Täna infolehes:

Saarepeedi valla rahvas arvudes

1

Vallavalitsuse ja volikogu istugid

2

Uus sotsaaltoetuste maksmise kord.

3

Saarepeedi Vallavalitsuses 3

Unistustel on oht täituda! 4

Saarepeedi Kooli- kohalik hariduselu 175. juubeli

4

Lasteaia tegemised. 4

Saarepeedi kooli noored suusatajad saabusid Lillehammerist koju

5

Väärikad tähtpäevad. 5

Jüri Jaakson 140 6

Rahvamaja elektrisüsteemi renoveerimine

6

Veel riigiabist. 6

Aitame raskel talvel metsloomi!

7

Spordiuudised. 7

Rahvamaja tegemistest. 7

Saarepeedi valla kultuuri- ja spordikalender 2010.

8

Teated ja info. 8

Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril 2010 Saarepeedi vallas 1219 inimest, neist 634 meest ja 585 naist. Külade lõikes oli rahvaarv järgmine: Auksi 60, Aindu 33, Karula 197, Kokaviidika 23, Moori 33, Peetrimõisa 199, Saarepeedi 336, Taari 34, Tobraselja 75, Tõnissaare 30, Võistre 83 ja Välgita 116. Aasta jooksul lahkus vallast 83 inimest, neist 4 välismaale ( Soome 3 ja Tšehhi 1) ja valda saabus 79 inimest, neist 1 välismaalt (Soomest). Sündis 10 ja suri 16 inimest. Sellised on valla rahvastiku ametlikud andmed, kuid tegelikkus erineb sellest kindlasti. Tore on tõdeda, et sel aastal registreerisid paljud siin vallas juba varem elanud inimesed ka ametlikult oma elukoha Saarepeedi vallas. Arvan, et suur osa selles oli ka sügisestel valimistel ja asjaolul, et inimesed soovisid kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkida ja oma hääle valimistel anda. See on igati positiivne tendents ja loodame, et see ka tulevikus nii jätkub. Endiselt elab aga meie valla territooriumil palju sellised inimesi, kes oma elukohta siin registreerinud ei ole. Levinud on ka vastupidine variant – inimene on ammu vallast lahkunud, kuid oma uue elukoha jätnud registreerimata ja seega endiselt Saarepeedi valla elanike registris. Kui nüüd sellises peres on ka lapsed, kes on asunud õppima uues elukohajärgses koolis, kaasneb sellega vallale kohustus tasuda nende laste õ p p ek oh t ad e m a k s u mu s s e l l e l e omavalitsusele, kus lapsed koolis käivad ja see on ühe õpilase kohta üpris suur summa ja suur koormus ka valla eelarvele. Palju on ka sellised majapidamisi, kuhu on registreeritud üks liige, elab aga terve perekond. Eriti levinud on see just linnaümbruse uutes elamutes. Sellisel

käitumisel on muidugi mitmeid põhjusi ja üks levinumaid on lastele linnas lasteaia või koolikoha tagamine. Inimlikult on see isegi arusaadav, kuid panen kõigile südamele, et rahvastikuregistri seaduse § 391 järgi on isik kohustatud uude elukohta elama asumisel 30 päeva jooksul selle aadressi rahvastikuregistr isse kandma. See kehtib ka üürnike kohta. Seepärast soovitan nii üürnikel kui ka elamispinna omanikel vaadata nimetatud seadust § 45 (rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise alused), § 46 (rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmine omaniku õ i g u s t a t u d n õ u d m i s e l v õ i kohtuotsuse alusel) ja § 471(elukoha aadressi muutmine teiste riiklike registrite andmete alusel isikutel, kes elavad kohaliku omavalitsuse territooriumil, kuid aadress on teises omavalitsuses) ning §472 (ruumi omaniku õigused ja kohustused). 2011. aastal toimub Eestis 11. rahva ja eluruumide loendus. Hea kodanik, kes Sa elad Saarepeedi vallas, kuid e i o l e o ma e lukoh ta s i i n registreerinud, esita vallavalitsusele elukoha teade ja registreeri end Saarepeedi valla elanikuks! Täpsem info tel 43 90 120 või reet@saarepeedi.ee Reet Maks Sekretär-asjaajaja

Saarepeedi valla rahvas arvudes

S A A R E P E E D I V A L L A I N F O L E H T

VEEBRUAR 2010

Nr 53

Saarepeedi sõnumid Nr 53 2

22. detsembri istungil: Määrati ühekordne sotsiaaltoetus valla

eelarvest toimetulekuraskuses isikule hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks summas 2000 krooni. Ühele isikule eraldati 10 m3 küttepuid.

Määrati toimetulekutoetused summas 21027 krooni.

Seati hooldus sügava puudega isikule ning määrati hooldajatoetus.

Peatati ühele isikule lapsetoetuse maksmine ning teisele isikule jätkati peretoetuse maksmist.

Muudeti Saarepeedi Vallavalitsuse 14.07.2009 korraldust nr 147.

Moodus ta t i Saarepeed i va l la terviseprofiili töörühm.

Muudeti Saarepeedi Vallavalitsuse 24.03.2009 korraldust nr 61.

Määrati katastriüksustele koha-aadres-sid ja sihtotstarbed Naano kinnistul.

Otsustati maade ostueesõigusega erastamine: Saarepeedi külas Naano ja Metsa tee maaüksustel.

Väljastati Välgita külas asuvale üksikelamule kasutusluba.

Eraldati valla 2009.a eelarve reservfondist 13500 krooni MTÜ-le Saarepeedi Noorteklubi SNAK projekti kaasfinantseerimiseks.

12. jaanuari istungil: Määrati ühekordsed sotsiaaltoetused

valla eelarvest toimetulekuraskustes isikutele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks summas 623 krooni. Ühele isikule eraldati 10 m3 küttepuid.

Määrati projekteerimistingimused: Eesti Energia Võrguehituse AS-le

K a r u l a k ü l a s U u s - K a r u l a maaüksusel kapptelefonijaama liitumisühenduse projekteerimiseks;

ELTEL Networks AS-le Karula külas Uus-Karula ja Karula maja maaüksusel Raadiolingi masti ja RITTALI kappte le foni jaama projekteerimiseks;

S a a r e p e e d i V a l l a v a l i t s u s e l e Saarepeedi külas Saarepeedi vee- ja k a n a l i s a t s i o o n i t r a s s i d e rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Kinnitati Saarepeedi küla vee- ja k a n a l i s a t s i o o n i t r a s s i d e rekonstrueerimise ehitusprojekti koostaja leidmiseks korraldatud hanke tulemused ning tunnistati e d u k a k s p a k k u j a k s S K A Inseneribüroo OÜ.

