)RVVLLON WXVWH S}OHWDPLQH &2 KHLWHG · 2020. 11. 11. · 6hw zzz folpdwhfroodjh ruj &2 rq roxolvlpdqwursrorrjlolqh lqlpwhnnholqh ndvyxkrrqhjddv .+* &2 khlwhgslulqhydg shdplvhowirvvllon

TheClim

ateCo

llage

-ET

-EE-Ad

ults

–V7

.2–04

/11/

2020

TäiskasvanuteleET-EEInimtegevused

1

Fossiilkütuste põletamine

9 GtC/aastas

Eesmärk: nullida CO2 heited

aastaks 2070

Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)5 7

CO2 heited

Metsade hävitamine

Fossiilkütused

Päikesekiirguse

peegeldumine

Päikesekiirguse

imendumine

Infrapunakiirgus

Kasvuhoone-efekt

15°C

-18°C

°C

Lisa kasvuhoonegaasi efekt

13

+ 5°C

+ 2°C+ 1°C

Temperatuuri tõus

21

Alli

kas:

Va

litsu

ste

vah

elin

e

Klii

mam

uu

tust

e N

õu

kogu

(IP

CC

)

Merejää sulamine

18Photo : NASA

Merevee taseme tõus

22

80 cm

40 cm

Alli

kas:

Va

litsu

ste

vahe

line

Klii

mam

uutu

ste

Nõu

kogu

(IP

CC

)

2

Tööstus

Set 1

www.climatecollage.org18

Merejää sulamine ei tekita merevee taseme tõusu (nagu jääkuubiku sulamine veeklaasis ei aja ka vett klaasis üle ääre).

Seevastu muutub merejää sulamise tagajärjel Maa kogupindala tumedamaks

ning imab rohkem päikesekiirgust.

Set 1

www.climatecollage.org

Alates 1900. aastast on mereveetase tõusnud 20 cm. See on kolme

teguri tagajärg: 1) Merevee soojuspaisumine

2) Liustike sulamine3) Mandrijää sulamine

22

Set 2


Tööstussektor kasutab fossiilkütuseid ja elektrit ning

tekitab seeläbi 40% kogu kasvuhoonegaasi heidetest

(KHG).

Set 1


CO2 on olulisim antropoloogiline(inimtekkeline) kasvuhoonegaas

(KHG). CO2 heited pärinevadpeamiselt fossiilkütustepõletamisest ja metsade

hävitamisest.Set 1

www.climatecollage.org13Kasvuhoonegaas on tavapärane nähtus

(muideks, kõige olulisem kasvuhoonegaas on veeaur). Ilma kasvuhoonegaasi efektita, planeetoleks 33°C külmem ja elu maal nagu me sedatunneme oleks võimatu… Aga inimtekkeline

süsinikdioksiid (CO2) ja teisedkasvuhoonegaasid (KHG) tugevdavad

naturaalset kasvuhooneefekti ja viivad kliimatasakaalust välja.

Set 1


Siin viitame me keskmise õhutemperatuuri tõusule Maa pinnal. See on alates 1900. aastast

tõusnud juba 1°C võrra. Olenevalt stsenaariumist tõuseb see 2100. aastaks 2°C -

5°C. Viimase jääaja lõpus (20 000 aastat tagasi) oli keskmine temperatuur ainult 5°C madalam

kui täna... Ja selle sulamine kestis 10 000 aastat.

TheClim

ateCo

llage

-ET

-EE-Ad

ults

–V7

.2–04

/11/

2020

ArutlemineEsitlemineLoovusMõtlemine

Aeg: üks tund, et paigutada aluspaberile kõik kaardid, üks tund, et illustreeridakollaaž, üks tund, et esitleda tulemusi, nende üle arutada ja maailma muuta!

Kaardid on jagatud viide pakki. Enne uue kaardikomplekti kasutamist asetage kõik eelneva kaardikomplekti kaardid põhjus-tagajärg seoses aluspaberile.

Mängu eesmärgiks on meeskonnaga koostöös asetada kliimamuutuse tegureid esitlevad kaardid põhjus-tagajärg seoste põhjal aluspaberile ning seejärel neid seoseid arvesse võttes kaardid nooltega omavahel ühendada.

Mängimiseks on Teil vaja ühte kaardipakki 6 - 8 inimese kohta, 2m² mängu aluspaberit, pliiatseid, kustukummi, markereid ja kleeplinti või kleepepastat.

Kuidas mängida?

