SÄÄSTEV ENERGIAMAJANDUS – TÕSINE VÄLJAKUTSE TALLINNALE

SÄÄSTEV ENERGIAMAJANDUS – TÕSINE VÄLJAKUTSE

TALLINNALE

VILLU PELLA

TALLINNA ENERGIAAGENTUUR

19.05.2014. TV KESKKONNAKOMISJON

MEIE EES SEISAB KÜSIMUS – KAS JÄTKAME SÄÄSTVA VÕI TARBIVA NING RESSURSSE RAISKAVA MAAILMANA?

SÄÄSTEV ÜHISKOND EI TÄHENDA AINULT SÄÄSTVAT ENERGIA KASUTAMIST.

SÄÄSTVA ÜHISKONNANA JÄTKAMINE VAJAB MÕTTEVIISI MUUTUMIST NII INIMESE TASANDIL, KUID ERITI RIIKIDE JA KULTUURIDE TASANDIL.

TV KESKKONNAKOMISJON 19.05.2014

. 2

JÄTKUSUUTLIK VÕI TARBIV ÜHISKOND?

JÄTKAME VANAVIISI


. 3

HOONETE ENERGIAKASUTUS EESTIS


. 4

Energia lõpptarbimine Eestis 33-34 TWh/a

Hoonete osakaal 50% (ilma tööstushooneteta), EL 40%

EL-i uuringutes on hoonefond toodud suurima ja majanduslikult tasuvaima säästupotentsiaalina – ENMAK-i hoonete uuring kvantifitseeris seda ka eesti oludeshttp://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/c/c1/ENMAK-Hoonete-uuring-20.09.2013.pdf

Eestis soojuse tootmiseks kasutatud kütuste jaotus, 2011 (ENMAK uuring)


. 5

TALLINNA KÜTE


. 6

Tallinna Küte andmed

19.05.2014.

EL CO2 ja ENERGIA- JA KLIIMAPOLIITIKA

EL ON SEADNUD KLIIMAPOLIITIKA EESMÄRGIKS CO2 ATMOSFÄÄRI PAISKAMISE VÄHENDAMISE KUI KLIIMASOOJENEMISE PEAMISE PÕHJUSE.

CO2 PÕHJUSTATUD KLIIMASOOJENEMINE EI OLE LEIDNUD SIISKI ÜLEÜLDIST HEAKSKIITU JA MÕISTMIST.

KUID ENERGIAT ON VAJA SÄÄSTA: ENERGIATÕHUSUSE TÕSTMINE JA TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTAMINE VÄHENDAB FOSSIILSETE KÜTUSTE TARBIMIST, SÄÄSTES RESSURSSE JA LOODUSKESKKONDA MEIE LASTELE JA LASTELASTELE.

CO2 EMISSIOONI VÄHENDAMIST VÕIMEGI KÄSITLEDA MEIE EDUSAMMUDENA EHK MÕÕDIKUNA ENERGIATÕHUSUSE TÕSTMISEL NING TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTUSELEVÕTMISEL.

TV KESKKONNAKOMISJON

19.05.2014.

ENERGIA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TALLINNAS TEISI EELISEID

TULEMUSEKS EI OLE AINULT CO2 ATMOSFÄÄRI PAISKUMISE JA KÜTUSTE TARBIMISE VÄHENEMINE:- VÄHENEVAD KA TEISED KAHJULIKUD HEITMED MEID ÜMBRITSEVASSE KESKKONDA – SO2, NOX, LOÜ, TAHKED OSAKESED JNE, MILLISED MÕJUTAVAD OLULISELT MEIE TERVIST. TRANSPORDI OSAKAAL TALLINNAS SUUR.- TULEMUSENA SAAME ENDA ÜMBER TUNDUVALT PUHTAMA ELUKESKKONNA JA PAREMA TERVISE.


EL VÕTTIS 09.03.2007 VASTU PAKETI “ENERGIA MUUTUVAS MAAILMAS”, MILLES KOHUSTUS ÜHEPOOLSELT VÄHENDAMA CO2 HEITKOGUSEID 2020.a. 20% VÕRRA LÄBI ENERGIATÕHUSUSE TÕUSU (20%) JA TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTUSELEVÕTU (20%) VÕRRELDES 1990.a.

