SAATEKS · 2015. 10. 12. · Aastaraamat 2014/15 Saaremaa Ühisgümnaasium 6 SAATEKS Kooli aasta-eesmärgiks oli MÄRKA JA HOOLI! Kui mõelda ja öelda lühidalt, siis olid õppeaasta

Aastaraamat 2014/15

Saaremaa Ühisgümnaasium 6

SAATEKS

Kooli aasta-eesmärgiks oli MÄRKA JA HOOLI! Kui mõelda ja öelda lühidalt, siis olid

õppeaasta märgid:

- SÜG – kool merede süles (kooli tutvustav filmike); - SÜG-i õpetajad kiviriigis (loodusainete õpetajate tehtud järjekordne õppefilm); - SÜG on nüüd ka facebookis; - Kooli tippsündmuse KABAREE 25. esietendus; - Saare maakonna aastapreemia silmapaistva töö eest koorimuusika ja meestelaulu

arendamisel – Mari Ausmees;

- Eesti Teadusagentuuri korraldatud riikliku õpilasleiutajate konkursi juhendajapreemia-Kersti Truverk;

- meie teadustegevuse üleriigiline tunnustamine – Indrek Peilile presidendi reaalteaduste preemia;

- meie kooli üleriigiline tunnustamine – koolijuhile Haridusportaalilt aasta koolijuhi nimetus ja Valgetähe teenetemärk;

- lausa nelja üleriigilise ürituse edukas korraldamine: miniteaduspäevad, koolinoorte segakooride konkurss-festival, Anna Raudkatsi nimelise 2. võistutantsimine,

miniteatripäevad;

- kooli söökla „uus hingamine“; - HEV-osakonna areng; - kooli ajalooraamatu kolmas osa; - lepped toetajafirmadega õpilaspreemiate väljaandmiseks; - üheksa nimelist pinki kooli ees; - kooli 150. aastapäevale pühendatud väga meeleolukas vilistlaste kokkutulek.

Järgnevalt veel üht-teist läbi oma koolilehelugude.

Tulin just Jukulaagrist e traditsiooniliselt enamasti Võhmal toimuvast uute kümnendike

esimeselt kokkusaamiselt. Mulje algas kambakalliga minu ümber – midagi sellist pole kunagi

varem olnud. Saame näha kuhu jõutakse kolme aastaga. Ka abituriendid tundusid olevat

tegusad ja tahtmist täis. Ühe rühmatöö tulemusena valmis jukudel ka kiirluuletus „Ootused

aineõpetajatele“:

Palun, kallis õpetaja, ära ole kuri.

Olgu naeru täis koolimaja, ma pole ju su ori.

Palun, kallis pedagoog, ära tunnis mu peale karju.

Parem lähme metsa koos ja korjame seal palju marju.

Palun, kallis juhendaja, jäta panemata kaks.

Meil on palju viisi vaja, et saaks tööle, makstud maks.

Palun, kallis õpetaja, anna mulle tarkust.

Kui minust saab kord lõpetaja, pole tuleviku ees kartust.

See sobib ka väga kenasti meie mõtetega kooli aasta-eesmärkidest. Kõige rohkem hakkab

ilmselt kõlama küll SÜG 150, sest oma kooli sünniajaks loeme Saaremaa

Poeglastegümnaasiumi loomist 1865. aastal. Aga kindlasti jätkame KiVa-projektiga, st

püüame vähendada igasugu kiusamist koolis, ning järgime ka üleskutset „Märka ja hooli“.

Loodan, et meie igapäevaelus hakkavad sagedamini kostuma sõnapaarid „hoiame kokku“,

„hoiame üksteist“, „hoiame ...“ ...

2014/15 Aastaraamat

7 Saaremaa Ühisgümnaasium

Siia sobiks ka lugu õpetajast, kes küsis oma õpilastelt: „Miks läheb aknaklaas kiviga visates

katki?“ Üks vastas, et kivi on raske, teine – et klaas on habras, kolmas – et käsi on tugev ja

vise täpne. Õpetaja jaoks ei sobinud ükski vastus ja ta ütles: „Sellepärast, et aken on kinni!

Õppige käima ja elama avatud südamega ja ükski vaenlase heidetud kivi ei purusta seda.“

NOPPEID KÜMNENDIKE KOOLIMÕTETEST

Psühholoogiatunnis sai uutele kümnendikele ajurünnaku meetodit õpetatud. Teatavasti

koosneb see kahest osast. Esimeses toimub ideede genereerimine ja järgida on vaja nelja

põhireeglit:

- ei kriitikale; - mida rohkem, seda uhkem; - mida metsikum, seda parem; - sa võid ratsutada ka võõral hobusel.

Teises osas tegeldakse ideede selekteerimisega, aga selleni me ei jõudnud.

Allolevas on kirjas tekkinud mõtted kolmes teemas.

Mis on koolis head?

Lõunasöök ja tasuta hommikupuder, kõiksugu üritused, palju sporti, tasuta haridus, intellekti

areng, sotsialiseerumine, edaspidi kasulikud tutvused, uued vaatenurgad, õpetajatega

arutlemine aktuaalsetel teemadel, rahvusvahelised projektid, valikained, vabad tunnid,

huviringid, klassireisid, kena ja soe koolimaja, koolivorm, käitumisõpetus, tasuta wifi,

õpilaskodu, kindel päevaplaan, tunnustuse saamine, ...

Mida kaotada koolisüsteemist?

Nägude järgi hindamine, kõikide hindamine ühe mõõdupuu järgi, hinded, telefonid, pikad

koolipäevad, varased tundide algused, tasulised saiad puhvetis, tasuline koolitoit, kodused

ülesanded, tihe õppeprogramm, kõvad toolid, karm tunnikord, õpetajate monoloogid,

õpetajate otsene sõim, suuremahulised kontrolltööd, tunnid – asendada hobidega, ...

Milline on tulevikukool?

Palju elektroonikat, robotõpetajad, hologrammid, uued õppeained, ajamasina kasutamine,

palju praktilist tööd, mugavad toolid, ebatraditsioonilised tunnid, suurem toiduvalik,

modernne sisustus, korralik konditsioneer, lift üles välja, puhketuba, ...

Kui hea lugeja sai innustust, võib ise edasi mõelda, sest...

Külvad mõtte, lõikad teo.

Külvad teo, lõikad harjumuse.

Külvad harjumuse, lõikad iseloomu.

Külvad iseloomu, lõikad saatuse.

Ja mõtted võiksid mõnikord olla ka raamidest välja... Rutiinist välja – nii kõlas meie kooli üks

aasta-eesmärke mõni aasta tagasi. Üks lugu sellest...

Klassis toimus tund seitsmest maailmaimest. Õpetaja palus, et iga õpilane kirjutaks paberile,

mis tema arvates võiksid olla seitse maailmaimet. Ühe tüdruku kirjapandu oli järgmine:

„Seitse maailmaimet minu jaoks on: nägemine, kuulmine, liikumine, kompimine, tundmine,

naer, armastus.“

Aastaraamat 2014/15


KOOL KRIISIS

Lugesin hiljuti Jesper Juuli raamatut „Kool kriisis“. Tagakaanel julgustab ta:

- lapsevanematel, õpilastel ja õpetajatel initsiatiivi oma kätesse haaramast ning poliitikute lahenduste järgi ootamise lõpetama;

- suhtuma õpilastesse süsteemi muutmisel kui võrdväärsetesse vestluspartneritesse ja kaasamängijatesse;

- võtma esimese ja kõige olulisema sammuna ette õpetajate ja õpilaste omavahelise suhtluse kvaliteedi parandamise.

Saame mõelda, kas ja kui palju on kriisis meie riigi kool või ka meie oma kool – SÜG.

Alljärgnevas mõned lõigud loetud raamatust – igal lugejal on võimalus kaasa mõelda ja

nõustuda või mittenõustuda.

Kaheksakümmend protsenti tunni tõhususest – õpilaste edasijõudmine aines – tingib

peamiselt õpetaja ja õpilase suhtluskvaliteet.

Õpetajad on õppinud lastele ütlema: „Sinu probleem on selles, et ..., ja nad on arendanud välja

rikkaliku sõnavara, kuidas teistele inimestele teatada, et nendega kõik halvasti on. Samal ajal

on igasugune kuulajale kriitilisena kõlav jutt traagiline väljendus sellest, et rääkija enda

vajadused ei ole lõpuni rahuldatud. Me peaksime üksteise halvustamise kohe lõpetama.

Aastal 2009 võttis Shanghai PISA-testist esmakordselt osa ja maandus kohe esimesel kohal ...

nimelt kasvab Shanghais pidevalt koolilaste enesetappude arv.

Statistiliselt võetuna on õpiraskused olnud umbes 80 protsendil inimestest, kes on oma

loovusega olnud Lääne maailmale märgilise tähendusega. Neil oli kas ebapiisav haridus või

olid nad düslektikud. Kuid paljud lapsevanemad seda ei usu. Neile meeldib palju rohkem

uskuda, et tulevik kuulub väikestele armsatele tüdrukutele, kes on alati hästi ette valmistatud

ja kes teevad alati korralikult koduseid ülesandeid, kes ütlevad viisakalt tänan-palun ning on

igal ajal kenad ja sõbralikud. Kui meie tulevik tõesti selline saab olema, siis näeb see üsna

hirmutav välja.

Laiemalt võttes vajavad lapsed enda kõrvale täiskasvanuid, kes võtavad aega, et olla nendega

siin ja praegu. Meie, täiskasvanud, tegeleme ju peamiselt tulevikuga. Lapsed peavad kogu aeg

midagi õppima ja saavutama, meie aga räägime juba neljaaastastele ülikoolist... Milleni see

laste puhul viib? Nad tunnevad end väga üksikuna, kuna mitte keegi ei taha olla nendega koos

olevikus.

