiuorigliikouaat kui spetsiifikum poegimishahrtuse v:rstu.Kanade dilieeria laktoterapeutilisest ravist.Kloraalhiidraadi narkoos vnikcstel koduloomadel intraperitoneaaleel applit-

seerimisel.Koltase lieha leiu tnhendus varajasel tiinuse diagroosirnisel.Korktalclade taNitamire.Ki;;lusimbluse teLnikast hobusel ja koeral..,liiinnisiin itusteraapiast" p6hilisi nr6tteicl.Lanrbakasratus on hadaohus - on aeg pi;,jrata triihelepanu.L!s5a kaitsepookimisest koduloomile.11ao motiliteeti 6tiDuleeri\-,rte arstimire eksperimentaalne uuri r s rumi-

naDtideI.llarutaudi nakkuseteed valjaspool hamDusrust.l\'larutaudi iilekandDrise vnimalus n:iiliselt terre Locra poolL,!larutaudititrj€ Pennsylvaalias.tr{astiit reistel.ltrastiidi iateDrne inlektsirxn.\lrJa.r. j. rai:Lu\ mitlxne prot."s.i.1e rrr imi."-t.Ne attrrdivastaste arstimite anthelmintilise toime katse.Nurisiinnitus nakkav veisel, lambal, seal.Piroplasnroosi immuunsuse kiisimusest \eisel,PoesinrishrlvatusP.regi ishnhatuse puhul kuse ja vere keemilisest ko(,stise6t.PoegiInisLalvatuse ravi kaltsiumiglnkonaadiga.I'oeg; rishalvatusest, rneie teaamiSte uucm edu,Puudushaigused.Piirarnistepeotuse ravi katsetl.Pnr;likkuseiipetusest ja selle suhtunrisest rnaatulunduslikule loomakasvr.

Itaskesiinnitused.Retikuto-endoteliaalne snsteeDr kasvajahaiSel.Rcurnaatiliste liigosep6letikkude autohemoteraapia hobustel.Steliliteedi arstimine cmise ovaariumidega,Steriliteet vcistel.Streptokokkidemastiidi iile uurimused.Suu-ja siirataudi korral suulimaskesta nakkavuse vnltus veisei.Sigadehaiguste diagnostjlised ravivahendid Kopenhageni Seerunri-labora-

tooriumi tegevuses.Sigade tiisikust tekitavaist tbc-pisikute tiiiipidest.Tiisikusebatsitlide ja tejBte bakterite filtreeruvus.Udarap6letikud, :igedad-Utlaratiisikus veistel.Uilaratiisikuse patogeneesist.fldarap6letikest ja nende ravist see.umide ja vaktsiiriga.Uteruse liigutuste graafilile kujutus elaval lnnal.\rc;stekatku vastu vaktsi;n.

6B135135r90

l8

F

Varsafisrli moodu.ramine terapeuriliscf,s olstarbels.

+::"i;J"ll"lffiIl"}rxFafdr"riku taeajiiriekad rirekande kat.ed.

_v.eriraipib a ;gu E veiset.v eretranstusioon rneemiade rat imiset_

lbk. 227133133133

?37t

Kiriandus.

Gelhigelkrankheiten uud der

viiljaannete nimekiri looma.132

27

3529

106202

40

77

lV. Mitrneslrgu.se sisuga kirjutisi ja tea.teid:

Ii::'"^!f y"l.,',q. ubineu aa.ra. ja iuuberikooeotek lq. r. raro.!l::."1d. E. r. .t. ro,*.t"...r -r.g'"i,j."",

1u rrzs.resrr Loomaaroride UhiDsu dtdko;.,teL tj. fV.-:0.e." il".#"" -^' ri"'"'ffiT':l : il::i:'f "!,,.', I,l' 1; " "" ".'.-E*li _Ll.p,"*lt.d9 ut i"i, ,;iJu....i"r 2s. rx. 30.r a. U. koobviibimine 10, aasrapieva pubul.Liirinemaa. Joooraar.r ia. . i, ;..-l-"iJ.l, protolo Nr. l.Akadccmitise Loomarr.tireadustiku S-i r,i:S. *er" i.r"",

,, 196,, lto,, 42., 28.1., 205,, 232,, 236,, 236,, 237

{l :: f :::::*1.= .::,.,r1.111:k.'F ; ;,;;; fi. il t

-fi-"'.lll"JrXI rabvuwabetise

"",.-k,,,s.;i 11,;.Laur roodxsele (4. Ojasatu).r.onrao Homaro f (A. O.)Peeter Ruus E. L. U. autiilrneks {A.'t*!"1,:n !_:i.ii;:it

-

lJf i,,ft g.lj). uJasarurF erusseminelu puhut {L. v.)Kutsejuubeleid: M. Tr.u,n;.n.t Sb a..ra.A, Kangus,e 35 aasta.K. Romet-Zioll,i SS aasta,H. Lensin.i 25 aasra.

leadaanne E. L. U. liikmeite.nttcvaatusr kriidi s6i;r ntispt loomadele

Ulilooli teateidLoomatervishoiu Osakonnas kuni l. tf. 1930

TiinuavaldusedTriilivigade parandused

rhk. 48. 80. nz, tqt, iN. 233thk. 48. 140, t42, 238regrstreeritud loouaa13tide

Dr, as, ?e, zff,, 48,144,208

Heel"Lergen. T. ran. Ban,tbuch qer_- Ge rselzucbt. (G, Tel,!e.l-192u. aa.ral_S)SR.;s ilnruDud pc;iooditi.te

ar8r rsert at!tt (A. L.).

Vl aastakiiik. vihk 1/2. 1930.

[sili lrnnmnnrulli|t BinTOIMETUS:

J, KARLSON (teqev ja vasrutav ioimeraia), G. TEHVER, A. G)JASALU,H- PETERSoN, E- REDL|GH, A. RANGEL, K. SARAL ia K. TAGEpERA.

nnil0

TOIMETUSE AADRESS:TALITUSE AADRESS:

Tartu Loomaarstiteaduskohd.Tartu postkast Nr. lO9,

n ,il^

Aaslakaisu hind r<r.3.- - Uk.ik vihk sO sehti. - Teltimisi v6tavao-- vastu peale ajakiria talituse kdik Vabariiqi postkontoFid.

Peeter Ruus n. t U. autiikmeks.

On olemas kalliskfue, mis hiirgatad ja s(id.eleaad, tommatesselle ldbi enesele tiihelepanu, kaid on olemas ka niisaguseid, misseda ei tee. Sellest hootimata on r.tiimased sageli aga "otitirluslihu-mad. Nendega rDiksime vdrrelda Peeter Ruus'i kui inimest. peeterRuus ei ole hiilgat hdne- ega hirjamees, mille ltibi kutsuks esilertiliseid effekte j(.1 tdheleponu, raid iimberpdArdult, eriti suuremailkoos,oiibimisil, dige sd nahe ha, ttiQ endacles sAj ameheli se lt lihidalt j ajtirsku, kuid. aaaldades see-juures om& aroamist, meeldigu see huula-jale adi mitte, alnti juLgesti ja aoameelselt nii sdbrdle kui aastasele.

P. Ruus'i tiisedat kuju on aististi hdih ametitennad kiill ntti-nud, kuid hindlasti ei htnne suurem osa meist tema sisemist inimestIdhemalt. Need aga, hes P. Ruus'iga pihemat aega on puutunud,hokku, nagu ka nende riddde kirjutoja, meie Uhiigu asjdtte toimi-misel rliimase himne aasta kestes, peaaad tu.nnustama, et P. Ruus'imoraalne mdj meie ku.tse-ala aiguste kailsmisel ja meie kutse-Ahingutegeztuse korraldamisel on olnud suur. Tema haruldaselt tus1zdiglustunne, meeleausus, tdearmastus, mehine julgus ja soe osaaAttd.meti,uendade saahtsest on olnud sellehs haliuhs, millele oleme odi-nud. toetada nArhuse j& hahtluse hetkeit ja- mis ou aidanud tund.u.tasti sellehs haasa, et me,ie priiided on piisinud diges suunas.

htiitena, kuidas P. Ruus'i hinnatahse seal, kus teda on ,pitudldhemalt lund.ma, mainime iseloomulihku tihsilrasia, et meie amet-rend P. Ruus piisib daslate hesles meie ohuitserionna etii(tist koos-tuva hdrgemale ohaitseride hogu aukohlu esimehena. Juba see zttiiketiksikasi raitisi b haalura/ keelt._ Peeter'Ruus slindis 25. juunil 1872 a. Vatgamaal. Lora moisas.Ldpetas Tarlu Veterintitir-lnstituudt 30. okt. 1897 a. Astus sellejtirele Vene sdjatde teentslusse- Olnud teeninud kaardiade ratsa-

_w

riipemenlides, tegi haasa Vene-Jaapani soia, n.imttoti 1908 a' Peter-buri rirtgkouua uPt"riitiitir,,)litsrrse kdskudelditlo.k s t/s//Ps ning maa'ilma sol'as ldttsis ho4'11 , io uiintahs Loodcrinde 1'(lcrittatir-aolilsttsriilpna "hoh0lr. l9l8 n. iotrdis P. Ruus riigirti'uttikuu't ,kodumaale'Md.tirati 5. XII. t I Ile sli "lnitseutie TteterinlitirItalitsusr iilemaks nittgidr!!mise oasl. dct'c111bn5 Initseutic holtuslega uorustuse aalilsuse'nteimahs, milliste! kohr't,le/ trr'nib aelerinilcir-holonclina praeg Lesliaabad'ussdja jtuele onnet&ti P. Ruus'ile I liigi labddusrisl'

Tlinu P. Raus'i ztiluntuscle ja autoriteedile ott meie haitse'utie

t eteri ndtir- horraldus e e s huj ulih u maitl.E. L. U. auliihnehs rnlinise puhtrl sooaib E L' R' loimetus

tugupeetud. ametioennaltt aturc ni g dduhat senise tegelJuse iathanist'A. O.

Tartu Ulikooli Loomaarsiiteaduskonna Sisehaiguste kliinikust'.hrhataja Dots Dr' A' Laas'

Okas6una (D&tur{t stramonium) miirgistusjuht hobusel'

Dots' A. Laas'

Enne ktli oma patsieudi haigusloo kirjeldusele minna, katsun teha

liihikesekokkuvdtteolenllsolevasikirjandusestokas6unamiirgistusekohta.On ju mustlaste ja llobuseparsnikkude seas viisiks saanud, mis parit

iuba 16. saiandist, naskcirrda m6ringaid tahtsajd vigu looma miiLimisel'

britl t"s"fi iutevai agu lilmised respiratsiooni- organite haigustum.iste puhul'

OUsonoi uaft"n'ftn]ise'" Ia vr'ala:ise vaga paljuid ar'limisralrendeid' muuscas

ru[{'ii^,,t- n,ropo bcllqJott]to. . Hyostytmu.s nigPr'i ia, -Da.lura stra'

m'oniumi prepariaie; anlakse ncid sissc kas alkoloidrde' tinktuuride' lehtede'

seemnete. vaite vdi juurte niiol Nagu teada, kuuluvad kdik need kolm

i"i;;';; t, n ". " t "

perckonda ja nende. larmakoloogiline toime organis-

misse on ka enam-vehem lihesugu ne' - ,

A//op a belladonna ja Dalura

;i;;*;r;"; sisaldavad atropiini, kuna Hyoscyamus rulgul - skopolamiini'

itroii"iiiioaorro ia llyascyarats 'rger'i miirgistuste kohta leidub vdrd-

i;;iti*".i;'titi;;Jutt, t1'n" ' DdtLra stramoni''m I miirgistuste kohta on

i."J.' riri,i-iir,ii't"o ;rrhLrd. Nii kifjuiab. A I i a s, et iihes Saksa kahurvte

""ti*it- tit lt"t 1'918. ,. Tngtutogis Asovi mere adrcs'

^on '16 hobust

if."rO-" l"it"a. ,tidmiset saanud nrLirgistuse, mille tagajarjel 3 haiget surnud.

(oi"if "ri- """rn ""rrem

suLrr tirritus, tiirude nahud, puhutus, kiire niitjas

"rl.1l .L.l^t.ni"onimirre, pupitlide laienemjne' miiratsemine ja krambid'

ft.lrr..rit"a'-t",t"sisal,lrnud Datura stramoniami le'Il, sellest siis ka

massiline miirsistus iihe korraga Sektsioonil leitud kerge maosoolte-pdletik

i;-;;;;;"iil;i.- ;;bedus. Koppitz mainib juhtu' kus pedre, okasouna

io"riJ"'[iltl"ra marutovele satnanevad siimptomid: suur e itus' maha-

pildumised iiimpanismtrs ja halvatus; loom olevat miirgistusest toibunud

alles viiendal pdeval. Seitsnre surnud ani kohia tehendab Zatnack' el

need olid peale okasduna lehtede ja varte 6gimist m6ne minuti j?irele haka-nud vaaruma, iuigerdama ja maha kukkunud, millele jargnenud ka surm.

H d i e I s mainib kolme miirgistunud hobuse kohta Rumeenia laatsa-retis, ei neil oli tekkinud 6 tunni j:irele pdrast okasduna rohu sodtmisthigistus, maratsemine, ruiidriaas, kusepakitsus ja iidsel jergnenud surm. -Hobune, kellele rinnutuse vastu oli omanik annud, Datura stramoniumiseemneid, lAks rahutuks ja tikkus edasi, muudest siimptomitest olid: uimsus,miidriaas, kiire pulss ja kuivad limakestad (v a n D ie r ru e n-Holland).Szcilliis - Ungarist tahendab, et nrustlased sdttdavad hobusiele rinnutusevarjamiseks okas6una seemneid 25 -45 gr., selle tagajerjel viiheneb hingeldus,njmelt kopsu emfiiseemi puhul, 24 tunni jooksul m6juva1t. p o g g i(ltaaliasi) poolt on t:iheldatud uriirgistusjuht, mis l6ppenud surmaga. Rinrur-tuse ja koha varjamiseks miiiigi ajaks annud mustlane oma hobusele peoteie okasouna seemneid. Annus olnud aga niivdrt suur, et hobune surnudmainitud seemnete miirgistusse. Sektsioonil olid leiiud puhutud sooled jakergekujuline nelriit. Ka olevai leilud soolesiiku toiimassis osa seedimalaseemneid. Itaalias olevat see petmiseviis mustlaste seas dige laialt levinenud.

Rohkem andmeid okas6una miirgistuse kohta kirjanduses ei leidu.Minu patsiendi haiguse anamnees on jargmine: peipsi kandist

p?iritolev omanik on toonud oma hobuse Tartu laadale miiLia, kelle tahiljuti ostnud. Ostmise ajal pole erilist looma juures midagi mZirga-nud, alles hiljem pAale jootmist hakanud loom raskesti k6huga t6m-bama, hingeldama - avastunud rinnutus. Passist seJgunud, et temaolevat liihikese aja kestel juba kuues peremees sellele loomale. Laadaeel6htul tulnud mustlane talle linnas juure hobust kauplema. einnutuhobuse eest pakkunud musilane viihe, kaup ei ole sobinud. parastpakkunud mustlane oma abi ja lubanud rinnutust paariks peevakskinni panna, kui omanik maksab temale vastava tasu (10 krooni).Sellega olnud omanik pari ja lnustlane annud temale umbes ir/s supi-lusika tiiit muste seemneid ja kiiskinud honrmiku vara hobusele kaer-tega sisse sddta. Nagu kestud, sodtnud ta laada hommikul kella 3 ja4 vahel seemned hobusele kaertega sisse. Kella 8 paiku marganudaga omanik, et loom on rahutu, kaabib esimeste jalgadega ja tahabmaha heita. Nahes, ei loom ei rahustu tOttaskl omanik abi otsima.

Olulist kliinilisel jiirelevaatusel v6is tiiheldada; patsient - hallmera 11 a. \tana, ca 148 cm korge, kergeveo-hobuse triiipi, keskmisestoitumuses. Loom on rahutu, kaabib aeg-ajalt esimeste jalgadega, tui-gerdab ja tikub edasi, jetab mulje nagu oleks ta purjus. Nahk kesk-mise paksusega, elastne, naha to iihtlaselt jaotatud. Silma sidekestadtumep'rnased; silmades v6is tiiheldada pupillide laiumist. Ninalima-kestad sinakaspunased, kuivad; suulimakest kahvatu roosa ja kuiv.Liimfisolmed fiisioloogrlistes piirides. Keha t0 in recto 88,40 C. pulss96 korda minutis, ebakorrapdrane, ebaiih ane, vaevalt tunda, arteri

-w4

taitufilus ja pinevus n6rgad. Siidame tiput6uge n6rgalt tunda, pet-

kussioonil'tumestuse piirkond vdhenenud, auskultatsioonil toonid eba-

ouhtad - kloppiv siiclanle tegevus' Hingamine 36 korda minutis'

losto-abdomina alset tiiiipi, kuid kaunis paaliskaudne' Kopsu perkus-

sioon andis valju ja iilivalju k6la ning kopsLr piirid olid merksa taha-

ja allapoole nihkunud. Auskultatsioonjl n6rgenenud ja karedad hin-

gamiskatrinaO, vasakus kopsus iiksikudkuivadriigilad Seede-elundite

iuurdlusel liiks korda kindlaks teha peristaltika n6rgenemist ja rektaal-

sel eksploratsioonil suures koolonis kerget meteorjsmi' KusepOis osu-

tus tiihjaks.Elkki omanik esialgu salgas seemnete sissesoOtmist, tuonistas la

pdrast, kLluldes looma surmahedaohtu miirgistuse tagaj?irjel' k6ik nlal-

iahendutua haiguse eelloos nustlaseli mdZiratud kinnipanemise loo iiles

ning raputas taskust valja veel needki terakesed mis sinna jerele iaa-

nual paate selle ei oinud enam mingit kahtlust, et meil tegemist

okasouna seemnete miirgistusega, sest et seemned, mis loomale sisse

sdodetud, osulusid Drr,/'a s!rcmoniumi seemneteks'

Vastumiirgiks sai siistitud nahaalusi Pilocarpini hydrochloric'

0,4+10,0 aqia ttestillata ja hiljem OL' camphorati 250/0 - 20 ccm'

Paate ttattanendatud ravi on loom m6ne tunni jZirele toibunud' n6nda

et omanik v6is jArgmisel piieval koju tagasi soita'

Nagu selleit nahtub, praktiseeritakse ka meie maal rinnuluse var-

jamiseks muude vahendite hr'lgas Dahtra sttamoniu Li seemoeid' et

'sellega hobustel atropiini miirgistuse siimptome esile kutsuda' Sisse-

rooO-.t"d seemnete hulgast ripuvad ara ka murgistuse siimptomid:

erritus vOi uimsus, peristaltika kadumise tdttu tuleb meteorismus;

miidriaas, koha kadumine ja hingamise halvatus, elav vOi rahulik tem-

p.rr..nt voi jiille korraliku hingamistegevuse ettekujutamine' Alropa

belhdnnna ia Hyoscyamus nigeri prcparcatide moju v?iltab ligikaudu

uts Ottpa"u, ktia Datura stramoniumi preparaatide mOju aga valtab'

nagu katsed n?iitavad,2 ja rohkem piieva'- Kirjundu." andmetel on Datura stramonium mustlaste poolt

t7, salandit Poolasse toodud ja siiiilt on ta perast raudteega ka meie

maale'sattunud (Lehmann), kuna Klinge mainib' et la on meile

i"lti.." si...tooOud Kagu-Euroopast ja Aasiast Eestis kasvab Dal'

stramonium paamiselt aedades ja kom p^ostihunn ikut: .'ittt: teda kas'

vatatakse rohiem dekoratiiv-taimena' Oiekroon on tal kurdunud' iidris

uhesuuruste tipetega, kupar avaneb poolmetena; 6ied valged' harva

kahvatu violetid, nad on suured, pikalt lehterjad, kurdunud' jarsu peen'

otsaliste tipeiega. Lehed varrelised, paljad; oitseb juulikuul; vili -

L6puks olgu t?ihendatud, et rinnutuse 'kinnipanemise"on kiillalt tahtis, et leda valgustaks ka teised kolleegid, kellel

rohkem kogemusi ; tarvitatakse ju kindlasti pleIe solanaceae perc'

konda kuuluvate taimede veel palju teisi, peale selle veel mingisugu'

seid olisid jne. Ettevaatuse m6ttes toimetame juba m6nda aega n6nda

et koigil neil juhtudtl, kus soovitakse saada tunnistust looma tervislise

seisukorra iile, peab loom jZiarna kliinilise valve alla viihemalt 24 tun-

niks ja, nagu kogemused n2iitavad, on sel ka oma teatud tagam6te'

sest selle aja jooksul on voimalik pohjalikuit patsienti labi uurida ja

selle aja veitusel kaob ka sisseantud vahendile moju ning tuleb ilm-

siks looma t6-eline tervisline seisukord Sarnased patsendid tulevad

kliinikusse harilikult ikka piiAle laadapiievade, seilega moiidub siis ca

48 tundi kinnipanemise vahendi sissesdotmise momendist. Sarnastel

juhtudel ainult asjaomane looma jerelevaatus lubab pettust kindlaks teha'

ogane kupar, 4 poolmega (Vilberg). Seemned

lised, pinnalt peensdmerjad (Gintet).

* mustad, neerukuju-

kiisimussel alal

Kirjandus.

