1 SELETUSKIRI

Audru vallas Lindi külas asuvate Jõeääre ja Lauda kinnistute

detailplaneeringu juurde I ÜLDOSA 1. Planeerimise alused Käesoleva töö koostamise aluseks on Treidal OÜ (kui detailplaneeringu arendaja) ning Arvi Vainula Projektbüroo OÜ (kui detailplaneeringu koostaja) vahel 08.augustil 2007.a. sõlmitud vastavasisuline töövõtuleping nr 2007035. Jõeääre ja Lauda kinnistute detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Audru valla üldplaneeringuga, mis on otsuse nr 269 alusel kehtestatud Audru Vallavolikogu poolt 05.septembril 1996.a. Selle töö koostamisel on järgitud ka Audru vallavanema poolt 13.märtsil 2009.a. kooskõlastatud detailplaneeringu lähteülesandes sätestatud nõudeid. Jõeääre kinnistu keskosas paikneb Audru vallale kuuluv puurkaev-pumbamaja, mis maakatastri andmeil asub jätkuvalt riigi reservis oleval maakatastrisse kandmata maal. Eraomandis olevate Jõeääre ja Lauda katastriüksuste sihtotstarve on kogu ulatuses (100%) tootmismaa (003; T). Audru valla üldplaneeringuga on Jõeääre ja Lauda kinnistutele määratud põllumajanduslike tootmishoonete maa (Th) sihtotstarve. Treidal OÜ soovib oma kinnistuid ümber kruntida. Detailplaneeringu arendaja saab oma soovi realiseerida siis, kui Audru valla üldplaneeringuga Jõeääre ning Lauda kinnistutele varem määratud põllumajanduslike tootmishoonete maa (Th) sihtotstarve saab Audru valla üldplaneeringus asendatud uute krundi kasutuse sihtotstarvetega. Audru valla üldplaneering peab planeeringualale moodustatavatele uutele kruntidele EK-01…EK-08 määrama kogu ulatuses (100%) elamumaa (E) sihtotstarbe, uuele krundile EK-09 kogu ulatuses (100%) ärimaa (Ä) sihtotstarbe, uutele kruntidele EK-10 ja EK-11 kogu ulatuses (100%) tootmismaa (T), sihtotstarbe, uuele krundile EK-12 kogu ulatuses (100%) transpordimaa (L) sihtotstarbe ning uutele kruntidele EK-13 ja EK-14 kogu ulatuses (100%) üldkasutatava maa (Üm) sihtotstarbe. Eelkirjeldatu põhjal teeb käesolev töö ettepaneku muuta koos Jõeääre ja Lauda kinnistute detailplaneeringu kehtestamisega ka Audru valla üldplaneeringut, sest muud võimalust planeeringualale moodustatavatele kruntidele uute kasutamise sihtotstarvete määramiseks ei ole. Detailplaneeringu koostamist mõjutanud lähteandmetega võib tutvuda käesoleva seletuskirja lisade osas.

2 2. Planeeringualal läbi viidud uurimistööd 2.1. Topo-geodeetilised uurimistööd Topo-geodeetilisi uurimistöid selle detailplaneeringu koostamise mahus planeeringualal läbi ei viidud. Planeerimistöödel on geodeetilise alusplaanina kasutatud Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ poolt 01.juulil 2007.a. töö nr KI-33/07 mahus väljastatud LEST-97 koordinaatide (kõrgused Balti) süsteemis maa-ala plaani mõõtkavas M 1:500. Eelviidatud maa-ala plaani koopiaga saab tutvuda käesoleva seletuskirja lisade osas. 2.2. Ehitusgeoloogilised uurimistööd Ehitusgeoloogilisi uurimistöid ei ole käesoleva detailplaneeringu koostamise mahus planeeringualal läbi viidud, kuna selleks puudus praktiline vajadus. 2.3. Planeeringuala kohapealne ülevaatus Planeeringuala kohapealset ülevaatust viidi käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal läbi mitmel korral. Nende ülevaatuste käigus arutati asjast huvitatud osapooltega planeeringuala hoonestamise põhimõtteid ning planeeringualale kavandatud uute tehnovõrkude rajamise võimalusi. Planeeringuala kohapealsete ülevaatuste käigus kogutud andmetel on käesoleva töö koostamisel olnud suur tähtsus. 3.Planeeringualal paiknevad omandid 3.1. Üldiselt Jõeääre kinnistuga ümbritsetud jätkuvalt riigi reservis olevale maakatastrisse kandmata maale on kunagi ehitatud üks Audru vallale kuuluv puurkaev-pumbamaja. Allpool on juhitud tähelepanu selle puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsetsooni ulatusega seotud asjaoludele. Audru vallale kuuluvast puurkaevust on juba pikka aega hangitud vett mitme kinnisasja tarbeks ja sel puhul on tegemist ühisveevärgiga. Veeseaduse §28 lõike 2 järgi on ühisveevärgi osana toimiva puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsetsooni ulatus R=50m. Keskkonnaamet ei ole eelviidatud puurkaevu tarvis Audru vallale vee erikasutusluba väljastanud, kuna pärast Lindi Lasteaed-Algkooli uude asukohta kolimist on sellest puurkaevust ühes ööpäevas hangitava olmevee kogus oluliselt väiksem kui 5m3. Eelnevast lähtudes on Audru valla poolt hallatava puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsetsooni ulatust võimalik vähendada kuni 10 meetrini. Audru vald ei ole aga Keskkonnaametile sellesisulist taotlust esitanud. Samuti ei ole Audru vald sõlminud notari juures niisugust Isikliku Kasutusõiguse Seadmiselepingut-Asjaõiguslepingut, millega oleks seatud eelviidatud puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsetsooni asukohale servituudi ala. Ilma Audru vallale kuuluva puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsetsooni vähendamata ulatub see aga ligikaudu 40m ulatuses Treidal ÜÜ omandis olevale Jõeääre kinnistule ja tähendab sellele kinnistule seaduslikku kitsendust. Eelnevast lähtudes vajab Audru vallale kuuluvast puurkaev-pumbamajast hangitava olmevee tarbimine edaspidi igal juhul korrastamist.

3 3.2.Jõeääre kinnistu Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna poolt 05.septembril 2007.a. tehtud registriosa nr 3453206 väljatrüki alusel on selle kinnistu, mille suurus on 52347m2 ja katastritunnus 15905:004:0564 omanikuks:

-Treidal OÜ. Registriosa nr 3453206 väljatrüki ja Maa-ameti Maakatastri poolt 30.augustil 2004.a. registreeritud Jõeääre katastriüksuse plaaniga (mõõtkavas M 1:2000) võib tutvuda käesoleva seletuskirja lisade osas. 3.3. Lauda kinnistu Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna poolt 14.juulil 2008.a. tehtud registriosa nr 3892106 väljatrüki alusel on selle kinnistu, mille suurus on 2226m2 ja katastritunnus 15905:004:0911 omanikuks:

-Treidal OÜ. Registriosa nr 3892106 väljatrüki ja Maa-ameti Maakatastri poolt 13.novembril 2007.a. registreeritud Lauda katastriüksuse plaaniga (mõõtkavas M 1:2000) võib tutvuda käesoleva seletuskirja lisade osas. 4.Detailplaneeringu projekti eskiislahenduse tutvustamisest Jõeääre ja Lauda kinnistute detailplaneeringu projekti eskiislahenduse tutvustamine toimus Audru Vallavalitsuse poolt korraldatuna 11.detsembril 2007.a. Audru Vallavalitsuse ruumides. Detailplaneeringu projekti eskiislahenduse tutvustamise protokolli koopiaga saab tutvuda käesoleva seletuskirja lisade osas. II ARHITEKTUURNE OSA 1. Olemasolev olukord detailplaneeringuga haaratud maa-alal Käeoleva tööga haaratud planeeringuala, mille põhiosa moodustavad Jõeääre ja Lauda kinnistud ning see jätkuvalt riigi reservis olev maakatastrisse kandmata maa, kus asub Audru vallale kuuluv puurkaev-pumbamaja, paikneb Audru vallas Lindi külas Lindi oja kaldal. Läänepoolt piirnevad ligikaudu 5,5ha suuruse planeeringualaga teisele poole suhtelisest sügavat magistraalkraavi jäävad Sarapuu ja Muhu kinnistud, põhjapoolt Humala ja Kopli kinnistud, idapoolt Männi kinnistu ning lõunapoolt teisele poole Lindi

