1

Vanasti hakanud kuradid nõu pidama, kuidas saaks endile väge juurde, et rahvas kuradi nime rohkem suhu võtaks. Viimaks ütelnud üks vanahalb, et

tema teab, kuidas inimesed kuradi nime rohkem manitseksid kui jumala oma. Asunud siis teistele seletama: "Me teeme igavese hulga mägesid ja

orge. Kui nüüd inimestel mäkke ronides ja orgu tulles jalad risti lähevad, küll nad siis nimetavad meie nime kah!"

Kurivaimud olid selle nõuga rahul ja hakkasid suure hoolega maad kokku

kandma. Mõni sikutas sülega, teine tõukas turjaga. Ja nii sündisidkiLõuna-Eesti orud ja mäed. Loomulikult sai rohkem mägesid sinna, kus õndsam rahvas oli. Nüüd on vanakuraditel hea meel, kui mäkke minnes või alla

tulles mõni teeline maha kukub ja kuradi nime tarvitab.

Vaat sellisesse kohta kutsun ma teid juunikuu lõpus, kohe päev pärast jaanipäeva.

Setumaa sügavad jõeorud, liivased männimetsad ja otsatud kruusateed

25 - 29. juunil 2004

ehk ühe vahva reisiseltskonna matkajuhend

koostatud Sulev Reisbergi poolt 2004. aasta kevadel

Tallinn 2004

2

MATKA ÜLDKIRJELDUS Kogu matka olen jaganud neljaks päevaks, mille lühikirjeldus võiks olla järgmine:

ESIMENE PÄEV

Jõudmine Räpinasse. Võtame suuna mööda teed Peipsi peale, seejärel hakkame kõndima läbi peipsiäärsete külade Värska poole.

Teele jäävad sibulapõllud, nööril kuivavad kalad, sekka mõni tsässongi. Möödume Võõpsust, Mikitamäest. Kui jaksu on, näeme ka Laossina kääbaskalmeid ja käime Värska lahes ujumas.

Ööbime telkidega kaunis Tonja looduspargis. TEINE PÄEV

Alustame Tonjalt ning piki Värska lahe kallast kõndides jõuame peagi Värskasse. Värskas külastame Setu Talumuuseumi. Edasi suundume kagusse Mustoja maastikukaitseala suunas, teele jäävad kaunid kõrged oruveerud,

künkad, järved, liivikud. Ööbime telkides küllaltki inimtühjas paigas – nimelt Mustoja maastikukaitseala piknikukohas tillukese

Poogandi järve ääres, kus metsloomad tihti janu kustutamas käivad. KOLMAS PÄEV

Kolmandal päeval ootab meid ees kõige metsikum looduspiirkond – kõnnime kümneid kilomeetreid mööda Piusa jõe ürgoru serva. See on kuni kilomeetri laiune kahekümne meetri kõrguste järskude jõepervedega org, mida põhiliselt katab männimets. Inimesi elab siin väga vähe, see koht on muust eestist üsnagi äralõigatud ja kauge.

Seda osa matkast alusame ka juba hästi varakult, sest: kell viis hommikul on metsas tõeline laulupidu, kella kaheksaks on paljud linnud oma laulu juba lõpetanud.

Lõpuks jõuame välja Koidula piiripunkti lähistele, kuid päris Koidulasse me siiski ei suundu, vaid valime väikese teeraja läbi huvitavate setu külade, mis viib meid üle kahe raudtee Võmmorski külasse.

Ööbimegi telkides kusagil Võmmorski kandis, tekiks kuuseoks, padjaks samblatutt… NELJAS PÄEV

Võmmorskist suundume vägevatest setu taludest mööda, kuni jõuame Obinitsasse ja kahlame sisse Obinitsa järve. Lisaks sellele on Obinitsas palju muidki ilusaid ja vaatamist väärivaid kohti..

Obinitsast kõnnime jällegi mööda tihedalt asustatud setude teed Meremäeni, kust avaneb suurepärane vaade kogu seljataha jäänud teekonnale, kaugustes sillerdavale Pihkva järvele ning lisaks ka Petseri kirikukuplitele.

Meremäest edasi jääb 6 kilomeetri kaugusele Vana-Vastseliina, kuid oletan, et Heleni paps peab meile siiski varsti vastu tulema… :)

VIIES PÄEV

Ärkamine ja kojusõitmine.