EESMÄRGI TÄITMISEKS ALGATAS EK LINNAPEADE PAKTI (COVENANT OF MAYORS).

LINNAPEADE PAKT


. 9

LINNAPEADE PAKT ALLKIRJASTATI PIDULIKULT BRÜSSELIS 10. VEEBRUARIL 2009.a.

VASTAVALT LEPINGULE PIDI TALLINN ESITAMA SÄÄSTVA ENERGIAMAJANDUSE TEGVUSKAVA (SEAP) KOOS BAASAASTA (soovituslik 1990) CO2 INVENTUURIGA.

VOLIKOGU KINNITAS OMA OTSUSEGA 10. MÄRTSIST 2011.a. nr. 27 „TALLINNA SÄÄSTVA ENERGIAMAJANDUSE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2011-2021“.

BAASAASTAKS ON USALDUSVÄÄRSETE ANDMETE PUUDUMISEL 2007.a.

ÜHINEMINE LINNAPEADE PAKTIGA


. 10

19.05.2014.

PÕHILISED TEGEVUSVALDKONNAD TALLINNAS

LINNA, LINLASTE JA ETTEVÕTETE PÕHILISED VÕIMALUSED ENERGIA EFEKTIIVSEMAL KASUTAMISEL JA ELUKESKKONNA SÄÄSTMISEL:- HOONETE – linna, elamute, kolmas sektor - RENOVEERIMINE, SEADMETE/RAJATISTE EFEKTIIVSUSE TÕSTMINE- UUTE HOONETE EHITAMISEL ENERGIATÕHUSUSE NORMIDE TÄITMISE KINDLUSTAMINE- LINNATRANSPORT – ÜHISTRANSPORDI EDENDAMINE - TÄNAVAVALGUSTUS- LINNAPLANEERIMINE, üldplaneeringu kaudu energiatootmise ja -tarbimise kujunemist kaugemas tulevikus, hoonete asend ilmakaarte suhtesROHELISED HANKEDLINN EESKUJUNA JA MOTIVEERIJANAREGULATSIOONID


ENERGIA LÕPPTARBIMINE TALLINNAS


. 12

Energia/tarbijagrupid

Tarbimine 2007.a., MWh/a

2011.a., MWh

Muutus, MWh/aElamud

Transport/ linnatransport

Teenindus-sektor

Tööstusette-võtted

Kokku

Elektrienergia 466 000 /25000 726 000 777 000 1 994 000 1 974 000 -20 000

Kaugküte 1 600 247 367 624 194 625 2 162 496 1 722 265? -440 231? Sh TK -273 000

Maagaas 261 225 289 213 317 202 867 640 709 080 -158 560

Vedelgaas 25 400 12 700 38 100 38 100 0

Kütteõli hoonetele/seadmetele

47 200 11 800 70 800 129 800 90 860 -38 940

Kütteõli transpordis 236 000 236 000 153 300 -82 700

Diislikütus 188 800 1 640 000/ 101 000 70 800 153 400 2 053 000 1 969 420 -83 580

Bensiin 939 400 597 800 1 537 200 1 221 220 -315 980

Süsi 52 500 7 500 60 000 30 000 -30 000

Küttepuud ja hakkpuit 444 612 36 900 14 505 496 017 476 760 -19 257

Põlevkiviõli, brikett 18 000 11 000 11 000 40 000 37 220 -2 780

Kõik kokku 4 043 384 2 498 800 1 520 837 1 551 232 9 614 253 8 422 225 -1 192 028

