RITA RÄNNE TP5 - Sisu@UT | E-ga edasi! · 2018-12-07 · RITA-RÄNNE TP5 KIRJANDUSE ÜLEVAADE POLARISEERUMISE JA RADIKALISEERUMISE ENNETAMINE – KOHALIKU OMAVALITSUSE KOOSTÖÖ

RITA-ränneprojekt2018|https://ranne.ut.ee/|UuringuläbiviimisttoetabEuroopaLiitEuroopaRegionaalarenguFondikaudu

1

RITA-RÄNNETP5

KIRJANDUSEÜLEVAADE

POLARISEERUMISEJARADIKALISEERUMISEENNETAMINE–

KOHALIKUOMAVALITSUSEKOOSTÖÖKOGUKONDADEGAJAKOOLIGA

Detsember2018

RITA-RÄNNEprojektaitabväljatöötadateaduslikultpõhjendatudinnovaatilisilähenemisirändejalõimumiseprotsessidejuhtimiseksEestis,eesmärgigaaidatakaasamajandusearengulejaühiskonnasidususesuurenemisele

RITA-ränneprojekt2018|https://ranne.ut.ee/

2

KIRJANDUSEÜLEVAADE

POLARISEERUMISEJARADIKALISEERUMISEENNETAMINE–

KOHALIKUOMAVALITSUSEKOOSTÖÖKOGUKONDADEGAJAKOOLIGA

HelinaMaasingSisekaitseakadeemia

1. POLARISEERUMISEOLEMUS

Akadeemilises debatis on üsna üheselt jõutud järeldusele, et sisserändajate nõrk sotsiaal-majanduslik heaolu ei ole iseseisvalt alus isikute radikaliseerumiseks. Cass R. Sunstein (2000) onmärkinud, et radikaliseerumise tuum ei ole inimese hariduses, sissetulekutes või jõukuses, vaidteatudgruppidevahelisesvastandumises.

Polariseerumine on ühiskonnas erinevate gruppide vaheline erinevuste teravnemine, mis võibpõhjustada gruppide vahelisi pingeid ja segregatsiooni etniliste, usuliste jm tunnuste alusel. Ehktekib tugev psühholoogiline lõhe „meie“ ja „nemad“ vahel (RAN, 2016), mille tulemusenavõõrandumine ja vaenulikkus ühiskonnas kasvab (nt vihakõne, diskrimineerimine, vaenukuriteod).Kirjeldatud protsessi puhul ei ole tegemist veel radikaliseerumisega, vaid fooni loomisega selleks.Rangelt jagunenud kogukond, kus eri gruppide vahel esineb vaenu ja tugev "meie ja nemad"mõtlemineonideaalnekasvukohtäärmusideoloogiavärbajatele,keskasutavadärainimestehirmu,usaldamatustjatõrjumist.Seetõttutulebradikaliseerumiseennetamisekstegeledaasjaoludega,mismuudavad inimesed haavatavaks radikaliseerumisele, sealhulgas on vaja ennetada ideoloogiatelevikutjakinnistamist,misonsuunatudsallimatuseleteistegruppidesuhtes.Brandsma(2016)väidab,etpolariseeruminepõhinebkahelreeglil(joonis1)jahõlmabviiteerinevatosalejat(joonis2):

1. Polariseerumineonmõttekonstruktsioon,mispõhinebidentiteediljarühmadel;2. Polariseeruminevajab„kütust“,milleksonidentiteedisträäkiminekooshinnangutega.


3

Joonis 1. Polariseerumise tekkimine (autori koostatudBransdmateooriapõhjal)

Polariseerumisesosalejaterollid:

1.Õhutajad–isikud,kespüüavadluuapolariseerumist;2.Ühinejad–isikud,kesonvalinudpoole;3. Vaiksed keskmised – isikud, kes ei osalevastandumises. Nad võivad olla neutraalsed, hirmulja/võiükskõiksed.4. Ühendajad – isikud, kes püüavad tuua rahu jamõõdukustmõlemavastaspoolevaadetele.5. „Süüdlased“ – isikuid, keda süüdistatakse võirünnatakse.

Joonis2.Polariseerumiseosalejaterollid(autorikoostatudBrandsmateooriapõhjal)

Vähemuse radikaliseerumine ja sellele reaktsioonina tekkivopositsioonimoodustumine suurendabühiskonnas polariseerumist. See võib väljenduda vägivallas, omakohtus, terrorismis jms. TänasesEestiseiole teravaidkriise, kus radikaliseerumineon jõudnudvägivaldsete tegude staadiumi, kuidkahtlemataonolnudtaolistevastaseisudealgeid(nt„pronksiöö“)(Raag&Günter,2016).