Õpetajakoolituses on väljatöötatud neli õpetajale hädavajalikku pädevust:

- akadeemiline pädevus; - didaktiline pädevus; - reeglite kehtestamise pädevus; - suhete loomise pädevus.

Varem ei olnud ka mingit austust õpetajate vastu, oli vaid hirm nende ees.

Suurem osa õpetajatest suudab oma õpilasi küll õpetada, kuid ei ole võimelised viima läbi

võrdset vestlust nendega. Nende vabanduseks võib küll öelda, et ka suurel osal

lapsevanematest puudub dialoogi pidamise oskus. Selle asemel, et tunda tõsist huvi selle

vastu, mida nende lastel öelda on, manavad nad näole rõõmsa, enda meelest lapsesõbraliku

2014/15 Aastaraamat


ilme ja pommitavad oma järeltulijaid küsimustega: „Kas sul oli tore päev? Kuidas lasteaias

läks? Kas sa sõid koolis lõunat? Kas oled oma kodused tööd juba ära teinud? Kuhu sa täna

õhtul minna plaanid? Millal sa tagasi tuled?“ Tegemist on lakkamatu küsimustevooluga, mille

vastu lapsed end kaitsma peavad. Kui talitaksime oma partneriga samamoodi, põgeneks ta

üsna pea, ja igati õigusega.

KOOL KRIISIS 2

Sirvime siis edasi Jesper Juuli raamatut „Kool kriisis“...

Koole ei ole kunagi loodud laste jaoks, vaid ikka ühiskonna jaoks... Kool on konservatiivne

institutsioon, mis on ühiskondlikest arengutest umbes ühe põlvkonna jagu maas.

Aju-uuringutest on teada, kui oluline on õpetaja jaoks olla vaimustunud. Kui õpetaja tunneb

tõelist vaimustust näiteks matemaatika vastu ja tal on õpilane, kellele matemaatika sugugi ei

istu, siis pühendab see õpetaja automaatselt palju aega ja energiat, et õpilasele oma aine ilu

lähemale tuua. Sest ta soovib oma vaimustust kas või natukenegi õpilastega jagada.

Mis puudutab lapsi, siis oleks meie eesmärk muuta koolikohustus õiguseks haridusele. Siis

oleksid õpilased, lapsevanemad ja õpetajad kohe võrdsel positsioonil.

Me peame mõtlema kõigepealt sellele, et õpetajatel hakkaks paremini minema. Kuid see ei ole

ainuüksi lapsevanemate mure, see on ülesanne kogu ühiskonnale.

Kui ma neljateistkümne aastaselt ühel õhtul välja tahtsin minna, ütles ema, et ma ei peaks

väga hilja koju tulema. Mulle oli see tõeline kingitus, kuna andis võimaluse teha kompromiss

minu enda soovidega ja tema nõudmisega mitte jääda liiga hilja peale. Tookord ma tõesti ei

tulnud liiga hilja koju. Kui ta oleks mulle öelnud, et ma pean olema kodus täpselt kell 21.30,

oleksin ma kindlasti tulnud tund aega hiljem, kuna ma ei oleks tahtnud, et mulle kojutuleku

aega dikteeritakse.

Suurem osa lapsevanematest, keda ma tean, tegutsevad umbes 80% iseenda huvides ja 20%

oma laste huvides.

Juhul, kui erialainimesed ütlevad, et laste ja noorteni ei ole võimalik jõuda, peaksid nad minu

arvates endale teise töö leidma. Sest oma väitega aitavad nad kaasa täiskasvanute igivanale

nipile – moraalsele kahepalgelisusele. Kui suhted lastega on head, taovad täiskasvanud endale

vastu rinda, kui aga mitte, tehakse selle eest vastutavaks lapsed.

Tänaseks ehk aitab, sest tegelikult on ees pidulik nädalalõpp – õpetajate päev. Püüame

õpilastele teha vähemasti sama toreda laada nagu eelmisel aastal ja mõtleme põnevusega

abituuriumi korraldatavale orienteerumismatkale õpetajatele. Ootame külla oma vanu

õpetajaid ja loodame õpilastelt taas südamlikku kontserti. Räägitagu mida iganes, aga

Universumi vanim amet on õpetajaamet. Olgem selle üle uhked ja ühtlasi tänulikud kõigile

õpetajaile.

KOOL KRIISIS 3

Veel viimast korda Jesper Juuli raamatust „Kool kriisis“.

Aastaraamat 2014/15


Tänapäeval tehakse vahet eneseusaldusel ja enesetunnetusel, kusjuures enesetunnetus on üsna

uus mõiste. Enesetunnetus – see olen mina, minu olemus, kui hästi ma ennast tunnen, milline

on minu enesetunne, kuidas ma iseenda suhtes käitun. Eneseusaldus on see, mida ma

saavutan, mida ma suudan, kui hästi ma midagi suudan. Erinevalt eneseusaldusest, mille

puhul on olulised inimese võimed ja see, kui hästi inimene midagi suudab, ei ole

enesetunnetusel tulemustega midagi pistmist.

Kiitmise ja kritiseerimise teel ei ole võimalik lapse enesetunnetust tugevdada. Kiitus ja

kriitika on tulemuse hindamiseks ja mõjutavad eneseusaldust. Kui soovime oma lastele ja

noortele tervet enesetunnetust, peame neid tunnustama selle eest, kes nad on. „Ma näen, et

sulle meeldib see“, „Sa paistad olevat väga vihane“, „Sul on hetkel koolis raske“. Ma märkan,

mis teise poolega lahti on. Nii nagu käitume lastega meie, käituvad lapsed iseendaga. Kui

suhtume lastega toimuvasse tõsiselt, oskavad nad ühel hetkel ise endasse tõsiselt suhtuda.

Oluline on, et me ei kasutaks täiskasvanulikku defineerimise võimu: „Sa oled tubli tüdruk“,

„Sa oled ebaviisakas ja kasvatamatu“, „ Sa oled laisk“, „Sa oled alles ebaküps“.

Õpetamine on tähtis, kuid veelgi tähtsam on suhtluspädevus. Õpetajad peavad oma vana,

rollist sõltuva autoriteedi asendama uue, isikliku autoriteediga.

Me peame looma koolikultuuri, milles iga isik, olgu õpetaja, õpilane, koolijuht või koristaja,

on austatud ja kus keegi ei ole sunnitud tundma süütunnet. Vana kuulekuse kultuur peab

asenduma uue vastutuse kultuuriga.

On kahtluseta selge, et inimesed peavad ka tulevikus olema paindlikud ja loomingulised. Ning

paindlikkus ja loomingulisus on kuulekuse vastandid.

Neurobioloog Gerald Hüther on ühes oma intervjuus öelnud, et inimesed vajavad õppimiseks

keskkonda, mis tekitab vaimustust ja uudishimu.

Soovin hääd lugemist ja mõtisklemist kooli üle. Veel parem, kui suudame igaüks miskit ära

teha, et meil koolis parem oleks. Alustuseks võiks hakata rõõmsam olema. Kõigile on ju

selge, et rõõmsad õpetajad õpetavad paremini ja rõõmsad õpilased õpivad paremini. Päris

kindlasti on siis rõõmsamad ka lapsevanemad ja rõõmsaim näib kõik meie ümber.

EELKOOLI LAPSEVANEMATE OOTUSTEST

Eelkooli esimesel õppepäeval sai muu hulgas palutud lapsevanematelt ka tagasisidet. Selleks

tuli lõpetada lauseid. Populaarsemad lauselõpud on:

1. Kool, kuhu tahan saata oma lapsed (ja lapselapsed), peab olema… lapsesõbralik, lapse eripärasid arvestav, turvaline, kuhu laps tahab minna, SÜG, toetav, kodu

lähedal, koostööaldis, head haridust andev, hea mainega, motiveeriv, inspireeriv, nõudlik,

arendav.

2. Saaremaa Ühisgümnaasiumis hindan eriti… traditsioone, kõrget õpetamise taset, häid tulemusi eksamitel ja aineolümpiaadidel,

koolivormi, häid õpetajaid, et oluline on õppida, reegleid ja korda, ühtset koolivaimu, kõrget

mainet, laia huviringide valikut, et õpilaste arv ei ole liiga suur.

3. SÜG Eelkooli tulin sellepärast, et… laps saaks koolist aimu, tutvuks õpetajate ja klassikaaslastega, panen oma lapse kindlasti siia

kooli, saada ise kooliga kurssi, enda õpinguajast siin on jäänud väga head mälestused, vanem

laps on juba siin, laps tahab just siia kooli tulla, saada ümberlükatud erinevad müüdid.

2014/15 Aastaraamat


4. Kui peaksin kirjutama, miks ma võib-olla oma last siiski siia ei pane, siis… selleks pole ühtegi põhjust, räägitakse mahukast ja raskest õppekavast, kui lapse oskused ei

vasta nõudmistele, kui laps ise ei soovi seda, kui peaks kolima.

5. Oma lapse õpetajatelt ootan eriti… mõistmist, individuaalset lähenemist, koostöövalmidust, märkamist ja hoolivust, sõbralikkust,

suhtlemisoskust, kannatlikkust, õpetamise oskust, nõudlikkust, empaatiavõimet,

heatahtlikkust, huumorimeelt, rahulikkust, toetavat suhtumist, usalduslikku suhet, võrdset

kohtlemist.

6. Kui mu laps õpib siin, siis lapsevanemana… toetan last igati; teen koostööd kooliga; aitan õpetajaid; on mu süda rahul, et laps on hoitud ja

õpetatud; tean, et tal saab tulevikus lihtne olema; teen kõik selleks, et laps tahaks hommikuti

kooli minna.