4 oja jäävad Lindi-Ranna ja Lindi-Lahe kinnistud. Mitme erineva lõiguna külgneb Jõeääre kinnistuga ka jätkuvalt riigi omandis olev maakatastrisse kandmata maa. Jõeääre katastriüksuse plaani kohaselt on selle kinnistu suurus 52347m2. Seal on 37392m2 looduslikku rohumaad, 3381m2 metsamaad, 4160m2 õuemaad, millest 3928m2 moodustab ehitustealune maa, ja 7414m2 muud maad, millest 4098m2 moodustab veealune maa. Lauda katastriüksuse plaani kohaselt on selle kinnistu suurus 2226m2. Seal on 1824m2 looduslikku rohumaad, 203m2 õuemaad, millest 203m2 moodustab ehitustealune maa, ja 199m2 muud maad, millest 125m2 moodustab veealune maa. Jõeääre katastriüksuse plaanile on kantud mitu kitsendust. Kaitsetsooni omavad seal nii 10kV ja 0,4kV õhuliinid kui ka Jõeääre kinnistu piiril olev kraav. Jaotusvõrk OÜ Pärnu-Viljandi regioonile kuuluvate 10kV ning 0,4kV õhuliinide kaitsetsoonide laius on vastavalt 2x10=20m ja 2x2=4m. Melioratsiooni rajatisena toimiva magistraalkraavi kaitsetsooni laius on 1m. Jõeääre kinnistule tähendavad suhteliselt suures ulatuses kitsendusi ka Lindi oja piirangu-, veekaitse- ning ehituskeeluvööndid. 26km2 suuruse valgalaga Lindi oja Looduskaitseseaduse kohased piirangu-, veekaitse- ning ehituskeeluvööndi ulatused alates selle oja põhikaardijärgsest telgjoonest on vastavalt 100m, 10m ja 50m. Lindi oja äärse avalikult kasutatava kallasraja laiuseks on 4m. Jõeääre kinnistul esineb Lindi oja vahetus läheduses ka metsamaad, kuid vastavalt Looduskaitseseaduses sätestatule ojade puhul ehituskeeluvöönd metsamaa piirides piiranguvööndini ei laiene. Lauda katastriüksuse plaanile kitsendusi kantud ei ole, kuigi ka seda kinnistut läbib 10kV õhuliin. Riigimaanteelt T-19101 (Audru-Tõstamaa-Nurmsi) pääseb Jõeääre ja Lauda kinnistutele ainult selle juurdesõidutee kaudu, mis riigimaantee T-19101 läheduses paikneb jätkuvalt riigi reservis oleval maakatastrisse kandmata maal ning edasi Uuskopli kinnistu maatükil I ja Kopli kinnistu maatükil I. Pärnu notari Kaia Krüger’ i poolt 12.juunil 2008.a. koostatud Reaalservituudi Seadmise Lepingu ja Asjaõiguslepingu (notari ametitoimingute raamatu registri järgi on selle dokumendi number 2342) kohaselt on Uuskopli kinnistu maatükki I ja Kopli kinnistu maatükki I läbiva sõidutee asukohale seatud Jõeääre ja Lauda kinnistu igakordse omaniku kasuks servituudi ala. Lisaks Jõeääre ning Lauda kinnistute omanikule kasutavad eelviidatud sõiduteed ainsa juurdepääsuna ka mitme naaberkinnistu (näiteks Sarapuu ja Männi kinnistu) omanikud. Ilma seda sõiduteed kasutamata ei ole Audru vallal võimalik teenindada ka oma selles piirkonnas asuvat puurkaev-pumbamaja ja Jaotusvõrk OÜ Pärnu-Viljandi regioonil oma Jõeääre kinnistul paiknevat trafoalajaama “Muhu”. Eelviidatud kinnistute omanike ning firmade kasuks Uuskopli kinnistu maatükki I ning Kopli kinnistu maatükki I läbiva sõidutee asukohale servituudi ala seatud ei ole. Jõeääre kinnistul ei ole seatud servituudi ala Männi kinnistu omaniku kasuks ka selle Männi kinnistule suunduva veesisendi asukohale, mis saab alguse Audru valla poolt hallatavast puurkaev-pumbamajast.

5 Kehtivate seaduste kohaselt peab Treidal OÜ taluma Männi kinnistu veesisendit vaid seetõttu, et see on Jõeääre kinnistule paigaldatud enne 01.aprilli 1999.a. Suhteliselt tasasel planeeringualal omab olemasolev maapind väikest lõunasuunalist kallet. Jõeääre ja Lauda kinnistul jäävad maapinna kõrgusmärgid (Balti süsteemis) vahemikku H=8.00...10.86m. Hoonestusena on Jõeääre ja Lauda kinnistutel säilinud vaid nõukogudeaegsete põllumajanduslike tootmishoonete varemed. Neist hoonetest ei ole ehitusregistris mitte ühtegi arvele võetud. Detailplaneeringu koostamise käigus selgus pisut ootamatult asjaolu, et eelviidatud põllumajanduslike tootmishoonete lähedusse on nõukogude ajal rajatud kuivendusdrenaaž. Suure tõenäosusega on see drenaažisüsteem praktiliselt hävinenud, sest selle olemasolu ei olnud objektil enam võimalik tuvastada. Detailplaneeringuga haaratud maa-alal märkimisväärset kõrghaljastust ei esine. Ainsa erandi moodustab selles osas Lindi oja kaldal olev metsamaa, kus põhiliselt kasvavad kuni 12m kõrgused lepad. Planeeringualal väljakujunenud olukorraga saab tutvuda GP-osa lehel 2 oleval tugiplaanil. 2. Detailplaneeringu eesmärgid Kõik detailplaneeringute koostamise eesmärgid on sätestatud Planeerimisseaduses (vt §9 lõige 1). Selle töö puhul olid neist kõige olulisemad:

-moodustada Jõeääre ja Lauda kinnistute ümberkruntimise teel planeeringualale mitu uut krunti; -täpsustada planeeringualale moodustatavate kruntide kasutamise sihtotstarbed; -määrata kindlaks planeeringualal rakendatavad ehitusõigused; -töötada välja uutele maaüksustele sobiv liikluskorralduse skeem ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted; -anda arvamus keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta; -selgitada välja planeeringuala tehnovõrkudega varustamise võimalused.

2.1. Planeeringualale uute kruntide moodustamine Jõeääre ja Lauda kinnistutele on ette nähtud moodustada kokku 14 (neliteist) uut krunti. Seejuures on uute kruntide moodustamisel välditud Lindi oja kaldale Jõeääre ja Lauda kinnistute ümberkruntimise tulemusena tiheasustuse ala tekkimist. Selleks peavad kõik niisugused uued krundid, kuhu on edaspidi kavas püstitada ühepereelamu, olema vähemalt 5000m2 suurused. Ainus erand on selles osas krunt EK-01, mille suurus on vaid 4623m2. Ühepereelamute püstitamiseks kavandatud uusi krunte on planeeringualal kokku 8 (kaheksa).