CO2 EMISSIOONID


. 13

Energia/tarbijagrupid

Emissioon 2007.a., t

2011.a., t Muutus, tElamud

Transport/ linna-

transport

Teenindus-sektor

Tööstusette-võtted

Kokku

Elektrienergia 503 280 /27000 784 080 839 160 2 153 520 2 131 920 -21 600

Kaugküte 401 086 92 141 48 781 542 008 329 430 -212 578

Maagaas 52 767 58 421 64 075 175 263 143 234 -32 029

Vedelgaas 5 690 2 845 8 534 8 534 0

Kütteõli hoonetele/seadmetel

12 413 3 103 18 619 34 135 23 895 -10 240

Kütteõli transpordis 62 064 62 064 41 893 -20 171

Diislikütus 49 585 430730/26527 18 598 40 289 539 200 517 249 -21 951

Bensiin 232 467 149 450 381 917 302 207 -79 710

Süsi 18 900 2 700 21 600 10 800 -10 800

Küttepuud ja hakkpuit 0 0 0 0 0 0

Põlevkiviõli, brikett 6 800 3 000 3 000 12 800 11 910 -890

Kõik kokku 1 282 988 669 244 962 043 1 016 769 3 931 041 3 521 072 -409 969

INVESTEERINGUD ENERGIATÕHUSUSSE JA TAASTUVATESSE ALLIKATESSE


. 14

MeedeMaksumus, eurodes

Munitsipaalhoonete renoveerimine 142 489 000

Äride, teenindus- jms hoonete renoveerimine 20 900 000

Elamute renoveerimine 280 300 000

Avalik valgustus 14 760 000

Ühistransport (tasuta ühistransport, uued bussid, trammid, trammiteed jm)

544 255 000

Era ja äritransport - biokütus 14 886 598

Kergliiklusteede ehitamine 26 000 000

Soojuse tootmine(Iru, AuraGen, TK) 230 000 000

Üldplaneeringud 1 250 000

Nõustamine 80 000

Elanike teadlikkuse suurendamine ja koostöövõrgustik

400 000

Toetused 145 000 000

Koolitused (training and education) 80 000

Kokku 1 420 400 598

EESMÄRKIDE TÄITMISE VÕIMALIKKUSEST


. 15

CO2 EMISSIOONI ON VÕIMALIK ALANDADA 20% VÕRRA, TAASTUVAID ENERGIAALLIKAID ON VÕIMALIK SAMUTI KASUTUSELE VÕTTA ETTENÄHTUD ULATUSES. ENERGIATÕHUSUSE 20% TÄITMINE OLENEB TEGELIKULT HOONETE RENOVEERIMISEST JA TRANSPORDI TARBIMISEST. EL TERVIKUNA EI TÄIDA ENERGIATÕHUSUSE EESMÄRKI.

M

Suurus 2007Vajalik 20%

eesmärgi saavutamiseks

Meetmetega võimalik 2011-2020 saavutada

2020. aastaks eeldatav

saavutatav suurus

CO2 emissioon, t/a 3 931 041 786 208 997 264 1 407 232

Energiatõhusus, MWh/a 9 614 253 1 922 851795 700 (hooned)

+ 500 000? (transport)

1 715 000

Taastuvad allikad, MWh/a 496 017 1 922 851 1 816 704 2 312 721

TRANSPORDI OSATÄHTSUS VÕRRELDUNA HOONETE KÜTMISEGA JA SOOJA TARBEVEE SOOJENDAMISEGA ON HÄMMASTAVALT SUUR – 3 366 000 VERSUS 3 597 352 MWh/a. TRANSPORT ON SEEGA SUURIM LINNA SAASTEALLIKAS.

ME PEAME LEIDMA OPTIMAALSE LAHENDUSE ÜHISTRANSPORDI JAOKS VÄHENDAMAKS LINNA TRANSPORDIKOORMUST JA SAASTET.

ÜHISTRANSPORT ON PRIORITEET, KUID 100% ÜHISTRANSPORT EI SAA OLLA OMAETTE EESMÄRGIKS.

