RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS · 2020. 10. 26. · MINA JA KESKKOND..... 14 3.2.2. KEEL JA KÕNE ... ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, mille tulemusel

KINNITATUD

Tallinna Padriku Lasteaia

direktori

käskkirjaga nr. 1-1/2

31.05.2013

LISA 1

TALLINNA PADRIKU LASTEAIA

ÕPPEKAVA

Tallinn 2013

Tallinna Padriku Lasteaia õppekava

2

Sisukord 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA ...................................................................................... 3 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED JA ÕPIKÄSITLUS ..... 3

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD

TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI ............................................................... 5 3.1. LAPSE ÜLDOSKUSED ...................................................................................................... 5

3.1.1. MÄNGUOSKUSED ..................................................................................................... 5 3.1.2. TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ................................................................................. 9

3.1.3. SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED ................................................. 11 3.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD ................................................... 14

3.2.1. MINA JA KESKKOND .............................................................................................. 14 3.2.2. KEEL JA KÕNE ......................................................................................................... 21 3.2.3. EESTI KEEL KUI TEINE KEEL ............................................................................... 27

3.2.4. MATEMAATIKA ....................................................................................................... 29 3.2.5. KUNST ........................................................................................................................ 31

3.2.6. MUUSIKA .................................................................................................................. 35 3.2.7. LIIKUMINE ................................................................................................................ 38

4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS .............................................................. 43 4.1. LASTEAIA ÕPPEAASTA TEGEVUSKAVA ................................................................ 43

4.2. RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS .................................. 43 5. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS 45

5.1. KOOLIVALMIDUSKAARDI TÄITMISE KORD ........................................................... 46

5.2. KOOLIVALMIDUSKAARDI VORM ............................................................................. 47 5.3. KOOLIEELIKU OSKUSED VALDKONNITI ÕPPEKAVA LÄBIMISEL .................... 48

6. ERIVAJADUSEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS .. 51 7. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS ............................ 52

8. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD .................................................... 53


3

1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

Tallinna Padriku Lasteaed on 1-7 aastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav

Tallinna Linna munitsipaallasteaed

Tallinna Padriku Lasteaed asub Pirita linnaosas, Padriku tee 10, 11912 Tallinn.

Lasteaias töötab 6 rühma, sõime-, lasteaia- ja liitrühmad.

Tallinna Padriku Lasteaed on avatud 7.00- 19.00.

Tallinna Padriku Lasteaia kõik rühmad on liitunud Eesti Lastekaitse Liidu programmiga

„Kiusamisest vaba lasteaed“.

2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID,

PÕHIMÕTTED JA ÕPIKÄSITLUS

Tallinna Padriku Lasteaias toetab kogu personal koostöös lastevanematega laste kehalist, vaimset

ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, mille tulemusel kujuneb on lapsel

terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning

algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest

ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid:

lapsel on arengut soodustav keskkond;

lapsele on tagatud turvatunne ja eduelamused;

lapsel on huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;

laps suudab võtta vastu otsuseid ja teha valikuid lähtudes tunnustatud käitumisvormidest ja vastutada oma tegude eest;

laps teab, millisesse rahvusesse ta kuulub ning on salliv teiste rahvuste ja kultuuride erisuste suhtes;

lapse üleminek lasteaiast kooli on sujuv ja loomulik;

lapsevanemad tunnevad tuge ja abi õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel ja saavad vajadusel nõu.

Õppe – kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted:

lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;

lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

lapse loovuse toetamine;

mängu kaudu õppimine;

humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;

lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;

lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;

üldõpetusliku tööviisi rakendamine;

kodu ja lasteasutuse koostöö;

eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Õpikäsitlus:

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise,

vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.


4

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on

laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.

Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut

analüüsima.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: 1) kavandada oma tegevust, teha valikuid;

2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;

5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

5) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU JA LAPSE ARENGU

EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI

3.1. LAPSE ÜLDOSKUSED

Õppekavas eristatakse järgmisi üldoskusi:

mänguoskused;

tunnetus- ja õpioskused;

sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

3.1.1. MÄNGUOSKUSED

Mänguoskused on olulised just lapsepõlves, mil suur osa teadmisi ümbritseva maailma toimimise kohta omandatakse mängu kaudu, aga mäng on ka

juba õpitud oskuste harjutamise kontekstiks. Mänguoskustes kajastuvad tegelikult lapse kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed, mis loovad eeldused

mängu arenguks ja mis samas kujunevad konkreetseteks oskusteks just mängimise käigus. Ka enesekohased oskused kujunevad

mängusituatsioonides. Kuigi mängu liike on väga erinevaid ja eri vanuses lastelt ootame erinevaid oskusi, siis üldjoontes on mänguoskuste arenguks

olulised sellised baasilised võimed nagu matkimine, loomingulisus ning sündmustes sisemise korrapära ja loogika taipamine. Konkreetsemalt saab

õpetaja jälgida:

a) kuidas lapsed kasutavad mängudes lelusid ja igapäevaesemeid;

b) milliseid süzeesid läbi mängitakse ja mil määral kajastuvad mängudes hiljuti õpitud uued oskused;

c) kuidas oskavad lapsed mängu alustada, kuivõrd loogiline on mängu käik ja kui püsiv laps selles tegevuses on;

d) kuivõrd vastavad vanusele mänguliigid, milles laps osaleb;

e) kuidas lapsed koosmängudes omavahel suhtlevad – kuidas organiseeritakse mängusituatsioone, st kuidas otsustatakse mängu valik, kuidas

jagatakse rolle ja mänguasju, kuidas luuakse reeglid ja reguleeritakse neist kinnipidamist jne.

Vanus Mänguliik Mängu liigi

kirjeldus

Eeldatavad tulemused Mängud

Kuni

3 aastased

lapsed

Loovmäng Matkimismäng · Tegevustele on iseloomulik korduvus ja

ühelaadsus

· Matkib tegevustes vahetult kogetud tegevusi

· Tegevused on suunatud iseendale

Lihtsamad rollimängud, mis on seotud

ümbritseva maailmaga: laps joob tassist,

kammib juuksed, paneb nukud magama,

sõidutab autot

Ehitusmäng Ladumismäng · Ladumisega seotud ehitusmäng

· Ladumine suuruse ja värvi järgi

Ehitab torni, rongi (kuni 5 eset), laob

klotsid üksteise kõrvale, ehitab

klotsidest lihtsamad kujundid: garaaž,

voodi, hooned.


6

Õuemäng · Liivast lihtsamate onnide / vormide tegemine Laob liiva auto peale või ämbrisse,

ehitab liivast mäge, kaevab auke,

valmistab erineva vormiga kooke

Õppemäng Kõnearendusmäng · Lühilausetega kõne

· Häälte matkimine

· Esemete, omaduste, tunnuste määramine

Riimisalmide õppimine (tii-tii-tihane),

loomade häälte äraarvamine ja

matkimine, näpumängude mängimine.

Esemete kirjeldamine tunnuste järgi

(punane-tomat, karvane-lammas)

Lauamäng · Ilma reegliteta mäng

· Suuruste, vormide ja värvuste järgi

sorteerimise mängud

Sarnaste kujundite leidmine, lihtsad

puzzled (kuni12 osa), piltdoomino,

suured mosaiigid, tunnuste järgi

sorteerimine (nt. kõik ringid), paeltega

mängud, ühiste tunnuste leidmine

Liikumismäng · Koordinatsioonimängud

· Liigutuste matkimine

Loomade liigutuste matkimine,

pimesikumäng

Meeltemäng · Mälukujutlused

· Vahetud tajutud meeltekogemuste tunnetamine

Meeli ja mälu arendavad mängud:

peitus, „Mis on kadunud?“,

telefonimäng, helide kuulamine, häälte

kuulamine, esemete kompimine ja ära

arvamine, liigutuste kordamine,

kiirereaktsiooniga mängud (plaksuta kui

on õige)

3-5

aastased lapsed

Loovmäng Rollimäng

Lavastusmäng

· Laps võtab täiskasvanult teatud rolli ja tegutseb

rollile vastavalt

· Laps kasutab keerukamaid mänguvahendeid

mängu jooksul

· Laps kehastub ülekantud rollile

· Lihtsa süžeega rollimäng

Riietumine, söötmine, magama

panemine, lihtsamad rollimängud: arsti-

, kodu-, juuksuri-, poemäng,

tööriistadega mängud (ehitaja,

torumees), lühikeste juttude lavastamine

Ehitusmäng Konstrueerimismäng

· Laps konstrueerib ruumilisi esemeid vabas

vormis / plaani, juhendi järgi

· Laps voldib lihtsamaid töid

· Modelleerimine

· Süžeega ehitamine

Ehitab linna, autoteed, pesula, ja

mängib seal süžeelist mängu, erinevate

esemete meisterdamine paberist,

puidust, metallist, plastikust, valmistab

Lego klotsidest konstruktsioone (kuni10

etapi juhendis)


7

Õuemäng · Laps ehitab ruumilisi esemeid looduslikust

materjalist

Ehitab maja ja onni kividest, okstest,

ehitab liivalossi ja lumekindlust, lume-

memme, valmistab erinevaid kooke

Õppemäng Kõnearendusmäng · Laps kasutab kõnes 5-6 sõnalisi täislauseid

· Laps kasutab kõnes grammatiliselt õigeid

lauseid

· Metafoorne kõne

Liisusalmide, mõistatuse ja luuletuste

kuulamine ja õppimine, esemete

kirjeldamine mälu järgi, riimi ja lause

lõpu välja mõtlemine, häälimine, näpu-

mängud, assotsiatsioonide leidmine,

Lauamäng · Laps mängib lihtsamate reeglitega mängu

· Laps võrdleb, sorteerib, järjestab tunnuste järgi

· Laps tunneb ja orienteerub ajas ja ruumis

Doomino, loto, memoriin, puzzled,

lihtsate reeglitega täringumängud,

loogilised paarid (kinnas-sokk),“ Leia

sarnane (kuni 5 objekti)“, „Leia kõige

suurem\ pikem“, „Leia, mis ei sobi

ritta“, ajas orienteerivuse mängud

(reasta õiges järjekorras).

Liikumismäng · Laps mängib lihtsamate reeglitega mänge

· Laps mängib koordinatsioonimängud

keerukamate liigutustega

· Laps mängib lihtsaid interaktiivseid mänge

(liigutused ja kõne)

Jalgpall, kullimäng, võistlusmängud,

„Värvipotid“, „Heeringas, heeringas“,

„Haned-luiged“, viskemängud, jne.