Polariseerumise puhul kommunikeeritakse kitsalt identiteedi küsimusi, eesmärgiga valida pool. Selviisil meelitavad õhutajad inimesi polariseerumise protsessi. Brandsma (2017) eristabpolariseerumist konfliktist. Ta toob välja, et polariseerumine on kunstlik tõlgendus identiteedist,samaskui konflikti korralpeabolemavahejuhtum,kannatajad ja süüdlased.Kui konfliktipuhulonprobleemi „omanik“ selge, siis polariseerumise puhul on see palju hägusem. Seetõttu ei saaüksüheselt konflikti lahendamise viise (läbirääkimised, vahendajate käitumine) üle võttapolariseerumisejuhtimisel.

Radikaliseerumise ennetamise meetmete väljatöötamisel tuleb vältida, et riik ise panustakserinevate rühmade stigmatiseerimisse ja/või polariseerumisse. Kui teatud kogukondi hakataksekirjeldama „riskigrupina“ (nt venelased, moslemid, pagulased vm), siis selle liikmed võivadtunnetada, et nad on tugevama jälgimise all nii julgeolekuinstitutsioonide kui ka avalikkuse poolt,lihtsaltnenderahvuslikuvõiusulisekuuluvusepoolest.

A BIdentiteet


4

2. POLARISEERUMISEJARADIKALISEERUMISEENNETAMINE–KOHALIKUOMAVALITSUSEKOOSTÖÖKOGUKONDADEGAJAKOOLIGA Koostöökohalikuomavalitsusejakogukonnavahel

Kohaliku omavalituse (edaspidi KOV) ja kogukondade vahel loodud tugev koostöö ja partnerlusmõjutavad positiivselt polariseerumise ja radikaliseerumise ennetust kogukonnas. Enne kuiradikaliseerumise ennetamisest rääkida, on oluline mõista, mis moodustab kogukonna. GeraldDelanty (2003), Staller&Mafile’o (2010) eristavad kolme tüüpi kogukondi: geograafilisel asukohalpõhinevaid, identiteedil põhinevaid (kultuur, moraali, huvi, rahvusluse põhist) ja sotsiaalseidkogukondi. Kuid tegelikkus on keerulisem, mida märgib ka Paul James (2012) selgitades, et ükskogukond võib sisaldada teist - näiteks asukohapõhine kogukond võib sisaldada mitmeid etnilisikogukondi.

Polariseerumisejakaradikaliseerumiseennetamisekontekstisonolulinemõista,misseobinimesedkogukonnaks ehk millel põhineb nende kogukondlik identiteet. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siispolariseerumise puhul kaks identiteeti alati vastanduvad üksteisele (mehed-naised, kristlased-moslemid,eestlased-venelasedjne).KunaRITAprojektiühekssihtrühmaksonuussisserändajad,siisnende puhul räägimeme peamiselt kultuurilisest identiteedist, mis põhineb etnilisel, religioossel,rassilisel identiteedil. Näiteks 2015. aastal alanud rändekriis tõi ka Eestis kaasa polariseerivaidnarratiive ühiskonnas: kohalikud-sisserändajad (sh pagulane), kristlane-moslem, sisserännettoetavad-sisserändevastuolevadinimesed(Maasing&Kaljula,2017).Sotsiaalmeediassetekkisidniipagulastevastased(nt„Eipagulasmassidele“),kuitoetavadgrupid(nt„SallivEesti“).Polariseerunudgruppide eestkõnelejate eesmärk oli õhutada inimesi, kes pole veel poolt valinud (vaikne grupp)polariseerumise protsessi (vt joonis 2). Selliste vastandumiste maandamiseks soovitab Brandsma(2017)leidakogukonnastleidainimene(sed),keseripooliühendavadnii,etnadisepolariseerumissetäiendavalt ei panusta (nt jäädes ise neutraalseks, juhtides teema identiteedilt eemale).Ühendajaülesandeksonvõimaldadadialoogkahevastaspoolevahel, kuskõigilonvõimalusomavaatenurkavõivisiooniesitledaningvajaduseliseesitadavastu/alternatiivseidnarratiive.Sellisedialoogijuurdepeaks kaasama ka võimuesindaja (KOV esindaja, piirkonnapolitseinik) ja kogukonna kõneisikud.NäiteksHollandis korraldatakse sellisel juhul ühiseid koosistumisi (kogukondlikke kogunemisi), kusmoderaatorhoiabülevaldialoogijaannabvõimaluseerinevatevaadeteesindajateltutvustadaomaseisukohtiviisil,misvõimaldabkõigilosapooltelkuulatateistearvamusitundmatasurvetneidomaksvõtta(Brandsma,2017).Sellinedialoogannabvõimaluseväljatuuaniierinevusi,kuileidasarnasusipoolte huvides, eesmärkides ja tegevuses. Ühendaja ülesanne on juhtida teemaidentiteediküsimuselt mõlemat poolt ühendavate teemade juurde (nt kogukonna korrashoid,turvalisusvms).