3

KEDA MA KUTSUN

Sulev ehk mina ise – olen pühendanud kogu talve ja kevade parima matkamarsruudi leidmiseks, nüüd oleks tore see kõik reaalsusesse valada. Minu tassida jäävad katelok, üks telk ja ilmselt ka sapöörilabidas… : ) Ülle vene keele spets, kelle abi meil Peipsi kandis vene õigeusklike maal kindlasti tarvis läheb. Üllele usaldame meditsiinivarustuse ja –tarkuste kaasavõtmise. Helen võrumaa südamega võro keele spets, kelleta meil jääks mõistmata suur osa kogu setumaa olemusest. Helen haarab kaasa MD-salvestaja, et kõik meie astumised ja istumised ka helilindile jäädvustada. Siim inimestega suhtlemise spets, reisiseltskonnale isa ja meeleolu ülevalhoidja eest ühes isiksuses. Siim saab enda kanda osaliselt meie joogiveevarud ning ka muud raskemat, mis tütarlastele üle jõu käib. Tuule Siimu parem käsi. Küll me midagi välja mõtleme, mida Tuulele kotti panna : ) Maarja vaba hing, kelle süda tuksub loodusele ja kõigele sellele, millest me pärit ja tulnud oleme. Maarja kotis on peidus meie söögivarud, et meie jalg ikka kannaks ja me näljast ei nõrkeks. Tuuli linnulaulude äratundmise spets, kes astub Võrumaa pinnale peaaegu esimest korda elus. Tuulile saab austavaks ülesandeks tassida meie teist telki, et oleks soe ja mõnus öösel magada. : ) Tõnis fotode klõpsimise spets, et kõik meie kõndimised ja ronimised saaks kenasti fotopaberile jäädvustatud. Tõnise kandamiks saab veel mitmesugune muu varustus, mida ühisel kasutamisel vaja läheb.

4

MARSRUUDI KIRJELDUS Alustame oma matka Räpinast. Sel varasel hommikutunnil teele asudes ei oska me veel aimatagi, mis meid neljapäevasel rännakul ees ootab… Ja oleks mõttetu seda püüda ka ennustada. Kuid alljärgnevalt olen teekonna kohta välja kirjutanud mõningaid tähelepanekuid ja fakte, mida on lihtsalt huvitav teada ja lugeda. Ehk aitab see ka paremini mõista kõike ilusat ja uskumatut, mida me nendel teedel kõndides enda ümber näeme…

Võõpsu

Võhandu jõe suudmes paikneb kaks Võõpsut. Eestimaa poole peal, jõe vasakul kaldal, on Võõpsu alev, jõe parempoolsel kaldal Võõpsu küla, mis jääb Setomaale. Aastasadu on Võõpsut läbinud Pihkvasse suunduv kaubatee, mida näitab ka Võõpsu lähedalt nähtavale tulnud aardeleidude hulk. Võõpsut on raputanud mitmed sõjad, 800 aastat tagasi olid siin ka väikesed puust kaitsetornid ja muistne sadam. Säilinud on Võõpsu algne malelauakujuline tänavavõrgustik.

Otse maantee pervel on tsässon – külakogukonna traditsiooniline pühakoda, mille kell asub kõrvalkasvava puu otsas. Setomaal oli vanasti peaaegu igas külas oma tsässon. Tavaliselt olid need puust väikesed ehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel käib väike rist. Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak. Küla kõige vanem mees, pereisa või külavanem pidas pühadel, mõnikord pühapäeval ning erilistel sündmustel tunniteenistusi ehk tsässovnaid. Tsässon asus küla keskel tee ääres ja oli avatud kõigile. Oma matkal möödume paljudest tsässonatest.

Meie teekonnast paar kilomeetrit kõrvale, otse Peipsi kaldal Beresje külas elavad tänaseni vene vanausulised, kõik talud on ehitatud paralleelselt Peipsi (Pihkva) järve kaldaga. Siin oli vaid 2,5 hektarit künnimaad. Põhitegevus oli varem kalapüük, enamasti tindipüük ja -kuivatamine. Praegusel ajal ka sibula- ja redisekasvatus. Vahetult enne Beresjet asub tee ääres väike umbjärv, kus saab ujuda. Nii et kui jaksu on, võiks sinna kanti kindlasti vaatama minna.

Sibulavaalud kuivamas

Veel paar kilomeetrit edasi asub Lüübnitsa küla, kus on näha vanu kalmeid. Kaevamistel leiti ehteid, savinõukilde jms. Lüübintsa randa on püstitatud vaatetorn, kust avaneb avar vaade Kulkna (Kolpino) saare suunas.

5

Vaade Lüübnitsa vaatetornist

Lüübnitsa küla on oma nime saanud tsaar Peeter I-lt, kes käinud siia suviti puhkamas ja randade ilu nautimas. Eks selle ilusa vaate pärast Lüübnitsa mäelt külale nimi pandigi. Rohkesti kasvatakse siin sibulat ja sügisel paeluvad silma suured kuldkollaste sibulate peenrad aedades või juba koristatult sibulakuhjad hoovides kuivamas. Lüübnitsa umb-järves saab ujuda.

Selleks, et mitte teha hirmsat ringi, tuleb meil teha endale tee läbi soo. Mööda soist ja madalat ojaperve kõndides jõuame Laossina külla, mille selle lähistel paikneb viis pikk- ja ümarkääbastest koosnevat kääbas-kalmistut.

Rahvasuus liikuv muistend Värska lahe tekkimise kohta viib kaugesse aega, mil Pihkva järve veepiir veel praegusest rannast kaugel oli. Tol ajal voolanud Värska oru põhjas jõgi, mis suubunud Pihkva järve Kolpino saarest kaugel. Praeguse Lüübnitsa küla lähedal elanud väikeses majakeses vaene setu naine oma ilusa tütrega. Sinisilmne kuldkollaste juustega sale tüdruk äratanud paljude noormeeste tähelepanu. Need toonud talle kalleid kingitusi ja püüdnud võita ta poolehoidu. Neiu aga jäänud nende vastu ükskõikseks, sest tal olnud omal väljavalitu - noor kalamees Kolpino saarelt -, kes tüdrukut kõigest südamest armastanud. Nad saanud tihti kokku, sõitnud paadiga jõel, veetnud aega kauni looduse rüpes. Õnnelikud noored kavatsenud hakata koos elama.