Meeltemäng · Laps mängib lühiajalisele mälule toetuvaid

mänge

· Laps mängib meelte tunnetamise mänge

· Laps mängib enesekontrolli arendavaid mänge


peitus, „Kes läks peitu“, „Ma läksin

reisile ja nägin.., „Arva ära, mis see

on“, „Leia puuduv osa“. Häälte

kuulamine, esemete kompimine ja ära

arvamine, liigutuste kordamine,

helide järgi otsimine või eristamine,

vigade leidmine, kiirereaktsiooniga

mängud (plaksuta kui on õige).

5-7

aastased lapsed

Loovmäng Rollimäng

Lavastusmäng

· Laps mängib funktsionaalset rollimängu

· Laps loob minimaailma

· Laps loob oma maailma

· Rollidele iseloomulik käitumine, täielik

ümberkehastumine, rollide jagamine enne

Nukumajad, talud, juuksur, arst, pood,

politsei, kodumäng, külalised, teater,

juttude lavastused jne.


8

mängu, mängu planeerimine (süžee, vahendid,

rollid)

· Režissööri mäng (laps planeerib mängu täies

ulatuses ning kehastab ümber)

Ehitusmäng Konstrueerimismäng

· Ruumiline konstrueerimine vabas vormis /

plaani, juhendi järgi

· Keerukamad voltimistööd

· Modelleerimine

Lego, puidust klotsid, metallist

konstruktorid ning koostekomplektid,

keeruliste objektide ehitamine (parkla,

laevad, linnad), tööjaotuse jagamine

keerukamate ehitiste puhul, keeruliste

mudelite valmistamine loodus- ning

jääkmaterjalidest.

Õuemäng · Liivast, lumest ehitamine

· Looduslikust materjalist konstrueerimine

Suurte losside ja kindluste

meisterdamine, onnide, keerukamate

konstruktsioonide valmistamine(veskid,

talud jne)

Õppemäng Kõnearendusmäng · Laps räägib täislausetega

· Laps kasutab grammatiliselt õigeid lauseid

· Laps kasutab metafoorset kõnet

· Lapsel on arenenud huumorimeel

· Abstraktse kõne areng

· Laps kasutab sisekõne

Liisusalmide, luuletuste, mõistatuste

kuulamine ja õppimine, juttude

koostamine ja lavastamine

Lauamäng · Laps mängib keerukamate reeglitega mängu

· Laps osaleb rühmatöös

· Laps võrdleb, sorteerib, järjestab tunnuste järgi

· Laps tunneb aja-ruumi mõisteid

Doomino, puzzled, pärlimängud,

täringumängud, loto, küsimustega

mängud, memoriin, mosaiigid, leia

erinevusi (kuni 12), leia sarnasusi,

loogiliste paaride ja hulkade leidmine

jne. „Leia kõige suurem\ pikem“, „Leia,

mis ei sobi ritta“, ajas orienteerumise

mängud (reasta õiges järjekorras),

ruumis orienteerumise mängud

Liikumismäng · Reeglitega mängud

· Koordinatsioonimängud

· Interaktiivsed mängud

· Süžeega mängud

Noolemäng, orienteerumine,

võistlusmängud, spordimängud,

võistkondadega mängud, luuramine,

aarete otsimine ja peitmine.


9

Meeltemäng · Lühiajalisele mälule toetuvad mängud

· Meeldejäämise strateegiate õppimine

· Meelte areng ja tunnetamine

· Enesekontrolli väljakujunemine


peitus, „Kes läks peitu“, „Ma läksin

reisile ja nägin“, „Arva ära, mis see on“,

„Leia puuduv osa“. Häälte kuulamine,

esemete kompimine ja ära arvamine,

jutukeste kuulamine ja arutlemine,

helide järgi otsimine või eristamine,

vigade leidmine, kiirereaktsiooniga

mängud (plaksuta kui on õige).

3.1.2. TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED

Tunnetus- ja õpioskustena käsitletakse lapse infotöötlusoskusi. Eelkõige taju, mälu, tähelepanu ja mõtlemise erinevaid aspekte ning lapse oskust

kasutada neid protsesse uute oskuste ja teadmiste omandamisel. Kuigi mainitud tunnetusprotsesse kasutame absoluutselt kõigis tegevustes, siis eriti

vajalikuks osutub nende kasutamise ja suunamise oskus just uudse info omandamisel ehk õppimisel.

a) taju ja tähelepanu – milline on taju eristamisvõime ja maht, kuivõrd mõtestatult laps ümbritsevat tajub, kas tal õnnestub tähele panna olulist ja kui

püsiv tähelepanu on;

b) mälu ja teadmiste omandamine – mida teevad lapsed selleks, et info meelde jääks ja kuidas õnnestub salvestatud info mälust kätte saada;

c) mõtlemine – millised on analüüsi- ja sünteesioskused, milliste tunnuste alusel laps võrdleb, rühmitab ning kuidas järjestab;

d) arutlus- ja järeldusoskused;

e) õpioskused – soov tegutseda koos täiskasvanuga ja järgida juhiseid, valmisolek ja oskus uurida, katsetada ning hankida ise uusi teadmisi, oskus

harjutada õpitavat, küsida ja kasutada abi.

Kuni 2 aastase lapse omandatud tunnetus – ja õpioskused:

* Hangib ümbruskonnast aktiivselt infot, info hulka reguleerib lapsele täiskasvanu.

* Keskendub lühikeseks ajaks ühele tegevusele, sõnalise juhendamise korral on püsivam.

* Tegutseb teistega kõrvuti ja osaleb ühistegemistes.

* Mängib teiste lastega igapäevaseid olukordi kajastavaid rollimänge.

* Mõistab sõnade ja esemete – objektide tähendusi.

* Suhtleb 1 – 2 sõnaliste lausetega tuttava täiskasvanuga, kasutab mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (osutamine, miimika).

* Tunneb huvi raamatute vastu, saab aru lihtsatest jutukestest, seostab jutu sisu oma kogemustega.

* Tunnetab keskkonna mõju – avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajärje vahel.

* Rühmitab esemeid ühe nähtava tunnuse alusel.

* Omandab uusi seoseid aktiivse tegutsemise ning käelise tegevuse kaudu.

2 – 3 aastase lapse omandatud tunnetus – ja õpioskused:

* Leiab enesele tegutsemist, plaanib ja organiseerib koos täiskasvanuga.


10

* Keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema tähelepanu ei ole veel püsiv.

* Tegutseb vahetult konkreetsete asjadega, kui ka asu kujutavate sümbolitega.

* Kordab ja jäljendab varasemaid mälupilte rollimängudes.

* Mängib mõnda aega koos teiste lastega, järgib lihtsamaid reegleid.

* On omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada.

* Osaleb dialoogis.

* Eristab oma kogemustele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud lugudest.

* Rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi.

* Lapsel on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetusest.

* Leiab võrdluse alusel ühiseid ja erinevaid jooni, nendevahelisi seoseid, kasutab info saamiseks keelt, mitte miimikat.


* Oskab osaliselt oma tegevusi planeerida ning tegutseb iseseisvalt otsese juhendamiseta.

* Plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleemid (Mari läheb õue mängima).

* Tema kõne toetub mälule ning sõltub sellest, kellega koos ja mis olukorras ta on.

* Saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest.

* Järgib lihtsaid reegleid, huvitub võistlusmängudest, tahab mängus olla edukas.

* Osaleb ühistöös ning teeb koostööd teiste lastega (ehitusmäng, rollimäng, võistlusmäng, kunstitegevus jms).

* Liigitab lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi.

* Saab aru arvumõistetest, huvitud tähtedest.

* Omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kõne kaudu.

4 – 5 aastase lapse omandatud tunnetus – ja õpioskused: * Tegutseb lühikest aega iseseisvalt, tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi.

* Reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust planeerides kasutama sisekõnet (planeerides tegevust ei räägi

häälega, mida tegema hakkab, vaid teeb seda mõttes).

* Tegutseb koos teistega, teda motiveerivad eakaaslased

* Keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada kokkuleppeid.

* Katsetab, uurib erinevaid võimalusi, kasutades sümboleid, kujutlusi, reaalseid esemeid.

* Osaleb erinevaates mänguliikides (rolli -, lavastus -, ehitusmäng) ja kunstitegevustes.

* Räägib esemetest, mis pole kohal, olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset tulevikus, fantaseerib.

* Keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit.

* Oskab vaadelda ja märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid.

* Eristab rühmi ja oskab rühmi võrrelda.

* Lapsel on ettekujutlus numbritest, tähtedest ja sümbolitest.

* Omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme.


11


* Plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke, lõpetab alustatud tegevuse.

* Suudab keskenduda tegevusele vähemalt 20 – 30 minutit.

* Kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides sisekõnet (ei räägi häälega mida kavatseb teha, vaid teeb seda mõttes).

* Kasutab kõnet info saamiseks, uute teadmiste omandamiseks.

* Järgib ühistegevustes reegleid, suudab reegleid selgitada.

* Osaleb aktiivselt käelistes tegevustes.

* Saab aru asjade suhetest ja omadustest, ajalis – ruumilisest järjestusest.


* Plaanib oma igapäeva tegemisi, üritab tegutseda sihipäraselt ning lõpetab alustatud tegevused.

* Suudab reguleerida oma käitumist, emotsioone. Kasutab eakaaslastega suheldes arutlevat dialoogi, räägib rohkem iseendast, tunneb huvi teiste

vastu.

* Toetub tegutsedes oma tegevusele antavale tagasisidele, eakaaslaste hinnangule ja võrdlustele teistega.

* Keskendub korraga mitmele tegevusele ja on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks.

* Seab uudses olukorras täiskasvanu sõnalise juhendamise abil eesmärke.

* saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna.

* Mõtleb nii kaemuslik – kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi.

* Suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada.

* Rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel.

* Kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

* Osaleb erinevates mänguliikides (rolli -, ehitus -, lavastus -, liikumis -, õppemäng), järgib reegleid.

* Teab ja kasutab tähti, numbreid, sümboleid, kirjutab etteütlemise järgi 1 – 2 silbilisi lihtsaid sõnu ( ema, isa, karu, täna, tule jms. ), teeb lihtsamaid

matemaatilisi tehteid.

3.1.3. SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED

Sotsiaalsete oskustena käsitletakse lapse oskusi suhelda ümbritsevate inimestega, nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, nii tuttavate kui võõrastega.