6 Jõeääre ning Lauda kinnistutele on ette nähtud moodustada veel uued krundid ühe väikese saunahoone, uude asukohta monteeritava trafoalajaama, planeeringualale püstitatavate hoonete ja rajatiste haldamiseks vajalike juurdesõiduteede ning kahe üldkasutatava maatüki tarvis. Lisaks eelviidatud uutele kruntidele teeb käesolev töö ka ettepaneku planeeringuala keskosas paikneva Audru valla puurkaev-pumbamaja tarvis sellise uue krundi moodustamiseks, kuhu mahuks täies ulatuses ära ka ühisveevärgi osana toimiva puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsetsoon. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kinnituste kohaselt on põhjavesi selles piirkonnas väga hästi kaitstud. Eelnevast lähtudes teeb käesolev töö ettepaneku Audru vallale kuuluva puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsetsooni ulatuse vähendamiseks kuni 30 meetrini. Niisuguse ettepaneku tegemisel on arvestatud, et sellest puurkaevust hangitava vee kogus ühes ööpäevas võib lähiajal olla vaid õige vähe üle 10m3 ning selle puurkaevu vett tarbib veidi rohkem kui 50 inimest. 2.2. Planeeringualale moodustatavate kruntide kasutuse sihtotstarbed Detailplaneeringu arendaja soovib planeeringualale moodustatavale kaheksale (üldjuhul üle 5000m2 suurusega) uuele krundile EK-01…EK-08 püstitada ühepereelamud ning 572m2 suurusele uuele krundile EK-09 avalikult kasutatava sauna. Treidal OÜ ei pea õigeks seada Jaotusvõrk OÜ Pärnu-Viljandi regiooni poolt uude asukohta paigaldatava HEKA-tüüpi trafoalajaama “Muhu” asukohale hoonestusõigust Eelnevast lähtudes teeb käesolev töö ettepaneku moodustada trafoalajaama “Muhu” tarvis uus krunt EK-10, mille suurus on 326m2. Jõeääre kinnistu keskosas paikneva Audru valla puurkaev-pumbamaja tarvis on ette nähtud moodustada 2621m2 suurune uus krunt EK-11. Detailplaneeringu arendaja ning Audru Vallavalitsus on kokkuleppinud, et sellise suurusega krundi moodustamiseks võõrandab Audru vald edaspidi tasuta osa Jõeääre kinnistust. Planeeringualale rajatava juurdesõidutee ehitamiseks vajaliku uue krundi EK-12 suurus on 7216m2. Treidal OÜ ning Audru Vallavalitsus on kokkuleppinud, et pärast juurdesõiduteele kasutusloa väljastamist on Audru vald nõus kogu krundi EK-12 tasuta võõrandama. Lindi oja kaldale moodustatava üldkasutatava krundi EK-13 suurus on 3064m2. Selles piirkonnas oleva metsamaa lähedusse soovib detailplaneeringu arendaja rajada supluskoha ning selleks on vaja Lindi oja pisut laiendada. Oma soovi realiseerimiseks peab Treidal OÜ taotlema Keskkonnaametilt vee erikasutusloa. Veel üks 776m2 suurune üldkasutatav krunt (EK-14) on ette nähtud moodustada HEKA-tüüpi trafoalajaama “Muhu” ning Audru valla poolt hallatava puurkaev-pumbamaja vahelisele alale. Sinna on kavas rajada väikelaste mänguväljakud. Detailplaneeringu arendaja saab oma eelkirjeldatud soove realiseerida siis, kui Audru valla üldplaneeringuga Jõeääre ja Lauda kinnistutele varem määratud põllumajanduslike

7 tootmishoonete maa (Th) sihtotstarve saab Audru valla üldplaneeringus asendatud uute krundi kasutuse sihtotstarvetega. Eelnevast lähtudes teeb käesolev töö ettepaneku muuta koos Jõeääre ja Lauda kinnistute detailplaneeringu kehtestamisega ka Audru valla üldplaneeringut, mis peab määrama kõikidele Jõeääre ning Lauda kinnistutele moodustatavaile kruntidele uued krundi kasutamise sihtotstarbed. Allpool on esitatud lühiülevaade Treidal OÜ sellekohastest soovidest:

-uutele kruntidele EK-01…EK-08 peab Audru valla üldplaneering määrama kogu ulatuses (100%) elamumaa (E) krundi kasutamise sihtotstarve;

-uuele krundile EK-09 peab Audru valla üldplaneering määrama kogu ulatuses (100%) ärimaa (Ä) krundi kasutamise sihtotstarve;

-uutele kruntidele EK-10 ja EK-11 peab Audru valla üldplaneering määrama kogu ulatuses (100%) tootmismaa (T) krundi kasutamise sihtotstarve;

-uuele krundile EK-12 peab Audru valla üldplaneering määrama kogu ulatuses (100%) transpordimaa (T) krundi kasutamise sihtotstarve;

-uutele kruntidele EK-13 ja EK-14 peab Audru valla üldplaneering määrama kogu ulatuses (100%) üldkasutatava maa (Üm) krundi kasutamise sihtotstarve.

Treidal OÜ soovide kohaselt Jõeääre ja Lauda kinnistutele moodustatavate uute kruntide asukohtadest, suurustest ja kasutuse sihtotstarvete valikust saab ülevaate planeeringuala kruntimist käsitlevalt GP-osa lehelt 3. 2.3. Planeeringualal rakendatavad ehitusõigused 2.3.1. Üldiselt Planeeringualal rakendavaid ehitusõigusi on allpool käsitletud iga uue krundi puhul eraldi. Nende kohta on antud täpsed juhised GP-osa lehel 3. Jõeääre ja Lauda kinnistutele moodustatavatele uutele kruntidele kavandatud piirdeaedade puhul tuleb järgida Looduskaitseseaduses sätestatud põhimõtteid. Selle dokumendi kohaselt tohib veekogude kallastel rajada piirdeaedasid vaid ümber õuealade. Niiviisi toimides säilib Lindi oja kaldaala looduslik ilme ja terviklikkus. Sellisel moel ehitatavate piirdeaedade puhul on Lindi oja kaldaalal tagatud inimeste ja loomade vaba liikumine ning ka juurdepääs kallasrajale. Õuealade piirdeaiad peavad olema Lindi oja kaldaalal rajatud looduslähedastest materjalidest ning ja kõrgusega kuni H=1,2m. Planeeringualal paiknevate põllumajanduslike tootmishoonete lähedusse nõukogude ajal rajatud kuivendusdrenaažiga ei ole käesolevas töös arvestatud. Suure tõenäosusega ei ole see drenaažisüsteem enam töökõlbulik, kuna objektil ei onud enam võimalik leida mitte ühtegi selle tuvastamiseks vajalikku tehnilist elementi.

8 2.3.2. Moodustatavad uued krundid EK-01…EK-08 Nendele, üldjuhul üle 5000m2 suurustele kruntidele võib ehitada ühe katusekorrusega ühepereelamu ning kõrvalhooneid. Seega on nendel maaüksustel lubatud suurim hoonete arv 2 (kaks)...3 (kolm). Lubatud suurim korruselisus on ühepereelamute puhul 2 (kaks) ning kõrvalhoonete puhul 1 (üks). Lubatud suurim hoonetealune pind on kokku 300...325m2 ning sel puhul jääb kruntide EK-01…EK-08 täisehituse protsent vahemikku 3...7. Planeeringualale püstitatavate ühepereelamute ja kõrvalhoonete katusekalle peab jääma vahemikku 45...480. Ühepereelamute lubatud suurim kõrgus planeeritud maapinnast on 8,5m. Kõrvalhoone puhul on lubatud suurim kõrgus planeeritud maapinnast kuni 6,5m. Ühepereelamute katuste harjajooned peab reeglina ehitama paralleelselt nende juurdesõiduteede telgjoontega, mille ääres ühepereelamud asuvad. Kõrvalhoonete katuste harjajoone suunda käesolev töö ei määratle. Kruntidele EK-01…EK-08 püstitatavate hoonete välisel viimistlemisel on ette nähtud kasutada ainult looduslikke materjale. Igal juhul tuleb vältida kõikvõimalike imiteerivate materjalide (plekk, plastvooder vms.) kasutamist. Planeeringualal ei ole lubatud traditsiooniliselt viimistletud ühepereelamute ning kõrvalhoonete kõrvale püstitada palkmajasid. Planeeringualale püstitatavate ühepereelamute ning kõrvalhoonete lubatud väikseim tulepüsivusklass on TP3. 2.3.3. Uus krunt EK-09 Sellele 572m2 suurusele krundile võib edaspidi püstitada vaid ühe suhteliselt väikese üldkasutatava sauna. Seega on krundil EK-09 lubatud suurimaks hoonete arvuks 1 (üks). Saunahoone lubatud suurim korruselisus on 1 (üks). Lubatud suurim hoonetealune pind on 60m2 ning sel puhul on selle krundi täisehituse protsent ligikaudu 8. Sauna katusekalded peavad jääma vahemikku 45...480. Sauna katusehari ei tohi olla planeeritud maapinnast kõrgem kui 6,5m. Sauna katuse harjajoon peab olema ehitatud paralleelselt sellele krundile suunduva juurdesõidutee telgjoonega. Planeeringualale püstitatava üldkasutatava sauna võib erandina ehitada palkhoonena. Sauna lubatud väikseim tulepüsivusklass on TP3. 2.3.4. Uus krunt EK-10 Sellele 326m2 suurusele krundile võib paigaldada HEKA-tüüpi trafoalajaama. Seega on krundil EK-10 lubatud suurim hoonete arv 1 (üks).