Ükskord, armsama koju saatnud, sõudnud noormees paadiga üle jõe Kolpino alla. Koduteel tulnud talle vastu ühesilmaline nõid, kes kutsunud noormeest endale appi. Noormees läinudki. Abi eest andnud nõid talle imettegeva toimega taimede leotist. Samal ajal aga, kui noormees maitsvat jooki proovinud, pomisenud nõid maagiliste liigutuste saatel tema armsama kohta needusi. Ja nõiarohi avaldanudki mõju: kauni tüdruku kuju hõljunud noormehe silme eest ikka kaugemale ja kaugemale. Nõia juurest tormanud noor kalur otse jõe äärde, kahlanud vette, et kiiremini teisele kaldale jõuda, kaugele hajuvale neiule järele. Jõud aga raugenud ja sügav jõesäng neelanud noormehe.

Neiu aga, saanud kuulda oma armsama uppumisest, kaotanud mõistuse. Kord pimedal ööl, kui ema teda valvates raskesse unne oli vajunud, läinud tüdruk välja ja siirdunud südame kutsel jõe kaldale. Olnud vaikne ja pime öö. Korraga kuuldunud jõevee sügavusest armsama tuttavat häält. Neiu viskunud vette ja hüüdnud: «Sa kutsud mind, kallis! Kohe tulen!» Jooksujalu kaldale tulnud ema näinud veel veepinnal kuldkollaseid juukseid, mis aegamisi voogudesse kadusid. Murest murtud ema silmadest veerenud suured pisarad, neid tulnud niipalju, et jõest saanud lai veeväli, mida tänapäeval tuntakse Värska lahena.

Külakest, kus tütarlaps oma emaga elanud, kutsutakse Lüübnitsa külaks. Kolpino saarel Medli küla juures asuv kõrgem koht, kus elanud nõid, kannab Koldaviku mäe nime; eestipäraselt kutsutakse seda paika Nõiamäeks.

Vasakpoolsel pildil on näha Laossina küla. Parempoolsel pildil paistab juba Mikitamäe, paar kilomeetrit edasi. Seal näeme tsässonat. Ja kala nööril kuivamas.

6

Tonja bussipeatusest tuleks teha väike tiir vasakule, et jõuda Värska lahe kaldal olevasse Tonja külla. See on mõnus looduspuhkuse veetmise paik kauni looduse rüpes. Ühele poole jääb kaunis ja rahulik järv, teisele aga mõnusalt tuules kohisev metsapark. Tonja küla on vana rida-kaluriküla, kus kõik majad asuvad tee järvepoolsel küljel. Küla keskel oli setu lauluema Anne Vabarna kodumaja. Oma kodukülas kutsuti teda mehe Jakobi järgi ikka Jaako-Anneks või ka Jaako-naaseks. Aga Tonja külast umbes kilomeetri kaugusel Karisilla oja suudmel olevas Võporsova külas tähistab graniidist mälestuskivi lauluema sünnimaja. Anne Vabarna rikkalik pärand sisaldab üle saja tuhande regivärsilise rahvalaulu, lisaks veel muud suulist rahvaloomingut. Kuigi laulik oli kirjaoskamatu, korvas seda hea mälu. Selles osas ei ole temaga võrdset.

Setud said kirjaoskajateks üldse üsnagi

hilja, alles 19.sajandil lõpul hakati kirjaoskust õpetama. Näiteks 1885. a.

leiti kogu Setu aladel kirjaoskajaid kõigest 80 inimest.

Vaade Rõsnale ja Tonjale.

Tee äärde jääb kaunis Võporsova-Tonja looduslik park, siin on olemas suplus- ja ka telkimiskohad. Tonja küla on tüüpiline järveäärsetel maadel tekkinud kalurite ja aiapidajate asula. Nikerdustega kaunistatud elamuga liituvad kõrvalhoone ja selle juurde kuuluv võlvkaarega värav, mis viib kinnisõue. Nonde taga on köögiviljaaiad, kus kasvatatakse sibulat, kurki, tilli, mõnel pool ka aedmaasikat. Tonja on tänavküla, mõnelgi taolisel asulal olid muistsetel aegadel tänava lõpus väravad, et kaitsta küla kallalekippujate eest. Lähestikku asuvad majad muutsid tuleohu suureks. Üldse tuleb tikkudega siinmail mõistlikult ringi käia: ka kuumusest õhkuv suvine mets ja kanarbik on nagu püssirohutünn.

