Sisehindamine › sites › default › files › dokument.pdf3) rakendamine – tegevuste kavandamine, elluviimine ja seire; 4) kontrollimine ja hindamine - tegevuste ja tulemuste

Sisehindamine -

tõenduspõhine koolijuhtimine

Koostajad:

Kätlin Vanari, Eve Eisenschmidt,

Liina Põld, Leelo Tiisvelt

Sisehindamine -

tõenduspõhine

koolijuhtimine

Koostajad:

Kätlin Vanari, Eve Eisenschmidt,

Liina Põld, Leelo Tiisvelt

Tallinn 2018

SISUKORD

Sissejuhatus 6

1. Strateegiline planeerimine – kuidas sisehindamisega alustada? 7

2. Arengukava - kuidas see on seotud sisehindamisega? 9

3. Tõenduspõhine juhtimine ja arendustegevus - kuidas sisehindamine

toimub pidevalt? 14

4. Sisehindamise juhtimine – miks? mida? millal? kuidas? 21

4.1. Sisehindamise protsessi kavandamine 22

4.2. Sisehindamise läbiviimine 24

4.3. Sisehindamisaruande soovituslikud osad 28

5. Sisehindamisest arengukavani - kuidas edasi? 35

Sissejuhatus

Käesolev juhendmaterjal on abiks koolidele, liikumaks arengukavast sisehindamise aruandeni ja

sisehindamise aruandest uue perioodi arengukavani. Juhendi peatükid moodustavad nn Demingi

ringi. Lähtume ka sisehindamisest kui oma tegevuse pidevast monitoorimisest ja analüüsimisest.

Sisehindamine on protsess, mis algab arengu kavandamisega ja soovitud sihtide seadmisega ja

lõpeb arengukava perioodi tulemuste kokkuvõtmisega – sisehindamise aruandega. Sisehindamine

on arengukava täitmise hindamine. Kui ühe perioodi arengukava on valminud, kavandatakse

tegevused sisehindamiseks vajalike andmete kogumiseks. Sisehindamise aruanne on selles

protsessis üks vahekokkuvõte, mis on aluseks uuele arengukavale.

Juhendmaterjali võib lugeda, alustades algusest ja liikudes lõpu poole kui ka alustades viimasest

peatükist. Juhendis on konkreetseid tegevusjuhiseid igas etapis näidete abil selgitatud ning lisatud on

kommentaarid. Juhendi lihtsamaks jälgimiseks on kasutatud erinevaid kujundusvõtteid.

!

Punase joonega kastis on esile tõstetud oluline põhimõte, mida järgida. Hallil taustal on väljavõte

mõnest kehtivast regulatsioonist. Päikese kujundiga on tähistatud pigem head näited, punase pilve

kujundiga tähistatud näidet tuleks vältida.

Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine

1.

Strateegiline planeerimine – kuidas

sisehindamisega alustada?

Strateegiline planeerimine on protsess, mille käigus kavandatakse organisatsiooni eesmärgid ja

tegevused pikemas perspektiivis. Pikem perspektiiv tähendab üldjuhul 3-5 aastat tuleviku-

vaadet, millele lisandub ka planeerimiseks vajalik aeg.

Kiiresti muutuvas ühiskonnas eeldab 3-5-aastane ettevaade väliskeskkonna mõjude märkamist ja

tundmist ning sisemise toimimisloogika mõistmist. Strateegilises planeerimises eristatakse nelja

etappi:

1) analüüsimine – hinnangu andmine organisatsiooni välis- ja sisekeskkonnale

ning keskendumine puudustele ja võimalustele;

2) väljatöötamine – valikute ja otsuste tegemine missioonist ja visioonist lähtuva

strateegia koostamiseks;

3) rakendamine – tegevuste kavandamine, elluviimine ja seire;

4) kontrollimine ja hindamine - tegevuste ja tulemuste ülevaatus ning hinnangu andmine,

mil määral on strateegias kokkulepitud eesmärgid saavutatud.

Strateegiline planeerimine langeb kokku kvaliteedijuhtimise mudeliga ehk Demingi ringiga, mis

kirjeldab PDCA-tsüklit, kus planeerimine (plan), teostamine (do), kontrollimine (check) ja

parendamine (act) on pidevas vaheldumises (joonis 1).

Analüüsimine väljatöötamine rakendamine kontrollimine ja hindamine

planeerimine teostamine kontrollimine parendamine

Joonis 1. Strateegilise planeerimise ja Demingi ringi etappide kokkulangevus.

7


Strateegiline planeerimine on tihedalt seotud tulemuste hindamisega. Nii strateegiline planeerimine

kui tulemuste hindamine on oma olemuselt sarnased tervikvaated organisatsioonile, kuid nende suunad

on vastupidised (joonis 2). Strateegiline planeerimine tähendab liikumist üldiselt üksikule, alustades

ühiskonna vajadustest ja ootustest, lõpetades konkreetsete tulemusnäitajatega. Tulemuste hindamine

toimub üksikult üldisele liikudes, alustatakse saavutatud tulemuste väljaselgitamisega ning lõpetatakse

aruandega, milles analüüsitakse tulemuste seost eesmärkidega. Vastapidistes suundades toimub ka info

liikumine organisatsioonis. Kui strateegilise planeerimise eestvedaja on organisatsiooni tippjuht, kes

kaasab kõiki liikmeid, siis tulemuste hindamine saab enamasti alguse töötajate poolt tulemusnäitajate

kohta kogutud andmetest. Õppeasutuse eesmärgistatud tulemuste hindamine toimub sisehindamise

käigus. S

trateegilin

e plan

eerimin

e

•  Missioon, visioon •  Andmete kogumine

•  Strateegilised •  Kogutud andmete

eesmärgid analüüs

•  Tegevused • 

Parendusvaldkondaderesvaldkondad

•  Mõõdikud määratlemine

•  e määratlemine

Hinnang eesmärkide

saavutamisele

Tu

lem

ust

e h

indam

ine

Joonis 2. Strateegilise planeerimise ja tulemuste hindamise vastupidised suunad.

Organisatsiooni ja töötajate eesmärgid on omavahel seotud, muul moel ei ole võimalik eesmärke

saavutada. Kui strateegiliste eesmärkide seadmisel osalevad kõik töötajad, siis saavad

organisatsiooni eesmärkidest ka iga töötaja eesmärgid, mille nimel ta pingutab. Iga töötaja tulemus

on panus organisatsiooni tulemusse (joonis 3).

Organisatsiooni Organisatsiooni tulemused

arengukava

Organisatsiooni alaeesmärgid,

Allüksuste tulemused

allüksuste eesmärgid

Töötaja eesmärgid Töötaja tulemused

Joonis 3. Organisatsiooni ja töötajate eesmärkide vahelised seosed.

! Lähtu kooli arengukava eesmärkide seadmisel eelmise arengukava perioodi sisehindamise aruandest.

! Kaasa arengukava aruteludesse töötajaid, sest organisatsiooni eesmärgid

saavutatakse vaid siis, kui need on ka töötajate jaoks olulised. Seetõttu seatakse eesmärgid koos ja otsustatakse, mis näitab tulemuse suunas liikumist.

8


2.

Arengukava - kuidas see on seotud

sisehindamisega?


Strateegilise planeerimise tulemuseks on arengukava, mis saab aluseks organisatsiooni 3-5 aasta

tegevustele. Pärast arengukavaperioodi lõppemist on arengukavas kirjeldatu aluseks ka sise-

hindamise läbiviimisele. Õppeasutuse arengukavadele on sätestatud riiklikud printsiibid. Kooli

arengukava koostamise aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §67 ning sisehindamise

aruande koostamist reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §78.

Ko oli arengukava

Kooli arengukava koostatakse kooli järjepideva arengu tagamiseks vähemalt kolmeks aastaks.

Arengukavas määratakse:

1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis;

2) õpetajate täienduskoolituskava;

3) eesti õppekeelest erineva õppekeelega põhikooli puhul meetmed, mida rakendatakse, et

tagada õpilastele võimalus keskhariduse tasemel õpingute jätkamiseks eesti keeles.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 67

Arengukava eesmärgid iseloomustavad õppeasutuse strateegilisi valikuid ja otsuseid. Mõistlik

on seada üks kuni kolm õppe- ja kasvatusprotsessist lähtuvat põhieesmärki, mille täitmist

toetavad teiste valdkondade eesmärgid (joonis 4). Nende eesmärkide saavutatust hinnatakse

sisehindamise käigus.

Kui kooli peaeesmärk on seotud õppija arengu toetamisega erinevates aspektides, siis toob see

kaasa muutused nii õppesisus ja õpikäsituses, õpetajate töös, õppekorralduses, kooli keskkonnas

kui ka juhtimises. Näiteks seades põhieesmärgiks õpilaste üldpädevuste arendamise, toob see

kaasa alaeesmärkidena õppe sisus üldõppe osakaalu suurendamise, õpetajate töö, õppekorralduse

ja õppekeskkonna ümberkorraldamise, kogukonna suurema kaasamise õpetamisse.

9


Muutused õppe

sisus ja õpikäsituses

Muutused juhtimises ja Muutused õpetajate

eestvedamises töös

Õppija areng ja õppimine

Muutused õppe - Muutused koostöös korralduses huvigruppidega

Muutused kooli keskkonnas

Joonis 4. Õppija arengust ja õppimisest lähtuvate muutuste sidusus.

Sellest tulenevalt on üldjuhul alaeesmärgid jaotatud järgmiste valdkondade vahel:

–– eestvedamine ja juhtimine,

–– personal,

–– ressursid,

–– koostöö huvigruppidega.