Kogukondadejaametiasutustevahelineusaldusjadialoogvõivadaidataniipolariseerumise,kuikaradikaliseerumiseprotsessiennetadajaleevendada.KOViesindajadonhealpositsioonil,ettegeledaradikaliseerumiseennetamiseganingpolariseerumisemaandamisega,kunaKOViametnikudnäevadja kuulevad, mis kogukonnas toimub, märkavad kasvavaid pingeid ja vaenulikkust kogukonnas.Selleks,etnendestmärkidestarusaadaonRAN(RadicalisationAwarenessNetwork1)soovitanud:1)

1RadicalisationAwarenessNetwork-üleeuroopalinevõrgustik,mishõlmabpraktikuid,kespanustavadradikaliseerumisejavägivaldseekstremismiennetamisse.Leitav:https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/networks/radicalisation_awareness_network_en


5

koolitada KOVi ametnikke nende nähtuste teemal; 2) luua suhted ja tegema koostöödkogukondadega ja3) luuamonitoorimissüsteemisotsiaalsesidususe japingetemääramiseks (RAN,2017;RANLocalandYF&C2018).

Ametnike koolitamine tõstab nende teadlikkust polariseerumisest ja radikaliseerumisest ningteadmiste olemasolu loob eelduse, et riskikäitumist märgatakse võimalikult varakult.PolariseerumisejaradikaliseerumisemärkamiseksvõibKOVluuaoma„monitoorimissüsteemi“,misaitab tuvastada varajasi pingeid kogukonnas. Monitoorimissüsteem võib põhineda nii politseiandmetel(ntavaldusedvaenuõhutamiseaktidekohta),kuiteistelkogukonnaliikmeteandmetel(ntsotsiaal-,lastekaitsetöötaja,õpetajad,korteriühistuteesimehedvms).SamutivõiblisakspolitseilekaKOVi esindaja jälgida sotsiaalmeediat (nt oma kogukonna gruppe), et märgata esimesipolariseerumiseja/võiradikaliseerumiseilminguid.Kogukonna„monitoorimine“peaksolemaseotudka riiklike või rahvusvaheliste sündmustega, mis võivad kohalikku kogukonda mõjutada. Näiteks,kuidasmõnedkriitilisedsündmusedUkrainasavaldavadmõju,kuipiirkonnasonukrainakogukondesindatud;kasvalitsusepoliitikatulemusenaonkogukondapagulasperesidelamaasunudvms.

PolariseerumisejaradikaliseerumiseennetamisekssoovitatakseKOV-illuuasuhtedjatehakoostöödkogukonnaesindajatega.Suheteloominepolariseerumisejaradikaliseerumiseennetamisekseipeaalatiolemaeraldieesmärk,vaidosakogukondlikesuhetearendamisest.

Järgnevalt on keskendutud ainult polariseerumise ja radikaliseerumise ennetamisele, kuigi naguöeldud võib see osa olla muudest koostöödest. Vastavalt RAN Local (RAN Local and YF&C 2018)töögrupisoovitusteleonjoonisel1toodudsammudKOVjakogukonnavahelisekoostööloomiseks,mislisakssuheteloomisele,aitavadkaennetadapolariseerumiseja/võiradikaliseerumiseprotsesse.Tegemist on vastastikuse protsessiga, kuid initsiatiiv koostöö alustamiseks võiks tulla KOVi poolt.Kuna kogukonnad on dünaamilised, siis joonisel 3 kirjeldatud protsessi etapid võivad toimida kamuusjärjestusesvõisamaaegselt.

Joonis3.Kogukonnakaasamiseprotsess(RANLocalandYF&C,2018)

Sammudkoostööloomiseks

Ettevalmistus Kontaktiloomine

Partneritevalimine

Dialoogjakoostöö

Kriisistegutsemine

KOVKaardistamine

jaeeltingimused

Siirashuvi Koostöötasandid

Mida?Millal?Kus?

Kogukonnaparanemine

Kogukond Huviväljanäitamine

Samm-sammult

suhetelooineAvatus Jagajalevita Tähelepanuga

tegelemine


6

Ietapp–ettevalmistus.Sellesetapistuleksläbimõelda,millistmõju(lühi- japikaajalist)soovitaksesaavutada (nt eesmärk: usalduse loomine, teadlikkuse suurendamine, informatsiooni vahetamine,dialoog, vastupidavuse suurendamine, koostöö, et luua ühtne/turvaline kogukond) ning millisedressursid(niirahalised,kuitööjõud)onKOVilsellesaavutamiseks.Seatudeesmärgidpeaksidolemamõõdetavad (nt: korraldatud on x arv ümarlauakohtumisi kogukonna ühtsuse tagamiseks).Ettevalmistavas faasis kaardistatakse kohalikud kogukonnad (nt online ja sotsiaalmeedia põhjal,kogukondade kogunemiskohtade külastamine) ning teavitatakse neid KOVi huvist kontakti luua(koostööplatvorm). KOV peaks identifitseerima ja kontakti looma ka väikeste, organiseeritudkogukondadega,kuiginadeipruugiollaniilihtsalttuvastatavad,kuimõnedsuuremadkogukonnad.Samutieitohiäraunustada,etkogukonnadonkasisemiseltmitmekesised,mistõttueitohiksainult„siltidesse“kinnijääda.