Siin on olulised:

a) soov olla kontaktis, oskus kontakti algatada ja seda hoida ning oskus väljendada enda seisukohti;

b) oskus saada aru teiste inimeste emotsioonidest, mõista nende käitumise motiive ja aktsepteerida enda omadest erinevaid seisukohti;

c) valmisolek ja oskus lahendada erimeelsusi;

d) oskus käituda viisil, mis püüdleb teiste heaolu – lohutada, abistada, jagada asju jne.;

e) oskus tegutseda koos eakaaslaste või täiskasvanutega, seada ühiseid eesmärke, kehtestada reegleid ja pidada neist kinni.


12

Enesekohaste oskustena käsitletakse lapse võimet mõista iseennast - oma tundeid ja mõtteid, ning olla oma tegevustes iseseisev. Iseseisvus seostub

konkreetsete eneseteenindusoskustega aga ka lapse võimega algatada uusi tegevusi ning olla neis püsiv. Iseseisvumine seondub ka sellega, kuivõrd

mõistetakse ümbritsevas keskkonnas tegutsemisest tulenevaid ohtusid ja osatakse valida ohutuid tegevusi. Võime mõista iseennast on ilmselt

olulisim omadus, mis eristab inimest teistest loomadest. Tegemist on üsna keeruka psüühilise kompleksiga, millesse kuuluvad näiteks:

a) oskus saada aru oma tunnetest, väljendada neid sotsiaalselt aktsepteeritaval moel ja tulla toime negatiivsete emotsioonidega;

b) oskus märgata nii enda füüsilisi kui psüühilisi omadusi ning neid kirjeldada;

c) oskus näha endas positiivset, mis on aluseks enesetõhususe kujunemisele, mis omakorda seondub suurema algatusvõime ja tegutsemisjulgusega;

d) oskus mõista sotsiaalset tagasisidet oma käitumisele ja arvestada sellega.

e) enesekohased oskused hõlmavad ka eneseteenindust, mille saab jagada kaheks – esmased ja teisesed eneseteenindusoskused. Esmaste

eneseteenindusoskustena käsitletakse neid, mis seostuvad vahetult lapse enese kehaga nagu söömine, tualeti kasutamine, riietumine, kammimine

ja hügieeniharjumused. Teisesed eneseteenindusoskused on seotud lapse vahetus ümbruses igapäevase toimetulekuga ja hõlmavad nt oma asjade

hoidmist, enese järelt koristamist, oludele vastavat riiete valikut, söögi (laste puhul nt võileiva) valmistamist jmt.

Kuni 2 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused:

* Väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti.

* Teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda.

* Üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed.

* Hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on.

* Teab oma ees- ja perekonnanime ja elementaarseid viisakusreegleid ning kasutab neid, kui seda on talle õpetatud.

* Sööb, joob ja riietub lahti valdavalt iseseisvalt ning püsib suurema aja päevast kuiv ja puhas.

* Reageerib sõltuvalt olukorrast ja ümbritsevate inimeste käitumisest.

* Mõistab selgelt väljendatud keeldu „ EI TOHI“, „ÄRA TEE“.

* Tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti.

* Toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavatele täiskasvanutele.

* Matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet.

2 – 3 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused:

* Saab aru, et inimestel võivad olla tema omadustest erinevad tunded ja emotsioonid.

* Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina. Võib karta tundmatuid ja uusi asju.

* Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia.

* Lapse enesekindlus on kõikuv, vajab turvalisust, tunnustust, rutiini, reegleid.

* Osaleb koos täiskasvanuga ühistegevustes, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti, jagab mõnikord oma asju teistega – valdavalt on ta

siiski omandihoidja. Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos.

* Täidab igapäevaelu rutiini.

* Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi.


13


* Väljendab sõnaliselt lihtsamaid emotsioone, soove, tahtmisi, seisukohti, püüab jõuda kokkulepeteni.

* Tahab olla iseseisev, kuid sageli pole tal enda suutlikkusest ettekujutust.

* Saab hakkama eneseteenindamisega (riietumine, söömine), on kujunenud tualetiharjumused.

* Teab oma nime, vanust, sugu, märkab soolisi erinevusi.

* Seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid.

* Väärtustab oma saavutusi, vajab oma tegevuse tunnustamist ja täiskasvanu tähelepanu.

* Püüab vahel teisi abistada ja lohutada, tal on ettekujutlused teiste inimeste tunnetest ja nõuetest.

* Osaleb lühikest aega ühistegevuses, kuid eelistab üht mängukaaslast rühmale.

* Arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib talle autoriteetne inimene.

* Saab aru lihtsamatest käitumise reeglitest seltskonnas, püüab täita kodukorra reegleid. Saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest.

* Huvitub võistlusmängudest ning tahab olla edukas.


* Hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid.

* Väljendab oma emotsioone ja räägib nendest.

* Suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt, suudab kuigivõrd oma tegude eest vastutada.

* On tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut.

* Imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades tema sõnavara ja maneere.

* Eelistab sootüübilisi mänge (poisid autodega, tüdrukud nukkudega jms).

* Naudib rühma kuulumist, eakaaslaste seltsi, ühistegevusi – teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd.

* Arvestab reegleid, kogemusi ja muutusi. Järgib teiste poolt reeglite täitmist. Kõne areng võimaldab arusaamatusi lahendama sõnaliselt.

* Oskab avalikus kohas sobivalt käituda. TEAB mida tohib, mida mitte.


* Tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti, arvestab teistega käitumistes ja vestlustes.

* Seab endale eesmärke ja üritab neid ellu viia.

* On oma tegevuses orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele.

* Eelistab omasoolisi mängukaaslasi, kujunevad esimesed sõprussuhted.

* Suudab lühikest aega täiskasvanu kontrollita kaaslastega mängida ning teha koostööd omal viisil.

* Järgib mängudes jaa tegevustes reegleid, eriti reeglite täitmist teiste poolt.


* Püüab mõista teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi, arvestab neid oma käitumises ja vestluses.

* Vastutab rohkem oma tegevuse eest, räägib oma kavatsustest.

* Suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab teistega arvestada, suhtub teiste laste tegemistesse sallivamalt.

* Suudab tegutseda iseseisvalt, sõltub vähem oma vanematest, vastutab oma käitumise eest.


14

* Algatab mänge ja tegevusi.

* Püüab kõigega hakkama saada, on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute suhtes, otsib vastastikkust mõistmist ja kaasaelamist oma

tunnetele.

* Hoolib väiksematest, osutab neile abi, küsib endale ise abi vajaduse korral.

* Loob sõprussuhteid.

* Järgib rühmas reegleid ning arvestab rühma vajadusi, oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt

tagasisidele.

* Talub muutusi ja vanematest eemalolekut, siiski uues olukorras on ebakindel ja tõmbub endasse.

* Arutleb lihtsamate eetiliste probleemide üle ning teeb vahet hea ja halva vahel nii enda kui teiste puhul.

* Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

3.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD

Õppekavas tuuakse välja järgmised valdkonnad:

mina ja keskkond

keel ja kõne

eesti keel kui teine keel

matemaatika

kunst

muusika

liikumine

3.2.1. MINA JA KESKKOND

Eesmärgid:

Laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult.

Laps saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas.

Laps väärtustab nii eesti kui ka teiste rahvuste kultuuritraditsioone.

Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult.

Laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi.

Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses. Õpisisu:

sotsiaalne keskkond;

tehiskeskkond;

looduskeskkond.


15

Lapse arengunäitajad õppekava läbimisel:

Teema / lapse vanus 3 aastane laps 5 aastane laps 7 aastane laps

MINA ¤ Ütleb küsimise korral oma

eesnime

¤ Vastab õigesti küsimusele, kas

ta on tüdruk või poiss

¤ Ütleb vastuseks vanuse

küsimisele oma ea aastates või

näitab seda sõrmedel

¤ Oskab öelda oma nime, vanust

ja sugu (tüdruk, poiss)

¤ Oskab end tutvustada

¤ Teab oma kohustusi

¤ Kirjeldab enda omadusi ja huve

PEREKOND JA SUGULASED ¤ Nimetab pereliikmeid: ema,

isa, õde, vend

¤ Teab õdede ja vendade

nimesid

¤ Kirjeldab oma perekonda

(pereliikmed + onu ja tädi,

pereliikmete nimed ja

perekonnanimed)

¤ Teab oma pereliikmeid ja lähisugulasi

¤ Mõistab, et pered võivad olla erinevad

¤ Jutustab oma vanavanematest

KODU ¤ Vastab küsimustele oma kodu

ja pereliikmete kohta

¤ Kirjeldab oma kodu: eramu,

korter, talumaja

¤ Nimetab kodu asukohta linnas -

tänav, maal – talu, küla

¤ Kirjeldab pereliikmete koduseid

tegevusi ja nimetab oma kohustusi

nende hulgas

¤ Oskab kirjeldada oma kodu ja

kodukohta

¤ Teab kodust aadressi ja telefoni

LASTEAED ¤ Oskab nimetada oma rühma

nime

¤ Suudab leida oma koha rühmas

(kapp, voodi, tool, käterätik)

¤ Nimetab rühmas olevaid

esemeid

¤ Ütleb küsimise korral

rühmakaaslaste ja õpetajate ning

õpetajaabi nimed

¤ Nimetab oma lasteaia nime

¤ Oskab kirjeldada oma tegevusi

ja mänge

¤ Teab nimetada lasteaiatöötajaid

ja nende tegevusi

¤ Teab oma, võõra ja ühise

omandi tähendust

¤ Teab lasteaia aadressi

¤ Nimetab erinevaid ameteid lasteaias ja

nende vajalikkust

¤ Kirjeldab lasteaia kodukorda ning teab

rühmareegleid ja traditsioone

KOOL ¤ Teab kooli kui õppimise kohta

¤ Oskab kirjeldada, mille poolest

lasteaed koolist erineb

AMETID

ELUKUTSED

¤ Nimetab pereliikmete

koduseid toimetusi

¤ Oskab nimetada vanemate

ameteid

¤ Oskab nimetada pereliikmete

elukutseid ja ameteid


16

TÖÖD ¤ Matkib lihtsamaid töövõtteid

¤ Asetab töövahendid

kokkulepitud kohta

¤ Kirjeldab üldtuntud elukutseid

oma kodukohas

¤ Loetleb tuntumate ametite

juurde kuuluvaid töövahendeid

¤ Põhjendab mängu- või töökoha

korrastamise vajadust

¤ Teab ja oskab kirjeldada erinevaid

elukutseid ning nende vajalikkust

¤ Mõistab töö ja vastutuse tähtsust

¤ Soovib osaleda jõukohases kodutöödes

¤ Selgitab raha otstarvet

KODUMAA

TEISED RAHVUSED EESTIS

¤ Osaleb jõukohasel viisil

vanemate laste ja täiskasvanute

tegevuses kodumaale tähtsatel

päevadel (ruumide kaunistamine,

laulude laulmine, peoriiete

kandmine jm)