Eesmärke ei pea seadma kõigis alamvaldkondades, kui vastav õppe-kasvatustöö eesmärk seda ei

eelda. Pärast arengukavaperioodi lõppemist ei ole sisehindamisel vaja käsitleda neid valdkondi,

mis pole arengukavas eesmärgistatud.

Arengukava koostamisel puututakse sageli kokku dilemmadega, mille osas tuleb leida tasakaal ja

kujundada oma lähenemisviis:

–– Kas arengukava kajastab ainult kõige strateegilisemat või kõike, mida kavatsetakse

tulevikus ette võtta? Kas strateegiline eesmärk on millegi uue sisseviimine organisatsiooni

või kajastab ka seniste tegevuste lihvimist?

Soovitus: Arengukava sisaldab kõige olulisemat muutust, mis mõjutab kõiki õppeasutuse

valdkondi ja üldjuhul on seotud mõne väliskeskkonnast tuleneva ja laiema kõlapinnaga seotud

protsessiga. Arengukava ei kirjelda eesmärke, mis tulenevad õppeasutuse igapäevasest

toimimisest. Kõiki muutusi ei ole võimalik ega mõistlik arengukavas fikseerida, sest muutused

toimuvad pidevalt ning kõiki väliskeskkonnast tulevaid muutusi ei saa prognoosida.

–– Kas arengukava kajastab realistlikku või ambitsioonikat vaadet?

Soovitus: Arengukava kajastab seda muutust, mida on reaalne arengukavaperioodi

jooksul saavutada (nn SMART-reegel). Oluline on, et arengukava rakendamine annaks

kooli liikmeskonnale eduelamuse ja hea tunde ühisest saavutusest.

10


–– Kas arengukava koostatakse kooli ja tema liikmete jaoks või koolivälistele huvigruppidele?

Soovitus: Arengukava on eelkõige kooli meeskonna kokkulepe oma tulevikusuunast. Seega

kajastab see eelkõige neid eesmärke, millega õpetajad suudavad igapäevaselt end seostada ja

millesse oma tegevusega panustada. Samas tuleb arvestada, et arengukaval on laiem

lugejaskond, see peaks kõnetama kindlasti lapsevanemaid.

Näide 1 . Arengukava eesmärgid.

Muutuva õpikäsituse rakendamiseks õppeaineid lõimiva

Tagada õpilase arengut soodustavad

õppeprotsessi kujundamine ja selleks vajalike tingimuste tingimused loovas ja turvalises keskkonnas.

loomine.

Kommentaar: Muutuv õpikäsitus on Eesti elukestva Kommentaar: Ei selgu, mis on see uus,

õppe strateegia 2020 keskne eesmärk ning sellest mida soovitakse juurutada, või mille

lähtuvalt on koolil kavas üle vaadata õppe- ja poolest on see seni tehtuga võrreldes

kasvatustöö põhimõtted, rakendatakse õppeaineid teistsugune ja fokusseeritud pingutust

lõimivat õppekorraldust. Konkreetsed sammud nõudev. Need aspektid võivad küll

täpsustatakse tegevuskavas, kuna arengukava eesmärk selguda arengukava teistest osadest, kuid

sõnastatakse piisava üldistusastmega. eesmärk on liiga üldine.

Õpilaste õpihuvi suurendamiseks individuaalsetest huvidest Efektiivne koostöö partnerasutustega.

lähtuvate valikuvõimaluste pakkumine õppeprotsessis.

Kommentaar: Õpilaste madal õpihuvi on mitte- Kommentaar: Ei selgu, millist muutust

rahuldav olukord, mida soovitakse muuta. Konk- tahetakse saavutada arengukavaperioodi

reetse lahendusena nähakse valikute suurendamist. jooksul. Partnerasutustega toimub

Individuaalsete valikute suurendamiseks on erinevaid koolil pidevalt koostöö. Kui taotletav

võimalusi (valikained, õpilastööde teemade valik, muutus on suurem efektiivsus, siis peaks

kodused ülesanded jne) ja nende rakendamiseks on eesmärki täpsustama, näiteks milliste

vajalikud toetavad tegevused (õpetajate koolitus, asutustega, millist laadi koostöö ja

ressursside eraldamine, õppeprotsessi ümberkorral- kuidas efektiivsemalt.

damine jt). Toetavaid tegevusi teistes valdkondades

täpsustatakse arengukava teistes osades.

Õpilaste arengu ja õpitulemuste saavutamise toetamiseks Toetada õpetajate professionaalset arengut ja

terviklikmudeli loomine kogukonna kaasamiseks kooli omavahelist koostööd.

tegevustesse kõikides kooliastmetes.

Kommentaar: Arengukava perioodi jooksul on Kommentaar: Eesmärk on laialivalguv.

eesmärgiks koostöö süstematiseerimine selliselt, et Pole selge, milles professionaalset

kogukonna kaasatus rikastaks õpilaste arengut ja arengut toetatakse ja mis eesmärgil on

õpitulemuste saavutamist. Arengukava perioodil vajalik koostöö.

töötatakse välja terviklahendus kõikide kooliastmete

lõikes ja täpsustatakse kooli õppekavas, kuidas

kogukonna ressursse kasutatakse õppeprotsessis.

11


Kõikides valdkondades lähtub oodatav tulemus põhieesmärgist, mis on keskendunud õpilase

arengu ja õppimise toetamisele (joonis 5).

Põhieesmärk

AL AEESMÄRGID

TULEMUSNÄITAJAD

TEGEVUSED

Joonis 5. Eesmärgi seos arengukava muude osadega.

Näide 2 . Põhieesmärk, mis kajastub valdkondade alaeesmärkides .

Põhieesmärk Välja on töötatud ja rakendatud strateegiad õpilaste õpioskuste süsteemseks

arendamiseks kõigis kooliastmetes.

Õpetajad oskavad toetada

Koolidevaheline koostöö õppijate

AL AEESMÄRGID

õpioskuste arendamisel on

õpioskuste arendamist.

kasvanud.

TULEMUSNÄITAJAD

Tunnivaatluste ja arenguvestluste Koolidevaheliste õpioskuste-alaste

põhjal on õpetajate teadlikkus seminaride ja tunnikülastuste arv.

kasvanud.

Toimub

Koostatakse Partnerkooli- Õpetajad

õpetajate

ga toimub

õpetajate

külastavad

TEGEVUSED praktikate

vastastikune

sisekoolitus

teineteise

kaardistus, kui-

õppimine ja

regulaarselt

tunde.

das arendada

kogemuste

kord kuus.

õpioskusi.

jagamine.

Kommentaar: Põhieesmärk on saavutatav ja selgelt uus algatus. Alaeesmärgid toetavad

põhieesmärki ja eesmärkide tulemusnäitajad on pidevalt jälgitavad. Protsessis saab vajadusel teha

muudatusi lähtuvalt eesmärgi poole liikumise hindamisest.

12


Näide 3 . Valdkondlikud alaeesmärgid, mis ei tulene põhieesmärgist.

Kooli jätkusuutlik ja Koolis töötab professionaalne,

EESMÄRGID konkurentsivõimeline areng on

motiveeritud personal.

tagatud süsteemse juhtimisega.

Huvigruppide- Töötajate Õpetajate arv

Koostöö-

TULEMUSNÄITAJAD ga toimuvate rahulolu-

kohtumiste arv.

ja keskmine

arutelude arv. küsitluse

vanus.

tulemused.

Huvigruppide Personali- Õpetajate

regulaarne Kvaliteedi-

poliitikas

koostöö-

kaasamine juhtimise

täiustatakse

kohtumised

TEGEVUSED arengukava põhimõtete

värbamismeh-

ainete

elluviimise rakendamine.

hanisme ja

lõimimiseks.

protsessi.

arendamis-

võimalusi.

Kommentaar: Kirjeldatud eesmärgid ei kajasta arengukavaperioodi jooksul oodatavat uut või muu-

tunud olukorda. Puuduvad selged seosed eesmärkide, tulemusnäitajate ja tegevuste vahel. Näiteks ei

ole selge, kuidas kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamine parandab töötajate rahuloluküsitluse

tulemusi ja kuidas rahuloluküsitluse tulemused kajastavad kooli konkurentsivõimelist arengut.

Sageli osalevad koolid erinevates üleriigilistes kooliarendusprojektides ja -programmides, mis keskenduvad konkreetse valdkonna arendamisele. Näiteks “Digipeegel” (www.digipeegel.ee)

digiküpsuse kaardistamiseks ja digi-innovatsiooni kavandamiseks, “Ettevõtlik kool” (http://evkool.ee) ettevõtliku õppe integreerimiseks, “Hea kool kui väärtuspõhine kool”

(https://www.eetika.ee). Sellised kooliarendusprojektid ja -programmid on mõistlik seostada

kooli eesmärkidega ning kajastada arengukavas. Samuti võimaldavad need koguda andmeid

ja hinnata näitajaid.

! Kavanda 1-3 kõige olulisemat eesmärki ehk saavutatavat muutust lähtuvalt õppija arengu ja õppimise toetamisest ning tegele nendega süsteemselt ja igapäevaselt. Ära mine kaasa arengukava koostamise tüüpveaga, püüdes mahutada arengukavasse kõik, mida kavatsetakse tulevikus ette võtta.

13


3.

Tõenduspõhine juhtimine ja

arendustegevus - kuidas sisehindamine

toimub pidevalt?


Tõenduspõhine juhtimine seob strateegilise planeerimise ja tulemuste hindamise tervikuks.