7. Täna meeldis mulle... põhjalik ülevaade kooli töödest ja tegemistest, sisutihe loeng, muhe suhtlemine, vanu

mõttemalle muutev esitlus, kõik, et laps läks õnnelikuna oma tundidesse, direktori usk oma

kooli, et sain teada kooli väärtustest ja eesmärkidest.

8. Tahaksin veel öelda, et... laske samas vaimus edasi, SÜG on meie pere kool, sain koolivalikul rohkem kindlust juurde.

Kohtumiseni järgmistel eelkoolipäevadel ja siis juba 1. septembri aktusel.

Ja lõpetuseks looke mehest, kes nägi mere ääres ilusaid ümmargusi kive ja tahtis valmistada

samasuguseid. Ta võttis haamri ja meisli ning hakkas kivi tahuma. Kivist lendasid killud ja

siis tekkisid praod. Mees küsis merelt: „Miks sinul õnnestub teha ilusaid ümmargusi siledaid

kive, aga minul mitte?“ Meri vastas: „Sina lööd, aga mina paitan.“

Saame mõelda, et kui lapsed on kivid, siis kas meie tahaksime olla mehed või meri?

MEIE KÜMNENDIKE ALGUSMÕTTED ISEENDA MUUTUSTEST

Psühholoogiakursuse igasügiseste esseede teemaks on „Muutused minus septembrikuus“. Ja

alati on olnud väga häid pealkirju – „ Aeg tõukab, rutiin hoiab ümbert kinni“ või „Kuigi

ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas“... Allolevas on üksikud katked

erinevatest kirjutistest, millest võib aimata meie selleaastaste kümnendike mõtteid ja tundeid.

Oma kiire elu kõrvalt olen ma praegu kõiges enda ümber hakanud nägema midagi ilusat ja

head. Näiteks varem ei meeldinud mulle üldse sügis, mis oli tingitud külmast ja vihmast, kuid

nüüd näen ma hoopis halva asemel värvikirevaid puid ja tunnen lehtede lõhna enda ümber,

kui vihma sajab... Ma arvan, et see positiivne enda ümber ringi vaatamine pärineb

enamusjaolt gümnasistiks hakkamise pärast, sest see tõi minusse rohkem täiskasvanu tunde...

See kõik on nagu uus algus, mis pani lapsepõlvele punkti. Mul oleks peas käinud nagu klõps,

mis ütles: „Ära ole enam laps ja tunne rõõmu sellest, kes sa nüüd oled!“

Pean aus olema, et oli päris uhke tunne käia rongkäigus mööda linna ja mõelda, et käin nii

uhkes koolis nagu on SÜG. Teadsin, et nüüd läheb pingutamiseks ja pean vastu pidama

pingele. Ma ei osanud tegelikult arvata, et juba esimesel kuul läheb mul nii raskeks ja pean

pingutama rohkem kui põhikoolis.

Palju rohkem on ka õpilase ja õpetaja vahelist suhtlemist, mis annab väga palju enesekindlust

ja julgust rääkida mingite teemade puhul kaasa.

Aastaraamat 2014/15


Just nädal aega enne kooli algust kolisin Saaremaale, sest olin juba neli aastat tahtnud SÜG-i

õppima tulla... Alguses ma väga kartsin, sest seal kust ma tulen, ei ole just kõige toredamad

inimesed. Kartsin, et siin on samamoodi – kuid siin on inimesed ääretult toredad, viisakad ja

uskumatult lahked. Minu jaoks uskumatu on see, kuidas siin koolis saavad kõik omavahel

läbi...

Rõõmustas ka asjaolu, et meid on õnnistatud sellise klassijuhatajaga nagu seda on Mari

Ausmees. Ta on niivõrd sümpaatne ja südamlik inimene, et kui kooli ei viitsikski tulla, siis

õpetaja Mari pärast teen seda alati. Kui meie esimene klassikoosolek lõppes, oli tunne, et olin

just õigesse kohta sattunud ja aeg ootusärevalt hüüda – tere tulemast Saaremaa

Ühisgümnaasium!

Ma mainiksin ära, et mulle meeldib gümnaasiumis rohkem käia kui põhikoolis. Keskkool on

äärmiselt hariv ja silmaringi laiendav, esimesed üheksa aastat olid pigem sellised igavad ja

tüüpilised, ent gümnaasium on nagu täiesti teine koht. Leidub ka suures mahus seda halli ja

tüütut tuupimist, ent on rohkem arutamist ja mõtlemist maailmaprobleemide üle.

SÜG-is olek on mind siiski juba mõjutanud. Väljaspool kooli kipun ma juba ka korralikumalt

riietuma – jääb kuidagi külge. Kuidagi kultuursema inimese tunne on – tuleb ju teha

muusikas, eesti keeles ja kunstiajaloos retsensioone.

Seoses SÜG-i tulekuga olen ma hakanud hoopis teistmoodi riides käima. Koolis pean nüüd

kandma lipsu, triiksärki ja viigipükse. Vanasti käisin koolis teksade ja t-särgiga. Tegelikult

mulle meeldib, et koolis peab käima soliidselt riides. Tänu koolile käin ka väljaspool kooli

nüüd soliidsemalt riides... See on SÜG-il väga positiivne külg, kuna ilus on vaadata, kui terve

gümnaasium käib riides nagu kohe-kohe oleks minek presidendi vastuvõtule.

Õppima õppida on mul ka tarvis. Ehk läheb hästi ja mõnes tunnis tuleb sellest juttu. Juba

praegu tunnen, kuidas Kreverast kasu on. Palju julgem on sõna võtta ning võõrastega rääkida.

Üks väga hea asi SÜG-i ühika juures on see, et siin on palju muusikuid... Ühel õhtul, kui

vaatasin telekat, tuldi minu juurde ja küsiti, et kas nad on õigesti kuulnud, et ma mängin ...

Nüüd ma olengi ühikabändis ...

Ühiselamu on minu meelest üldse üks väga tore koht, uued inimesed võeti soojalt vastu ja

tuldi kohe uurima, kust tuleme ja kes me sellised oleme. Kõik inimesed, kes siin elavad,

hoiavad kokku ja on üks suur perekond...

Olen võtnud väljakutse selle aasta sees enda mälu treenima hakata. Mõtte sain ma

psühholoogia tundidest, kus tegime erinevaid mäluteste ning seejuures tutvusin uute

metoodikatega... Kuna olen visuaalse e nägemismäluga õppija, loon palju piltlikke seoseid

enda mõtteis, kui ma näiteks vene keele sõnu õpin. Ja see töötab! Ka psühholoogiaõpetaja

soovitus õppida mitu päeva varem mingiks aineks ja ülejäänud päevadel korrata, töötab

imepäraselt! Ma olen kolme nädala jooksul suutnud nii mitmeid kordi hämmastuda enda

küllaltki heast mälust, kuid ei osanud seda varem õigetviisi kasutada.

Põhikooli lõpetasin neljade-viitega, tore kui gümnaasiumi saaks samamoodi lõpetatud. Kuid

kui ei saa, pole seal midagi väga halba – eks teadmised olegi olulisemad. Heade hinnetega

saab kuhugi kõrgkooli sisse küll, kuid kui sa tegelikult ei oska midagi, siis sa seal koolis väga

kaua vastu ei pea.

2014/15 Aastaraamat


Eriti paneb mind uhkust tundma see, et minu praegune kool oli pingereas kohe peale nn

eliitkoole nagu Tallinna Reaalkool, HTG, Tallinna Prantsuse Lütseum jne. Tunnen, et ka

siinne kool, olenemata oma suurusest, on palju kokkuhoidvam ja üksteisest palju hoolivam.

Võib öelda, et saan uhke olla oma kooli, meie õpetajate ja vilistlaste üle ning samas on latt nii

kõrgeks tõstetud, et sellist tulemust on raske saavutada ja veelgi raskem lüüa. Sihid on

kõrgeks lükatud ning ka mina proovin endast parima anda, et peamine, ma ise ja minu

vanemad saaksid minu üle uhked olla.

Eelnevatel aastatel jäid minu sportlikud huvid tahaplaanile, kuna maal ei olnud suuri

võimalusi, ning linna sõitmine oleks muutunud kulukaks... Minu jaoks on sport

väljendusviis... Tihti, kui pea mõtteid täis ning tahan asjades selgust saada, lähen lihtsalt

jooksma või rattaga sõitma... olen õnnelik ka selle üle, et sain liituda kooli rahvatantsutrupiga.

Mulle on hakanud kodu väga armsaks saama, rohkem kui kunagi varem... Ma ei saanud enne

õieti arugi, kui tähtis on mulle perekond... Eriti on aga kodust eemalolek pannud mind aru

saama vanavanemate tähtsusest. Kodus olles olid nad kogu aeg käeulatuses, nii et kiiretel

aegadel ei näinud ma suurt vajadust neid külastada. Nüüd käin igal kodusolemise ajal

vähemasti korra vanavanemate juurest läbi ning isegi kõige halvemal päeval suudavad nad

mind rõõmsaks teha.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et selleaastane septembrikuu on minu jaoks olnud väga

katsumusterohke ja huvitav ning see on nõudnud minult palju kohanemist ja enesemuutmist.

Kõik nõuab harjumust ja küll ma tulevikus ka paremaid hindeid saama hakkan... Olen

muutunud palju vastutustundlikumaks ja iseseisvamaks. Olen rahul oma haridustee valikuga

ja ei suudaks end ette kujutadagi kusagil mujal koolis. Siinseid traditsioone, inimesi ja

õhkkonda ei vahetaks mitte millegi vastu.

Soovime oma uutele gümnasistidele huvitavaid ja harivaid gümnaasiumiaastaid ning alati

toetavaid mälestusi elu lõpuni.