¤ Leiab Eesti lippu nähes

erinevate värvide seast Eesti lipu

värvid

¤ Teab oma rahvust ja keelt ning

riigi tähtsamaid sümboleid (lipp,

hümn, vapp, rahvuslill, - lind)

¤ Oskab nimetada sündmusi, mille

puhul heisatakse riigilipp

¤ Oskab nimetada erinevaid

rahvusi oma rühmas ja kodukohas

¤ Nimetab Eesti riigi sümboleid (lipp,

hümn, vapp, lind, lill, kivi )

¤ Teab kodulinna sümboleid

¤ Oskab Eesti kaardil näidata oma

kodukohta

¤ Teab Eesti Vabariigi presidendi nime

¤ Oskab nimetada teisi rahvusi ja keeli

ning teab nende kombeid ja traditsioone,

suhtleb teisest rahvusest lastega

¤ Teab ja nimetab Eesti lähinaabreid

(Läti, Soome, Rootsi, Venemaa)

TÄHTPÄEVAD

PÜHAD JA KOMBED

¤ Räägib oma sünnipäevast

(kuidas tähistatakse)

¤ Nimetab küsimise korral

pühadega seotud tegevusi

¤ Kirjeldab tähtpäevi peres

¤ Oskab kirjeldada tuntumaid

rahvakombeid ja nendega seotud

tegevussi (vastlad, mardipäev,

kadripäev)

¤ Teab eesti rahva traditsioone ja

kombeid

¤ Teab tähtpäevi ja nende tähistamise

vajalikkust (tarkuse-, emakeele-

,lastekaitse- , sõbrapäev)

¤ Oskab kirjeldada tähtpäeva

tähistamist oma lasteaias või kodus

(kolmekuninga-, volbri-, jaani-,

hingedepäev)

ÜLDINIMLIKUD

VÄÄRTUSED JA

ÜLDTUNNUSTATUD

KÄITUMISREEGLID

¤ Teab mõistete” hea” ja “paha”

tähendust

¤ Meeldetuletamise korral

tervitab, jätab hüvasti, palub ja

tänab

¤ Teab mõistete “õige” ja “vale”

tähendust

¤ Teab üldtuntud viisakusreegleid

¤ Tunneb ja järgib lauakombeid

¤ Teab mõistete ausus ja autus

tähendust ning oskab vastavalt käituda

¤ Oskab järgida käitumisreegleid

erinevates olukordades (kaupluses,

teatris, kirikus jms)

¤ Mõistab vastutust oma tegude,

käitumise eest

SÕPRUS JA ABIVALMIDUS ¤ Küsimise korral nimetab oma ¤ Nimetab küsimise korral sõbra ¤ Oskab luua ja hoida sõprussuhet- teab


17

sõprade nimesid

¤ Oskab haiget saanud sõpra

lohutada

positiivseid omadusi

¤ Oskab sõpra lohutada ja abistada

¤ Oskab andeks anda ja leppida

sõpruse tähendust, oskab kirjeldada

sõbraks olemist ning tahab sõber olla

¤ Kirjeldab tundeid tülitsedes ja leppides

HOOLIVUS

TURVALISUS JA

TÄHELEPANELIKKUS

¤ Märkab kaaslast ja oskab teisi

arvestada

¤ Oskab väljendada oma

emotsioone teisi arvestavalt

(rõõm, mure jm)

¤ Oskab kirjeldada oma emotsioone ja

tundeid

¤ Oskab kaasinimestega tähelepanelikult

käituda (vanemad, vanavanemad jt)

SUHTUMINE

ERINEVUSTESSE

¤ Oskab kirjeldada inimeste

erinevusi (keeleline, rassiline,

vanuseline, tervisest tulenev) ja

abivahendeid (prillid, ratas-tool,

vaegnägemine – valge kepp,

vaegkuulmine – kuuldeaparaat)

¤ Oskab arvestada oma arvamustest ja

huvidest erinevaid huve ja arvamusi

¤ Teab nimetada erivajadustega

inimestele vajalikke abivahendeid,

pakub võimalusel erivajadustega

inimestele oma abi

EHITISED ¤ Tunneb ära oma kodu ja

lasteaia ning tuttavad

teenindusasutused

¤ Kirjeldab kodumaja omapära:

maja osad ja nende otstarve,

ruumid ja nende sisustus


ruume lasteaias ning teab nende

otstarvet, kirjeldada lasteaia

õueala ning seal kasutatavaid

vahendeid

¤ Oskab kirjeldada vanaaja kodu ja selle

sisustust, teab nimetada kõrvalhooneid

ning nende otstarvet

¤ Oskab nimetada maja ehituseks

kasutatavaid materjale (puit, kivi)

¤ Oskab nimetada teenindusasutusi ja

nende vajalikkust (kauplus, polikliinik,

pank, apteek, kingsepatöökoda,

kaubanduskeskus jms)

¤ Teab nimetada kodukohale olulisi

ehitisi (mõis, kirik, klooster jms)

KODUMASINAD ¤ Oskab küsimise korral

nimetada kodus kasutatavaid

kodumasinaid ja –elektroonikat

(kell, pliit, külmkapp, arvuti,

pesumasin, televiisor jm)

¤ Kirjeldab kodumasinaid ja –

elektroonikat ning teab nende

otstarvet ja nendega seotud ohte

¤ Kirjeldab kodumasinaid ja –

elektroonikat ning teab nende otstarvet

ja nendega seotud ohte (kirjeldused on

täpsemad, võivad lisanduda

põllutöömasinad)

SÕIDUKID ¤ Oskab küsimise korral

nimetada sõidukeid (auto, rong,

buss, lennuk, laev, tramm, troll)

¤ Kirjeldab erinevaid sõidukeid ja

teab nende otstarvet

¤ Oskab nimetada või kirjeldada erineva

töö tegemiseks vajalikke sõidukeid

(kraanaauto, prügiauto, teerull)

JÄÄTMED ¤ Leiab loodusest prahti ja toob ¤ Kirjeldab, kuidas tema kodus ¤ Teab, miks on vaja prügi sortida -


18

selle kokkulepitud kogumiskohta

(prügikast, prügikott, ämber)

prügi sorditakse paber, klaas jms.

¤ Oskab kirjeldada asjade korduva

kasutamise võimalusi

¤ Mõistab asjade säästlikku kasutamise

vajalikkust (tarbetud ostud, raiskamine)

TERVISE VÄÄRTUSTAMINE ¤ Nimetab tervist hoidvaid

tegevusi (tervislik toitumine,

piisav kehaline aktiivsus, piisav

uni ja puhkus, mäng, hea tuju,

meeldivad suhted jms)

¤ Kirjeldab, mida tähendab tema jaoks

terve olemine, kirjeldab, kuidas hoida

enda ja teiste tervist (näited tervisliku

käitumise ja riskikäitumise vältimise

kohta)

¤ Teab, mis on haigus

¤ Teab, milline tegevus või käitumine

kahjustab tervist (suitsetamine, sh.

passiivne, alkoholi tarvitamine,

vägivald)

HAMMASTE TERVIS

¤ Teab hammaste hooldamise

vahendeid

¤ Harjab hambaid täiskasvanu

abiga

¤ Nimetab hammaste tervise jaoks

vajalikke tegevusi (hammaste

pesemine, tervislik toitumine,

hambaarsti juures)

¤ Selgitab, miks tekivad hambaaugud

¤ Järgib hammaste hooldamise ja

hoidmise põhimõtteid igapäevaelus

TERVISLIK TOITUMINE ¤ Nimetab toiduaineid ¤ Nimetab toiduaineid, mida

tuleks süüa iga päev

¤ Oskab nimetada , milliseid toiduaineid

on vaja iga päev süüa rohkem ja

milliseid vähem, et olla terve

INIMKEHA TUNDMINE ¤ Osutab küsimise korral peale,

kätele, jalgadele silmadele,

suule, ninale ja kõrvadele

¤ Oskab nimetada kehaosi ja teab

nende vajalikkust

¤ Selgitab, mis on südame ja kopsude

kõige olulisem ülesanne, ning teab,

millised tegevused aitavad neid hoida

tervena

¤ Teab tüdruku ja poisi erinevusi

OHUTUS JA TURVALISUS ¤ Nimetab esemeid, mis võivad

olla ohtlikud (nuga, käärid, tuli)

¤ Nimetab kohti, esemeid ja aineid, mis võivad olla ohtlikud (nt. trepid, rõdu,

aknad, kuum toit/vedelik, lahtine tuli, ravimid, terariistad, kemikaalid,

elekter, veekogud, ehitised)

¤ Nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud (talvel jääle minek, ujumine

täiskasvanu järelevalveta, rattasõit kiivrita, mängimine ohtlikes kohtades –

tänav, ehitis, liivakarjäär)

¤ Selgitab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole


19

¤ Selgitab, miks ei tohi võõrastega kaasa minna

¤ Teab, kuidas käituda ühissõidukist väljudes

¤ Teab rulluiskude ja rulaga sõitmise nõudeid (kiiver, põlve- ja

küünarnukikaitsed, ohutud paigad)

KODUKOHA LOODUS

veekogud, kodupaiga mets jms.