Värska esialgseks nimetuseks oli Verhoustje (kõrgsuue). Küllap panid selle nime Pihkva kaupmehed, kes oma kaubalotjatega sobivat maabumiskohta otsisid. Kui Pihkva järve poolt Värska orglahte aerutada, siis hakkavad kaldad mõnevõrra kerkima tõepoolest alles Värska lähistel, muidu on nad madalad ja vesised. Mõni aeg hiljem ilmub ürikutesse Värska ametliku nimena Verhoustje pogost. Sellest mugandasidki setud Verska, mille järgi kodanliku võimu päevil Värska märgiti. Värska lahe kaldal on inimesed elanud üle 7000 aasta…

7

Setu talumuuseum Värskas

Suviti avatud iga päev kl 10-17

Värskast mõni kilomeeter edasi, kena Õrsava järve kaldal, asub lauluväljak. Järve läänekaldale jääb ilus kuiv mets vaatetorni, suplus- ja laagrikohaga. Edasi viib tee Mustoja mõhnastikule. Ees paremal on Soemägi. Kilomeeter kagu pool, üle ojaoru, paistab Verhuulitsa küla, mis paikneb järsuveerulise Mustoja oru nõlval. Vanasti olevat olnud Verhuulitsa küla, mida läbis Liivimaalt Pihkvasse viiv kaubatee, varustatud kummaski otsas väravatega. Igal õhtul koos päikese loojanguga väravad suleti. Et edasi liikuda pidid kaubateel öösiti liikuvad voorid hommikut ootama. Näeme sellele kandile tüüpilisi elamuid ja taluõuesid.

Hommikuudu Verhuulitsas

Kas om viil ümah ilosambat paika,

kui tuu, koh oro ütel pervel kõiva hõlmah maja ja tõõsõl mõts om tsirgulaulu täüs, all oroh uja hillä jutto aja

ja niit om lillist kirriv nigu hammõkäüs? kui tuu, koh suvõüüse orgo laohtus tumman

ja üütsirk tsirstäs seen'ku nõsõs päiv, koh kuuli, njgu kannõld olõs mängnü jummal ja lätte kottal inglit tandsmah näi? Ei olõ ilmah ilosambat paika!

Verhuulitsa küla juures laskub tee alla Mustoja orgu, mis on avar ja kõrgete kallastega. Ühel poolel on küla, teisel pool männimets. Soovitav on liikuda mööda Mustoja oru kallast kuni üksiku kingul seisva taluni. Alt orust viib kitsas sillake Mustoja teisele kaldale, õige pea me olemegi Värska-Saatse maanteel. Jätkame teekonda Saatse suunas ja varsti märkame viita „Lutepää liivik”.

Setumaa Sahhaara

Värskast 5 km kaugusel, Lutepää ja Saatse küla vahel asub paari ruutkilomeetri suurune tuiskliiva ala, mida vanasti nimetati Setumaa Sahhaaraks, Pikamäe liivaks ehk Pikaks liivaks. Arvatakse, et liivikud tekkisid pärast tohutut metsatulekahju 16. sajandil, kuid praeguseks pole tuiskliivaga kaetud

kõrbe pole enam olemas. Kunagi oli ligi kolme ruutkilomeetrine lagendik kamarata ja taimkatteta, kui midagi kasvaski, siis oli see kidur ja kõrbev. Tuul vedas kokku luitekesi, mis kord tekkisid, kord hajusid. Ent kaunid oruveerud ning kõrgel rinnatisel troonivad majad ja valgetüvelised kased jäävad ka praegu kauaks meelde.

Siinsamas kasvab põline mänd — nn. Laudsi pettäi, mille ümbermõõt on 3,35 m ja kõrgus 12 m. Puu sai oma nime sellest, et ümbruskonnast toodi surivoodi õled põletamiseks selle puu alla.

8

Mustoja mõhnastik on huvitavaks matkarajaks. Palumetsadest kerkib korratute ja laialipillatud rühmadena suuremaid ja väiksemaid kupleid ja seljakuid. Madalamaid kohti kutsub rahvas paludeks, kõrgemaid mägedeks. Vanasti oli siin küngastel külade ühine mets, madalamaid kohti prooviti põllulappidekski harida ning niideti seal heina. Mustoja mõhnastiku põhja-loode suunduvat reljeefset haru on nimetatud Värehti, aga ka Põrguhaua mägedeks. Õrsava küla juurest suundub siia varjuline ja liivane metsatee. Ilmekad on siinsed kuiva aluspinnaga männimetsad. Nende aluseid katab tavaliselt pehme samblavaip, sageli ainult põdrasammal. Eriilmelised ja valgusküllased on need männikud, kus alusmets peaaegu puudub. Metsad on lõõmavas suvepäikeses heledad ja värvirikkad, mida omakorda ilmestab vahelduv reljeef. Rikkalikult on lillaõielist kanarbikku, mustikaid ja pohli, liivikutel aga leesikat. Kõrgendikest on üks ilusamaid Poogandi (Poogardi, Poorgandi) mägi, kus esineb rändrahnude külve. Mäe jalamil on Poogandi järveke, kust metsloomad janu kustutavad, matkajad aga võivad imetleda metsapeegeldust ja vaadet, mis avaneb kogu kaitsealale. Siin asub telkimisplats ja siin me ööbime.

Järgmisel hommikul ärkame juba varahommikul, et suunduda matka kõige metsikumasse piirkonda. Kõnnime kümmekond kilomeetrit mööda Piusa jõe väheste mändidega kaetud oruperve, saatmas linnulaul ja päikesetõus. All orus kasvavad kased ja sillerdab vesi, teisel kaldal näha Petseri kirikukuplid.