Set 1


Siit algab kõik…

Set 1


Fossiilkütused on näiteks põlevkivi, kivisüsi, nafta ja maagaas. Neidkasutatakse peamiselt hoonete

temperatuuri reguleerimiseks, transpordi- ja tööstussektoris. Põlemisel tekitavad nad

CO2 heiteid.

Ehitiste soojendamine ja jahutamine

3

Transport

4

Metsade hävitamine

6

Põllumajandus

8

Muud kasvuhoonegaasid

9

CO2 kontsentratsioon (ühik: miljondikosa)

1000 miljondikosa

280 miljondikosa

410 miljondikosa

400 miljondikosa

Alli

kas:

Va

litsu

stev

ahe

line

Klii

mam

uutu

ste

Nõ

uko

gu

(IP

CC

)

11

Looduslikud süsiniku sidujadS

ourc

e :

GIE

C

12

Atmosfäär

Fotosüntees

1/2

1/4

Ookean 1/4

Ookeani hapestumine

Source : GIEC

Ook

ean

i ha

pes

tum

ine

erin

eva

tes

RC

P s

tsen

aar

ium

ites

(üh

ik: p

H)

24

Aerosoolid

10 Set 2


Pool iga-aastastest CO2 heidetest lendubatmosfääri ja teine pool imendub

looduslikesse süsiniku sidujatasse: - 1/4 vegetatsiooni (fotosüntees)

- 1/4 ookeani.

Set 2


Kui CO2 lahustub ookeanis, saabtemast H2CO3 ja siis HCO3 - need on happe ioonid. Selle reaktsioonitagajärjel ookeani pH tase langeb

ehk ookean hapestub.

Set 3


Ei, mitte aerosool-pihustid, mis teile ilmseltesimesena pähe tulid. Aerosoolid on

atmosfääris hõljuvad imepisikesed tahked võivedelad osakesed, mis tekivad fossiilkütuste

mitte täielikul põletamisel. Aerosoolid ohustavadinimeste tervist ja panustavad negatiivselt

kiirgusbilanssi (jahutades kliimat).

Set 2

www.climatecollage.org8Põllumajandus toodab vähesel määral

süsinikdioksiidi (CO2) heiteid, kuid toodab paljumetaani (CH4) - eriti veisekasvatuse ja riisi

tootmise tõttu ja palju lämmastikdioksiidi (N2O) -peamiselt väetiste kasutamise tõttu. Kokku

põhjustab põllumajandus 25% kasvuhoonegaasidest (KHG), kui arvestada ka

sellest tulenevat metsade hävitamist.

Set 2


Süsinikdioksiid (CO2) ei ole ainukekasvuhoonegaas, sellesse gaaside

gruppi kuuluvad veel peamiseltpõllumajanduse tagajärjel tekkivad

metaan (CH4), lämmastikdioksiid (N2O) ja veel mõned teised gaasid.

Set 2


Umbes pool CO2 heidetest püüavad kinnilooduslikud süsiniku sidujad, teine pool

jääb aga atmosfääri. CO2 kontsentratsioonon tõusnud 280-lt 410-le ppm

(miljondikosa).

Set 2

www.climatecollage.org3Ehitiste (elumajade ja

ärihoonete) soojendamiseks ja jahutamiseks kasutatavad

fossiilkütused ja elekter tekitavad 20% kogu kasvuhoonegaasi

heidetest (KHG).

Set 2


Transpordisektor on tugevalt naftast sõltuv ning tekitab seeläbi

15% kogu kasvuhoonegaasi heidetest (KHG).

Set 2


Metsade hävitamine tähendabpuude raiet või maha põletamistulatuses, mis ei võimalda metsa

iseseisvat taastumist. 80% metsadehävitamist tehakse

põllumajanduslikul otstarbel.

Energiaeelarve

Jää sulamine

Pinnasesse hajumine

0,03

0,03

Ookean

Atmosfäär0,01

0,93

Alli

kas:

Val

itsu

ste

vahe

line

Klii

ma

muu

tust

e N

õuk

ogu

(IP

CC

)

14

2,3 W/m²

Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)

15

Aerosoolid

Kasvuhoone-efekt

Kiirgusbilanss

Liustike sulamine

16

Veetemperatuuri tõus

17

Mandrijää

19

+ 7m

+ 54mAllikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)

Veeringe häired

RCP stsenaariumi 8.5 ennustatav sademete koguse muutus aastatel 2081-2100 võrreldes

perioodiga 1986-2005.

20

Lupjumisprobleemid©

no

aa

23

Maapealne bioloogiline mitmekesisus

25

Ajutised üleujutused

26 Set 4


Kui pH langeb, muutub eksoskelettide teke keerulisemaks.

Set 4


Temperatuuri ja veeahela muutused mõjutavad loomasid ja taimi: nad migreeruvad või surevad välja,

harvematel juhtudel võivad nad ka vohada.

Set 4

www.climatecollage.org26Veeahela häirimine võib tekitada

veetaseme tõusu või langust. Veetasemetõusu korral võib tekkida ajutine üleujutus.

Kui maapind on eelnevalt põua pooltkuivatatud, siis on üleujutuse tagajärjed

hullemad, sest vesi jookseb möödamaapinda selle asemel, et maapinda

imbuda.

Set 3


Ookean imab 93% maale kogunenud energiast. Seega on

tema temperatuur kasvamas, eriti ülemistes kihtides. Soojenedes

suureneb ka vee maht.

Set 3


Mandrijää ehk suure paksuse ja pindalaga liustikud asub Gröönimaal ja Antarktikas. Kui nad täielikult sulavad, kergitavad nad merevee taset Gröönimaa puhul 7 m ja

Antarktika puhul 54 m.

Set 3


Aurustumine ookeani pinnalt kasvab kui ookeani ja atmosfääri temperatuur

tõusevad. Seeläbi tekib rohkem vihmapilvi ja sademeid. Samasugune aurustumise fenomen eksisteerib ka maapinna ja õhu vahel, kuivatades maapinda ja tekitades

põudasid.

Set 3


See graafik selgitab, kuhu tasakaalust väljas kiirgusbilansi tagajärjel Maale kogunev lisa-

energia neeldub: see soojendab ookeani, sulatab jääd, hajub

maapinda ja soojendab atmosfääri.

Set 3


Kiirgusbilanss on näitaja, mis mõõdab igalsekundil maale jõudva ja maalt tagasi

kiirguva energiahulga vahet. Kiirgusbilansson inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tõttupositiivne (3,1 W/m²) ja aerosoolide tõttunegatiivne (-0,8 W/m²), seega kokku 2,3

W/m².

Set 3


Peaaegu kõik liustikud on massi kaotanudja sajad neist on juba täielikult kadunud,

tõstes sulades merevee taset. Need samadliustikud mängivad olulist rolli magevee

allikatena.

Mere bioloogiline mitmekesisus

27

Tsüklonid

34

Pteropodid ja kokolitofoorid

29

Põuad

30

Kestvad üleujutused

33

Haigusevektorid

28

Mageveevarud

31

Põllumajanduse saagikuse langus

32

Metsatulekahjud

35 Set 5


Mageveevarusid mõjutavad muutused vihmasajus ja liustike

kadumine, millel on veevoolu liikumises regulatiivne roll.

Set 5


Toidu tootmist võivad mõjutada temperatuur, põuad, äärmuslikud ilmastikuolud, ajutised ja kestvad

üleujutused (nt Niiluse delta).

Set 5


Forest fires start more easily during droughts and heat waves.

Set 4


Veeahela häirimine võib põhjustada Maa üldise veekoguse tõusu või langust. Kui

need häired põhjustavad veetaseme langust, on tegemist põuaga. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste

Nõukogu) teadlased on hinnanud, et põuad võivad tulevikus sageneda.

Set 4


Tsüklonid ja ilmastikuhäired toovad kaasa tuule (seeläbi ka lained) ja madala rõhu. 1

hektopascali suurune rõhulangus tähendab aga 1 cm suurust veetaseme tõusu.

Seetõttu võib see põhjustada rannikualade üleujutamist, mida süvendab globaalse

soojenemise põhjustatud merepinna tõus.

Set 5

www.climatecollage.org28Kliima soojenemise tagajärjel

migreeruvad loomad. Mõned neist kannavad haigusi ja levitavad neid

migreerudes aladele, kus elanikkond ei ole neile haigustele

immuniseeritud.

Set 4


Kuna pteropoodid ja kokolitofoorid on toiduahela alus, siis nende kadumisel

on kogu mere bioloogiline mitmekesisus ohustatud. Olulist rolli

mängib ka ookeani soojenemine.

Set 4


Tsüklonid kasutavad ookeani pinnal olevate soojade vete energiat.

Nende jõud on kliimamuutuste tõttusuurenenud. Globaalse

soojenemise tõttu muutuvad nadtugevamaks.

Set 4


Pteropoodid on zooplanktonid ja kokolitofoorid on fütoplanktonid. Nendel mikroorganismidel on

lubjarikas koor.

Kuumalained

36

Näljahäda

37

Inimeste tervis

38

Kliimapagulased

39

Relvastatud konfliktid

40

Igikelts

41

Metaanhüdraadid

42

1

43

10

2

5

6

8 9

14

16 1718

19

20

21

22

27

25

26

28

30

31

32

33

34

35

36

37 38

39 40

42 41

https://prezi.com/view/tJJYWcXs12lz9cXCngmH/

11 13

15

Korrektsioon

Korrektsioon

TheClim

ateCo

llage

-ET

-EE-Ad

ults

–V7

.2–04

/11/

2020

TäiskasvanuteleET-EE

Set 5


Metaanhüdraadid (või metaanklatraadid) on ookeani põhjas mandri nõlvadel moodustunud jäävorm, mis sisaldab

metaanimolekule. Üle + 2°C temperatuuritõus võib nad ebastabiilseks

muuta.

TheClim

ateCo

llage

-ET

-EE-Ad

ults

–V7

.2–04

/11/

2020

Skäneerige, et meieni jõuda!

MTÜ Fresque du Climat kontaktandmed: +33 7 52 10 59 44 / [email protected]

Kliimakollaaži autori Cédric Ringenbach-i kontaktandmed: +33 7 54 57 86 65 / [email protected]

Igasuguse ärilise kasutamise puhul tuleb maksta MTÜ-le Fresque du Climat10% saadavast tulust voi 3€ mängija kohta kui mängujuht ja korraldaja on ettevotte / asutuse töötajad. Litsentsi täpne kirjeldus on saadaval siin: https://fresqueduclimat.org/licence/Mängu tulu eest tuleb maksta MTÜ-le Fresque du Climat siin: www.fresqueduclimat.org/droits/

Kasutuslitsents mitteäriliseks otstarbeks on Creative Commons BY-SA-NC.

Kliimakollaaži töötas välja Cédric Ringenbach ja selle levitamisegategeleb Kliimakollaaži MTÜ.

Eesti keel

ET-EE

TheClim

ateCo

llage

-ET

-EE-Ad

ults

–V7

.2–04

/11/

2020

ArutlemineEsitlemineLoovusMõtlemine

Aeg: üks tund, et paigutada aluspaberile kõik kaardid, üks tund, et illustreeridakollaaž, üks tund, et esitleda tulemusi, nende üle arutada ja maailma muuta!

Kaardid on jagatud viide pakki. Enne uue kaardikomplekti kasutamist asetage kõik eelneva kaardikomplekti kaardid põhjus-tagajärg seoses aluspaberile.

Mängu eesmärgiks on meeskonnaga koostöös asetada kliimamuutuse tegureid esitlevad kaardid põhjus-tagajärg seoste põhjal aluspaberile ning seejärel neid seoseid arvesse võttes kaardid nooltega omavahel ühendada.

Mängimiseks on Teil vaja ühte kaardipakki 6 - 8 inimese kohta, 2m² mängu aluspaberit, pliiatseid, kustukummi, markereid ja kleeplinti või kleepepastat.

Kuidas mängida?

Set 5


Kujutage ette, et elate kohas, mis on kliimamuutusest imeliselt säästetud. Mitu miljardit inimest võivad tulevikus

tahta seda kohta teiega jagada.

Set 5


Nii ei tohiks me lasta sel lõppeda…

Set 5


Igikelts tähendab püsivalt külmunud maad. Hetkel näeme, et see hakkab sulama, vabastades õhku maa all ladustuvat

metaani (CH4) ja süsinikdioksiidi (CO2). Kuikliima soojeneb üle + 2°C, voib see

protsess kiireneda ja see voib omakordatekitada kliimamuutuse ahelreaktsiooni.

Set 5


Üks temperatuuri tõusu ilmingutest on kuumalainete tihenemine.

Set 5


Näljahädade põhjuseks võib olla põllumajanduse saagikuse langus ja mere bioloogilise mitmekesisuse

vähenemine.

Set 5


Näljahäda, haigusvektorite paigast nihkumine, kuumalained ja relvastatud konfliktid võivad mõjutada inimeste tervist.

Documents

)RVVLLON WXVWH S}OHWDPLQH &2 KHLWHG · 2020. 11. 11. · 6hw zzz folpdwhfroodjh ruj &2 rq roxolvlpdqwursrorrjlolqh lqlpwhnnholqh ndvyxkrrqhjddv .+* &2 khlwhgslulqhydg shdplvhowirvvllon