MärjamaaNädalalehtMÄRJAMAA VALLA INFOLEHT

Nr 19 (935) 11. mai 2011 Hind 0,32 eurot

TÄNA LEHES:• KoMo rattasari algab Järtas. Lk 2• Kas vajame netiraadiot?

Lk 4 • Jäätmehoolduseeskirja

arutelu. Lk 6 • Kaaniravist. Lk 8• Valla autod saavad tähis-

tuse. Lk 8 • Vana foto: Varbola piir-

konna ajalugu. Lk 7

Rotary klubi annetab Märjamaa muusikakoolile 20 uut instrumentiRapla Rotary klubi annab 12. mail üle kingituse Märjamaa muusika- ja kunstikoolile. Annetus kogumaksumusega 22 712 eurot koosneb kahekümnest muusikainstrumendist, sealhulgas on pianiino, akor-dion, 4 saksofoni, 4 flööti ja tšello.

Rapla Rotary klubi pöörab oma heategevuslike projektide arenda-misel erilist tähelepanu ühiskonna haavatavamate rühmade – laste ja vanurite – abistamisele, aga ka kaunite kunstide edendamisele.

2007. aastal ostis klubi uued muusikainstrumendid Rapla muusi-kakoolile, 2008 rajati laste mänguväljak Kehtna asulasse. 2009. aasta jõuludeks kinkis klubi suure ekraaniga telerid ümbruskonna hool-dekodudele. Järgmisel kevadel annetati digifotokomplektid Kohila noortekeskusele, Maidla lastekodule ja Camphilli küla kasvandikele. Üle kümne aasta annab klubi välja noorte õpingute toetamiseks hu-manitaarstipendiumi.

Silmapaistvate tulemuste eest heategevuse edendamisel ja ko-gukonna toetamisel on Rotary maailmaorganisatsioon autasustanud kõiki Rapla Rotary klubi 30 liiget Paul Harris Fellow’ teenetemedali-ga. Paul Harris oli Rotary liikumise asutaja.

Annetuse üleandmise tseremoonia toimub 12. mail kell 18 Mär-jamaa kultuurimajas, kus muusikakooli õpilased annavad ka kont-serdi.

Rapla RC president Avo Kull

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli pere ootab teid 12. mail kell 18 Märjamaa rahvamajja

* õpilastööde näituse avamisele* Rapla Rotary klubi projekti

“Muusikainstrumendid huvi-koolile” lõpetamisele

* tasuta kevadkontserdile

Aitäh kõigile, kes osalesid Sipa küla heakorratalgutel! Tänu teile sai koristatud Sipa park ja noortekeskus. Tehtud on esimesed ettevalmistustööd mõisa taha mänguväljaku rajamiseks.

Sipa küla külavanem Peeter Paunmaa

11. mai 20112 Märjamaa Nädalaleht

Sel pühapäeval saavad rattasõiduhuvilised end proovile pan-na, sest ees on KoMo jalgrattasarja avaetapp, mis seekord pee-takse Märjamaal.

Teine uudis on see, et kuna see võistlus on lülitatud Läänemaa maastikurattasarja, siis on oodata arvukalt sõitjaid naabermaakon-nast.

Võistluse üks korraldaja, Mart Tilk rääkis, et loodab stardis näha oma paarsada sõitjat. KoMo sarjas võistleb tavaliselt umbes poolsada inimest, Läänemaal 150–200. Kaks võistlussarja erinevad ka oma suunitluselt. KoMo tegevuse eesmärk on valmistada noo-ri ette võistlusspordiks, seetõttu on etapid kohtades, mis nõuavad sõitjatelt oma erinevate oskuste proovilepanekut, Marimetsa Kapp on rohkem rahvaspordisari.

Järtas pole rattavõistlus kunagi toimunud nii varakult. Seetõttu ei saanud kavandada lõiku kolmandasse järtasse, kus vesi pole veel alanenud, et aga puudel pole veel lehti, on vaade ettepoole pikemalt avatud, loetles Mart Tilk miinuseid ja plusse.

Trass on 25 km pikk. Tugevamad läbivad selle umbes tunniga, matkasõidu tegijatel võib kuluda kuni kolm tundi. “Kõik on püha-päeval oodatud. Tore on rajal olla, kui su ümber on sarnase huviala-ga inimesed,” innustas korraldaja võistlusele tulema. 11.30 antakse kuni 10aastaste laste start, kelle võistlus suusastaadionil toimub enne põhivõistlust.

Kes ei taha võistelda, võiksid vaatama tulla. Start ja finiš on Järta tervisrajal. Suurepärane jälgimiskoht on suusamäe tipus, kust paistavad ära kõik allpool olevad looked, mida võistlusrada karjää-ris teeb. Vahepeal kulgeb tee mööda vana kitsarööpmelise raudtee tammi, turbaväljadele ja jõuab Mõisamaa hooldekodu juurde. Raja kirjeldus, raja kaart ja võistlussarja juhend on KoMo kodulehel www.komo.ee. Jõuate veel rajaga tutvuda ja harjutada!

Võistlejaid oodatakse kohale juba kell 11, siis algab registreeri-mine ja rada on avatud soojenduseks. M. Tilk toonitas, et tulemist ei jäetaks viimasele minutile. Kõigile lõpetajatele on A Le Cogi poolt värskendav jook, energia taastamiseks saab keha kinnitada supiga.

KoMo sarjas toimub tänavu kaheksa võistlust. Täiskasvanul (sünd. 1992 või varem) on etapi osalustasu 4 eurot, esimesel korral

erandlikult 5 eurot. Seda saab tasuda kohapeal. Igal võistlejal peab olema kiiver ja rinnanumber (hooajanumber maksab 2 eurot).

Head väntamist soovib jalgrattaklubi KoMo, mille nimi tähen-dab kondimootorit.

KoMo rattasarja avaetapp peetakse Märjamaal

Märjamaa SK 2001. aastal ja hiljem sündi-nud poiste võistkond esines edukalt Eesti omaealistemeistrivõistluste asendusainena toimuval 2001 Liigas, kus osales 15 mees-konda. Märjamaal peetud finaalturniiril alistati koduseinte marulisel toel poolfinaa-lis KK Paulus Pärnust tulemusega 56:51 ja finaalis Rakvere SK I meeskond tulemusega 39:36.

Võistkonnas mängisid esireas Tanel Har-jakas, Taavi Toimetaja, Andres Petjärv, An-ton Krutogolov, Markus Udusalu, Johannes Kirsipuu ja Marek Jõekallas. Tagareas tree-ner Kalle Kollin, Jürgen Andessalu, Harmo Võsumets, Marten Pohla, Elvis Toomistu, Joonas Riismaa, Roland Reinmaa ja Rando Jaago. Turniiri all starsi valiti Johannes Kir-sipuu ja Jürgen Andessalu, finaalturniiril valiti võistkonna parimaks Joonas Riismaa.Täpsem info korvpallilehelt.

Kalle Kollin

Korvpallipoisid jätsid võidu koju

11. mai 2011 �Märjamaa Nädalaleht

Märjamaa Vallavalitsuse istung 26. aprillil

Vanemmaakorraldaja1. Lõpetada Märjamaa valla maakasu-

tusõigus 5,89 ha suurusel maa-alal ning tagastada see õigusjärgluse alusel L.L. omandisse Märjamaa vallas Hiietse külas Vainumetsa maaüksusena, pindala 5,89 ha sihtotstarve 100% maatulundusmaa.

2. Nõustuda Männiku külas asu-va Selja katastriüksuse (katastritunnus: 42702:001:1010) jagamisega uuteks katast-riüksusteks: Seljapõllu ja Seljametsa, sihtots-tarve 100% maatulundusmaa.

Nõustuda Ohukotsu külas asuva Urva katastriüksuse nimetamisega alljärgnevalt: Arukase katastriüksus (50401:005:0107), asukoht Ohukotsu küla, sihtotstarve 100% maatulundusmaa.

Ehitusspetsialist1. Välja anda kirjalik nõusolek abihoo-

ne püstitamiseks aadressil Sarapiku, Sõtke küla ja sauna püstitamiseks aadressil Veski, Maidla küla.

2. Välja anda ehitise kasutusluba väi-keehitise (puukuur) püstitamisel aadressil Altpõlde, Maidla küla.

3. Välja anda projekteerimistingimused elamu laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimiseks aadressil Mati, Orgita küla.