1. Alias, A.: Einige F'?ille von Vcrgifturrg durch Stechaplelblatier bei Pler-

den. Berl Tier?irzil. Wschr. lg. 1920 lk. 12-+-125.2. Frijhncr, I'.. Prof. Dr.: Lehrbuch der ToxiLologie. V. Aufl- 1927'

3, , , Lehrbuch dcr Arzneimiitellehre f Tierarzte

13. Aqil. 1929.

4. f r n r e p, H. R.l yqe6HHR {aPnakorHo3ir fl $aP,{aqearhqeckofi 6oraHHRu

Ll r.r:n. 1899. Cn6. lk 2O2.

Deutsches Referat :

A. Laas. - Ein Fall von Stechapfelvergiftung beim Pferde'

Nach Ubersicht der einschllgigen Literaiurangaben wird ein Fall von

Stechapielvergittung (Datura stramonium) bei einem Pterde beschrieben, dem

der tsesitzer iwecki Verhelmlichung der Dampfigkeit vor dem Verkauf aui

Anraten eines Zigeuners etwa 1r/: Essliifiel voll Siechapfelsamen eingegeben

hatte. Dje erste; Vergiitungserscheinungen traten bei der ll-jahrigen Stute

nach 4-5 Stunden auf. Ei wurden beobachtei: Unruhe, Schwanken, Vor-wertsdrangen, Pupillenerweiterung, Rdtung der Conjunctiva u. Nasenschleim-

haut, Trockenheit der luundschleimhaut, schwacher unregelmassjger beschleu-

nigter (96 in d. Min.) Puls, Llerzklopien, oberillchliche Atrnung (lJG in d

Min.), abgeschwachte Pelistaltik. Mastdarmtemperatur 38,4. Nach subku-

laner Verabreichung von Pilocarp. hydroch!. 0,,1 und spater Ol. cariPh.

25oJo 20,0 erholte sich das Pferd in einiger Stunden. E. R.

76

8. Poggi, Adtiano:dl stramonio. I-a N(ova Vet.t. Wschr. )& 37, 1929, ll(. 589.

9. Wilberg, C.: Ecsti

Avvaleramento mortale in un cavailo dovuto ai scmi

1928, 6. aasiakaik, \& 5, Ik l6-17. Reier': Deutsch

taimcstik. II triikk 1925.

5. Hofcls, van Dicrmcr, Szdll6s, Koppitz ja Zarnack tsi'taadid lrof. Frdhocri jarele.

6. Klidge, Joh. ,Uag.: flora von Est-, Liv- rnd Curland, lleval1R82 lchck.203.

7. Lchmann, Eduard, Dr-: Flora von Polnisch Livland mit beson-

deref Beriicksichtigung der Florcngebietc Nordwestnlssla0ds, des Ostbalticrms, der

Gouv. Pskov rlnd St. Petcrsburg. .lurjew (Do4rat) 1895. Druck von C. MatticsenLehek. 212-213.

Ringkirja saatmise p6hjuseks on olnud, et tapamajades, eriti viimasel

ajal, sageli lahkamisel leitud ,tiisikust ainult kinnisel kujul', v6i loomad

,osuiuvad tapmisel tjisikuse vabadeks'.Eksimiied on vdimalikud ka tiisikuse diagnoosimisel, selle vastu vaielda

ei saa. On voimalik, et proovjde m:irkimisel Ns N! v6i nimi Ara vaheta-

takse. On v6imalik ka, et sundtapmisele lntreratakse teatud lehm, kuid

omanik saadab teise. Saerane juht o1i vist Plrnrrmaal (kindlasti t6endada

siiski ei vdi); sundlapmisele meeratud lehm olj v0rdlernisi kena, rarnmus,

kuna alles iei kohn lehm. Omanik oleks aga parema meelega viimase tap-

misele mearanud. Kes v?ihegi tiisikuse alal tegutsenud, teab, et sageli

kOhnal, kiihival lehmal tiisikust rdas kindlaks alati ieha ei saa ja vastIoksa

vordlemisi tublil vdi taitsa tubiil lehrnal ofl riias pisikud leida. Uliopil'Keerd oma auhinnatdds neitas, et Tar{u tapamajas kdige raskema kaaluga

lehmad sageli olid tiisikuses.Oma"uik kuidagi ei taha uskuda, et la parem lehm pdeb lahiist tiisi'

kust ja halven miite. Kui lehmal on sarvel Ne, siis teda vahetada ei saa'

On aga nimi, siis kiill. Kas tapamajas v6ib teada kas ,,Maasik" on must

v6i punane lehm ja just see lehm, mida kohapealne loom"afst tapmisele

saatii. Loomaarst aga talus kiiib harva ja ei saa ka kontrollida alafi'

Kerkib keelele kiisimus, missugune on see 6jge ,'kjnnine' tiisikus ja

kuidas seda otsusiada elusloomal voi ka lahkamisel. Kalsun allpool seda

selsitada.Teada on, et meil Eestjs (vahemalt Tartus) seni liisjkuse p6hjal sund-

tapmis€le mAeratud lehrni juureldakse ainult makroskoobiliselt, ilrrla et bakte-

ri;loogiiist v6i histoloogilisi juurdlust eite vdetakse, see aga on tarvilik'nagu allpool nlieme.

Ei ole makroskoo biliselt iapeiud loomal muutusi leida, vdi on muutu'nud ainult bronhiaal- ja tnediaslinaal'naAntted, ]ubjastunud pesad, siis tahen-

dab on tapamaja leiLr ja ka akti pdhjal veisel kjnnine kopsu tiisikl]s, voiiildse lehm liisikusest vaba. On see alaii Dii? Ei, alati see nii ei ole'

Makroskoobilise negatiivse leiu peale \aalafiala lehm voib siiskj lahtise iii-sikusega olla, pisiktid roag, v6i hingamisega erjtada, seega tiisikusepisikuid

tevitadi, Seili kohta allpool rn6ned n:iited. Nahtavasti on ka Saksamaal

seeraseid juhie esinenud, kus raias on tiisikusepisikuid leilud, aga lahkarnisel

makroskoobiline leid negatiivne. Vastasel korral ministeeriurn ei oleks

18. apr. 1923 a. ru:irrust valja arlnud, et tapetuid loomi sel korral, kui

lahkamise makroskoobiline leid negatiivne on, aga elusloornal liisikuse pisi-

kute eritamine kindlaks on tehtud, peab neid loomi veel teiendavait uurima'

Selle tajerdava ndudega oI monigi arusaamatus era hoitud,

R a u i m a Ir ir . iil(s luntumaid vejste tiisjkuse tundjajd kinfiitab, et

loomadel 6huiorustikus tiisikusepjsilased leiduda vdivad, ilma et rad tiikkaega silnrnihtavaid muutusi kopsus tekitaks, palogecnselt toimiks. Ta kirjel-

da"b rea juhte, kus elusloomal oli positjivne tiisikusepisikute leid, kuid

lahkamisel kopsus ega rcgionaarsetes nerrnretes mjngisuguseid fiakroskoo-bilisi muutusi ei oltud, kiill aga olid alati enama v6i vehema ulatusega

D6leiikulised muutused kopsu pleural. Kuipalju saaraseid juhte esineb,

iaoselt ei tea delda. kuid Rautmann on 2 aasta jooksul kirjeldanud

1l juhtu.

Kas ,,kinnine" v6i ,,lahtine" tiisikus.

F. Laja.

11. Xl. 20, a. .]\ii 5037 ali saatis velja loomatervishoiu osakond j?irg-

misesisulise ringklrja :

,,Veiste tiisikLrse vastu vditlemise maaruse S ,1 p6hjal kuuluvad lahlisttiisikust p6devad veised ja sead ametliku Iooflaarsti korraldusel sundtapmi-sele. Tahendatud m:iaruse pdhjal on, eriii vijnrasel ajal, ametlikkude looma-arstide korraldusel rohkel arvui tiisikushaigcid veiseid mii:iratud sundtapmi-sele. Osakonnale saadetud aktidest ei selgu aga mitie igakord, et tape-tud loolnad oleksid tdesti pddenud lahtist tiisikust,vaid sagedasti k o n s t a t e e r i t a k s e taparnajad,es tiisi-kust ainult kinnisel ku.j ul. Esinevad ka iuhtumid,kus sundtapmisele maeralud loomad osutuvad tap-misel tj isikuse vabadeks, (.&lin[ harverrdus).

Juhtides sellele asjaolule 'Ieie t?ihelepanu, lealab osakond, et edas-pidi rnaksetakse kahjutasu ainult sei korral, kuiloom tapmisei osutub tOesii lahtises tjisikuses ole-vaks vdi kui loom on m?ieratud sundtaomisele see-rum ila boratooriu mi diagn ostilise osako n na o t s u s epOhjal. (Minu harvendus).

Eksidiagnooside lrahoidnriseks on tarvilik, et saadetakse roa-, piimav6i muud proovid diagnostiljsse osakonda juurdluse toimiIniseks."

Mitmed, lugedes seda ringkirja, on otsusele iulnud, et tulevikus tiisikustainult riiklikus seeru m ilaboratooriurr is vdib diagnoosjda. Seda ringkirjas oiseiteldud ei ole, kiill ehk vdib seda ridade vaheli v?ilja lugeda, nagu sedagi,et eksidiagnoosisi andesdalakse ainult riiklikule seerumilaboratooriumjle.Miks ainult rijklikrle seeru n ila boraioorium ile, see ieeb kiili arusaamaiuks,Minu arust peaks kiill Iubalanra veheIIralt ka iiiikooli loomaarstiteaduskonnaasutistel tegutseda liisikuse diagnoosirnise alal, vaslasel koral halvab seekindlasti mainitud ieaduskonna dppetegevust, Meie piind peaks olema vastu-pidine, loomaarsijteaduskonna tegevusele igatpidi kaasa ajdaia, et oleks v0i-malik iili0pilasi suuremal rnaaral pareminj ette valrnistada tegelikule elule.

F

Toon m6ned Qautmann'i lahkamise p(otokollid:1) Lahkamise protokoll 15. martsil 1926. a. Kops k6\,asti ddemaioosne, kopsu

kocs patol. an"ioomilisi muutusi kindtaks teha ei saa. Kopsukclm kogu ulaiuseshdgune, kaetud 6hukesc v6rgutaolisc, kohati hatulise kaega. Kopsq niiiiflied pundr-nud, viimases mediaslinaal'naarmes leidil mitu ndOpn6elapeasuIrust. l{ollekashallipesa, kuid mitte vaardrlnud ega lubjasiurud. Bronhiaallimas kui ka nadnneics bakie-rioloogil. tiisikusepisil(lrd lcida.

-2) Lahkanrisc prolokoll 11. axg- lll26. a. Kopsukelm liogu |1latuses h?ignne,kaetud 6rna kollrka ja punaka koltati hatutise kacga. iuuutusi kopsus ega kopsu-raarmetcs kindlahs iella ei saa. KoDsu rnitmelt koltalt bro hiaallimast valmistatrdpreparaatides lrliliroskoobilisclt tiisiktartisitrsi l.idr ei olr, l\ull aga katsclooma abilkindlaks lc rt'rLl.

Protokolli pohjal voime konstaieerida ainult kinl1ist iiisikust, aga tegelikult mjs on ?

On siin lahtise v0i kinnise tiisikusega tegemjst? Saerasle aktide p6hjalringkirja jlrele riiiid loomatervishoiu osakond tasu ei maksa, aga ometi olikindlaks tehtud, et nced loomad elusalt juba liisikusepisilasi eritasid, seegaka tiisikust levitasid.

1923. a- Kdnigsbcrgis tddiades anii mi0ule jarele uurida iiisiliuse pArast tapetudveise kops. 'Iapamajas tijsikust ei leitud. Ka preili, kes tavaliselt tiisikust uuris, eileidnud kopsus midagi. Komlasin p6hjaliliLllt kopsu Sari ja jullLrsliknlt tundsin sbrlneall vaikest herncsuutust solmekest. Kopsu Iahti Idigaies leidsln \,Aikesc vaardunudpesakese, milles ka tiisiknse pisilasi lcida. hr olcki nra pdhjltikult uurinLld liopslloleks bal(terioloogili e diagnoos elusloomal os|ttlrd valeks; lehm oleks tunnustatudtiisikusevabaks.

Meil tapamajades ei uurita l{a miite cm:rkrt. Tavaliselt ldisatakseemakas virja ja visalaksc nurkr.

K. m6isas dots. Tombers oletas iihcl ahtial lchfial emaka iiisjkurt. Lehmtapeti Emakas m;ngisuqusci(l idLmel(esi rDal(roslioobilisett lcida ei olnud, ainuli seinadolid paksenclrrd. l-ir\is oli milLr l,reparaati valmistada, enne kri leiii tijsikusepisikuid.Makroslloobilisc juufdluse piihjal oleks emal(ils tiisikusest vaba olnud, ja vale diagnoos.

_Blljairika kliinikusse toodi iiisik!sc kahllane lchfi. Dots. Karlson rdapre-paraadis leidis hrl8a tiisil(uscpisilasi. lapmiscl kopsus tiisil(usc pesi ei 01nud, ki.illaga mesenteriaalnhArnetcs ja nlujitl. l(ds need olid hinr jse kopsutiisii(use juhud ?

DL liautmann kirjeldab veel h vitavat juhtu: vcjs 31/l vana, Iievadcl 192tj. a.p6dcflud_suu- ja.sorat6be. P;jrast sedr vii!. LdhnrLs jaaDud ja alles karjamaal para-ncnud. Dets. l{127. n. icist l(orda po,rgrs ji andrs kcsTimjsett ix Z+ tiitrii piima'k!oijaanuarini 1928 a. tlaigusc tu nused ilftlrsid alles 7. l. 2lJ: mnLllljk isrl, sagcti ras-kendat|ld rocstaminc; roe pudrune, kuid ftit',e \:esivedel. PiinaaDd vahenei hakkj6 8 I'ihini. Et I.l p. ootanise jlirelc Ichm ci patauenud, kuisutj loomaarst, kesmingisuguseicl pidcmcid t betkuloosi Jiag Uostks ci lcidnud. DlaHno,rsis mao- jasoolte katarri ja maiifas vasiava rirvi. 23. L 2l1 il. silmDjlllav hal\'6ncnine, taielikagalaktia ja isupultdus. JAn( keskminc, vaade tuhm. 2i. l.28. a. lehm srlri. Oma-Jlil(u iiteluse jafele Ietrm kaotaInd 200 0aela lihas. Lahkanine: MediastiIaal.naarme-tes tbc. muutlLsed ja haavandiljsed mulltused pceusooltcs, Llmbes 1snt. slihntsed iso-leeritud paised, libemios penui kuoi nrrrtsir s!LulLlscd stlcdad paiscd, mille ilmbruscsvaikesed miliaars6lmekcscd. l'lcsente,iiralna;irmcd keskmisrlt l)u dunud, labiniisked,pekkillsc omaduse8a, kuid vaardunud, lubjilstunud pcsi lcida ei ole. Kirjeldatud leiupdhial.arvati, et on tcgernist l,llLrioimega, sest pcale sclle olj veel limakcsla pundu,mine jfl prnetus. Mikrosknobilis€I jnurdlosel leili mao- ja soolte paisetes, kui kirmahlas0lmedes crakorr,aliselt paljn tiisihusepisilasi, preparait oli iaitsa pnnane. Tekt(jskah{lLrs kas ci olc tegemist pafilrbcrkuloosi v6i liidude tbc., l(uid oletus osutusekslikuks.

See juht naitab, kui raske on teinekord kliiniliselt iiisjkust diagnoosidaja kui tahtis on ka soolte sisemuse juurdlus, kui djagnoositud soolie tiisikusolgugi et nende nr esen teriaalnaarmed veliselt eriliselt muutunud ei ole.

Need neited peaks kiiltaldaseli selgitama l) kui raske on aktide ja

makroskoobilise vaatluse jalele otsustada, kas on tegemist lahtise vdi kinnisetiisikusega ja 2) et makroskoobilisest vaatlusest alati ei ole kiillalt otsusta-miseks, kas lehm on iiisikusevaba v6i kinnise tiisikusega, kui bakteriolcogi-Iiselt elusloomal tiisikus on kindlaks tehtud.

Arusaamatuste ?irahoidmiseks tuleks ka meil nduda, et iapamajadessundtapmisele tiisikuse perast maaratud loomade kopsulima, sooli ja emakatka baktelioloogiliselt uuritaks, enne kui otsuslatakse, et veisel lahtist tiisikustei ole. Ei ole tapamajal neid voimalusi, siis tuleks kogu vastaY organsaata vastavasse asutisse juurdluseks.

Eelnimetatud S tehendus lausub; ,Lahtise tiisikuse all mdistetakse nii'sugust tiisikusehaiguse kuju, mida valispidisie tundemiirkjde p6hjal kopsus,udaras, emakojas v6i sooltes kindlaks v6ib teha vdi mille juures tiisikusebatsillide valjaeraldamine nimelatud elunditest bakierioloogiljselt tdesiatud on".Tiihendab maarus lubab kljinilise leju p6hjal lehma sundlapmisele m?i?irata.

Loomaarsi teeb seda, kuid lahkamisel tiisikusi ei leila ja uue ringkirja pdhjaltasu enam ei makseta. Kui raske niii.id loornaarstil iegutseda on, selltksioon paar neidet kohalikust elust

J. m6jsa. I-ehm 6ige lahja, pcaacgu luo li kondid; kohibl arrskulteerideskrulda viled ja raginad; n?iarmed suurencnud. Diagnoos: tiisikus. Ru.rproovis iiisi-kuse pisilasi leidaei olc. Looma seisukord nii vitcts sriski, et vdis karta otsasaamistOmanik laseb tappa, kuid tiisikuse pcsi leida ei ole. Maksas abstsess.

V. m6isa. I-ehm umbes samasugnses seisukorras. Voeiud roaproov, kuid pisi'kuid leida ej ole. Lehm siiski tapetakse. Lalrka isel generaljseeritud tiisikus. Lehmtuli maha matta.

Vdiame need kaks juhtu pius rjngkiri. Missugune on niiiid looma-arstiseisukord ? ! V6ib ta veel energiliselt teguiseda, julgelt? Ei. Tagaj:irgon see, et loomaarstjd hakkavad selles suhtes tagasi hoidma, kuna aga

tarvis oleks vastupidine seisukord, ori ju lause tuniud: kes midagi ei tee, see

ka ei eksi ja pole ka eksidiagnoosisi karta. Tarvis on aga, et looflaarstidtiisikuse vastu vditlemisel energilisemali tegutseks.

Dr. Rautmann tegi kindlaks, et mitte jgaiiks lahiise tiisikusega lehmalati riiaga tiisikuse pisikuid ei erita. Ta jaotab lehnrad Delja gruppi.

4 gr. Lehrnad kdhilrad, hingamisel raginad kuulda, vdi vllhe; iildtunnused on;lahjenemiile, liimlisdlmedes pesakesed. TiisikLlst roas voib leida ainult 42,7r',10 juhtudel.

3 gr. Loomad kohivad, hingamisel r:iginad; iildtunrllseid ei ole, voi jalleloomad kdhivad, knid kopsLrs muutusi kindlaks teha ei saa, aga iildtunnused onPisikuid v6ib kirdlal(s teLa 41,100 juhtudel.

2 gr. Sageli l.hrnid kohivad. koha vabatahtlik. Kuid mingistiguseid teisikalrtlu.ta;aid tuinuscid ei ole. I'rsikuid \oib ,ida r';,7',, lflllJLtel. -

1 gr. Lehrnad harvr vabrtahtlil(olt kohivad, muidu mingisuguseid kahtlusiavaidtunnuseid- ei ole. Ka siin viiib rdas 16,7r/o julrtudel tiisil sepisjlasi leida.

Vdib oleiada, et neil juhtudel, kus pisikuid r6as leida ei ole, on iege-mist kinnise tiisikusega. (uid igaiiks, kes vilhegi tiisikuse vastLr v6itlemisealal tegulsenud, teab, kui raske teinekord on vastavat rbga saada, ja iilal-ioodud tabelisi ka neeme, ct kdige kahllasemas grupjs ainult pooltel juhiudelon rcjas vdimalik pisikuid kindlaks ieha. Raskusi tekitab ka S l0 tliimine,mis nduab: et ,,tijsikuse kahtluse selgitanline peab siindima kahe niidalajooksul. Kui selgub, et tjisikusekahtlu s pdhjendamaia on, vabastatakse maja-pidamine kdigist maksmapandud kitsendustest".

-F

10

Klijnilise leiu j?irele on niiiid riskantne midagi teha. Roaproov vdetud.Mikroskoobiliselt pisilasi ei leidu. Siistitakse meresiga. Mereseal kahe

n:idala j:irele tiisikuse tunnuseid veel ei ole. Teinekord nduab see 11/z kuudv6i enam aega. M:i?iruse jiirele peab see aga 2 nAdala jooksul sundima.Omanik tunneb seadust ja nOuab vabastamist. Keelata seaduse jarele ei saa,

aga loomaarst vabaks ka ei tohiks tunnistada, Omatlik miiiib lehma ara, tateda pidada ei taha, tapaloomaks ka ei ffiiii, vaid mi.iiib teisele eluloomaks.Tiisikus sellega aga levineb. Tean juhtu, kus omanik iitles, et rniiiib sae'rase lehma suguloomaks (tal oli t6ukari).