¤ Tunneb rõõmu looduses (õues)

viibimisest

¤ Oskab osutamise korral

nimetada metsa, muru, lille,

puud

¤ Oskab nimetada oma kodukoha

veekogusid (jõgi, järv, meri, laht)

¤ Oskab nimetada, kirjeldada

kodukoha tuntumaid seeni

¤ Oskab kirjeldada kodukoha loodust

(mere ääres, park, mets suur puu jne),

nimetada ning iseloomustada metsloomi,

koduloomi ja putukaid

¤ Oskab nimetada teravilju, mida

kasutatakse söögiks või mis kasvavad

kodukoha lähedal põldudel

LOOMAD

elupaigad, eluviisid, välimus

¤ Oskab küsimise korral

nimetada tuttavat looma ja tema

kehaosi, tuttavat lindu

¤ Teab, et mõned loomad elavad

metsas ja mõned inimeste juures

(kodus)

¤ Oskab nimetada tuttavaid loomi,

kirjeldada nende välimust ja

öelda, kus nad elavad

¤ Nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja

– viisiga loomi ning kirjeldab nende

välimust

¤ Teab loomade käitumise erinevusi eri

aastaaegadel (rändlinnud, talveuni,

pesaehitus ja poegade toitmine)

PUTUKAD

elupaigad, välimus

¤ Oskab nimetada tuttavaid

putukaid

(lepatriinu, sipelgas, mesilane)

¤ Teab putukate elupaiku –

mesilane ja mesilastaru, sipelgas

ja sipelgapesa

¤ Oskab kirjeldada tuttavate putukate

välimust ja nende elupaiku

TAIMED

kasvukohad, välimus

¤ Eristab tuntumaid puu-ja

aedvilju välimuse ning nimetuse

järgi

¤ Oskab osutamise korral

nimetada tuttavaid lilli

¤ Oskab nimetada ning kirjeldada

tuttavaid puid, lilli, puu- ja

köögivilju

¤ Oskab nimetada ning kirjeldada aias ja

metsas kasvavaid taimi marjad:

mustikas, maasikas, pohl, sõstar, tikker

jms; puud: õuna-, pirni-, kirsipuu,

toomingas, pihlakas, jms

ÖÖ JA PÄEV

nende vaheldumine ja sellega

seotud muutused looduses

¤ Oskab küsimise korral

iseloomustada ööd ja päeva (on

valge)

¤ Eristab ning nimetab päeva ja

ööd (päeva ja öö vaheldumise

iseloomustamine ning seostamine

taimede ja loomade tegevusega)

¤ Kirjeldab oma sõnadega loodust ja

inimesi erinevates tsüklites: ööpäev,

nädal, aastaring

AASTAAJAD

nende vaheldumine ja sellega

seotud muutused looduses ning

loomade ja inimeste tegevused

¤ Oskab nimetada talve ja suve

iseloomulikke nähtusi (talvel

sajab lund, on külm; suvel saab

ujuda, on soe)

¤ Oskab nimetada kõiki aastaaegu

ja neid iseloomustada

¤ Seostab muutusi looduses aastaaegade

vaheldumisega ning oskab neid

kirjeldada

¤ Oskab nimetada inimeste

iseloomulikke tegevusi olenevalt


20

aastaajast (seemnete külvamine, taimede

istutamine, põldude kündmine,

mererannas päevitamine, veekogudes

ujumine, jalgrattaga sõitmine, lehtede

riisumine, suusatamine jne)

¤ Oskab nimetada loomade

iseloomulikke tegevusi olenevalt

aastaajast (ehitavad pesa, toidavad

poegi, talveuni, rändamine lõunasse )

ILMASTIK erinevad

ilmastikunähtused


ilmastiku-nähtusi (sajab lund,

vihma, päike paistab)

¤ Nimetab ilmastikunähtusi ja

kirjeldab neid

¤ Selgitab ilmastikunähtuste seost

aastaaegadega

INIMESE MÕJU

LOODUSELE

loodushoid, säästev areng

¤ Mõistab, et lilli nopitakse vaasi

panekuks

¤ Teab, et prügi visatakse selleks

ettenähtud kohta

¤ Mõistab, et joogivett on vaja

kokku hoida (hamba-, nõudepesu,

joogivesi)

¤ Mõistab, et elektrit tuleb kokku

hoida (kustutab toast lahkudes

tule)

¤ Teab, et inimene saab talvel

loomi aidata

¤ Mõistab, et on vaja istutada

puid ja muid taimi

¤ Oskab hoida enda ümber puhtust

looduses, kodu ümbruses

¤ Suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning

säästvalt

¤ Kirjeldab, millised on inimtegevuse

positiivsed ja negatiivsed mõjud tema

koduümbruse loodusele

¤ Teab, kuidas loomi talvel aidata, ja

oskab seda teha

¤ Teab, kuidas viga saanud või inimese

poolt hüljatud looma aidata

¤ Teab prügi sortimise vajalikkust ning

oskab sortida lihtsamat prügi (pudelid,

paber, olmeprügi)

¤ Soovib osaleda looduse korrastamises

VALGUS, VESI,

TEMPERATUUR, ÕHK,

TOITAINED nende tähtsus

taimedele ja loomadele

¤ Teab, et taimed ja loomad

vajavad kasvamiseks vett ja toitu

¤ Teab, et taimed ja loomad

vajavad kasvamiseks vett, valgust

ja õhku

¤ Oskab kirjeldada erineva

temperatuuri mõju taimedele,

loomadele ja inimestele

¤ Selgitab valguse, temperatuuri, vee,

toitainete ning õhu tähtsust taimedele,

loomadele ja inimestele

VALGUSFOOR

JA TÄNAVA ÜLETAMINE

¤ Teab valgusfoori ja tulede

tähendust (punane, kollane,

roheline)

¤ Teab valgusfoori tulede

süttimise järjekorda ning nende

tähendust

¤ Oskab kirjeldada oma teekonda kodust

lasteaeda

¤ Teab, kuidas ületada ristmikku


21

¤ Teab mõisteid – sõidutee ja

kõnnitee

¤ Teab, kuidas sõiduteed ületada

¤ Oskab ületada tänavat

jalgrattaga (jalgratas käe kõrval)

¤ Teab liiklemise erinevusi linnas ja

maal

¤ Oskab kasutada hädaabinumbrit 112

LIIKLUSMÄRGID ¤ Teab liiklusmärkide tähtsust

(aitavad ohutult liigelda)

¤ Teab liiklusmärkide tähendusi ¤ Teab jalakäijatega seotud

liiklusmärkide tähendusi

SÕIDUKID ¤ Teab liiklusvahendeid ja

eriotstarbelisi sõidukeid

¤ Teab jalgrattaga sõitmise

nõudeid (kiiver)

¤ Teab liiklusvahendite erinevusi ning eriotstarbeliste sõidukite ülesandeid ja

tähtsust

¤ Oskab ühissõidukis käituda (viisakus, sisenemine, sõidupilet)

HELKUR

TURVATOOL JA VÖÖ

¤ Teab helkuri kasutamise

vajalikkust

¤ Autoga sõites istub turvatoolis

turvavööga kinnitatult

¤ Teab turvavöö ja turvatooli

vajalikkust sõidukis, kasutab neid

sõites autoga

¤ Oskab kirjeldada liiklemise

ohtusid erinevates ilmastikuoludes

(libe tee, paduvihm, pimedus jms)

¤ Oskab selgitada , kus ja kuidas

helkurit kanda

¤ Teab, kuhu kinnitada helkurribad

¤ Kasutab autoga sõites turvatooli,

turvavööd

3.2.2. KEEL JA KÕNE

Eesmärgid:

Lapsel on oskus tulla toime igapäevasuhtluses kaasvestlejana ja kuulajana ning vestluse algatajana.

Lapsel on huvi lugemise- kirjutamise vastu ja tal on kujunenud lugemise- kirjutamise algoskused.

Laste tundemaailm on rikas ja pakub positiivseid elamusi lastekirjanduse ja muude eakohaste tekstide kuulamisel- lugemisel.

Laps on julge ennast väljendama ja esinema.

Lapsel on kõnes õige hääldus, õiged grammatilised vormid ja lauseehitus.

Lapse tundeeluelu on ilukirjanduse tundmise kaudu rikkam.

Lapse mõttemaailm on avaram lastekirjanduse kaudu saadud teadmiste tõttu ümbritseva elu, kodu ja kodumaa, meie mineviku osas.

Lapse sõnavara on rikas, keelevaist arenenud.

Lapsel on kujunenud õigeid väärtushinnangud ning käitumisharjumused.

Laps rakendab praktilist lugemise- ja kirjutamise oskust igapäevategevustes ja suhtlemisel. Õpisisu:

keelekasutus – hääldamine, sõnavara, grammatika;

suhtlemine, jutustamine, kuulamine;


22

lugemine ja kirjutamine;

lastekirjandus.

Lapse arengu näitajad õppekava läbimisel:

SUHTLEMINE

2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed

¤ Suhtleb täiskasva-

nuga esemetega

tegutsemise ajal

¤ Eelistab suhtlus-

partnerina peamiselt

tuttavat täiskasvanut

¤ Kasutab suheldes

mitteverbaalseid

vahendeid

(osutamist) koos

üksikute sõnadega

¤ Vastab

täiskasvanu

küsimustele ja

korraldusele tuttavas

situatsioonis mingi

tegevuse, häälitsuse

või 1-2 sõnalise

ütlusega

¤ Osaleb dialoogis:

esitab küsimusi,

väljendab oma soove

ja vajadusi, vastab

vajaduse korral

rohkem kui ühe

lausungiga

¤ Kasutab erinevat

intonatsiooni ja

hääle-tugevust

sõltuvalt

suhtluseesmärgist

(teatamine, küsimine

,palve jm)

¤ Kommenteerib

enda ja/või kaaslase

tegevust 1-2

lausungiga

¤ Mõistab teksti ,

mis on seotud tema

kogemuse ja

tegevusega

¤ Loeb peast või

kordab järele 1-2

realist luuletust

¤ Algatab ise

aktiivselt suhtluse

¤ Suhtleb meelsasti ja

aktiivselt

eakaaslastega

koostegevuses

¤ Küsib täiskasvanult

palju küsimusi teda

ümbritsevate asjade

kohta

¤ Kommenteerib

enda ja kaaslase

tegevust, räägib,

mida tehti 2 – 3

lausungiga

¤ Räägib 2 – 3

lausungiga mõnest

hiljuti kogetud

emotsioonidest

¤ Jutustab pildiseeria

järgi, öeldes iga pildi

kohta ühe lausungi

¤ Algatab ja jätkab

täiskasvanuga dialoogi

ka väljaspool tegevus-

situatsiooni, nt vahetab

vesteldes muljeid oma

kogemuste põhjal,

esitab tunnetusliku

sisuga küsimusi (Miks

ta nii tegi? Kuidas

teha?)

¤ Kasutab rollimängus

erinevat intonatsiooni

ja hääletugevust

¤ Kasutab õigesti

mõningaid viisakus-

väljendeid

¤ Annab kuuldud teksti

sisu edasi täiskasvanu

suunavate küsimuste

abil, väljendades end

peamiselt üksikute,

sidumata lausungitega

¤ Jutustab nähtust,

tehtust ja möödunud

sündmustest 3-5

lausungiga (mida ta

tegi kodus pühapäeval)

¤ Loeb peast kuni 4–

¤ Räägib iseendast ja

esitab küsimusi

täiskasvanu kohta

(Kus ja kellega ta elab?

Kas tal on lapsi?)