9 Trafoalajaama lubatud suurim korruselisus on 1 (üks). Lubatud suurim hoonetealune pind on 7m2 ning sel puhul on selle krundi täisehituse protsent ligikaudu 2. Trafoalajaamale on ette nähtud ehitada madalakaldeline katus ja selle rajatise lubatud suurim kõrgus planeeritud maapinnast on 4,0m. HEKA-tüüpi trafoalajaama välisviimistluse lahendus kuulub täpsustamisele eraldi koostatava projektdokumentatsiooni käigus. Trafoalajaama lubatud väikseim tulepüsivusklass on TP1. 2.3.5. Uus krunt EK-11 Sellel 2621m2 suurusel krundil paikneb Audru valla puurkaev-pumbamaja, mille olemasolevate ehitusõiguste muutmiseks käesolev töö ettepanekuid ei tee. 2.3.6. Uus krunt EK-12 Seda 7216m2 suurust krunti ei ole ette nähtud hoonestada. Sinna tuleb rajada planeeringualale moodustatavate uute kruntide haldamiseks vajalik sõidutee. 2.3.7. Uus krunt EK-13 Seda 3064m2 suurust krunti ei ole ette nähtud hoonestada. Krundil EK-13 oleva metsamaa lähedusse soovib detailplaneeringu arendaja rajada supluskoha ning selleks on vaja Lindi oja pisut laiendada. Oma soovi realiseerimiseks peab Treidal OÜ saama Keskkonnaametilt vee erikasutusloa. 2.3.8. Uus krunt EK-14 Seda 776m2 suurust krunti ei ole ette nähtud hoonestada. Sinna võib rajada väikestele lastele mänguväljakud ning paigaldada selle piirkonna tuletõrjeveega varustamiseks vähemalt 54m3 suuruse mahuti. 2.4. Planeeringuala liiklusskeem Riigimaanteelt T-19101 (Audru-Tõstamaa-Nurmsi) pääseb Jõeääre ja Lauda kinnistutele ainult selle juurdesõidutee kaudu, mis paikneb riigimaantee T-19101 läheduses jätkuvalt riigi reservis oleval maakatastrisse kandmata maal ning Uuskopli kinnistu maatükil I ja Kopli kinnistu maatükil I. Eelkirjeldatud juurdesõidutee väljapoole planeeringuala jääva lõigu asukohaga saab tutvuda GP-osa lehel 5. Pärnu notari Kaia Krüger’ i poolt 12.juunil 2008.a. koostatud Reaalservituudi Seadmise Lepingu ja Asjaõiguslepingu (notari ametitoimingute raamatu registri järgi on selle dokumendi number 2342) kohaselt on Uuskopli kinnistu maatükki I ja Kopli kinnistu maatükki I läbiva sõidutee asukohale seatud Jõeääre ja Lauda kinnistu igakordse omaniku kasuks servituudi ala. Jõeääre ja Lauda kinnistutele suunduvat juurdesõiduteed kasutavad oma kinnistutele sõitmiseks ka mitme naaberkinnistu (näiteks Sarapuu, Muhu, Humala ja Männi kinnistu)

10 omanikud. Ilma seda sõiduteed kasutamata ei ole Audru vallal võimalik teenindada ka oma planeeringualal paiknevat puurkaev-pumbamaja ja Jaotusvõrk OÜ Pärnu-Viljandi regioonil oma Jõeääre kinnistul ümberehitatavat trafoalajaama “Muhu”. Eelviidatud kinnistute omanike ning firmade kasuks Uuskopli kinnistu maatükki I ja Kopli kinnistu maatükki I läbiva sõidutee asukohale servituudi ala seatud ei ole. Planeeringualal on 5,5m laiuse juurdesõidutee rajamiseks vajaliku teeala kogulaiuseks on valitud 13,5m. Kopli kinnistu maatüki I läheduses kulgeb juurdesõidutee suures osas paralleelselt Jõeääre kinnistu loodepoolse krundipiiriga, kuid pöördub sealt Lindi oja poole (Lindi oja teisel kaldal on selles kohas Lindi-Ranna kinnistu). Planeeringualale kavandatud sõiduteelt saavad alguse mitmed väiksemad haruteed. Neist suurim suundub Sarapuu kinnistule. Selle harutee kogulaius on 12m ning seal on sõidutee laiuseks valitud 4,5m. Teine harutee, mille kogulaius on 10m, saab alguse uude asukohta paigaldatava trafoalajaama “Muhu” juurest ja kulgeb sealt esialgu Audru valla puurkaev-pumbamaja poole ning seejärel maaüksusele EK-11 püstitatava saunahoone suunas. Sellele haruteele rajatava sõidutee laiuseks on valitud 3,5m. Trafoalajaama “Muhu” teenindamiseks ja tuletõrje veevõtukaevust vee hankimiseks on harutee kõrvale ette nähtud rajada spetssõidukite jaoks 2,5m laiused taskud. Kolmas harutee on ette rajada planeeringuala põhjapoolsele küljele ning see suundub Männi kinnistule. Sellel haruteel on sõidutee laiuseks valitud 3,5m. Kõikidele Jõeääre ja Lauda kinnistutele moodustatavatele uutele kruntidele on juurdepääsud tagatud planeeringualale kavandatud sõiduteedelt. Nende juurdepääsude kaudu on võimalik sooritada erinevaid veoseid, sealhulgas ka prügivedu. Ühepereelamute piirkonnas võib planeeringualal sõidukeid parkida vaid omal krundil. Planeeringuala piiridesse jäävat Lindi oja äärset kallasrada võivad päikesetõusust kuni päikeseloojanguni kasutada avalikult kõik kodanikud. Avaliku juurdepääsu Lindi oja äärsele kallasrajale peab üld- ning detailplaneeringute abil tagama Audru vald. Looduskaitseseaduse §36 kohustab planeeringualale moodustatavate uute kruntide tulevasi omanikke seda kallasrada hooldama (hoidma veekogu ranna ja kalda puhtana) ja kindlustama seal inimestele ja loomadele vaba läbipääsu. 2.5. Heakorrastuse ja haljastuse põhimõtted Planeeringualale suunduva juurdesõidutee kate peab olema tolmuvaba. Selleks sobib kasutada kas asfaltbetooni või kinnikiilutud killustikku. Nii on välistatud tolmu teke ja selle elamutesuunaline levik. Praktiliselt kõik ühepereelamute püstitamiseks moodustatavad uued krundid vajavad täiendavat kõrghaljastust. Käesoleva töö mahus on viidatud vaid põhimõttelisele võimalusele kõrghaljastuse rajamiseks kruntide sissepääsude lähedusse, sest just sinna on valitud asukohad regulaarselt tühjendatavate prügikonteinerite betoonalustele.