Määrati katastriüksusele koha-aadress Saarepeedi vald, Kokaviidika küla, Kivinõmme.

Otsustati kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine Saarepeedi külas.

26. jaanuari istungil: Määrati toimetulekutoetused summas

16788 krooni. Määrati ühekordne sotsiaaltoetus valla

eelarvest toimetulekuraskuses isikule.

Kinnitati ühekordse sotsiaaltoetuse avalduse vorm.

Kehtestati sotsiaaltoetuste määrad 2010. aastaks:

sünnitoetuse määr 5000 (viis tuhat) krooni;

matusetoetuse määr 2000 (kaks tuhat) krooni;

põhikooli kiitusega lõpetaja toetus 300 (kolmsada) krooni;

gümnaasiumi, kutseõppeasutuse kuldmedaliga/kiitusega lõpetaja toetus 600 (kuussada) krooni;

gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetaja toetus 400 (nelisada) krooni.

Muudeti mitteeluruumi kasutamise otstarvet ning väljastati kasutusluba.

Keelduti kasutusloa väljastamisest.

Vallavalitsuse istungid

17. detsembri istungil: Määrati maamaksumäär: 2,5 protsenti maa

maksustamishinnast aastas; 1,8 protsenti maa

maksustamishinnast aastas põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa eest.

Asutati Saarepeedi valla jäätmevaldajate register ja registri pidamise põhimäärus.

Algatati jäätmekava koostamine.

Toimus Saarepeedi valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava aastateks 2009 – 2025 1. Lugemine

Muudeti Saarepeedi Vallavolikogu 20. 12. 2007

määrust nr 47, kuna seda hinda mida AS Viljandi Veevärk soovis esialgu 2009. a kehtestada, ei rakendatudki ( määrus puudutab Viljandi linnaümbruse tarbijaid).

Määrati vallavanema asendajaks Aldur Künnapuu.

Kinnitati vallavanema isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise hüvitiseks 4 krooni kilomeetri eest.

Võeti vastu Saarepeedi valla 2009. a II lisaeelarve.

Toimus Saarepeedi valla 2010.a eelarve 1. lugemine.

21. jaanuari istungil: Algatati Saarepeedi valla

terviseprofiili koostamine. Määrati SA Viljandimaa

Hoolekandekeskuse nõukogu

liikmeks vallavanem Salme Koplikask.

Kehtestati Saarepeedi valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord.

Suleti Saarepeedi valla 2009. eelarveaasta assigneeringud.

Toimus Saarepeedi valla jäätmekava 2010-2014 1. lugemine.

Volikogu istungid

Siinkohal toon välja muutused võrreldes eelmise määrusega. Mõisted, mis on määruses kasutusel: Vähekindlustatud isik- isik, kelle kuusissetulek on alla 2500 krooni; Vähekindlustatud pere- pere, kelle sissetuleku piiriks üksi elavale isikule on 2500 krooni. Pere teise ja iga järgneva liikme sissetuleku piiriks on 75% pere esimese liikme sissetuleku piirist (s.o 1875 krooni); Paljulapseline pere- pere, kus on kolm või enam kuni 18-aastast (kaasa arvatud ) last. Sünnitoetuse väljamaksmiseks esitab taotleja 3(kolme) kuu jooksul arvates lapse sünni registreerimisest ja aastaseks saamisest Saarepeedi Vallavalitsusele kirjaliku avalduse. Sünn i toe tus t e i maks ta , ku i sünnitoetust maksti ühele vanematest teisest omavalitsusest. Sünnitoetuse teist osa ei maksta, kui taotleja ei ole saanud sünnitoetuse esimest osa. Toetus lasteaia toiduraha katmiseks. T o e t u s t o n õ i g u s t a o t l e d a paljulapselisel perel, Saarepeedi lasteaia toiduraha katmiseks, kelle kolm last käivad üldharidus koolis ning vähekindlustatud perel. Koolitoidu toetust makstakse taotlejale, kes kasvatab ühte või enamat gümnaasiumis õppivat last ning kes on vähekindlustatud isik/pere. Toetus on mõeldud haridusasutuses toidukulude kompenseerimiseks. Toetuse määra ühe toidupäeva kohta kehtestab vallavalitsus. Toetust õpilaste sõidukulude ka tmiseks on õ igus tao t leda

lapsevanemal, kelle üldhariduskoolis õppiv laps kasutab ühistransporti igal koolipäeval üheks sõiduks kodust kooli ja tagasi ning huvialaringides osalemiseks maakonna piires. Taotlus tuleb esitada iga kuu 5. kuupäevaks. Küttepuude toetust on õigus taotleda üksikul eakal või eakate paaril ning töövõimetuspensionäri l , kel le l puuduvad seadusjärgsed hooldajad ning: 1) kes on vähekindlustatud isik ja kelle majanduslik olukord ei võimalda oma sissetulekutest kütet osta; 2) kes oma tervisliku seisundi tõttu vajab kõrvalist abi ja ei ole ise võimeline küttepuid varuma; 3) kes ei oma metsamaad. Toetust küttepuude os tmiseks on õ igus tao t leda vähekindlustatud peredel, kes ei oma metsamaad. Küttepuude taotlemise avaldus tuleb esitada hiljemalt jooksva aasta 31. märtsiks. Erandkorras, perekonna sissetulekute olulisel vähenemisel, võib taotleja esitada avalduse ka muul ajal. Toetust retseptiravimite ostmiseks makstakse vähekindlustatud isikule/perele 50% ravimite maksumusest, kes põeb pikaajalist või kroonilist haigust. Erandjuhtudel võib vallavalitsus otsustada teisiti. Toetust prillide ostmiseks makstakse lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale kuni 19-aastasele lapsele prillide ostmisel 50% prilliklaaside maksumusest ning erandjuhtudel vähekindlustatud isikutele. Paar punkti lisati juurde ka osaliselt va l l a poo l t f inan t seer i t ava le