Võmmorski tsässon

Piusa jõe nimetus on arvatavasti tulnud lõuna-eesti murdest sõnast piune, mis tähendab ‚pikkune’. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi, kuigi alamjooksul – selles piirkonnas, kus me tema kallastel kõnnime – on langus juba väike. See-eest elab Piusa alamjooksul arvukalt hauge, särgasid ja ahvenaid. Samuti oli sellel jõel vanasti väga palju vesiveskeid – keskmiselt üks iga kolme kilomeetri järel. Ennelõunaks oleme jõudnud Koidula piiripunkti lähistele. Teeme veel väikese põike läbi lähedalasuvate setu külade – Vorobi, Säpina, Matsuri, kuni jõuame raudteeni. Siin kõnnime piki raudteeäärset teed, ja varsti jõuame Võmmorski külasse.

Võmmorskisse jõudnuna oleme ilmselt juba üpriski väsinud, ent kuna kellaaeg on üsna varane, leiame võib-olla jõudu veel edasigi liikuda. Ligikaudu viie kilomeetri kaugusel asub Piusa matkaonn, kus oleks võimalik katuse all ööbida.

Järgmisel päeval suundume Obinitsasse, ühesse setumaa keskustest. Küla vanem osa on tüüpiline sumbküla, uuem on ehitatud aga alles nõukogude ajal. 1904. aastal ehitati Obinitsa Baltimaades ainulaadne kool-kirik: allkorrusel töötas kool, ülemisel kirik. Obinitsa paisjärve kaldal seisab Seto lauluema kuju – mälestuseks kõikidele siitkandi kuulsatele laulikutele.

9

Obinitsa paisjärve vasakpoolses kaldas asub

allikatekkeline liivakivi paljand ja koobas. Paljude legendidega seotud koobast on hakatud kutsuma juudatarõks (Juudakoopaks, Hundikoopaks). Juudatarõst räägitakse, et kui vanasti mindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad (kuradid) ja laotasid kiriku ära. Kord läksid need kirikutegijad koopasse sisse vaatama kas on ehk kedagi ka näha. Sääl sees olid laud ja punase linikuga kaetud ja söögid peal. Nad vaatasid ringi kuid kedagi ei näinud. Ja hakkasid uuesti kirikut ehitama. Järgmisel hommikul tagasi tulles oli jälle kirik laotatud! Nii jäetigi seal kiriku ehitamine katki. Kirik ehitati hoopis vastasmäe otsa.

Obinitsa Issanda Muutmise kirik

Vaateid Obinitsa männimetsadele. Paremal Seto muuseumitarõ.

Obinitsa ja Meremäe vahel, Tobrova oru järsul veerul asub Tobrova küla. Küla peamisteks vaatamisväärsusteks on Luikjärve talu ja selle vahetus läheduses asuv lihavõtte ehk ülestõusmispühade tsässon. Luikjärve talu on piirkonnas ainukene terviklikult säilinud tüüpiline seto talu, tema mõned hooned on ehitatud ajal, mil Setomaal saagi ei kasutatud, so umbes 150 aastat tagasi ja kõik vajalikud tööd tehti kirvega. Tüüpilise seto talu põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov, mis tekitab nn kindlustalu. Taluhoonete hulka kuulusid tavaliselt elumaja, küün, kõl’ks, laut, aidad, varjualused ehk varoalusõ, saun ja rehi asusid tavaliselt elumajast eemal. Katused olid varem kaetud õlgedega, hiljem – laastudega.

Meremäe

Peagi kõnnime ülesse kõrgest Meremäe mäest (204m üle merepinna). See mägi on rahvapärimuse järgi oma nime saanud sellest, et siit on selge ilma korral näha Pihkva järve veepeegeldust. Meremäe mäelt idasuunas paistab Petseri linn, Petseri Peetri luteri kiriku hallikas torn ning Petseri kloostri ümmargune kullatud kuppel. Samuti on siit näha Mustoja maastikukaitseala künkad, millest me päev varem mööda kõndisime. Meremäel on ka avalik piknikukoht. Siinsed setud on õigeusklikud ja austavad sügavalt usukombestikku. Säilinud on omapärane keel, rahvariiete kandmise traditsioon. Meremäe tippu tõusnuna olemegi jõudnud oma matka lõpp-punkti.

Kas rännulisel on veel jaksu edasi astuda? Ees ootab Vahtseliina…

10

MATKA KAART

11

MIDA MATKALE KAASA VÕTTA Siin on nimekiri mõndadest asjadest, mis meil tuleb matkaseltskonna peale ühiselt ära jaotada.

Sääsetõrjevahend (OFF). Iga matkalise kohta võiks olla üks pudel. Priimus + katelok (ühest komplektist jääb võib-olla isegi väheks) + piiritus (arvestada vähemalt 0,35-0,40 l

piiritust/päev), samuti on kindlasti vaja lappe. Sulev võtab ühe priimuse. Süüa:

o leib o riis oli hea o need Nescafe kohvipakid olid ka head o sool o suhkur (tükisuhkur oleks nagu parem, aga pudru peale on jällegi tavalist suhkrut parem

raputada) o arvan et võiks ka grillvorste võtta. Tegemist ikkagi lihaga ehk kõige toitvama asjaga. Siis ühel

õhtul võiks ju ka šašlõkki küpsetada… o ja kõik ülejäänud võtta oma äranägemise järgi

Juua: igasuguseks söögitegemiseks on vaja VETT. Selle tassimiseks sobisid ideaalselt 2-liitrised Coca-pudelid… seega tuleks vist esialgu Coca-Colat kaasa osta? :) Muide – tõelised matkamehed räägivad et eestimaa jõgede-järvede vesi on enamvähem kõikjal täitsa joogikõlblik ikka – võib-olla tuleks matkameeste kombel seda korra ikka maitsta?