¤ Kasutab ja mõistab

suhtlemisel nalja,

narritamist

¤ Püsib teemas,

vajaduse korral läheb

kaasa teiste algatatud

muutusega

¤ Annab edasi kuuldud

teksti, muinasjutu,

sündmuste järgnevust,

põhjusi ning tegelaste

käitumist täiskasvanu

suunavate küsimuste/

korralduste abil

¤ Jutustab pildi või

kogemuse põhjal

seotud lausungitega

¤ Jutustades seob

lausungeid peamiselt

sõnadega JA, SIIS

¤ Suunab kõnega

kaaslaste tegevust ja

annab sellele

¤ Valib intonatsiooni ja

sõnu olenevalt kaas-

suhtlejast (laps, täis-

kasvanu) ja/või suhtlus-

olukorrast (kodu, võõras

koht).

¤ Jutustab olu- ja

tegevuspiltide järgi,

kirjeldab tuttavaid

esemeid ja nähtusi,

andes edasi põhisisu

ning olulised detailid.

¤ Tuletab mõttelüngaga

tekstis iseseisvalt

puuduva info.

¤ Räägib sellest, mida

hakkab tegema, plaanib

tuttavaid tegevusi.

¤ Laiendab jutustades

täiskasvanu suunamisel

tekst (tuletab eelnevat ja

järgnevat tegevust,

sündmust)

¤ Jutustamise ajal

parandab ja täpsustab

oma teksti


23

realisi liisusalme,

luuletusi

¤ Mõistab teksti, mis

pole otseselt seotud

tema kogemusega

hinnanguid

GRAMMATIKA


¤ Kasutab tuttavas

situatsioonis ja

tegevuses

grammatiliselt

vormistamata 1 – 2

sõnalisi lauseid

(Miku õue = Mikk

tahab õue minna)

¤ Kasutab üksikuid

käände- ja

pöördevorme

juhuslikult mõne

sõna puhul (ainsuse

omastav, osastav,

tegusõna 3.pööre)

¤ Kasutab sõnu

enamasti ühes,

üksikuid sõnu

juhuslikult 2-3

vormis.

¤ Väljendab kõnes

mõnda järgmistest

suhetest: eitus (ei

taha), kuuluvus (tädi

lusikas), asukoht

(emme siia), omadus

(auto katki), subjekt-

¤ Mõistab ning

kasutab tuttavas

tegevuses ja

situatsioonis 3 – 5

sõnalisi lihtlauseid.

¤ Kasutab kõnes

õigesti enamikku

käändevorme

¤ Kasutab kõnes

õigesti tegusõna

käskivat kõne-viisi

(Joonista! Istu!)

¤ Kasutab kõnes

õigesti tegusõna

kindla kõneviisi

olevikuvorme

(sõidab, laulavad)

¤ Kasutab kõnes

õigesti tegusõna ma-

ja da- tegevusnime

(hakkame mängima,

ei taha mängida)

¤ Kasutab kõnes eri

tüüpi lihtlauseid, sh.

koondlauseid

¤ Kasutab kõnes

lihtsamaid suhteid

väljendavaid

rindlauseid sidesõnad

JA, AGA

¤ Kasutab kõnes

õigesti tegusõna

lihtmineviku vorme

(sõitis, laulsid)

¤ Kasutab kõnes

lihtsamaid põimlauseid

¤ Kasutab kõnes nud-

ja tud- kesksõnu

(söödud- söönud)

¤ Kasutab kõnes

omadussõna võrdlus-

astmeid (suur – suurem

– kõige suurem)

¤ Kasutab tingivat

kõneviisi (mängisin,

mängiksin)

¤ Ühildab sõnu arvus

(karud söövad) ja

käändes (ilusale lillele,

punase palliga).

¤ Kasutab kõnes

õigesti enamikku

nimisõna käändevorme

mitmuses (ilusatel

lilledel)

¤ Kasutab kõnes õigesti

saava ja rajava käände

vorme (saab lauljaks,

jookseb kivini)

¤ Märkab grammatika-

vigu täiskasvanu kõnes

(lugeb = loeb; mõmmi

maga = mõmmi magab;

lillene = lilleline ) ning

osutab neile

¤ Kasutab kõnes

enamasti õigesti

umbisikulist tegumoodi

(loetakse, pesti)

¤ Kasutab kõnes kõiki

käändevorme ainsuses ja

mitmuses

¤ Kasutab kõnes

käändevorme harva

esinevates

funktsioonides

(kohakäänded ajasuhete

väljendamiseks:

hommikust õhtuni),


osastava ja sisseütleva

käände erinevaid

lõpuvariante (palju linde,

konni, autosid).

¤ Kasutab kõnes

enamasti õigesti

laadivahelduslikke sõnu

(poeb – pugema; siga –

sead)

¤ Kasutab õigesti

põimlauseid, mis

väljendavad põhjust

(...sest), tingimust

( kui....,siis), eesmärki

(....,et...)


24

objekti suhe (issi

anna pall)

SÕNAVARA


¤ Kasutab oma

kogemustega

seostuvaid

konkreetse

tähendusega sõnu

(~ 50) tuttavas

situatsioonis

¤ Kasutab nimi – ja

tegusõnu (näu =

kiisu, opa = võta

sülle), ase- ja

määrsõnu (siia, seal,

nii)

¤ Mõistab sõnu

(rohkem kui 50)

ühes kindlas

tähenduses tuttavas

olukorras

¤ Kasutab nimisõnu,

mis väljendavad

tajutavaid objekte,

nähtusi

¤ Kasutab tegusõnu,

mis väljendavad

tegevusi, millega ta

ise on kokku

puutunud

¤ Kasutab kõnes

värvust, suurust, jt.

hästi tajutavaid

tunnuseid tähistavaid

omadussõnu

¤ Kasutab kõnes

mõningaid üld-

nimetusi (lapsed,

riided)

¤ Kasutab tagasõnu

(all, peal, sees, ees,

taga) ruumisuhete

tähistamiseks

¤ Mõistab ja kasutab

kõnes nii üld- kui ka

liiginimetusi (kuusk,

kask on puud, tuvi,

kajakas on linnud)

¤ Kasutab kõnes

objektide osade

/detailide nimetusi

(käpad, saba, rool)

¤ Kasutab kõnes

mõningaid liitsõnu

(tuttmüts, kelgumägi)

ja tuletisi (täpiline

laulja)

¤ Kasutab kõnes

mõningaid

vastandsõnu (lühike –

pikk, must – puhas)

¤ Kasutab kõnes

mõningaid iseloomu-

omadusi ja hinnangut

väljendavaid omadus-

sõnu (arg, kaval, igav)

¤ Kasutab kõnes aega

väljendavaid nimisõnu

hommik, päev, õhtu,

öö

¤ Moodustab vajaduse

korral sõnu uudsete või

võõraste objektide,

nähtuste või tegevuste

tähistamiseks

(tikkudest maja =

tikumaja, nuga õuna

koorimiseks =

õunanuga)


aega väljendavaid

määrsõnu eile, täna,

homme

¤ Kasutab kõnes

mõningaid

samatähenduslikke

sõnu (jookseb, lippab,

sibab)

¤ Mõistab

samatüveliste sõnade

tähenduste erinevusi

(joonistaja, joonistus,

jooneline)

¤ Kasutab õigesti

sihilisi ja sihituid

tegusõnu (veereb –

veeretab, sõidab –

sõidutab)

¤ Nimetab ühe õpitud

kategooria piires

vähemalt 2 sõna (lilled,

tulp, roos).

¤ Selgitab kuuldud

kujundlike väljendite

(tuul ulub, kevad

koputab aknale)

tähendust oma sõnadega

ja / või toob enda

näiteid.

¤ Kasutab kõnes

mõningaid abstraktse

(s.o mittekogetava

vastega) tähendusega

sõnu mõtlen, arvan,

julge, lahke.

¤ Kasutab kõnes inimesi

ja inimese tegevust

iseloomustavaid sõnu.

¤ Liidab ja tuletab

tuttavas kontekstis

keelenormi järgides

sõnu.

¤ Kasutab õigesti aja- ja

ruumisuhteid

väljendavaid sõnu

(vahel, kohal, otsas,

varem, hiljem, enne,

pärast).

¤ Mõistab abstraktseid

üldnimetusi õpitud

valdkondades

(sõidukid,elusolendid,


25

tähtpäevad, kehaosad)

HÄÄLDAMINE


¤ Hääldab õigesti

mõnda üksikut

lühikest sõna

¤ Hääldab sõnades

õigesti häälduslikult

lihtsamaid häälikuid

A E I O U P M T L

¤ Kasutab oma

kõnes tuttavaid 1-2

silbilisi sõnu õiges

vältes ja

silbistruktuuris


enamikku häälikuid

(erandid võivad olla

R S K Õ Ü )

¤ Kasutab oma kõnes

tuttavaid 2-3 silbilisi

sõnu õiges vältes ja

silbistruktuuris

¤ Hääldab sõnades

õigesti lihtsamatest

häälikutest

koosnevaid

konsonantühendeid

(nt. -nt, lt, mp.)

¤ Hääldab õigesti kõiki

emakeele häälikuid

¤ Hääldab õigesti 3-4

silbilisi tuttava

tähendusega sõnu

¤ Hääldab õigesti kõiki

häälikuühendeid 1-2

silbilistes tuttava

tähendusega sõnades


sageli kasutatavaid

võõrsõnu (taburet,

banaan )

¤ Kordab õigesti järele tähenduselt võõraid sõnu.

¤ Hääldab õigesti võõrhäälikuid (f.š) tuttavates

sõnades (Fanta, šokolaad)

KIRJALIK KÕNE


¤ Vaatab koos

täiskasvanuga

pildiraamatuid,

täiendab täiskasvanu

juttu osutamisega

pildile või üksiku

sõna ütlemisega

pildi kohta.