11 Krundisisene haljastus ja viljapuude asukohad kuuluvad täpsustamisele uutele kruntidele püstitatavate hoonete eelprojektide koostamise käigus. Uutel kruntidel suurema privaatsuse saavutamiseks võib krundipiiridele, mis ei jää Lindi oja vahetusse lähedusse, ehitada puidust piirdeaiad või raamistikule paigaldatavad, madalad metallvõrktarad. Lindi oja kaldal paiknevatele uutele kruntidele tohib Looduskaitseseaduse kohaselt rajada piirdeaeda vaid ümber õueala. Piirdeaiad peavad Lindi oja kaldaalal olema rajatud looduslähedastest materjalidest ning kõrgusega mitte üle H=1,2m. 2.6. Vertikaalplaneerimine Käesoleva töö mahus ei ole üksikasjalikku vertikaalplaneerimise skeemi koostatud. Hoonestamist ja liiklust käsitleval plaanil on näidatud planeeringualale kavandatud juurdesõiduteede telgjoonte soovitavad Balti süsteemi absoluutkõrgused teede kõige olulisemates kohtades. Ühepereelamute ja kõrvalhoonete suhtelise kõrguse ±0.00 (selleks on üldjuhul hoonete I korruse puhta põranda tasapind) valikul tuleb lähtuda eelkõige juurdesõiduteede rajamiseks valitavatest kõrgusmärkidest. Planeeringualale kavandatud hoonete väikseim sokli kõrgus peab olema vähemalt 30cm. 2.7. Keskkonnamõjude hindamine Planeeringualal ohtlikke keskkonnamõjusid ei ole. Neid ei lisandu ka pärast detailplaneeringu realiseerumist. Seega puudus käesoleva töö mahus keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks praktiline vajadus. 2.8. Mitmesugused erinõuded 2.8.1. Geodeetilised märgid Planeeringuala piirides seadusega kaitstavaid geodeetilisi märke ei ole. 2.8.2. Servituudi alad Uuskopli ja Kopli kinnistuid läbiva sõidutee, mis suundub riigimaanteelt T-19101 planeeringualale, asukohale on asjasthuvitatud osapooled sõlminud vastavasisulise Reaalservituudi Seadmise lepingu ja Asjaõiguslepingu. Selle Pärnu notari Kaia Krüger’i poolt koostatud dokumendi koopiaga võib tutvuda ka käesoleva seletuskirja lisade osas. Detailplaneeringu arendaja kinnituste kohaselt on planeeringualale kavandatud teeala kavas pärast sinna teede ja tehnovõrkude valmisehitamist anda tasuta üle Audru vallale. Seni, kuni Audru vald ei ole planeeringualale kavandatud teeala veel üle võtnud, peab juurdesõidutee asukohale seadma liiklemiseks vajaliku servituudi ala. See on tingitud eelkõige asjaolust, et planeeringualale kavandatud juurdesõiduteed kasutavad ka mitmed naaberkinnistute omanikud ning firmad (näiteks Jaotusvõrk OÜ Pärnu-Viljandi regioon) oma objektide teenindamiseks.

12 Planeeringualal tähendavad kitsendusi ka kõik Jaotusvõrk OÜ Pärnu-Viljandi regiooni poolt hallatavad 10kV ja 0,4kV õhuliinid. Jõeääre ja Lauda kinnistute omanik oli kohustatud taluma neid kitsendusi 2008.a. lõpuni tasuta vaid seetõttu, et need liinid on kõik valminud varem kui 01.aprillil 1999.a. Kõrgepingeõhuliini puhul on servituudi ala laiuseks 10m mõlemale poole õhuliini telgjoont ja madalpingeõhuliini puhul 2m mõlemale poole õhuliini telgjoont. Uuel krundil EK-03 tähendab kitsendust ka osa Audru valla puurkaev-pumbamaja veehaarde sanitaarkaitsetsoonist. Servituudi alasid tähendavad Jõeääre kinnistu jaoks ka selle kinnistu krundipiiridel olevate magistraalkraavide kallastele jäävad 1,0m laiused maaribad, mis on vajalikud planeeringualal olevate kraavide kallaste hooldamiseks. Kui mõni eelkirjeldatud servituudi aladega seotud osapooltest soovib nende talumisest tulenevaid õigusi või kohustusi muuta, peab ta notari juures algatama protsetuuri, mille käigus koostab notar Isikliku Kasutusõiguse Seadmiselepingu-Asjaõiguslepingu. Planeeringualale moodustatavatel uutel kruntidel tuleb seada mitmeid uusi servituudi alasid nende tehnovõrkude asukohale, millised läbivad edaspidi eravalduses olevaid kinnistuid. Kehtivate seaduste kohaselt tähendavad sellised tehnovõrgud seal seaduslikke kitsendusi. Selleks, et käesolevas töös esitatud detailplaneeringu lahendused oleksid ka praktiliselt teostatavad, peavad rajatavate tehnovõrkude tulevased omanikud ning asjasthuvitatud uute kruntide tulevased omanikud sõlmima eelnevalt notari juures vastavasisulised Isikliku Kasutuseõiguse Seadmiselepingud-Asjaõiguslepingud. Nendes dokumentides sätestab notar üksikasjalikult kõigi eelviidatud osapoolte kohustused ning õigused, mis tulenevad uutele kruntidele paigaldatavate tehnovõrkude asukohale seatavate servituudi alade talumisest. Kõikide planeeringualale jäävate ja sinna kavandatud tehnovõrkude servituudi aladest saab ülevaate GP-osa lehelt 4 ja TV-osa lehelt 2. 2.8.3. Tulekaitse abinõud Planeeringualale kavandatud hoonete asukohtade valikul on lähtutud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 27.oktoobril 2004.a. välja antud määrusest nr 315, mis käsitleb ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Erilist tähelepanu on seejuures pööratud asjaolule, et planeeringuala piirides oleks tagatud selles määruses nõutavad minimaalsed kaugused sinna kavandatud hoonete vahel. Mitte ükski uus hoone ei tohi olla naaberkinnistute piiridele lähemal kui 4m ja naaberkinnistutel paiknevatele hoonetele lähemal kui 8m. Planeeringualale püstitatavate uute hoonete lubatud väiksem tulepüsivusklass on TP3. Planeeringuala tuletõrjevee tagamisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Standardist EVS 812-6:2005. Tuletõrje veevarustuse nõuded on määratletud selle standardi osas 6 ja seal

13 on sätestatud, et planeeringualal peab tuletõrje veevarustus olema igal juhul välja ehitatud. Eesti Vabariigi Standardi EVS 812-6:2005 kohaselt on hajaasustuse piirkonnas ühes sekundis vajalik arvutuslik veekogus vähemalt 5 liitrit. Selline normatiivne veekogus peab olema tagatud vähemalt kolme tunni jooksul ja sel puhul on rajatava tuletõrjeveehoidla väikseim maht V=54m3. Detailplaneeringu arendajad on valmis planeeringualale sellise suurusega tuletõrjeveemahuti rajama. Tuletõrjeveemahuti kõrval peab olema plats mõõtmetega 12x12m ja vajadusel ka tuletõrjeveevõtuks sobiv kaev. Kui Audru vald on huvitatud sellest, et planeeringualale kavandatud veevõtukoht saaks tulevikus ka avaliku tuletõrje veevõtukoha staatuse, tuleb Audru vallal sõlmida Treidal OÜ-ga (kui Jõekääru kinnistu omanikuga) notari juures vastavasisuline Isikliku Kasutusõiguse Seadmiseleping-Asjaõigusleping. Selle lepingu alusel moodustub Jõekääru kinnistule rajatava tuletõrje veevõtukoha ümbruses niisugune servituudi ala, kus on tuletõrjeautodele tagatud igal ajal vaba juurdepääs. 2.8.4. Keskkonnakaitse abinõud Planeeringualale moodustatavate uute kruntide sissepääsude vahetusse lähedusse on ette nähtud rajada sellised betoonalused, kuhu saab paigutada regulaarselt tühjendatavaid prügikonteinereid. Betoonaluste asukohad peavad olema valitud nii, et sinna oleks spetsiaalsete autodega mugav juurde sõita. Prügikonteinerid ei tohi reeglina paikneda eluhoonete akende vahetus läheduses. II TEHNOVÕRKUDE OSA 1. Sanitaartehnilised välisvõrgud 1.1. Veevarustus 1.1.1. Olemasolev olukord Planeeringuala keskosas paikneb Audru vallale kuuluv puurkaev-pumbamaja, mis tagab mitme siinses piirkonnas paikneva talu veevarustuse ja sel puhul on tegemist Audru valla ühisveevärgiga. Jõeääre ja Lauda kinnistud Jõeääre kinnistul paikneva puurkaev-pumbamaja baasil toimiva Audru valla ühisveevärgiga ühendatud ei ole. Audru vallale kuuluv puurkaev-pumbamaja ei sobi oma võimsuse tõttu sealt algavaile valla ühisveevärgi magistraaltorustikele hüdrantide monteerimiseks. 1.1.2. Planeeritud olmeveevarustuse lahendus Jõeääre ja Lauda kinnistule moodustatavate uute kruntide EK-01…EK-08 olmeveega varustamiseks ei ole Audru vald vastavasisulisi veevarustuse tehnilisi tingimusi väljastanud. Audru valla nägemuse kohaselt võib selleks otstarbeks kasutada Jõeääre