II etapp – kontakti loomine. Kontakti loomisel on esmatähtis usalduse loomine. Koheselt ei olemõistlikradikaliseerumiseteemagaalustada,kunaseevõib inimesedäraehmatada.Alustadavõikskogukondade ärakuulamisega, etmõista,mis on nende huvid ja vajadused ningmis on osapoolteühine huvi (nt turvalisus). Esimeseks sammuks peaks olema usalduse loomine. Samas usalduspõhineb läbipaistvusel, seega tuleks kontakti saavutamise ja koostöö eesmärki (radikaliseerumiseennetus) väljendada õigeaegselt. Suhted peaks arenema loomulikku rada, nt alguses võib KOVesindaja külastada kogukonna üritusi, eesmärgiga luua esmane kontakt ja näidata välja huviedaspidisekskoostööks,millelejärgnevadnäost-näkkukohtumised.Kuiusaldusonloodud,siistulekspuudutadakaradikaliseerumiseennetamiseteemat.

IIIetapp–partneritevalimine.Kunaressurss(inim-jarahaline)ontavaliseltpiiratud,siisonolulinevalida partnerid, kes saavad suurimat kasu ning ühendada radikaliseerumise ennetamise teemamuudeKOV/kogukondade teemadega (nt turvalisus, lõimumine).Organisatsioonidevõikogukonnaesindajatevalimiselonoluline,etKOVeitoetaneid,keseikannademokraatlikeväärtusi.Selleksonoluline uurida organisatsiooni ja selle esindajate ning liikmete tausta, rahastust,ideoloogiat/missiooni. Koostöö võib toimuda nii dialoogi, kaastöö, partnerluse vm poolte vahelkokkulepitud vormis (nt regulaarsed ümarlaua kohtumised, ühised seminarid, koolitused,kultuuriõhtud).

IV etapp – dialoog ja koostöö.Mõlemad osapooled peaks koostööst kasu saama. Sellise koostööülesehitamisel on oluline kaaluda seda, mida arutatakse, millal, kus ja kellega. Alustada tulekskogukonna murede ärakuulamisest ning võimalike lahenduste pakkumisest ennem, kuiradikaliseerumiseennetamisejuurdeminnakse.Kohtumistekstuleksvalida„turvaline“janeutraalnekoht. Vastastikuste suhete loomine põhineb eelkõige järjepideval suhtlusel, mille juures kehtibkokkulepe, et tuleb respekteerida kogukondade kultuurilisi erinevusi. Suhete loomist soovitataksealustadaühistestteemadest,nagunäitekssport,ühineajalugu,naabruskondjne.

V etapp – kriisis tegutsemine. Kõik eelnevad sammud on aluseks edukaks kriisiga toimetulekuks.Olenemata kriisist (demonstratsioonid, vihakuritegu, terrorikuritegu) võiks KOV kontakteerudaloodudvõrgustikuga,etuuridanendemuresid,vajadusijahirmeantudkriisipuhul.Kogukonnad,misonmõjutatudkriisistvõivadvajadaKOViltkinnitustolukorraga tegelemise jaselle lahendamisevõitoetuse osas. Kriisi puhul peab KOVi eesmärk olema turvalisuse tagamine. Selleks on hea omadakoostööpartnerinakontaktisikutkapolitseist,kellegakriisidepuhulkoostegutseda.

Allikas:RANLocalandYF&C,2018


7

Koostöökoolijakohalikuomavalitsusevahel

MIKS TEGELEDA NOORTEGA? Radikaliseerumiseühealgpõhjusenaonväljatoodudkultuuri- ja identiteedikriis.Seepuudutaberitirändetaustaga noori, kelle jaoks kultuurilinemarginaliseerimine võib kaasa tuua tunde, et nad eikuulu oma elukohariigi ega nende vanemate päritoluriigi ühiskonda/kultuurikeskkonda. Erinevatenormide ja väärtustega sotsiaalsed ringkonnad võivad noorukis küsimusi tekitada (nt kuhu makuulun?). See identiteedikriis süveneb, kui nooruk seisab silmitsi sotsiaalsete teguritega nagusotsiaalne tõrjutus, marginaliseerumine ja diskrimineerimine. Nimetatud faktorid koos poliitilisteteguritega, mille hulka võivad kuuluda ka riiklik rändepoliitika, võivad eemaldada noort peavooluühiskonnastningollatõukejõuks,etnoorelehakkaksidsümpatiseerimaäärmusluslikud ideoloogiad(parempoolneäärmuslus,vasakpoolneäärmuslusjareligioosseltinspireeritudäärmuslus).