MÄRKA JA HOOLI 3

Just nii kõlab meie kooli üks põhilisi aastaeesmärke. Aasta tagasi kuulutasime koos teiste

linnakoolidega välja üleriigilise koolirahu ja alustasime projektiga „KiVa“. Oleme taastanud

korrapidamise oma koolis- kollastes vestides korrapidajaõpetajad paistavad silma kõikjal.

Meie tugiõpe on laiapõhjalisem ja süsteemsem- kiita saime ka haridusosakonna

järelvalveaktis. Ka oma kooli põhiväärtuste hulka oleme lisanud hoolivuse, abivalmiduse ja

viisakuse. Kas nüüd on kõik korras? Või on veel ruumi- hoolida ja märgata rohkem? Kas ongi

võimalik hoolida kõigist ja kõigest? Kas ongi võimalik suurte asjade kõrval märgata ka

väikseid või lausa pisiasju? Mis võiks olla hoolimise mõõdupuu?

Aasta tagasi mõtisklesime aastaeesmärgi üle koos õpilasesindusega aktiivilaagris. Erinevate

rühmatöödena suutsime üht-teist kirja panna aastaeesmärgi elluviimiseks vajalike tegevuste

osas:

Kuidas võiks suureneda märkamine ja hoolimine õpilastel?

- Peaks märkama nii nõrgemaid kui ka tugevamaid. - Kui näed tüli, mine vahele. Vägivald ei ole lahendus. - Kontrolli oma sõnavara. - Suhtle rohkem. Ole vestluses „starter“. - Ole inimlik ja lahke. Austame üksteist. - Ole empaatiavõimeline.

Aastaraamat 2014/15


Kuidas võiks suureneda märkamine ja hoolimine õpetajatel?

- Rohkem individuaalset tähelepanu õpilastele. - Rohkem suunata ja aidata. - Enam arutelu õpilastega. - Rohkem tunnustada. - Jälgida oma sõnavara ja talitseda tundeid. - Mitte „isiklikuks minna“ ja hoiduda füüsilisest kontaktist. - Märgata, kui õpilasel on kodus probleeme.

Kuidas võiks suureneda märkamine ja hoolimine lapsevanematel?

- Kodus tuleks rääkida hoolivusest, austusest ja sõbralikkusest. - Peab õpetama viisakust ja kombeid. - Tähtsustama lapse hügieeni. - Last tuleks vajadusel õppetöös aidata. - Märgata lapse tundeid kooli suhtes. - Innustama last tegudele - Veetma rohkem aega lastega. - Andma õpetlikku nõu.

Ühtlasi sai räägitud ka kooli põhiväärtustest ja nende tähtsusest. Selgus, et õpilasesindusele

meeldivad kõige rohkem kooli traditsioonid, kord, mõnusad koolikaaslased ja ambitsioonikus

edasiminekuks.

Saame mõelda, kas aasta tagasi mõeldu on meid paremaks teinud?

Kahjuks olen kuulnud, et ikka veel mõni õpetaja karjub õpilaste peale ja mõni õpilane lahkub

õpetaja pärast koolist. Uurime lähipäevil õpilastelt, milliseid õpetajaid nad toovad hoolimise

eeskujudeks ja millised õpetajad peaksid ses asjas jääma „suvetööle“.

Aga juba täna võiks kurvalt kaaslaselt küsida, et millega saaksin aidata? Ja teretades võtaks

käed taskust? Paberitükki maas märgates tõstaks ta prügikasti? Ja räägiks teistest vaid head?

Naerataks kõigile ja kõikjal? Ja alustaks märkamist iseendast – ei saa ju teistelt nõuda

rohkemat iseenese suutlikkusest?

Soovin kõigile jätkuvat märkamise ja hoolimise aastat!

Ka päkapikud juba vaatavad..

KEELELINE RELATIIVSUS SEGAB MEID

Tuntud Sapiri-Whorfi hüpotees e keelelise relatiivsuse oletus ütleb, et inimese ettekujutus

maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb.

Paraku tundub, et kasutame ka üht ja sama keelt rääkides paljusid olulisi mõisteid täiesti

erinevas tähenduses. Sellest ka suur osa inimeste vahelisi arusaamatusi – me püüame pidevalt

kokku leppida asjades, mille osiseid mõistame erinevalt... Allolevas on toodud hulk

haridusvaldkonna näiteid sotsiaalteadlase Ülo Vooglaiu tsiteeringus:

Küsitlus EI OLE UURING, küsitlus on MEETOD algandmete kogumiseks.

Uurimise objektiks EI OLE TEEMA. Uurimise objektiks on probleem. Probleemid on

INIMESTEL.

Probleeme ei saa LAHENDADA; probleemid lakkavad olemast sedamööda, kuidas õnnestub

vähendada nende põhjuseid.

2014/15 Aastaraamat


ARENDADA ei saa meist mitte keegi mitte kuskil mitte midagi. Areng on objektiivne; meil

on võimalik luua ja hoida arengu eeldusi. Selleks, et kodus, lasteaias või koolis lapse arengule

kaasa aidata, on vaja teada, millest eri eas poiste ja tüdrukute areng sõltub.

HARIDUST ei saa õppida; õppida saab tekstides fikseeritud teadmisi. Haridus ei ole "see,

mida koolis tehakse ja koolist antakse...". Haridust ei saa mitte keegi kellelegi kuidagi anda.

Võimalik on anda mingi kooli lõpetamist tõendav tunnistus koos lilleõiega... Haridus on

kultuuri funktsioon, subjekti karakteristik ... Haridus on IME, sest keegi ei saa iialgi teada,

tänu millele õnnestub kellelgi kujuneda haritud inimeseks.

Haridusel ei ole eesmärke; eesmärgid saavad olla inimestel. Haridus kujuneb õppe, kasvatuse

ja kogemuse ühtsuses. Kasvatus on sihipärane, õpe eesmärgipärane ja kogemus juhupärane

protsess ning nähtus. Haridust ei saa rahastada; rahastada saab õpet, õppeasutusi,

õppeprogramme ja -projekte... Haridus ei saa olla elukestev; elukestev saab olla õpe.

"HUVIHARIDUS" kui termin, on nonsenss. Huvi on igasuguse sihi- ja eesmärgipärase

tegutsemise oluline eeldus. Lisaks huvile on õppes olulised ka aistingud, taju ja tähelepanu,

mälu, fantaasia, tahe...mõtlemine. Õnneks ei räägita veel aistingu- ja tajuharidusest ega teiste

psüühiliste protsesside, nähtuste ja seisundite haridusest.

Hinnang ei saa olla objektiivne. Hinnang on igal juhul SUBJEKTIIVNE (subjektist lähtuv).

Õppeedukust ei saa MÕÕTA. Oluline on eristada mõõtmist, hindamist, loendamist ja

kirjeldamist. Mõõta saab üksnes kvantitatiivseid karakteristikuid (õpilaste puhul nende

pikkust, raskust, vererõhku...) Õppeedukust, nagu muud kvalitatiivset, saab HINNATA.

Aineid ei saa õpetada; õpetada saab lapsi (inimesi) ja sedagi üpris piiratud määral. Subjekti

areng on loomingu funktsioon. Loomiseks on vaja olla vaba, ent vabaduse kasutamise

eelduseks on kord, sh kord, mille kohaselt on kõigil õigus olla vaba piirini, kus ta ei kahjusta

teiste samasugust õigust.

Targemaks ei saa õppides; targemaks saab mõeldes ja mõtestades kuuldut-nähtut-kogetut-

loodut... Mõtlema, uurima, looma, uskuma, armastama... saab õpilasi ajendada, innustada,

julgustada vaid see õpetaja, kes on ise innustunud, kes mõtleb, loob, uurib, usub, armastab...

Moraalne õigus olla õpetaja on vaid sellel, kes on ise mitte ainult õppija, vaid ka uurija, looja,

mõtleja ning kes suudab ja tahab austada igaühe õigust olla iseendaks; kasvada arukaks,

kordumatuks, tähelepanu- ja imetlusväärseks.

Nii võiks jätkata...

Selge aga on see, et kui tahame koos tegutseda ja koos mõelda, peame oma keele korda

tegema. Kui suudame sõnadele anda kõigile ühtmoodi arusaadava tähenduse, hakkame aru

saama ka üksteise mõtteavaldustest ja meil on võimalik hakata üksteiselt tegelikult õppima.

Ülole tänulik olles ja kõiki mõistete sisu üle mõtisklema kutsudes.

ÕPETAMISE KÕRVALTEID e kui otse ei saa

Elas kord üks vanamees, kes oli tüdinenud igal õhtul tema maja lähedal mängivatest ja

kisavatest lastest. Ta kutsus nad enda juurde ja lubas igaühele 50 senti, kui nad homme jälle

tulevad. Lapsed tulid ja kära oli palju. Vanamees maksis 50 senti ja lubas ka edaspidi maksta.

Kuid järgmisel õhtul maksis ta 25 ja ülejärgmisel raha puudust kurtes vaid 15 senti. Ta palus,

Aastaraamat 2014/15


et lapsed tuleks ka järgmisel õhtul, kuigi tema saavat maksta vaid 10 senti. Pettunud lapsed

teatasid, et mingi 10 sendi eest ei tasu vaeva nägema hakata.

Õpetamise ja kasvatamise kunsti tasub süveneda – alati leiab sealt miskit kasulikku ja

huvitavat. Huvitav oli ka viimane nädalavahetus maal – tasus vaid vaadata. Reedel leidsin

esimese õitsva nurmenuku ja pool pühapäeva ei saanud õue minna, sest tärganud

sinikellukeste merega maiustasid kaks metskitse. Ning toomingaõied on juba nii paksud, et

paar päikselist päeva võivad sundida kartuli maha panema.

On aeg süveneda tärkavasse loodusesse, aga on aeg süveneda ka õppeaasta lõpuspurti –

eksamite aeg tuleb kevadlinnutiivul.

HÄÄD PÕRUMIST, ABITUURIUM!