Ringkirja pdhjal peab otsuslama, et meil tahelakse ainult lahtise iiisi-kuse vastu v6idelda, jattes kdrvale iildse tiisikuse vastu vditlemise Kuidiiks autor (nimi kahjuks meelest leinud) kiisib, mis dige tahendab ainultlahtise tiisikuse vastu vditlemine. Tana ta on toesti kinnine juht, kuidmdne paeva jarele vdjb ta m6ningate momentide tdttu lahtiseks muutuda ja

selle tdttu olla sama kardetav tiisikuse levitaja, kui lahtjse tiisikusega loom.Et see nii mitie ei ole, selleks puudub meil ,gasugune kindlustus.

Ringkid oDalt poolt toonitab veel kord et meie peame ainult lahlisetiisikuse vastu voitlema. Kas see meil k6ige otstalbekohasem on ja kas

meie seda saame vdi tbc. isegi vehendada suudame, on omaette kusimus,millest ehk edaspidi juttu teha tuleb.

KokkuvOte.

Arusaamatuste arahoidniseks peaks lapamajades, kui lehm oii sund-tapmisele m:iAralud ja negatiivoe maLroskoobjline leid oli, veel nimetatudlehmade organisi taiendavalt bakterioloogiliselt ja ka histoloogiliselt uurima.Annavad ka need vjimased uurimismeetodid eitava vastuse, sjis alles Y6ibkiudlasti delda, et lehm 01i tiisikusest vaba voi oli tal kinnine tiisikus. Eiole neid juurdlusi tapamajas sisseseadele puuduse 16ltu vOjmalik teha, siistuleb materjal vastavalesse asuiislesse jereleuuritniseks saaia. Loomi sund-taprnisele saates, tuleks saaiekirjas ieatada, missuguses organis on Ialrtinetiisikus konstatecritud. Kui andcstatakse eksidlagnoosisi riiklikule seerunlilaboratooriumile, siis peaks iikslkud juhud andeslalana ka teistele, eriti klii-nilise leiu p6hjal sundtapmisele m:iiratud kordadel. Kliirilise Ieiu pdhjalm:iiiruste jerele vdib loorni tapmisele meijrata, siis ijksjkutel juhiudel vdivadeksitused esineda.

$ 10. tuleks muuta, pikendades lahtise liisikuse kindlaiistegemise aegaja !6udes uue proovi v6imist juuldluseks teatava aja jerele.

Piiiida mitte ainult lahlise liisiliuse vastu vdidelda, vaid tiisikuse vastuiildse, sest lahtise ja kinnise kopsutiisikuse suhe on vega relaliivne. Veistetiisikuse vasiu vditlemiselis peaks palju jiirjekindlamalt ja energilisemalttegutsema, kui seda seni on tehtud, seda n6uall meie tahva tervishoid ja

majanduslikud huvid. Ra?igitakse, et mainilud rirlgkirja laialisaatmise pdhju-seks on osalt Ioomalervishoiu osakotna rahapuudus, pool o/rrahade sisse-tulekust Iahcb peekonilondi toetuseks. Peekoni kasvnlamise soodustamincmitgi tingimusel ej tohiks sL.ludida iiisikuse vastu vditlemise arvel.

tl

Bang teatab, et Taanimaal on 1928. a. ieiendavad mderused tiisikusevastu v0itlemiseks valja antud, et edukamalt tiisikuse vastu v6idelda, kartesinglise agraarjaid, kes katsuvad Taani vdi ja liha v?iljaveole takistusi teha,pdhjendades, et Taanis on tiisikuses loomad, Sedasama v6ime ka meiekarta, kui aegsasti sellele ei mdtle ja tiisikuse vastu vditlemises tagasit6mbume. Meie loomaarstid peame aga ringkirja silrnas pidama, et vdima-likult vehe eksidiagroosisi esireks, ja et rirgkiri seda meele tuletab, ontervitatav.

Kirjandrs: 1) Dr. H. Rautmann. D. T. W. 1928. ,{, 10.2) Dr. ]1. Rautmann. D. T. W. 1929. N! 55.3) Prof. 13. Uanq. T. R. 1929. Nrr 40. Lhk.4) Loomatervish-oiu k?isiranmat.

Lhk.669.1hk.5,17.

145.

Oppekorraldusest Briti veterinair-college'ites.

Stipendiaal J. TehvLer.

Britis on vetelina[r-6ppuse korlaldajaks ja selle kontrollijaks KuninglikVeterinaer-arstide lnstituut ebk Kogu (Royal College o{ Veterinary Surgeons),Seda CoUege'it ei tohi era vahetada 6ppeasutustega, mis samuti college'inime kannavad. Kuninglik Veterinaar-arsiide College on juriidiline iihik,mis moodustub veterinleralstide st enestesi, Veterinaiirarstina v0ib Britisiungeerida ainult nimetatud College'i iiige (M. R. C. V. S. : Member oi theRoyal Co)lege of Veterinary Surgeons). Selle College'i liikrrekaart on identneloomaarsti diplomiga.

Kuningliku Veterinarir'arstide Institrudi ehk College'i tiiidesaaivaksv6imuks on College'i N6ukogu, mis koosneb 32 liikmest. College'i Ndu-kogust langeb valja igal aastal vanuse jerjekorras 8 iiiget ja nende asemelevalitakse sama arv uusi. College'il on Londonis oma maja (10 Qed LionSquare, London, W. C. 1). Seal asub ka College'i sekret:ir, kelle poolepd6rduda tuleb teadete saamiseks Briti veterina?ir-asjade iile.

Veterindir'6ppuse korraldus or kindlaks nAaratLrd mainitud Instituudipooit valjaantud maarustega ja see on iihtlaselt naksev kOigiBriti v e t e r i n A e r - 6 p p e a s u t i s t e kohta.

Britis on 5 veierinaer-6ppeasutist: 1. Royal Veterinary College Lon-donis (asutalud 1791. aastal), 2. Royal (Dick) Veterinary College Edin-burghis (asutaiud 1823. aastal), 3. Veterinary Crillege Glasgow's (asutatud1862. aastal), 4. Royal Veterinary College Dublinis (asutatud 1900. aastal)ja 5. Liverpooli Ulikooli Veierinaar.teaduse Kool (The Schol oi VeterinaryScience ot the Universily of I-iverpool, asutalud 1859. aastal Edinburghis.190,{. aasial Liverpooli Uljkooli juure iile lliinud). K0ik college'id, pealeDublini on tekkinud eraasulustena, saades sissetulekuid ainult oppe-maksudestja kliinikutest. Dublini Collcge on asutaiud valjtsuse poolf. Praegu saavadvalitsuselt loetust k0ik peale Olasgow College'i. Ulidpilasie maksud katavadvaevalt Dooled vlliamiDekuist.

y13t2

Londonis ja Edinburghis on iilidpilaste arv College'ites v6rdne umbesmeie omale (130-150), Glasgow's 70*80 ja iilejeanud kahes tunduvaltviihem. K6ik college'id peale Edinburghi, vdtavad vastu ka flaisdpilasi.

Igas college'is algab dppus igal aastal oktoobrikuu esimesel nedalal jadppeaasta (Session) on jagatud 3 semestriks I semester keslab oktoobristdetsembrini, II. jaanuarist aprillini ja Ill. maist juulini. Sisse astuda soovi-tatakse oktoobri semestriks, vastu voetakse aga ka jaanuaris. lga dppeaastapikkus on meeruste jArele 30 nedalat. Tegelikult on ta m6nes college'ispikem (Glasgow's kahel esimesel aastal 36 ja kahel viirnasel aastal 34nadalat).

Kdigis college'ites kestab 6ppus veterina:ir-alsti diplomi larvis 4 aastai.Lihema ajaga pole voimalik lopetada seda kursust Uhelgi, kes college'i orr

sisse astunud esimesele kursusele. Iga aasta on eite nehtud kindel 6ppe-kava ja enamasti kdigist dpitud ainetest tuleb sama aasta l6pul anda eksam.Seega on iili6pilane kohustatud oma 6ppeaja kestel sooritama eksamid4 korda-

AlljArgnevas esitan v6rdluseks 1. nduetava, 2. tegeliku 6ppekava Glas-gow'is, 3. tegeliku dppekava Edinburghis ja 4. Liverpooli Ulikooli Veteriniiiir-teaduste kooli dppekava 6ppeaastate jarjekoras i

VeterioAar-arstideKogu poolt antudmaAlustes n6uctavadained ja neflde tun-

dide arv.

I.6ppeaasta.

lll,6ppeaasta.

VcteriraAr-xrstidelnqii poort ;t"d i il;!j,. t",if;fl1m5irustcs nduetavad 'r l' : " : '';i;;; i;;;,4; 1 ,, v tt" airrele. rrrmerus

did" oru. la Lundl{le arr'

Ddinburghi Collegc'i6ppekavas ndlreta-

vad aincd.

Liveipoli UlikooliVeterinaar - teaduste

koolis niiuetavadained.

Patoloogia, scktsi-oon, bakterioloogia.

(80 : a0).

Materia medica, lar-ftaatsia ja tol(siko-

loogia (40: 20).

Hiigieen ja toitmis-opetus (40).

Pataloogia, bal<lcrio-loogia ja protozoo-

loogia (136: 68).

luatcria medica jatoksikoloogia

(65:25).

Velerinair-hiigieeflja toitnris6petus

168:12).

t'jatoloogii ja bak-terjoloogia.

Maleria medica jalarmaatsra.

Hngieen ja toiimis-6petus.

Geneetika.

Diagrostika.

Lihavaatuse eefkrrsus.

Paloloogia, bakterio-loogia ja protozoo-

loogia.

Materia medica, tok-sikoloogia ja prakti-

Iine farmaatsia.

VeterinAAr - hiigieenja toitmis-6pelus.

Veterinaar'meditsiinilrintsiibid ja praksis

ning lihavaatus.

Veterinaar - kirurgiaprintsiibid, praksis ja

siinnitusabi.

IV.6ppeaasta.

VeterinAar- nleditsiifl ilrintsiibid ja liha-

vaatus,

Vetcrina?ir - kirurgiaprirtsiibid ja snnni-tusabi. (Loenguid

kummaski 100 tundija praktilisi toidkokku 300 iundi).

Kiforgia ja siiIlnitus-abi.

Meditsiin.

Parasitoloogia.

Lihavaatus.

Operaiiiv-kirurgia jal(liinilised harju-

tused.

Kirurgia.

Meditsiin.

Sainnit!sabi.

Lihavaatus.

Pafasitoloogia.

I(ohtulik loomaarsti-teadus.Aoatoomia.

Keemia ja clemen-taarne Iiiiisika.

(80 : 30).

Bioloogia: elemen'taaf!e botaanikx iazooloogia. (60 r 20).

Anatoomia.

Keemia Ja elemen-taaflre tiiiisika.

(106 : 65).

Bioloogia: botaanikaja zooloogia.

(120: ilo).

Anatoomia.

Keenia ja liiLisil(a.

Bioloogia: botaanikaja zooloogia.

Loomade kAsitlus(nanipLrlation).

Anatoomia.

Keernla ja elemen-taarne {iiiisika.

Bioloogia: . elenlen-taarne botaanika ja

zooloogla,

Anatoomia.

Fi.isioloogia ja htsio-loogia.

Ialliasjandus, kodr-loomade kasitl!s ja

tervetc kapjaderautus.

IL 6ppeaasta.

V.6ppeaasta.

Markus Briti 6ppcaineie ja iurrdide arvu kohia: Edinburghi College'i 6ppekavasmoisietakse zooiehnika ja loomade kasill se all : 1. loomadega iimbcrkaimistiildse, veterinS:if-praksiso seisukohalt, 2. lalliasjandust ltalli tegelik kord, s.tdtnline, jootmine ; ialliriistad, nende tarvitamine; loomade asemed, loomade pese-minc, pligamine, riietamine jne.) 3. iakendust ja saduldusi.

Diagnostikas k,isitatakse ainult sisehaiguste diagnostikat.Kiru-rgia all m6istctakse ka operatiivset kirurgiat, ja meditsiini alla kuuluvad

ka inlel.tsioossed haigusedMaaratud ainete ja ne de tlrndide arvu all tuleb m6ista sunduslikl(u 6ppe-

kava ehk 6ppekava miinimumi. Sellele peavad vastama k6ikidc college'itedppekavad. KuiLl iga Collegei dppekava- v6ib sisaldada rohkem, kui l6uabsu;duslik mhdr. Nigu vordJustunlikavasi n;iemc, sisaldavadki need tegelikultrohkem aineid nine tundisi.

Oppeainete j:irele klambrites olevad arvud tahendavad tundisi, esimene -teoreerilisi ia tEi e Draktilisr.

Briti veterineer-college'ite 6ppekavad ei sisalda aineid mis taiesti Y66-rad oleksivad meie teaduskonna oppekavale. Samuti on lugu ka vastupidi,Peavahena Briti veteriniiir-college'jte ja meie teaduskonna oppekavade vahel

Anatoomia (l ja IIoppeaastal kokku

550-600).

llistoloogia ja tusio-loogia (u0: +0).

Kod!loonade kiisit-lus, talliasjandus

(stablemanagement)ja tervete kapjade

rautus (20).

Anatoomia6ppcaastal

Anatoomia.

IIistoloogia.

Fiisioloogia.

Zooteh11il(a, tallias-jandus ja tcrvete l(ap-

] jade rautus.

(l ja IIkol(ku

765).

Flistoloogia ja fiisio-loogia (110: 51),

Talliasjandus ja ter-vete kapjade rautus

(40).

V14

vdiks nimetada kahte asjaolu: 1. meie 6ppeaeg ja kiiiniline praksis onpikemad iihe aasta v6rra Briti omadest ja 2. meie dppetegevus on rohkemspetsialiseerunud. Londoni Kuninglikus Veterineer.College'is kasitab Uks jasama proiessor hiigieeni, toiimisdpetust, meditsiini ja lihavaatust. Kui meiesilmas peame, et siinne meditsiin sisaldab meie eripatoloogiat ja terapiat,bujatrikat ja epizootoloogiat, siis naeme, ei see protessor asetab meie 5plolessuuri rsp. doiseniuuri. Liverpooli Ulikooli Veterinear-ieaduste Koolison dppejOudusi iisna rohkesii ja selletottu oppeajnete jaoius nende vaheltaielikum kui teistes Briti College'ites. Liverpoolis oD enamasti iga aineprofessuuri juures ka dotsent ette oAhtud.

Kuna eriainete professo d on enamasti loomaarstiiisest professioonist,on fiisioloogia proiessorid eranditult arstid. Ka on viimased histoloogiadpetajaiks. Ainult Edinburghis 6petab hisloloogiat ja embriioloogiat histo-loogia dotseni, kes on veterind5r.

Uli6pilane paeseb jargmisele kursusele airult teatud eksameid soori-tades. Need ou: 1. keemia ja elenrentaarne iii0sika ja 2. bioloogia (ele-mentaarne botaanika ja zooloogia). II. 6ppeaasla l6pul: l. patoloogia jabaktefioloogia, 2. materia medica, Iarmaatsia ja toksikoloogia ja ll. veteri-neer-hiigieen ja toiimisdpelus lV. 6ppeaasta i6pul: 1. veterinaarmediisiiniprintsiibid, praktilia ja lihavaatus, 2. veterin:ier-kirurgia pdnlsiibid, praktikaja si.innitusabi, Eksanlite 6iendamise v6imaiusi on kaks korda aastas, juulisja detsembris. Uhes vdi mitmes aines l?ibikukkuja kaotab vahemalt poolaastat. IJli6pilaseks ei pruugi College'i mitie ainult siigisesel semestrilastuda, vaid ka jaanuaris. Ka seesugustele on siis juuni eksamid kasutata-vad. L6pueksamid on seega siin jaotatud 4 aastale. Eksamineerijaiks onVeteriniiiir-arstide College'i Ndukogr poolt nitnetatud eksami - komisjon.Selle koosseisus on kaks vii)jaspool 0ppeasutusi seisvat loomaarsti ja iiksvastava aine peaopetaja. Iga aine jaoks on ise komisjon. Eksamid onk6igis College'ites iihesugused, kuna v?iljseksamineerijad on jgalpool i.ihedja samad isikud. Ainult kolmas komisjoni liige (aire peaopetaja) vahetub.Teoreetiliselt vaadeldes pole seeperast sel paiju tihtsust, milliscs Briti veteri-naer-college'is iilidpiiafle on 6ppinud.

lga valiseksaminaator valitakse leatud ajale, missugune aga ei tohiiiletada 3 aastat. Samuti vdib R, C. V. S. N6ukogu igat eksaminaatoriigal ajal vallandada, kui seda :/: N6ukogu liikmeist nduavad. Eksamikomis-joni liikmed, peale internaaleksaminaatori, s. o. aine dpetaja, ei tohi ollaR. C. V. S. Ndukogu liikmed ega College'ite 6ppejdud. Muidugi valitaksesinna isikuid, kes vastavas aines kompetentsed. Ta v6ib olla ka teselikloomaarst. Eksamitega on komisjon seotud ainult 2 )( aastas ja kogumuu aja on nad omas ametis.

Eksamid on kirjalikud, suusdnalikud ja praktilised. Kirjalikkudel eksa-mitel sisaldab iga paber A, B ja C (s. o. I, ll ja III aast.) klassides (pea1eanatoomia) 6 kiisimust, millistesi 4 kiisimust .iulevad tingimala vastata.D. eksamilatsioolil (lV aast.) ja anatoomja eksamil esitatakse kirjalikuks tttdksI kiisimust, millest peavad vastatud olema 6.

Paberite edasiandmine, raamatute tarvitamine, re:ikimine jne. kdrvaldaboDilase eksamiruumist.

l5

Eksami kesius or jiirgrniself kindlaks mderatud:

I Kcpmi, i, liiiisika kirjai. 2 tundi, sr!rs. l5 m.I elrl, '\ rksa ,rir risi,ron I il.'-i--",--l-, r,,u'uvB,a " 2 15 m

I Aflatoomia , 3 30 m.

ll clrl( Ij cLsrnrirr rls,ro r : llistoluuAiil iihcs lijsiol- l(irj:rl. 2 lnndi, suus 30 m.

, 'firlliasjarLdLls (ainrllt suus.) , 30 ,I laruluog '1

lll chk C .\.anriIat.i'nn I I'l.r'*ri,r mcdic:, flr:iciecn ja toitmine

I Vcterinaar-meditsiin jalV ehk D cksaniratsiool) lihavaatus

, Kirrrgia ja silnnitusabi

2"2,.2,,

30 m.30 m.30 m.

I tund1,

Eksanite iulemusi hinnaiakse numbritega. K6ige suurem number on

100. Kiillaldane on kirjaliku ja suus6naliku hinnangu keskmine, mis v6rdnev6i suurem 45. UIi6pilane on eksarni ,,h:isti" diendanud, kui ta igast ainest

sai 60 vdi rohkem ja -,,v?iga

hiisii', liui -- 75*100.Iga eksaminatsiooni eest tuleb eksaminandil maksia 5 5. Jireleksami

eest 5 3. Uhes aines lAbikukkuja kaotab alati kogu eksaminatsiooni, lehen-dab, koik eksamigrupi ained tuleb korrata.

Harilik 0ppemaks on College'ites +, 25-30 aastas.

Eksamirniierustik on Veterina:ir -a I stide Kogu p6hikirjas Iikseeritud,ning seega iihtlaselt maksev kojgis 5 College'is.

Et eksamid pole siin jusi naljaasi, neitab jatgmine tabel: i926 ja

1927 aaslal on eksamineeriiud k6igis Briti Veierinaar-College'ites jargmine

arv iili6pilasi, kell€dest lebi said ja labikukkusid jiirgmine hulk:

1926. 1927.Klass Eksamin. L.saan d L. kukkonud Klass Hksamin. L.saanud L kukkun.

A. 70 60 10 A. 96 70 26B. 104 64 40 B. 9'2 6il 24c. 118 82 36 C. 89 61 28D. 106 72 34 D. 109 80 29

Kokku J98 278({-9 7 , 120 Kokku Sdti 279 t72-30 orloi

Tuleb meeles pidada, et eksamitr eest on erimaksud, ja et iili6pilasedseeperast eksamjtele ei vOi minoa puudulikult ette valmistatult, Ja kui nad

selleie vaalamata siiski nii suurel maaral iabi l(ukuvad, siis peab nOudmineeksamil olema t6esti k6va.

Veteriniiiir-College'i vdib iili6pjlane l6petada ka enne 21 aaslat, kuidenne seda vanust ei kanta teda R. C. V. S. nimeslikku ega anta talle l-arstidiplomi k;itte.

Loomaarsti registree rim is maks on € l.Isikud, kes omavad vdlismaal l-arsti diplomi, ei saa siinset enne, kui

iihe aasta on mOnes Vet. Coilege'is tddtanud ja lopueksamid oiendanudVet. meditsiinis iihes lihavaatusega ja kirurgias iihes siinnitusabiga ningpatoloogias. Eksamilasu on € 10.10 s.

l7-

17lo

Erand tehakse v?ilismaade Ioomaarstidele, kes iile 10 aasta prakti-seerinud; need voivad saada Royal College'i liikmeiks ka otseselt, ilmaeksamiteta, tasudes liikmemaksu. Selliseid l-arste njmetatakse ,,Forein prak-litionersn, v66ramaa praktis€erijad arstid. Viimaseid on Inglismaal vdhe.

Uldse Royal College of Vet. Surgeons Iiiknrete arv oli 1929. a. jaanu-aris 3476. Kdik need pole muidugi Inglismaal, vaid paljud on aeumailning mOned isegi v06rastes riikides.