14 kinnistu keskosas paiknevat puurkaev-pumbamaja. Planeeringualale moodustatavate uute kruntide olmeveevarustuse puhul peab seejuures juhinduma Eesti Vabariigi sotsiaalministri poolt 02.jaanuaril 2003.a. kinnitatud määrusest nr 1. Selle määruse kohaselt tohib joogiveena kasutada ainult põhjavett, mille näitajad ei ületa III kvaliteediklassi iseloomustavaid piirväärtusi. Jõeääre kinnistu keskosas paiknevast puurkaev-pumbamajast on edaspidi planeeritud hankida olmevett enam kui ühe kinnistu tarbeks ja sel puhul on tegemist ühisveevärgiga. Kehtiva Veeseaduse §28 lõike 2 kohaselt on ühisveevärgi puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsetsooni ulatus üldjuhul R=50m. Eelkõige keerulise reljeefi tõttu on planeeringualal raske täita kõiki puurkaevude veehaarde sanitaarkaitsealade kohta sätestatud nõudeid. Eelnevast lähtuvalt on Audru Vallavalitsus nõus esitama vastavalt Veeseaduse §28 lõikes 4 punktis 1 sätestatule Keskkonnaametile taotluse uuele krundile EK-11 rajatava puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala vähendamiseks (kuni R=30m). Sellesisulise taotluse esitamine on igati põhjendatud, sest Keskkonnaameti kinnituste kohaselt on põhjavesi planeeringuala piirkonnas väga hästi kaitstud. Lisaks eeltoodule on selle puurkaevu puhul ka ühes ööpäevas põhjaveekihist välja pumbatava vee kogus vaid veidi suurem kui 10m3 ja puurkaevu vett tarbivate inimeste arv ainult pisut suurem kui 50. Kehtiva Veeseaduse kohaselt tuleb Audru vallal taotleda seetõttu Keskkonnaametilt uuel krundil EK-11 paikneva puurkaevu jaoks vee erikasutusluba. Planeeringualale oleva puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala on edaspidi ette nähtud moodustada ning projekteerida vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.detsembril 1996.a. kinnitatud määruses nr 61 sätestatud tingimustele. Juhul, kui puurkaevu veenaarde sanitaarkaitsealal peab rakendama ka majandustegevusega seotud kitsendusi, siis tuleb seda teha vastavalt Veeseaduses §28 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kõik planeeringualale kavandatud harutorustikud ja veesisendid on ette nähtud rajada veevarustuse plasttorudest. Hea ehitustava kohaselt kuuluvad harutorustike ja veesisendite läbimõõdud täpsustamisele planeeringualale kavandatud hoonete eelprojektide koostamise käigus. Jõeääre kinnistu keskosas paiknev puurkaev-pumbamaja jääb edaspidi Audru valla hallata ja seetõttu on selle töö mahus valitud ka põhimõttelised asukohad kõikide uute kinnistute ja Männi kinnistu veevarustuse liitumispunktidele. Nendeks on maakraanid, mille abil täpsustuvad uute kruntide EK-01…EK-08 ja Männi kinnistu veesisendite omandisuhted. Maakraanid tuleb paigaldada 0,5...1,0m kaugusele väljapoole uute kruntide EK-01…EK-08 ja Männi kinnistu krundipiire. Käesoleva töö alusel planeeringualale moodustatavate uute kruntide arvutuslikud veevajadused on kokku: -keskmine ööpäevane 3,2m3; -suurim ööpäevane 3,9m3; -suurim tunnine 1,0m3.

15 Planeeritud olmeveevarustuse puhul peab juhtima tähelepanu asjaolule, et uuele krundile EK-03 tähendavad edaspidi kitsendust nii Audru vallale kuuluva puurkaev-pumbamaja veehaarde sanitaarkaitsetsoon kui seda krunti läbiv Männi kinnistu veesisend. Käesolevas töös esitatud veevarustuse tehnilised lahendused saavad realiseeruda vaid juhul, kui kõik asjasthuvitatud osapooled sõlmivad enne Jõeääre ja Lauda kinnistute detailplaneeringu kehtestamist notari juures Isikliku Kasutusõiguse Seadmiselepingud-Asjaõiguslepingud. Nendes dokumentides sätestab notar üksikasjalikult kõik Treidal OÜ (kui uue krundi EK-03 omaniku), Audru valla (kui planeeringuala keskosas paikneva puurkaev-pumbamaja omaniku) ning hr. Mart Ollino (kui läbi uue krundi EK-03 Männi kinnistule suunduva veesisendi omaniku) õigused ja kohustused, mis on seotud Audru vallale kuuluva puurkaev-pumbamaja veehaarde sanitaarkaitsetsooni ning Männi kinnistu veesisendi asukohale seatud servituudi alade talumisega uuel krundil EK-03. 1.1.3. Planeeritud tuletõrjeveevarustuse lahendus Planeeringuala piirkonnas tuletõrjevee hankimisega seotud asjaolusid on üksikasjalikult käsitletud käesoleva seletuskirja arhitektuurse osa peatükis 2.8.3. Tuletõrjevesi on planeeringualal tagatud seal paikneva Audru valla poolt hallatava puurkaev-pumbamaja baasil. Tuletõrjevee säilitamiseks peab selle puurkaev-pumbamaja lähedusse ehitama niisuguse tuletõrjeveehoidla, mille maht on vähemalt V=54m3. Tuletõrjeveehoidla täitmine veega võib edaspidi toimuda näiteks vooliku abil planeeringualal paiknevast ja Audru valla poolt hallatavast puurkaev-pumbamast. Sobivaim viis sellest tuletõrjeveehoidlast tuletõrjeautode paakide veega täitmiseks tuleb valida koostöös Lääne-Eesti Päästekeskusega planeeringualale kavandatud hoonete eelprojektide koostamise käigus. Vajaduse korral peab selleks rajama tuletõrjeveehoidla lähedusse spetsiaalselt sisustatud pumpla. 1.2 Reovee kanalisatsioon 1.2.1. Olemasolev olukord Planeeringualal ei ole valla ühisreoveesüsteemi välja ehitatud. 1.2.2. Planeeritud reovee kanaliseerimise lahendus Planeeringuala läheduses töötab valla ühisreoveesüsteem Lindi Lasteaed-Algkooli vana hoone läheduses. Audru valla andmetel on selle puhastusseadme võimsus niivõrd väike, et teiste tarbijate reovee puhastamine seal ei ole tehniliselt võimalik. Valla ühisreoveesüsteemi puudumise tõttu planeeringualal ei ole ükski firma Jõeääre ja Lauda kinnistutele moodustatavate uute kruntide reovee kanaliseerimiseks tehnilisi tingimusi väljastanud. Treidal OÜ nägemuse kohaselt on uute kruntide reovee kanaliseerimine võimalik lahendada vaid lokaalselt. Niisuguse idee teostamiseks on kaks erinevat võimalust. Esimesel juhul võib reovee immutada pinnasesse ja teisel juhul võib reovee juhtida läbi filterväljaku või reoveeveepuhasti Jõeääre kinnistuga külgnevatesse magistraalkraavidesse. Sealt voolab reovesi edasi Lindi ojja. Reovee immutamine