4. Välja anda projekteerimistingimused üksikelamu ja abihoone projekteerimiseks aadressil Tarmo, Orgita küla.

5. Välja anda projekteerimistingimu-sed üksikelamu projekteerimiseks aadressil Vahtra, Varbola küla.

6. Värvikampaania algatamineAS JATS ja Akzo Nobel Baltics soovi-

vad jätkata 2011. aastal värvikampaaniat ajavahemikus 2.05.–30.09. Firmade osalus värvikampaanias 10% + 10%. Seoses 2011. aasta pingelise eelarvega ei ole Märjamaa Vallavalitsusel võimalik värvikampaaniat rahaliselt osaleda. Vallavalitsuse ülesan-deks kampaanias on värvipasside väljasta-mine riiklikus ehitisregistris registreeritud ehitistele.

7. Ehitusspetsialist Indrek Karotamm andis selgitusi avatud menetlusega riigi-hanke “Märjamaa valla keskraamatukogule sisustuse hankimine” hankedokumentide ja hanke tähtaegade kohta.

Jätkata menetlust ja taotleda raamatu-kogu ehitustööde teostajalt kirjalik kinnitus ehitustööde tähtaegse valmimise kohta.

Keskkonnaspetsialist1. Korraldatud jäätmeveo taotluste läbi-

vaatamine.2. Info Tehase 1 ja 3 elanike avaldusest.

– Jätkata menetlust.Info Sipa-Laukna lasteaia direktori aval-

dusest haljastustööde teostamise kohta. – Jätkata menetlust.

Majandusosakonna juhataja1. Hinnapakkumise murutraktorile

TORO Z5020 esitas kolm pakkujat vahemi-kus 5556–3835 eurot.

Valla 2011. aasta eelarves uue murutrak-tori soetamiseks vahendeid ette nähtud ei ole. Pöörduda vallavolikogu poole, et saada nõusolek majandusosakonnale murutrakto-ri TORO Z5020 (maksumusega 3835 eurot koos käibemaksuga) ostmiseks.

2 . Eesti Energia AS esitas hinnapak-kumise Varbola tänavavalgustuse kohta maksumusega 2145,86 eurot. Leping Eesti Energiaga sõlmida peale eelarvemuudatus-te kinnitamist volikogus.

Rahandusosakond1. Kultuuri- ja spordiobjektide investee-

ringuvajadused aastatel 2012–2015 Kultuuriministeerium alustas investee-

ringute kava koostamist 2012. aastaks ja peab oluliseks, et nii maakonna kui ka riigi tasandil oleks ülevaade, millised kohalike omavalitsuste kultuuri- ja spordiobjektid vajavad täiendavat riigipoolset investeerin-gutoetust.

Rapla maakonna objektide pingerea koostamiseks on maavalitsusele vaja esita-da objektide kohta täpsustatud andmeid ja objektid asetada pingeritta.

Esitada Rapla maavalitsusele järgmised objektid: Märjamaa Gümnaasiumi võimla; Märjamaa Muusika- ja Kunstikool ja Valgu Rahvamaja.

Sotsiaalosakonna küsimused1. Toetuste maksmine2. Hooldajatoetuse maksmise pikenda-

misest keeldumine.3. Sotsiaaleluruumide üürilepingute pi-

kendamine.4. Hoolduskulude tasumine.5. Sotsiaalosakonna juhatajal korralda-

da kehtivate üürilepingute alusel Märjamaa valla sotsiaaleluruumides elavate üürnike elukohaandmete registreerimine Rahvasti-kuregistris.

Vallasekretär1. Sõlmida leping AS Teede REV-2 tee-

de nimesiltide ja kohaviitade (ca 800 tk) valmistamiseks ja paigaldamine summas 47 233,00 eurot, sh käibemaks.

Tunnustada Märjamaa valla tänukirjaga

Märjamaa Muusika- ja Kunsti-kooli kunstiõpetaja Anne Aaspõl-lu seoses 45. sünnipäevaga.Märjamaa Muusika- ja Kunstikoo-li puhkpilliõpetaja Tõnu Soosõrv seoses 65. sünnipäevaga.

Eestimaa muuseumides pakutakse 14. mail naaberriikide eeskujul kolmandat aastat tasuta muuseumikülastust. Üle Euroopa peetakse seda juba seitsmendat korda rah-vusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. 2010. aasta teema oli “Öös on lugusid”. Tänavusel Euroopa kul-tuuripealinna aastal on selle teemast tõu-kuvalt tunnuslauseks valitud “Öös on aar-deid”.

Vigala kihelkonna piirimaile, Sillaotsa Talumuuseumisse tuleb 14. mail algusega kell 20 öiseid aardeid esitama segakoor Au-

gust07. Aareteks on Veljo Tormise seatud pulmalaulud regilaulude viisidel.

Päeva alustatakse Sillaotsal hommikul kell 10 Rohelise turuga. Siinse turu eri-päraks on, et sellel hommikul ei kehti siin kaubitsejatele ei eurod, kroonid ega rublad, ainus kehtiv maksevahend on vastukaup. Niisiis täielik naturaalmajandus.

Muuseum kui korraldaja võtab endale õiguse anda oma aiast taimi vastukaupa nõudmata. Põhjenduseks see, et valdav osa Sillaotsa Talumuuseumi ekspositsioonist on kogunenud samuti annetuste näol.

Eelmisel aastal esmakordselt sellise ideega välja tulles selgus, et kevadisel ajal on rahval suur huvi taimi vahetada. Ikka on mõni püsilille põõsas aias liialt võimust hakanud võtma või väärika puu seeme juur-dunud ebasobivas kohas.

Sellega püüame jätkata muuseumiasuta-ja Aleksei Parnabasi ja tema abikaasa Maie loodusenägemust ja äsja lõppenud Metsanä-dala ideede kestvust.

Sillaotsa Talumuuseumi varahoidjaJüri Kusmin

Tuleb Roheline turg ja Muuseumiöö

11. mai 2011� Märjamaa Nädalaleht

Matsalu Veevärk selgitab välja omavolilisi teenuse tarbijaidAS Matsalu Veevärk on Märjamaa vallas vee-ettevõtjana tegutsenud ligi paar aastat. Ala-tes 25. aprillist hakkas ettevõte Märjamaa alevis ja Orgital kontrollima veekasutuse ja kanaliseerimise õigust ehk kontrollima, kas kõik teenuse kasutajad on ka lepingu sõlmi-nud. Ajendiks olid küllalt suured veekaod Märjamaal, mistõttu alustati just siit. Kin-nistutel, millel pole sõlmitud teenuslepingut, suletakse vee tarbimise ja kanaliseerimise võimalus ette teatamata, sellise õiguse an-nab vallavolikogu määrus. Paari nädala jooksul on mõned rikkujad lei-tud ja nii mõnigi neist on tulnud pärast seda lepingut sõlmima. Samuti lepitakse kokku maksmine ka varem tarbitu eest. “Soovime kontrollida ka veemõõdusõlmede vastavust tehnilistele tingimustele, aga see nõuab kliendiga eelnevat kokkuleppimist ja sellega hakkame tegelema edaspidi. Praegu on esmane selgitada välja omavolilised tar-bijad, samuti saada ülevaade kinnistutest, kuhu on liitumispunkt küll välja ehitatud, aga mida tegelikult ei kasutata, nt tühjana seisvad majad,” ütles juhiabi Marju Muru-mets. Ta lisas, et edaspidi tahab Matsalu Veevärk niisugused kontrollkäigud ette võtta ka teistes valdades, kus firma vee-ettevõtjana tegutseb. Reet Saar

Kunstiõpilaste loovus pälvis tunnustust

Märjamaal elav Margus Jõeleht tegi vallava-litsusele taotluse toetada netipõhise raadio-jaama asutamist. Selles jaamas mängitaks muusikat, mille vahele saaks edastada mit-mesuguseid kohalikke teateid, nt kultuuri-ürituste toimumisest, teede olukorrast vms.

“Kõik ei loe kohalikku lehte ei paberil ega arvutist, aga nad on valmis infot kuu-lama. Miks mitte siis seda läbi raadio ette kanda neile, kes ei viitsi ise lehte lugeda. Mõtteid tekib kindlasti ajapikku juurde, aga kindlasti hakkaksid eetris kõlama soovisaa-ted, niisama naljanurgad ning tõsielusaated nagu on Sky Plusi laupäevasel päeval eetris olev “Naistekas”, kuhu saaksid inimesed saa-ta oma kirju erinevatel teemadel. Kui raadio juba töösse rakendub, siis tuleks kindlasti teha ka intervjuusid päevateemadel, mis ai-tavad avalikku arvamust välja tuua,” avas Jõeleht oma plaane. Tal oli plaan raadio töösse saada ööpäevaringselt ehk 24/7.