AnneliBotha(2014)väidab,etteismeeasnooredonkõigealtimadradikaliseerumiseleningseetõttusuuremas riskis värbajate ohvriks langemisel. Seda põhjusel, kuna noored reageerivad tugevamaltvälistele poliitilistele sündmustele ja tajutavale ebaõiglusele. Ta viitab kahele põhjusele noortesuurema vastuvõtlikkuse kohta vägivaldse ekstremismi vastu: esiteks, on noored kannatamatud jateiseks,valmimadreageerimavägivallagainimõigusterikkumistelevõiebaõiglaselekohtlemisele,kuinad peavad seda poliitilise süsteemi muutmiseks vajalikuks. Erinevalt vanematest põlvkondadest,kes loobuvad sageli vastandumisest. Psühholoogias tehtud uuringud (nt Silke, 2008) näitavad, etnoored tegutsevad impulsiivsemalt ja nad on valmis võtma suuremaid riske, neil puuduvadkogemusedningnadeioleleidnudveelomakohtaühiskonnas,lisaksonnadvalmiskatsetamauusiväärtusijaidentiteete.SamutitoobMiller-Idriss(2017)omauurimistöösvälja,etkriitilisetähtsusegaonmõista,miksnooredosalevadpoliitilistessubkultuurides (nt skinheadid),kunaesiteks,võibseeviidatanoortehilisemalepoliitiliseleosalusele(ntmeeleavaldustelosalemine)ningteiseksseetõttu,kuna need subkultuurid on suuresti seotud vägivallaga (nt spontaansed huligaansused võiettekavatsetud vägivald). Noored, kes liiguvad nendes subkultuurides võivad edasikanda kaäärmuslikkenarratiive,ideoloogiatjahoiakuidpeavooluühiskonda.KUIDAS KOOL JA ÕPETAJA SAAVAD SEKKUDA RADIKALISEERUMISE ENNETAMISSE? Perekondjakoolonkakssotsiaalsetkeskkonda,kusnooredveedavadsuuremaosaomaajast.Koolidon eriti olulised, sest need on kohad, kus noored leiavad oma esimesed sõbrad ja hakkavadkujundama oma ideid neid ümbritseva ühiskonna suhtes. Õpetajad puutuvad kokku õpilasteigapäevaste muredega, ka sellistega, mida äärmusliku propaganda poolt ära kasutatakse. Näiteksidentiteedi küsimused, sisserände teemad, soolised-, sotsiaalsed- ja majanduslikud konfliktid,diskrimineerimine ja sotsiaalne marginaliseerimine ning rahvusvahelised või kogukondlikudkonfliktid. Kuna neid teemasid käsitletakse üldjuhul ühiskonnas vastuoluliselt, siis jõuavad needvastuolud ka klassiruumidesse. Seega on koolidel ja õpetajatel oluline roll polariseerumise jaradikaliseerumiseennetamiseprotsessis,mistakistavadnoortekaasamistäärmuslikeideoloogiatejaorganisatsioonidega. Ennetuses võib eristada üldist ennetust ja sekundaarset/juhtumipõhistennetust. Esimene neist keskendub üldiste demokraatlike ja sotsiaalsete väärtuste arendamiselekoolis ning viimane pöörab tähelepanu juba riskikäitumise ennetamisele ning põhjustegategelemisele(joonis4).


8

Joonis4.Radikaliseerumiseennetamiseetapid(autorikoostatud).Koolis edendatakse ühiseid väärtusi, kriitilistmõtlemistningarendatakseõpilastesotsiaalseidoskusi, millel põhineb demokraatlik ühiskond(üldine ennetus). Kui koolid õpetavad kriitilistmõtlemist,panevadõpilasedarutlemaerinevatelteemadel, sh mõistma nüansse, siis arendavadharidusasutused õpilastes vastupidavust ideedemõtlematu aktsepteerimise vastu, mis oniseloomulik äärmuslikkususele kaldvukäitumisega inimesetele/gruppidele.Samamoodi, kui koolid edendavadmitmekesisust, võitlevad stereotüüpidega,loovad kuuluvustunde, siis nad kaitsevad õpilasiäärmuslike narratiivide vastu, mis tuginevadmeie ja nende vastandamisel (RAN YF&C ISSUEPaper,2017).RAN EDU2 (2017) eksperdid soovitavad, etõpetajad peavad sekkuma vastuolulistesseteemadesse ja käsitlema tundlikke küsimusi (vttabel 1) klassiruumis. Tähelepanelik peaks olemaigasuguse retoorika osas, mida radikaalnereligioosne või parem/vasak/vm äärmuslikpropaganda ära võivad kasutada. Teemad, mispõhjustavad vastandumist ühiskonnas, kanduvadsuure tõenäosusega edasi ka kooli. Kuigi needteemad võivad põhjustada tugevaid emotsiooneja „tulist“ arutelu, võimaldavad koolid neidteemasid käsitledes õpilastel tutvuda erinevatevaatenurkade jakogemustega.Alternatiivsetesõnumitepakkumineõpilasteleaitab leidavastuseidvägivaldseteäärmuslikegruppidepropagandale(RANYF&CISSUEPaper,2017).Ükskiõpilaneeiolepuutumatu radikaliseerumisele. Seega on õpetajatel vastutus märgata varaseid märkevõõrandumisest ja kapseldumisest ning reageerima õpilaste muredele ja haavatavusele. Sellekspeavadõpetajadolemateadlikud,kuidassellistvestlustläbiviianingmillistetakistusteganadvõivadkokkupuutuda(vttabel2).