16 pinnasse planeeringualal paikneva puurkaevu läheduses ei ole detailplaneeringu arendaja nägemuse kohaselt usaldusväärne ettevõtmine. Seetõttu on kavas juhtida planeeringuala reovesi läbi reoveepuhastite Lindi ojja. Veeseaduse §8 lõike 3 kohaselt peavad kõik Jõeääre ja Lauda kinnistutele moodustatavate uute kruntide tulevased omanikud tellima sellise reovee kanaliseerimise tehnilise lahenduse puhul Keskkonnaametilt sellesisulised vee erikasutusload. Ühe kinnisasja reovee puhastamiseks võib kasutada mitmeid erinevate tehniliste lahendustega kaheastmelisi väikepuhasteid. Puhastusseadme esimese astmena võib kasutada näiteks Fertil AS-i poolt tarnitavat klaasplastist kolmekambrilist septikut mahuga V=3000 liitrit. Septik toimib sellise mehhaanilise puhastina, mille abil saab reoveest eemaldada settivaid ning pinnale tõusvaid osiseid. Septiku abil võib kanaliseeritava reovee reostus väheneda kuni 30%. Puhastusseadme teise astmena võib kasutada näiteks Keskkond & Partnerid OÜ poolt tarnitavat väikepuhastit FIL D’EAU 2. Eelviidatud väikepuhasti jõudlus on 2…6 inimekvivalenti ja seal puhastub kanaliseeritav reovesi lõplikult. Paigaldatava puhastusseadme efektiivsus peab seejuures olema niisugune, et veekogusse juhitav reovesi vastaks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 31.juulil 2001.a. kinnitatud määruses nr 269 sätestatule. See määrus käsitleb heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korda. Paigaldatava puhastusseadme töörežiimi tõhususe kontrollimiseks peab väikepuhasti väljundtorustikule olema paigaldatud niisugune kontrollkaev, kust saab alati võtta proove puhastatava reovee näitude määramiseks. Kõikide reoveepuhastite puhul on järgitud, et need paikneksid planeeringualal oleva puurkaevu-pumbamaja suhtes allanõlva ning põhjavee liikumise suunas allavoolu. Mõne paigaldatava puhastusseadmete puhul on nende nõuete täitmine raskendatud. Need reoveepuhastid, mis ei paikne Jõeääre kinnistu keskosas asuva puurkaev-pumbamaja suhtes alla nõlva, paiknevad kõik Audru valla puurkaevust suhteliselt kaugel ja põhjavee liikumise suund toimub selliste puhastusseadmete ümbruses nende läheduses olevate suhteliselt sügavate magistraalkraavide suunas. Need reoveepuhastid ei kujuta Audru valla puurkaev-pumbamajale praktilist ohtu, kuna põhjavesi on selles piirkonnas väga hästi kaitstud. Planeeritud reoveeväljundite, kontrollkaevude ning muude sanitaartehniliste seadmete läbimõõdud ja margid kuuluvad täpsustamisele planeeringualale kavandatud hoonete eelprojektide koostamise käigus. 1.3. Sademetevee kanalisatsioon Valla ühissademeteveesüsteemi ei ole planeeringuala piirkonnas välja ehitatud. Seda ei ole ette nähtud rajada ka käesolevaga tööga, sest sademetevesi on võimalik suunata maapinna vertikaalse planeerimise abil hoonete ümbrusest madalamatesse kohtadesse, kust see imbub aja jooksul pinnasesse või voolab magistraalkraavide kaudu Lindi ojja.

17 1.4. Kaugküttevõrk Valla kaugküttevõrku ei ole planeeringuala piirkonnas välja ehitatud. Seda ei ole ette nähtud rajada ka käesoleva tööga. Hea ehitustava kohaselt toimub uutele kruntidele kavandatud hoonete tarvis sobiva soojavarustuse süsteemi valik nende hoonete eelprojektide koostamise käigus. Kõigi Jõeääre ja Lauda kinnistutele moodustatavate uute kruntide puhul on sinna kavandatud hoonete arvutuslik soojavajadus igal juhul väiksem kui 0,3mW. 2. Elektrotehnilised välisvõrgud 2.1. Elektrivarustus 2.1.1. Olemasolev olukord Käesoleva tööga haaratud planeeringualal paiknevad Jaotusvõrk OÜ Pärnu-Viljandi regiooni poolt hallatav trafoalajaam “Muhu” ning mitu 10kV ja 0,4kV õhuliini. Jõeääre ja Lauda kinnistute elektrivarustuse liitumisliine välja ehitatud ei ole. Trafoalajaamast “Muhu” saavad alguse aga mitmed naaberkinnistutele suunduvad 0,4kV õhuliinid. 2.1.2. Planeeritud elektrivarustuse lahendus Planeeringualale moodustatavate uute kruntide elektrivarustuseks ei ole Jaotusvõrk OÜ Pärnu-Viljandi regioon elektrivarustuse tehnilisi tingimusi väljastanud. Nende nägemuse kohaselt saab Jõeääre ja Lauda kinnistutele moodustatavate uute kruntide elektrivarustuse lahendada planeeringualal paikneva trafoalajaama “Muhu” ümberehitamise teel. Kvaliteetse elektrivarustuse tagamiseks tuleb nõukogudeaegne trafoalajaam likvideerida ja monteerida selle lähedusesse uus HEKA-tüüpi trafoalajaam. Planeeringualale kavandatud uute kruntide elektrivarustuse toitepunktiks on valitud ümberehitatava trafoalajaama “Muhu” 0,4kV jaotusseade ning liitumispunktideks uute kruntide piiride vahetusse lähedusse 0,4kV maakaablitele paigaldatavate Kabeldon-tüüpi transiit-liitumiskilpide liitumisjuhtmestiku klemmid. Jõeääre kinnistul paiknevad 10kV õhuliinid risustavad kahjuks seda kinnistut nii suures ulatuses, et ilma planeeringuala läbiva 10kV õhuliini ja trafoalajaama “Muhu” vahelise 10kV õhuliini ümberehitamiseta 10kV maakaabelliiniks ei ole planeeringuala jagamine väikemateks kruntideks praktiliselt teostatav. Seetõttu on käesoleva töö mahus valitud kõigepealt uus asukoht trafoalajaamale “Muhu”, seejärel uus asukoht planeeringuala läbiva 10kV õhuliini ja trafoalajaama “Muhu” vahelisele 10kV maakaabelliinile ning lõpuks asukohad trafoalajaama “Muhu” 0,4kV jaotusseadmest algavatele ja uute kruntide elektrivarustuse liitumispunktidesse suunduvatele 0,4kV maakaabelliinidele. Kõik eelkirjeldatud elektrivõrgu elemendid paiknevad edaspidi eraomandis olevatel kinnistutel ning tähendavad seetõttu seal seaduslikke kitsendusi. Seega saab selles töös sätestatud elektrivarustuse tehniline

18 lahendus realiseeruda vaid juhul, kui Treidal OÜ (kui Jõeääre ja Lauda kinnistute omanik) ning Jaotusvõrk OÜ (kui planeeringuala elektrivarustust tagava elektrivõrgu tulevane omanik) sõlmivad notari juures eelnevalt sellesisulise Isikliku Kasutusõiguse Seadmiselepingu-Asjaõiguslepingu. Treidal OÜ on selleks valmis ning selle firma poolt allkirjastatud eelkooskõlastusega saab tutvuda käesoleva seletuskirja lisade osas. Kõigi uute kruntide elektrivarustust tagava elektrivõrgu elementide (trafoalajaama, 10kV ja 0,4kV maakaabelliinide ning transiit-liitumiskilpide) tehnilised näitajad kuuluvad täpsustamisele eraldikoostatava projektdokumentatsiooni alusel. Kabeldon-tüüpi transiit-liitumiskilpidest Jõeääre ja Lauda kinnistutele kavandatud uutele kruntidele suunduvate 0,4kV maakaabelliinide tehnilised lahendused kuuluvad täpsustamisele sinna püstitatavate hoonete eelprojektide koostamise käigus. Käesoleva töö koostamisel on arvestatud, et planeeringualale on kavandatud püstitada 8 ühepereelamut peakaitsme suurusega on 3x16A ning üks suhteliselt väikesegabariidiline saun peakaitsme suurusega on 3x25A. Ei ole välistatud, et hiljem võivad eelviidatud peakaitsme suurused mõnel uuel krundil ka suureneda. 2.2. Tänavavalgustus 2.2.1. Olemasolev olukord Tänavavalgustust ei ole planeeringuala piirkonnas seni välja ehitatud. 2.2.2. Planeeritud tänavavalgustuse lahendus Audru valla poolt hallatavaid tänavavalgustuse toiteliinisid ei ole planeeringualale ette nähtud rajada ka käesoleva tööga. Hea ehitustava kohaselt toimub hajaasustusega piirkondades igal konkreetsel maaüksusel sobiva õuevalgustuse süsteemi valik siis, kui koostatakse juba sinna kavandatud hoonete eelprojekte. 2.3. Sidevarustus 2.3.1. Olemasolev olukord Sidevarustust ei ole planeeringualal välja ehitatud. 2.3.2. Planeeritud sidevarustuse lahendus Planeeringualale moodustatavate uute kruntide sidevarustuseks ei ole Elion Ettevõtted AS telekommunikatsioonialaseid tehnilisi tingimusi väljastanud, kuna sellel firmal ei ole planeeringuala piirkonnas niisugust sidevõrku, millega oleks võimalik koheselt liituda. Elion Ettevõtted AS soovitab uute kruntide tulevastel omanikel liituda mõne raadiotelefonisüsteemiga või kasutada mobiiltelefoni. Eelnevast lähtuvalt, et planeeringuala lõplik sidevarustus täpsustub sinna kavandatud hoonete eelprojektide koostamise käigus.