Raadiojaama puhul on kõige suurem kulu autorikaitse tasude maksmine, see on

kindel kuutasu. “Raadiojaama legaliseerimi-seks kulub üle 190 euro kuus. Vallapoolset toetust soovisin 1/3 kulude katmiseks, aga seda ei peetud praegu võimalikuks,” rääkis

Jõeleht. Leiba teenib noor mees Baltecos, kus val-

mistab marmorvalust kraanikausse. Raadio-jaama tegemine on ta tööväline hobi, millele ta praegu väljundit otsib. Arvuti ja mikrofon on olemas, netipõhise jaama pidamiseks pole rohkem tehnikat vaja.

Jõeleht on täis entusiasmi, uskudes, et niisugusel kanalil on inforuumis oma koht, aga kuna ta vaid oma rahaga jaama pidada ei suuda, küsis ta toetust vallast, pakkudes vastu valla info edastamise võimalust. “Kuna vallavalitsus mind praegu toetada ei saanud, siis ehk aitab mõni ettevõtja selle mõtte ellu viia,” vaatab Jõeleht lootusrikkalt järgmise võimaliku toetaja poole.

Ta ootab huviga tagasisidet, kui paljud Märjamaa elanikud toetaksid kohaliku raa-dio loomist, mis kajastaks kohalike uudiseid, mängiks uuemat ja vanemat muusikat, kus oleks ka naljanurk, mis põhineks anektoo-tidel või koomilistel tõestisündinud lugudel inimeste enda elust.

Tallinna Haridus-amet on teinud kok-kuvõtted iga- aastase üleriigilise omaloo-mingukonkursi “Eu-roopa koolis 2011” tulemustest. Võistlu-se üldteema on taas sarnane Euroopa aasta teemaga, mis seekord on seotud vabatahtliku tegevu-sega teiste inimeste toetamisel ja aita-misel. Juba kahe-kümnendat korda peegelduvad laste ja noorte (vanuses 5–21 aastat) erinevates tehnikates töödest hoolivus, märkamine, aitamine, sõprus ja koostöö.

6. mail olid oodatud Tallinna Õpetajate Majja noored kunstnikud koos lastevane-mate ja õpetajatega parimate tunnustamise pidulikule aktusele.

Rapla Maakonnast pälvis diplomi ja auhinna Märjamaa muusika ja kunstikooli õpilane Hanna-Riin Karu (12). Hanna-Rii-nu kompositsioon “Vabatahtlikult appi” on eksponeeritud Tallinna Õpetajate Maja esindusnäitusel (Raekoja plats 14).

Ka nädal varem oli eriline põhjus Mär-jamaa kunstikoolist Tallinna sõitmiseks, et osa saada rahvusvahelise noorte kunstni-ke võistluse “Maa värvid 2011” tulemuste

kokkuvõtmisest. Eestist oli 2592 joonistust, millest auhinnati 87 ; teistest riikidest saa-deti 3795 joonistust, auhinnati 216).

Erilisele kunstisündmusele oodati ka Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli õpilast Martin Meresmaad (11), kes pälvis “Maa värvid 2011” laureaadi tunnustuse.

Martinit juhendas joonistusõpetaja Kersti Kokk ja Hanna- Riinu kompositsioo-niõpetaja Anne Muinaste.

Aitäh lapsevanematele, tänu kellele said lapsed pidulikel sündmustel osaleda.

12. mail kell 19.00 avame Märjamaa rahvamajas ühiselt näituse kunstikooliõpi-laste töödest.

Anne Muinaste

Märjamaa muusika- ja kunstikool 1. klassis õppiv Martin Meresmaa pälvis “Maa värvid 2011” konkursil laureaadi tunnistuse. Foto erakogust

Kas Märjamaal võiks olla netiraadio?

Margus Jõeleht

11. mai 2011 �Märjamaa Nädalaleht

Sulu ja Tolli küla talguid toetas Leader30. aprillil kell 11–16 pidasime Leader meetme infopäeva ja hea-korratalguid Sulu külas. Päeva juhatas seminariga sisse Iris Haiba, kes tutvustas LEADER’i ja Raplamaa Partnerluskogu tegevusi ja toe-tusvõimalusi kohaliku elu edendamiseks. Huvitavad olid statistilised kokkuvõtted maakonnas taotletud toetuste kohta.

Pärast seminari alustasime heakorratöödega. Nimekirja kogu-nes talgulisi 32, lisaks lapsed, kes samuti jõudumööda kaasa aitasid. Puhtaks riisuti kogu Sulu Külakeskuse maa-ala, korrastati keraami-kapõletusahju ümbrus, lõigati võsa, järgati ja lõhuti juba eelnevalt langetatud kuivanud puud, korjati muruniitmist segavad kivid, kaeti sauna siseseinad puidukaitsevahendiga. Talgupäeva lõpetas ühine supi ja kringli söömine, projektori abil sai kohe vaadata ka värskeid pilte tööpäevast.

Kuna kevadtalgud on saabuva suvehooja esimeseks suuremaks kokkusaamiseks linna- ja maarahva vahel, mängiti peale tööpäeva kuni pimeduse saabumiseni võrkpalli.

Seminari läbiviimiseks, toitlustamiseks ja korrastustehnika ren-timiseks saadi toetust LEADER-programmist. Projekti elluviija oli MTÜ Velise Kultuuri ja Hariduse Selts.

Sulu külavanem Aile PajulaTalgud Tolli külas toimusid Leader meetme toetusel laupäe-

val, 7. mail algusega kell 13. Talgutel puhastati külaplatsi talvel sinna kogunenud prahist ja puude okstest. Samuti korrastati talvel lumega murdunud põõsaid. Osa inimesi lõhkus ja ladus suvel grilli-miseks vajaminevaid küttepuid.

Kuna talve jooksul oli ehitistelt maha tulnud aitsekiht, uuendati ka seda. Samuti laiendati külaplatsile viivat teed, eemaldades sealt võsa ja oksi. Seda tehti päästeameti soovitusel, kuna nende suured masinad ei oleks vajadusel pääsenud inimesi teenindama.

Õhtu lõppes Triin Matsalu vestlusega Leader teemadel ja pudru söömisega. Kella 19.30-ks olid selleks korraks talgud läbi. Teha jõuti palju, aga tööd jäi ka järgmiseks talgupäevaks. Talgutest võttis osa 31 inimest.

Tolli külavanem Elle Vesinurm

Ülemisel pildil on Tolli talgutele kogunenud keha kin-nitamas. Alumisel fotol teevad ühispilti Sulu küla talgulised.

Algab laste registreerimine Hobulaiu suvepäevadele!

I vahetus 27.–30.juuli;II vahetus 8.–11.august.

Saarele ootame 7–15-aastaseid lapsi. Osavõtumaks on 20 eurot, mille kohta esi-tame peale registreerumist arve ja infolehe.

Puuetega laste perelaagrisse 1.–4. augustil ootame lapsi koos vanemaga. Va-jalik on eelnev registreerumine sotsiaalosakonna telefonile 489 8845. Laagris osa-lustasu ei ole.

Hobulaiu suvepäevadele saab registreeruda alates 16. maist vallavalitsuse sot-siaalosakonna telefonil 489 8845 (Sirje Praks) või e-posti aadressil sirje.praks@marjamaa.ee.

Kellel on soov minna omal käel mujale laagrisse, siis infot erinevate laste- ja noor-telaagrite kohta saab internetiaadressidelt:http://www.lastelaagrid.eu/?id=10864 ja http://www.noortelaagrid.edu.ee/?id=23&keel=ee

Ilusat algavat laagrisuve soovib vallavalitsuse sotsiaalosakond

Prügilepingute sõlmimisest

Uus prügivedaja Märjamaa vallas on AS Veolia Keskkonnateenused. Veolia saa-dab klientidele eeltäidetud lepingud,

allkirjastatud lepingu võib posti panna, tuua või saata vallamajja sekretäri

(tuba 21) või Mati Eriku kätte (tuba 20). Klienditeenindaja vastuvõtt on selleks,

et kohapeal oleks nõustamise ja lepingu sõlmimise võimalus.