Tõenduspõhine juhtimine tähendab, et kõik tehtud otsused ja valitud tegevused on põhjendatud

usaldusväärsete faktidega, miks üks või teine valik on tehtud. Tõendeid kogutakse süsteemselt nii

organisatsiooniüleselt kui töötaja tasandil. Juba arengukava tulemusnäitajaid ja tegevusi

kavandades on vaja mõelda, mis näitab kõige paremini liikumist soovitud muutuse suunas. Neid

tõendeid hakatakse süsteemselt koguma ja analüüsima. Nii on ka sisehindamise läbiviimine

arengukava perioodi lõppedes oluliselt lihtsam - pole vaja hakata tagantjärele andmeid otsima.

Õppeasutuse juhtimisel kasutatakse juhtimisotsuste tegemisel kahte tüüpi näitajaid –

tegevusnäitajaid ja tulemusnäitajaid (tabel 1).

Näites toodud näitajad võivad eesmärgist lähtuvalt olla mõnel juhul nii tegevus- kui

tulemusnäitajad. Näiteks koolikiusamist kogenud õpilaste arvu võib kasutada nii tegevusnäitajana

kui ka tulemusnäitajana. Tegevusnäitajana analüüsitakse kiusamisjuhtumeid regulaarselt ja

kavandatakse sekkumistegevusi. Tulemusnäitajana vaadatakse trendi ja otsustatakse, kas

kavandatud tegevused olid tõhusad.

Tulemusnäitajad iseloomustavad saavutatud eesmärki lühidalt ja selgelt. Eesmärgi täitmine

tähendab tulemusnäitaja saavutamise püüdlust. Tulemusnäitajad võimaldavad ka koolidel ja

koolipidajatel koolitulemusi seirata ning end ajas ja teiste koolide ja koolipidajatega võrrelda.

14

Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine Tabel 1. Juhtimisel kasutatavate näitajate tüübid.

Tegevusnäitajad Tulemusnäitajad

Mis see on? Õppeasutuse eesmärgiga seotud te- Eesmärgi saavutamist ehk toimunud

gevuste näitajad, mille abil jälgitakse muutust hindavad näitajad.

protsesside toimimist.

Mida see näitab? Õppeasutuse protsesside toimimist, Eesmärgi saavutamise kitsamat

kuidas tegevused toimuvad, kus aspekti või tegevuse tulemust.

tekivad kitsaskohad ja mida on vaja

eesmärgi poole liikumisel muuta.

Mida see ei näita? Konkreetse strateegilise eesmärgi Õppeasutust ja selle tegevust üldiselt

saavutamist. iseloomustavaid tunnuseid (nt

õpilaste, õpetajate arv, kooli pindala

jms).

Kuidas seda kasutada juhtimisel? Regulaarselt koguda ja jälgida. Seletamatu muutuse ilmnemisel stabiilsetes trendides analüüsida protsessi ja otsustada edasised sammud, kohandada tegevust.

Jälgida ja hinnata, kas tegevused ees-

märgi saavutamiseks on olnud piisa-

vad ja otsustada edasised sammud.

Näide: Näide :

–– puuduvate õpilaste arv –– õpilaste hinnang heaolule koolis

–– jooksvad hinded, kokkuvõtvad –– õpilaste hinnang enesetõhususele

hinded –– õpilaste hinnang oma

–– õpilaste osalemine projektides autonoomiale

ja teistes meeskonnatöödes –– õpiraskustega õpilaste osakaal

–– koolikiusamist kogenud

–– õpetajate tööga rahulolu

õpilaste arv

–– õpetajate hinnang kooli

–– õpetajate tagasiside

sotsiaalsele keskkonnale

juhtkonnale

–– vanemate rahuloluhinnang

–– vastava eesmärgiga seotud

koolile töös HEV lastega

täienduskoolitusel osalenud

õpetajate osakaal

–– kolleegi tundide vaatlused ühe

õpetaja kohta

–– arenguvestlustel vanematelt

kogutud informatsioon

õpilaste õpihuvi kohta

15


Näide 4 . Tulemusnäitajad.

Eesmärk Tulemusnäitaja 1 Tulemusnäitaja 2

Õppetöö raames teevad õpilased Trimestri jooksul vähemalt ühe Õppetöö raames kogukonnale suu-

koostööd kogukonnaliikmega või kogukonnaliikmega/organisatsiooni- natud tegevused ja kaasatud kogu-

viivad ellu kogukonnale suunatud ga koostööd teinud või vähemalt ühe konnaliikmed/asutused.

tegevusi. kogukonnale suunatud projekti ellu

viinud õpilaste osakaal.

Kommentaar: Selgelt on määratud andmete kogumise põhimõtted (trimester, kriteeriumitele vastavate õpilaste osakaal).

Kommentaar: Jääb selgu-

setuks, mida mõõdetakse ja

kuidas see iseloomustab

eesmärgi saavutamist. Näiteks üksnes kaasa-tud

kogukonnaliikmete arvu

arvestades mõjutab üks

õpilane, kes kaasab

kohaliku kultuurikeskuse

rahvatantsurühma 18 liiget

näitajale sootuks teisiti, kui

õpilane, kes intervjueerib

vallavanemat. Lisaks sisaldab üks tule-

musnäitaja kahte erinevat

tüüpi näitajat: tegevused

ja liikmed/asutused.

Paranenud on õpetajate

ettevalmistus kogukonnast

lähtuvate teemade lõimimisel õppe-

ja kasvatusprotsessi.

Õpetajate hinnang oma valmisoleku-le

integreerida kogukonnast lähtu-vaid

teemasid õppe- ja kasvatustöös.

Kommentaar: Hea koos-

kõla eesmärgi ja näitaja

vahel. Õpetaja hinnangut

saab välja selgitada tema

enesehinnangu kaudu.

Vastavatel täienduskoolitustel

osale-nud õpetajate arv.

Kommentaar: Keeruli-ne

on otsustada, milli-sed

täienduskoolitused lähevad

arvesse. Samuti võib

segadust tekitada see, kas

õpetajaid arvestatakse

isikupõhiselt või osalemis-

kordade alusel.

On paranenud kooliväliste liikmete

rahulolu kooli poolt korraldatud

kogukonnaüritustega.

Kooliväliste inimeste hulgas läbi Rahuloluküsitluse tulemused.

viidud küsitluse tulemused rahulolu

kohta kogukonnale korraldatud

üritustega.

Kommentaar: Selgelt Kommentaar: Ei ole

on välja toodud, et selle selge, kas arvestatakse

eesmärgi saavutamise üle rahuloluküsitluse koond-

otsustatakse rahulolukü- hinnangut või teatud osa.

sitluse vastavate küsimuste

koondhinnangu põhjal.

16


Tulemusnäitajate puhul tuleb arvestada järgmisi aspekte:

–– Milliseid näitajaid kasutavad koolipidaja, ministeerium ja teised huvigrupid? Millised

näitajad on kasutusel HaridusSilmas ja Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHISes)?

Teiste poolt kasutatavad näitajad on abiks ka oma asutuse näitajate määratlemisel.

Lisaks võib olla võimalik kasutada ka teiste poolt kogutud andmeid, mis annavad

laiema konteksti enesehindamisele.

–– Kuidas koguda andmeid efektiivselt, vähendades sellega kaasnevat lisatööd? Millised

andmed tekivad kooli igapäevases tegevuses?

Kooli igapäevases tegevuses tekib rohkelt andmeid, mis iseloomustavad koolis toimuvat ja

selle tulemuslikkust. Oluline on juba eesmärke seades mõelda, kuidas nendest tegevustest

“jäljed” salvestada ning kuidas neid tõlgendada. –– Kuidas vältida andmete kogumisel tulemuste moondumist ja seega eesmärgi

saavutamisele antavat hinnangut?

Andmete kogumisel võivad moonutused tekkida tahtmatult andmeid läbimõtlematult

salvestades, nii et nende esialgne tähendus läheb kaotsi. Samuti võivad andmed

osutuda mõistlike järelduste tegemiseks liiga üldisteks või detailseteks.

Tulemusnäitaja peab kajastama eesmärki ja seda on võimalik tagada kahel moel:

–– määratleda sihtnäitaja arvulise eesmärgina igaks arengukava-aastaks või

arengukavaperioodi lõpuks; –– määratleda tulemusnäitaja soovitud suundumus.

Näide 5 . Tulemusnäitajad sihtnäitajatena .

Tulemusnäitaja Algtase Sihtnäitaja Sihtnäitaja Sihtnäitaja

2017 2018 2019 2020

kooliväliste liikmete rahuloluküsitluse 5,64 5,7 5,85 6,00

tulemused kogukonnaüritustega rahulolu kohta (7-palli skaalal)

Tulemusnäitaja Algtase 2017 Sihtnäitaja 2020

Trimestri jooksul vähemalt ühe kogukonnaliikmega koostööd 76% 95%

teinud või vähemalt ühe kogukonnale suunatud tegevuse ellu

viinud õpilaste osakaal

Sihtnäitajad võimaldavad hästi selgelt hinnata arengukavas seatud eesmärkide täitmist. Selleks

tuleb kasutada kvaliteetsete andmetega mõõdikut, mille toimimise eripärasid osatakse

prognoosida. Samas on sihttaset keeruline täpselt määratleda, kuna välised ja õppeasutusest

sõltumatud tegurid võivad seda mõjutada. Nii on sihtnäitajate kasutamise riskiks see, et nende

mõõtmisel tuleb põhjalikult selgitada, millised välised tegurid on andmete kogumist mõjutanud

ning tegelikult ei ole fookuses eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste analüüs.