Peale Membership ehk M. R. C. V. S. diplomi annab Kuninglik Vet.-arstide kogu veel kaks diplomi: 1. Dipl. oL Fellowship - F. R. C. V. S.ja 2. Dipl. of Veterinarystaie medicine - D. V. S. M. Need diplomid eiole mingisugused Ulikooli astmed ehk kraadid. Fellowshipi ja RiiklikkuVet. meditsiini diplomi v6ib omada iga M. R. C, V. S. (iga l-arst) iga Col-lege'i juures.

Fellowshjpi diplomi kandidaai peeb 2 aastat vei. pro{essioonis olemategelenud; peab olema vahemalt 23-aastane ja peab esiiama mingisuguseteesi oma uu mist66 tulemusena jergmjstest aineist:

l. Anatoomia iihes kirurgilise anatoomiaga.2. Fiisioloogia.3. Patoloogia iihes bakteriol. ja protozooloogiaga,4. Helmintoloogia ja entomoloogia.5. Farmakoloogia ja toksikoloogia.6. Meditsiin.7. Troopiline meditsiin.8. Kirurgia.9. Sanitaarteadus.Titd olgu kas triikjtud vdi masinal kirjutatud ja ei tohi iiletada 10.000

s6na (ca 50 lhk.). Ka siin on iga ijlalnimetatud aine jaoks vastav komisjonmaeratud, kes siis t66d hindab ning kandidaati eksamineerib. On td6 vega.veiirluslik, vdib eksam ka'dra j'd'dda. Eksamimaks on t I5.10 sh.

Fellowshipi diplom ei anna ta omanikule mingisuguseid praktilisi ees-6igusi. Ta olevat teaduse inimeste jaoks (,ior Research people").

1929. a. algul olnud Britis 248 Feuow'i omanikku.Riikljku Vet. meditsiini diplomi taotleja l-arst peab:1. 20 nedalat mdne Vet. College'i juures kuulama instruktsioone

j?irgmisis aineis:l. Epizootoloogias.2' Vet. bakterioloogias ja plotozooloogias.3. Vet. hiigieenis ja toksikoloogias.4. Lihavaatuses, piimavaatuses ja piimamiiiigis.2. 10 nedalat kuulama instruktsioone keemias ja selle aja jooksul

osa vdtma ka 60 praktilisest tunnist.3. 15 nadalat peab oma e alaga tuivunema vastavais asutisis.4. Peab kirjaliku ja suusonal. eksami sooritama jergmisis aineis;Grupp I L epizoololtrogias

2, Vet. bakterioloogias ja protozooloogias.Grupp ll 1. Vet. hiigieenis ja toksikoloogias

2. Lihavaatuses, piimavaatuses, piimamiii.igis ja administ-ratsioonis.

Biti Veterinditr-College' id (.atra mdrgitud musta ruu.luga).

Eksamimaks on g 5.5 s.

See dipiom on vajalik isikuile, kes kandideerivad riiklikkesse asutisisse.

Ka siin on eksami komisjon iga grupi jaoks kindlaks meeratud, samutika eksamite kestus.

Britis on 91 State Vet. Medicine Dipl. omanikku.

Keesolevad read kujutavad B ti vetednaar-dppekoffaldust rohkem teo-reetiliselt vaadaluna, Kuidas oppust aga tegelikult lebiviiakse, sellest loodank6nelda edaspidi.

Siin esitatnd andmed on v6etud vastavate college'ite kalendritest jaClasgow' College'i pdntsipaali pro{. Whitehouse'i artiklist ,,The VeterinaryProlession as a Career" 1929.

718

Edinburgh'i college'i printsipaal prof. Chanoch O. Bradley.

Referaadid.Anatoomiliste iseliralduste fiisioloogilised ja bioloogilised mirk-

med koduloomadel ja nende metsikult elavatel sugulastel.Prof. Dr, Hans Richter'i autoreleraat, tema ettekande jargi X. Rahvus-vahelisel zooloogide kongressil Budapestis septembrikuus 1927. a. (cI. Kong-

ressi aruanne. Lhk. 809-827. Budapest 1929. a,)

Loomaarstiteadus seisab atropoloogia (humaanmeditsiin) ja zooloogiavahel. Selleperast v6ib terna vaga vjljakas olia, kui koduloomade fiisioloogi-listele ja bioloogilisiele merkmetele anatoomilistest iseeraldustest vdrdlusekskorvale seatakse nende metsikult kasvavad sugulased, kes zooloogia alalekuuluvad. 4 neidet selgitagu seda.

A. "0hukoti" seletus (divertix tubae auditivae Eustachii sivecavlm aerophorus capitis et colli) equus'el, tapirus'el, rhinocerus'el, hyrax'ilja babirussa'1, Ohukoti moodustis pealuualuse ja peakaela lit'geses on omaneloomaliikide!e, kes vajavad elamisviisidest oleneyalt tugevat sirutamist japaenutamist selles liigeses. Selle ldbi 16otsaprinlsiibil tekkiv iili- ja alar6huruum liigese paeflutaja piirkonnas ei saa mitte, nagu harilikult, siin tematopograalilise asendi t6tiu, reguleeritud valiskatte sissesoppumise lebi valis-atmosfeilrl rdhuga (cf, kaenla 06nsuse moodustis inimesel), vaid selleks on

arenenud sisemine velisilmaga iihenduses seisev organ, mis viidud tubaaudiliva (babirussal ninakoopa tagumine osa) kaudu viil jasoppumisele 6hukotikujul. Teiseks faktoriks on tug€valt pealuu alusest veljaarenenud alumiseldualuu harud: pohjuseks tugev hammaste hdorumistegevus.

B, E r i nevate p upi lla vo rm i de m ark i m i n e (pdikovaal-sed ja piistloodis pitutujuiised). Esimene vorm tuleb ette meie- koduloo.madest ruminanijdel, equididel ja suididel, kusjuures m6lematel esimestelgruppidel veel granula iridis (koba erad) pupilla eAres esinevad, viimanepupilla vorm felis'el ja canis vulpes'el. Omapiirane pupilla kujumuutusmydriasis'e ja miosis'e puhul valjendub regionaarsetes iirise mitmekesisustes,samuti ka muskliaparaadis. Mehaaniline ileanne sealjuures eri loomaliikidelleiab alati uue ja huvitava mitmekesise lahenduse. Piistloodis ovaalnepupilla, nis nimelt odloomadel esineb, on seletatav esiteks sellega, et oma-perane muskliaparaadi konstruktsioofl vdib pupilla teieliku sulgemise esilekutsuda ja seega kaitsta tundelikku sjlma paeval iileliigse valguse eest.Teiseks on omane nendele loomadele nagemispind, mis iilevalt allapoole onlaotatud, vastavalt nende toiduotsimisele (luuramisel ja ligihiilimisel maapin-nal). Analoogiliselt on neil loomadel, kes vajavad toiduotsimiseks maa-pinnal laiaulatuslist negemispinCa, pdikovaalne pupilla kuju. Sealjuuresvdiks veel granula iridis'el iilesandeks olla paremini vahet teha monokulaarseja binokulaarse nagemispinna vahel.

C. Metatarsuse ja metacarpuse mitmesuguste stlabi-loigete seletus m6ningatel kabjalistel ja sdralistel kodu- ja metsloomadel(equus, bos, ovis, capra, tarandus, alces, sus, canis, Ielis). Neljajalgseteloomade liikumist vaadeldes v6ib seda v6relda 4-rattaliste j6uvankritega.Peaaegu teielikult omavad loomad edasiliikumise impulsi oma tagumisteltjasenetelt, kuna esimesed jiisemed selle kdrval taidavad paremale ja vasemaletiilirimise iilesannet. K6ige teielikumalt ja tehelepandavamalt esineb masioa-paraste liigutuste edasl'andmine hobustel. Anatoomiliselt peegeldub seevahekord vaagnavdij tardunud iihenduses kehateljega, vastandina hastiliiku-vale esimese jeseme iihendusele kerega clavicula puudumise ja synsarkosis'elebi. Metatarsus ja metacarpus on soraljstel ja veel enam kabjalistel vabajaseme iiheks osaks muutunud, missugune kui kaug on eriti tugevasti tege.vuses. Liikumiseviisj mitmesugune ndue peab eriti hasti viiljenduma siis kaselle jdseme osas ehituselt kui ka kujult. Metalarsus saab m6jutatud kereedasiliikkarnisel sagittaalses sihis, iseeranis murdumisel (tduke andmisel)eestpoolt tahapoole. Nii neib ka ristlabildikes metatarsuse toru sagiltaalsessihis tugevamini arenenud. Peale selle on need veel asetatud mitmesugustelloomadel iiksteise taha (sagittaalselt) kitsa kaarena. Sirgenurgalise diamet.raalse vastandina on vahekord esimese jeseme juures. Metacarpuse ristlebi-l6ige neitab just tugevamat transversaalselt v?iljaarenemist ja mitme meta-carpus'ega loomadel on nad korraldatud iiksteise kdrvale iihel joonel vdivehemalt lameda lransversaalse kaarena. See vastab noudele toetuse iuuresja veel enam keha tiiiirimisel paremale ja vasakule. Piltlikuks illustratsiooniksolgu iiksteise koruale asetatud equus'e, bos'i, sus'i, canis'e, tarandus'e jaalces'e mt. ja mc. ristlebil6iked. Selleiuures paistab silma, et alces'i ja veelenam tarandus'e mt. ja mc -sel on plantaarsel, vastayalt volaarsel pinnal renni.

l9

72120

sarnane siigavus, missugune tekit, :clle pinna m6lemate e:ireosade pilastri-sarnase lugevnemise labi, Seda omaphrast kuiu v6ib seletada sellegr, et

need loomaliigid peavad sammuma pehmel aluspinnal (luffi, soo.) Et siinmitte sisse vajuda, asetavad nad oma varbad larneda dorsaa)lleksioonigamaha, mis jeUegi esile kutsub plantaarsete, volaarsete k66luste pingutuse,

nii et mt. ja mc- suurendalud me:iral mOjutalakse murdumisele sagillaalses

sihis. Selle k66lusaPalaadi (M. interosseus) asend ja larandus'el eliti ka

iugev iidiruumi moodustis, mis luu kaaluvahenemise otstarbest tingitud,annavad seile jeseme osale donessondilise kuju.

D. Vedrutavate (p6rk-) liigeste t?ihendus hobusel ja teistelloomadel. Hobuse kuiinar- ja kanna- (hiippe') liigese (articulaiio cubiti ettalocruralis) tahtsust voiks p6hjendada jargmiselt: nende liigeste lebi moo-dustatakse seismisel jeseme iugevam toetus sel kujul, et velruvus suntiblijgseid asendi v6tma, mille juures saavutatakse samba stabiilsus ainuiiksivasimala kOdluste ja sidemete abil, ilma lihaste kaasabita. Karklindudeintertarsaalliigese vetruvus, kes sageli koguni iihe jaseme peal endid veljapuhkavad, on sama tehendusega.

Dr. med. vet. Serban Cliza. - Kabjaluu seisu muutus r6ntgeni'pildil hobuse reumaatilise kabjap6letiku korral.

(Die Lageverendelung des Hulbeins im Rdntgenbilde bei der Huirehe des

Pierdes). Berl. tierelztl. Wochenschr. 1929, nr. 51.

Oma uurimuste pdhjal Berliini loomaarsti i.ilikooli kirurgia kliinikusleiab auior, et rdntgenograalia on ainukeseks abinouks, mille varal v6ib elavalhobusel kindlaks teha kabjaluu seisu muutust ja seue ulatust njng selle luuvormi muutuste g!2spidisi arenemist. Niipea kui reumaatilise kabjapoletikujuures on tekkinud kabjaluu dislokatsioon, naibb ka riinlgenogramm, et kabja'luu on piiiirdunud alumise osaga taha- ja allapoole njng Parallelismi asemel

eesseina ja kabjaluu dorsaalpinna vahel on tekkinud divergeerumine piirdestkabjaluu tipu poole. Proisessi vanusele vastavalt neiiab ronlgenogramm sel-

gesti kdiki kabjaluu deformeerunlise ja atrofeerumlse astmeid. Ka varbatelgon muutunud: koik kol[n varbaluud on jArsumalt asetatud, k6ige jiirsullaltvdi pca piisli on aselunud sdrgatsiluu. Rdntgenogramm annab ka haad pidetreurDaatrliste kapjade viirkimiseks ja rautamiseks, sest need peavad olema koos-kolas kabjaluu pddrdumise kraadiga: need tuleb nii korraldada, et kabjaluuraltapind ja haakideta plaatraua i.ilemine s. o. kandePind oleksid i.iksteisegaparatteelseli. On kabjaluu vornimuutused ja piiordumine liiga suured' siisei ole ka vaslava rautamisega vdimalik lonkamist korvaldada ja tiiijvoimettagasi saada. Rdntgenogramm naitab ka, et juhtudel kui vastava nutamisegasai lonkamine kdrvaldaiud, kabialuu ei podrdunud endisesse asendisse tagasi,

vaid jei taha- ja allapoole p66rdurtud jarsumasse seisu. Sdrgatsi- ja piirde-luud seisid jdrsumalt niikaua kui kestis lonkamine; selle mdiidumise jerele

onasid need luud jalle endise normaalseisu. Artiklile on juure lisatud 7

selgitaYat Pilti' A. Rtingel.

K. Reppin. - Euu limakesta nakkavuse viiltus veiste suu- jas6rataudi korral.

(Die Dauer der Inlektiositli der Mundschleimhaut bei der Maul und Klauen-seuche des Rindes), Inang.-Dissertation, Berlin.

Tdii alguses autor kiisitab andmeid selle kiisirruse kohta saksa japtantsuse kirjanduses. Oma juurdlustel v6is ta ?igedasti haigestunud loomil9. tunnil post inlect. ilas viirust kindlaks teha. Sel ajal ei ole suus veelmingisuguseid spetsiifilisi muutusi, eriti villide kujunemist, leida. Suu- jas6ratdve normaalkulu korral (villid 24-48 t. p. i., 'generaljsatsioon 2-4paeva p, i.) v6is viirust ilas veel kindlaks teha 6 paeval p. i.; perast sedaaega viirus jlast oli reegliperaselt kadunud.

Siistides suukoopa sekreeti, milles ei olnud mitte ainult ila vaid kavillikeste epiteeljetted, v6is viirust veel 1I. pAeval p, i,, see t?ihendab 8.peeval perast generalisatsiooni, kindlaks teha.

Siistides meresigadele, paralleel juurdluste pOhjal vOis kindlaks iehaiihendust epiteeljatete ja infektsioositeedi vahel 890/0 juhtudel, kuna koevabailaga ajnult 22olo ja airu:Jl siis, kui ila oli vdetud kuni 5. peevani p. i.,nakkav oli. Viiruskadu suukoopa sekreedist Patoloogo - anatoomiliselt onviiruse kadu suukoopa sekreedist kindlaks iehtud, kui villide kestjatted onUielikult kadunud ja erosioonide kohal on terve granulatsioon. Sulgemisajaliihendamise v6imalus on teaduslikult 6igustatud.

F. Laia.

Hermann, G, - Kloraalhiidraadinarkoosviiikestel koduloomadelintraperitoneaalsel applitseerimisel.

(Die Chloralhydratnarkose bei kleinen Haustiereo mit inlraperitonealer Appli-kation). Deutsche tier:irzil. Wschr. 1929, nr. 28,

See narkoosi liik on ieistest k6jge kohasem, sest et ta iarvitamine onlihtne, m6ju aga kindel, nagu seda autor oma kogemuste ja katsete pdhjalBonn-Poppelsdorfi iilikooli pOllumajand. looma{i.isioloogia instituudis on saanud.Viihelllalt 24 tundi paastunud koeral soovitab autor karvad alumisel k6hukiiljel kOrvaldada ja koht desinfitseerida. Paele selle torkab ta hariliku vere-vOtmise n6elaga kohuseina labi ja nhendab selle kummitorl ja lehtriga ninginlundeerib kuni 350 steriilset 100/0 kloraalhiidraadi vesilahust. Kloraalhiid.raadi doosi muierab autor ndnda, et iga 3 kg. eluskaalu kohta v6tab I gr.kloraalhUdraati- Inlundeerimise ajal tuleb looma iikseerida. Ekstsitatsjooni-staadium on vdrdlemisi vAhe valjendatud. Juba 10,-15 min. mii6dumiselmagavad loomad k6vasti, uni kestab kuni lr/g tundi. Peale oDeratsiooniannab autor patsiendile subkutaan ikka coilein.-nair. salicylicum'i lahust, rnittenilpalju siidametegevuse virgutuseks kui looma rututisema ja parema toibu-mise otstarbeks narkoosist.

Saerast kloraalhiidraadi applitseerimise ja doseerimise viisi soovitab autortaruitada ka vdikestel m?ileisejatel. Autor ise on 10 ldpprasedat kitse ope-teerinud selle narkoosi all, ilma et komplikatsioone oleks esjle tulnud. Ainulti.ihel korral on sarnase narkoosi juures tulnud komplikatsioon hingamise h?iirenaol, milline ruttu moijdunud kunstliku hingamise abil.

Heine Lads - Tartu.

2322

Prof. Dr. H. M. Kroon. - Korktaldade tarvitamine.(Die Velwendung von Korksohlen), Der Hujschmied 1929, nr. ll.

Et kunstlik maanteede ja tenavate kate (asialt, puu, betiimeen j. n. e.)on viimastel aegadel merksa kallimaks l?iinud, siis otsitakse abindusid, kuidasv?ihendada nendele kahjulikke mojutusi. Nii kaalutakse Londonis, kas hobus-iega veo paremused linna tsentruffis kaaluvad iiles neid kabjusid, midahobuserauad tenavakattele siinnitavad ja kas ei oleks kasulikum mitmel tana-val hobuste tarvitamisi ara keelata. - Hollandi provintsi Oberyssel'i valitsuson orna teedemaarustikus 1928. a. era keelanud ees- ja pakahaakide tarvi-tamise; ajnult jae ja lumega kaetud teedel on talvel haagld lubatud. Kateistes Hollandi provintsides on see keeld kaalumisel. Arvamine, et ilmahaakideta raudadel hobused rohkem libisevad, ei ole 6ige. - Amsterdamis,kus hobustel tuleb vedada raskeid koorrnajd iile k6rgete sildade ja alla mada-lama kai juurde ja kus pea kunagi ei tarvitada haakidega raudu, ei libisehobused sugugi rohkem kui Rotterdamis, kus kdrgeid haake veel paljutarvitatakse.

Libisemise vastu on vaga hea tarvitada vahetatavaid korklaldasid. Utrechti6ppesepikojas taruitatakse neid igat tiiiipi hobustele: nii ratsa- kui ka kerge-s6idu- ja raskeveo-hobustele linnas ja maal. Rauad korktaldade jaoks tehaksenii, et haruotsad piidratakse sissepoole ja raua sisemine serv laotakse vaikesesissepoole kallakuga, muidu aga seetakse ja liiiiakse rauad alla nagu hari-likult. Korktaldasid valmistavad sepad ise miiiigil olevatest korgiplaatidestsae ja raspli abil vaslavalt kabja ia kiilu vormile. Korktald voetakse pisutsuurem kui raua sisemine serva vahe, ja leotatakse 10 minutit keevas vees;selle jarele saab teda kaega pjsut kokkupigistada ja h6lpsasti alla asetada.On ta all arakuivanud, siis ei liihe ta kunagi kaduma. Korktalla teravadkandid tarvis pisut Ummarguseks raspeldada ja enne allaseadmist kabjatald,kiil ja selle vaod pruuni tdryaga iile maArida.

Nii on t6mbid ees- ja plikahaagid ilma jeata ja lumeta teedel teiestiiilearused; jaa ja lume puhul libedatel teedel ei saa aga ilma teravatc haa-kideta lAbi, kuid ka need olgu vdimalikult madalaoad, et nende kahjulikmdju nii hesti teekattele kui ka kabjale voimalikult vahen oleks. (* Kane[de juures oleks korktallad iisna kasulikud, kaitstes peale muu ka lume-tompude kabja alla kogumise eest, - QsJss. rnill{u5).

A. Rd'nsel.

Fish, Pierre fl., Meie teadmiste uuem edu poegimishalvatusest.(Recent Progress in our Knowledge oI Milk Fever. Journ. oi the Americ.

Veter. Medical Association, December, 1929).

Hayden ja Sholl (1923 a.) konstateerisid l4 poegimishalvatusejuhul vere hyperglycaemiai. Sellist leidu tdendas Hayden jhrgmisel aasialveel 13 juhuga. Hyperglycaemiat on poegimishalvatuse juures samuti L i t t I e,

Wright, Moussu, Schlotthauer jt. autorid leidnud. Autori enese katsedkdnelevad sama keelt. Kuna normaalne suhkru hulk ulalab 40-60 mgr.100 cc. veres, oli ta 35 poegimishalvatuse juhul 22 juhul kdrgenend, ulatades60-200 n:gr,, l0 juhul oli ta normaalne ja ainult iihel juhul alla 40 mgr.

Tdelistena osutuvad ka hypocalcaemiat pooldavate autorite leiud. 27

poegirnishalvatuse juhul leidis ta keskmisena 3,31 mgr. kaltsiumi i00 cc'

veleseerumis.Lisaks eelmistele kliib poegimishalvatusega kaasas, rsp. on selle

tekitajaks ka veres oleva foslori hulga vdhenemine, 25 poegimishalvatusejlhul leidis a[tor keskmisena k6igist 2,39 mgr. Iosiori ;

- liipsja lehma loo-

mulik foslori hulk on aga 4,65 mgr. 100 cc. veres. Udara insufflatsioonpohjustab ka foslori hulga t6usu.