Sööginõud: vähemalt joogikruus. Telgid. Sulev võtab ühe kolme inimese telgi. Tuulil on kah üks kolme inimese telk. Väike meditsiinipaun. Kui nõelab mesilane või suskab rästik. Ülle

Mida peaks sisaldama: o plaastrid o kindlasti villide ärahoidmise leukoplaaster o kõhuvalu vastu väidetavalt kõige looduslikum on aktiivsüsi o valuvaigistiks ehk ibuprofeen o samuti ehk kannivahekreemi (suvel üsna aktuaalne) o päikesekreemi – juunis-juulis hädavajalik o mõtelge ka selle peale, et sealkandis on erakordselt suur puugioht

Meditsiini-käsiraamat. Iial ei tea, mis võib juhtuda, seepärast selline asi peaks alati käepärast olema. Ülle MiniDisc salvestaja. Oleks ju nii tore mõnel südatalvepäeval kodust kuulata tunnipikkust lindistust

„setumaa looduse häältest“, kuhu sekka räägivad närvilised matkajad ja kuhu kostab linnulaulu, lompides plädisevaid sandalette ja kõuekõminat. Helen

Prügikotid – kuna oleme eeskujulikud matkasellid, siis prügi me endast maha ei jäta. Soe kampsun Kirves? Või sapöörilabidas? Ma siiski USUN, et seda võib vaja minna – kasvõi ööseks jäädes tuleks väike

välikemmerg kaevata äkki :)

12

Ja mida ma soovitan igaühel enda jaoks kaasa võtta:

Kindlasti fotoaparaat! Ja filme. Ning tehkem ikka palju pilte! Vahetusjalanõud. Kõnnime suvepalaval kruusateel, kõrges heinas, kastemärjal jõeveerul ja soisel Peipsi

kaldal. Soovitan kaasa võtta kaks paari jalanõusid – mõlema puhul on soovitatav, et nad ei kardaks märga ja kuivaksid kiiresti (sest see on sinu enda jalg, mis peab muidu pärast neli päeva veest lirtsuva saapaga ringi käima). Ise võtan ilmselt plätud ja sellised pealt kinnised matkasaapad. Kuid vähemalt ühe paariga jalanõudest peaks olema mugav kõndida märjas heinas kartmata rästikut või muid putukaid.

Alati on rännumehel peas müts! :) Magamiskotist rääkides – kas olete ka mõelnud, kui külmas on võimalik teie magamiskotiga mõnusalt

magada? Juunis-augustis on meil vahest isegi öökülmasid … Soovitan väga villast sokki – soe ja üleüldse väga mõnus asi, mida saab kasutada, kui jalanõud on märjaks

saanud… samuti kaitseb jalgade ärahõõrumise eest. Soojad riided. Oleneb muidugi ka ilmast, aga ööd on meil jahedad. Õhukesed kindad. Hommikud on meil veelgi jahedamad! :) Pikad püksid (soovitavalt sellised, mis ei karda vett) heinas kõndimiseks, lühikesed püksid päikese käes

astumiseks. Riided vihma jaoks. Mis saab siis, kui hakkab sadama? Hambahari ja -pasta Natuke raha Ujumispüksid

Nipet-näpet, aga reisiseltskonnale kindlasti vajalik:

Nööri Nuga Tikud, välgumihkel Taskulamp Niit, nõel, haaknõelad Võiks võtta mõne ajalehe kaasa – hea märgade jalanõude sisse panna… Või noh, alati võib osta

traditsioonilise Õhtulehe Tallinn-Võru bussist… :)

13

VIITED Setu talumuuseum Värskas http://www.hot.ee/setutm avatud suvel iga päev kl 10-17 talumuuseumis ILOÕDAKUD 27.juuli (T) 2004, 5.august (N) 2004 Seto kuningriigi päev Värskas – 7.augustil 2004 Värska turismiinfokeskus T-L 10-18 P-E 10-14 Setovõru matkarada http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=17 Räpina-Värska puhkeala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=127 Matk Räpina vallas http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=130 Setomaa turismiinfokeskus http://www.hot.ee/setotour/ Põlvamaa virtuaalne loodus http://loodus.polvamaa.ee Põlvamaa turismiveeb http://www.polvamaale.ee/ Transport Võrumaal http://www.werro.ee/transport/index.html Mustoja Maastikukaitseala – põnev kant Põlvamaa kagusopis http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0101/aita.html