TRANSPORT JA KÜTMINE


. 16

CO2 EMISSIOONI TASET ON VÕIMALIK VÄHENDADA 2020. AASTAKS JÄRGNEVATE PÕHIMEETMETEGA:

- ROHELISE ELEKTRIENERGIA (520 000 MWh/a) KASTUSELEVÕTMISEGA – 561 600 t

- TÄIENDAV TAASTUVATE KÜTUSTE (930 704 MWh/a) KASUTAMINE KÜTMISEKS – 241 480 t

- ENERGIATÕHUSUSE (522 715 MWh/a)SUURENDAMISEGA - 135 900 t- BIOKÜTUS (361 000 MWh/a) TRANSPORDIS

- 94 000 t

CO2 EMISSIOON JA TAASTUVATE KÜTUSTE KASTUSELEVÕTMINE


. 17

TALLINNA ENERGIATÕHUSUS VÕRRELDES 2007.a. PEAKS KASVAMA 20% VÕRRA EHK 1 922 850 MWh/a, KASVAB EELDATAVALT 1 715 000 MWh/a (17,8%). TÄNA EI OLE TÄIELIKULT SELGEID ANDMEID KAUGKÜTTE SOOJUSE TARBIMISES. TTÜ STI UURIB SEDA. VASTUSETA JÄÄB KA KÜSIMUS ERASÕIDUKITE KASUTAMISES – KUI MAJANDUSLIK OLUKORD PARANEB, KAS SIIS HAKATAKSE UUESTI AUTODEGA ROHKEM SÕITMA.

ENERGIATÕHUSUSE SAAVUTAMINE?


. 18

SOOJUSE TABIMINE LINNA ASUTUSTES


. 19

TÕESED STATISTILISED ANDMED ON SAADAVAL ALATES 2007.a. TK ANDMETEL. (arvesse on võetud uute hoonete lisandumine kaugküttevõrku).

VÕIMALIK SOOJUSE TARBIMISE MUUTUS


. 20

JÄTKUSUUTLIKU LINNA SEISUKOHALT PEAB KASVAMA LINNAPLANEERIMISAMETI OSATÄHTSUS: ASUMITE PLANEERIMINE TRANSPORDIVAJADUSE VÄHENDAMISEKS, UUTE HOONETE ENERGIATÕHUSUSE KINDLUSTAMINE, VAJALIKKE PARKIMISALADE JA TRANSPORDIKORIDORIDE PLANEERIMINE k.a. ÜHISTRANSPORDILE JA KERGLIIKLUSELE, UUTE TAASTUVATEL KÜTUSTEL PÕHINEVATELE TOOTMISALLIKATELE KINNISTUTE BRONEERIMINE JNE.

LINNAPLANEERIMINE


. 21

Kuna olukord on keeruline, siis EL muutis eesmärkide rõhuasetusi:

kliima- ja energiaeesmärgid 2020. aastaks:• vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 20%• vähendada energiatarbimist 20% • suurendada taastuvenergia osakaalu 20%.eesmärgid 2030. aastaks :• vähendada CO2 emissiooni 40%, • suurendada taastuvenergia kasutamist 27%-ni.

EL KLIIMA- JA ENERGIAPOLIITIKA


. 22

KAS ENERGIAAGENTUURI ON VAJA? KIK-i TAOTLUSED INFOPÄEVADE KORRALDAMINE LINNAOSADES ROHELISE PEALINNA TAOTLUSE KOOSTAMISES OSALEMINE –

KÄIB ANDMETE KOGUMINE JA TAOTLUSES MEIE LÕIKUDE KIRJUTAMINE. KITSASKOHT: kirjeldage energiastruktuuri dünaamikat vähemalt kahe järgneva kümnendi jooksul. Soovitavalt lisage diagramme selle tulevase arengu kirjeldamiseks (mittetaastuv ja taastuv 80%). VAJA TELLIDA STRATEEGILINE ARENGUKAVA.

RESSURSS – ÜKS TÖÖTAJA 100 000 ELANIKU KOHTA. Finantsvahendid koolituste, energiapäeva jne korraldamiseks. LV OTSUS ENERGIAANALÜÜSI TEOSTAMISEKS.

TEGEMISED - SOOVID


. 23

INFOKESKUS (1)


. 24

INFOKESKUS (2)


. 25

19.05.2014.

TÄNAN KUULAMAST

JA KÜLASTAGE MEID!

VILLU PELLA, Ph.D.

TALLINNA ENERGIAAGENTUUR

ESTONIA PST 5a

TEL.: 6404581

E-post: [email protected]


Documents

SÄÄSTEV ENERGIAMAJANDUS – TÕSINE VÄLJAKUTSE TALLINNALE