Poegimishalvatusega kaasas k?iivat kolmesihilist verekoosseisu mtrutusl

leiab ka Sjollema (1928 a.).

Kdiki andmeid koostades leiab autor, et poegirnishalvatuse juures nii-hesti hyperglycaemia, hypocalcaemia kui ka hypophos-phataem ia esinevad.'

Siinkohal olgu tehendatud, et mdlemad autorid, nii professor Greig,kui ka dr. Fish tlinavusel internatsionaalsel veterinaaride kongressil (Lon-donis, 4.-9. aug) poegimishalvatust refereerida kavatsevad.

G, Teh<ter.

Harding, Victor John, Miirkmeid kuse ja vere keemilisest koos-tisest Poegimishalvatuse Puhul.

(Note on the some Urine and Blood Chemistry in Milk Fever,.Journ. o{ the' Amer. Veter. Medical Association, December, 1929).

Poegimishalvatuse korral leitavat kuse ja vere koostisi interpreteerides

leiab autor, et need v?iga sarnased pildile, rnida leitakse alanenud vere hulgapuhul inimesel. Mustunud ja tihenenud veri, vahene, tdusnud e(ikaalugauriin ja puuduv piima eraldus nimetatud haiguse puhul tohiksid avaldatud

arvamist tdendada.Vast ongi verehulga vehenemine poegimishalvatuse Ptimaarne pdhjust

oletab antor. G, Tehoer.

Auir, G. S., Poegimishalvatuse ravi kaltsiumi gliikonaadiga.(Calcium Glyconate Treatment of Milk Fever. The Veterinary Record,

Nr. 1, 1930).Autor kirjeldab kalts. gliikonaadiga edukalt arstitud poegjmishalvatuse

juhtu. Nimetatud aine 10',i lahusest siistis ta 2J0 cc. nahaalusi. M6netunni jArele lisas veel samai teel 100 cc. Jiirgmisel hommikul oli lehntervistunud teiesti. G. 1,ehaer.

Greig, R. J. - Poegimishalvatus.(Milk Fever. Reprinted lrom the ,,Transactions oi ihe Highland and Agricul-

tural Society oI Scotland,', t929)

Autor (Edinburghi Vete naer-College'i sisehaiguste professor) mainibja kirjeldab omas toiis (22 lhk.) poegimishalvatusse puutuvaid varemaid teateid,haiguse esinemist mitrneis loomaliikes, haiguse predisponeerivaid momenteja sumptome, haigusetekke-hiipoteese ja ldpuks enda originaalseid uurimusi.

2521

Haiguse esinemjst on esmekordselt era merkinud Eberhardt 1793,aastal. Poegimishalvatuse juhtude sagenefiine korrespondeerub piima pro-duktsiooni t6usuga. Haigus ei esine ainult lehmadel, vaid ta tabab kalantbaid, kitsi ja emiseid. Lehmal ja lambal on autori aryates tekke tingi-mised i.ihtlased.

Predisponeerivate iaktoritena esinevad: l. kdjge suurem piima periood5-10 aastani); 2. toodang-vastuv6 ikumad on paremad piimalehmad;3. siidda koostis, - Ca. puudus ja liimmastiku rohkus; 4. keige siinnitus;5. ilffastik,

- niiske, soe, k6ueljne, iildse baromeelri Iangrri; 6. lehmaj:irsk ti.ihjaksliipsmine varsti peale poegimist ja 7. haigose tendenls kordudaigal jergmisel poegimisel.

Autor kirjeldab seni avaldatud haiguse tekke-hi.ipoteese, millistest mai-nida v6iks n. n hiipogliikenia teooriat.

Neiva tdendusena selle hi.ipoteesi kasuks esinevad rootslaste Wid-mark'i ja Carlens'i katsed, kus nad naitasid, et tervete loomade udarainsultlatsiooni korral suhkru hulk veres t6usett. Autori enese (G r e i g'i)katsed 7 juhul aga naitasid, et poegimishalvatuses olevatel lehmadel ei olesuhkru hulk veres vehenenud. Suhkru hulga t6us veres udara insuiflaisioonikorral siinnib udarast verre iagasi resorbeerunud piimasuhkru aryel, Vii-masel pole aga mingit kuratiivset toimet.

Uusim teooria on arendatud Edinburghi Veterineer-College,i proiesso-ritelt Greig'ilt ja Dryerreilt 1924. aastast ja kannab piraihyre-oidea puude ehk hypocalcaemia teooria nime GI. parathyreoideaiilesandeks on vere kallsiumi vajaliku hutga alathoie. Tddtavad nimetatudnearmed puudulikult, siis langeb kaltsiumi hulk ver€s ja loom ilmutabtetaanilisi tunnuseid. Suur kaltsiumi kadu siinnibki loomas iust Dealepoegimist, kuna sel ajal eraldatav kolostrum sisaldab Daliu rohkem kaltiiumikui harilik piim. Seitsme poegimishaivaluses seisva lehma vere analiiiisirl tden.dasid autorite teoreetilisi oletusi: 100 ccm. vereseerumis leidus keskmiseltkOigest 4,8 mgr. kaltsjumi (loomulik kaltsiumi hulk samas veteseerumrkvantumis on 9-11 mgr.) Udara insulflatsiooni toime on nende arvatespuht mehaaniline, - piima sekretsiooni areteerides takistab la iihuasi kakaltsiumi eraldamist. Ligjkaudu sama eliekti v6ib taolelda ka liipsiga.1925. aastal Little ja Wrighti'i poolt tchtud vere analiiiisid neita;idsamasugust kaltsjumi hulga vahenemist poegimishalvatuse korral. Samadautorid on tAhele pannud poegimishalvatuse siimDtomite sarnasust nendenlihludega, lnillised ilmuvad prralhyreoidea-vabadel Ioomadel.

Lopuks asub autor enda ja proiessor D r y e r r e'i poolt korraldatudkalsete tuletiste iiksikasjalisele klrjeldusele. Vastavate katsetega on selgitadapiiiitud viit asjaolu.

1. [,oomulikultpoegivale lehmade vere kaltsiumi hulsa mearaniselselgus, et see on vdrdne pikemat aega liipsil olnud lehmade omale (9_l lmgr. 100 ccrn. vereseetumis).

2. Tervetel lehmadel vtrheneb vere kaltsiurni hulk vahem marsatavaltja ainult liihikeseks ajaks. Jergnev tabel illustreerib 6eldut:

1-ne proov l1/: tundi enne poegimist 9,52 mgr. kaltsiumi8,7 9 mgr.8,84 mgr.9,69 mgr.

3. Vere kaltsiumi hulka poegimishaivatuses seisvatel ja normaalseltsiinnitanud lehmadel neitab samuti tabel :

Poegimishalvatus60 juhtu.

Vere kaltsiurni max. hulk 7,16mir. ,, 3,00keskmine , 5,00

4. Udara insufflatsiooni toimet normaalseli lakteerivatesse utedessejalgides selgus, et neil vere kaltsiumi hulk lUhikeseks ajaks (ca 5 tunniks)umbes l0u/o vdrra t6useb-

5. Poegimishalvatuse korral on udara insulllatsioon vere kaltsiumihulka t6stes mojuvam.

---.--.--------:

-l-ne proov (enne insulfl.) 45 min. peale haiguse algust 4,14 kaltsiumiz-ne , 5 tundi hiijem. Loom iileval 6,0C

2-ne3-as4-as

7t l,15 ri,.:

66

peale poegimist ")

Normaalseltparturceriflud

17 juhtu.10,978,649,85

3-as 7 p{eva hiljem. Loom leiesti 10,04tervistunud.

On teada, et kaltsium on eermiselt tehtis miirsiliste ajnevahetuseproduktide hevitamisel. Kuna piimalehmades piirna produktsioon juba pato-loogilise piirini on valja arendatud, siis ei suuda parathyreoid. neere mitteigakord laktatsiooni alul hoida kallsiumi kontsentraisiooni veres vajalikulk6rgusel. Ainult udara insufflatsioon v6imaldab seesugusel juhul kaltsiumiuut reakkumulatsiooni veres ja seega paranemist,

Vere kaltsiumi hulga langus on seega poegimishalvatuse peateguriks.

Poegimishalvatuse kaltsiumi-ravi kallal tiidtab autor praegu. Temaisiklisest seletusest nimetatud kaisete kohta olgu nimetada jergmisi.

Autor tarvitab nim. haiguse ravil kaltsium-gliikonaadi iih;ndjt ,CalciumSandoz"i, mida tellib Londonist (Mr. T. Ftint, b Wigmore St.) ja milleinglise nael maksab l0 - (urnbes 900 s.). Iniravenoosseks ia iubkutaan-seks siisteks tuleb sellest 100,'0 steriilne veiilahus valmislacla. Haigustunudlehmadele si.istib autor 200-300 ccm. intravenoosselt ja sama hulgi subkutaanselt. Suurem doos selle juures vastab tosisele haiguse juhula. Mdle.mad doosid applitseeritakse simultaanselt, Intravenoosse siistega taoteldaksearstimi kiiret Indju, subk laansega aga sclle piisjvusl.

Kaltsiumi-ravi tagajergedega on aulor isiklikult vesa rahul.Lambale on vaslavatcks doosideks 20 ccm, kaltsiumi gliikonaadi

l0o/o Iahust.

'!') Lahatsioon algas liohc peale poeginist.

G. T eh,uer.

- 2726

Weiser, St. ja Zaitschek, 4., Joodi toimest tiinetesse emistesseja p6rsastesse.

(Einfluss einer Jodfiitterung an tr[chtige Sauen aui Werfgewicht und Ent-

wickelung der Ferkel. Fortschr. d. Landwirtschaft, 3, 783-785. 1928).

Rohkearvuliste asjaomaste katsete (56 tiinet emist) tulemusi koostadesleiavad autorid, et joodkaali avaldab pdrsaste siinnikaalusse (seda 18,80/ov6rra t6stes), postpartaalsesse kasvusse (seda 400,'o v6rra t6stes) ja i.ildisessekonstitutsiooni positiivset toimet. Joodkaali toime avaldub seda intensiivse-malt, mida viletsamad on loomapidamise olud. H[is tingimusis oleks jood-kaali menetlus iileliigne.

P6lsaste suurem sunnikaal oli ainult siis margatav, kui joodkaaliannused emistele vehemalt 5-6 nadalat enne poegimist menetleti. Kunaemistel, kes joodkaali ainult 2-3 n[dalat enne poegimist said, p6rsad omasi.innikaaluga kontroll-pdrsastest ei erinenud. Nad jdudsivad viimastest ettevaid oma juurekasvus.

Joodkaaliga menelletud emistel oli kaalukaotus 10-ne nildalise imeta-mise jiirele 20/0 vahem kui koniroll-emistel.

Joodkaali annus emistele tOusis kuni 100 mgr. pAevas. Joodkaalivastav annus segatakse peene kondijahuga ja antakse sisse jahusiiddaga.

Mainitud katsed on korraldatud Budapesti Kuninglikus Loomalijsio-loogia Katsejaamat ci. I.ehver.

G. Curasson, - Odav ja kergesti valmistatav vaktsiin veistekatku vastu.

(Un vaccin economique et {acile A prdparer contre la peste bovine.) Revueg6ndr. de fldd. v€t. T. XXXVIII, 1919, Ihk. 584-588.

Kirjeldatud vaktsiini v6ib ka praktiline loomaarst kergesti valmistadaHaige loom tapetakse palaviku ajajiirgus enne kohust lahtioleku ilmsikstulemist. POrn vdetakse puhtalt vdlja ja kaalulakse steriil paberil vdi riide-tukil. Sama palju voetakse siis kopsust ja mahlas6lmedest. Viimasiestvdib ka vAhem olla. Mesenter jaalsdlmi ei tohi votta. Kaalutud materjallastakse kohe lihamasinast labi ning segatakse kolmekordse fiisioloog. keedu-soolalahuse hulgaga, millele juure lisatud 3,0 formaliini I liitri peale. Seguj?ietakse kinnistes pudelites 48 tundi seisma pimedas kohas toasoojusel ialoksutatakse vahete-vahel, siis kurnatakse liibi steriilse marli, ja vaktsiin onvalmjs. Siistitakse 40 ccm nahaalusi. Kaitsevoime kestvus oli katseteliile aasta. Vaktsjini v6ib tarvitada ka taudivabades karjades, kuna viirus onsurmatud' E. Redlirh.

Kirjandus.

Liiinud aastal ilmusid SSSR-is jiirgmised pe oodilised valja-anded loomaarstiliselt alalt:

l) ,,BecrnNx Cospeueunoii BerepHHapt.tH.' Ilmub kaks kordakuus. Tellimishind 8 rubl. 50 k. aastas; aadress: Mocrcga II, Co,r-eHKa 12, ABoperr rpyaa, I-1. K. MeacanrpyA KOMH. 803.

2) "flpaxrnvecxar BerepuuapHa.' Ilmub 1 kord kuus; aasta-kiiigu hind 7 rbl.; aadress: Mocxna, KpacHae lrnouaab, 2-ofi .q.oM

Peneoencoaera, BoeHHo.Berepuuapuoe ynpaBJIeHI{e P. K. K. A,3) ,BerepunapHe Aino" (Ukraina keeles). Ilmub I kord kuus,

hind 7 rbl. aastakiiigust. Aadress: Xaprr<ia, BzaaeHrqa qactntloHapxousevcnpan Y. C. P. P.

4) ,Eeropycrar Baropuuapsrx' (tse)orussia keeles). Ilmub Ikord kuus. Aadress: BHre6*r, Be,ropyccxufi Berepun. IZncruryr.Aastakeisu hind 9 rubl.

5f ,Xypua.r Hayuxofi n flparrHuecrofr Be:eprHapuofi Meau-ur.rHbr. Aastakaigu hind 6 rubl., aadress: Caparoe BerepnuapHuftVucruryl Vro.n KasapuenHoil u l-luraucrofi.

6) ,,Vueune 3anscxlt KasaHcr{oro focya. Berepnx. L4tcrnryra.nAastakiiigu hind 6 rubl.; aadress: Ka3aHb, Apcrr,e no.re 96, Bere-pHnapHufr I4ncrnryr, Orgno.rorHqecxar JIa6oparopua.

7) "Tpynu Cr6upcxoro BerepHHapHoro 14ucraryra.' Aasta-kiiigu hind 2,50 rubl.; aadress: Oucx, Cw6upcxuir, Ber. tr4Hcraryr.

8) ,,Berepuuapnufr Tpyxenrx." llmub 1 kord kuus; aadress: Oucr.HayuHoe 06qecrno BereprHapHux Bpauefi, Ovcx, floqrosuit gulaK 86.

9) ,,Tpyau .I|arrue - Boctoqsoro Aucruryra 3xcnepnuer-TanbHoir BerepuHapuu.' Aadress: 9sra.

10) ,O6oapeurr BerepHuapHoro lera ACCP' Ilepnoauuecxoens.4axre Berepuu. Vnpaa,renur HK3 ACCP a A3Bropo BercerqauMe.4caurpy.u, Baxy.

11),,l4saecrar Earcrepuolorauecroro I,IHcrHryra Ber. Vnpan,re-Hun Hapxonraelra Tarapc;cofr CCP." Aasiakijigu hind ,5 rubl.; aadress:KaaaHri yn. foro,rs 26. 6arrepno,roravec xutrt LIvcrur. Ber. Vnpaa-;reurs HK3eua.

12) ,Cerepo - KaeraccKufi Berepux. BecrHnK.' 14a.aasaeMUftrpafisy u ,{oHeerrncrrryrou fop. Pocroa ua !,ony.

13) ,l,Isoecrur noHcroro Berepna. Vucruryra." H3aas. AoHcrc.Ber. I4Hcr., rop. Hoaouepr<accr.

14) ,36ipurr flpalr Xapsroncx. Berep. L4ncruryra. fop.Xaplxoe, y,r. K. ,rla6rHexra 37.

15) ,TpV4sr JlernHrpaAcroro foc. BerepuH. Hgcrnryra."Vsaanne "rleiraurp. foc. Ber. IZHcrrryra. JleurzHrpaa, gepurrouc-raa, 5. Seni on-ilmunud I koide, hir:il 2,7 rubl. ja'll koid6 ll vihk,hind 2,90 rubl. A. L.

V_2928

Konrad Homann f.Saalus on sageli kdrm. Kogemuste pdhjal teame ja tunneme seda hAUaUhi

hasti. Kuid ometi mdiub raskesti iga uus kogemus sel alal, eriti kui td ilmubjdrsku, aimamata.

Sellest on mdddunud ainult ilhs aasta, hui sii.k hohal amtt'. Konrad Ho'manni 30 a, juuheli puhul, araastades tefia andch st, energiat ja tentist, al)ql-dusime lootust, et td leel kaua neie alal viljaha t'dmehena saab olema tegev,K. Homann'i ltlhemad s1brdd lootsit, et tal ligemas tulepikus avaneb odinalusmdnel juhtioamal holtal rqhendada taale omq nitmchillgseid ,udimeid.

I(onrad I-Iomann,

Kuid K. Hotnatln'i ei ole endm, Mandla aOimud otid otsustanud teisitining hulsusid meile haigile ooLtlmata dra selle tugeaa nehe meie lwlgast.

Kuid Honann'i sanased ausad tdamehed on siishi manala poimudesttugepamad. Variseb k|tl hokhu tlende maine osa, kuid nende rJain jdd.b pfjsimaheet mdlestttsena ja oraalse nojuna jtit eltuleoaisse. Kittdlasti p sib ka K. Ho-mahfi eeshuju iJeel haua meie jdlelejdttnute hulgas, ergutades meid. ausastijttthana kadunu jdtsku halhetvd lddd ia p ttdeid.

Meie ei hakka siht kotdatta lahkuftu eluldgd, ta sdavulusi ja teeneid.Sellesl rdd.hisit e hiljuti iksihttsjalisemalt haduhu juubeli puhut ja ftdd on !is-tisti h lldldaselt tuttaead.

K. Homann tundis end !iitndset ajdl niirlJilisekd, nille pchjusehs olid !is-tisti tuaningad isiklil?us el s ttleelatud apusluscd ia mured. Ta oli d.etsembikuul

raoimisel prof. Puusepp'a juhalusel Tartus. Kuid mdddunud keeadel iihel pruh-sise sdi.lul saadud hehaline ligastus - sisemine {erejoohs -- oli tldhiavastihaasa mljunud ning olgafiismi nii!6rd lasqhaalasl ldlja oiinud. et lekhis vdgafoshehujuline neurasleenia, mis pAhi6las eluLustumise.

Lahhunu moeti 6. jaanuaril k, a. Natltas hohali.ku sellshonnu rohhel osa-i)dtul, Pdrjad paigutasid halmule teisle hutgds E, L, U. esinddidna esimees vet.hol. P. Ruus vastaoe jiirelhttidega ja horp. ,Frat. Dorp." esindaja, milliseorganisatuiooni ailistlaste hulka hadunu huulN,

Varjaku Sind, kaltis amet.oettd, heualt kodunaa muld. !A. O.

0levaade E. L. d. 10. aastasest tegevusest ja 7929 a. aruanne.

Tarvidust oma kutseorganisatsiooni jarele trndsid eesti loonaarstidiuba vabadigi algplevil viiga elavali. Oli ju muutunud olukorra t6ttu tdus-nud peevakorda nii palju uusi kiisimusi, millede lahendamine iihel v6i teiselteel vilga oluliselt puudutas igatiihte meist isiklikult. Kuna aga vabariigiesimesel aastal suurem osa kolleege oli mobiliseeritud kaitsevAeteenistusse,ei saanud iihingu asutamine rnitte nii kiiresti teostuda, nagu seda vahestsoovili. 1919, a. asendasid Uhingu korduvalt toimepandud omavahelisedndupidamised, mida efl amasti korraldati tolleaegse Veterine:ir-osakonna algatusel.

Kuid siiski juba 19. oktoobril 1919. a. pidasid tol korral Tallinnasviibivad ametvennao Taecker, Morel, Rabison, Kotkas, Tedder, Erler, Ruus,Aras, Lensin, Varnik, Griinwald ja Olt omavahelise nOupidamise ara, kusseltsi asutamine tunnustati tarvilikuks njng mearati kindlaks pdhijooned, mishiljem iikseeriti pOhikirjas. Pdhikirja valjatd6lamiseks valiti komisjon -Taecker, Rabison ja Olt, -

kellel€ kohuseks tehti kutsuda kokku 19. okt.kdik ametvennad iile maa p6hikirjaga tutvumiseks ning vastuvdtmiseks.

19. okloobriks s. a. tulid ka 18 ametvenda iile maa kokku, kuna pal-jud ametvennad, eriti ka Tartu proiessorid, kirja kui ka telegraii teel teatrsid,el nad settsi asutamisele siim pa tiseeriva d ning soovisid dnne.

Pdhikiri vdeti vastu ning vaiiti ajutine juhaius, nimelt Quus, Taecker,Saral, Lind, Rabison ja Olt, kellele tehti iilesandeks saala pOhiki kinnita-misele, kui ka teha m,rud tarvilikud seltsi avamise ja asutamise eeltitiid.