Üle mõne aasta taas juba kord kasutatud looke minu ühe lemmikautori Nick Oweni

„Metafoori maagiast”.

Tähtsa golfivõistluse ajal leidis kuulus golfimängija Gary Player end liivalõksust. Tal tuli

sooritada eriti keeruline löök. Ta harjutas seda mõttes mitu korda ja koondas kogu jõu

keskendumisele. Kurikas puudutas õrnalt palli. Pall lendas liivasajus taevasse, rippus hetke

õhus, laskus, põrkas kaks korda ning peatus pool meetrit august eemal. Kui Gary pärast lööki

muruplatsi poole jalutas, hõikas keegi rahva hulgast: „Hei,Gary! See oli tõesti õnnelik löök!”

Gary peatus ning pöördus mehe poole. „Arvan, et sul on õigus,” sõnas ta, „aga kas tead, kui

naljakas see on!? Mida rohkem ma harjutan, seda paremaks ma muutun, ja mida paremaks ma

muutun, seda rohkem on mul õnne!”

Soovin meie abituuriumile rohket õnne – tutipäeval, kirjandi kirjutamise ajal, uurimistööde

kaitsmisel, kogu eksamiperioodil ja õige ülikooliukse leidmisel. Ka harjutada jõuab veel – nii

tutipäeval, kogu eksamiperioodil, lausa Jaanipäevalõkkeni ja õige ülikooliukse leidmiseni

välja.

Ärge kartke ka kaotada, sest kaotus õpetab rohkem elutarkust kui edu. Sageli avastame,

kuidas midagi teha, olles kogenud, mida ei tohi teha. See, kes kunagi vigu pole teinud, pole ka

midagi avastanud. Ja pidage meeles, et kõigile võivad naeratada suured võimalused, kuid

paljud ei märka neid. Ainus võimalus nende tulekuks valmis olla on lihtsalt uskuda homsesse

päeva.

Räägitakse, et kui kassipoeg tiigrit vaatab, siis mõtleb ta: „See, kes on nii suur, ei saa olla

midagi väärt. Kui ta oleks midagi väärt, siis poleks tal vajadust olla nii suur.“

Teie aga tahtke siiski saada suureks – suureks just hingelt ja vaimult, sest vaid tõeliselt suur

inimene jääb südames ikka lapseks ja vaid nii elad tegelikult. SAPERE AUDE!

TEADUSFESTIVALIL KOOS VILISTLASTEGA

Esimene Üleriigiline Õpilaste Teadusfestival on nüüd ajalugu. Esmaspäevahommikuselt

Terevisioonilt oli uhke tunne kuulda, et Saaremaa Ühisgümnaasiumit nimetati seal kõige

suuremaks tegijaks. Küllap asjaosalised kirjutavad ise täpsemalt, aga ilmselgelt saadi kapaga

motivatsiooni ja innustust jätkamaks uurimise, analüüsimise ja tõe otsimisega ka oma edasises

elus. Ka eeskujusid pole kaugelt otsida vaja. Indrek uuris välja, et teadusfestivaliga oli seotud

ka mitmeid SÜG-i vilistlasi:

1. Margus Lopp (SÜG-i 50. lend) - akadeemik, valis välja Teaduste Akadeemia eripreemiate

laureaadid.

2014/15 Aastaraamat


2. Janar Holm (SÜG-i 76. lend) - Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler, andis kätte

riiklikud preemiad.

3. Kristi (Mänd) Raudmäe (SÜG-i 79. lend) - Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert,

teadusfestivali ministeeriumipoolne korraldaja.

4. Liina Saar (SÜG-i 83. lend) - Lääne-Saare valla keskkonna peaspetsialist, teadusfestivali

žürii liige.

5. Ado Lõhmus (SÜG-i 84. lend) - Keskkonnaministeeriumi asekantsler, jagas eripreemiaid.

6. Reet Igav (SÜG-i 82. lend) - teadusfestivali lõppvooru pääsenud uurimistöö juhendaja.

7. Riinu Ansper (SÜG-i 93. lend) - teadusfestivali lõppvooru pääsenud uurimistöö juhendaja.

Sügav kummardus meie bioloogidele – nii õpetajatele Ingele ja Mardile kui õpilastele. Küllap

avaldasid muljet ka Indreku kujundatud ja Andi Roosta poolt valmistatud posterid. Me oleme

küll juba ammu harjunud nende iga-aastaste uurimistööde võitudega, aga esimesel nii

suurejoonelisel noorteadlaste konkursil tundub see ometi sammuna uute kõrguste suunas.

Samas võiks ju unistada, et ka teistes õppeainetes jõutakse teadusfestivalile. Üks esimene

preemia läks ometigi luuleuurijatele ja meilgi on häid näiteid emakeele, kirjanduse, inglise

keele ja kodu-uurimise valdkonnas. Seega soovin nutikust uurimist võimaldavate ja uurimist

väärivate ideede otsimisel ning püsivust tulemuseni jõudmiseks!

SADAVIISKÜMMEND AASTAT TAGASI

Kooli ajalooraamatust loeme, et 12. mail 1865. aastal kinnitas tsaar Aleksander II otsuse

Kuressaare Poeglastegümnaasiumi asutamise kohta. Kooli muutmine gümnaasiumiks ei

toonud õppetöösse aga suuremaid ümberkorraldusi. Direktorina jäi ametisse progümnaasiumi

aegne inspektor Theodor Liborius, oma koha säilitas ka enamus õpetajaid. Gümnaasiumi

töökorralduse aluseks sai 1820. aastal vastuvõetud koolistatuut, mis Balti kubermangudes

püsis põhijoontes kuni 1880. aastate koolireformideni, Kuressaares aga 1899. aastani.

Nimetatud koolistatuut likvideeris kooliastmete järgnevuse, määrates igale astmele

(elementaarkool, kreiskool, gümnaasium) iseseisva õppe-eesmärgi. Gümnaasiumid olid

mõeldud elanikkonna jõukamale osale, kes otsustasid end pühendada teaduslikule tegevusele

või riigiteenimisele. Seega nähti gümnaasiumi peamist ülesannet kasvandike

ettevalmistamises ülikooli astumiseks. Õpilaste silmaringi üldise laiendamise ja teaduse

saavutuste tutvustamise kõrval püüti neis kasvatada ka harjumusi iseseisvaks teadustööks.

Kuressaare Poeglastegümnaasium allus Tartu õpperingkonna kaudu Venemaa Rahvahariduse

Ministeeriumile.

Kõlab üsna kaasaegselt ja tegu ongi ju meie oma kooliga. Tasub uhke olla 150 aastat tagasi

tehtud otsuse üle ja heita pilk käidud teele. Oma kooli sünnipäeva puhul võiksime avada kooli

eelmised ajalooraamatud ja vähemalt sirvida neid. Kel raamatuid pole, saab neid lugeda kooli

kodulehelt

http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=327&Itemi

d=2

Aga juba 21. juunil kohtume kooli kokkutulekul ja saame rääkida, et mida oleme ajalugu

uurides teada saanud, kuidas meil endil koolis läks ja kuidas meie koolil praegu käsi käib.

PALJU ÕNNE MEIE KODUKOOLILE!

KÕIK TULEB VAREM KÄTTE

Ei ole saladus, et aeg liigub järjest kiiremini ja iga järgmine põlvkond on tegelikult targem

eelmisest. Me võime ju rääkida, et meieaegne rohi oli rohelisem ..., aga see tuleneb pigem

Aastaraamat 2014/15


vanema generatsiooni püüdlustest mõõta uusi vana mõõdupuuga. Mõned aastad tagasi lõppes

mu lõpuaktusekõne abituuriumile alljärgnevaga, aga täna tundub vajalik olevat sellest juba

varem rääkida.

Maailm muutub – ja ühes sellega ka teadmine, mis on parim. Veel paar aastat tagasi

oleksin teile eelkõige soovinud Maslow vajaduste püramiidi tippu – eneseteostust – et

minge ja leidke ennast ning andke endast parim. Täna ütlevad aga

evolutsioonipsühholoogid, et meie geenidel on eneseteostusest suht suva ja saavutustel

pole mingit tähtsust. Loeb vaid universumis vastupidamine, kaaslase leidmine, laste

saamine. Hoolitsemine, lapsevanemaks olemine, laste üleskasvatamine – see ongi

kõrgeim saavutus ja ülim vajadus. Siiski ühes soovis olen ma päris kindel – õnne on

vaja ja õnnesse peab uskuma. Aktusel rääkis õpetaja Sirje Ess üheksandikele ühe loo

õnnest...

Üks kindral pidi oma sõjaväe lahingusse viima, aga vastase väed olid hulga suuremad

ja sõdurid kartsid - nad ei uskunud võitu. Kindral uskus. Hommikul enne lahingut

kogus ta oma sõdurid kokku, võttis taskust mündi ja ütles: ”Saatusesse peab uskuma.

Kui tuleb, kull, siis võidame, kui kiri, siis kaotame”. Ta viskas mündi õhku ja kukkudes

oli see kull. Lahing algas ja kindrali sõjavägi võitis. Peale lahingut kiitis kindrali

adjutant kindralile, et kui hea see ikka oli, et oma õnnesse uskusime. Kindral noogutas,

võttis taskust mündi ja andis adjutandile. Mündi mõlemal poolel oli kull...