AS Veolia Keskkonnateenused klienditeenindaja vastuvõtt toimub Märjamaa vallavalitsuses, Märjamaa

alev Tehnika 11, tuba nr 6 (rõngassaalis)

12.05 ja 26.05 kell 11–14.

11. mai 2011� Märjamaa Nädalaleht

XXVI memme-taadi suvepidu “Linnamäng” Märjamaal 4. juunil

* Kell 11 jumalateenistus-kontsert Märjamaa kirikus

* 15 rongkäik lauluväljakule kontsert

* Käsitöönäitus rahvamajas

Info 5656 4614, 4820075

Volikogu arutas oma aprillikuu istungil Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirja, mil-le valmistas ette Kesk-Eesti Jäätmehooldus-keskus.

2003. aastal moodustasid vallad Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse (KEJHK), millega Märjamaa vald liitus 2006. aastal. Täna on 28 omavalitsust ühinenud selle MTÜga, mis viib läbi korraldatud jäätmeveo konkursse ja koostas uue jäätmehooldusees-kirja, mille Märjamaa vald võttis oma ees-kirja aluseks.

Uue eeskirja vajaduse tingisid eelmisel suvel tehtud muudatused jäätmeseaduses. Volikogu istungil andis selgitusi MTÜ juha-taja Arvo Rosimannus, kellele esitati palju küsimusi.

Kõige suurem muutus võrreldes varase-maga on see, et tiheasustusalal on jäätme-veo sagedus iga 28 päeva tagant. Kuna oma-valitsus ei saa enam erandeid teha (varem anti paljudele taotlejatele harvem tühjen-dussagedus), siis määratleti Märjamaa val-las, et tiheasustusalade alla ei kuulu kesk-asulad, välja arvatud sealsed kortermajad. Aga nende puhul ei olegi probleeme, need on tekkinud just eramute puhul, millest pal-

jude elanikud väidavad, et neil ei saa nii sa-gedase tühjenduse korral mahuti täis.

Küsijad tõid välja, et inimesed on har-jutatud jäätmeid sorteerima, aga nii tihe tühjendussagedus muudab selle mõttetuks – mahuti ei saa täis. Rosimanus toonitas: “Korraldatud jäätmevedu on teenus, mis võimaldab jäätmeid ära anda. Mahuti ei peagi olema täis.”

Valla eeskiri lubab nüüd jäätmeid ära anda ka prügikotiga, mis pakub õiglasemat lahendust neile, kellel on suur konteiner. Nt kui on varem soetatud mahukam konteiner (140 l või 240 l), aga jäätmeid nii palju ei teki, võib nende äraandmiseks kasutada jäätmekotti ja see märgitakse lepingus ära. Koti tühjendamise hind on võrdne kõige väiksema mahuti omaga, nii et 80liitrise konteineri omanikele see variant säästu ei anna. Üks variant on jagada ühist mahutit mitme peale ja sõlmida vastav leping.

Kui hinnakirjas oleks veel väiksema prügikoguse hind, oleksid inimesed korral-datud jäätmeveo tingimustega palju rohkem rahul, praegu ollakse sunnitud alluma, sest liitunuks loetakse kinnistu ka sel juhul, kui omanik pole lepingut allkirjastanud. Ajutise

vabastuse saab anda vaid siis, kui kin-nistut ei kasutata. Rosimannuse sõnul on KEJHK teinud oma ettepanekuid ka jäätmeseadusse, aga kõiki neid pole arvestatud ja lõpuks – otsustavad ju polii-tikud.

Küsimusi teki-tas teenindusaeg – konteiner peab olema äraveoks kät-tesaadav kell 6–23. Saadikud pidasid seda liiga varaseks ja tõid üheks näi-teks talvise aja, kui pärast suurt sadu ei

suudeta ehk külateid või oma hoovigi veel lahti lükata. Agu Raadik ütles, et ei taha se-keldusi ja soovitas ajaks kell 7–21. Rosiman-nus ütles, et erisuste tegemine ei vii edasi, sest inimestel on erinevad huvid ja vajadu-sed, erisused tõstaksid ka teenuse hinda. Ta kinnitas, et eriolukordade puhul saab jätta sõnumi veofirma kliendiinfo telefonil.

“Paneme kellaajad sobivaks, tuleme inimestele vastu, paneme vanainimesele väiksema koti, tuleme mõnele hiljem vära-va taha,” loetles Teet Tomson soove. – “Vaa-tame, mis hind siis tuleb, kui hakata taolisi erisusi sisse viima. Nt linnades võiks olla probleemiks tipptund, kui ehk ei taheta prü-giautosid liikumas näha, aga ka seal pole erisuste peale mindud, kellaajal on määra-tud öörahuga,” pareeris Rosimannus.

Saadikute küsimused lähtusid inimeste praktilistest vajadusest ja nuriseti, et prügi-firmadel on jäigad nõuded. “Pange ise suur firma püsti, siis teete samaoodi,” kommen-teeris Arvo Rosimannus. Arutelust tuli väl-ja, et seni pole need kellaajad probleemiks olnud, kuid kardetakse, et äkki uue vedaja puhul juhtub nii.

Küsiti ka hinnakujunduse kohta. Arvo Rosimannus selgitas, et seekordne konkursi tingimuste aluseks olid eelmisel konkursi ajal kehtinud piirhinnad. Jäätmeveo kon-kursi hankedokumendid väljastati iga firma kirjaliku taotluse alusel. Pakkumised tegid nad iga suurusega konteineri kohta eraldi, madalam hind andis rohkem punkte. Üksi-kuid hindu summeerides kujunes lõpphind, mille järgi Veolia tegi kõige soodsama pak-kumise. Selline hindamisviis selgitab ka, miks mõne suurusega konteineri puhul on uus hind siiski varasemast kõrgem. Rosima-nuse sõnul on hinnakujundus seotud ärisa-ladusega ja seetõttu avalikustatakse vaid konkursi võitnud pakkuja hind, teiste and-metega saab soovi korral kohapeal tutvuda.

Pärast küsimuste ja vastuste vooru kin-nitas volikogu Märjamaa valla jäätmehool-duseeskirja.

Reet Saar

Vallavalitsus saab iga nädal avaldusi prügiveo sagedu-se muutmiseks. keskkonnaspetsialist Mati Erik kuuleb sageli lauset, et mul ei teki peaaegu üldse prügi. Aga kust tuleb see praht, mida meie metsaalused ikka täis on veetud? Mati Eriku foto

Kasutage prügikotti või ühist konteinerit

14. mail kell 19.00

Rapla Kultuurikeskuseskontsert

Amira kaunididamaised tantsud

Osalevad kakohalikud kõhutantsijad

Pilet 7 eurotwww.tantsud.ee

11. mai 2011 �Märjamaa Nädalaleht

Üha enam tunnistavad meedikud alterna-tiivravi võimalusi, soovitades ühitada tava-meditsiini ravivõtteid loodusavi omadega. Pole ju saladuseks, et sünteetiliste ravimite laialdane kasutamine avas tee soovimatutele kõrvalnähtudele. Ravides üht organit, saab kahjustada paratamatult teine.

Siis on õige aeg meelde tuletada või uuesti avastada looduse loodut – apteegi-kaani kui tõhusat ravivahendit. Tüsistusi pole vaja karta ja lisaks kindla haiguse ra-vimisele saab kasu kogu organism . Paraneb uni, tõuseb isu, meeleolu paraneb. Mida ehk kohe ei märka, kuid normaliseerub aineva-hetus ja aktiveerub immuunsüsteem. Taan-duvad algstaadiumis olevad veresoonkonna ja verehaigused ning juba endast märku andnud põletikulised protsessid.

Hiruteraapiat ehk kaaniravi tundsid juba meie esivanemad, kuna kaanisülg sisaldab kuhjaga inimorganismile kasulikke bioak-tiivseid ühendeid. Kui aastakümneid tagasi võis apteegist osta kaani, selle koju viia ja pea- ning liigesevalu puhul lasta tal oma tööd teha, siis tänapäeval teatakse kaanide tervendavast võimest rohkem.