2RadicalisationAwarenessNetwork,haridustöötajatetöögrup.

Üldineennetus

-demokraatlikeväärtustekäsitlemine-õpilastesotsiaalseteoskustearendamine-õpilastekriitilisemõtlemisearendamine-õpilasteigakülgnekaasatus

Sekundaarneennetus

-riskikäitumisehoiatusmärgid-riskikäitumistpõhjustavadmotiivid-riskikäitumisepõhjustegategelemine

Tabel1.Vastuolulisedjatundlikudteemad(näited):

v identiteedijakuuluvustundeküsimusedv sisserändeteemad,v multikultuursus,v diskrimineerimine,v religioossus,v soorollidv seksuaalsus(shsamasoolisedsuhted),v (kodu)vägivald,v alkoholijanarkootikumidekuritarvitamine,v vaesus,kodutus,v abort,v rahvusvahelisedkonfliktid,v ajalugu,v jneAllikas:RANYF&CISSUEPaper,2017

Tabel 2. Vastuoluliste teemadega tegelemiseks võivadõpetajadpuutudakokkujärgmisteväljakutsetega:

v oleteadlikiseendaeelarvamustestv hirmkedagisolvatav puuduvadpiisavadteadmised,etteematarutadav piinlikus osade teemade käsitlemisel (ntseksuaalsus)v pingedgrupisv vanematega seotud probleemid (vanemate endaeelarvamused).Allikas:RANYF&CISSUEPaper,2017


9

Läbiõppetöösaabsoodustadaõpilasesuhestumistühis/kogukonnaga,kustaelab.Ühisedarutelud(õppetöö käigus) peaks peegeldama õpilaste mitmekesisust ja nende kultuurilisi, religioosseiderinevusi. Samuti saab selliste arutelude käigus pakkuda alternatiivseid narratiive vastandumisele.Kunakoolonkoht,kusõpilaneveedabsuureosasomaajastningmismõjutab identiteedi loomet,siisvõikskooliskateadlikultselleleteemaletähelepanupöörata.Õpetajadpeaksjulgustamaõpilastealgatusi ja kaasavaid tegevusi lähtudes noorte huvidest. See aitab ennetada pettumust javõõrandumist.Olulineontekitadaõpilastestunne,etkõikidehuvidonolulisedjaetneidkaasatakseavalikessedebattidesse(RAN,2016a).

Kuid koolid ei arenda õpilastes ainult suhtlemis- ning koostöö oskuseid, kognitiivseid võimeid jakäitumisoskusi, vaid koolidon ka kohad, kus võibmärgata varajasi radikaliseerumisemärke ja kussaab jubavarajasesstaadiumissellesseprotsessisekkuda(sekundaarneennetus).Paljudel juhtudelonõpetajadesimesed,kesmärkavadmuutusiõpilaseväljanägemises,mõtlemises jakäitumises (vttabel3).

Õpetaja roll lisaks selliste märkide märkamisel on arendada dialoogi õpilasega, et mõista, mismotiivid onmuutusepõhjustanud (RAN, 2016a). Kas seeonõpilase protest ebaõigluse vastu?Võiomaksvõetud ideoloogia väljendus? Selline dialoog peaks olema osa õpetaja ja õpilase suhtest.Pelgalt hoiatusmärkide põhjal järelduste tegemine võib põhjustada valesid järeldusi ning tuua ülereageerimise(ntpolitseikaasamine).Seegaõpetajateteadlikkussellisetundlikuteemakäsitlemiselonvägaoluline.

KES ON KOOLILE PARTNERIKS RADIKALISEERUMISE PROBLEEMIDEGA TEGELEMISEL? Iga probleemiga tegemisel ei piisa ainult sellemärkamisest, vaid on vaja ka konkreetseid sammesellega tegelemiseks. Kuna õpetajad võivad olla ühed esimestest, kes märkavad õpilaseradikaliseerumist või et õpilane radikaliseerib teisi, siis on nad olulisteks partneriteks kõikideleosapooltele,kedaradikaliseeruminepuudutab(vtjoonis5).

