Embed Size (px)
Citation preview
7/17/2019 Sisekõrva Imlantaat Ei Ole Kuuldeaparaat See Ongi Tehis Kõrv Linnaleht.04.11.2009
http://slidepdf.com/reader/full/sisekorva-imlantaat-ei-ole-kuuldeaparaat-see-ongi-tehis-korv-linnaleht04112009 1/1
kolmapäev, 4. november 2009 linnaleht 7toimetaja Ada Maltseva [email protected] ilu / tervis
Algamas on keskkõrvapõletiku kõrghooaegn SA Kõrva-Nina-KurguhaigusteKliiniku kõrva-nina-kurguarsti OliverVaide sõnul hakkab just praegualgama pneumokokk-infektsiooni-de kõrghooaeg. “Kui alla kaheaas-tastest lastest põeb ägedat keskkõr-vapõletikku väidetavalt umbes kakskolmandikku, siis enne koolimine-kut on haigusega kokku puutunud
isegi 90 protsenti lastest. Soovitankeskkõrvapõletiku vältimiseks ravi-da aktiivselt nohusid ning ennetadabakteriaalset põletikku vaktsineeri-mise abil. Viimast soovitan eelkõigeväikelastele,” ütles Vaide.
Äge keskkõrvapõletik on pneu-mokokknakkuse sagedasim kliinili-ne avaldus. LL
n TULEVIKUINIMESED
Aasta lõpuks on Eestissada sisekõrva implantaa-diga (SI) patsienti. SI on siismoodne tehnoloogia, misannab hiliskurdistunudtäiskasvanutele ja kurdinasündinud lastele võimalu-se saada kuuljaks.
Esimesed SI operatsioonidtehti Prantsusmaal juba 1950.aastatel. Praeguseks on maail-mas umbes 180 000 Cochleariimplantaadi kandjat, lisaksveel Med-Eli, AB ja MXM-iimplantaadi kasutajat.
Mis imeasi see sisekõrvaimplantaat siis on? Ja kas tõestisaavad sellest kõik kurdid abi,on lugejad Linnalehelt küsi-nud.
“SI on mõeldud praktiliseltolematute kuulmisjääkidegapatsientidele, kelle kuulmis-lävi jääb alla 85–90 detsibelli.See tähendab, et sisekõrvas onheli vastu võtvaid retseptoreidehk väliseid karvarakke mini-maalselt,” selgitab Ida-Tallin-
na keskhaigla kõrva-nina-kur-guosakonna vanemarst LiinaLuht olukorda.
Olgu öeldud, et SI ei olekuuldeaparaat. Kuuldeapa-raadid võimendavad vaid helining lubavad kuulda ja kõnestaru saada toetudes teatud hul-gale sisekõrvas olemas oleva-tele karvarakkudele, mis tänuvõimendatud helile saadavadkesknärvisüsteemi tugevamaimpulsi ja kompenseerivad selmoel puuduvate karvarakku-de tööd. “Ühel hetkel muutubaga olukord kriitiliseks ja isegikõige võimsam moodne kuul-deaparaat pole suuteline puu-
duvate karvarakkude tegevustkompenseerima,” räägib drLuht. Siis tulebki kaalumiseleimplantaat, mis sisekõrva vii-dud elektroodidega stimulee-rib närvikiude, matkides kar-
varakkude tööd.
Täiskasvanud kurtiSI enam ei aita
Kuigi SI on üks äraütlema-ta tark masin, ei saa sellestkikõik abi. Eelkõige aitab SI ras-ke kuulmispuudega või kur-dina sündinud väikseid lapsi.“Peab ütlema, et väga hea tule-muse saab siis, kui implantaatpaigaldada võimalikult noo-relt. Tänu vastsündinute kuul-misskriiningule (kuulmisuu-ring – toim.), mida haigekassarahastab, saame implanteeridalapsi juba alates 12. elukuust.Pärast kolmandat eluaastat,mil aju “plastilisus” hakkab kii-resti kukkuma, on tulemused
väga visad tulema,” nendib drLuht.
Täiskasvanutest sobivadimplantaati kasutama vaidneed patsiendid, kes on kur-diks jäänud ühel või teisel põh-
jusel pärast kõne teket. “Vaid
viipekeelsetel täiskasvanutelpole SI-st mingit kasu, sest ajuei õpi enam kõnest aru saama
ja nii ei saa tekkida ka verbaal-set kõnet,” ütleb doktor.