17


Teine võimalus on määratleda tulemusnäitaja oodatav suundumus – kasvav või kahanev trend.

Oodatava suundumuse määratlemine vähendab sihtnäitajatega kaasnevaid riske. Eesmärgiks

seatud trend ei sõltu väliskeskkonna mõjudest nii palju kui arvuline näitaja.

Näide 6 . Tulemusnäitaja oodatava trendina .

Tulemusnäitaja

Kasvav õpilaste osakaal, kes on trimestri jooksul teinud koostööd vähemalt ühe kogukonnaliikmega või viinud

ellu vähemalt ühe kogukonnale suunatud projekti.

Riigi tasandil on näitajad määratletud haridus- ja teadusministri määrusega “Koolieelsete

lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste

tegevusnäitajad” https://www.riigiteataja.ee/akt/119052016012 ning andmeid kogutakse

HaridusSilmas (vt http://www.haridussilm.ee).

Tulemus- ja tegevusnäitajate kohta kogub andmeid haridus- ja teadusinfo veebivärav Haridus-

Silm, mille abil on võimalik õppeasutuste tulemuslikkust ja tõhusust võrrelda:

–– aastate lõikes;

Aastate lõikes näitajaid võrreldes saab analüüsida toimunud muutusi ja nende põhjuseks

olevaid tegevusi. Tuleb arvestada, et erinevatel aastatel võivad näitajaid mõjutada kooli

tegevusest sõltumatud sisemised ja välised tegurid (nt koolide liitmine, muutused

seadusandluses jms).

–– teiste koolidega sh teise õppekeelega koolidega;

Teiste koolidega näitajaid võrreldes saab analüüsida koolide tugevusi ja nõrkusi, sarnasusi

ja erinevusi. Selline võrdlus annab alust vastastikuseks õppimiseks ja parimate praktikate

jagamiseks. Koolil tasub arendada koostööd sarnaste koolidega, kellel on paremad näitajad

selles aspektis, mida soovitakse ka ise parendada. Võrdluskoolide valimisel tuleb arvestada,

et need oleksid võrreldavas aspektis võimalikult sarnased.

–– oma piirkonna / kohaliku omavalitsuse keskmisega.

Võrreldes näitajaid oma piirkonna keskmisega saab alust eesmärkide seadmisel ja/või oma

kooli eripära määratlemisel.

HaridusSilmast (vt www.haridussilm.ee) saab infot ka riigi tasandil seatud tulemusnäitajate kohta,

nt keskhariduse omandanute osakaal vanuses 20-24, kõrge sooritustaseme õpilaste osakaal,

üldhariduskoolide õpetajate palk võrdluses kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga Eestis.

Need aitavad riigi ja koolide sihte seostada. Lisaks on koolidel võimalus kasutada näitajate

koondamiseks ja analüüsimiseks ka teisi enesehindamisvahendeid, mis koostatud üleriigiliste

kooliarendusprojektide ja -programmide raames (nt “Digipeegel”, “Ettevõtlik kool”, “Hea kool

kui väärtuspõhine kool” jt).

18


Põ hiko oli tegevusnäitajad

1) kooliga rahul olevate 8. klassi õpilaste osakaal;

2) koolis kiusamist mitte kogenud 8. klassi õpilaste osakaal;

3) tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal;

4) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses (8. klass);

5) põhjuseta puudujate osakaal 8. klassi õpilaste hulgas;

6) huvitegevuses osalevate õpilaste osakaal;

7) põhikooli lõpueksamite tulemused;

8) põhikooli lõpueksamite ja vastavate õppeainete aastahinnete võrdlus;

9) õppetöö katkestanute osakaal III kooliastmes;

10) edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetanutest;

11) õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv;

12) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;

13) põhikooli õpperuumide pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta).

Gümnaasiumi tegevusnäitajad

1) gümnaasiumi 10. klassi vastu võetud õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemused;

2) kooliga rahul olevate 11. klassi õpilaste osakaal;

3) huvitegevuses osalevate õpilaste osakaal;

4) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses (11. klass);

5) riigieksamite tulemused;

6) riigieksamite ja vastavate õppeainete kooliastmehinnete võrdlus;

7) gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse;

8) gümnaasiumiastme nominaalajaga lõpetajate osakaal;

9) õppetöö katkestanud 10. klassi õpilaste osakaal;

10) edasiõppijate osakaal gümnaasiumi lõpetanutest; 11) õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv;

12) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;

13) gümnaasiumi õpperuumide pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta).

Haridus- ja teadusministri määrus “Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide,

gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad”.

19


Andmete kogumiseks on erinevaid meetodeid. Osa andmeid tekib kooli igapäevasest tegevusest

(nt koosolekute protokollid, kirjavahetus jms), osa kogutakse spetsiaalselt näitaja hindamiseks (nt

küsitluse tulemused, temaatilised analüüsid jms).

Enimkasutatavad andmekogumismeetodid koolis:

Kooli toimimise dokumentide vaatlus -

alusdokumendid (põhikiri), strateegilised dokumendid (arengukava, õppekava), korralduslikud

dokumendid (korrad, töökavad), statistilised dokumendid (registrid EHISes, päevikud Stuudiumis,

eKoolis), protokollid, otsused, analüüsid (töötajate ja õpilaste küsitluste analüüsid, riskianalüüs),

kirjad.

Õppetegevuse seire -

tunnivaatlused, vahetunnivaatlused, individuaalsed vaatlused, õpilaste tööd, jooksvad hinnangud

ja hinded, õppijate eneseanalüüsid.

Õppetegevuse dokumentide vaatlus -

õpilaspäevik, õpilase individuaalse arengu kaart, käitumise tugikava, hindamismudelid.

Õpitulemuste mõõtmine -

riigieksamid, lõpueksamid, tasemetööd, kokkuvõttev hindamine, testid, kontrolltööd jne.

Küsitlused -

ankeetküsitlus, intervjuu, fookusgrupid, ümarlauad, vestlusringid.

! Juba arengukava eesmärke ja tegevusi kavandades mõtle, mis näitab, et liigud soovitud suunas ja kuidas tõendeid hakatakse koguma.

! Vähenda tõendite kogumisega kaasnevat lisatööd ja mõtle läbi, millised andmed tekivad

kooli igapäevatöös. Kaasa õpetajad andmete kogumisse oma õpilaste kohta. Kasuta usaldusväärseid andmebaase - EHIS, HaridusSilm jt.

20


4.

Sisehindamise juhtimine – miks? mida?

millal? kuidas?


Eestis on valitud detsentraliseeritud mudel haridussüsteemi arendamiseks ja juhtimiseks ning kool

on autonoomne valima oma strateegia. Kooli järjepidev areng on tagatud arengu kavandamise ja

sisehindamisega, mis on reguleeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

Kooli sisehindamine

(1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste

arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tugevused ning

parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt

analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende

tulemuslikkust.

(2) Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul.

(3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse

andmiseks hoolekogule.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus §78

Ka lastekaitseseadus väärtustab ja annab fookuse sisehindamisele seoses laste õiguste ja heaolu

tagamisega.

Lasteasutuse sisehindamine

(1) Lasteasutuse sisehindamine on tegevus, mille käigus hinnatakse lasteasutuse töökorraldust ja

töökeskkonda ning tegevuste tulemuslikkust lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Sisehindamise käigus

selgitatakse välja lasteasutuse eesmärkide täitmist toetavad ja takistavad asjaolud ning analüüsitakse

lasteasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele.

(2) Lasteasutus peab viivitamata kõrvaldama sisehindamisel selgunud asjaolud, mis takistavad

lapse õiguste ja heaolu tagamist.

Lastekaitseseadus §37

21


Sisehindamine on protsess, mille käigus kogutakse pidevalt asjakohaseid andmeid. Sisehindamine

on organisatsiooni arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise ja ressursside kasutamise analüüs,

et leida organisatsiooni tugevused ja parendamist vajavad valdkonnad.

Koolil on kohustus koostada sisehindamise aruanne vähemalt üks kord arengukavaperioodi

jooksul, soovitavalt arengukava kehtimise viimasel aastal, ja võtta see aluseks uue arengukava

koostamisel. Lisaks koostatakse iga-aastaselt tegevusaruandeid või temaatilisi aruandeid, kus

jälgitakse näitajaid ja tegevuste tulemusi, tehakse kokkuvõtteid aasta saavutustest ning järeldusi

edasiste tegevuste kavandamiseks. Nii annavad tegevusaruanded sisendi kogu arengukavaperioodi

sisehindamiseks (joonis 6).

Tegevusaruanne

Tegevusaruanne Sisehinda - Arengu-

kava uueks

mise

aruanne perioodiks

Tegevusaruanne

Joonis 6. Tegevusaruannete, sisehindamisaruande ja arengukava seosed.

! Mõtle sisehindamisest kui õppeasutuse juhi töövahendist kooli arengute suunamisel. Sisehindamine on pidev protsess, mis aitab hinnata eesmärkide saavutamist ja toetab otsustamist. Sisehindamise aruanne on arengukavaperioodi tulemusi koondav kokkuvõte.

! Küsi endalt sisehindamise protsessis, kas faktid kinnitavad seda, mida sisetunne ütleb.

Pidevalt tuleb koguda ja analüüsida tõendeid, mis näitavad õpilaste arengut ja õppimisega seonduvat.