14

LISAD BUSSILIINID Liin nr 72 TALLINN-PAIDE-PÕLTSAMAA-TARTU-RÄPINA-SAATSE Vedaja: SEBE AS 15:25 TALLINN 18:45 TARTU 20:00 RÄPINA 20:04 RISTIPALO 20:08 VÕÕPSU 20:12 VARESMÄE 20:15 LAOSSINA 20:19 MIKITAMÄE 20:23 KARISILLA 20:30 VÄRSKA 20:33 ÕPPEBAAS 20:35 VERHULITSA 20:41 LUTEPÄÄ 20:45 SESNIKI 20:48 KUNDRUSE 20:50 SAATSE TEE 20:55 SAATSE Sõidupäevad: ETKNRLP

Liin nr 72 SAATSE-RÄPINA-TARTU-PÕLTSAMAA-PAIDE-TALLINN Vedaja: SEBE AS 06:30 SAATSE 06:34 SAATSE TEE 06:36 KUNDRUSE 06:39 SESNIKI 06:43 LUTEPÄÄ 06:48 VERHULITSA 06:50 ÕPPEBAAS 07:00 VÄRSKA 07:05 KARISILLA 07:10 MIKITAMÄE 07:14 LAOSSINA 07:17 VARESMÄE 07:21 VÕÕPSU 07:24 RISTIPALO 07:35 RÄPINA 08:55 TARTU 12:00 TALLINN Sõidupäevad: ETKNRLP

Liin nr 41 TALLINN-PAIDE-PÕLTSAMAA-TARTU-RÄPINA-VÄRSKA Vedaja: TAISTO BUSSID AS 08:15 TALLINN 11:45 TARTU 13:00 RÄPINA 13:04 RISTIPALO 13:08 VÕÕPSU 13:12 VARESMÄE 13:15 LAOSSINA 13:19 MIKITAMÄE 13:23 KARISILLA 13:30 VÄRSKA 13:35 VÄRSKA SANATOORIUM Sõidupäevad: ETKNRLP

Liin nr 41 VÄRSKA-RÄPINA-TARTU-PÕLTSAMAA-PAIDE-TALLINN Vedaja: TAISTO BUSSID AS 16:35 VÄRSKA SANATOORIUM 16:45 VÄRSKA 16:51 KARISILLA 16:56 MIKITAMÄE 17:00 LAOSSINA 17:03 VARESMÄE 17:07 VÕÕPSU 17:10 RISTIPALO 17:20 RÄPINA 18:45 TARTU 22:00 TALLINN Sõidupäevad: ETKNRLP

15

Liin nr 51 TALLINN-TARTU-RÄPINA-VÄRSKA Vedaja: SEBE AS 17:15 TALLINN 20:00 TARTU 21:10 RÄPINA 21:14 RISTIPALO 21:18 VÕÕPSU 21:22 VARESMÄE 21:25 LAOSSINA 21:29 MIKITAMÄE 21:33 KARISILLA 21:40 VÄRSKA 21:45 VÄRSKA SANATOORIUM Sõidupäevad: NRP

Liin nr 51 VÄRSKA-RÄPINA-TARTU-TALLINN Vedaja: SEBE AS 06:25 VÄRSKA SANATOORIUM 06:35 VÄRSKA 06:40 KARISILLA 06:45 MIKITAMÄE 06:49 LAOSSINA 06:52 VARESMÄE 06:56 VÕÕPSU 06:59 RISTIPALO 07:10 RÄPINA 08:30 TARTU 11:00 TALLINN Sõidupäevad: ERL

Liin nr 201 TARTU-RÄPINA-VÄRSKA-KOIDULA Vedaja: SEBE AS 16:00 TARTU 17:20 RÄPINA 17:23 LIIVAMÄE 17:24 RISTIPALO 17:28 VÕÕPSU 17:30 TÖÖKOJAD 17:32 VARESMÄE 17:35 LAOSSINA 17:39 MIKITAMÄE 17:43 KARISILLA 17:45 TONJA TEE 17:50 VÄRSKA 17:56 REHA 17:58 TRESKI 18:00 SOE METSAVAHT 18:03 NEDSAJA 18:06 PIIRI 18:08 PILLERI 18:11 MATSURI 18:15 KOIDULA Sõidupäevad: ETKNRLP

Liin nr 201 KOIDULA-VÄRSKA-RÄPINA-TARTU Vedaja: SEBE AS 05:30 KOIDULA 05:32 MATSURI 05:35 PILLERI 05:37 PIIRI 05:40 NEDSAJA 05:43 SOE METSAVAHT 05:45 TRESKI 05:47 REHA 05:55 VÄRSKA 05:59 TONJA TEE 06:01 KARISILLA 06:06 MIKITAMÄE 06:10 LAOSSINA 06:13 VARESMÄE 06:15 TÖÖKOJAD 06:17 VÕÕPSU 06:20 RISTIPALO 06:21 LIIVAMÄE 06:25 RÄPINA 07:40 TARTU Sõidupäevad: ETKNRLP

Liin nr 803 TARTU-RÄPINA-VÄRSKA-KOIDULA Vedaja: SEBE AS 08:00 TARTU 09:20 RÄPINA 09:23 LIIVAMÄE 09:24 RISTIPALO 09:28 VÕÕPSU 09:30 TÖÖKOJAD 09:32 VARESMÄE 09:35 LAOSSINA 09:39 MIKITAMÄE 09:43 KARISILLA 09:45 TONJA TEE 09:50 VÄRSKA 09:56 REHA 09:58 TRESKI 10:00 SOE METSAVAHT 10:03 NEDSAJA 10:06 PIIRI 10:08 PILLERI 10:11 MATSURI 10:15 KOIDULA Sõidupäevad: ETKNRLP