¤ Vaatab üksi ja

koos täiskasvanuga

pildiraamatuid:

keerab lehte, osutab

pildile ning

kommenteerib pilte

¤ Kuulab sisult ja

keelelt jõukohaseid

etteloetud tekste

¤ Eristab kuulmise

järgi tuttavaid

häälikuliselt

sarnaseid sõnu

üksteisest (tass –

kass, pall – sall, uba

– tuppa),osutades

¤ Tunneb täiskasvanu

häälimise või

rõhutatud hääldamise

järgi kuulmise teel

ära hääliku häälikute

reas

¤ Tunneb ära ja

nimetab üksikuid

tähti

¤ Matkib lugemist ja

kirjutamist,

kritseldades kriidi või

pliiatsiga

¤ Tunneb kuulates

iseseisvalt ära hääliku

häälikute reas ja

sõnades (va hääliku-

ühendites)

¤ Kuulab ettelugemist,

olles seejuures aktiivne

(osutab piltidele, küsib,

parandab ettelugejat

tuttava teksti puhul)

¤ Kirjutab õigesti

üksikuid sõnu

trükitähtedega (oma

nime)

Häälib täiskasvanu

abiga (järele korrates),

abivahendeid

kasutades),

1-2 silbilisi

sulghäälikuta ja

häälikuühendita sõnu

¤ Määrab hääliku

asukoha (alguses,

lõpus, keskel)

häälikuühendita sõnas

¤ Kordab täiskasvanu

eeskujul eri vältes

kahest sõnast

koosnevaid ridu

( koli-kolli(IIIv.); koli-

¤ Nimetab ja kirjutab

enamikke tähti

¤ Veerib 1- 2 silbilisi

sõnu kokku

¤ Häälib õigesti 1- 2

silbilisi ka sulghäälikuid

sisaldavaid

häälikuühenditeta sõnu.

¤ Kirjutades märgib

õigesti 1- 2 silbilisi sõnu,

sõnas kõik häälikud

õiges järjekorras

ühekordsete tähtedega

(lähen koli).

¤ Eristab

häälikuühendita sõnas


26

pildile või objektile kolli(IIv.);loli-kooli

(IIIv); koli-kooli(IIv)

¤ Loeb üksikuid sõnu

kindlas situatsioonis

(poe- ja tänavanimed,

sildid)

kuulmise järgi teistest

pikemat häälikut

¤ Jagab kuuldud lause

sõnadeks, kasutades

sõnade arvu

märkimiseks abi-

vahendeid

¤ Muudab täiskasvanu

eeskujul sõna välte-

struktuuri ( koll-kool);

linna (IIIv)- lina;

tibu –tippu)

¤ Tunneb ära luuletuse ja

muinasjutu kui

kirjandusžanri

LASTEKIRJANDUS

Kuni 3 aastane laps 3-4 aastane laps 4-5 aastane 5-6 aastane laps 6-7 aastane laps

¤ Kuulab ja saab aru sisult ja

keeleliselt jõukohasest

lastekirjandusest

¤ Tunneb huvi raamatu

illustratsioonide vastu

¤ Matkib talle korduvalt

etteloetud jutukeste ja salmide

lugemist

¤ Pöörab tähelepanu etteloetava

kirjanduspala intonatsioonile

¤ Teab lihtsamat rahvapärast

sõnavara (eit, taat, leivakakuke)

¤ Jälgib ja saab aru

kirjanduspala süžee

arengust, kuulab

tähelepanelikult

¤ Märkab

kirjanduspala

erinevat

intonatsiooni, mis

vastab tegelaste

iseloomule

¤ Saab aru, et on

lõbusad, kurvad

¤ Naudib ja tunnetab

läbi tekstide

ümbritsevat

¤ Hoiab raamatuid

¤ Teab, et raamatuid

¤ Teab, et raamatul

on pealkiri

¤ Tajub ja saab aru

erinevate

kirjanduspalade või

luuletuste sisudest

¤ Oskab vastata pala

või luuletuse sisuga

seotud küsimustele

¤ Mõistab juttude

põhjal erinevaid

vanasõnu

¤ Eristab juttu

muinasjutust,

luuletust

proosatekstist

¤ Mõistab tegelaste

¤ leiab seoseid loo

pealkirja ja sisu vahel

¤ Matkib palas erinevaid

väljendusvahendeid:

epiteet, võrdlus

¤ Valdab kultuurset

kõnekasutust

¤ Saab aru

kirjanduspalade

emotsionaalsest ja

kujundlikust sisust

¤ Saab aru muinasjutu

kangelaste

iseloomujoontest:

vaprad, töökad, julged

¤ Kasutab luuletuse

lugemisel loogilist rõhku

¤ Paneb tähele palades kasutatavaid

kordusi, vanasõnu

¤ Annab edasi jutustusega seotud

sündmustikku

¤ Teab muistendi tekkelugu, mõistab

muistendi tõendust

¤ Analüüsib situatsiooni lugemispala

põhjal

¤ Kasutab erinevat hääletugevust –

vaikne, vali

¤ Esitab ilmekalt luuletust, leiab

luuletuse põhimeeleolu

¤ Tajub luuletuse riimi ja rütmi


27

kirjutavad kirjanikud,

kaunistavad

kunstnikud

¤ Loeb peast ja

hääldab selgelt 4- 8

realist sisult ja

vormilt lihtsat

luuletust

¤ Esitab ilmekalt

pikema aja jooksul

õpitud luuletust

häid ja halbu omadusi

(headus, ahnus)

¤ Tajub lihtsamate

luuletuste rütmi

ja pausi

¤ Pöörab tähelepanu

riimuvatele sõnadele

¤ Esitab ilmekalt

luuletust

3.2.3. EESTI KEEL KUI TEINE KEEL

Eesmärgid:

2-3 aastane laps 3-4 aastane laps 4-5 aastane laps 5-6 aastane laps 6-7 aastane laps

* laps tunneb huvi eesti

keele vastu

* laps kuulab ja tajub eesti

keele kõla


keele vastu koostöös

lapsevanematega

* laps tutvub eesti keelele

omase hääldusega,

loomuliku intonatsioonoga

* laps omab arenevat

aktiivset sõnavara

* õppeprotsessi on

kaasatud lapsevanemad

* laps oskab eestikeelseid

sõnu ja väljendeid

* laps kasutab eesti keele

õiget hääldust

* laps omab arenevat

sõnavara ning oskab õpitud

sõnu ning fraase kasutada

* õppe- ja kasvatus-

protsessi on kaasatud

lapsevanemad

* laps kasutab lihtsaid

eestikeelseid sõnu ja

väljeneid igapäevases

suhtlemises

* laps harjutab

grammatiliselt õiget kõnet

* laps kinnistab

omadussõnade

kasutamisoskust


keele ja kultuuri vastu

* laps soovib ja julgeb

iseseisvalt eesti keeles

suhelda kaaslaste ja

täiskasvanutega

* laps oskab eristada

häälikuid ning määrata

nende asukohta sõnas

* laps oskab jutustamisel

kasutada liitlauseid

* laps oskab tähti ja

numbreid

Õpisisu:


* laps kohaneb eesti

keelega

* laps kuulab õpetaja kõnes

lihtsaid, igapäevaseid

lauseid (tule siia, läheme

* laps julgeb rääkida

igapäevaseid lauseid (palun

aita, palun hoia, ma ei taha,

tule siia, palun anna jms)

* laps kordab õpitut ja

* laps julgeb rääkida oma

igapäevastest tegevustest

* laps julgeb suhelda

eakaaslastega

* laps õpib sõnavara

* lapsel kujuneb

grammatiliselt õige kõne

pöörates erilist tähelepanu

erinevate meelte

kaasamisele ja

* laps omandab sõnavara

lihtsamatest teemadest

(pühad, sünnipäev,

mänguasjad,

spordivahendid, loomad,


28

õue jms)

* laps kuulab või vaatab

eestikeelseid mitmekesiseid

pildirikkaid lihtsama

keelega raamatuid

lapsevanematega koostöös

ja suunamisel

omandatut järjekindlalt igas

tegevuses

* laps õpib sõnavara


(mina, nimi, minu kodu,

minu pere, tervitamine,

tutvumine, tänamine-

palumine, küsimine jms)

* lapsevanematega

koostöös ja suunamisel

esitatakse küsimusi, kas

laps saab kuuldust, õpitust

õigesti aru


(minu kodu, sõbrad,

lemmikloom, minu pave –

ärkamine, hommikusöök,

pesemine, minu keha jms)

näitlikustamisele (miimika,

kehakeel, žestid, muusika,

intonatsioon, rütm, näilikud

vahendid)

* lapsel süveneb

jutustamisoskus suunates

last õpitavat keelt kasutama

igapäevategevustes ja

suhtlemisel, luues selleks

lapsi huvitavaid olukordi sh

väljaspool lasteaeda (teater,

kauplus, spordivõistlus,

õppekäik jne)

* laps kirjeldab sündmusi

oma elust, kordab õpitut

erinevates kontekstides ja

suhtlussituatsioonides;

seosed teiste tegevustega

(liikumine, laulmine,

käeline tegevus, vaatlemine

jne)

linnud, sõidukid ja tänav,

kaupluses, aeg – öö ja päev

, tähed ja numbrid jms)

* laps tutvub olulisemate

eesti rahvakalendri

tähtpäevadega (jõulud,

kadri-, mardi-, vastlapäev),

teab lihtsamaid kombeid ja

tavasid

* laps väljendab mõtteid

terviklike, lõpetatud

lausetega

* laps kasutab õigesti

kõnemudeleid. Pedagoog

osutab vigadele

delikaatselt, sõna või fraasi

korrektsena korrates.

* laps teab peast

eestikeelseid luuletusi ja

laule

* laps oskab nimetada

mõningaid eesti

kohanimesid, tuntud

inimesi



* laps kuulab eestikeelset

kõnet

* laps saab aru passiivsest

kõnest

* laps on omandanud

lihtsamad sõnad ja julgeb

neid igapäevaselt kasutada

* laps teab ja kasutab

sobivaid viisakusväljendeid

* laps saab aru

korraldustest ja toimib

* laps oskab kasutada

eestikeelseid sõnu ja

väljendeid

* laps oskab igapäevaseid

sõnu õigesti hääldada

* laps saab aru lihtsast

küsimusest ja vastab sellele

* laps oskab rääkida

lihtsamaid lauseid

grammatiliselt õigesti

õpitud sõnavara piires

* laps jutustab pildi järgi,

oskab jutustada lühidalt

oma tegemistest, päevast

* laps oskab lugeda suurtes

trükitähtedes lihtsamaid

sõnu

* laps eristab sõnas

häälikuid ja määrab nende

järjekorra

* laps jutustab iseseisvalt


29

vastavalt

õpitud sõnavara piires

* laps oskab kasutada

erinevaid omadussõnu

* laps hääldab häälikuid

õigesti

ning väljendab oma tundeid

* laps tunneb numbreid,

järgarve 1-10

* laps on võimeline

orienteeruma

ühiskonnaelus (sotsiaalne

pädevus)

3.2.4. MATEMAATIKA

Eesmärgid:

Lapsel on kujundatud ja korrastatud esemete maailm ja et laps suudab selles orienteeruda,

Laps mõistab ja kasutab olulisemaid ajalis-ruumilisi seoseid ning sooritab igapäevatoiminguid.