P6hikiri kinnitati Talljnna-Haapsalu rahukogu poolt 25. novembril1919 aastal.

Seltsi avamise koosolek peeti 10.. jaanuaril 1920. a. Tallinnas, Kommerts-kooli ruumides, millele jargnes koosviibimine ,Kommerts' hotellis. Asuta-rnise koosolekul astusid sellsi liikmeks 40 ametvenda.

Liikmete arv on l0 aasta kestes kasvanud jargmiselt:1920 a. tuli juurde I l, jai aasta l6puks 5lt92t " " , 11, ,, 651922 , 3, " 65 (suri 3)1923 " 11, , 74 (sui 2)

3i30

1925 ,,

1926 "1927 ,

1928 ,1929 ,,

Nii on meie Uhjngu liikmete arv l0 aasta kestes 40-elt tdusnud ll8-le;seeqa kasvanud kolmekordseks.- Uhingul on 3 auliiget: proi. dr. V. Gutmann (1923 a.), A. Arras(1926 a.) ja A. Olt-Ojasalu (1929 a.). Eluaegseid liikmeid, nillineinstituut 01i esialgses pdhikirjas ettenahtud, on 6.

Surma l?ibi on l0 a kestes lahkunud:

1924 a. tuli juurde 4, jAi aasta 16puks 76 (suri 2)85 (suri l, heideti vAlja 1)9l (suri l)

102 (astus vblja l)108 (suri l, astus vlilja 1)l 18.

l.2.

t.

l.2.

4.5.

1.

l.

l

l.

l.

l.

l

l.

L

l.

a

t.

ProI, dr, M. Hobmaie(:Die sogenannte Haemoglobinuria enzootica mit Schlur: d1Zlhm u ngund ihr verwandte Tierkrankheiten in Esiland.

Prof. dr. V. Gutmann:Sigade punalaudi arslimisest.Die Entwicklung des tieriirztlichen Unterrichtes am DorpaierVeterindrlnstiiui.

Dots. dr. F. Laja:Loomaarstitead usk o nna dppekava.Veli\maa reisist.Marulaudi vastu vditlenrisest Eesiis.Abortus enzooticus.Kas on Abortus Bangi inlektsioosne inimestele.

J. J iirgenson:Episoden und Erinnerungcn ars dem liererzllichen Dienstleben.

Dots. dr. J. Karlson:Udarapdlel kkude ravi-mectodilcsl.

H. HeinrichsonlMaksuta arstiabi.

K. Lind:Loomaarstlik korraldus Harjumaal.

H. Lensin:Vdlismaa teekonnast.

Dots. dr. E. Roots:UdarapOletikkude etioloogiast.

A. Undritz:Patoloogilisanatoomiiisi demonstratsioone, eriti silmaspidadessigade taude.

M. Pusemp:Loomaa6tide kodu-apieegist.

Dr. J. Rabison:Loomaarstide edasiharimise v6imalusist.

Proi dr. H. Ilichter:Veise kohu- ja rinnakoopa topograafiline anatoomia i.ihes demon-rud!J'uurirucEd.

Dots. A. Rengel:Muljeid hobuserautamisest valismaa reisil.

Prof. dr. K. Satal:Reisi nahtusist velismaal.Loofi aarstiteaduskonra seisukoIIast.Loomakliioikud Eestis.

E. Saarf el s:Toiduainete kontrollist.

1925 a. heideti liikmete hulgast velja arstliku eetika vastu eksimiseparast dr. G. Crunwald. 1927 a. astus liikffete hulgast velja R. Raska'kellega samal ajal katkestati kollegiaalne labikaimine kollegiaalsuse tundeignoreerimise perast. 1928 a. astus liiknete hulgast v?ilja prol.dr. M. Hobmaier.

Eesti loomaarstide koguarvust kuuluvad Uhingu liikmete hulka iimar-suselt 800/^."

Uldkdosolekuid on Uhing pidanud l0 a. kestes koguarvus 28, keskrni-selt aastas 2-3 koosolekut. Uldkoosolekuil on esitatud iergmised referaadid:

i.2.e

5.6.7.8.

1922 a.: prot. J. Valdmann, P. Raska, H. Villemson.1923 a. prol. K. Happich ja mag. J. Taecker.1924 a. . G. Mick ja M. Sieget.1925 a.: R. Margk.1926 a. P. Panov.1928 a.: J. Jiirgenson.

A. Arras:Loomaarstide seisukord minevikus.Veiste tuberkuloosi vastu vOitlemisest.Loomaarstide korte kiisimus.Loomaarstiteaduskonna 6ppekava iiiiendamise ki.isimus.

Kas on Tartu loomaarstiteaduskond taryilik.Loomaarstiieaduskonna 6ppekava,Koduloomade kindlustuse kiisimus.Loomatervishoiu korraldusest valismail.

Dots- J. M. Ainson:Kas on neil vastutus-vigu seadusandlikult taNis rla tahendada.Esimesed avalikud tapamajad Eestis.Tapamajade areng Eestis.

Prof. K. Happich:LoomaarstiteadIskonna seisukorrast.Tartu Pasteuri-lnstituut.Tuberkuloosi vastu v6itlemisest.Teiendus-kursused Ta u iilikooli iuures.Loomaarstide valismaale komandeedmisest.Loomaamtide doktori aste'

l.

1.

l.

1

l.2.3.

a.

V3310

R. Schabak:Tinctura jodi seespidise rohuna.M6nda elu- ja ilmavaatest praeguse loodusteaduse seisukohalt.

Prof. dr. K. Schlossmann..Tuberkuloosibatsilli iiltreeruvad vormjd ja nende tehtsus tuberku-loosi patogeneesis.Aktiivne immuniseerimine tuberkuloosi vastr v6itlemisel.

J. Pebsen:l. Teekond Taanimaale.

M. S ieger:l. Vllisnaa teekond.

Dots. K. Tagepera:l. Meie hobusekasvatuse korraldus ja loomaarstide osa selles2. S6javiie hobuste kiisimus.3. Hobuste v6imis-v6istlused.4. Sdjavee hob[ste regisireerimisest.

Dots. J. Tomberg:1. Epiduraalsest anesteesiast.

E. Ruber:l. Piimatalituste kontrollist.

Dr. TsitovitS:1. MecrHaq HMMyHfi3aulrq H BaKIIHHartaq no cnoco6y 6espe4ra,

Eestseisus on pidanud istungeid; 1920 a. - 13, 1921 a. - 21,1922 a. - 17, 1923 a. - 13, 1924 a. - 17, 1925 a. - 10,1926 a. - 22, 1927 a. - 11, 1928 a. - 20, 1929 a. - 20'

Eestseisuse koosolekuil aeti jooksvaid asju' valmistati ette iildkoosole-kuil paevakorras olevaid kiisimusi, esimesil aastail tuli Iohkesti tegutsedaloomatervishoiu peavalitsuse paevakolt2s olevate kiisirnustega kui ka looma-arstiteaduskonna korraldusega.

Omil esimesil tegevusaastail t66tas Uhirg liihedas kontaktis looma-tervishoiu peavalitsusega, v6ttes seisukohta peavalilsuse poo!t kavatsetudloomatcrvishoiu ala korialduses, eriii seaduste ji ma?iruste asjus. Oige Paljutuli legutseda Uhingul, eriti ta eestseisusel, ka loomaarstiteaduskonna asjus,

Kuna endise Instituudi ja noore teaduskonna tulevik esialgul neis olevat 6igetume, tuli Uhingul, kui ainukesel kompetentsel otganisatsioonil, ses asjas

6ige palju ja mdnikord 6ige energiliselt kaasa rZi?ikida. Kui nend€, s. o.peavalitsuse ja teaduskonna, meile tehtsamate riiklikkude asutiste, arengomandas juba kindla suuna, jai Uhing nendega seotud-olevaist kiisimusistenam-viihem eemale, koondades oma uhelepanu otsekohesemate iilesanneteteostamisele. Tahtsamaina Uhingu tegevusharudena tuleks mainida jergmisi:

tihingu ajakiri.Tarvidus oma h:ielekandja jarele tundus elavalt juba vabariigi alul.

Aryesse vdttes aga meie vordlemisi vAikest aryu, ei usaldatud mitte koheasuda selle v jaandmisele. Sellepiirast lepiti 1921 a. Agronoomide Seltsiga,

viinase ettepanekul, lokku iihise p6llumajanduse ja loomatervishoiu ajakirjavAljaandmise asjus. Ajakiri hakkas 1921 a. ,,Agronoomr'a" nime all ilmuma,esialgul.6 korda aaslas, hiljem sagedamini, muutudes 1924 a. kuukirjaks.E. L. U- esindajana oli ,,Agronoomia" toimetuses dols. A. Rengel, kune€estseisus oli ajakirja viiljaandmise asjus alalises kontaktis AgronoomidaSeltsi eeslseisusega kui ka ajakirja toimkonnaga.

Loomaarsiide Uhingu vahelalitusel sai ajakiri loomatervjshoiu peavalit-suselt toetust esimesel aastal 50.000 mk. kahel jargmisel aastal 100.000 mk.,1924 a. - 200.000 mk.

Kuid see iihistdii ei dflneslunud kujgi hasti ega rabuldanud looma.arstide laiemaid ringe. Kuna paljud ametvennad ei tunnud juba aigusestsaadik iihinemisele kaasa, paljud arliklid, rnis oleksid huvitanud ainuiiksiloomrarste, olles neile aga t;thtsad, ei osutunud

"Agronoomias" avaldamiseks

kohaseks, siis tuli ka kaastiidd loomaarslidelt vdrdlemisi v?ihe. Tooniand-jaiks ja pererneheks ajakirjas j.iid agronoomid.

.. Sellepirast jatkati oma ajakjrja valjaandmise kavatsusi. 1924 a. tegika Uhing sellekohase otsuse ning pii6rdus palvega loomatervishoiu peavatit-suse poole meerata seni ,, Agronoomiale,, antav toetus 200.000 mk. looma-arstliku kuukirja v?iljaandmiseks. Kuid iillaiaval viisil jiirgnes eitav vastus.Palvet korrati jargmisel aastal, mille jerele lubati palutud 200.000 mk. ase-mel 50.000 mk. Nimetatud toetus tosteti jergmisel aastal 100.000 mk. peale,millises suuruses see on piisjnud tdnini.

Oma ajakiri hakkas ilmuma 1925 a. Tallinnas 6 vihku aastas 'l triiki-poogna suuruses. I(una esimesel aastal ioimetus ja talitus tOdtasid tasutaja honoraar kaasttitilisile oli minimaalne, sjis tuldi toime v?iikeste kuludega,Jergmisel aastal, kui tousis toetussumma, suurendati ajakirja kausta l1/: triiki-poognani ning hakati maksma leatud tasu asjaosalisile, s. o. tegevale toime-tajale, talitusele ja kaastdtilisile. Ajakiri kasvas ja arenes iga aastaga niikaustalt kui sisult. 1929 a. alul viidi ajakiri ille Tartu, kus ta hakkas ilmuma2 triikipoogna suuruses. Esimese 4 aasta kestes oli tegevaks toimetajaksA. Ojasalu, 1929 a. algusest peale dots. dr. J. I(arlson.

K?iesoleval aastal on kavatsus anda ajakirjast viilja 8 vihku.On veljavaateid ja eeldusi olemas arendada rneie ajakirja rniitekauges

tulevikus kuukirjaks.

0hingu toetus- ja laenukassa.

Juba 1922 a. saadik maksid Uhingu liikmed peale liikmemaksu 2 kr.aaslas toetuskassa arvele. Kuna aga neid summi esialgul ei peetud Uhinguiildsummadest lahus, siis ei saanud ka erilist toetus-kapitali tekkida. Seemaks kulus peamiselt surma liibi lahkunud liikmete matusega iihendusesolevate kulude katteks. On kujunenud lradilsiooniks, et Uhing oI avaldanudliikmete surma puhul suuremais ajalehis vastava kuulutuse ning asetanudkalmule perja. Otsekohest toetusi on antud 3 ametivenna lesele, kogu-summas 250 kr.

1927 a. v6eti vastu njDg 1929 a. teiendati eriline toetus- ia laenu-kassa kodukord. Samal aastal alustati ka taielikku tthingu raamatupidamist,hoides loetuskassa sumEad Uhingu tldsummadest lahus erikapitalina. Sest

1.2.

t.

2.

34

ajast aryates on toetuskapital tOusnud iimarguselt 3 500 kr. peale. Uhen-

duses kavatsetava loomaarstide kodu asutamisega on meil k:iesoleval aastal

loota valitsuselt 3000 kr. toetust.

Et meil niisuguse kassa jarele on olemas tdsine tarvidus, seda teavad

omist kogemusist eestseisuse Iiikmed.

Sel algatusel on selleparast suur pdhim6tteline t?ihtsus.

Uhingu eestseisus pidas aasta kestes 20 istungit, kus peale jooksvatekiisimuste, .nagu aruanded, eelarved, ajakirja asjad jne, tehti eelidid looma_arstide kodu asutamise asjus, riihm-elukindlustuse aijus, tiiotati vAlja uustoetuskassa kodukord, arutaii korduvalt prof. FI. eichter'i konflikti iilikoolivalitsusega ja amtv V. Laante konflikti Viljandi rnaavalilsusega. Uhing astusmdlemate kaitseks v:ilja. Esimene konflikt oli juba rahuldavalt lahe;datud,kuna teine leiab loodetavasti ka soodsa lahencluse, V6eti seisukoht looma_arstiteaduskonna uue dppekava asjus, pandi toime ankeet loomaarsti teenis_tus-tingirnuste asjus jne.

Muud Uhingu ettevdtied, nagutiivne vdi omavaheline elukindlustusealles alenemise ajat:irgus.

Olulisemale momendena Uhingumtiddunud tegevuse ajal oli tulnudeest teenistuse alal. Oma moraalsejeenud v0itjaks.

loomaarstide kodu asutamine ja kollek'kiisimus on algalarud 1928 a. ja on

elus tuleks veel nimelada, et tal oma

korduvalt valia astuda liikmete diguste

mojuga on l-lhing ses asjas pea alati

V6itluses meie keskasutise, praeguse loonatervishoiu osakonna, ise-

seisvuse eest on Uhing etendanud aktiivset osa. Teatavasti kavatseti meie

keskasutist korduvalt tiha alluvaks kas alstidele vdi agronoomidele. 1928 a'

esitas Uhingu eestseisus ses asjas pikema margukirja meie p-olitilise elu

juhtidele, muu seas isiklikult tolleaegsele rjigivanemale esinrehe P. Ruus'ipoolt. Tagajiirgedega vdime olla rahul, sest meie keskasutist ei ahvarda

loodetavasti niiiid miite enam seda laadi hedaohud.

1927 a. vdeti vastu uus ajakohasem pohikiri, mille puhul ka ,Seltsi'asemel v6eii tarvitusele ,,tlhing', Sarnal aasial vdeti vastu ka uue pohikirja

alusel Uhingu kodukord ja kutse-kohtukord.

Mis puutub 1929 a. tegevusse, siis kasvas nimetatud aastal Uhingtl

liikmete arv 108-lt 118-1e. Juurde iulid ko)leegid Marta Aru, KonstantinAndrejev, Leo Anderson, Harald Fiegel, Elfriede Kalamees,Oskar Kilgas, Altued Knti, Friedrich Saar, AIar Undritz ja Elmar Vau'

Manala-vaimud oiid meie sullies mdiidunud aasta kestes 6ige leplikud.

Lahkuda elavate hulgast ei tulnud kellelgi.

Uldkoosolekuid peeti aasta jooksul 3. Aastakoosolek Tattls 27.1.29'kus konelesid dots. dr. E. R o o t s ,Udarapdletikkude elioloogiast" ja

dots. dr. J. Karlson ,, Udarapdletikkude ravim eetodeist'. Peale jooksvate

asjade, nagLl aruanded, eelarve ja valjmised arutaii veel krundi-muretsemise

kiisimu,t loonraarstide kodu tarvis. Teine kooso.ck peeti 26.V,29 Ta linnas,

kus valiti Uhinsu auliikmeks amtv. A. Ojasalu, amtv. E. Ruberrefereelis piimatalitiste kontrollim isest, ar[tati ko]lektiivse elukinnituse ia toe-

tuskassa kodukorra muutmise kiisirnust, Kolmas koosolek peeti 24-Xl.29Tartus. kus arntv. A. U n d r it z demonstleeris patoloogilisanaloomilisi Prepa-raate. eriti siimaspidades sigade taude, amtv, J, Tomberg refereeris

eoidrrraalsest anesl;esiast, arutati riihm-elukindlustuse ktisimust ja v6eti vastu

uus toetuskassa kodukord.

Eesti Loomaarstide dhingu aasta ja juubeli koosotek.19. jaanuaril 1930. a. Tallinnas, ,,Seltsl(o dliku Maia. ruumides.

.- Ilmun-ud olid: l) liikmed: _8, Reie hrrt, Nummelin, Kerner, Niggol,

Tagepera, _ Laante, Veber, Arras, Qiingel, Ruber, Saral, ai"son, t_int, f_ina,

Behrens,.Arderson, Hampi. Kuivas, piio,, pelovis, eru, noornlt, e.t.rron,P-iht,

_Padrik, Vlirnik, Jegoiov, KrivoJein, I(iigas, drler, i,u;in, iiakkar, Ilnr-jarv, Langer, Vollrj, Teemusk, OjasalLr, Virerf, Dobrudkes, Koik, Vau, Frei_mann, Peppik, Rrntel, Heinrichson, Fiegel, Zvinev, qabison, pebien, Herodes.2) kiilalised: PreobraZensky ja R. oienu. r<"rir." -si

iiig.ilt" 2 kiitalist.Av. Ruus ilmub piievakorra 8. p,rnkti arurarnise aial.Koosoleku avab keil 11.30.abiesim.res Kirtson. I(oosoleku juha_

lajaks..valitakse K. Lind, pfotokollijaks A. Herodes. tvta'Iesirt"r,.. "ur-nud liikmeid.

Pae,vakoLd v6etakse vasiu jergmisel kujul :1) Eelmise koosoleku protokolli klnnitamine.2) Ametivend R u u s'i auliikmeks valimine.3) Uuie liikmete vastuvdtmine.4) Uhingu l0-aastasc iegevuse aruanne.5) 1929. a. kassa arurnnc ja 1930. a. eelarvc.6) Valim jsed p6hikirja jerele.7) Amctivend peppiku referaat:,,Loomaarstide teenistus_tingimused

iihenduses vahekorraga omavalitsustega ja rninisteeriu mi- a,,,S) Liibiriiiikimised9) Koosolijate iihine peevapildisiamine.

Ad. l. Eelmise koosoleku protokoll vdetakse vastu nruutmatult. Selleleallakirjutama voiitaksc amv. Ainson, Sara1, Riingel.Ad. 2. E, L. U.,.. m?ilestades

.oma kiimneaastast tegevust, konstateedb,et amv.. R u u s, oljes Uhingu aigpaevisi alates piisivalt ieff. fig"uure, iul,-:',y11

kohl],..o". onra tugeva Oiglustunde,. erapooletuse, juige, mc,fise rneele jaUhingu iiritusist sorja osavoiug? palju iclleks- kaaia -aidanud,

"t Uh;;g;piiiided on piisinud 6iges suunas ja et Uhingul ta m6ddunuJ'10._aastasetegevuse kesiel on korda lainud edukart kaitsia irii iik.ikut" u,*tiu"noro" kuika kogu kutseara huvisid. Ka on anv. Ruus onra ligi kornietiimneaastase

.lo

veterinaer-alal teenistusaja kestvusel, nii endises Vene sdjavues kui ka Eesti

kaits.,l{es oma voimete ja isikliste omaduste tOltu kuiunenud autoriteediks,ren'r millele meie kaitsevee veterineerala korraldus on eeskujulisemaid' Amv'

R u u s'i meeleausus, t6earmaslus ja otsekohesus on tunduvalt seltskonna

lugupidamise tduslle loomaarsti kulse vastu kaasa aidanud.

Hinnates rteid teeneid, valis E. L. U. orna aasla- ja lo"aastase juu-

beli koosolekul 19. iaanuaril 1930. a. amv. Ruus'i oma auliikmeks'

Ad. 3. Uuteks liikmeteks vdetakse nende E. L. U. sisseantud soovi-

avalduste pohjal vaslu amv. amv,: Ivan PreobraZensky ja ReinholdDsenit,

Ad. 4. Uhingu l0.-aastase js aasta tegevuse aluande kannab ette

ametivend Voltri.Aruanne voetakse iihel haalel vastu, parandusega, et prof' Hobmaier

on sattunud E. L. U. liikmete nimekirja ;ingi eksituse teel, millep?irast teda

liikmete nimekirjast tuli kustutada.

Ad.5. a) 1929. aasta kassa aruanne:

b)

Tulud:1)2)3)

1930. a. eelarve:

Liikmemaks 110 liikmeltQingvaate tuludLoomatervishoiu-osakonna

d i0 krooni Kr. 1100.-

IOeIUS " I 000.--tt. 2 635-

Ku I u d:1)2j3)4)5)6)

Ringvaate kulud Kr. I 7 25.-100.-100.-olu.-100.-100.-

Tiiiitasu jaPostikuludEsinduskuludRaamatukoguEttenngemata

sotquxuluo

kulud

Kr. 2 635.-

Bilanss 31. delsembril 1929. a.