4 . 1 . Sisehindamise protsessi kavandamine

Sisehindamise protsessi sisukaks ja tulemuslikuks läbiviimiseks on oluline kogu protsess läbi

mõelda. Selleks koostab õppeasutus oma sisehindamise läbiviimise korra, milles määratletakse:

–– kooli sisehindamise eesmärk,

–– sisehindamise olulisemad tegevused, tähtajad või periood,

–– sisehindamise korraldus, vastutajad ja nende ülesanded,

–– sisehindamise aruande koostamise põhimõtted ja ülesehitus.

22


Näide 7 . Väljavõtted kooli sisehindamise läbiviimise korrast.

1.1. Sisehindamine on süsteemne ning terviklik

protsess, mille käigus toimub kooli tegevuste analüüs

ja tulemuslikkuse hindamine lähtuvalt kooli

arengukava eesmärkidest. 1.2. Sisehindamise eesmärgiks on analüüsida kooli

toimimist õppijate arenguvajadustest lähtuvalt ja anda

hinnang arengukava eesmärkide saavutamiseks

kavandatud tegevuste tulemuslikkusele ja välja

selgitada tugevused ja parendusvaldkonnad, mille

alusel koostatakse uue perioodi arengukava ja

järgnevate aastate üldtööplaanid.

1.1. Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor,

esita-des selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

Kommentaar: Käesoleva korra menetlemise

protseduuri pole mõttekas lisada korra

sätetesse. Pigem võib seda infot kajastada

dokumendi päises.

1.2. Tulenevalt põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse §78

lõikest 1 tehakse koolis sisehindamist, mis on pidev

protsess ning mille eesmärk on tagada õpilaste

arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.

Kommentaar: Kooli sisehindamise protsess Kommentaar: Kooli siseregulatsioonis

ja eesmärk on lahti mõtestatud ja kooskõlas pole asjakohane kopeerida seaduse sätteid.

riikliku regulatsiooniga. Pigem on soovitav täiendada riiklikult

fikseeritud põhimõtteid kooli jaoks oluliste

põhimõtetega.

2.1. Sisehindamise aruanne koosneb järgmistest 2. Kooli sisehindamise aruande koostamisel lähtutak-

osadest: se järgmistest kategooriatest:

1) kooli sisehindamise protsessi lühikirjeldus ja hin- 2.1. Õppimine, õpetamine

nangud mõju kohta kooli juhtimisele; - õppetundide külastamine

2) kooli tugevuste kirjeldused koos seda toetavate

- õpilase toetamine

- kooli üldeesmärkide täitmine

andmete analüüsiga;

- hindamine

3) kooli parendustegevuste kirjeldused koos seda

- eksamite tulemused

toetavate andmete analüüsiga. - aineolümpiaadid, võistlused

2.2. Sisehindamise aruanne annab tervikliku ülevaate

- tugikeskuse töö

- IT võimaluste kasutamine

kooli arengukavas seatud põhi- ja alaeesmärkide

- kooliraamatukogu töö

täitmisest.

2.2. Koolikohustuse täitmine

- õpilaste nimekirjad

- õpilaste liikumine

- õppetundidesse hilinemine, neist puudumine

- puudumiste kokkuvõtted

- reageerimine põhjuseta puudumistele

- koolist väljalangemise statistika

2.3. Dokumentatsioon

- õpilasraamat

- EHIS

- eKool

- õpetajate toimikud

- üldtööplaan

Kommentaar: Kirjeldatud sätted annavad Kommentaar: Ebamääraseks jääb, kuidas

pidepunktid aruande koostamiseks, kuid ei tuleb antud sätete alusel sisehindamise

fikseeri jäigalt aruande vormi. aruannet koostada ja millega on nimetatud

kategooriate puhul tegu (aruande osad,

alateemad, andmed).

23


Ettevalmistused Sisehindmine ja Aruande

sisehindamiseks aruande koostamine kinnitamine ja

esitamine

• Sisehindamise •

• Aruande

 Sisehindamiseamiseläbi

meetodite viimineläbiviimine lõppvormistus

valimine • Kogutud info • Aruande

• Andmete analüüs ja esitlemine

kogumine/ aruandes hoolekogus,

korrastamine kajastamine pedagoogilises

• Töörühma • Arutelud kogus jms

moodustamine huvigruppidega

Joonis 7. Sisehindamise protsessi etapid ja tegevused.

Sisehindamise protsessi kavandades on oluline planeerida aega ettevalmistusteks, aruande vormis-

tamiseks, kinnitamiseks ja esitamiseks (joonis 7). Sisehindamise läbiviimise kord ei tohiks jääda

üksnes planeerimise vahendiks, vaid seda tuleb järgida ka kogu protsessi käigus tõenduspõhiselt.

Ettevalmistuste käigus otsustatakse, millistel meetoditel sisehindamist läbi viiakse ehk kuidas

kogutakse andmeid ja huvigruppide hinnanguid õppeasutuse toimimisele. Ettevalmistused

sisehindamiseks algavad eelmise sisehindamisaruande kinnitamise järel, mil uue perioodi

arengukava koostades tuleb otsustada:

–– milliseid andmeid ja kuidas kogutakse pidevalt, kuidas tagatakse tegevus- ja

tulemusnäitajate kohta kogutud kvantitatiivsete andmete säilimine moonutamata kujul;

–– milliseid andmeid ja kuidas kogutakse sisehindamise aruande vormistamise eel, kuidas

kogutud kvalitatiivseid andmeid ja kujundatud hinnanguid säilitatakse.

4 . 2 . Sisehindamise läbiviimine

Sisehindamiseks ei ole üht ja ainuõiget viisi, vaid see oleneb õppeasutuse hetkeolukorrast – milline

on õppeasutuse juhtimisstiil ja koolikultuur, milline on olnud sisehindamise meetod varasematel

kordadel, millist tagasisidet on aruandele antud jne. Sisehindamiseks valitud meetodite töömahukus

on erinev ja mõistlik on varieerida erinevaid meetodeid.

Isikust lähtuv Grupist lähtuv

Joonis 8. Sisehindamise meetodite jagunemine isikust-grupist lähtuvateks ja struktureeritud-struktureerimata meetoditeks.

24


Sisehindamise läbiviimisel on vaja mõelda kahele võtmeküsimusele (joonis 8):

–– Kas soovitakse sisehindamist läbi viia pigem töötajaskonna ühisarvamusest (nn grupist)

lähtudes või pigem üksikute töötajate (nn isikust lähtuvaid) arvamusi koondades? –– Kas soovitakse sisehindamist läbi viia pigem struktureeritult või pigem struktureerimata?

Grupist lähtuvad ja struktureerimata meetodid:

– – avatud ruumi meetod

Kohtumine algab ja lõpeb ringis, kust võtavad osa kõik osalejad. Ringis tutvustab läbiviija osalejatele

avatud ruumi protsessi ning selgitab teadetetahvlit, kuhu igal osalejal on võimalus lisada oma alateema

lähtuvalt avatud ruumi kesksest teemast. Teadetetahvli abil kujuneb ka päevakava, kus osalejate

väljapakutud teemad saavad aruteluks aja ja koha. Vastavalt tahvlile püstitatud valikule koostavad

osalejad ise oma päevakava, mille järgimisel lähtuvad kõik neljast printsiibist: 1) kohal on õiged

inimesed, 2) juhtuvad õiged asjad, 3) kui algab, siis on õige aeg, 4) kui see on läbi, siis see on läbi. Kui

aruteludeks on aeg läbi, kogunetakse kokkuvõtete tegemiseks taas ühisesse ringi. – – Maailmakohvik

Ettevalmistuseks on oluline leida sobiv ruum, kus on väikesed ümmargused lauad 4-5

inimesele ja piisavalt ruumi nende vahel liikumiseks. Kohviku õhkkonna loomiseks võiks

pakkuda kohvi-teed ja lasta taustamuusikal mängida. Sissejuhatuses tervitatakse osalejaid,

kohviku teemat ja üldist protsessi. Iga laudkond arutleb küsimuse ümber 20-30 minutit.

Põhilised ideed, mõtted pannakse lauale st laudlinale, salvrätile, paberile kirja. Pärast arutelu

lõppu palutakse ühel inimesel jääda laua peremeheks või perenaiseks ning teised liiguvad

järgmisse lauda. Kui lauda istub uus seltskond, siis annab laua peremees/perenaine ülevaate

arutelu olulisematest aspektidest ning liitunud lisavad omapoolsed märkamised, avastused,

küsimused. Nii võib toimuda mitu laudkondade vahetust. Maailmakohvik lõpeb kokkuvõttega

kõigile osalejatele, seda võib teha laudkondade kaupa või muul moel.

– – Ajurünnak

Kindlaksmääratud aja jooksul innustab läbiviija osalejaid arutatava teema kohta (kuidas

suurendada õpilaste õpihuvi reaalainetes? kuidas lõimida võõrkeeltega teisi õppeaineid?) välja

pakkuma nii palju erinevaid ideid, kui nad suudavad. Ideed kirjutatakse üles. Ajurünnak kestab

kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni ideed otsa saavad. Sellele võib järgneda arutelu, kus

analüüsitakse esitatud ideid.

Need meetodid sobivad …

… kui õppeasutuses pole viimase õppeaasta/poolaasta jooksul toimunud suuremaid

ühisarutelusid; … kui soovitakse koguda uusi ideid ja ollakse valmis arutama organisatsiooni arengut

laiemalt, mitte üksnes sisehindamise fookusega; … kui huvigruppide esindajad on valmis avatult kaasa mõtlema.