Lapsel on kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest. Õpisisu:

orienteerumine ajas

orienteerumine ruumis

tegevused esemetega

suurused

kujundid

arvud

1-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased

* Mõisted “ üks “ ja “

palju”

* Põhivärvused

* Geomeetrilistest

kujunditest piltide

moodustamine

* Paarispildid

* Hulkade moodustamine

ühise tunnuse järgi

* Hulga jaotamine kaheks

osahulgaks

* Mõisted “üks” ja “palju”

* Esemete võrdlemine

pikkuse, laiuse kõrguse ja

suuruse järgi

* Suundade eraldamine

ruumis endast lähtudes.

* Ajamõisted “ hommik”,

“ öö”, “ õhtu”, “ öö”

* Hulkade võrdlemine

esemete üks-ühesesse

vastavusse seadmise teel

* Mõiste “ paar”

* Arvud 1-5- ni,

loendamine 5 piires


näidise või arvu järgi

* Esemete võrdlemine

suurustunnuste järgi.

Kasvava ja kahaneva rea

moodustamine

* Mõisted: ühepalju,

rohkem, vähem


etteantud arvu järgi,

erinevus kuni 5 elementi

* Arvud 6-10, loendamine

10 piires

* Loendamine erinevate

meeltega ( kuulamine,

kompimine)

* Järgarvud 10 piires

* Suurusmõisted: pikkus,

* Kuni 10 elemendist

koosnevate hulkade

võrdlemine

* Lihtsamate liitmis- ja

lahutamisülesannete

koostamine ( 5 piires)

* Kokkulepitud mõõduga

esemete mõõtmine.

* Geomeetrilised kujundid:

nelinurk, ring, kolmnurk, ruut

* Eseme asukoha määramine

ruumis ja tasapinnal


30

* Geomeetrilised

kujundid: ring, ruut,

kolmnurk.

* Orienteerumine ruumis

* Ajamõisted: eile , täna,

homme

laius, kõrgus

* Mõõtmine kokkulepitud

mõõtühikuga

* Kera ja kuup

* Eseme asukoha

määramine ja selle

sõnades väljendamine

* Nädalapäevade

nimetused

* Nädalapäevade, aastaaegade

ja kuu tundmine


HULGAD, LOENDAMINE, ARVUD ja ARVUTAMINE

Kuni 3 aastased lapsed 4-5 aastased lapsed 6-7 aastased lapsed

¤ Rühmitab esemeid ühe sarnase

tunnuse (värvus, kuju, suurus, vms.)

järgi hulgaks

¤ Leiab erinevate esemete hulgast

“palju” ja “üks”

¤ Loendab asju kolme piires ning

vastab küsimusele “mitu on?”

¤ Rühmitab esemeid, olendeid kahe erineva

tunnuse alusel (rühma lapsed on poisid ja

tüdrukud)

¤ Võrdleb esemete hulki paaridesse seades

ning otsustab, mida on rohkem kui …

vähem kui …

¤ Tutvub arvudega 10 ni

¤ Mõtestab arvude rida 12 ni

¤ Liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb ja kasutab vastavaid

sümboleid ( + , – , = )

¤ Oskab koostada matemaatilisi jutukesi kahe etteantud

hulga järgi

SUURUSED ja MÕÕTMINE


¤ Näeb ja leiab esemetes erinevusi

(suur – väike)

¤ Järjestab esemeid kõrguse järgi (kõrgem –

madalam)

¤ Järjestab 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse ja

kõrguse järgi

¤ Teab igapäevaelus kasutatavaid pikkusmõõte cm, m, ja km

massimõõtu kg , mahumõõtu liiter, rahaühikuid euro ja sent

ning kasutab neid mängutegevustes

GEOMEETRILISED KUJUNDID


¤ Leiab samasuguse kujundi peale – ,

kõrvuti – või sisseasetamise teel.

¤ Kompimise – veeretamisega eristab

ümmargusi ja kandilisi esemeid, sh.

ringi ja ruutu

¤ Näeb ja oskab kirjeldada ruudu ning

ristküliku sarnasusi ja erinevusi ning leida

sarnaseid kujundeid ümbritsevast

¤ Eristab ruumilisi kujundeid (kuup, kera, risttahukas,

püramiid) tasapinnalisest kujunditest (ruut, ring, ristkülik,

kolmnurk)

ORIENTEERUMINE AJAS


31


¤ Vestleb “ööle” ja “päevale”

iseloomulikust ning matkib tegevusi

mängus

¤ Teab ööpäeva osi hommik – päev – õhtu

– öö; kirjeldab tegevusi ja sündmusi eile –

täna – homme

¤ Teab kuude nimetusi ning enda sünnikuud ja –päeva

¤ Määrab kellaaega täistundides ning koostab päevakava

¤ Kasutab kõnes õigesti sõnu enne, praegu, hiljem, varem,

noorem, vanem.

ORIENTEERUMINE RUUMIS


¤ Orienteerub oma kehal ja näitab,

mis asub ülal – all, kõrval, ees –

taga.

¤ Määrab enda asukohta teiste laste ja asjade

suhtes ( seisan Alo taga, olen tahvli ees)

¤ Määrab vasakut ja paremat poolt

¤ Orienteerub tasapinnal/paberil

3.2.5. KUNST

Eesmärgid:

Laps oskab vaadelda ümbritsevat maailma

Lapsel on rikas fantaasia ja arenenud ilumeelt

Lapsel on loov mõtlemine ja eneseväljendus, arenenud algatusvõime

Lapse silm ja käsi töötavad koos

Laps tunneb rahvakunsti Õpisisu:

Kohataju ja ruumilise mõtlemise arendamine

Vormitaju arendamine

Materjalitaju arendamine

Värvitaju arendamine

Töövahendite tundmine, käsitsemine ja materjalide säästlik kasutamine

Vaatlusoskuste kujundamine

Kaasaegse infoühiskonna tehniliste vahendite kasutamine

JOONISTAMINE JA MAALIMINE


* Joonistamis- ja

maalimisvahendite

kasutamine

* Õpetaja poolt

* Esemete värvimine

* Pintslijälgede,

horisontaal- ja

vertikaaljoonte tõmbamine

* Pintslijälgedest lihtsate

kombinatsioonide

moodustamine

* Vormide erinevate

* Tõmmatava joone laiuse

muutmine

* Värvide segamine uue

värvitooni saamiseks

* Mitmesuguste esemete,

lihtsamate tegevuste, maastiku

ja mustri kujutamine

* Värvitoonide tundmine -


32

joonistatud või

aplitseeritud töö

täiendamine vertikaal-,

horisontaal-, spiraaljoonte

ja ringidega

* Pintslivajutuste tegemine

* Punase, sinise, rohelise,

kollase ja valge värvi

kasutamine

* Kontuursete ja

korrapäratu vormiga

kinnisvormide

joonistamine

* Ümmarguste ja

kandiliste kinnisvormide

joonistamine

* Lihtsamate esemete

joonistamine

* Näo osade joonistamine

* Elementaarse süžee

joonistamine

* Lihtne maastiku

kujutamine, kasutades

horisontaaljoont

* Tunda pruuni ja musta

värvi

suuruste ja asetuste

edasiandmine

* Loodusobjektide

iseloomuliku värvuse

edasiandmine, lihtsama

maastiku kujutamine

* Esemete kujutamisel

anda edasi erinevaid

vorme, iseloomulikke

tunnuseid, osade asetust ja

kuju

* Ümbritsevast elust

tuttavate esemete

kujutamine

* 2-3 või enama omavahel

seotud eseme kujutamine

* Joonistuse paigutamine

paberilehele

* Natuuri järgi esemete

joonistamine

* Vormi, osade asetuse,

kuju, suurusvahekordade

ja proportsioonide

edasiandmine

* Poisi ja tüdruku

iseloomuliku välimuse

kujutamine

* Liikuva inimese

kujutamine otsevaates

* Lindude ja loomade

kujutamine mitmesugustes

asendites

* Mustrite koostamine

ribale, ruudule, ringile

sinakasroheline, telliskivi-

punane, samblaroheline, jne

* Vormi, proportsiooni,

värvuse ja iseloomulikke

tunnuste edasiandmine

joonistamisel

* Esemete kujutamine mälu

järgi

* Erinevate kehaasendite ja

liigutuste kujutamine

* Siseruumi ja sisustuse

kujutamine külgvaates

* Maastikupiltide kujutamine

vastavalt aastaajale ja ööpäeva

osale

* Kujutada esemeid 2-3

plaanis vastavalt süžeele

* Anda edasi 3-4 eseme

vahelisi proportsioone

* Tutvumine eesti rahvuslike

taimornamentide ja

geomeetriliste mustritega

* Tuttavatest elementidest

mustrite koostamine ribale,

ruudule, kolm-nurgale,

ruumilistele esemetele

* Laps oskab kujundada

mustrit geomeetrilistest

kujunditest ja

taimornamentidest ribale,

ruudule, kolmnurgale

* Laps oskab kaunistada

ruumilist eset


33

VOOLIMINE


* Huvi äratamine

voolimise vastu

* Voolimisvahendite

tutvustamine

* Voolimismaterjali

tükeldamine, rullimine,

veeretamine käte vahel

* Pikliku kujundi

keeramine rõngaks ja otste

ühendamine

* Voolimismaterjali

rullimine, veeretamine,

tükeldamine, vajutamine

* 2-3 osast koosnevate

lihtsate esemete voolimine

osade liitmise teel

* Voolimispulga

kasutamine

* Tasapinnalise eseme

kaunistamine

* Õõnesvormide

voolimine

* 2-4- osaliste esemete

voolimine osade liitmise

teel

* Loomade ja lindude

voolimine nii osade

liitmise teel kui ka

väljavenitamise võtetega

* Inimese algeline

kujutamine kehaosi liites

* Kera ja silindri

teisendamine

* Õõnesvormi voolimine

kujundit pöörates

* Inimeste, loomade ja

lindude voolimine õige

suhtelise suurusega

* Erinevate kehaasendi-

tega inimese voolimine

* Lihtsakujuliste masinate

voolimine

* Voolimismaterjali

jaotamine vastavalt

vajadusele, kuni 4

võrdseks osaks

* Lihtsa tegevuse

kujutamine põhifiguurile

esemete juurdelisamise

teel

* Suuruse vahekordade

edasiandmine 2-3 erineva

suurusega objekti puhul

* Voolingupinna

kaunistamine

* Esemete voolimine natuuri

Documents

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS · 2020. 10. 26. · MINA JA KESKKOND..... 14 3.2.2. KEEL JA KÕNE ... ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, mille tulemusel