Hirudoteraapia ehk kaaniravi on edukalt ühildatav nõelravi, aroomiravi ja manuaal-teraapiaga. Lisaks vere hüübimist pärssivale hirudiinile on kaanisüljes veel teisigi bioak-

tiivseid ühendeid. Osa neist toimib juba hüü-binud vereklompidele ning lagundab neid. Kaanisüljest on abi ka veresoonte- ja plas-tistilises kirurgias. Esimesel juhul väldivad bioaktiivsed ained veresoonte vigastustest tingitud operatsioonijärgse hüübimisohu. Teisel juhul leiab rakendust aga kaanisülje konserveeriv toime siirdatavatele kudedele ja elunditele. Kaanid parandavad inimese üldseisundit, füsioloogilist, energia ja psüh-holoogilist tasakaalu, samuti aitab kaaniravi normaliseerida isu ja ainevahetust, paran-dab tuju ja immuunsust.

Kaanide teeneid vajavad tänapäeval ki-rurgid, neuroloogid, günekoloogid, silma- ja nahaarstid. Kaan on ravimite mini-vabrik. Koos oma süljega viib kaan hammustata-vasse rohkem kui 100 bioloogilist aktiivset ainet. Tema süljes sisalduv hirudiin blokee-rib verehüübimises olulise trombiini toime. Tegemist on väga võimsa verehüübetakisti ehk teisisõnu antikoagulandiga. Trombide vältimine on eriti oluline näiteks ateroskle-roosi ja infarkti puhul.

Hiruteraapia suudab aidata liigesepõle-tike, veenilaiendite, hemorroidide, sigima-tuse, tsüstide, kroonilise munasarjapõletike, endometriooside, hormonaalsete häirete, menstruatsiooni- ja kliimaksiaegsete häirete ja mastopaatia korral. Meestel aitavad kaa-

nid jagu saada prostatiidist ja impotentsu-sest.

Hirudoterapeute ehk kaanidega ravi-jaid pole Eestis palju, alla poolesaja on neid koondunud Eesti hirudoloogide ja hiru-doterapeutide assotsatsiooni. Kõik nad on saanud hirudoteraapia-alast koolitust kas Moskva või Sankt-Peterburgi meedikute käest ja kasutavad ainult biovabrikust pärit sertifitseeritud kaane.

Kaanid pole siiski imeravim, mis juba peale esmakordset kasutamist inimese ter-veks teeb. Nagu ikka loodusravi puhul, on tulemuste saamiseks vaja kannatlikkust ja mitut raviseanssi. Raviskeemi puhul on mää-rav ikkagi inimene oma eripäradega, tema tervislik seisund ja haiguse raskus.

Vastunäidustusi hirudoteraapiaks on vähe. Kaaniravi ei tohi kasutada raseduse, madala vererõhu, onkoloogia ja hemofiilia puhul. Kel on huvi kaaniravi vastu, võib võtta ühendust loo autoriga, kes on läbinud kaaniravi kursused, omab vastavat praktikat ja valmis Märjamaa inimesi tervismurede puhul aitama alates maikuust. End saab kirja panna Märjamaa sotsiaalabikeskuses Tiina Kokemäe juures või siis ühendust võtta e-posti kaudu kaaniravi@gmail.com.

Signe Kalberg,kaanidega ravija

Kaaniravil on mitmeid plusse

PILTUUDISValla autod saavad tähistuse

Märjamaa vallavolikogu andis vallava-litsusele ülesande märgistada vallale kuuluvad sõidukid. Esmaspäeval sai kleebise esimene nn ühissõiduk, mida kasutab suurem osa vallaametnikest.

Kollase kaubiku mõlemal esiuksel on kiri “Märjamaa vald” ja selle juures

valla vapp. Abivallavanem Triin Matsalu ütles,

et teadlikult valiti vaoshoitus kujundus, mis lihtsalt viitab omanikule, reklaami funktsiooni nagu mõnede äriühingute sõidukitel, sellel ei ole.

Märjamaa vallal on kuus sõidukit, sealhulgas ka gümnaasiumile kuuluv mahtuniversaal. Kõik need saavad lähi-päevil kleepsud peale.

Tuleb Mini Põrgupõhja 13.–15. mail võite Märjamaa, Järvakandi ja Kehtna valla metsade all ja põlluveertel kohata matkakottidega lapsi, kes hiilivad või luuravad. Neid ei ole vaja abistada ega karta – nad võistlevad. Toimub Kaitseliidu Rapla Maleva Noorte Kotkaste ja Kodutü-tarde sõjalis-sportlik luurevõistlus “Mini-Põrgupõhja 2011” Kehtna, Järvakandi ja Märjamaa valla territooriumil. Retk on pühendatud RVLi (Relvastatud Võitluse Liit) võitlejatele ning teistele metsavendadele, kes ei alistunud võõrale võimule. Soov on jätkata väljakujunenud traditsiooni ja arendada edasi omalaadset võistluse vormi. Äratada noortes huvi, tõsta oma etteval-mistust tegutsemiseks füüsilist ja vaimset vastupidavust ning mitmekülgseid oskusi nõudvates. tingimustes Selgitada välja Ra-pla Maleva esindus Mini-Ernal ja Ernakesel osalemiseks.

Seoses võistlusega palume koduloomad võimalusel kinni hoida, et noortel oleks turvalisem rännata.

Võistluse kontaktisikuks on Noorte Kot-kaste Rapla Maleva pealik Jaan Kukk (tel 5398 8052).

11. mai 2011� Märjamaa Nädalaleht

Loodus aitab, kui me anname talle selle võimaluse

Kui loodus ise tuleb appi...

Tihti kuuleme, et kõige loomulikumad ja tervis-likumad tooted on need, mis on looduse poolt loo-dud. Aga kui sageli hakkame me järele, kuidas need mõjutavad meid, meie tervist ja millist kasu nad mei-le toovad? Kui tunda huvi, proovida ja otsida midagi, siis on looduslike toodete abil võimalik hoida ja säili-tada head ja tugevat tervist. Tervis, nagu teame, on teada üks peamistest ja tähtsamatest prioriteetidest iga inimese jaoks, kes tahab elada täisväärtuslikku elu. Inimene jääb alatiseks tihedalt loodusega seo-tuks, vaatamata sellele, et tsivilisatsioon püüab teda loodusest võõrutada.

Tänapäeva teadlased, praktikud, arstid ja bio-loogid andsid meile mitmekülgse teadmise sellest, milline rikkalik looduslik apteek sisaldub mesipuus ja tervislikes taimedes. Tulemusena loodi Promed palsam, mis säilitab tervist, jõudu ja ilu. Tänaseks on palsami positiivset toimet enda peal katsetanud tuhanded inimesed Ukrainas, Venemaal, Moldova Vabariigis, Kasahstanis, Rumeenias, Lätis, Leedus, Poolas ja viimasel ajal ka Eestis.

Meemaitseline kombinatsioon Promed koosneb ainult looduslikest ainetest: mesi, mesilasvaha, seed-ri-, kõrvitsaseemne- ja astelpajuõli ning taruvaik,mis ühte palsamisse kokku kogutuna moodustavad mitmetoimelise organismi tugevdamisele suunatud preparaadi. Tänaseks on Promed palsami keemiline struktuur ning kõikide koostisosade aktiivsus hästi läbi uuritud. Nende komponentide ja nende baasil loodud preparaatide jõud on juba ammusest ajast tuntud.

Promed palsami koostisained omavad tervis-likke omadusi, mis avaldavat soodsat mõju vere-rõhule, tõstavad kapillaarsete veresoonte seinade elastsust ja tugevdavad südametegevust. Palsami koostisosade toime tugi- ja liikumiselunditele on hindamatu. Palsam soodustab liigeste liikuvust ja seedetrakti tegevust, aktiveerib kõhunäärme sek-retsiooni. Hästi on tuntud palsami koostisainete kasulik toime immuunsüsteemile.

Üks tuntumatest looduslikest toodetest - mesi,mis sisaldab kõige rohkem vitamiini B. See toode on tuntud nagu energia allikas (tänu mees sisalduvatele kergesti omastatavale süsivesikutele), tugevdab im-muunsüsteemi, puhastab organismi kahjulikest ainetest, parandab seedimist, tugevdab südant ja jne. Samuti mesi sisaldab vajalikke inimorganis-mile mineraalaineid: rauda, kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, varem nimetatud vitamiini B, C-vitamiini, PP. Mesi – looduse kingitus inimesele.