25


Grupist lähtuvad ja struktureeritud meetodid:

– – Juhendatud seminar

Eelnevalt on paika pandud seminari ajakava ja teemad, mille üle rühmades arutletakse. Seminari

juhendaja jälgib ajakavas püsimist ning teeb sissejuhatusi ja kokkuvõtteid alateemade aruteludest.

–– Hääletamine

Osalejad näitavad eelnevalt sõnastatud väidete osas (nt lapsevanemad on sel aastal paremini kooli

tegevustesse kaasatud kui eelmisel aastal; õpilaste omavahelised suhted on paranenud) nõustumist,

liikudes vastava väite juurde, mis on seinal/laual. Etteantud aja jooksul arutatakse läbi peamised

argumendid, millest lähtuvalt nõustuti väitega. Hääletamisvooru lõpetuseks võib ühiselt teha

kokkuvõtteid, kui palju oli väidetega nõustujaid ja millised olid nende argumendid.

– – Fo okusgrupp

Struktureeritud küsitluskava järgi toimub rühmaarutelu, millel on kindel fookus ning taotlus,

et osalejad täiendavad vastastikku teineteise informatsiooni. Fookusgruppi juhib moderaator,

kelle ülesandeks on hoida vestlus kindlates aja- ja teemaraamides.


… kui sisehindamiseks ja õppeasutuse arenguks on oluline saada tagasisidet

konkreetsetel teemadel;

… kui on ajaliselt (vähe aega aruande koostamiseks ja lõpetamiseks) või mahuliselt

(aruandes on piisavalt infot) piiratud tingimused;

… kui kogutud andmed vajavad tõlgendamist ja edasiste tegevuste konkreetset

kavandamist.

Isikust lähtuvad ja struktureerimata meetodid:

– – Kiri - meetod

Paikapandud tähtajaks on kõigil soovijatel võimalus kirjutada kiri iseendale etteantud teemal (nt

millisena näen oma rolli arengukava eesmärkide saavutamisel? milles näen õppeasutuse suurimat

probleemi?). Kirjad kogutakse kokku ning teatud aja möödudes saadetakse need kirjutajatele laia-

li ja taas tuleb iseendale vastata, kommenteerides esialgses kirjas esitatud mõtteid.

– – Et tepanekute raamat/tahvel

Käidavas kohas (nt õpetaja toas, koolipuhveti seinal) on marker ja tühi kaustik/leht, kuhu on kõigil

võimalik esitada oma ettepanekud koolikeskkonna parandamiseks või mingis kitsamas küsimuses (nt

milliseid kooli ühisüritusi korraldada järgmisel aastal? mida muuta õppekorralduses?).


… kui sisekliima ei toeta avatud arutelude korraldamist, kuid on kaasamõtlejaid,

kelle ideed jääksid muidu kasutamata;

… kui seda on võimalik kombineerida mõne muu õppeasutuses toimuva sündmusega.

26


Isikust lähtuvad ja struktureeritud meetodid:

– – Küsitlus

Elektrooniliselt või paberkandjal edastatakse sihtgrupile ankeet, kus on avatud ja

valikvastustega küsimused. Küsimustike koostamine ja edastamine on lihtne, kuid nende puhul

tuleb olla vastutustundlik, kuna oskamatult koostatud küsimustik võib küsitluses osalejate

jaoks mõjutada nende edasist koostöövalmidust. Seega on soovituslik pigem kasutada

valideeritud ja keskselt väljatöötatud ankeete.

– – Pro - forma tö öleht

Elektrooniliselt või paberkandjal tuleb õppeasutuse liikmeskonnal täita tööleht, kus

struktureeritud kujul antakse sisendit mõnes kitsamas küsimuses.

– – Maatriks - tö öleht

Elektrooniliselt või paberkandjal täidetakse tööleht, milles antakse sisendeid mitmete

alateemade kohta (nt sisehindamise valdkondade või arengukava eesmärkide kaupa).

– – Aruande tagasisidestamine

Sisehindamise aruanne edastatakse elektrooniliselt kooli liikmeskonnale või muule sihtgrupile

ning etteantud aja jooksul on võimalus esitada oma ettepanekuid või kommentaare aruande

täiendamiseks.


… kui aruteludega kogutud infot on keeruline aruandes kajastada; … kui organisatsiooni arendamiseks on äsja korraldatud ühisarutelusid ja

seega sisehindamise arutelu kattuks sisuliselt toimunud üritusega.

! Vali oma kooli juhtimisstiili ja koolikultuuriga kõige paremini sobivad sisehindamise meetodid, arvestades, et nii saaks koguda olulisi tõendeid õpilaste arengu ja õppimise kohta.

27


4 . 3 . Sisehindamisaruande soovituslikud osad

Sisehindamise aruande ülesehitus on mõistlik kujundada vastavalt õppeasutuse eesmärkide

loogikale. Senise sisehindamise praktika käigus on kasutusel erinevaid soovituslikke vorme, kuid

olulisem on jälgida, et sisehindamise aruanne kajastaks nii sisehindamise protsessi kui ka tulemusi.

Sisehindamise aruanne koosneb sissejuhatavast osast, kus on soovituslikult:

–– üldandmed õppeasutuse kohta: õppeasutuse nimetus ja kontaktandmed (aadress, üldtelefon, e-post,

kodulehekülg), juhi nimi, kooli pidaja nimetus ja aadress, õpilaste, töötajate sh pedagoogilise

personali arv ning sisehindamise periood. Üldandmed peavad olema vastavuses edaspidi

korduvate andmetega, selleks tasub fikseerida andmete kogumise põhimõtted (mis kuupäeva

seisuga, milliste kriteeriumitega teostatud päring, millistest andmekogudest).

–– õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära:

–– lühikirjeldus annab ülevaate õppeasutuse olulisematest tunnustest, mis aitavad luua

konteksti: õppeasutuse asutamise ja/või kujunemislugu, hetkeolukorra iseloomustus,

eripära piirkonnas;

–– peamised tegevused (haridusastmed, suunad, valikained, süvaõppe võimalused,

täiendusõpe, huvitegevus vms);

–– asukoht, õppehooned ja ruumiline paigutus.

–– sisehindamise protsessi lühikirjeldus: millistes etappides, keda ja kuidas kaasati, kuidas see

toetab õppeasutuse üldist juhtimist. Selgitatakse, kuidas koguti andmeid, kuidas hinnati

tulemuslikkust, kuidas on esitletud lõppjäreldused.

Põhiosa on soovitav üles ehitada õppeasutuse püstitatud eesmärkide ja alaeesmärkide kaupa

(joonis 9). Iga eesmärgi juures esitatakse soovitud tulemus, seatud sihid. Kirjeldatakse nende

saavutamiseks tehtud olulisemad tegevused ja tulemused, mis tõendavad eesmärgi suunas

edenemist. Tulemustest annavad parema ülevaate tabelid ja joonised, kus on esitatud andmed

vähemalt kolme perioodi (õppeaasta, semester) kohta. Põhiosa sidususe tagamiseks võib vajadusel

välja tuua täiendavaid andmeid tulemusnäitaja kõrval, et tõendada parendusvaldkondade või

tugevuste olulisust.

Arvandmete esitamisel tuleb jälgida, et need annaksid objektiivse ja moonutusteta pildi käsitle-

tavast valdkonnast. Sellele aitab kaasa, kui on välja toodud andmed üldvalimi kohta ja selgitatud,

mida esitatud andmed esindavad (nt küsitluses vastanute osakaal, koolitusel osalenud õpetajate

osakaal kogu pedagoogilisest personalist jms). Hinnete ja hinnangute väljatoomisel tuleb juurde

märkida, millist skaalat on kasutatud (nt keskmine hinnang 4,57 mõõdetuna 5-palli skaalal). Le-

vinud on esitada tulemusi keskmistena, kuid neid on korrektne täiendada ka muude kirjeldava

statistika näitajatega (nt hajuvus, usaldusvahemikud vms).

28


Arengukava eesmärk Eesmärgi Tulemusnäitajad

sisehindamise

saavutamiseks tehtud

ja seatud siht

perioodil

tegevused

Tõendid ja hinnang Põhjendused

Vajadusel muud

tulemusnäitaja

asjakohased andmed

hinnangule

tasemele

selgitustega

Tugevused Parendusvaldkonnad

Joonis 9. Sisehindamise aruande põhiosa koostamise loogika.

Samuti tuleb hinnata, kas keskmise esitamine läheb kokku küsimustikus kasutatud skaalaga (nt

nõustun - ei nõustu, erinevad kategoriaalsed vastusevariandid jms). Keskmise asemel võib olla

korrektsem kasutada sagedusjaotust või kaalutud keskmise arvutamist. Kaalutud keskmise

arvutamisel võetakse arvesse hinnangu suhteline väärtus (näiteks õpetajate isikupõhise

arvestamise asemel võetakse arvesse õpetaja töökoormus). Kui andmed iseloomustavad väikest

hulka juhtumeid, isikuid, sündmusi, siis võib olla informatiivsem keskmiste asemel välja tuua

tulemused kvalitatiivselt (nt vabade vastuste kommentaarid, nende põhjal tehtud üldistus).

Eelnevate tulemuste ja tegevuste analüüsi põhjal tuuakse välja tugevused ja parendusvaldkonnad,

mis on seotud vastava eesmärgi saavutamisega. Tugevustena tuuakse välja tulemused, milles on

näha positiivseid suundumusi saavutamise suunas või sihtnäitaja saavutamist.

Positiivseks suundumuseks peetakse eelmisest aastast paremat või samal tasemel tulemust

vähemalt kolmel mõõtmiskorral. Iga esitatud väide peab olema tõendatud konkreetsete faktidega

või eelnevas osas esitatud andmetega. Asjakohane on ka võrdlus teiste õppeasutustega. Oluline on

näidata, kuidas jätkuvad positiivsed suundumused ja välja tuua järgmised eesmärgid.