Tabel3.Mõnedriskikäitumisehoiatusmärgid*,milleleõpilasepuhultähelepanupöörata,onjärgmised:v äkitseltmuutunudpaljupoliitilisemaksvõireligioossemaks;v välimuseja/võiriietumisemuutmineviisil,misviitabäärmuslikuideoloogiapooldamisele;v kasutabja/võikannabäärmusgruppidegaseotudsümboolikat;v ümbritsebenduutesõpradegajaignoreeribvanu;v koolistpuudumisedjavanadesthobidestloobumine;v isoleeribendsotsiaalselt;v väljendabpoolehoiduvägivallakasutamiseleeesmärkidesaavutamiseks;v viibibpaljuaegainternetisjasotsiaalmeedias,shekstremistlikeveebisaitidekülastamine;v näitabülessallimatustjadiskrimineerivatkäitumistteisterasside,rahvustejminimestesuhtes.*nendehoiatusmärkideesinemiseleitähendaalati,etlapsonradikaliseerumas,vaidneedmärgivadvõivadviidatakamuudeleprobleemidele(ntdepressioon).Kõikimärketulebalatihinnatakoosmuudeteguriteganingarvestadesisikutaustajaümbritsevatkeskkonda.

Allikad:COPPRA,CentreforthePreventionofRadicalizationLeadingtoViolence(Luuk2017),TacticalReferenceGuideRVE,Aguideformilitaryleaders(August2011)


10

Joonis 5. Võimalikudseotud osapooled (autorikoostatud)

Selged protseduurid, tugistruktuuride ja võrgustiku olemasolu aitavad kooli ja õpetajatradikaliseerumisejuhtumitelahendamisel.Eeldadavõib3,etenamikelkoolidelonmingilmääraljubakoostööolemasKOViga,politseiga, vabaühendustega,noortekeskustega ja sotsiaaltöötajatega.Kuisee eeldus vastab tõele, siis seda koostööd saab ka radikaliseerumise olukordadele laiendada.Samuti ei pea radikaliseerumiseennetamiseks koolidhakkamauusi tegevuskavasid väljamõtlema,vaid võimalusel saavad nad lähtepunktina kasutada juba olemasolevaid strateegiaid jameetmeid.Näiteks, kuidas tegeleda probleemsete lastega, kes on vägivaldsed, kuritarvitavad alkoholi võinarkootilisi ained, keda tõrjutakse teiste poolt jmt?. Kui koolil on tegevuskava ja koostöö teisteasutustega selliste kriitiliste lastega tegelemiseks juba olemas, siis saab sinna juurde lisadaradikaliseerumise juhtumite lahendamise korra. Sellistes juhendites võiks eristada üldisedradikaliseerumise ennetamise meetmed (nt üldiste demokraatlike väärtuse arendamine koolis) jajuhtumipõhiseidmeetmeid.

Selged protseduurid on vajalikud, kuna nad annavad õpetajatele juhised, mida teha, kelle poolepöörduda jms. Radikaliseerumise ennetamine ja de-radikaliseerumine nõuab asutuste ülestkoostöödjalähenemist(RAN,2016b),seeeisaatoimudaainultkoolis.Radikaliseerumisejuhendistvõiksõpetajasaadavastusenäiteksjärgmisteleküsimustele:

! Millisedonradikaliseerumiseriskikäitumisemärgid?! Millalpeabkoolsekkuma?! Kesvastutabjamilleeest?! Kedateavitada,kuikoolisonradikaalseidõpilasi?! Kedakaasatajuhtumilahendamisse?! Juhtumiuuestiläbivaatamineteatudajamöödudes(kas,kes,millal)?

Lähtudes kirjandusest ja RAN töögruppide juhistele võiks koostöö loomiseks KOVi ja kooli vahellähtudajärgnevatestsoovitustest(RAN,2016;2016a;RANLocalandYF&C,2018):

3Autoruuribsedatäpsemaltkoolidegatehtavateintervjuudekäigusprojektijärgmistesetappides.

õpilane

kool,õpetaja

perekond

politsei

tervishoiu-ekspet

KOV,sotsiaal-,lastekaitse-töötaja

sõbrad,lähedased


11

! Määrake kontaktisik(ud) KOViga suhtlemiseks. See isik peaks olemaKOVi ja kooli vahelineside, kelle poole saab pöörduda muredega ja ideedega seoses ohutuse, turvalisuse jaradikaliseerumise vältimisega koolis. Soovitavalt peaks see isik olema võimelinediskuteerima religiooni küsimuses koolis, õpilaste identiteedi ning konflikti lahendamiseteemadel.

! KOVi esindaja (nt määratud kontaktisik) peaks uurima koolidelt, millised on nendeprobleemidjavajadusedningkuidasKOVsaabneidtoetada.Sellessedialoogipeakskindlastikaasamakaõpetajad,mitteainultkoolijuhtkonna.