Sageli juhtub, et inimesed ei tea, et ka kõrvitskuulub ravimtaimede, mis omavad tervendavaid omadusi, hulka. Selle taime kuivatatud seemneid mitte ainult ei sööda, vaid kasutatakse ka sooles-

tiku ja kuse-ja suguelundite funktsiooni paran-damiseks. Eriti hästi mõjub kõrvits vee- ja soola-devahetusele organismis. Kõrvitsale on iseloomulik omadus puhastada organismi toksilistest ainetest.

Loodusliku ja traditsioonilise meditsiini tead-lased ja praktikud on eriti huvitatud ühest bioaktiiv-setest mesindussaadustest – taruvaigust. Seda nimetatakse tihti ka looduslikuks antibiootikumiks, millel esineb tugev antiseptiline toime. See toode on laia bakteritsiidse toimespektriga, sellel ei ole mingeid negatiivseid kõrvalmõjusid, nagu sünteeti-liste antibiootikumide puhul. Taruvaik aitab takis-tada viirusnakkuste arengut organismis. Samuti toimib taruvaik ka antioksüdandina, parandab oluli-selt meie vere koostist ja see omakorda soodustabhead vereringet ja ainevahetust. Positiivselt mõ-jub naha seisundile ja vähendab sügelust putukate hammustuste puhul.

Astelpajuõlil on lai spekter kasulikke omadusi ning see sisaldab palju sellised mikroelemente nagu naatrium, magneesium, mangaan, kaltsium, alumii-nium, räni, rauda... (Kokku 15). Üks tähtsamatestomadustest astelpajuõli puhul on regeneratiivsed ja desinfitseerimised funktsioonid nahale, li-maskestale ja seedetraktile.

Maailma esimene polümeertoode, mis on mesi-laste poolt valmistatud - mesilasvaha. Mesilasvaha sisaldab A-vitamiini, mis on vajalik epiteelkoe uuene-miseks. Paljud salvid valmistataksegi mesilasvaha baasil. Naistele on raske soovitada paremat koori-mismaski ja kreemi üheaegselt: silub esimesi kort-se, aitab silmaaluste kotikeste puhul, puhastab poore ning taastab naha elastsuse ja niiskuse.

Kõik need looduslikud tooted on ainulaadsed. Aga kuidas kõik ära proovida, kuidas kõik õigesti ühendada, et saada positiivset mõju? Pole vaja minna otsima astelpaju või närida vahatükke – meie paku-me unikaalset toodet – Promed palsamit, mis aitab säilitada head enesetunnet, tervist ja hoida korras keha põhilisi funktsioone. Palsami koostis sisaldab kõiki looduslikke tooteid, nende keemiline koostis ja bioloogiline aktiivsus on spetsialistide poolt testitud. Toote positiivne mõju ja kasulikud omadused on tun-tud ammusest ajast. Küllastunud kasulike ainetega palsamil on omadused, mis toetavad südame ja

veresoonkonna, tugi- ja liikumiselundi ja seede-trakti tegevust. Tänu palsamis sisalduvate kom-ponentide omadustele, mõjuvad nad positiivselt nahale ja hingamisteedele. Palsam soodustab aju-tegevust, mälu paranemist ja säilimist, parandab und ja mõjub rahustavalt närvisüsteemile.

Samuti väärib märkimist see, et taimset pä-ritolu ravimipreparaadid mõjuvad meie organismile pehmemalt, kui keemilised preparaadid, aga kasulik mõju on märksa suurem. Lõppude lõpuks, on loodus ise taimed loonud ja kasvatanud, loonud mineraalid ja andnud seega inimesele kõik vajaliku, et säilitada hea tervis. Taimed olid alati põhilised ravimiprepa-raadid isegi möödunutel sajanditel. Oluline reegel on olnud säilitada ja taastada inimeste tervist üle pika aja. Seega proovige valida loomulikud, looduslikku päritolu preparaadid. Äratage arst enda sees ja las see toode hakkab teie organismis tegutsema. Mõni-kord tuleb lihtsalt teha esimene samm, et organismis hakkaks toimuma enesekontrolli protsess.

Loodus on valmis ja võimeline teid aitama!

Küsige apteekidest üle Eesti.

Apteegist ostes soodushind ei kehti.

Soovitatud minimaalne kuur on kaks purki. Üks purk palsamit maksab 17 €.

Konsultatsioonid kasutamise kohta ning tellimused telefonidel: (372) 651 7722,

(372) 5565 7121www.apifito.net www.promed.lv

Näitus-müükidel kehtib pensionäridele ja invaliididele soodushind 16 €.

Promed palsam ei ole arstirohi!Olete kutsutud meie Promed palsami näitus-

müügile, mis toimub:

Olen 76-aastane. Mul oli tehtud ope-ratsioon, vahetati mõlema puusa luud. Kõndimisega olid probleemid, sellega tekkis stress, masendus. Lugesin le-

hest reklaami Promed palsami kohta, ostsin, ja 3 nädala pärast märkasin, et enesetunne läheb pare-maks, hakkasin rohkem liikuma, elurõõm tuli taga-si. Hakkan ka edaspidi kasutama palsam Promed. Suur tänu!

Helga, Tallinn

Olid probleemid nimmepiirkonnas, kasutasin Promed palsamit 2 nädalat, enesetunne läks paremaks. Näo peal oli punane laik, mis sügeles ja tegi

mulle muret. Määrisin palsamit näonaha peale, olin imestanud, et see laik on kadunud. Et saada veel parimaid tulemusi, kasutan palsamit ka edaspidi.

Galina, Tallinn

Tere! Olen 34-aastane. Enne ei usalda-nud mina toidulisandite reklaame. Aga otsustasin Promed palsamit proovida. Vaatamata sellele, et olen noor, mul on

madal hemoglobiin ja sellega pea käis ringi, oli pide-valt väsimus. Peale 2-nädalast tarvitamist hakkasin tundma ennast paremini. Ja veel avastasin enda jaoks ülihea kosmeetilise vahendi - koorimismaski ja kreemi üheaegselt. Olen vaimustuses sellest, nahk muutus värskemaks ja siledamaks. Soovitan seda palsamit kõigile naistele.

Irina, Keila

Ja kauplustekettides Looduse MaailmTallinna mnt. 50a, Rapla, Maxima

Ainult 18. mailMärjamaa, Märjamaa Rahvamaja, Sauna 2, kl 11-12Järvakandi, Järvakandi kultuurihall, Esimene mai 1, kl 13:00-13:30Rapla, Rapla Kultuurikeskus, Tallinna mnt. 17, kl 14-15

11. mai 2011 �Märjamaa NädalalehtVANA FOTO 121

Varbola kandi ajaloostEt me jutujärjega Varbola kandis oleme, na-tuke fakte ka selle kandi ajaloost.

On teada, et külanimede esmamainimi-sel saab enamasti kasutada kaht daatumit – kas ristimisaegset või 1241. aastaks ku-junenud olukorda. Nimelt arvatakse, et esi-mene kohanimede üleskirjutamine toimus maarahva ristimise käigus ja järel munka-de poolt, mis leidis siinkandis aset aastatel 1219–1220.

Järgmine teadaolev suurem algsete külanimede loend koostati seoses nn Taa-ni hindamisraamatuga. Taani kuningas Valdemar II Võitja lasi koostada umbes aastal1241 oma valduste kohta nimekirja. Lisaks külanimedele sai kirja külade suurus adramaades ja omanikud. Tollal kuulu-sid Taanile eelkõige Harjumaa ja Virumaa alad, kuid näiteks Märjamaa kihelkonnast sai kirja Sötküla /Sõtke/. Varbola kandist on Taani hindamisraamatus nimetatud Kiriuaer /Vardi/, Uarpal /Varbola v Põlli/, Othencotaes /Ohukotsu/, Kiaeppaekulae /Käbiküla/ jne.

1500. aastatel kuulusid sealsed maad ordule ja Varbola kant oli Ruila mõisa osa. 1582. aastal läänistas piiskop Johan III osa maadest Hans Schwartzile, kes moo-dustas nendest peagi Vardi mõisa /sks Schwarzen/.1616.aastal läänistati mõis H.Schwartzeni sugulasele Jürgen Bönhard-tile. Vardi küla oli olemas kindlasti veel 1620. aastal, kuid 1684. aastaks oli see muudetud mõisamaaks. 1663. aastal ostis mõisa Otto Reinhold Taube, kellelt mõis hiljem redutseeriti ja rentnikeks said Reh-binderid.