AKTIVA.Kassa arve, kassa saldo 31. XII 1929. a. ,

Jooksev arve, jooksva arve saldod 31. XII 1929.a.

1929. a.1929. a.1930. a.

3 501.28

Kr. 43.38

3 17 6.10

130,00311.33

Kr.

Tulud:1)2)3)

TOETUSKASSA EELARVE 1930. A.

saldoprotsendidtoetusmaks

Kt, 4 27 6,28

. Kr. 2 865.0195.27

215.82

Inventari arve, inventari veertus 31. Xll 1929,

Raamatukogu arve, raamatukogu veertus 31. Xll 29

Debii. ja Kredii. arve, Uhingul saada:

1) Liikmemaksu 1928. a, arvel Kr. 80.-305.-95.-

325.-

Uhingul laenu saada amv. zemcuzlnllr "

1) P6hja Eesti Uhispangas .

2) E. Panga Tallinna osakonnas3) Harju Pangas . ,

2) Liikmemaksu 1929. a. arvel3) Toetusmaksu 1928. a. arvel4) Toetusmaksu 1929. a. arvel

Kulud:l) Eestseisuse krediit2) Laenukassa krediii3) Tagavara kapital

Kr. 500.-500.-

3 27 6.28

Kr. 4 276.28

"RINGVAATE" EELARVE 1930. A.Tulud:

l)2)3)4,)

5)

Kulud:tt2)3)4)5)6)

Ajakirja tellimine .

Uksikute nr. miiiik

nr. hind

130.-

250.-140.-190.-

Kr.

805. -200. -

Kuulutused

Laen u de arve,

PASSIVA.Kr. 4 665.81

R. Seerumi-labor. kulul traikitavaI Oetus t. Loomaatslroe uhlngull

k. | 725.-

Debit, ja Kredit. arve'vaate' toetust tasuda

To etus-kassa arve, Toetuskassa

I(ulude ja tulude arve, klludeUhingu kasuks 31. XII 1929

Uhingul 1929. a, ,Ring-Kr. 440.50

saldo 31. XII 1929 , 3 501.28

ja tulude saldo

,---l4orKr. 4 665.81

Ajakirja iriikkimine 8 nr. er 140 kr.PostikuludTalituskuludPeatoimetajaHonoraaridEtten?igemata

Kr. 1 120.-

140.-200.-240.-

i 0.-

palk

kulud

1929. a. kassa aruanne vdetakse eelpooltoodud kujul ja suurusel vastu, 1.930. a. eelarve vdetakse eelpooltoodud kujul vastu.

Kr. 1725.-

3938

Ad. 6. Valitakse tagasi per accl.: 1) vana eestseisus, 2) vana revis-joni komisjon, 3) vanad eestseisuse ja revisjoni kornisjoni liikmete kandi-daadid, 4) vanad E. I-. U. kutsekohiunikud ja 5) vanad E. L. U. kutse-kohtunikkude kandidaadid. (L?iinud aastal olid eestseisuses: esim. P. R u u s,abiesim. J. I(arlson, laekahoidja E. Ruber, kirjai L. Voltri, abikirjat.F. Peppik, raamatuk. Hj. Link; kandidaatideks E. Nummelin jaK. Roomet. Revjsjoni komisjoris: esimees K. Lind, liikmed Zimmer-mann ja Arras; kandidaatideks Saletajev, i(otkas ja Laja. I(utse-kohtunikud: esjmees More 1, kirjatoimet. La ja, liige Rangel; aseteit-jateks

- Laas, Tomberg ja Veber).Ad. 7. Amv. Peppik kiisitab loomaarstide teenistustingimusi iihen-

duses vahekorraga omavalitsustega ja ministeeriumiga ametivendade pooltsaadetud kirjaliku materjaii alusel. Amv, on vdga mitmesuguseid arvamisi.Vahekorda Pdllut06minisieeriumiga resp. loomatervishoiu-osakonnaga peetakse

iildiselt vaga hiiAks. Vahekorda onravalitsusiega peavad mdned heel(s, mdnedrahuldavaks, moned halvaks. Uldiselt oleneb siin vahekord maavalitsuse liik-mete kultuurse tasapinna k6rgusest ja isiklistesi suhetest. Peetakse soovi-tavaks, et vahekorrad saaks seaduslikult fikseeritud. Esitab E. L, U eest-seisuse nimel ijldkoosolekule ja.gmise resolutsiooni : Eesli LoomaarstideUhing, arutades orna aastakoosolekul 19. L 1930. a. riiklikku loomalervis-hoiuala korraldamise kusimust ja sellega iihenduses olevaid loomaarstideteenistustingimusi, leiab orna ametivcndacle seniste kogemusie pOhjal, etloomaiervishoiuala korraldamine peaks olema riiklik. Loomatervishoiualakorraldamise seisukohalt viiljaminnes ei tundu olevai tarvidust maaonavaiit-suste instituudi jiirele, kuna ka teistes Euroopa riikides maaomavalitsusi seilesulatuses ei tunta. Kui aga maaomavaliisus€d siiski jA:ivad piisima, tuleksfikseerida seaduslikul teel praegu tegelikult maksvad pdhimdtted, mille j:irelemaa- ja jaoskonrra loomaarstid on Pdllutbdministeeriumi ametnikud, kustsaavad piihipalga, sdidu ja paevarahad ning korieri. Maavalitsused maksavadaga lisapalgana v?ihemalt poole ministeeriumi pdhipalgast, tasuvad kiitte-,kantselei- ja telefoni.kulud. EeJpoolloodud tingimustel tiriitaks loomaarstidtasunormide jiirele, mis veljatijdiatud loomatervishoiu-osakonna poolt koosmaavalitsusega ja missuguseid kinnitab loom ate rvish oiu-osakond. Soovitavon vOimaldada jaoskonna loomaarstidele oma rnajapidamiseks pool normaaltalu. Analoogiliselt iuleks seadusandlisel teel fikseerida ka linna looma-arstide instiiuut'. Avatakse lebira?ikirrised.

Amv. Ojasaiu ieeb ettepanek[ pdhimditelikku seisukohta vdtta,missugust vahekorda soovitakse, kas oienemist iiksi ministeeriumist voi rn6le-mist, s. o. ka omavaliisusest, Soovitab eestseisuse ettepanekut vastu vOttaja juhatusele asja korraldamiseks volitust anda.

Amv. Heinrichson. arvab, et loombtervishoiu-osakond peaks

kindlaks maarama jaoskondade ja maakondade loomaarstide tegutsemisepiirkonnad.

Amv. Arras * peaks kindel seisukoht v6etama, kas soovitaksekohaliste omavalitsuslega vahekorda ja:ida vdi mitte. Isiklikult pooldab, etseadusandlikul teel oleks iikseeritud vahekorfad mjnisieerjumiga ja omavalit-sustega. Peab loomulikuks tuleviku ideaaliks, et loomaarstid jatrks lahedasse

kontakti pollumeestega ja loomakasvatajatega ning linnades linnakodanikku.dega, Ei pea soovitavaks, et vahekorrad omavalitsustega saaks katkestatud.

Amv. V ?i r n i k pooldab onavalitsustega vahekorda edasijeemist japeab soovitavaks, et maavalitsuste juurde asuiataks loomatervishoiu-osakond,mille ijks liiqe oleks maaloomaarst.

Atu, ii"kkar peab heeks seisukorda, kus palgamaa ei antaks mittenatuuras, vaid loomaarsti soovi ja vdimaluse korral ka rahas. Poold;bloomaarstide tiidpiirkondade kindlaksma?iramist.

Amv. Ni g g o I ei soovi nAha mingit vahekorda maavalits,rstega resp.onavalitsustega, vaid pooldab airult olenemist ministeeriumist.

Atnv. Ojasalu - Eestseisuse ettepanek oli mdeldud kompromissina,Isiklikult pooldab vahekorda omavalitsustega ja selle se:,duslikku {ikseerimist.

Amv. Heinrichson peab soovitavaks, et pilgamaa, kus see ole.mas, iaAks ikkagi loomaarsti korraldusesse,

Amv. Ainson pooldab vahekordade seaduslikku iikseerimist. Uksik-asjaline fiksalsioon peaks eestseisuse hooleks jeAma.

Amv. A r r a s * Palgamaa, kus see olemas, peaks alati vastuv6etavolema. Loomaarst v6ib seda kas ise tarvilada, pooleterale voi rendile anda.Maast loobumist ei pea kuigi soovi(avaks.

Amv. R?ingel arvab, et iihe koostdii omavalitsustega peaks alalejli{ma. Peab soovitavaks vahekordade seadustikku ijksee mist. Sdnavdtavad veel mitmed ametivennad, ning enam-vbhem kdik pooldavad koos-tiidd omavaljtsustega ja soovivad vahekordade seaduslikku iikseerimist.

Amv Ojasalu teeb ettepaneku: :ira meerata: 1) kas soovivad koos-oliiad p6himOttelist koostttiid omavalitsustega vdi 2) olla teitsa olenevadministeeriumist. PdhimOtteline koostriii vdeiakse vastu iihe heale vastuseis-misel ja otsustatakse selle pohimotete vrljatiidiamine anda E. L. U. eest-seisuse hooleks. Edasi paiutakse eestseisust anda neid iikseeritud p6him6t-teid Ioomateryishoiu-osakonnale, kes nejd kasulaks loomaarslilise kutsekorral-duse seaduse vAljatOiitamise juures alusena.

Ad, 8. Amv. V o I t r i teeb eestseisuse nimel iildkoosolekule ette-paneku, paluda amv. Ojasalu't veel mitte nii ruttu omalt ameikohalt lahkuda,kuna E. L. U. veel palju tahtsaid asju pooleli, Irlillede karraldamisel amv.Ojasalu kaast6d hedatarvilik. Ettepanek vdetakse ijhel he:itel vastu ja palu-takse amv. Ojasalu't veel omale senisele teenistuskohale edasi jaeda.

Amv. V o I t r i ieatab iildkoosolekule, €t ametivennad Ojasalu ja Ruberon piihendanud E. L. U. laulu. Avaldatakse mOlemale autorile tanu.

Amv. Heinrichson soovitab kedagi oma peale vdtta valjatdd.tada meiereide kontrollimise kava.

, Arnv. Runtel peab mittesoovitavaks p6llumajanduse-koolides 6petadaloomade haiguste ravimist, vaid ainult iervishoidl. Peab soovitavaks, etselle aine 6petajad tdiitaks valja vastava kava.

40

Arnv. O ja s a I u teeb ettepaneku E. L. U. eestseisuse koosolekupeevakorda v6tta punkt: ,,Velske te ja assistentide osa loomade ravimisel'.Ettepanek v6etakse vastu.

Amv. L in d - koosoleku juhataja - loeb eite sissetulnud dnnesoovilelegmmmid: Zaletajev'ilt, Jakovlev'ilt, Makarovilt, mag.S ta n g e'lt, N a r ts i ss o v'ilt, proi. C u t m a n n i'lt, Mo r e I'ilt, S a b a k'iltja Leedust - ametj6elt Sinberg'ilt ning Leedu Veterinaar-valitsuselt.

Ad. 9. Koosolekust osav6tjate iihine paevapildistamine *).

Koosoleku l6pp kell 15.40.

E. L. d. koosviibimine 10. uu",llluu puhut 19. l. 1930, Tallinnas.

Meie Uhineu perekoldlik koosvirbirnine l0 aaslapaeva puhul kuj!nes oma iilla-ravalt kauni I'ord-aminekrr poolesl siindrnu.eks meie Uhingu ajaloos, Nii meeleoru- jasisurikast koosviibimist ei ole meil seni olnud. Tallinna ,,Seltskondliku Maja' ilusadja avarad ruumid kasutada oli meil kaks saali k6rvalruumidega - hea kord javiimaks hea k6ijk aldsid olengule tujtltostva vllise raami.

K igi eestseisus omas pidukutses tehendas, et riietus on vaba, sellega tieldatahtcs, et bodelaksp ilmurnist argipaeva !Lits, oli e amik osavbtjaisl. eriti d!nem sugtl,siisk, iimunud piduriietuses, nlis pidulikkuse muljet aina tostis. OsavOtt oli vaga elav

56 kolleegi ja 3l daaml.Koosvlibimisc tuomakamaks osaks kujunesid aga paevakohased k6ned, eriti aga

erakordselt head muusikalised csitised,OmAs ava- ja tervituskones tahcndas eslmees P. R t1u s muu seas, et meie

tunneme el1d todlistena, kes on hakkama saanud hoone alusmiiiiri panekuga, hooneedasiehitamine, sisIstamine ja kaunistamine j:iab aga noorema p6lve iilesandeksAvaldas erilist headmeelt ha sellest, et amtv. Zimmermann, kes, seistes korgelkohal mele piiiietele alaii on tunnud kaasa ja voimalust majoda toetanud, ka tanaoma osav6tuga meie aastapiievasi meid austab. Loodab, et pidulik koosviibiminehalli arqipdevase tt'd jrirele meilc annab varskust ja hoogu edaspidiseks tit6ks ja voit-luseks. - Lauidakse irheskoos ,llellnd vennad aslkcm kokku'.

Jargmlse k6nelclana tervitab amtv. K. Lind meie teaduskonda konstateerides,et alma dater on omast esialgsest kriitilisest seisukorrast dnnelikult nle saanud ja aia-kohaseli valja arenenud. l6eudab oma kogemuste pohjal, et meje noorpolv on rahul-davalt ettevalmistatud, armasiab oma tdijala ja avaldab innukat tddtahet. Soovib tea-duskonnale 6nnelikku tulevjkko. Lauldakse "Vivat academia".

Amtv. H, Heinrichson kirjeldab Ioomatervishoiu ala ametliku korralduseedukat areneut nii tsiviil alal kui ka kaitsevaes, rohutades seniste juhtlde leeneid.T6otab, et ka tegelikud loomaarstid ise tahavad valja panna oma parema selleks, etlijdks Oitsele mei-e rahvamojandus ja kodLrmaa. Lauldaksc ,Kas iunned maad'.

Humooririkkas ioonis kiidab amtv L. Voltri seda suurt osa, mis etendavadloomaarsti proosalises elus eluseltsilistcr)a nende najsed. La[ldakse ,Siida tuksub' ja

,Vivant omnes virgines".Ptol. K. Saral peatub pikemas k6nes teaduskonna ja tegelikkude loornaarstide

vahekorra iuures. vorreldes neid vanemate ja lastepa. Vanemad kasvalavad omilapsi oma parema arusaamise jargi. KLrid siiski juhtub vahel elus, et Iapscd ci olerahul oma vanematepa Kdneleja on aga siiski aNamlsel, et slis, kui asju aetakseleplikult, leidub m6lemaid pooli rahuldav lahendus. Lauldakse ,Vivat academla".

Maiandusminister amtv. J. Zimmermann konstateerib omas k6nes, etloomaiervishoiu korraldus meie naal on raholdav, Moned valisriiklde delegatsioonidon olnud sunnitud labir:iakimistc puhul kaubanduslepingtte asjus, tunnistamtet setsu-

*) Pilti vOib tellida toto Parikas'eli, Tallinna, Kuringa t.; hind kr. 2.50.

: S.."S ts:': !:v Sv,IY<,.\-<!q-*' s9*'! i

: $r:I:.1i: t?;v " d6Ys !r'=2;, ! !-.-i!{

.Y ^ { : i..E _i- !::.iA S ltr"is oi!- iod "q- i:.: eI 9tr 3- iI t:^*": s\- -i :,1< Ya

! -*gi sI s* !< <i ".ii :;.3-. i<i iiirSs.: { i u.r :.r ..

: siilisi l$$rjo"ol =,:+<*.

Sii"-I!*g - "-j\-.3"!^* "\ 3,Y{ A.}t8:**+!: P-i l

ri: Fj;\ _.::;i i=s:ld i:

4342

Laul loodusele. *)

Eesti Loomaarstide ilhingule lO. aaEtapeova puhuks pllhendanudE. Ruben (viis) ia A. Ojasalu (s6nad).

Kaunis on laevas ja pilyed ning peiketKaunis on meta ja veteYoodtKaunid on m5ed ia mtinisev eike,Kaunid on lilleaasad ning aood.

Ullarl on saFavad taevatehedtllunmaY on vahus menePind.Loodu6e-ilur kuhu ka lehed,Kajaslab v6imsa tundena rind.

Kuid klllmanar kalgina iunduks maailmtTa peagi igavaks muutukstI(uid ainult valist ilna lreeka ailnr'Kui hingeline side meil puuduks.

Alles hingav ja hS5lilsevr elav rnaailmlTundes 6nne ia n66mu ning YaluLllliks on, mis 6eob ia lehendab rneidtMaed, metsadr aasad nin$ aalu.

Laanes h6iskay ja healitsev lindude laultJ5rve kaldal ja aasal hit.Y aUtttu'AFrnasr lFuur me sdbenr loorn kodune ka.llad soojqst me hinges vast s0ut'yad.

oiteanaks p0Udeka se6t ininsool olguiJhenda' tFuuisti k6iki meidLooduse pere hingelisl valdaOsuta' llhise dnne meil teid.

kord taudide suhtes on meie maal parcm, kui flii m6neski Laane-Euroopa vanas liul-tuurrilgis. Iloolinrata h6igist koond;mise piiiietcst or rjigiv6im loomarrstlikr v6rgulaiendamiseie alati iuln11d vastu, aratl1fldes loomaarstide vajadusi rahvamajanduses.Lauldakse ,,Vivat ei resDublica'.

Kui prof. K, Saial'i heatujulise k6ne jerele oli hnntrd,elagu' meie nais-kolleegide auks, v6ttis s6na dols. J. Ainson, rohutades soodsa riikliku ko.ra taht-sust ka meie ala arenemisele. Toob vbrdlusi erdisest ja aiildsest ajast, Lauldakse,Vivat et respublica'.

Sellega loppesid laual(6ned ja iihtlasi koosviibimise, nii iielda, ametliku iseloo-muga osa. J;trgnesid munsikalised esilised, vaheldudes iantsuga, mille juures sattusidhoogu ka vanemad hArrad, tundes end valsi, reinlAnderi ja vanaisa-polka helidelkeereldes noortena floorte hu]gas.

Esimesena esines ametvtndade kahekordne kvarieit (Zvinev, Voltri, Ruber, Link,Piht, Palm-Leis, Rabisor ja ]lmjarv). Kuna kokku olid sattunud heade haaltega vilu-nud laull1harrastajad, halas laul mehiselt ja m6jova1t. Laulude rea alustas kva ettaastapaeva puhuks amtv. E. Ruber'ilt A. Ojasalu sbnadel komponeeritud jaUhing[le piihendatud lauhga ,Laul looduscle'. Laul on komponistil iillatavalt hastionnestunul ja jattis kuulajaisse siigava mulje. Solistidena esinr:sid amtv. S. Puninkornetil, amtv. E. Ruber tirooli-laandlel, pr. A. Pebsefl laulus, amtv. K. Behrensviiulil ning mitmekordscs duetis pr. A. Pebsen, L. Voltri, D. Tvlnev jaM. llmj:1rv. Juba kuuiajaie naoilmelt oli naha, et k6ik esinejad mojusid hinge-haaravalt, kuna kuulaii sijgavas vaikuses, otse kivistunud olekus.

Valjaspoolt oma peret esinesid iili6p. Spridis aellol ja surnud amtv. K. Homann'i6etiitar konservatooriumi 6pilane prl.

^l a a s ik laulus. Viimase kaunjs ja hingelise

soojusega eltekantud laul kutsus esile vaimustnse tormi. Klaveril saatsid soliste suu-fima edu ja osavusega pro a Nummelin ja Punln, Vahepalana kandis amtv.Fr. Peppik ette amtv, O. poolt riimitlrd ,,kroonika", mis ka leidis heatujulist vastu-v6tiu. Amtv. Voltritaitis oma ,l(offaperemelre " kohuseid hea huumoriga. Enarnikkoosviibijaist lahkus alles hilistel ddtundidel, miimed allcs kell 6 homm. Koosviibijatehulgast kuuldus laialdaseli soovi, et sarflascd koosviibimised kujuneksid traditsiooniksvahemalt Uhingu aastapAevade prhul.

I-6puks tahendamc, et rneie koikide erilist tenu on arateenirud amtv. E. Ruber,kes lirituse illdkorraldajana, laulul(oori juhatajana oli algusest 16puni asja hingeks.

. Vivant sequentes !

AO'

Tiinuavaldus.E. L. U. perckondlik l(oosviibimine lg. l. 30. Tallinnas, Seltskondlikus majas

l:1ks iiilatavalt hasti korda, jAttes kaunima rnalestise ja suurima rahuldusiunde h6igisosav6tjais.

Uhingu nirnel avaldan oma siigavamat i;tnu kdigile tegelastele ja vae\aflagi-jaile koosviibimise korraldusel. Eeslkatt prouadele V, Numftelio'ile, A. Peb-sen'ile ja E, Punin'ile kri ka prL. Maasik'ale ja rjliopil. Spridis'cle nendeesinemise eest muusikalises osas.

Meie su[rima i2lnu on :iraieeninud ka ametivennad K. Behrens, E. Ruberja S. Punin solistidena l(ui ka eriti laulukoori liikmed ilmj?irv, Link, Palnl-Leis, Piht, Rabison, Rubcr, Voltri ja Zvi1rev., cesotsas koorij hatajaja iildkorraldaja E. R u b e r'iga, kes perlegi pdLrcIdas mei]e kanDi onrd komponeeriiudlaulu. Ametivennad Ilmjarv, Piht ja Zvirrv ci karinLrd kLrlu epz vaeYJ, mida tckitasmaalL la ull lroovidelc soitminc.