! KOV võiks luuaplatvormi (nt seminar, ümarlaua kohtumised vms) oma regiooni koolidele,kus kõikide koolide õpetajad saavad jagada oma kogemusi ning vahetada informatsiooniKOViesindajategajuhtumitekohta,misonnendekoolisasetleidnud.

! Õpetajatekompetentsiparandamineradikaliseerumiseennetamiseks.Õpetajatekoolituseipeaks olema ainult radikaliseerumisest, vaid pigem mitmekesisusest ja multikultuursestühiskonnast,kriitilisemõtlemiseõpetamisestningkuidasarutledaklassiruumisvastandlikeljatundlikelteemadel.

! Informatsioonijagamineprobleemseteõpilasteosas.Koolidpeavadarusaama,miksjamillistinformatsioonpeakspartneritegajagama(KOV,politsei,sotsiaaltöötajavms).Informatsioonijagamiseks tuleks luua juhend või kohendada olemasolevaid juhendeid, mis käsitlevadinformatsioonijagamistpartneritega.

! Kool tuleks kaasata kohalikku võrgustikku, mis tegeleb radikaliseerumise ennetamisega.VõrgustikkupeakskaasamaKOVi jakoolikõrvalkapolitsei, sotsiaal- ja lastekaitse töötajadning vajadusel muud asjakohased inimesed (nt tervishoiuekspert, lähedased, perekond).Selgelt tuleb ära määrata, mis on kooli roll antud võrgustikus, nii nagu iga teise partneripuhul. Sellise võrgustiku puhul, saab kool kasutada tekkinud kontakte ka muudeprobleemidepuhul,ntvaimseterviseteemad,narkootilisteainetekasutaminevms.

Kasutatud kirjandus:

Brandsma,B.(2016)PoliceandPolarisation,Aninitialguide.Pharresia.RANPol.

Brandsma,B. (2017). Polarisation.Understanding thedyniamicsofUs versus Them.BB inMedia.Schoonrewoerd.Netherlands.

Botha,A.(2014).Politicalsocializationandterroristradicalizationamongindividualswhojoinedal-ShabaabinKenya.StudiesinConflict&Terrorism,37(11),p.910.

COPRA.(2009).ManualforTrainers.EuropeanCommission.

Delanty,G.(2003)‘Community’ascitedin‘TheMoralHeartofPublicService’(2017,p.215)

James,P.(2012)ascitedin‘TheMoralHeartofPublicService’(2017,p.216-217)

Luuk,A.(2017).Iseradikaliseerumineinternetipõhisemõjutustegevusekaudu.Sisekaitseakadeemia.

Maasing,H.&Kaljula,D.(2017).„RadikaliseerumiseolukordEestis“.Sisekaitseakadeemia

Miller-Ildris,C.(2017).TheExtremeGoneMainstream:CommersializationandFar-RightYouthCultureinGermany.PrincetonUniversityPress.PrincetonandOxford.


12

Silke, A. (2008). ”Holy Warriors: Exploring the psychological processes of jihadi radicalization“,EuropeanJournalofCriminology,5(1),p.107.

Sunstein,C.R.(2000).DeliberativeTrouble?Whygroupsgotoextremes.TheYaleLawJournal.110:71–119.

Staller,K.,Mafile’o,T.(2010).Community.TheSAGEHandboolofSocailWorkResearch.ToimetajadShaw,I.,Briar-Lawson,K.,Orme,J.,Ruckdeschel,R.SAGEpublication,lk365-377.

TacticalReferenceGuideRVE,Aguideformilitaryleaders(August2011)

Raag,I.,Günter,A.(2016).Eestistrateegilisekommunikatsioonikilde2015-2016.

RAN.(2016).Tacklingthechallengestopreventionpoliciesinanincreasinglypolarisedsociety.RANCentreofExcellence.

RAN.(2016a).Theroleofeducationinpreventingradicalisation.RadicalisationCentreofExcellence.RadicalisationCentreofExcellence.

RAN.(2016b).Developingalocalpreventframeworkandguidingprinciples.RANPolicyPaper.

RAN (2017).PolarisrationManagementManual.Ex-postpaper.RadicalisationAwarenessNetwork,Amsterdam,6July2017

RANEDU(2017).Guideontrainingprogrammes‘Effectiveandconfidentteachersandotherschoolstaff’.RadicalisationAwarenessNetwork,Helsinki,April2017

RAN Local andYF&C (2018). EngagingwithCommunities. Ex-post paper. RadicalisationAwarenessNetwork,Amsterdam,6July2017

RANYF&C(2017).DiscussingTaboosandControversialIssues.Practicalguidelinesforyouthworkers.RadicalisationAwarenessNetwork

Documents

RITA RÄNNE TP5 - Sisu@UT | E-ga edasi! · 2018-12-07 · RITA-RÄNNE TP5 KIRJANDUSE ÜLEVAADE POLARISEERUMISE JA RADIKALISEERUMISE ENNETAMINE – KOHALIKU OMAVALITSUSE KOOSTÖÖ