1720. aastal tagastati mõis Taubede-le (kasutajateks väimehed von Mengden, Bellingshausen jt). 1724. aastal sai mõisa omale rüütelkonna pealik Otto Heinrich Rehbinder, kes selle 1731. aastal müüs maanõunik Jacob Heinrich Schwengelmi-le. Lühikese aja jooksul liikus mõis käest-kätte: kõigepealt sai selle Klaus Gustav Schönberg, siis Christoph Friedrich von Toll ja kohtu kaudu Jürgen von Klugen. Aastatel 1807–1813 pantisid von Klugenid mõisa August von Kotzebuele. 1816. aas-

tal läks mõis von Klu-genite käest lõplikult ära: Johann Friedrich Oettingenile, siis 1828 Eduard von Wulfsdorf-file ja 1844 Gottlieb von Rosenile.

1855.aastal müüdi Vardi mõis Georg Pilar von Pilchaule, mille jä-rel mõis oli kuni riigis-tamiseni 1919. aastal Pilar von Pilchaude pe-rekonna omanduses.

Mõisa ühekorruse-line kivist peahoone ehitati algsel kujul ar-vatavasti XIX sajandi alguses, kuid põletati 1905. aastal. Selle taastamisel (1913) lisati hoonele kahekorruseline idatiib (põikhoo-ne). Ka kuusnurkne lindla ja väike valit-sejamaja ehitati siis. Nõukogude ajal on hoone (eriti vanem ühekorruseline osa) oluliselt ümber ehitatud ning oli kasutu-sel sovhoosi kontorina, kultuurimaja ning raamatukoguna. Enam-vähem algkujul on alles mõisa ait, mis peidab endas Eesti üht suurimat vanatehnika erakollektsiooni.

1866. aastal moodustati Eestimaa ku-bermangus nn mõisvallad (iga mõis moo-dustas eraldi valla). 1891. aastal liideti Pa-jaka, Põlli, Russalu ja Vardi mõisvald Vardi mõisaks, kaks aastat hiljem liideti nendega ka Ohukotsu. 1917. aasta paiku oli Vardi vald umber nimetatud Mihaili e Mihailo-vi vallaks. Harju maakonna politseiülema eesvõttel anti 16.06.1917 vallale tagasi Vardi nimi. Nõukogude ajal, tänu Varbola jaanilinna lähedusele, on Vardi umber ni-metatud Varbolaks.

Tõnu Mesila

Vardi mõis XX sajandi algul. Pilt on A. Särgi mõisaraamatust Alumisel pildil Varbola vallamaja. Foto on 1930ndatest aastatest ki-rikuõpetaja A. Köögardali reisiraamatust.

Korvpallurid tegid duubliMärjamaa SK I võistkond tegi maakonnas duubli. Tänavune korv-pallihooaeg on olnud Märjamaa võistkondadele eriliselt edukas. Head eeskuju noormängijatele näitavad ka oma parimas eas siin sirgunud mehed-korvpallurid. Sügisel võideti maakonna karika-võistlused, selle jätkuks meeste amatöörliiga ja nüüd kevadel lisan-

dus maakonna II liiga meistritiitel (I liigat sellel aastal ei olnudki). Võistkonnas mängisid Andres Elmik, Aivar Lokkota, Keijo Val-

ting, Teet Laanesaar, Rivo Jansen, Kaur Laanesaar, Toomas Jaanis-te, Martin Pikani, Janno Enni, Raimo Loel, Kustas Kirsipuu, Janno Vilde ja Kaur Heinaru, kes tunnistati ka võistkonna parimaks män-gijaks.

Andres Elmik

11. mai 201110 Märjamaa Nädalaleht

K 11.05 kl 17; 19; 21 “MINU LIBA-ABIKAA-SA” USA romantiline komöödia 1.49, ei soovitata alla 12 a

N 12.05 kl 10; 12; 17 “RAPUNTSEL” USA kogupere-joonisfilm eesti keeles 1.38

R 13.05 kl 17; 19; 21 “KARU YOGI” USA kogupere jooniskomöödia 1.16 subtiitritega

P 15.05 kl 17; 19; 21 “MUST LUIK” USA põnevusdraama 1.43 ( K - 14 )

K 18.05 kl 17; 19; 21 “JANE EYRE” Inglise draama 1.55, ei soovitata alla 12 a

Pilet 2.56 eurot Sooduspilet 1.60, alla seitsmeaastased lapsed 0,64 eurot

Neljapäeval, 12. mail kell 17.00 Ly galeriis Harri Jõgisalu uue romaani “Lummus” esitlus.Kell 18.00 Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli KEVADKONTSERT.Kell 19.00 Ly galeriis Märjamaa

Muusika- ja Kunstikooli õpilaste näituse “Värvirõõm” avamine.

Reedel, 13. mail kell 19.00 segakoor Rello kevadkontsert

Laupäeval, 14. mail kell 11.00 Hõbelusikate üleandmine beebidele

Pühapäeval, 22. mail kell 12.00 PEREPÄEV “SINU ELU” Märjamaa keskväljakul

Haimre rahvamajas 21. mail kell 21.00

PEOÕHTUVäike kevadkontsertEsinevad rahvamaja taidlejad

Tantsuks mängivad Vahvad ja vallatud KADRI ja SIRLI

Pääse 4 EUR

Tule vaatama ja tantsima!

Laupäeval, 14. mail kell 12.00 Märjamaa Raamatukogu lastekogus

Tehnika 11 PIRETI MUINASJUTUTUND* meisterdamiseks palun kaasa võtta

liimipulk

Oodatud on kõik väikesed ja suured muinasjutuhuvilised!

Käsitööga maiustajad!

Meie kokkusaamine toimub 12.05 rahvamaja käsitöökambris. Peame

plaani, teeme tegusid. Kõik uudistajad on teretulnud!

Eve Tiina Liina 56157757

AS Matsalu Veevärk on veemajan-duse arendamisega tegelev et-

tevõte, kes otsib oma meeskonda

FINANTSJUHTI,kelle tegevuse eesmärk on et-tevõtte raamatupidamise kor-raldamine ja teostamine ning

klienditeeninduse töö korraldamine.

Nõudmised kandidaadile: - raamatupidamise või majandus-alane kõrgharidus;

- eelnev erialal töötamise kogemus vähemalt 5 aastat;

- teadmised klienditeeninduse kor-

raldamisest;- väga hea arvuti kasutamise os-kus;

Täiendav info tööülesannete kohta on saadaval AS Matsalu Veevärk

kodulehel www.matsaluvv.ee

Tööst huvitatutel saata CV koos kaaskirja ja palgasooviga

22. maiks e-mailile info@matsaluvv.ee või posti teel

AS Matsalu Veevärk Pärnu mnt 13 Märjamaa 78301.

Infotelefonid 503 7406, 489 2556.

TÄHELEPANU Moka, Nõmmeotsa,Altküla ja Alaküla elanikud – on aeg valida KÜLAVANEM!

Valimised on 24. mail kell 18.00 Valime nelja küla peale

ühe külavanema.

20. maiks palume küladel esitada oma kandidaat, teatades sellest

5561 6926.

Kallid külade elanikud, palume aktiivset osalemist! Tegusa külavane-ma valimisega täiustame üheskoos

külade eluolu.

Märjamaa Raamatukogu, kirjastus Faatum ja Harri Jõgisalu ootavad teid12. mail, neljapäeval kell 17.00 Märjama rahvamajja Ly galeriisse

Harri Jõgisalu romaani “Lummus” esitlusele.Lisaks räägivad oma raamatutest ja vastavad küsimustele kirjastuse Faatum juhid

kirjanik Teet Kallas ja Sulev Raudsepp ning romaani “Lummus” illustraator Endla Tuutma.

Esitlusel on võimalik “Lummus” ka endale soetada. Romaani ilmumisele aitasid kaasa Eesti Kultuurkapital ja E.T. Sild.

Lisaks müügil ka teised kirjastuse Faatum uuemad raamatud.

3 -.5. mail tul-nud Ringuta küla lähedale metsa 1,5-2kuune suurema koera emane kutsi-kas. Palume ühendust võtta neil, kes soovivad oma peresse uut lemmikut või teavad midagi kutsika päritolust. 5306 0133

Märjamaa noortekeskus taas avatud! Uues ja värskes kuues.

Ootame Sind E–R kell 14.00–20.00. Tule kindlasti!