hoolekandeteenuse paragrahvile. Seadusjärgse ülalpidamiskohustusega isiku(te) olemasolu korral määratakse ülalpidamiskohustusega isiku(te) osaluse suurus hoolduskulude katmisel , arvestades is iku(te)majanduslikku toimetulekut ja varanduslikku seisu. Juhul kui hooldatav suunatakse osaliselt valla poolt finantseeritavale statsionaarsele hooldusele ning h o o l d a t a v a l e i o l e ülalpidamiskohustusega isikut ega kedagi teist, kes osaleb hooldatava ülalpidamiskulude katmisel ning hooldataval on kinnisvara või elamu ja hooned vallasvarana, võib vald sõlmida isikuga lepingu olemasoleva vara arvelt ülalpidamiskulude katmiseks. Vald võtab sellisel juhul e n d a l e k o h u s t u s e k a n d a ülalpidamiskulud kuni hooldatava elu lõpuni. Uues määruses põhikooli , gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetaja toetust ei ole. Vallavalitsuse poolt kinnitati ka uus s i s s e t u l e k u t e s t s õ l t u v a t e sotsiaaltoetuste blankett, mille leiab valla koduleheküljelt. Uue Saarepeedi Vallavolikogu „ S a a r e p e e d i v a l l a e e l a r v e s t sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ määrusega saate tutvuda valla koduleheküljel, Saarepeedi ja Karula raamatukogus. Kätlin Sarapuu Sotsiaalnõunik

Alates 29. jaanuarist 2010 kehtib uus määrus „Saarepeedi valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“.

Alates 25. novembrist on uue vallasekretärina ametis Gerly Sankovski. Gerly on sündinud 1986.a Viljandis, 2005. aastal lõpetas ta Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi reaalharu klassi. Samal aastal jätkas ta õpinguid Sisekaitseakadeemias halduskorralduse erialal haldusjuristi süvaõppes, mis nüüdseks on läbitud. Gerly on olnud praktikal Siseministeeriumis, Päästeametis ja Viljandi Linnavalitsuses ning on töötanud mõnda aega ka projektijuhina, koostanud projekte nii EAS-i kui PRIA-sse.

Vallasekretäri ülesannete hulka kuulub vallavolikogu ja -valitsuse istungite materjalide ettevalmistamine, õigusaktide vormistamine, vallavolikogu ja -valitsuse liikmete õigusalane nõustamine, perekonnaseisutoimingute registreerimine, notariaaltoimingute teostamine (dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ja avalduse tõestamine) jms. Vallasekretär loodab meeldivale koostööle. Küsimuste ja/või murede

korral võite pöörduda vallasekretäri poole e-maili aadressil gerly@saarepeedi.ee või numbril 439 0135.

Saarepeedi Vallavalitsuses asus tööle uus vallasekretär

Saarepeedi sõnumid Nr 53 3

Saarepeedi noortekeskusel on nüüd olemas oma kõrgkuumusahi. Ahi on saadud projektide Euroopa Noored ja Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Saarepeedi Vallavalitsuse kaudu. Meret Anson, kes töötab nii noortetoa juhina kui ka Saarepeedi Koolis huvijuhina, on võitnud kindlalt koha noorte südames. Meret on otsija ja eestvedaja, tegija. Nii sai ka teoks unistus ahjust. Mõned Saarepeedi noored olid eelnevalt saanud kätt p r o o v i d a V õ h m a l a s t e - j a

noortekeskuses klaasi lõikamises ja sulatamises…. Nüüd on võimalus teha seda ise siin Saarepeedil. Lisaks klaasi sulatamisel ja vitraažidele võimaldab ahi teha keraamikat ja portselanimaali.

Meeldivaks teeb olukorra see, et mitte ainult noored, vaid igaüks, kes tahab ise teha, saab ja võib tulla õppima. Mulle meeldib juhendajana näha seda rõõmu, mis peegeldub tegijate silmist. Oma valmistatud ehted, klaasvitraaž… oma maalitud tassid ja lauanõud, seinataldrikud… Sinu unistus saab

teoks!

Teisipäeviti 16.00-18.00 koguneb Saarepeedi Kultuurimajas käsitööring. Alustame klaasi lõikamise ja sulatamisega ning sellel kuul on ongi põhitähelepanu klaasil, siis võtame lisaks portselanimaali. Infot saab telefonil 523 4605 ja 439 0173 Kohtumiseni!

Enna Tikas

Käsitööringi juhendaja.

Unistustel on oht täituda!

Oktoobris 2010 täitub 175 aastat sellest, kui Saarepeedi mail hakati haridust andma. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisega anname avalöögi Saarepeedi Kooli juubeliaastale. Sellega seoses on plaan igakuised üritused koolis siduda läheneva juubeliga. Erinevate Saarepeedi Kooli teemaliste võistluste, näituste,

mängude ja matkadega tahame viia killukese kohalikku ajalugu iga meie kooli õpilaseni.

Lähiajal on plaanis kohtuda Saarepeedi Kooli vilistlaste esindajatega, et kavandada sügisel toimuvat kooli sünnipäevapidu. Es imene koosolek to imub 26.veebruaril kell 15.00 Saarepeedi Koolis. Ootame kõiki Saarepeedi

Kooli endiseid õpilasi ning töötajaid nõu ja jõuga kaasa aitama!

Info telefonidel: 5300 5285 (Enna Tikas), 5330 0553 (Meret Anson) ja 520 6149 (Marek Tanvald)

Saarepeedi Kool – kohaliku hariduselu 175. juubeli künnisel

Märkamatult on möödunud selle õppeaasta es imene poolaasta . L a s t e a i a p e r e o n j ä t k u v a l t rohkearvuline, kahe rühma peale kokku 40 last ning järjekorras veelgi mudilasi. Meie õppeaasta algas suure rõõmuga, sest valminud oli uus mänguväljak, mida aastaid ootasime. Mänguväljaku teostamiseks kirjutas projekti Salme Koplikask ning rahastati LEADER programmist ja omaosaluse tasus Saarepeedi Vallavalitsus. Traditsiooniliselt algas õppeaasta lasteaia sünnipäeva tähistamisega ning mänguväljak oli justkui kingitus pidupäevaks. Uutel atraktsioonidel jätkub tegevust igas eas mudilastele. Täname selle eest Salmet ja Saarepeedi vallavalitsust. Eelmisel poolaastal tähistasime rahvakalendri tähtpäevi ja tegime erinevaid temaatilisi üritusi. N ovembr i s o l i mee l eo lukas