Ametivennad Ojasalo ja Peppik olgu tiiratlld tabava ja tujqtoslva, kroonika" eest.

Tasugu nende lr6ikide v8eva osav6tjate soc tanuhlnne.P, Ruus,

csimees.Tinuavaldus.

Ametivendadcle, krs minu 4s-aastast kutsepaeva lahkeli ntecle iuletasid, avaldafl siinkohal siidanlikk( tant1. (]. Raudsepp.*) On loota, et lathemal ajal osutuvad kattesaadavaks ka laulu noodid,

sundrmise aes , n"' i:#i:lj*t'

Loomatervishoiu osakonnas kuni 1. Il. 30. a. registreeritud loomaarstide nimestik.Verzeichnis der Tieriirzte Estlands.

Ees- ja perekonnanirni Amet ja asukoht

567B

l0llt213t415l61718192021

Bolbukov. AleksanderDobruschkes. ChaimDoilov, EugenDreyer. SamuelDsenit, ReinholdEdur, KarlEin, AleksanderErler, ErichF-iegel, llaraldFreimann, ValierGonestov, NikolaiCorain, Vsevolod(lutmanfl, Voldemar,

dr. med. vet. h. c.

Aiason, JohanAnderson, Leo/\ndr€jeY, KonstantinArras, AugustArr, XlartaBehrens, KarlBirk PaulIJoh1, Charles

Jakovlev, Michail

t. vII. 18735. XI. 190318. vt. 11J9527. Vr. 18816. XII. I89924. Vllr. r 882r5. tx. 189616. tx. 1rJ7115. Vlll. 189629. VIt. 188916. I. 19042, Vt. 188812, x . 190311. I1 1882l. I II. r88624. II. 188728. fi. 189325. VIL 1898r8. x. 189922. X. 187 4

29. Xt. 185111. xI. 189930. xt. 187415. IV. 189427. Xll. 187430. vII. rB7815. XIt.',l879l. x. r89828 IX. 188624. X 1883

18. V. 18872. XII. 189130. I. 188411. XIl. 19035. XI. 18674. 1190231. v. 18964. XIt. 190021. II. 1E965. 1 189919. VIL 18995. XlI. 18828. Xl 188024. VI. 188922. XI. 189120. vt. 190023. IV. 1893r8. IlI. 18892. lt. 190217. 1V. 188913. xt, 189524. IV. 189228. VI 189219. Vi. 18781. l. 1881r9. IIL l SSt11. VI. 19015. IV. 186319. X. 185528. XII. 19009. X. 189422. X. t87431. l . 18882. V. 18752. IV. 19032. VI. 189919. I. 189626. I. 188317. XIL 1878

Tartrs, 1902Tartus, 1927'l artus, 1929Tarius, lg08Tartus, 1929Tartus, 1910Tarius, 1927Tartus, 1E97Tartus, 1928Tartus, 1913Tartus, 1929Tartus, 1920Tarlus, 1928Tartus, I909Tattus, 1911Tartus, 1912Tartus, 1926Tartus, 1925Tartus, 1925Tartus, 1901

Tartus, 1879Tartus, 1926Tartus, 1897Tartus, 1926Tartus, 1902Tartus, 1904Tartus, 1907Tartus, 1925MrinchenisTartus, 1924

Tartus, 1913Tartus, 1917Tartus, 1910Tartrs, 1928Tartus, 1895Tartus, 1927Tartus, 1921Tartus, 1926Tartus, 1928Tartus, 1927Tartus, 1!27Tartus, 1907Tartus, 1908Tartus, 1922Tartus, 1925Tartus, 1929Tartus, l9l8Tartus, 1925Tartus, 1927Tartus, l9l7Ta us, 1924Tartus, 1919Tartus, 1926Tartus, 1900Tartus, 1909Tartus, 1907Tartus, 1927Tartus, 1887Peterburis, 1879Tartus, 1925Tartus, 1927Tartus, I898Tartrs, 1916Kasanis, I902Tartus, 1927Tartus, 1928Tartus, 1924Tartus, 1909Tartus, 1902

EestlaneEestlaneVenelaneEestlaneEestlaneSakslaneSaksl.neSakslaneVen elaneJuutVenelaneJuutLatlaneEestlaneEestlaneSakslaneSakslaneEestlaneVenelaneVenelane

Ulikooli dotsent, Tartus, loomaarstiteadusk.Piimaasjanduse eriteadlane, Tallinnas, Jaani 6Robsa jaoskonna loonaatstTallinna liona loomaafstR6uge jaoskonna loomaarstMustvee jaoskonna loomaarstTarvasiu jaoskonna loomaarstLrigafl tlse jaoskonna loomaarstErapraktiseerija, PetserisJ6geva jaoskonna loomaarstErapraktiseerija, Narvas, Uus liin 12-14Erapraktiseerija, Tallinnas FV6hma eksporiiapamaja juhataja, V6hmasPiirnu maakonna loofiaarstTapa jaoskonna IoomaarstLaane maakonna loomaarst, HaapsalusNarva linnataparnaja juhatajaJuuru jaoskonna loomaarstV. Irboska lihajzirelvaat. punkti juhatajaLaura jaoskonna loomaarst

Proiessor emerit., TartusP6lva jaoskonna loomaarsiAntsla jaoskonna loomaarstOteDiia iaoskonna loomaarstSeeiumi-lnstituudis teaduslik kaastddlrneVi!u maakonna loomaarstHiiumaa jaoskonna looinaarstSoiavae irhendatud dDDeasul. loomaarstUlikooli prof. Tartus, l,oomaarstiteaduskondRisti jaoskonna loomaarst

222321

2627282930

Haal(, AugustHampf, EtaldI-laonov, HassanHeinrich, GustavHeinrichson, HaraldHenning, AleksarderHerodes, Art., dr. med. vet.Hobmaier, M., dr. med. vet

SakslaneEestlaneSakslaneEestlaneSakslaneEestlaneVenelaneEestlaneSakslaneVenelane

5l3233

353637383940.11

42.314454647,18

1950515253

555657585960

6263646566676869

Jegorov, NikolalIlnjiirv, MihkelJuurik, AugustKalamees, EliriedeKangus, AleksanderKahro, FriedrichKarlsor, Joh., dr. med. vet.Kask, JohannesKilgas, OskarKolk, liidKoov, AleksanderKotkas, AlbertKrivoiein, Aleksander

VenelaneEestlaneEestlaneEestlaneEestlaneEestianeEestlaneEestlaneEesilaneEestlaneEestlaneEestlaneVenelaneEestlarIeEestlaneEestlaneEestlaneEestlaneEestlaneEestlanetsesilaneEestlaneEestlaneEesllaneEestlaneEestianeEestlaneLatlaneVenelaneEestlaneEestlaneEestlaneVenelancVenelaneEest'aneEestlaneEestlaneEesilaneSoonllane

Vet. major, I div. kahurvae loomaarsl, NarvaHobusekasvanduse juhataja, TorisAleksandri pdllutddkooli 6petajaUlikooli baklc.toloog. jaama assistentIrboska jaoskonna IoomaarstPada jaoskonna loomaarstUlikooli dotsent, Tarhrs, loomaarstitead.Rakvere linnatapamaja juhatajaKeila jaoskonna loomaarstKoeru jaoskonna loomaarstSaaremaa maakonna loomaarstTalllnna linnatapamaja jlhataja abiJOhvi jaosl(onna loomaarstSaarde jaoskonna loomaarstTiiri jaoskonna loomaarsfSangaste jaoskonna loomaarstP6ltsamaa jaoskonna loomaarstUlikooli dotsent, Tartus, loomaarstiiead.Loomaarst, Tartus, Narva t. 1,{9 ItJlikuoli dotsenl, Tarlus, loomaarstiread hRapla jaoskonna loomaarsl ]

--Erapraktiseerlja, MustveelA,'s.,Lihaprodukti' loomaarslA/s.,I-ihaprodukti" tapam. juhaiajaTartu linnatapamaja loomaarstLoornaielvishoiu osakonna direktorTallinna pijril{onirollloomaarstProsektor, TartusErus, Narvas, Sepa t. 23Seerurni-instituudi loomaarst, TartusEIva jaoskorrna loomaarstValga maak. ja piiriloomaa.stPa(nu-Jakobi jaoskonna loomaarstV.-Maarja jaoskonna loomaarstKose jaoskouna loornaarstTartus, ilikooli assistent, zoohiigieeni kab.Helme jaoskoflfla loomaarst, T6rvasValga Iinnatapamaja juhataiaTallinna linnatapamaja loomaarst

Kuivas, MartKarner, KarlKntt, AliredLaante, VladimirLaas, Aleks., d.. med. vet.Laas, HeineLaja,Ferdinand, dr. med. vet.Langer. ArturLattik. RichardLensin, ElsaLensin, HeinrichLiias, MartinLind, KarlLiflk, HjalmarNlahlmann, ArturMakarov, JosifMarkus, Otiilie-Thereseluartinsoa, VoldemarNlorel, AdamMuhin, VassiliNartsissov, AnatoliNeeme, JohannesNei, OskarNeu'nanfl, ArnoldNiggol, JohannesNum melin, Eduard

Ees- ja perekonnarimi I siin<limise aeg Kus, millaliilikooli

701 Ojasaiu, August711 Padrik Oslar72 Pahlen, Lothar73 Pajo, Johannes74 Pebsen, Jaan75 Pelovas, Johannes76 PepDik. Friedrich/ / Pelerson. Herman78 Piht, Viktor79 Pitkaft, Karl80 PreobreSenski, Ivau81 Preobralcnski, Ivan l

82 Preobr?Senski, Vassili83 Punin, Sergei

22. VI. 188122. rV. "1896

29. Vllt. 190310. I. 187723. t. 18831. lll. 189110. vII. 189823. tV. 189614. v. 189.19. Xl 188623. r]t. 1895189917. X]t. 188920. Ilt. l8s0

6. XI. t87324. V. IBTB20. vl. 189416. X. 18627. VI. 1898

18. xt. 185828. Vl 188025. X. 187119. tV. 190023. u. 1889

26. Vt. 187229. IX. 190023. V. 189110. x[. 190413. VI. 187920. IV. 18825. I1 1880l. I. 1894

4. Vl. 186912. X. i 876

19. Itr. 186529. X. 19014. XIr. 186513. v. 188520. xr. r862

7. I. 18655. lI. r88328. V . 190529. 1. 18942. XL lu9lr11. Xlt. j900

4. I. 18881,1. I. 1892r0. x. 18926. XII. l8557. IX. r 90026. IX. l90r3. I. 190627. XI. 1u9610. ll. 190312. IX. i88514. VIl. l88616. IX. 189i15. x . 189820. vu. l8 830. xll. r90513. VIi. 18861,{. I. 189713. V. 181)530. ix. 190530. x . 1904

. V. 188211. II. 189329. V. 1880

Tartus, 1905Tartus, 1926Tartus, 1929Tarius, 1903Tartus, l9l2Tartus, 1918Tartus, 1925Tartus, 1924Tartus, 1923Tartus, 1911Tartrrs, 1922Tartus, 1929Tartus, 1915Tartus, 1913

Tartus, I901Tartus, 1903Tartrs, 1918Tartus, 1884Tartus, 1922

Tartus, 1882Berliinis, 190,1Tartus, 1895Tartus, 1921Tartus, lg24

Tartus, 1897Tartus, 1927Tartus, 1915Tartus, 1929Tartus, 1904Taitus, 1907Tartus, I904Tartus, 1927

EestlaneEestlaneSakslaneEesllaneEestlaneEestlaneEestlaneEestlaneEestlaneEestlaneVenelaneVenelaneVenelaneVenelane

EestlaneEestlaneEestlaneEestlaneSakslane

EestlaneSakslaneEestlaneEestlaneEestlane

EesllaneEestlaneEestlaneEestlaneEestlaneVenelalleEestlaneEestlane

82 Preobr?Senski, Vassili83 Punin, Sergei

B4i Pusemp, Martin i85 Rabr'son, Jaan. dr. med- vet.l86 Raska, Roman ]

87i Raudsepp, custav88 Redlich,Elrnar,dr.med.vet.i

89 Reichardt, Edmund l

90 Richter, Hans, dr. med. vet.91 Roomct, Karl92 Roots, Elmar. dr. med. vet.i931 Ruber. Emil

94i Ruus, Peeter, vet. kol. ]

95 Runtel, Konstantin I

96i Rangel, Aleksander97 Saar, Friedrich i98i Saarfels. Ernst l

991 Saletajev, Aleksander I100 Saral, Karl, dr. med. vet. I

t01 Savamiigi, Vassili ]

I02l Schabak, Robert'103 Schmit, Aksell04l Schr6der, Ernst,

I mag. rned. vet.105 Siutmanfl, Otto106 Sjusjumov, Jakob107 Smirnofl, Nikolai108 Stange, Ceorg

r mag, fteo_ vel,109 Stange, Nikolai110i Svidsinski, Ceorg111 Soerd, Fvald112 Tagepera, r. rrl113i Tchvcf, Gabl jele114 Tehver, Jriius

115 Teemusk, Peeietl lti Teddcr, Ludvig1171 Tomberg, Johannes118 Treumann, I4ad is119 Tschakkar, Hugo120 Tschernoserski. Gavril121 Valdmann, Auqust122 Vallander, Konstantin123 Va!, Elmar12,1 Veber, Oskar125 Velscllinslii, Vladimir1i6 Veselo\., Viktori27 Vestmann, Nikolai128 V,dik, Friedrichl29i Vidlk. Ro.nan130] Viren, Arrt0rl131 Voltri, Leonhard132 Varnil(, Johannes133 Undritz, Alar134 Zimmer, Hairs135 Zimmermanfl, Johaflnes136 Zvinev, Dinritri1371 Zenifiin, Aleksander

Tartus, 1896Tartus, 1899

Tartus, 1888Tartus, 1927Ta us, 1892Harkovis, l9l3Tartus, 1892

Tartus, 1889Varssavis, 1914Tartus, I929Tartus, 1918Tartus, 1926Tarius, 1927

LatlaneLzltlane

SakslaneEestlaneVenelaneVenelaneEestlane

EestlanePoolakasEesilaneEestlaneEestlaneE€stlane

EestlaneEestlaneEestlafleEestla0eLiitlancVenelaneEestlaneVeflcianeEestlaneEeslla11eVenelane

EestlaoeEestia eEestlareRootslrneEestraneEestianeSakslaneSakslalleEestlaneVcnelaneVenelane

Tarius, j921Tartus, 1920Tartus, 1921'l artus, 1880l artus, 1926Tartus, 1924Tartus, 19?9Tartus, 1919Tartus, 1929Tartus, I915Tarius, I916Tarhls, 1g l7Tarlus, 1925Tartus, 1893Tartus, 1929Tartus, 1912Tartus, 1927Tartus, 1922Tartus, 1919Tartus, 1928Tartus, l9l0Ta us, 1{)16Tartus, 1909

Loomate,rvishoiu osakonll.r insDektor

,i;';u;;r "'nu"'ttOotI" lnr.amria juh. Tapal

PJ rnu 'innatapamaja

juhataja

V!t E:!9"1" Ekspofltapam. luhrraja. r61,;nnr5voru maakonna loomaarstHarju maakonna loomaarstSeerumi-instiiuudi juhataja, TartusRaasiku jaoskonna loomiarstViljandi maakonna loomaarstPala jaoskonna loomaarstErapraktlseerija, PetserimaalOrisaare jaoskonna loomaarstVeterinar-kol.leitnant, Kaitsevae hobuste laat,

sareti ja rauiamise koia iilemTartu Iinna loomaatstTallinna linnatapamaia iuhataiaUh. Eslolia Eksportiapimaja' juhat., TartusJSrva maakonna loomaarstSeerumi-instiiurdi diagnostilise osak. juhataja,

TaflusTalliflfl a linnalapamaja loomaarstUlikooli professor, Talhl loomaarstitead.Tallinna linnataDamaja loomaarsiUlikooli dotsent, Taitus loomaarstiiead.Piimasaaduste valjaveo kontrolijaama bal{te-

rioloog. lab. juhataja, TallinrrasVet. kol. Kiilsev. loomatelvisl,. o:ak. iilemKuremaa jaoskonna loomaarstUlikooli dotsent, Tartus, Ioomaarstitead.Viljandi linnatapamaja juhatajaTartLr linnatapamaja iuhata ia abiVet.-ma jor, Ralsariipemerrdi van. loomaarsrUlikooli prolesJor, Tar tus, loomaarstitead.Tiisikuse vastu v6itleja loomaarst, Tartus

Arnet ja asukoht

Kuuste jaoskonna loomaarst, Tariu, Kastani 39Maapidaja ja erapraktiseedja, Valgas

Prof. emerit., Tartus, Kivi t. 15Pilistvere jaoskonI]a IoomaarstErus, TallinrlasErapraktiseerija, IisakulKuresaare linnatapamaja juh. aj. k. t.

Erus, TartusPetsed maakonna loomaarstKaitsevaesUlihooli dotsent, Tartus, loomaarstiteadusk.TeadusljkLllt taiendamas, InglismaalUlikooli teaduslik stipendiaat, Edinburghis,

IflglismaalHalliste jaoskonna loomaarsiVet. kapt.2. div. kahurvAe van. loomaarstUlikooli dotsent, Taftus, Ioomaarslitead.Vigala jioskonna loomaarstSagadi jaoskol1na loomaarstErapraktiseerija, PetsefimaalKailsevaeslisaku jaoskonna loomaarst.larva-.laani jaoskonna loomaarstTartu maakoona loomaarsttsrapral(tisee!ija, KarLlsSuufe-Jaani ja.skoIlna loomaarstVastscliira jaoskonna loomaarstTart linflatapamaja juhatajaKaitsev;jesVandra jaoskonna loomaarstUh. Estonia Eksporttapamaja Ioomaarst, Tall.Raipjna jaoskonna loomaarsiAssistcnt. TariLls, loomaarstiteaduskondVet.-lejln. Ratsariigemendi noor. loomaarstMajandusministe!, TallinnasLihula jaoskonna loomaarstKanepi jaoskonna loonaarst

Or

!

48

Tinuavaldus.Avaldan oma siidamlikktr tanu k6isile. kes mind minu 50 a. kutsejuubeli puhll

oma 6nnesoovidega austasid. Esijoones'Eesti Looma-arstlik!. Riogvaate toimetusele.Loomaarstide Uhiirgule ;a terna esimchclc kolleeg Ru11s'ilel-l(olleegideie O1i-Oiasalu'le. Sviclsirlski'le Redlin'ile. V P r e o b r a s c lt e n s k ile, Zvin-ie'v'ile. K r i v o s c h e i n'ile ; sanluli nejle, kes rninrrle isikliktllt dnne soovisid:homann'ile, Jegorov'ile, triegel'ile ja hambaafst T,a e,c k e r'ile. ..

Mirule iiles;didatud lugupidinine ja"kaastundmine.E. L. U. ja kolleegide pooltj:iab minule parimaks auks riiflu 50 a. iegevuse puhul ja haaks melestuseks vaoul

Siidamlikku tiinuavaldame kdigile sdpradele ja tuttavaiele, eriti agi Fratcrniias- Dorpalcnsis'e konven-dile, Eesti Lo"omaaLsiide Ultingule ja Vrr. rirrgkonna ameiivendadele kcs meie atmsa

Konrad Homanni surma puliul {dda Irii soojali rn?llesiasid ja meie leina jagasid'

Lesh ja onlaksed.

paevil, Joosep Alaharol.).

Knoonika.Riiklik S e e r u m i - i n s t i t u 11 i. Senine Seerurni-laboratoorium on

iimber nimetatud Riiklikuks Seerumi-instituudiks arvates f. iaanuarist 1930.

Teaduslikuks konsultandiks humaan-meditsiiniliste preparaatide alal Seerumi-

instituudi ju[Ie on kutsutud Ulikooli bakterioloogia-instituudi juhataja proi.

K. Schlossmarn.Q 6 u g e 1i rn a - j a a m, mis senini Tartu ljnna tapamaja juures tegutses'

on iile viidud Riikliku Seerumi-institxudi juure, arvates l. II s. a.

Dr- med. vet. Elffar Redlich on maaratud Seeru mi instituudidiagnostilise osakonna juhatajaks, arvates 1. novembrist 1929.

Oskar Kilgas, senine Marjanaa jaoskonna l-arst, on ta enese pal'vel meeratud Keila jaoskonna l-arstiks, arvates 1. II s. a.

1.

2.

3.

4.

Ulikooli teateid.Auhinnatiiitde ained loomaarstiteaduskonna tili6pilastele 1930. aastaks.

Lehma nisade tuberkuloosi patoloogiline anatoomia ja histoloogia.

Tuberkuloosi batsillide esinemisest Tartu miiiigipiimas,Haemoglobinuria eflzootiea ravitulemused kirjanduse ja katsete andmetcl.

Kloraalhiidraadi jntrapcritoneaalse siistifiisega saavutatfld narkoosi head ja balvadknljed iiksikutel koduioomaliikidel.

Triikivea parandus.Lainud aastakaiqu 6. vihus lhk 177, toodud Strtchnini retsepti l6pus on era

iaanud oluline lisand:-M. l. massa e. q. f. pilulae I$ 48, mida silrkohal 6ien-ilada palume.

Triikitodr ,,VokaL , Ta.tus.