Liin nr 803 KOIDULA-VÄRSKA-RÄPINA-TARTU Vedaja: SEBE AS 10:30 KOIDULA 10:32 MATSURI 10:35 PILLERI 10:37 PIIRI 10:40 NEDSAJA 10:43 SOE METSAVAHT 10:45 TRESKI 10:47 REHA 10:55 VÄRSKA 10:59 TONJA TEE 11:01 KARISILLA 11:06 MIKITAMÄE 11:10 LAOSSINA 11:13 VARESMÄE 11:15 TÖÖKOJAD 11:17 VÕÕPSU 11:20 RISTIPALO 11:21 LIIVAMÄE 11:25 RÄPINA 12:40 TARTU Sõidupäevad: ETKNRLP

16

Liin nr 70 TARTU-VASTSE-KUUSTE-PÕLVA-KOIDULA Vedaja: V.ALVE REISID OÜ 17:40 TARTU 19:45 RÄPINA 19:49 RISTIPALO 19:52 VÕÕPSU 19:55 VARESMÄE 19:58 LAOSINA 20:01 MIKITAMÄE 20:05 KARISILLA 20:10 VÄRSKA 20:17 TRESKI 20:19 SOE 20:22 NETSAJA 20:28 MATSURI 20:30 KOIDULA Sõidupäevad: ETKNRLP

Kaugbussiliin nr 95 VASTSELIINA-MEREMÄE-OBINITSA-VÕMMORSKI-KOIDULA Vedaja: OÜ Asunduse 7.25 Vastseliina 9.00 7.28 Illi 8.57 7.33 Vana-Vastseliina 8.55 - Plessi 8.51 7.37 Meeksi - 7.40 Kuksina - 7.43 Kalatsova 8.49 7.45 Meremäe 8.45 7.48 Kitse(Uusvadarist) - 7.51 Uusvada - 7.54 Lepa(Võmmorskirist) 8.41 7.58 Rokina 8.37 8.00 Obinitsa 8.35 8.03 Korski 8.32 8.05 Helbi 8.30 8.07 Veski 8.28 8.10 Võmmorski 8.25 8.15 Koidula 8.20 Märkused: liini teenindab väikebuss 7.33 kohtub Vana-Vastseliinas liiniga nr 47 Sõidupäevad: ETKNRLP

Maakonnaliin nr 46 VASTSELIINA-VÕRU-VANA-VASTSELIINA-MEREMÄE Vedaja: OÜ Asunduse 9.00* Vastseliina 9.25* Võru 11.10*Võru 11.35*Vastseliina 11.45 Vana-Vastseliina 12.30 Vastseliina 12.55 Võru 14.00 Võru 14.30 Vastseliina 14.40 Vana-Vastseliina 16.00 Vastseliina 16.25 Võru 16.50 Võru 17.15 Vastseliina 17.20 Vana-Vastseliina 17.30 Meremäe Sõidupäevad: ETKNR * Liiklus toimub ka laup-pühap

Maakonnaliin nr 46 I VASTSELIINA - MEREMÄE - OBINITSA - VÕMMORSKI - KOIDULA 11.35 Vastseliina 13.48 11.43 Vana-Vastseliina 13.43 11.45 Plessi - - Meeksi 13.40 - Kuksina 13.37 11.47 Kalatsova 13.33 11.50 Meremäe 13.30 11.53 Kitse (Uusvada rist) 13.25 11.56 Uusvada 13.23 11.59 Lepa (Võmmorski rist) 13.21 12.03 Rokina 13.17 12.05 Obinitsa 13.15 12.08 Korski 13.12 12.10 Helbi 13.10 12.12 Veski 13.08 12.15 Võmmorski 13.05 12.20 Koidula 13.00 Liiklus toimub L, P ja Rp Märkused: Liini teenindab väikebuss

17

Helenile: 271 Võru-Räpina http://www.polvamaa.ee/1577.html 258 Võru-Räpina http://www.lasva.ee/?sisu=34 Liin nr 258 VÕRU-RÄPINA Liiklus toimub iga päev v.a. E: 9.00 Võru 10.10 Räpina Liin nr 271 Võru-Obinitsa-Orava-Räpina-Põlva-Võru VÄRSKA 07:12 TONJA TEE 07:17 KARISILLA 07:20 RÄPINA 08:15 VÕRU BUSSIJAAM 09:40 Vedaja Aktsiaselts Võru Autobaas Liiklus toimub tööpäeviti

Kohtume Räpinas, kuhu saab nii:

TALLINNAST: 07:30 TALLINN - TARTU 09:55 ETKNRLP Pilet: 75.-/50.-

724 TALLINN-TARTU SEBE AS, Ekspress

10:10 TARTU - RÄPINA 11:18 ETKNRLP Pilet: 35.-/25.- 309 TARTU-RÄPINA-VÄRSKA SANATOORIUM VS ANGIRAS, Kiirliin

VÕRUST:

9.00 VÕRU – RÄPINA 10:10 258 VÕRU-RÄPINA

Liiklus toimub iga päev v.a. E: