SisehindamisestMarika Pettai

haridusasutuste sisehindamise nõustamise osakondjuhataja

21.01.2009

TeemadMarika Pettai Sisehindamise oodatav mõju Sisehindamise kasutegur pidajale Soovitused pidajalt pidajale Koostöösoov

Sisehindamiseoodatav mõju 1/2 Õppeasutusi motiveeritakse

organisatsiooni arengule läbi süstemaatilise sisehindamise

Suureneb õppeasutuste vastutus õppe-kasvatustegevuse ja organisatsiooni tulemuslikkuse osas

Õppeasutused saavad välise toetuse sisehindamise rakendamiseks ja tulemuste analüüsiks

Sisehindamiseoodatav mõju 2/2 Erinevad huvigrupid kaasatakse

õppeasutuse sisehindamisprotsessi Toimub õppeasutuse ja pidaja

professionaalne toetamine nõustamise kaudu

Teave õppeasutuste tegevuse kohta muutub kättesaadavaks EHIS-e kaudu, on võimalus teostada võrdlevanalüüse

Sisehindamise lähtekohad

• Sisehindamine on kollegiaalne tegevus

• Haridusasutusele ei kirjutata ette sisehindamise läbiviimiseks ühtegi mudelit

• Lähenemine sisehindamisele on paindlik ja võimaldab haridusasutusel lähtuda enda eripärast, suurusest ning eelnevast kogemusest

• Haridusasutus ja pidaja võivad hinnatavaid tegevusvaldkondi ja näitajaid lisada.

Sisehindamise kasutegur pidajale:

terviklik ja tõene ülevaade õppeasutuse kui organisatsiooni toimimisest, tulemustest ja arenguvajadustest (kahepoolne vaade) abimaterjal arengukava koostamiseks, ressursside planeerimiseks sisend metoodiliseks ja korralduslikuks nõustamiseks partnerlussuhete toetaja-arendaja

Sisehindamise kasutegur

Muudatused seadusandlusesPGS, KLS, KHS Sisehindamise seadustamine Arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse

sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.

Õppeasutuse pidaja korraldab kooli arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht).

[RT I 2006, 32, 246 – jõust. 17. 07. 2006; 1. 09. 2006]

Pidajalt pidajale

Lugege sisehindamise aruandeid huviga, hindame, analüüsime (20 lk jõuab läbi lugeda)!

Soovitada õppeasutusele – “ärge jätke SH aruannet viimasele aastale”

Jälgida sisehindamise aruande põhjal asutuse eesmärke ja nende täitmist

Talitage sisehindamise infoga mõistlikult, mitte kasutada karistusvahendina.

Tunnustame, kui vaja! Karistame, kui vaja! Jälgime, et parendused jõuaks arengukavasse

Info ja koolitusvajadus pidajale

Kasutame ühiskoolitust haridusasutuste juhtidega

Uurime HTM-i ja REKK- i veebilehe sisehindamise osa

Kui sisehindamise aruanne käes, siis selguvad tegelikud vajadused

Koostöösoov

Teabepäev kohalike omavalitsuste juhtidele ja õppeasutuste pidajate esindajatele,

10.veebruar 2009, Rakvere Hotell Wesenbergh,

registreerimine hiljemalt 2.veebruar 2009, marge.kroonmae@ekk.edu.ee

telefon 7 350 755Rõõmsa kohtumiseni!

Ära kunagi kahtle selles, et väike grupp pühendunud inimesi suudab muuta maailma. Ainult sellised ongi maailma kunagi muutnud.

/Margaret Mead/

Tänan kuulamast, meeldivat koostööd!

Marika Pettai735 0750

marika.pettai@ekk.edu.ee

TeemadSigrit Lilleste Sisehindamise olulisemad mõisted Sisehindamise alus – pideva parendamise

ratas Õppeasutuste sisehindamise kriteeriumid Esimese nõustamisaasta tulemused

Mõtteid sisehindamisest

Sisehindamise aluseks on ühtne arusaam oma õppeasutuse “kvaliteedist”

Sisehindamistegevuste lõppeesmärk on lapse/õpilase areng, mille aluseks on õppeasutuse areng

Sisehindamine on algatatud arengu, mitte

aruandekohustuse vaatepunktist lähtudes

Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus

Protsessidele ja faktidele tuginev

juhtimineTulemustele orienteeritus

Töötajate arendamine ja

kaasamine

Pidev õppimine, innovatsioon & parendamine

Partnerluse arendamine

Vastutus ühiskonna ees

Kliendikesksus(lapse/õpilase-

kesksus)

Sisehindamise teoreetiline alus

Deming’i pideva parendamise ratas

PDCA

PlanPlaneeri

DoTeosta

Check/StudyKontrolli/uuri

ActKorrigeeri

eesmärgid

tegevusedhindamine

parendustegevused

TULEMUSED

Sisehindamise mõiste

Sisekontroll (kehtestatud normide,

reeglite, kokkulepete ja nõuete järgimine, põhiriskide vältimine)

Enesehindamine (süstemaatiline ja regulaarne tegevuste (kuidas?) ja tulemuste (mis?) ülevaatus, selguvad otsused parendustegevusteks

… järjepidev ja süstemaatiline õppe-ja kasvatus-tegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine laste/õpilaste ja õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks

Enesehindamise käsiraamat ( www.eas.ee)Soovitus: http://www.innove.ee/ee/?p=593

Tulemuslik sisehindamine 1/3 On loodud toimiv ja dokumenteeritud

sisehindamise süsteem, kinnitatud sisehindamise kord, mis kajastab konkreetse õppeasutuse tegelikku sisehindamist

Põhjalikult on läbi mõeldud mida ja miks hinnatakse, milliseid tulemusi jälgitakse? Hinnatakse strateegiliselt olulisi valdkondi ja näitajaid

Õppeasutusel on asjakohane andmebaas (tulemuste) kogumine, trendide jälgimine ja tulemuste võrdlused enda eesmärkidega

Õppeasutus näeb oma tegevuste ja tulemuste põhjus-tagajärg seoseid!!!, näeb erinevate valdkondade arengut aastate lõikes

Tulemuslik sisehindamine 2/3 Välja on töötatud personali töö hindamise ja

enesehindamise kriteeriumid (seosed tasustamise, tunnustamise motiveerimisega, koolitamisega ….)

Rahulolu-uuringud erinevatele huvigruppidele on ühtlustatud (ühtne küsitlussüsteem)

Kaasatud on huvigrupid: lapsed/õpilased lapsevanemad, õpetajad, juhtkond, hoolekogu ….

Kasutatakse enda õppeasutuse eripärast lähtuvaid meetodeid

Tulemuslik sisehindamine 3/3 Sisehindamise tulemustest tehakse

järeldused, mis on aluseks eesmärkide, plaanide ja tegevuskavade koostamisel

Sisehindamise tulemused on integreeritud teiste töövaldkondadega

Sisehindamise kokkuvõtted on edastatud pedagoogilisele või õppenõukogule, hoolekogule, huvigruppidele ….

Sisehindamise vajalikkust on mõistnud kogu kollektiiv – väärtustatakse positiivset, otsitakse arenguvõimalusi nii iga töötaja, juhi kui ka organisatsiooni terviktasandil

Sisehindamise kriteeriumidLÄHENEMISVIIS

1. Eestvedamine ja juhtimine

2. Personalijuhtimine3. Koostöö

huvigruppidega4. Ressursside

juhtimine5. Õppe- ja

kasvatusprotsess

TULEMUSED6. Õpilasega seotud

tulemused7. Personaliga seotud

tulemused8. Huvigruppidega

seotud tulemused9. Õppeasutuse

näitajad (eripära!)

PÕHIKÜSIMUSEDMIDA? MIKS ? KUIDAS?

PÕHIKÜSIMUSMIS ON TEGUTSEMISE TULEM, MÕJU?

Õpp

ekav

a hi

ndam

ine

1-5 kriteeriumi arendusvaldkonnad

1. Tegevuste mõtestatus (mida, miks, kuidas), juhtimise mõjususe hindamine, mõõdetavate eesmärkide seadmine, põhiväärtuste, võtmetulemuste määratlemine

2. Terviklik lähenemine personalipoliitikale, koolituse mõjususe uurimine, asjakohast infot andev enesehindamise vorm, personaliks peetakse sageli ainult pedagooge!

3. Koostöö eesmärgistamine ja planeerimine, koostöö toimivuse hindamine (seos koostöö kavandamisega!)

1-5 kriteeriumi arendusvaldkonnad4. Ressursside kasutamise ja infovahetuse

analüüs, süsteemne andmebaas, säästlik majandamine ja keskkonnahoid on sageli formaalne

5. Terviklik ja läbimõeldud lähenemine valdkonnale – lapse/õpilase arengu teadvustamine, valitud meetodite ja tugisüsteemide mõju analüüs, väärtuste ja eetika sidumine õppekavaga

Tulemuste arendusvaldkonnad

Lähenemisviiside ja tulemuste eristamine Planeeritud tegevuste ja tulemuste seostamine Tulemuste analüüs, jälgimine, trendide

väljatoomine, järelduste tegemine ja parendustegevuste planeerimine

Kohustuslike näitajate kajastamine (EHISe avalik vaade)

Õppeasutuse eripärast lähtuvate võtme-tulemuste määratlemine

Saadud tulemuste võrdlus oma eesmärgiga ehk mida näitavad tulemused lähtuvalt õppeasutuse eesmärkidest?

1. Sisehindamine toetab õppeasutuse arengut (47,4%) 2. Juhtide (eriti õppealajuhataja) eestvedav roll ja mõju sisehindamise rakendamisel ja arendamisel (40,7%)3. Sisehindamistegevustesse on kaasatud olulised huvigrupid (40,7%)4. Sisehindamise tulemused ja järeldused on aluseks uuele planeerimisprotsessile (40,7%)5. Sisehindamisel kasutatavad meetodid on asjakohased ning võimaldavad saada ülevaate õppeasutuse toimimisest (32,2%)

Sisehindamise tugevused 1/2

6. Väärtustatud pideva kvaliteedi arendamine ja tervikliku juhtimise põhimõtted (30,5%)7. Personali teadlikkus sisehindamisest ja oma rolli mõistmisest on pidevalt tõusnud (28,9%)8. Sisehindamise keskne rõhuasetus on suunatud õppekasvatusprotsessi hindamisele (27,1%!!!)9. Püstitatud eesmärgid on asjakohased ja tulenevad sisehindamise analüüsist (25,4%!!!)10. Õppeasutuse tulemuste põhjuslik seos planeeritud tegutsemisviisidega (23,7%!!!)

Sisehindamise tugevused 2/2

1. Tegelemine eesmärkidega (50,8%) – liiga palju, üldsõnalised, mittemõõdetavad, soovitus püstitada valdkonnapõhised eesmärgid 2. Süsteemsem tegelemine tulemustega (40,7%) - mida, miks ja kuidas koguda, mis analüüsimeetodeid valida. Trendide jälgimine, võrdlused oma eesmärkidega, kokkuvõtetest järelduste tegemine, parendustegevuste kavandamine3. Personali kaasamine ja oma rolli ning vastutuse teadvustamine (40,7%). Vajadus muuta hoiakuid

Sisehindamise parendusvaldkonnad

4. Õppeasutuse tulemuslikkuse ja valitud lähenemisviiside seoste analüüs (32,2%). Tegevuste tõhusus ja mõju ning seosed saavutatud tulemustega. Pideva parendamise tsükkel (PDCA): eesmärk – tegevus – tulemus (trend) – järeldus/parendus – hinnang parendusele – eesmärgi või tegevuse korrigeerimine5. Sisehindamise korra ülevaatus ja vastavusse viimine tegeliku olukorraga (35,6%). Sisehindamise korrana on fikseeritud määruse kriteeriumide loetelu, kuid tegelik sisehindamine antud valdkondi ei kajasta

6. Sisehindamise ja strateegiliste dokumentide tegevusvaldkondade ühtlustamine (27,1%) – arengukava, aasta tööplaan, sisehindamine7. Huvigruppide rahulolu-uuringute regulaarne läbiviimine ja küsitlusvormide ühtlustamine (20,3%)8. Süsteemne andmebaas ning asjakohane aruandesüsteem (18,6%), info haldamine ja süstematiseerimine9. Õppeasutuse eripärast lähtuvate võtmetulemuste määratlemine (16,9%), statistika kogumine, analüüs, järelduste tegemine10. Asjakohane personali eneseanalüüsi vorm (15,2%)

Nõustamisprotsessile tervikuna väga positiivne tagasiside (õppeasutuse külastus, intervjuud) Õppiva organisatsiooni põhimõtete rakendamisest on enam positiivseid näiteid:

õppimist soodustava kultuuri kaasamist soodustava eestvedamise meeskondliku õppimiseorganisatsiooni toimimiskeskkonna jälgimise kohta

Enam vajab parendamist: personali informeerimine jagatud visiooni - väärtuste läbiarutamine süsteemne mõtlemine

Üldised järeldused 1/2

Väga palju tegutsetakse, enam vajab mõtestamist, miks teeme, millega valitud meetodid on põhjendatud, kuidas tulemused saame, kas need on seotud tegutsemisega. Demingi ratast (PDCA) aluseks võttes, on enam esindatud rakendamine (D) ja hindamine (C), nõrgem on planeerimine ja eesmärgistamine (P) ning tulemustest lähtuv tegevuse korrigeerimine (A). Et sisehindamine mõjutaks õppeasutuse arengut, tuleks senisest enam tähelepanu pöörata:

planeerimise kvaliteedile (sh eesmärgistamisele) strateegiliste dokumentide valdkondade ühtlustamiselesüsteemse andmebaasi väljatöötamiselemõtestatud analüüsile

Üldised järeldused 2/2

kaasaegne organisatsiooniteooria aluste tundmine pideva parendamise tsükli (PDCA) põhjalikum käsitlemine läbi praktiliste tegevuste eestvedamise kui sellise mõtestamine, praktiliste oskuste arendamine sisehindamise kriteeriumide põhjalikum avamine ja kriteeriumide omavaheliste seoste nägemine õpetaja enesehindamine inforessursside juhtimine - info haldamine, kogumine, analüüsimine ja andmete esitamine lapse/õpilase arengu hindamise erinevate meetodite tutvustamine ja rakendamise toetamine kaasaegsed õppe- ja kasvatusmeetodid ning nende rakendamine õppe- ja kasvatustöös

Koolitusvajadus

“ “Eeskuju pole teiste mõjutamisel Eeskuju pole teiste mõjutamisel mitte peamine, vaid ainus asi.” mitte peamine, vaid ainus asi.” Albert SchweitzerAlbert Schweitzer

Kui sõnumid sisehindamisest personalile ei moodusta ühtset tervikut, kujundavad inimesed ise arusaama,

mis jääb kaugele õppeasutuse enda püüdlustest.

Tänane juht/nõunik on muutuste “uksehoidja”, kes määrab ära väljastpoolt tuleva või sisemiselt algatatud

uuenduste saatuse.Sigrit Lilleste

Sigrit.Lilleste@ekk.edu.ee7 350 751