11. mai 2011 11Märjamaa NädalalehtEELK Märjamaa Maarja kogudus

Kolmapäev, 11. mai17.00 Pihiaeg (kogudusemajas)18.30 Missa (kirikuhoones)19.00 Piiblitund (kogudusemajas)Neljapäev, 12. mai7.30 Missa (kirikuhoones)Reede, 13. mai7.30 Missa (kirikuhoones)Pühapäev, 15. maiÜLESTÕUSMISAJA 4. PÜHAPÄEV11.00 Missa (kirikuhoones)Pärast jumalateenistust kirikukohv koguduse-majas.11.00 Pühapäevakooli aasta lõpetamine (koguneme kirikuhoones)Esmaspäev, 16. mai7.30 Missa (kirikuhoones)18.00 Palvetund (kogudusemajas)Teisipäev, 17. mai7.30 Missa (kirikuhoones)

EELK Kullamaa kogudusPühapäeval, 15.05 kell 11 jumalateenistus, teenib diakon Peeter Krall, piibliring

Olgu koit Sul küünlatuleks, õhtulambiks ehajoon...

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis isa, vanaisa ja vanavanaisa

ARTUR RAHUOJA 27.09.1932–8.05.2011

Ärasaatmine 14.05 kell 12 kodust Jaama tee 4

Palume pärgi ja kimpe mitte tuua.

Leinavad omaksed

Siiras kaastunne oma kauaegsele kolleegile Allile

HUgO VIISMAsurma puhul.

Märjamaa raamatukogu

Südamlik kaastunne Ainole ja Antsule

kalli õe TIIU RANDLA kaotuse puhul.

Perekond Paumets ja Koppel

Kas kuuled, kuis nutab Su kodu, Su puudumist leinates sääl.

Tal kaaslasteks vihmade saduja piiskadel pisara hääl.

Südamlik kaastunne Aino Veltmannile kalli lapselapse

MARTIN VELTMANNI surma puhul.

Perek. Viska, Veske ja Roosioks

KULLAMAA KOOL 45Keskkool 35

Tuleme kokku 11. juunil Kullamaal.12.00 võrkpalliturniir, oodatud kõik, kes siin palli mänginud15.00 avatud registreerimine ja näi-tuste külastamine17.00 kontsert-aktus kultuurimajas18.30 mälestushetk surnuaial19.00 avatud puhvetid19.00 klassipiltide tegemine20.00 muusika, tants, kutsetega külalistele direktori vastuvõtt

Osavõtumaks 10€ kanda Kullamaa vallavalitsuse arvele

10602002426009, märgusõnaga Kool-45 ja oma nimi (ka endine)

Info tel 477 5754

Südamlik kaastunne Almire-Sylvia Viismale abikaasa

HUgO VIISMA surma puhul.

Perek. Pesti, Väin, Oldekop ja Suurkuusk

Mälestust Sa hella väärid, väärid austust, sõnu häid, mälestuste kauneid jälgi

meie hinge Sinust jäi.

Avaldame sügavat kaastunnet Almire Sylvia Viismale abikaasa surma puhul.

HUgO VIISMA 13.11.1923–03.05.2011

Kauaaegset kinotöötajat mälestavad endised kinode töötajad

Helmuth, Arvi, Tiit, Hans, Liidia, Aino,

Märjamaa kino Helk ja Märjamaa rahvamaja

Velise KHS peab kolmapäeval, 11. mail kell 19 Sulu Küla­keskuses üldkoosolekut.

Kõik, kes soovivad piirkonna aren-gusse panustada, on oodatud!

Kell 20 liitub meiega psühho­loog ja suhtlemistreener

Anu Virovere, kes räägib ettevõtlikuks saamise

eeldustest ja võimalustest.

Velise KHS juhatus

velisekhs@velise.eewww.velise.ee/khs

OÜ TIMbERSTON* OSTAME

• metsakinnistuid ja kasvavat metsa• kuuse- ja männipalki• kase-, kuuse-, männi- ja haava-

paberipuud

Tel 528 4932 Riho Alaveeinfo@timberston.ee

21. mail toimub Märjamaa vallas

OHTLIKE- ja ELEKTROONIKA-JÄÄTMETE KOGUMISRING

Pakitud TURbAbRIKETTPUIDUbRIKETT.

Kojuvedu. 514 9745, 5359 2794

MÄRJAMAA NÄDALALEHTwww.marjamaa.eeTrükiarv 10�0 eksemplari

Märjamaa valla infolehtToimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee

12 Märjamaa Nädalaleht 11. mai 2011

MÜÜKMüüa lõhutuid küttepuid lepp, sanglepp, haab, metsakuiv (30, 40, 50, 60 cm). Hinnad soodsad, küsi julgelt tel 5615 7788, kuttelepp@hot.ee

Lõhutud küttepuud 50, 40, 30 cm. Küsi hinda! Tel 5550 5574, 600 5323, Holmes&Meyers

Müüa 5-toal krt Orgital 3/3.5662 4280

Müüa 3toaline korter Pärna t. 5615 1664

Müüa küttepuid. 5190 6548

Müüa 3toal korter Märjamaa alevis. Hind 23 950 EUR. 5342 7494

Müüa mugav 2toal krt Orgital. 5691 0895

Müüa sõnnikut. 5190 6548

Müüa laudu ja prusse. 5664 2995

Müüa tupiktänava viimane krunt, elamumaa 100%, Märjamaa Liiva 6a, pindala 2668 m2. Hind 35 000 EUR Kontakt: 52 52 477

Müüa mulda, 4 eurot tonn. 505 9434

MITMESUgUSTKanalisatsiooni- ja veetorustike, drenaaži ehitus. Septikute-kogumismahutite müük ja paigaldus. Teeme Teie maamajja korraliku joogivee ja reoveesüsteemi. Konsultatsioon hajaasustusprogrammi raames. Buldooseri, ekskavaatori ja kalluritööd.Töid teostame

üle Eesti. www.jyritoru.ee email: jyritoru@jyritoru.ee Tel 5814 5117, 515 1985

Puurkaevude rajamine, projekteerimine,pumbad. www.puurkaevud.ee 51912748

Pottsepatööd: ahjud, pliidid, soemüürid, korstnad. 5395 6161

Müüa garaažiboks Uus tn 4. 524 4163

Safalo OÜ pakub tööd saemeestele ja võsalõikajatele. Info tel 5666 6955 või info@safalo.ee

Ekskavaator-laaduri teenus Märjamaal ja lähiümbruses. 5196 8841

Pakun lisateenistust pensionärile Märja-maalt abitöödel aias ja metsas. 505 9434

Esmaspäeval leitud vallamajas meeste tualetist prillid. Kätte saab sekretäri käest.

90 Ilmarise Viisimaa 12.05 Märjamaa alev87 Ilse Raid 12.05 Märjamaa alev85 Helmi Linnas 11.05 Kohatu küla84 Agnes Lillemaa 15.05 Mõisamaa küla80 Helmi Koch 13.05 Altküla küla79 Osvald Veesalu 13.05 Naistevalla küla78 Evald Ilumäe 12.05 Paeküla küla75 Helgi Volmer 9.05 Märjamaa alev70 Tipuli Saar 10.05 Kõrtsuotsa küla

Kliendikaardiga kõik kaubad RANGU KAUBAMAJAS

14. mail 10% ODAVAMALT

Müügil pesumasinad, külmikud ning elektri- ja gaasipliidid.

Välja 2 Märjamaa• Rehvitööd. Ühe rehvi vahetus

alates 5 eurost!• Kohapeal suur valik tuntud

firmade uusi ja kasutatud rehve. KõiK uued RehVid soodushinnaga.

Taastatud rehvid. Tule ja küsi!

• autode käsipesu

56 59 824jansenrehvid@hot.ee

ProCapRaamatupidamisteenused jamaksundusalane nõustamine

Tel: 52 47 662info@procap.eewww.procap.ee

Sõidukite konditsioneeride täitmine, kodumasinate remont.

OÜ Külmaline tel 5330 1720, 489 6400

www. kulmaline.ee

Uus tn 4 autoremondi töökojas SUVEREhVid, PLEKKVEL-

JED, montaaž, baLanSSEERiminE.

avatud E–L 9–175385 0955

oÜ Mau&Pojadteostab hoonete mõõdistamisi ja

geodeetilisi töid. Tel: 5301 9216;

e-mail: andres@mau.ee www.mau.ee

OÜ NETSESTReisijate vedu 19-kohaliste bussidega

kodu- ja välismaal. 524 4315, info@netsest.ee, Vahur Palu