19 IV ETTEPANEK AUDRU VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISEKS 1. Üldiselt Audru valla üldplaneeringuga on Jõeääre ja Lauda kinnistutele määratud põllumajanduslike tootmishoonete maa (Th) sihtotstarve. Treidal OÜ soovib oma kinnistuid ümber kruntida. Detailplaneeringu arendaja saab oma soovi realiseerida siis, kui Audru valla üldplaneeringuga Jõeääre ning Lauda kinnistutele varem määratud põllumajanduslike tootmishoonete maa (Th) sihtotstarve saab Audru valla üldplaneeringus asendatud uute krundi kasutuse sihtotstarvetega. Audru valla üldplaneering peab planeeringualale moodustatavatele uutele kruntidele EK-01…EK-08 määrama kogu ulatuses (100%) elamumaa (E) sihtotstarbe, uuele krundile EK-09 kogu ulatuses (100%) ärimaa (Ä) sihtotstarbe, uutele kruntidele EK-10 ja EK-11 kogu ulatuses (100%) tootmismaa (T), sihtotstarbe, uuele krundile EK-12 kogu ulatuses (100%) transpordimaa (L) sihtotstarbe ning uutele kruntidele EK-13 ja EK-14 kogu ulatuses (100%) üldkasutatava maa (Üm) sihtotstarbe. Treidal OÜ soov tugineb eeskätt asjaolule, et nõukogudeaegsete põllumajanduslike tootmishoonete varemetega risustatud maa-ala tarvis ei ole võimalik koostada sellist äriplaani, mis garanteeriks nende hoonete taastamise korral seal kasumliku tootmistegevuse. Niisugusel väikesel krundil ei ole suure tõenäosusega otstarbekas kasvatada käesoleval ajal ka põllukultuure. Planeeringualale kavandatud ühepereelamud on seevastu igal juhul Lindi küla arengut toetavaks struktuuriks. Eelkirjeldatu põhjal teeb käesolev töö ettepaneku muuta koos Jõeääre ja Lauda kinnistute detailplaneeringu kehtestamisega ka Audru valla üldplaneeringut, sest ainult sellisel viisil saab Jõeääre ja Lauda kinnistutele moodustatavale neljateistkümnele uuele krundile EK-01…EK-14 määrata uusi krundi kasutamise sihtotstarbeid. V DETAILPLANEERINGU ARENDAJA KOHUSTUSED 1. Üldiselt Hea ehitustava kohaselt on Treidal OÜ detailplaneeringu arendajana kohustatud enne Audru Vallavalitsusest uutele kruntidele EK-01…EK-09 püstitatavatele hoonetele ehitusloa taotlemist teostama eelnevalt tellitud projektdokumentatsioonide alusel planeeringualal alljärgnevad ettevalmistustööd:

20 -rajama kõikide uute kruntide tarvis Audru vallas rakendatavate teede- ja tänavate planeerimise ning projekteerimise üldnõuetele vastava tolmuvaba kattega juurdesõidutee; -paigaldama alates planeeringuala keskosas paiknevast puurkaev-pumbamajast kuni uute kruntideni EK-01…EK-09 veevarustuse harutorustiku ning monteerima ka nende kruntide veesisendite algusesse veevarustuse liitumispunktina toimivad maakraanid; -paigaldama uuele krundile EK-14 planeeringuala tuletõrjeveevarustust tagava mahuti, mille suurus on vähemalt 54m3; -sõlmima Jaotusvõrk OÜ-ga elektrienergia saamiseks liitumislepingu, tasuma ära liitumistasu ning kandma igati hoolt selle eest, et Jaotusvõrk OÜ Pärnu-Viljandi regioon saaks ümber ehitada trafoalajaama “Muhu”, monteerida uute kruntide ühiste piiripunkti vahetusse sobiva arvu transiit-liitumiskilpe paigaldada trafoalajaama “Muhu” ja transiit-liitumiskilpide vahelised 0,4kV maakaabelliinid.

V SELETUSKIRJA LISADE OSA 1. Arhitektuurse osa koostamisega seotud lisad

-Audru Vallavolikogu poolt 05.aprillil 2007.a. vastuvõetud otsuse nr 56 koopia;

-Audru Vallavolikogu poolt 03.mail 2007.a. vastuvõetud otsuse nr 81 koopia;

-Audru vallavanema poolt 13.märtsil 2009.a. kooskõlastatud Jõeääre ja Lauda kinnistute detailplaneeringu lähteülesande (koos lisaga nr 1, mis käsitleb Audru vallas rakendatavaid teede- ja tänavate planeerimise ning projekteerimise üldnõudeid, ning lisaga nr 2, mis käsitleb sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi planeerimise põhimõtteid elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamiseks algatatud detailplaneeringu koostamisel, kokku neljal lehel) koopia;

-Audru Vallavalitsuse ruumides 11.detsembril 2007.a. toimunud Lindi külas asuvate Jõeääre ja Lauda kinnistute detailplaneeringu ideekavandi tutvustuse protokolli koopia;

-Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna poolt 05.septembril 2007.a. tehtud registriosa nr 3453206 väljatrüki koopia;

-Maa-ameti Maakatastri poolt 30.augustil 2004.a. registreeritud Audru vallas Lindi külas asuva Jõeääre katastriüksuse plaani (katastritunnusega nr 15905:004:0564) koopia;

-Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna poolt 14.juulil 2008.a. tehtud registriosa nr 3892106 väljatrüki koopia;

21

-Maa-ameti Maakatastri poolt 13.novembril 2007.a. registreeritud Audru vallas Lindi külas asuva Lauda katastriüksuse plaani (katastritunnusega nr 15905:004:0911) koopia;

-Pärnu notari Kaia Krüger’ i poolt 12.juunil 2008.a. koostatud Reaalservituudi Seadmise Lepingu ja Asjaõiguslepingu (selle kokku üheksale erinevale leheküljele vormistatud dokumendi notari ametitoimingute raamatu registri number on 2342) koopia;

-Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna poolt 04.märtsil 2009.a. tehtud registriosa nr 2354106 väljatrüki koopia;

-Maa-ameti Pärnu Maakatastri poolt 29.jaanuaril 2002.a. registreeritud Audru vallas Lindi külas asuva Kopli katastriüksuse maatüki I plaani (katastritunnusega nr 15905:004:0395) koopia;

-Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna poolt 04.märtsil 2009.a. tehtud registriosa nr 2337306 väljatrüki koopia;

-Maa-ameti Pärnu Maakatastri poolt 21.detsembril 2001.a. registreeritud Audru vallas Lindi külas asuva Uuskopli katastriüksuse maatüki I plaani (katastritunnusega nr 15905:004:0371) koopia;

-Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ poolt 01.juulil 2007.a. töö nr KI-33/07 mahus väljastatud maa-ala plaani (mõõtkavas M 1:500) koopia;

2. Tehnovõrkude osa planeerimise ja kooskõlastamisega seotud seletuskirja lisad

-Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi Pärnu Maaparandusbüroo poolt 23.märtsil 2009.a. väljastatud kirja nr 10-2/29-1 (koos maaparandusehitise maa-ala siht- või kasutusotstarbe muutmise kooskõlastamise teatise ning Jõeääre ja Lauda kinnistutele rajatud maaparandussüsteemi, mille kood on 6112170020060, skeemiga mõõtkavas M 1:2000 kokku kolmel lehel) koopia;

-Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna poolt 16.märtsil 2009.a. tehtud registriosa nr 1901406 väljatrüki koopia;

-Treidal OÜ poolt 11.jaanuaril 2008.a. Jõeääre kinnistule antud elektrivõrgu püstitamise kooskõlastuse (kokku kahel lehel) koopia;

-Treidal OÜ poolt 11.jaanuaril 2008.a. Lauda kinnistule antud elektrivõrgu püstitamise kooskõlastuse (kokku kahel lehel) koopia;

22 -planeeringualale kavandatud hoonete haldamiseks vajalike tehnovõrkude planeerimisega seotud originaalkooskõlastuste koopia.