Mõned aastad tagasi töötasid teadlased psühholoog Richard Stevensi juhtimisel

erinevate eksperimentide tulemusena välja õnne manifesti:

1. Istuta midagi ja hoolitse selle eest

2. Loetle iga päeva lõpus üles vähemalt viis asja, mis sind õnnelikuks tegid

3. Võta aega rääkimiseks – räägi igal nädalal vähemalt tund aega sulle armsa inimesega

4. Helista sõbrale, kellega sa pole kaua rääkinud ja lepi kokku kohtumine

5. Luba endale iga päev midagi maitsvat ja võta aega selle nautimiseks

6. Naera korralikult vähemalt kord päevas

7. Tee kolm korda nädalas pool tundi trenni

8. Naerata ja/või ütle võõrale «Tere!» vähemalt kord päevas

9. Vähenda poole võrra televiisori vaatamist

10. Levita heatahtlikkust – tee iga päev kellelegi midagi head

Seega soovin õnne – eriti enamikule õpilastele algaval eksamiperioodil, aga ka

lastevanematele nende toetamisel ja õpetajatele nende õpetamisel. Aga nautige ka kevade iga

päeva, sest just kevadel on iga päev suur samm edasi – nagu ka koolis. Ega „Kevade“ muidu

ei oleks kooli sünonüüm Eestis.

EKSAMITE AEG ON VÕITMISE AEG

Hiljaaegu sattus kätte raamat VÕITJAEFEKT e KUIDAS VÕIM MÕJUTAB SINU AJU –

autoriks Ian Robertson (eesti keeles avaldatud 2013). Lugemine on veel pooleli, seepärast

tänases loos vaid esialgsed nopped. Alustuseks aga lohutan edukultuse väänajaid – ega

võitmine pea alati tähendama kaotajaid. Eksamitel on kõigil võimalus viis saada – ei ole nii, et

õpetaja peab igale viielisele paariliseks kahelise leidma. Aga asja juurde ...

Kui inimene hakkab uskuma, et tema intelligentsus on anne, ei tule ta nurjumistega enam

hästi toime, võrreldes inimestega, kes usuvad, et intelligentsus saab kasvada, kui selle nimel

vaeva näha.

2014/15 Aastaraamat


Inimesed, kes on keskendunud teistest parem olemisele, paneb muretsema tulemus. Ja kui nad

ei saa olla kindlad, et on teistest üle, ei julge nad võistlustest osa võttagi.

Me ei tohiks iial kiita last selle eest, et ta on tark, vaid pigem pingutamise, visaduse või

leidlikkuse eest, muidu võib juhtuda, et sunnime talle peale geneetilise fatalismi needuse.

Lühidalt öeldes õõnestab geneetilise fatalismi needus sitkust ning sitkus on üks olulisemaid

elu komponente – mitte ainult akadeemiliste saavutuste puhul, vaid ka töös, suhetes, stressi

ning haigustega toimetulekuks.

Võitjad tunnevad, et kontrollivad oma elu, ja see tunne aitab neid kaitsta stressi eest, saada

edukamaks ning elada kauem ja õnnelikumalt. ... Mina taltsutamine võib olla inimkonna edu

kõige suurem väljakutse.

Lugegem ja mõelgem ning süüvigem iseendasse – meis kõigis on võitja peidus. Ja see meie

sisemine võitja ei vaja sugugi enda kõrval kaotajaid – vastupidi ...

Saagem võitjaks – iseenda võitjaks!

PÄIKENE PAISTAB JA LOODUS LOKKAB ...

Nüüd juba tõesti tahaks puhata, tahaks lihtsalt olla, tahaks just sel suvel ükski hommik tõusta

üheskoos päikesega ja saata ta öö eel magama mere taha, tahaks sihitult uidata, tahaks selili

niidetud rohul nautida pilvepoiste häppeninge, tahaks tantsida soojas vihmas, tahaks olla

iseendaga üksi ja samas külakiigel koos sõpradega, tahaks nautida looduse taassünni kiirust ja

nuusutada iga puhkevat õit, tahaks keset päeva muretult suikuda unne, tahaks lihtsalt sooja

merre – üleni, tahaks unistada ..., tahaks nautida vaikust, tahaks võimalust mitte mõelda

loogiliselt ja mitte olla arukas, tahaks tulla iseendast välja ja ootaks ka teistelt sama, tahaks

olla teistmoodi, tahaks elamusi ja üllatusi ja ainulaadsust, tahaks kõike ja palju ja kõigile ja et

maailm oleks suvel hoopis teine maailm.

Suvi on aga eelkõige õpetaja ja kasvataja. Just sel ajal toimuvad meis kõige suuremad

muutused. Küllap korrastub ka kooliaasta jooksul kogutu ja küllap on võimalik mõne uue

omandatud oskusega oma sõpru sügisel üllatada. Üks on kindel – inimene on looduslaps ja

loodus kasvab just suvel.

ARMSAD ÕPILASED! SOOJA JA KOSUTAVAT SUVEVAHEAEGA!

ARMSAD PÄEVAKANGELASED, KALLID ÕPETAJAD, LUGUPEETUD

LAPSEVANEMAD, KÕIK AKTUSELISED! (Põhikooli lõpuaktusel)

Täna alustan ehk väheke teistmoodi, kui tavaliselt. Meie kool ju sai 150-seks ja eile esitlesime

oma kooli uut ajalooraamatut. Täna ja just siin on meil kõigil võimalus mõelda meid saatnud

koolilugudele. Olge hääd ja pange need kirja – ajalugu ja tulevased põlved on tänulikud.

Näiteks – näitleja ja mägironija Andres Karu lõpetas meie kooli 1993. aastal 75. lennus... Ta

meenutab: „Legend matemaatika õpetajast Opast oli veel suurem, kui ta ise. Teisel ehk

algklasside korrusel räägiti lugusid, kuidas ta tihtilugu õppimata jätnud lapse neljanda korruse

aknast välja viskab või tal kaks sõrme koos kriidiga küljest hammustab. Me kartsime teda

kollektiivselt. Kuid teises klassis oli vaja ennast ju tõestama hakata. Nii lubasin ma ühel

päeval klassivendadele, et lähen vahetunni ajal üles neljandale korrusele. See kõlas julgelt,

sest me ei tohtinud isegi kolmandale korrusele minna, neljandast rääkimata. Aga ma läksin,

sest oli ju lubatud. Teised hiilisid järele ja nägidki mind varsti neljandal korrusel seismas ja

Aastaraamat 2014/15


neile armulikult lehvitamas. Kuid sellega ma ei piirdunud – tahtsin minna veel kõrgemale ehk

ronida redelit mööda kuni pööningu luugini, et olla legend juba oma eluajal. Kui ma sain jala

teisele redelipulgale, pani keegi mulle tohutu kämbla õlale. Vaatasin üle õla ja nägin

kolmekümne sentimeetri kaugusel Opa ümarat prillidega nägu. „Nüüd on kõik“, mõtlesin ja

lasin hirmust püksid märjaks. Päriselt. Opa aga vaatas mulle rahulikult otsa ja küsis: „Kas sa

ei peaks mitte teisel korrusel olema?“ Ning hetk hiljem ma seal olingi. Endiselt kangelasena ja

õnnelik selle üle, et koolivorm oli tumesinine ja polnud aru saada, kas see on märg või mitte.“

Mäletate – midagi sellist või natuke teisiti toimus ju siis, kui polnud enam oma klassiruumi,

vaid pidi hakkama rändama. Ühtedele meeldis avarduv maailm oma uute vabadustega, teised

olid väga häiritud alanud trepirännetest ja oma koduklassi kaotamisest. Aga kõigest hoolimata

olete nüüd siin – põhikooli lõpuaktusel.

Teid on täna siin 41. Aitäh teile, et kohale jõudsite!

9. klassi lõpetab kiituskirjaga e ainult viitega:

Karl Viik 9.a-st.

Lisaks talle kantakse autahvlile järgmised õpilased:

9.a: Maria Kirst, Rasmus Lepik, Elery Lõhmus, Harles Herman Ojasaar, Silver Spitsõn, Karel

Äär

9.b: Airike Kapp, Hanna Klaar, Karl Kustav Kuning, Robin Mäetalu, Liisa Niit, Rauno

Põlluäär, Eliisa Saar, Johannes Treiel, Mart Truu

Õppenõukogu kiituse saavad:

9.a: Sten Vainu

9.b: Carlos Liiv

Ja muide - lõpueksamid sooritasid ainult viitele Artti Raasuke ja Karl Viik 9.a-st ning Liisa

Niit 9b.-st.

Te olete väga tublid olnud ka aineolümpiaadidel. Päris tippu jõudsid maakonnas Karel Äär

keemias, Karl Viik füüsikas ja Miikael Tuus ühiskonnaõpetuses. Esikuuikusse jõudsid veel

Karl Viik matemaatikas, lingvistikas, inglise keeles, geograafias ja ühiskonnaõpetuses;

Liisa Niit bioloogias, geograafias, keemias ja ühiskonnaõpetuses;

Silver Spitsõn füüsikas ja inglise keeles;

Rasmus Lepik keemias;

Karel Äär füüsikas;

Hanna Klaar bioloogias.

Ja kui Karl Viik oli neljas ülekoolilises Teaduse TOP10-s, siis Mart Truu ja Carlos Liiv

jagasid seda kultuuris. Johannes Treiel lausa võitis Spordi TOP10-e ning Airike Kapp ja

Robin Mäetalu olid vastavalt neljas ja viies.

Tänukirja aktiivsuse eest kooli huvitegevuses saavad Airike Kapp, Carlos Liiv, Robin

Mäetalu, Artti Raasuke, Johannes Treiel ja Mart Truu.

Aga veel. Selleaastasele linnapea vastuvõtule olid kutsutud mitmed meie üheksandikud. Mis

nende kohta siis seal ka räägiti:

2014/15 Aastaraamat


9.a klass

Artti Raasuke – Artti on tõeline härrasmees – soliidne, väljapeetud ja viisakas igas olukorras.