isadepäeva õhtu Mesilaste rühmas, mida aitas läbi viia tööõpetusõpetaja Kalmer Lind. Isad meisterdasid tema juhendamisel lastega linnumaju ning lastele meeldis väga õhtupoolik oma isaga. Üheks uueks ürituseks oli koos kogu k o o l i p e r e g a a d v e n d i k ü ü n l a süütamine . Mitu aastat oleme lasteaiaga k o r r a l d a n u d h e a t e g e v u s l i k k u jõululaata, kuid seekord said vanemad ühel õhtul õppida tegema erinevaid jõuluasju, et neid hiljem lastega koos kodus valmistada. Töötubades õpiti v a l m i s t a m a j õ u l u k a u n i s t u s i , pildiraame, piparkoogitainast ja vildist p ä k a p i k k e . T ö ö t u b a d e s o l i d õpetajateks Piret, Virve, Marju, Maarika, Merle, Eda ja Liivia. Meeldejäävaks sündmuseks oli jõulumaa külastamine Saarepeedi rahvamajas. Lastele meeldis etendus, rõõmu valmistas päkapikk. Eriti

meeldis lastele, et sai ise tädi Ille j u h e n d a m i s e l v a l m i s t a d a šokolaadikomme. Tänud toreda hommikupooliku eest Ille Mirkale. Aasta lõppürituseks oli meeleolukas kontsert koos jõuluvanaga. Ka sellel poolaastal on plaanis palju erinevaid ning põnevaid ettevõtmisi: vas t lad , sõbrapäev, Ees t imaa sünnipäev, teatripäev ja palju muud veel. Tahaks tänada vanemaid, kes on aidanud lasteaeda küll vahenditega või erinevates ettevõtmistes: Anu Õnne, Silja Houvonova, Liivia Kriisa, Kaidi Koplikask-Roostik, Kalmer Lind Päike käib juba kõrgemalt ja loodame kõik koos selle käreda külma üle elada. Nautige kaunist talve, sest sellist lund ei ole ju igal aastal. Kõike head soovides ! Saarepeedi lasteaiapere nimel, Maarika Kiisler

LASTEAIA TEGEMISED

Saarepeedi sõnumid Nr 53 4

31.01.2010 – 04.02.2010 toimus Norras, 1994.a. taliolümpiamängude linnas, Lillehammeris, Põhjamaade Koolispordi I Talvefestival. Kutsutud olid kõik põhjamaad ja Baltikum. Kohal olid nelja riigi esindajad: Island, Fääri saared, Eesti ja korraldajamaa Norra. Norrast oli kaks, ülejäänud maadest üks kool. Eestit esindas väike Saarepeedi kool. Kuidas kõik alguse sai? 2009. a . oktoobr is tu l i k ir i Koolispordiliidult teatega, et on võimalus osaleda Põhjamaade Talvefestivalil. Kulud tuleb kanda iseendil. Keegi vabariigi koolidest erilist huvi üles ei näidanud. Otsustasime proovida ja andsime nõusoleku osaleda, teadmata veel, mida see endast ette kujutab. Osutus päris tõsiseks väljakutseks, mis raputas igapäevarutiinist lahti. Aga me saime

hakkama! Eestit sõitsid esindama Saarepeedi Koolist Mari Uha, Jüri Uha, Simo Metsa, Kevin Raja, Kaisa Raja, Kairi Kangro, Tri in Lutter , Mariella Oja ja Kertu Kipper. Kõik päevad olid väga tihedalt sisustatud. Erinevate r i ik ide lapsed jaotat i omavahel gruppidesse ja siis tegutseti üheskoos, üksteist aidates ja toetades. T e i s e l p ä e v a l s u u s a t a s i m e hommikupoolikul kuulsal Norra Birkenbaineri maratoni rajal 15 km 21ºC külmaga. Õhtupoolikul viidi olümpiamängude bobi rajale, kus spetsiaalselt ehitatud 6-se bobiga kihutati kogenud juhi abil 80-100 km tunnikiirusega mäest alla. Jäime ellu! Kolmandal päeval meil vedas, saime

h o m m i k u p o o l i k u l s o o j a s o l l a , külastasime maailma vanimat suusatehast Madshust, mis alustas tootmisega 1906.a. Näidati maailma tippudele valmistatud s u u s k i j a tootmisruume, kuhu iga lihtsurelik ei satu. Päevane toodang on 500 paari suuski. Õ h t u p o o l i k u l matkasime metsas ja tegime lõket, ronisime

lumistel nõlvadel ja liuglesime pepulaudadega 350-400 meetrisest nõlvast alla. Vaatasime hüppemäel vene sportlaste treeningut. Neljandal päeval liikusime suuskadel, m e i l e k o r r a l d a t i e r i n e v a i d teatevõistlusi, mäest laskumisi, kus meie lapsed olid väga tublid ja kõik olid vaimustuses. Õhtul toimus isetegevus, kus esineti riiki tutvustava lühikavaga. Õhtu lõppes autasustamistseremooniaga, kus iga laps sai diplomi ja kuldmedali. Kaotajaid ei olnud. Kadestajaid ka polnud. Võitis sõprus! Meie lapsed olid nii tublid, et norrakad ei väsinud meid kiitmast ning kutsusid järgmiseks aastaks Birkenbaineri noortemaratonile. Kogus see sõit poleks saanud toimuda, kui poleks olnud häid toetajaid: Rootsi Mööbel AS, AS Oskar LT, Viljandimaa Spordiliit ja muidugi Saarepeedi Vallavalitsus ja Saarepeedi Kool. Suured, suured tänud Teile. Meie lapsed on tublid. Elmar Põder Suusatreener

SAAREPEEDI KOOLI NOORED SUUSATAJAD SAABUSID LILLEHAMMERIST KOJU

KULDMEDALITEGA

Jaanuaris ja veebruaris on mitmeid väärikaid ja olulisi tähtpäevi. 16. jaanuaril möödus 140 aastat Jüri Jaaksoni sünnist. Seda tähtpäeva tähistati tänavu vabariigis väärikalt. Eesti Pank korraldas piduliku aktuse, kuna J. Jaakson oli kauaaegne Eesti Panga president (1926-1940). Ka Vabariigi Valitsus pidas meeles endise r i i g i v a n e m a ( 1 9 2 4 - 1 9 2 5 ) j a k o h t u m i n i s t r i ( 1 9 1 8 - 1 9 2 0 ) sünniaastapäeva. Eesti Post aga andis välja Jüri Jaaksonile pühendatud postmargi. Riigikantselei ja Eesti Post korraldasid oma ürituse koos. Olin kutsutud sellele üritusele ja mul paluti rääkida, kuidas on riigimehe mälestust kodukohas jäädvustatud. Ütlesin ära. Samal päeval viisime lilli ja pärgi