Parendusvaldkondadena esitatakse need eesmärgid, mille saavutamist andmed ei tõenda või kus

on negatiivsed suundumused.

29


Näide 8 .

Sisehindamise aruandes tulemusi analüüsivad osad.

Õppe - ja kasvatustöö

Põhieesmärk: õpilaste õpitulemuste paranemine, toetades õpihuvi ja arendades õpioskusi.

Alaeesmärk 1: õpilaste õpihuvi suurendamiseks kasutatakse aktiviseerivaid

õppemeetodeid ja antakse enam individuaalset tagasisidet.

Tulemusnäitaja: õpilaste hinnang aktiivsuse toetamisele ja individuaalsele tagasisidele

on kasvav, 5-pallisüsteemis vähemalt 4.

Tegevused ja tulemused: 2017. aastal toimusid juhtkonna arenguvestlused õpetajatega, mis

keskendusid õppijate aktiivsuse toetamisele, koolivaheaegadel korraldati õpetajatele

koolitusseminarid õpimotivatsiooni ja seda toetava metoodika teemal. Õpetajate

tagasisideküsitluses koolitusseminaridele toodi välja soov enam fokusseerida õppija

arengut toetava tagasiside andmisele, kuid kavandatud koolitus lükkus edasi järgmisesse

aastasse. Loodi blogi vormis meetodite “pank”, koondamaks õpetajate positiivseid

kogemusi, ning viidi läbi õpilaste õpihuvi kaardistus.

Innove poolt läbiviidud gümnaasiumiastme rahulolu-uuringu tulemused 2017. aastal näitavad,

et aktiivsuse toetamisel oleme oma sihi saavutanud, kuid individuaalse tagasiside andmisel on

eesmärk täitmata. Õppijate aktiivsuse toetamisele on meie kooli õpetajate ja õpilaste

keskmised hinnangud kõrgemad kui kogu üleriigilise vastava valimi keskmine. Ka õpilaste

tagasisides tunnustati õpetajate poolt kasutatud põnevaid ja uudseid viise aine õpetamisel.

Samas individuaalset tagasisidet on hinnatud kooli õpilaste poolt madalamalt kui üldine

keskmine (joonis 1.1.). Selle põhjusena võib oletada asjaolu, et kujundava hindamise

rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus, ja kuna õpilased on saanud vähem

numbrilist/hindelist tagasisidet, siis neil võib olla tekkinud arusaam, et neil on vähem

tagasisidet5 oma edusammudest või puudujääkidest.

4 4.2

4 3.9

3

2

1

3.6

3.4

2.9

Kooli õpetajate keskmine Kogu õpetajate valimi Kooli õpilaste keskmine Kogu õpilaste valimi

keskmine hinnang keskmine

Õppijate aktiivsuse toetamine

Individuaalne tagasiside

Joonis 1.1. Õpetajate ja õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele ja individuaalsele

tagasisidele Innove 2017. a rahulolu-uuringu põhjal.

30


Tugevused: Senised tegevused aktiviseerivate õppemeetodite tulemuslikuks rakenda-

miseks on olnud edukad, mida kinnitavad õpetajate ja õpilaste keskmised hinnangud

rahulolu-uuringus.

Parendusvaldkonnad: Õpilaste õpihuvi suurendamiseks on oluline järgmisel perioodil

parandada individuaalse tagasiside andmist, kavandada õpetajatele õppimis-võimalusi

vastavate teadmiste omandamiseks ja tugitegevusi, näiteks üksteiselt õppimist, et

individuaalse tagasiside andmine oleks arengut ja õppimist toetav. Samuti on oluline

õpilaste ja nende vanemate teavitamine kujundava hindamise põhimõtetest, et hinnete

kõrval osataks õppida ka õpetaja antud tagasisidest.

Pe r s o nal i j u h t i m i n e

Personalitöö valdkonnas oli alaeesmärgiks luua hea sotsiaalne kooliõhkkond õpetajate

vastastikuse õppimise toetamiseks. Eesmärk on saavutatud, kui kasvanud on rahulolu-

hinnangud kooli juhtimisele ja koostöisele õhkkonnale töötajate poolt ning suurenenud on

õpetajate osakaal, kes on vähemalt kaks korda aastas teise õpetaja tundi vaadelnud.

Selleks viidi sisse regulaarsed igakolmapäevased lühikoosolekud (15 min), kus vahetati

infot ja anti kiire ülevaade käimasolevatest tegevustest, koostati temaatilised õpetajate

töörühmad tegevuskava tegevuste elluviimiseks, planeeriti ja kavandati aeg õpetajate

vastastikuseks tundide külastamiseks.

Töötajate vastamisaktiivsus rahuloluküsitluses on aastatel 2014–2017 kõikunud

vahemikus 25%-52% (joonis 2.1). Varasema madala vastamisaktiivuse üheks põhjuseks

oli vähene huvi organisatsioonis toimuva suhtes. Kahel viimasel aastal suurenenud

vastajate osakaalu põhjal võib väita, et kooli sisekliima on parem ja 2015. aastal uuendatud

küsimustik motiveerib töötajaid tagasisidet andma ja seeläbi toetama töökeskkonna

parandamist. Õpetajad on märkinud, et nad näevad, et nende tagasiside põhjal tehakse

organisatsioonis muutusi.

250 81,4% 82,8% 82,5%

85%

200

101

80%

88 96 99

150

75%

100

71,0%

50 124 118 122 120 70%

0

65%

2014 2015 2016 2017

Küsitluses osalejate arv

Töötajate arv

Küsitluses osalejate osakaal

Joonis 2.1. Töötajate arv ja rahuloluküsitluses osalenud töötajate arv ja osakaal 2014–2017.

31


Töötajate keskmine hinnang kooli juhtimisele on perioodil 2014-2017 stabiilselt kasvanud,

kuid hinnangud koostöisele õhkkonnale on kõikunud (joonis 2.2), mis võib olla põhjustatud

erinevate koostöövormide katsetamisest. Näiteks ei toimunud 2016. aastal iganädalasi

projektipäevi, mistõttu oli õpetajatel vähem võimalusi lõimitud õppe arutamiseks.

Tunnivaatlusi teinud õpetajate arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud (tabel 2.2.). Selleni

on viinud paranenud andmete kogumine kui ka töötajate suurenenud teadlikkus tunnivaatluste

olulisusest. Samas on õpetajad arenguvestlustel välja toonud, et koostööd takistab tihe

tunniplaan ja suur töökoormus.

Tabel 2.2. 2015.–2017. aastal toimunud tunnivaatluste osakaal.

2015 2016 2017

Vähemalt 2 korda aastas teiste õpetajate 2,5% 23,7% 34,3%

tunde vaadelnud õpetajate osakaal

Tu ge v u s e d –– töötajate rahuloluküsitlused on regulaarsed ja kasvava osalusega, mis annavad informatsiooni

õpetajate poolt tajutud töökliima kohta. Samuti pööratakse süsteemselt tähelepanu töötajate

rahuloluküsitluse tulemuste rakendamisele (nt projektipäevade taastamine);

–– koostöist kooliõhkkonda kinnitavad töötajate antud kõrged hinnangud rahuloluküsitluses

ja tunnivaatluste osakaalu kasvav trend.

Pare n du s v a l d kon n a d –– Rakendada rohkem kaasava juhtimise meetodeid, et hoida stabiilset positiivset trendi

töötajate rahulolus juhtimisega;

–– leida lahendusi õppetöö korralduses, et õpetajad saaksid rohkem üksteise tunde külastada.

Kommentaar: Tulemused on esitatud piisava üldistusastmega ning analüüsis on välja toodud muutuste

põhjused. Esitatud väited on illustreeritud joonistega, kus on esitatud detailsemad tõendid kõnealusele

tulemusele. Nendega on omakorda seostatud tugevused ja parendusvaldkonnad, mis loogiliselt kasvavad

välja analüüsis esitatud tõendatud tulemustest. Tõenditena on kasutatatud küsitlustulemusi sh

vastamisaktiivsust ja vabu kommentaare. Lisaks andmetele tulemusnäitajate kohta on esitatud ka erinevaid

protsessi käigus kogutud andmeid, nt arenguvestlustes õpetajatega kogutud infot.

6.8

6.5 6.5

6.6

6.6 6.4 6.5

6.4 6.3 6.2

6.2

5.8 5.9

6

5.6 5.6 5.7

5.8

5.6

5.4

5.2

5

2014 2015 2016 2017

Keskmine hinnang kooli juhtimisele

Keskmine hinnang koostöisele õhkkonnale koolis

Keskmine koondhinnang

Joonis 2.2. Töötajate keskmised hinnangud rahuloluküsitluses.

32


Koostöö huvigruppidega

Analüüs

Alaeesmärgid perioodi arengukavas olid järgmised:

–– hoolekogu suurem kaasamine koolielu kavandamisel;

–– vanemate üldkoosolekute regulaarne korraldamine; ––

vanemate rahuloluküsitluse korraldamine;

–– arenguvestluste läbiviimine vanematega.

Ülekoolilised vanemate koosolekud toimusid kaks korda aastas (septembris ja mais).

Klasside vanemate koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.

Kooli hoolekogu käib koos korraliselt neli korda aastas, vajadusel ka tihedamini.