Tema on mees, kes teab, mida teeb, teeb, mida vaja ja enamasti palju rohkem. Kui olukord on

lootusetu, siis on Artti see, kes kastanid tulest välja toob. Sellel noorel mehel on olemas

diplomaatiline suhtlusoskus, nutikus, rõõmsameelsus, vastutustunne ja suur teadmistepagas –

kui poliitikas toimetaksid temasugused, ei peaks keegi Eestist lahkuma paremat ning

turvalisemat elu otsima.

Karl Viik – Kui Karl ei tea, siis tavaliselt ei tea keegi. Tõelise eesti mehena räägib ta ainult

siis, kui on väga vaja, aga kui suu lahti teeb, siis ei ole rääkimine mitte hõbe, vaid kuld.

Mõttetute inimeste ja tegevuste peale Karl aega ei raiska. Peen huumoritaju, tolerantsus ning

avar silmaring teevad temast nauditava ja hariva kaaslase.

Karel Äär – Muheda olekuga, sõbralik ja alati viisakas Karel on nagu Šveitsi kell – äärmiselt

täpne ja usaldusväärne. Kõik, mis vaja, on valmis õigeks ajaks või veidi varem. Esmapilgul

vaikne ning tasane noormees võib hetkega muutuda tulihingeliseks, valjuhäälseks oraatoriks,

kui asi puudutab õiglust või looduse kaitset. Ütluse “terves kehas terve vaim” kehtimist on

Karel edukalt näidanud erinevatel spordivõistlustel ja aineolümpiaadidel. Kui keskmine

eestlane oleks pooltki nii töökas ja sihikindel kui see noor mees, siis oleks Eesti kõige rikkam

riik maailmas.

9.b klass

Robin Mäetalu

Endine lapsrokkstaar ansamblist „the natives“, soojendanud oma bändiga nii „smilersit“,

„winny puhhi“ kui Tanel Padarit ennast. Muusikuna on ta üles astunud veel ka nimekas „Von

Krahli“ baaris Tallinnas. Esimene õpetaja meenutab, kuidas Robini eestvedamisel ja tema isa

juhendamisel organiseerisid poisid neljandas klassis sellise ettevõtmise, kus jõulupeol sai iga

laps klassist mängida klassi orkestris. Lisaks muusikale on teda jagunud ka sporditegemisse:

Robin on vabariigi üks osavamaid korvpallureid, samuti on ta Eesti meister rahvastepallis.

Klassijuhataja on täheldanud annet veel ka filmirežissöörina.

Johannes Treiel

Oli oma esimese õpetaja meenutuste järgi super luuletuste lugeja ning võitis ka grand prix

algklasside luuletuste lugemise võistlustel. Praeguse klassijuhataja on ta üsna mitmel juhul

kaunis ebamugavast olukorrast välja aidanud: kui keegi teine klassist mõnd kohustust oma

õlule võtma ei olnud nõus, siis Johannes, poolvabatahtliku klassivanemana, oli see, kes

viimaks ikka ütles – sealjuures ka mõnikord ohates – hea küll, ma teen ära! Kõva tegija mees

on ka spordis. Vestlusel peale koolitundi ütles ta, et üks tema seniseid suuremaid saavutusi on

see, et tal on õnnestunud nii vanemate kui kahe vanema õe kergejõustikurekordid tänaseks

päevaks üle lüüa.

Mart Truu

SÜGi põhikooli aasta õpilane: mees nagu orkester – laulab, mängib pilli, näitleb, on ka

vabariigi üks osavamaid korvpallureid ja Eesti meister rahvastepallis. Klassijuhataja

mälestustes figureerib Mart lausa suure orkestri juhina: kooli jõulupeošhow proovid olnuksid

ilma tema liidrivõimete ning valjuhäälse bassita kindla peale oluliselt suurem segasumma

suvila. Esimese õpetaja meenutuste kohaselt aga võtsid poisid kunagi pikapäevarühmas just

Mardi algatusel kätte ja tegid valmis vahva lauamängu „jänese seiklus“.

Aastaraamat 2014/15


Küllap teis kõigis on juba omajagu sisu ja nii mõnedki on legendiks saamas õpilasena oma

kooliajal. Kooli uus ajalooraamat pajatab aga mitmest legendaarsest õpetajast. Kõne alguses

räägitud praegu 85-aastasest Valentin Oopkaubast kirjutab ka Ivo Linna:

Üks värvikas tüüp oli matemaatikaõpetaja Valentin Oopkaup, keda hüüdsime Opaks. Minu

isiklik tohutu draama seisnes selles, et mul oli matemaatikast omapärane arusaamine, hoopis

midagi muud kui õpetaja Oopkaubal. Kord juhtus matemaatikatunnis nii, et mu klassivend,

tuntud sportlane ja basskitarrist Kalle Kesküla saatis mulle tunni ajal klade inglisekeelsete

laulusõnadega, mille ta oli kuulmise järgi maha kirjutanud. Ühte klassiõesse armunud Kalle

oli klade kaanele vähemalt kolmekümnes keeles kirjutanud maagilise kolmesõnalise lause

„Ma armastan sind“. Oopkaup nägi, kuidas ma kladet lappasin ja võttis selle ära. Opa vaatas

kladet, naeris ja küsis: „Huvitav, miks teie, seltsimees Linna, ei ole kirjutanud siia „ma

armastan matemaatikat“?“

Sellesse aulasse mahub täna palju armastust. Siin istuvad oma lapsi heldival pilgul vaatavad

emad-isad ja oma õpilasi hindavalt takseerivad õpetajad.

Armsad õpetajad, lugupeetud emad-isad. Me poleks täna siin, kui ei oleks teid. AITÄH

TEILE! Täna saame koos tagasi vaadata, et veel paremini edasi minna – ikka koos – tütred ja

pojad, emad ja isad, õpetajad ja kool.

Lugupeetud lõpetajad.

Meie kooli põhieesmärk on: Traditsioonidel põhineva innovaatilise gümnaasiumina

valmistada ette õpilasi edasiõppimiseks, elukestvaks õppeks ja õnnelikuks eluks kiiresti

muutuvas globaliseeruvas maailmas.

Ma loodan, et te ei ole veel liiga õnnelikud, et jätkate omas koolis, et saada veelgi paremini

ettevalmistatud veelgi õnnelikumaks eluks. Ja kes lähevad muudele „jahimaadele“, siis mingu

teil seal kenasti. Kena pidupäeva kõigile!

ARMSAD PÄEVAKANGELASED, KALLID ÕPETAJAD, LUGUPEETUD

LAPSEVANEMAD, KÕIK AKTUSELISED – JUST TÄNA OLEME SAAREMAA

GÜMNAASIUMIHARIDUSE 150-nda AASTAPÄEVA OSALISTEKS! (Gümnaasiumi

lõpuaktusel)

Meie kooli põhieesmärk on sõnastatud nii:

Traditsioonidel põhineva innovaatilise gümnaasiumina valmistada õpilasi ette edukaks

edasiõppimiseks, elukestvaks õppeks ja õnnelikuks eluks kiiresti muutuvas globaliseeruvas

maailmas.

Me oleme püüdnud seda järgida ja te peaksite olema enam-vähem valmis õnnelikuks eluks.

Siiski võiks uskuda ka seda, et õnn ei ole mitte kohalejõudmine, vaid teelolek. Ärge siis pikalt

peatuge või kui, siis selleks, et tagasi vaadata ja meenutada. Mis teil näiteks esimesest klassist

meeles on?

Meie 75. lennu vilistlane, näitleja ja mägironija Andres Karu kirjutab kooli vastses

ajalooraamatus:

Esimene mälestus Viktor Kingissepa nimelisest Kingissepa I keskkoolist ei ole mitte 1.

septembrist 1982, kui ma esimesse klassi läksin, vaid hoopis novembrist 1982, kui kogu kool

aulasse üles rivistati ja teada anti, et NLKP Keskkomitee peasekretär ja NSV Liidu

Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Leonid Iljitš Brežnev on surnud.

2014/15 Aastaraamat


Mäletan, et olin šokis. Arutasin pärast kogunemist pikalt koos teiste 7-aastastega, et mis nüüd

saab? Üldine seisukoht oli, et kõik on läbi. Nüüd tulevad ameeriklased ja vallutavad NSVL-i

ära. Olime väga mures.

Me rõhutame ka oma kooli motot SAPERE AUDE e SÖANDA OLLA TARK ja räägime

küsimise julgusest. Alati ei pruugi küll leida vastuseid aga veelgi hullem oleks, kui ei leia

küsimusi, millele vastuseid otsida.

Kuhu me siis tänaseks jõudnud oleme? Saaremaa Ühisgümnaasiumi 97. lend on 77-liikmeline

– seekord maakonna suurim:

12A-28

12B-14

12C-35

Kuldmedaliga lõpetajad kordavad kõigi aegade rekordit 2006. aastast, sest neid on lausa

seitse:

Maria Aarnis 12.c

Kai Ellik 12.c

Õnnela Luhila 12.c

Maria Toomsalu 12.c

Hanna Tuus 12.c

Eva Maria Veitmaa 12.c

Agnes Äkke 12.c

Hõbemedaliga lõpetavad:

Adeliina Saar 12.a

Johanna Kallas 12.c

Hardo Niit 12.c

Lisaks neile õpilastele kantakse autahvlile:

12.a: Anni Kaup, Tiina Nõmm, Indra Kuhi, Kertu Tuuling, Keili Õispuu

12.b: Karl Juhandi, Tauri Põlluäär

12.c: Magnus Kaldjärv, Ken Kilumets, Emma Maltis, Indrek Polding, Raimo Rahumeel, Kelli

Sepp, Triinu Sink, Reedik Sõber, Henrika Trave, Keidi Õisnurm, Sander Õun

Õppenõukogu kiituse saab:

12.a: Maarja Rang

Mitmete Kuressaare firmade poolt toetatavad 200-eurosed preemiad saavad järgmised

lõpetajad:

Smidt Metalli toetatav P. H. von Frey nimeline matemaatikapreemia – Magnus Kaldjärv 12.c