Jaaksonite kivi juurde, mida korraldas vallavalitsus. Süütasime küünlad ja mõtisklesime nende kahe SUURE EESTLASE panusest Eesti riigi ja rahvusliku ülikooli rajamisel. Osalesin Eesti Panga pidulikul aktusel 19. jaanuaril, mis toimus Eesti Panga Iseseisvussaalis. Kohal oli väärikas seltskond, endiste riigivanemate ja panga presidentide järglased ja sugulased. Kohal oli ka Jüri Jaakson ise (vahakuju). Nõmme muusikakooli keelpillikoor tervitas kokkutulnuid väikese k o n t s e r d i g a . E t t e k a n n e t e g a „Riigivanem Jüri Jaaksoni elust“ esines Küllo Arjakas, „Jüri Jaakson, Eesti Pank ja suur majanduskriis“ esines Jaak Valge. Mõlemad mehed on

Viljandis töötanud. Küllo Arjakas ajalooõpetajana, Jaak Valge juhtis mõnda aega Viljandi arhiivi. Saali sissekäigu juures oli stend J. Jaaksonist, stendi keskel foto mälestuskivist Kokaviidikas. Stendi kõrval laual oli välja pandus ka SILLE KASE uurimistöö „ EESTI RAHVA TEENER JÜRI JAAKSON“, mis tänu Eesti Pangale sai trükiseks 2005.a (J. Jaaksoni 135. sünniaastapäev). Oma ettekande algul märkis K. Arjakas, et ainukesena on J. Jaaksoni elu ja tegevust uurinud Saarepeedi Põhikooli endine õpilane SILLE KASE. Ka Panga muuseumi juhataja Carmen Greim tundis huvi Sille vastu. Algasid ju meie suhted Eesti Pangaga 5 aastat tagasi just Panga muuseumis.

VÄÄRIKAD TÄHTPÄEVAD

Saarepeedi sõnumid Nr 53 5

Aktuse lõpus tänas Eesti Panga president härra Lipstok isiklikult ürituse organiseerijat, ettekandjaid ja ühe väikese maakooli õpetajat, kes on andnud oma panuse Jüri Jaaksoni mälestuse jäädvustamisele. Tänu avaldas ka MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. On meeldiv, kui su tööd on märgatud. Oli igati väärikas ja meeldejääv üritus. 2. veebruaril möödus 90. aastat TARTU RAHU sõlmimisest. Seda tähistati väärikalt Tartus. Küllap ka koolides. Kõik teavad, et Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ja Eestist sai iseseisev riik eestlastele vastuvõetava riigipiiriga. Vähem teatakse, kui palju pidi Venemaa kui kaotaja maksma Eestile kui võitjale kahjutasu. See oli 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Hobuvooriga käidi Eesti-Vene piirilt seda kulda ära toomas.

Tartu rahulepingu ISAKS peetakse JAAN POSKAT (1866-1920). Eesti 5-liikmelisse delegatsiooni kuulus ka JAAN SOOTS, kes teenete eest Vabadussõjas sai endale Karula mõisa südame. Vene delegatsiooni juhtis ADOLF JOFFE. Rahuläbirääkimised algasid juba 5. dets. 1919.a, kui sõjategevus alles käis. (1. dets. avati Tartus rahvuslik ülikool, kus tööd alustas ka Hermann Jaakson.) Läbirääkimised olid tulised, mille käigus vaieldi ja tarbiti ka ohtralt vägijooke. Joffele meeldis Napoleoni konjak. Kui läbirääkimiste käigus hakati üksteise peale karjuma, oskas Poska õigel ajal konjakiklaasid lauale panna või sauna kütte panna, kus pingeid maandada. Rahuleping allkirjastati 2. veebruaril 1920.a öösel kell 00.45. Joffele kingiti juustukera, mis oli nii suur ja raske, et

see veeretati tuppa. Oli ju Venemaal nälg. Jaan Poska pani rahuläbirääkimistega ohtu oma tervise. Juba 7. märtsil ta suri, o l l e s 5 6 . a a s t a n e . V ä i k e s e kõrvalpõikena olgu öeldud, et J. Poska lapselaps avaldas armastust ja palus oma tuleva abikaasa kätt Saarepeedil 1944.a suvel. Sellest ehk kunagi tulevikus pikemalt. Tulekul on 24. veebruar – meie RIIGI SÜNNIPÄEV. Ka see on tähtpäev, mida tuleks väärikalt tähistada. Meie maakond seda kahjuks ei tee. Vabariigi aastapäeva tähistatakse koolimajas, mitte „Ugala“ teatris, nagu seni. Loodan, et kool tähistab seda päeva väärikalt ja tunnustab oma tublisid õpilasi, nagu varasematel aastatel kombeks. Evi Eilonen

Saarepeedi mailt Kokaviidika külast pärit Eesti Vabariigi riigitegelase Jüri Jaaksoni sünnist möödus 16. jaanuaril 140 aastat. P e a l e v a l l a k o o l i j a V i l j a n d i kihelkonnakooli õppis Jüri Jaakson Tartu H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel õigusteadust Tartu Ülikoolis. Jüri Jaakson oli Eesti Vabariigi riigivõimuorganites tegev kuni 1940. aastani. Aastatel 1924–1925 oli ta riigivanem ja 1926–1940 Eesti Panga president. Jüri Jaakson on olnud juhtival kohal mitmetes seltsides s.h. Viljandi Põllumeeste Selts, Koidu Selts jt.

Jüri Jaakson vangistati NKVD poolt 14.06.1941 Tal l innas ning hukati Sverdlovski oblastis 1942. a. Jüri Jaaksoni sünnikohta tähistava mälestuskivi juures K o k a v i i d i k a l t o i m u s mälestushetk, kus osalesid vallavalitsuse ja kooli esindajad ning kohalikud elanikud. Oma tänuavaldusena saatis suurmehe mälestuseks lillekimbu ka Eesti Pank. Jüri Jaaksoni eluteest kõneles kokkutulnutele koduloo-uurija Evi Eilonen. Samal päeval toimus Tallinnas Jüri Jaaksonile pühendatud

postmargi esitlus, kus osalesid ka valla esindajad. Eesti Pangas toimunud mälestuspäeval osales Evi Eilonen, tänu kel le le on va lminud põhja l ik uurimistööd ja paigaldatud ka Jaaksonite mälestuskivi.

Jüri Jaakson 140

Saarepeedi rahvamaja elektrisüsteemi renoveerimine oli eelmise aasta üks suuremaid ettevõtmisi. Projekti maksumuseks oli 443950 krooni ja se l le rahas tamis t toe tas EAS Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest. Ligi 40 aastat tagasi ehitatud hoone elektrisüsteem oli amortiseerunud ja k a a s a j a e l e k t r i o h u tu s n õ u e t e l e mittevastav. Rahvamaja hoones asub kooli spordisaalina kasutatav aula, kus õh tut i to imuvad aeroobika ja sporditreeningud, keldris on jõusaal., pesemiseks saun ja duširuumid, kus suurt boilerit ja saunakerist toidab e lek ter . Majas on vee l hu lk

elektriseadmeid s.h. arvuteid, mida selle ehitamise aegadel polnud. Katuse vahe tamisega suurenes hoone piksekaitse ja maanduse vajadus. Projekti elluviimine venis pooleteise aastani. Esimene ehitaja valik osutus ebaõnnestunuks. Alles hiljem selgus, et tööde teostamiseks lepingu sõlminud Primerek OÜ ei saagi oma lepinguliste kohustustega hakkama. Uue konkursi tulemusena valiti töö teostajaks Enervent OÜ – tänu neile on nüüdseks rahvamaja keldris suur uus jaotuskilp, paigaldatud on 15 uut mõõtjat., uuendatud I ja II korruse jaotuskilbid ja keldrikorruse elektrisüsteem. Hoonele on paigaldatud nõuetekohane

piksekaitse ja maandus. Elekter peab turvaline ja ohutu olema – see oli projekti eesmärk. Veel riigiabist SA KredEx toetab Saarepeedi valla m u n i t s i p a a l - ü ü r i e l a m u f o n d i suurendamist 400 000 krooniga, mille abil saame soetada kolm korterit. Paljulapseliste perede kodutoetuse vahenditest on meie valla kolm talumaja uue katuse saanud.. S A K r e d ex a n n a b l a e n u k a korterelamute renoveerimiseks. Seda saavad taotleda korteriühistud.

Maire Palutaja

Rahvamaja elektrisüsteemi renoveerimine

Saarepeedi sõnumid Nr 53 6

Head Saarepeedi valla inimesed! Metskitse peetakse Eesti ilusaimaks metsloomaks. Rasketel talvedel võib hukkuda 1/3 asurkonnast ja isegi tunduvalt rohkem. Lisaks on metskits üldse kapriisne olevus, sest ta on toidu suhtes väga valiv ja haiguste suhtes teistest sõralistest tunduvalt tundlikum – eriti helmingtoosi suhtes. Talvel hukkunud metskitsede uurimine on näidanud, et neist üle 50% on talled ja viimastest enamus sokud. Tegu on kurtumusega, millele viitab täielik neeru-ja südamerasva puudumine, s o o l t e - j a k o p s u p õ l e t i k n i n g külmumine. Sageli on magu täidetud

kuuseokastega, mis viitab metskitsede püüdele kompenseerida veepuudust. See saabki talle hukatuslikuks. Talve l õ p u l s i s a l d a v a d k õ i g i s t potensiaalsetest toiduobjektidest kõige enam vett just kuuseokkad. Kuni metsk i tsedele on kät tesaadav puhmasrinde taimed – mustikas, pohl või talivilja oras on nad päästetud. Probleem tekib siis, kui lumikate ei võimalda neil igihaljaid ja suure veesisaldusega taimi enam kätte saada. Ka magamisase peab olema maa peal. Siinkohal pöördungi teie poole palvega abistada metskitsi silorullide, õunte, kartulite jt. mahlaste söötadega.

Kuiv hein on toidu nimistus viimasel kohal. Info saamiseks pöörduge kohalike jahimeeste või allakirjutanu poole telefonil 5143672. Söödad tulevad viia kohta, kus loomad liiguvad. Kui on märgata põldpüüsid, tuleks ka neile visata teri kuuskede alla. Mida kevade poole, seda nõrgemaks muutuvad loomad, sest pikk ja karm talv kulutab kogutud varud. Loodan teie loodushoolivusele ja heale koostööle.

Rudolf Toss Lembitu Jahiseltsi esimees

Aitame raskel talvel metsloomi !

Edukalt on Elioni Rahvaliiga B-grupi võrkpalliturniiril mänginud Saarepeedi valla naiskond. Lõuna regiooni, kuhu kuulusid Viljandi, Tartu, Võru ja Põlva maakonna naiskonnad saavutas Saarepeedi naiskond Viljandimaa alagrupis I koha alistades Tarvastu valla naiskonna 3:1,Pärsti 3:0 ja Kõpu 3:0.Vahegrupi mängus tuli alla

v a n d u d a v õ i s t - k o n n a l e " T õ i s t m u u d u " , k e s o l i komplekteeritud Võru ja Otepää n a i s - v õ r k p a l l u r i t e s t . 06.veebruaril sõidetud 38 km p i k k u s e l K õ r v e m a a Suusamaratonil saavutas Krista Metsaots 431 lõpetaja seas 302 koha. Naiste arvestuses oli Krista

23-s ja 40 aastaste naiste seas 3-s. Vancouveri olümpiamängudel on esindatud ka Saarepeedi valla mees. Nimelt kuulub Jaan Kallak E e s t i l a s k e s u u s a t a j a t e hooldemeeskonna koosseisu.

Paul Kolla Spordiorganisaator

SPORDIUUDISED

Kuigi on juba uus aasta tahaks ikka veel jõuludest rääkida. Jõulud olid rahvamajas kõige kiirem aeg. Lasteaia lapsed käisid rahvamajas külas nukuteatrit vaatamas ja päkapikuga komme valmistamas. Lapsed olid väga usinad ja maiad kommimeistrid. Tänan kõiki, kes olid nukuetendusega seotud: Kirke Jüris ja Anne –Katrin Peep ning „Rukkilille“ naised, kes laulud linti laulsid. Veel lisan kiidusõnad väikestele rahvamaja laululastele ja rahvatantsu naistele, kes palju vaeva nägid ja kõvasti harjutasid ning jõulupeol esinesid. Rahvatan tsu rühmaga läheme 2 7 .v e eb ru a r i l k a H a l l i s t e s s e loometantsupäevale teistega tantsulusti jagama! Niipalju siis möödunust aastast. Uuel aastal alustame uue hooga! Käsitööringi huvilised saavad kokku igal teisipäeval kell 16.00. 19. veebruaril peame Vabariigi

aastapäevapidu. Tantsuks mängib Ervin Lillepea ja vaadata saab lõbusat varietee programmi. Ootame kõiki peole! Meelepärane peo söök-jook tuleb endal kaasa võtta. 23.veebruaril kell 15.00 laseme v a s t l a l i u g u . L i s a k s v e e l traditsiooniline „Kuldne Käbi ja Känd“. Koguneme vana vallamaja taha suusaraja algusesse. Saab suusatada, kelgutada ning hobusega

reesõitu teha. Pärast mõnusat õues trallimist toimub autasustamine ja hernesupi söömine rahvamajas. Loodan, et tublid külavanemad p a n e v a d k a o m a k ü l a s t esindusvõistkonna välja. Eelmisel aastal õnnestus see neil väga hästi! Niipalju veebruari kuu tegemistest. Eelinfo ülejäänud aasta jooksul toimuvatest sündmustest leiate kultuuri- ja spordikalendrist. Kena kevadet!

Rahvamaja tegemistest

Saarepeedi sõnumid Nr 53 7

TEATED JA INFO

Veebruar 19.veebruar – Eesti iseseisvuspäeva pidu kell 20.00 Saarepeedi rahvamajas Ille Mirka Tantsuks Ervin Lillepea ja varietee programm 23.veebruar – Vastlapäeva tähistamine reesõiduga „Kuldne Käbi ja Känd“ algus kell 15.00 koolimaja juures suusatamise ja kelgutamise võistlused Ille Mirka, Paul Kolla, Meret Anson Märts 5.märts - Naistepäeva tähistamine kell 20.00 Saarepeedi rahvamajas Ille Mirka Tantsuks ans. “Kondor“ Ain Arula ja silmailu elava tulega Žonglöörilt Aprill 9.aprill – Naljaõhtu tuntud näitlejaga ja tantsuks Mait Maltise bänd Saarepeedi rahvamajas Ille Mirka 17. aprill – valla kevadturniir korvpallis Paul Kolla 30. aprill – Ansambel „Rukkilill“ 25- juubeliaastapäeva pidu Saarepeedi rahvamajas Ille Mirka, Sirje Rein jt. Mai 7.mai – Emadepäeva kontsert kell 18.00 Saarepeedi rahvamajas esinema on lubanud tulla Viljandimaa kammerkoor. Ille Mirka, Hedi-Kai Pai, Eda Anton, Meret Anson 20.mai – III Varesemägede trepijooks Paul Kolla Juuni 22. juuni – Saarepeedi valla jaanituli ja valla spordipäev, tantsuks mängib Raen Väikene

Meret Anson, Paul Kolla, Ille Mirka August 15.august – Saarepeedi valla küladepäev ja võistkondlik mälumäng Taari külas 28. august- Suvelõpupidu lastele Saarepeedi rahvamaja ees Ille Mirka, Meret Anson Oktoober 1.oktoober - Eakate päeva tähistamine Saarepeedi rahvamajas Ille Mirka 8. oktoober – Hooaja avapidu rahvamajas Ille Mirka 22-23.oktooer – Saarepeedi Kool 175- juubelipidustused rahvamajas Meret Anson Enna Tikas, Ille Mirka 28.- 29. oktoober –„Naabrimeeste“ 60 ja „Naabrinaiste“ 55 võrkpalliturniir Paul Kolla November 6. november – Hingedepäeva kontsert, rahvamajas Ille Mirka 13. november – Perepäev rahvamajas Ille Mirka, Meret Anson 20.november – Valla sügisturniir korvpallis Paul Kolla 27.november – Valla saalihokiturniir Paul Kolla Detsember 3-4 detsember – Jõulumaa muinasjutt lastele, rahvamajas Ille Mirka, Meret Anson 17.detsember – Saarepeedi rahvamaja 40- juubeliaastapäeva pidu ja valla jõulupidu Ille Mirka, Meret Anson 19. detsember – Eakate jõulupidu rahvamajas Ille Mirka, Kätlin Sarapuu, Linda Paakspuu

Saarepeedi valla kultuuri- ja spordikalender 2010

Veebruar 02. Maria Võsa 83 06. Linda Enn 84 07. Ivi Kasak 74 09. Jüri Aasav 70 16. Ülo Põldmaa 72 17. Johann Voll 78 20. Alli Berzina 72 21. Elli Voll 78 22. Adolf Johanson 74 25. Gustav Kuus 87 26. Vaike Jaadla 78 16. Aino Väljaots 72 21. Maimu Kass 76

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Märts 02. Jevdokia Vereskova 88 03. Elfriede Väli 81 07. Helda-Liivi Kolk 71 08. Liidia Kase 74 09. Martin Kase 89 16. Aino Väljaots 72 21. Maimu Kass 76

Aprillist muutub vee hind AS Viljandi Veevärgi teeninduspiirkonnas Planeeritud vee hinna tõusu lükkas AS Viljandi Veevärk edasi 2009.a kolmel korral – nüüd siis on otsus jõustunud, et vee hind muutub 1. aprillist 2010. Uued hinnad on ühtsed nii juriidilistele kui eratarbijatele: vesi 11, 25 kr ja reovesi 14,75 kr/m3 . Hinnale lisandub käibemaks. Saarepeedi volikogu poolt kinnitatud vastava otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.saarepeedi.ee

28.veebruaril kell 13.00 Välgita küla vastlapäev külavanema juures talus. Laseme vastlaliugu ja sööme hernesuppi, kõik on oodatud nii suured kui väikesed külaelanikud. Külavanem Arvo Mirka

Mälestame lahkunuid

Eino Härm 17. 12. 2009

Saarepeedi sõnumid Nr 53 8

TEATED JA INFO

Saarepeedi valla jäätmekava 2010-2014 eelnõu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 11. -25. veebruarini 2010.a. Jäätmekava eelnõuga on võimalik tutvuda Saarepeedi vallavalitsuse kantseleis ning Saarepeedi valla veebilehel www.saarepeedi.ee Ettepanekud jäätmekava eelnõu kohta esitada avaliku väljapaneku kestel kirjalikult Saarepeedi Vallavalitsusele aadressil: 70201 Saarepeedi Viljandimaa või e-mail: maire@saarepeedi.ee Jäätmekava eelnõu avalik arutelu toimub 26. veebruaril 2010. a. kell 13 rahvamaja teise korruse koosolekute ruumis.

Näitering ootab juurde huvilisi! Esmaspäeviti kell 18.00 toimub rahvamajas näitering. Valmistame ette koos näidendeid, õpime etüüde, avardame silmaringi, harjutame laval esinemist ning veedame mõnusalt aega. Oodatud on kõik huvilised. Näiteringi juhendaja TÜ VKA tudeng Maarit

Viljandi Jaani kirikus

Igal pühapäeval kell 10 on MISSA (jumalateenistus armulauaga) ja õhtul kell 20 õhtupalvus. Teisipäeviti kell 12 on keskpäevapalvus armulauaga. Reedeti kell 19 noorteõhtu Perejumalateenistused ja lastekirik on: 28.02 (paastuaeg); 28.03 (palmipuudepüha). Algus kell 10 Jaani kirikus. ÜLE-EESTILISED

OIKUMEENILISED KIRIKUNOORTE TALVEPÄEVAD PÕLTSAMAAL teemal “Naabrivalve” 12.-14. veebruaril 2010 . Oodatud on noored alates 13. eluaastast. Laulavad ja musitseerivad: Piret ja Tõnu Laikre, Trepikoja ning EEKBL Jõgeva Baptisti ja Mustvee Vabakoguduse noorte bänd jt. Esmakordselt toimub 14.veebruaril algusega kell 19.00 talvepäevade õhtuprogrammi raames noorte omaloominguliste lühifilmide konkurss „Naabrivalve”. Täpsem info talvepäevadel toimuva kohta kodulehel www.allikal.com või Jaani koguduse noortejuht Kalmerilt, 56 954 154

24.02 kell 12 Iseseisvuspäeva oikumeeniline tänujumalateenistus. Laulab Meeskoor “Sakala”

Loe kõigest täpsemalt meie kodulehelt www.eelk.ee/viljandi.jaani Kontakt: Õpetaja Marko Tiitus Marko.tiitus@eelk.ee 5341 3394

Õnnitleme lapse sünni puhul! Kristo Kalevi Hirvinen 28.11.2009 Laura Schulz 21.12.2009 Kelli Hansen 27.12.2009 Marten Miilen 06.01.2010 Keiti-Lisanne Hunt 02.02.2010

Saarepeedi sõnumid Nr 53 9

Tähelepanu juhatuse liikmed ja aruandlusega tegelejad!

Seminar „2009. majandusaasta aruande esitamine Äriregistrile“ Alates 1. jaanuarist 2010 tuleb kõik majandusaasta aruanded Äriregistrile esitada elektroonselt. Vastav seadus võeti vastu Riigikogus 29.10.2009 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234667 Mida see muudatus endaga kaasa toob?

Alates 2010. aasta 1. jaanuarist esitavad kõik äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes koostavad konsolideerimata raamatupidamise aruandeid Eesti hea raamatupidamistava alusel, elektroonse aruande Äriregistri Ettevõtjaportaalis, täites selleks etteantud vormid. Aruande esitamiseks peavad selle digitaalselt otse aruandluskeskkonnas allkirjastama kõik juhatuse liikmed (majandusaasta aruandele ei pea enam lisama nõukogu liikmete allkirju). Seda saab teha nii ID-kaardi kui Mobiili-ID vahendusel.

Esialgu on erandiks IFRS-i kasutajad, konsolideeritud aruannete esitajad, äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, kes esitavad aruandeid rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemi ning likvideerimis- ja lõpparuannete esitajad. Nemad esitavad 2010. aastal PDF-formaadis aruande.

Seega peavad alates 1. jaanuarist 2010 kõik ülaltoodud äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste

juhatuse liikmed, kes on Eesti kodanikud või Eesti elamisloaga, omama ja kasutama ID-kaarti ja digiallkirjastamist.

Seminari ajakavasse on lisatud ka ID-kaardi koolitus, mille käigus omandatakse praktilised oskused teenuste turvaliseks kasutamiseks veebikeskkonnas ja ID-kaardi või Mobiili-IDga digiallkirja andmiseks. Seminar toimub koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega (RIK) ja BCS Koolitusega

Seminar toimub 15. märtsil Viljandis Vabaduse plats 2, Viljandi Maavalitsuse III korrusel suures saalis Ajakava: 10.00–11.45 Äriregistrile elektrooniline majandusaasta aruande esitamine Mis on aruande esitamise elektrooniline standard XBRL ja kuidas seda rakendatakse? Kas aruandlus muutub mugavamaks ja lihtsamaks? Aruandluskeskkonda andmete sisestamine – milline on raamatupidaja roll aruande koostamisel ja esitamisel? Milline on ettevõtjaportaali uus ühtne aruandluskeskkond (etteantud vormid, koostamine, esitamine, audiitorkontroll)? Ettevõtjaportaali uus aruandluskeskkond -portaali autentimise võimalused -sisestaja ja audiitori määramine -etteantud vormide täitmine/importimine raamatupidamisprogrammist (XBRL aruanne) -allkirjastamise võimalused. Küsimused ja vastused. 11.45 – 12.15 Paus 12.15 – 14.00 ID kaardi kasutamine ID-kaardi kasutusvõimalused; mida on vaja ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks; mis on PIN-koodid ja kuidas on võimalik neid vahetada; mis on sertifikaadid, kuidas neid kontrollida; kus saab installeerida ID-kaardi tarkvara. Mis on Mobiili-ID, kuidas seda hankida; Mobiili-ID eelised ID-kaardi kasutamise ees? Kuidas siseneda e-teenuste keskkonda ID-kaardi või Mobiili-IDga? Mis on digiallkiri; kuidas saab dokumenti digiallkirjastada; mis on kinnitusleht; faili praktiline digitaalallkirjastamine ID-kaardi või Mobiili-IDga? Ülevaade olulisematest e-teenustest nii eraisiku kui ettevõtja jaoks. ID-kaardi ja Mobiili-ID turvalise kasutamise reeglid. Küsimused ja vastused. Seminar toimub eesti keeles ja on tasuta. Vajalik eelregistreerimine. http://www.bcs.ee/~koolitus/kaubanduskoda/registreerumine.php Toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. Lisainfo: tel:4330 446 või e.maili aadressil kristi@viljandimaa.ee, Kristi Lõhmus Rohkem infot: Äriregistri Ettevõtjaportaal https://ettevotjaportaal.rik.ee/ http:/www.rik.ee/e-ariregister/ettevotjaportaal

Saarepeedi sõnumid Nr 53 10

Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub üle kuu. Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120;

kirjad, teated, kuulutused, kaastööd esitada lehe ilmumise kuul 5.-ndaks kuupäevaks

Saarepeedi sõnumid Nr 53 11