Kõikides klassides viiakse õppeaasta jooksul läbi õpilase arenguvestlus, milles osalevad

õpilane, klassijuhataja ja vanem. Vestluste eesmärgiks on leida parimad võimalused lapse

arenguks koolis, ennetada võimalikke arusaamatusi, anda vanematele teavet koolis

pakutavast ning selgitada välja vanema ootused koolile.

2015. aastast korraldatakse vanemate rahuloluküsitlust, mille kokkuvõtet tutvustatakse

vanemate üldkoosolekul ja see avaldatakse kooli kodulehel. Kooli juhtkond arvestab

küsitluses esitatud ettepanekutega ja ilmenud nõrkustest tehakse järeldused ning määratakse

parendusvaldkonnad. Vanemad hindasid 2015. aastal õpetajate pedagoogilisi oskusi

keskmise hindega 3,9; 2016. aastal oli keskmine 4,5. Küsimusele, kas olete kooliga

kokkuvõttes rahul, vastati 2015. aastal keskmise hindega 3,8 ja 2016. aastal oli keskmine

hinne sellele küsimusele 4,3 (5-palli süsteemis). Rahuloluküsitluste analüüsil tuli välja, et

aastatega suureneb rahulolevate vanemate hulk ja see on kinnituseks kooli õiges suunas

liikumisele.

Tugevused

–– toetav ja koostöövalmis hoolekogu;

–– rahuloluküsitluste läbiviimine õpetajate, lastevanemate ja õpilaste seas.

Parendusvaldkonnad

–– koostöö arendamine hoolekoguga ja teiste aktiivsete lastevanematega kooli

arendustegevuses;

–– rahuloluküsitluste küsimustiku täiustamine, küsitluse läbiviimine.

Kommentaar: Positiivne, et analüüsis on välja toodud nii alaeesmärgid kui ka nende saavutamist tõendavad

tulemused, kuid esitatud tõendeid tulemuste kohta ei saa pidada piisavateks ja asjakohasteks. Hoolekogu puhul oli

eesmärgiks suurem kaasamine, kuid analüüsis toodi välja üksnes regulaarne toimumine. Suurema kaasamise

tõendamiseks oleks võinud esitada ka näiteid hoolekogu ettepanekutest, mis kooli juhtimist on muutnud.

Arenguvestluste toimumise kohta oleks võinud esitada ka arvulised näitajad (õpilaste %, kellega on arenguvestlus

läbi viidud, vanemate ja/või laste hinnangud arenguvestluse sisukusele vms). Vanemate rahul-oluküsitluste puhul

oleks võinud esitada näited, millised järeldused on tehtud ja millised on parendusvald-konnad. Hinnangud oleks

võinud esitada tabeli või joonisena. Vähese analüüsi ja nõrga argumentatsiooni tõttu ei ole tugevused ja

parendusvaldkonnad ka sisukad. Kui perioodi alaeesmärk oli vanemate küsitluse läbi-viimine ja see esitatakse nii

tugevuse kui parendusvaldkonnana, siis ei aita see kooli juhtimisotsuste tegemisel.

33


Aruandes on oluline ka näidata selle arutelu juhtkogudes. Soovitav on välja tuua kuupäevad ja

muud viited õppenõukogu/pedagoogilise nõukogu, hoolekogu koosolekutele.

Pärast hoolekogu kooskõlastust esitatakse aruanne kooli pidajale, kes korraldab arutelud kõikide

tema territooriumil asuvate lasteaedade ja koolide aruannete kohta selleks otstarbeks loodud

hariduskomisjonis, lasteaia- ja koolijuhtidest vm ekspertidest koosnevas kogus (joonis 10).

Pidajapoolsele kooskõlastusele eelnevad arutelud aitavad luua terviklikku haridusruumi ning

muuta õpilastele liikumised järgmistesse kooliastmetesse sujuvamaks.

Kui aruandest tõstatunud parendusvaldkondade ja kitsaskohtade lahendamiseks on

haridusasutusele vajalik täiendav pidajapoolne rahastus, on toetuse sihtotstarbeliseks

kasutamiseks soovitus sõlmida pidaja ja asutuse vaheline lepe tulemuslepinguna, kus määratakse

ära täiendava ressursi kasutamise eesmärgid ja soovitud tulemused.

Aruande Aruande Aruande

kooskõlastamine

Aruande esitamine kooli kinnitamine

pedagoogilises

koostamine pidajale ja kooli pidaja

nõukogus ja/ või

arutelud poolt

hoolekogus

Joonis 10. Aruande esitamise ja kinnitamise etapid.

Sisehindamise aruande koostamist lihtsustavad elektroonilised töökeskkonnad, mis võimal-davad

ühe dokumendiga töötada paindlikult ning säästa koostajate aega, kuna pole vajadust e-postiga

dokumenti või selle osasid edastada ning oodata teiste osade saabumist. Levinumad

töökeskkonnad on GoogleDrive, OneDrive, Dropbox.

! Hoia sisehindamise aruande sissejuhatus ja protsessi kirjeldus lühike. Põhitähelepanu pööra eesmärkide saavutamist näitavate tõendite analüüsile. Tõendid tuleb esitada viisil, mis kõige paremini iseloomustavad tehtud järeldusi.

! Jälgi, et tulemuste analüüs lähtub tõenditest ning too välja ainult need tugevused ja

parendusvaldkonnad, mis kasvavad välja analüüsist.

! Kooskõlasta kooli sisehindamise aruanne hoolekoguga ja esita kinnitamiseks kooli pidajale. Kooli areng on koolijuhi ja pidaja võrdne vastutus.

34


5.

Sisehindamisest arengukavani - kuidas edasi?

Õppeasutuse sisehindamine ja arengukava on omavahel tihedalt seotud ning ühest kasvab välja

teine (joonis 11). Arengukava koostamisel võetakse arvesse eelmise perioodi sisehindamise

aruande põhijäreldused ja riigi ning koolipidaja prioriteedid. Arengukava rakendamise viimasel

aastal koostatakse sisehindamise aruanne, et vaadata tagasi arengukavas seatud eesmärkidele ja

nende saavutamisele. Sellest sisehindamisest saab omakorda uus sisend järgmisele arengukavale.

Arengukava 2014-2017

Sisehindamise aruanne 2017

Arengukava 2018-2021

Sisehindamise aruanne 2021

Joonis 11. Arengukava ja sisehindamise aruannete seosed.

Asjakohaselt ja koostöiselt väljatöötatud arengukava toetab sisehindamise aruannet ning

asjakohaselt ja koostöiselt läbiviidud sisehindamine aitab kaasa uuele arengukavale. Selle

tagamiseks on abiks enesekontrolli küsimused, mille abil arengukava või sisehindamise protsessi

jälgida (joonis 12). Need on abiks nii mõlema protsessi kavandamisel kui ka nendest kokkuvõtete

tegemisel.

35


are

ngu

kava

Are

ngu

kava

Kas arengukava eesmärgid on asjakohased? Kas arengukava eesmärgid on mõõdetavad?

Kas tulemusnäitajatele on määratletud sihid? Kas arengukava eesmärgid on realistlikud? Kas arengukava eesmärgid on ajaliselt määratletud

ja saavutatavad ettenähtud ajaga? Kas arengukava eesmärgid on spetsiifilised? Kas eesmärgi täitmiseks seatud alaeesmärgid on

asjakohased ja aitavad saavutada põhieesmärki? Kas arengukava eesmärgid võtavad arvesse eelmise

sisehindamise aruande tugevusi ja parendusvaldkond?i?

Kas arengukavasse on saanud oma arvamuse

anda asjakohased huvigrupid?

Kas arengukava eesmärke on analüüsitud süsteemselt? Kas suundumusi tulemusnäitajates on jälgitud?

Kas on oma tulemusi võrreldud asjakohaselt?

Kas on analüüsitud tulemuste põhjused? Kas on adekvaatselt ja tõenditest lähtuvalt välja toodud

tugevused? Kas on välja toodud asjakohased ja

tõenditestlähtuvadlähtuvad parendusvaldkonnad? Kas on kavandatud uued eesmärgid uude

arengukavasse sisehindamise järeldustest lähtuvalt?

aru

ua

nn

ean

ne

SiS

ihin

da

min

eseh

ind

am

ise

Joonis 12. Arengukava ja sisehindamise aruande kontrollküsimused.

Õppeasutuse juhtimise edukus sõltub sellest, kuidas arengu kavandamine ja sisehindamine on

omavahel seostatud. Sisehindamise ja arengukava loogiline seos saavutatakse, kui on täidetud

järgmised kriteeriumid:

–– asjakohane arengukava;

–– seatud eesmärkide, tulemusnäitajate asjakohasus ja analüüsimine;

–– järelduste tegemine pärast seda, kui probleemide põhjused on välja selgitatud ja teadvustatud;

–– väljakutsete ja tugevuste väljatoomine ning parendus- ja toetustegevuste

planeerimine sisehindamise aruandes.

! Nende eelduste olemasolul peegeldab sisehindamise aruanne süsteemset lähenemist ja süstemaatilist läbiviimist ehk hinnatakse õigeid asju õigel viisil ja tulemusi kasutatakse õpilaste arengukeskkonna edendamiseks.

! Hoia asjad lihtsad - kooli sisehindamine ja arengukava eesmärkide elluviimine ei

ole muud, kui õigete asjade õigel viisil hindamine ja tulemuste kasutamine õpilaste arengukeskkonna edendamiseks.

36

Documents

Sisehindamine › sites › default › files › dokument.pdf3) rakendamine – tegevuste kavandamine, elluviimine ja seire; 4) kontrollimine ja hindamine - tegevuste ja tulemuste