Luksusjahi toetatav F. Heinmetsa nimeline füüsikapreemia – Andi Ingalt 12.a

Seelighti toetatav P. Saagpaku nimeline inglise keele preemia – Andres Rüütel 12.c

Installatsiooni Kompanii toetatav O. Timmase nimeline kunstipreemia – Anni Viskus 12.b

S-Linki toetatav A. Uustulndi nimeline kirjanduspreemia – Hanna Tuus 12.c

„Arensburg Wochenblatt“ saksa keele preemia – Õnnela Luhila 12.c

Klotoidi toetatav parima sportlase preemia – Kerdo Jakunin 12.c

Siim Ehituse toetatav kultuuripreemia – Tiina Nõmm 12.a

Gelomi toetatav keskkonnapreemia – Magnus Kaldjärv 12.c

Aastaraamat 2014/15


Lisaks veel kaks 100-eurost preemiat:

Peter Heinicheni saksa keele preemia – Henrika Trave 12.c

Lions-klubide Kuressaare ja Karkku sõprusstipendium – Hannes Päll 12.a

Riigieksamid on seljataga. Teist korda tehti neid uue õppekava põhiselt ja teistmoodi. Kõige

edukamateks osutusid Eva Maria Veitmaa ja Hanna Tuus, kes sooritasid kõik eksamid üle 90-

punktiliselt. Eesti keeles said üle 90 punkti Hanna Tuus (94), Hardo Niit (94), Eva Maria

Veitmaa (92), Mark Kiks (90). Matemaatika tublimad olid Indrek Polding (97), Kai Ellik

(94), Õnnela Luhila (94), Agnes Äkke (93), Tauri Põlluäär (93), Eva Maria Veitmaa (92),

Andi Ingalt (92), Ken Kilumets (91), Hanna Tuus (91), Indra Kuhi (90). Kitsa matemaatika

parim oli Anni Toon (90). Inglise keeles said 9-ga algava punktisumma lausa 23 õpilast. Eva

Maria Veitmaa ja Johanna Kallas sooritasid juba varem lausa kõrgema taseme eksami ja ei

pidanud enam riigieksamit sooritama. Riigieksami tipus olid Adeliina Saar (98), Hanna Tuus

(97), Kelli Sepp (96), Reedik Sõber (96), Õnnela Luhila (95), Andres Rüütel (95), Rasmus

Arge (95), Ken Kilumets (93), Sander Aavik (93).

Olete väga tublid olnud ka aineolümpiaadidel. Kui rääkida ainult sellest õppeaastast, siis

Magnus Kaldjärve saavutuste rida jääb ikkagi liiga pikaks, et kõigest rääkida jõuaks.

Vabariigi bioloogiaolümpiaadi võitjana sõidab ta Taani rahvusvahelisele olümpiaadile

saamaks lisa oma juba kogutud medalitele. Aga ta oli vabariigi esikümnes ka geograafias,

keemias ja matemaatikas ning esimene maakonnas neljas aines. Üleriigiliste olümpiaadide

ülaotsa jõudsid ka Johanna Kallas ja Kai Ellik rahvaluules, Hannes Päll ühiskonnaõpetuses,

Andres Rüütel inglise keeles, Hanna Tuus lingvistikas ja Reedik Sõber keskkonnalase

uurimistööga. Maakonna võitjateks on tulnud Hanna Tuus geograafias ja lingvistikas, Hannes

Päll ühiskonnaõpetuses, Andres Rüütel inglise keeles, Eva Maria Veitmaa eesti keeles, Maria

Aarnis vene keeles. Teisi kohti on jagunud Hanna Tuusile bioloogias ja ühiskonnaõpetuses,

Õnnela Luhilale eesti ja saksa keeles, Reedik Sõbrale keemias, Indrek Poldingule

matemaatikas, Rasmus Argele inglise keeles, Hannes Pällile geograafias ja Andi Ingaltile

füüsikas. Kolmandaid kohti saavutasid Magnus Kaldjärv geograafias ja lingvistikas, Hanna

Tuus füüsikas ja inglise keeles, Rasmus Arge vene keeles, Alari Toomsalu saksa keeles, Eva

Maria Veitmaa ühiskonnaõpetuses, Õnnela Luhila keemias. Kõige krooniks veel Kaspar

Möldri õpilaste teadustööde riikliku konkursi esikoht.

Lõputunnistustega koos saavad paljud ka kooli nn klassivälise tegevuse tunnistuse. Sealt saab

ülevaate teie huvitegevusest ja saavutustest:

Näitering Kreisise koosseisus on laureaaditiitleid võitnud Richard Beljohhin, Hannes Päll,

Sander Rang, Keili Õispuu, Karl Juhandi, Kaspar Mölder, Magnus Kaldjärv ja Indrek

Polding.

Luuletater Kreveras on sedasama teinud Rasmus Arge, Tiina Nõmm ja Kertu Tuuling.

Kooli teadusteatri Krempel viisid teatrifestivalidele Magnus Kaldjärv, Andres Rüütel ja

Reedik Sõber.

Kammerkoor Kreedoga on üleriigilise koorikonkursil ilma teinud Liisa Allik, Rasmus Arge,

Olivia Laul, Tiina Nõmm, Margus Ollermaa, Joosep Preedin, Adeliina Saar, Anni Toon,

Maria Aarnis, Magnus Kaldjärv, Emma Maltis, Milvi Marle Prii, Henrika Trave, Hanna Tuus

ja Eva Maria Veitmaa.

2014/15 Aastaraamat


Rahvatantsurühmaga Öieti on konkursse võitnud Richard Beljohhin, Anni Kaup, Adeliina

Saar, Kerttu Tuuling, Markus Aru, Kaspar Mölder, Karl Eik Rebane, Anni Viskus, Maria

Aarnis, Reelika Alba, Magnus Kaldjärv, Mark Kiks, Hardo Niit, Indrek Polding, Reedik

Sõber, Alari Toomsalu ja Keidi Õisnurm.

Õpilasesinduses on kooli elu juhtinud Hannes Päll, Tiina Nõmm, Anni Viskus ja Joosep

Preedi.

Bridžiringi taset on hoidnud Milvi Marle Prii, Hanna Tuus, Carl Sander Kiir, Kaspar Mölder,

Tauri Põlluäär, Karl Eik Rebane, Tarvo Sbitnev, Andre Treirat, Maria Lindau, Kevin Org,

Rauno Pihel, Kreta Rand, Andres Rüütel, Triinu Sink, Reedik Sõber ja Henrika Trave.

Aitäh klassivanematele Anni Toon, Karl Juhandi ja Hanna Tuus.

Armsad õpetajad, lugupeetud emad-isad. Vaadake neid – meie päevakangelasi. See on ju teie

töö – teie rõõmud ja mured, teie eesmärgid ja unistused, ka teie vead ja veaparandused. Aitäh

teile! Täna saame koos tagasi vaadata, et järgmistega veel paremini edasi minna. Nemad

peavad juba ise minema – kõigepealt vastu oma ülehomme hommikul algavale iseseisvale

suvele ja siis suuri muutusi toovale sügisele. Aga meie oleme ikka olemas, sest küllap tahavad

nad ka edaspidi kodust oma muredele abi, probleemidele lahendusi, kodusoojust ja armastust.

Ja on päris kindel, et nad tulevad ka kooli rääkima, kuidas neil läheb ja kokkutulekutele, et elu

ilusaimat aega meenutada... Ja et ei läheks nii nagu läks loos, mille rääkisin ka eelmistele

lõpetajatele, kus...

Rätsepast isa pani ühel päeval poja laua äärde istuma ja algas tõsine meestevaheline

jutuajamine.

„Kuula mind, poeg,“ alustas isa. „Kui sa gümnaasiumi lõpetasid ja ütlesid, et tahad ülikoolis

edasi õppida, otsustasime emaga saata sind Cambridge´i ja maksime su õppimise kinni. Sa

õppisid hästi ja lõpetasid cum laude. Siis läksid edasi stažeerima Oxfordi. Sealgi olid sa üks

parimaid ja pääsesid edasi Harvardisse ning kaitsesid edukalt doktoriväitekirja. Õppimine on

tore asi, aga nüüd oled sa lõpuks täiskasvanu, koolid on läbi ja aeg on mõelda

elukutsevalikule. Ühesõnaga, otsusta – kas tahad saada naiste- või meesterätsepaks.“

Tehke oma valikud siiski õppimise ajal, siis on õppimisel suurem mõte sees.

Ja lõpetan meie kunagise linnapea ja riigikoguliikme, 60. lennu vilistlase Jaanus Tamkivi

sõnadega meie ajalooraamatust:

Hindan väga neid kunagisi kooliaastaid siin Kuressaares, pean hea sõnaga meeles oma

kunagisi õpetajaid ja klassikaaslasi. Selleks, et inimene saaks kasvada, peavad tal olema

juured. Juured, mis on kinni oma isakodus, kodukandis, koolis, sõprades, kodumaas,

kultuuris. Siis puu püsib, ei kuku ümber…

Nii mõtlen ka mina ja küllap ka homme siia koolikokkutulekule kogunevad vilistlased. Usun,

et nii mõtlete ka teie – kui veel mitte täna, siis mõne aja pärast kindlasti. Kena pidupäeva

kõigile!

Aga edasi juba valdkonnajuhtide pilgu läbi! Aitäh neile ja kogu kooli kollektiivile väga sisuka

ja huvitava aasta eest!

Viljar Aro, koolijuht

Documents

SAATEKS · 2015. 10. 12. · Aastaraamat 2014/15 Saaremaa Ühisgümnaasium 6 SAATEKS Kooli aasta-eesmärgiks oli MÄRKA JA HOOLI! Kui mõelda ja öelda lühidalt, siis olid õppeaasta