Merike Kungla,www.idamia.net
Sisekõrva implantaat ei ole kuulde-aparaat – see ongi tehiskõrv
Eelkõige aitab sisekõrva implantaat raske kuulmispuudega või kurdina sündinud väikseid lapsi.
Suurem osa Eestis sise-kõrva implantaadi saanudinimestest on lapsed.Esimene operatsioon tehtisiin aastal 2000. Ning siianiei ole ükski n-ö SI-lastevanematest implantaadipaigaldamist kahetsenud.
“Kuulama ja rääkima õpibneist igaüks, küsimus on tase-mes,” ütleb Eesti Implantaa-dilaste Seltsi juht Epp Müil.“Tendents on sinnapoole, etmida noorem on laps, sedaparemad on tulemused. Meie
kõige nooremad ongi ju allapooleteiseaastaselt implantaa-di saanud ja see on ikka super-hea. Mõned varakult implan-teeritud ja praegu kolme-nel-
ja-aastased lobisevad nii, etneid on raske tavalastest eris-tada. Aga mitte kõik – me ole-me ju kõik erinevad, nii ka kur-did lapsukesed,” nendib Müil.
Kas kasvada kuuljaks
Siiski suhtuvad täiskasva-nud kurdid ehk siis viipekeel-ne kogukond SI-sse ebalevalt.Mõnel pool leitakse lausa, etseda pole vaja, et see on pigemhalb kui hea, et kurtidel onõigus kasvatada ka oma kurdi-na sündinud lastest viipekeele
rääkijad. Näiteks Soome kur-tide seas leitakse isegi, et SI-lekulutatud vahendid tuleks suu-nata hoopis ühiskonna kur-disõbralikumaks muutmis-se, näiteks viipekeelte tõlkide,kurtide koolitamise jms rahas-tamisse.
Epp Müili arvates on seeaga pigem pelg. “Ega nemad-ki enam vaidlusta fakti, et õige-aegne implantaadi paigalda-mine annab lapsele võimalu-se olla kaasatud kuuljate hul-ka. Küll aga tähendab iga tragiimplanteeritu üht kaotust kur-tide kogukonna liikmeskon-nast!” ütleb ta. “Nende argu-
mendiks on seegi, et norm-kuulmist ei asenda ka kõrge-tasemeline tehnoloogia ning etprotsessorita tuleks appi võtta
viipekeel. Kurtide kogukonnas,mitte siin, aga näiteks Soomes
ja Rootsis, ollakse seisukohal,et kurt laps peaks abivahendisthoolimata omandama ka vii-pekeele ning mida varem, sedaparem.” Epp Müil leiab, et sel-lises suhtumises on tegelikultoma tõetera. Nendel lastel, kel
kaasnevate probleemide tõttuei õnnestu kuuljatega valutultlõimuda, on hõlpsam, kui nadomandavad ka viipekeele. M. K.
Kas hea või halb?
Mõned varakult implanteeritudlobisevad nii, et neid on rasketavalastest eristada. Fotod: Bulls
SI kohta leiab veebisteestikeelset teavetn http://selts.eklvl.ee/n www.audiere.een www.net.planet.ee/implan-taat/Helimaastik2005.swf n Vaata ka Marati klubi hea-tegevuskampaaniat “Aita javõida” väikse Nora toetuseks:www.aitajavoida.eu
Infoks
Luu-kuulmisimplantaat nüüd ka Eestis saadavaln 8. oktoobril tehti doktor LiinaLuhti sõnul Eestis ka esimesedluu-kuulmisimplantaatide operat-sioonid. “Sedasorti implantatsioonon näidustatud inimestele, kellel
on sisekõrva funktsioon normaal-ne või kerge kahjustusega, ent juhtesüsteem puudulik ehk neilon välis- ja keskkõrva kahjustus.Majandussurutise tingimustesalustasime nende patsientidega,kellel on arengu häirega välis- jakeskkõrv ning kes ei saa seetõttu kasutada ka kuuldeaparaate. Seelõikus on näidustatud veel ühepoolse kurtusega inimestele ja kroo-nilise keskkõrvapõletikuga haigetele, kes ei saa põletiku tõttu kuulde-aparaati kasutada,” rääkis dr Liina Luht. M. K.
Uued võimalused
Muuseum pakub pilguheitu vaegnägijate maailman Eesti Tervishoiu Muuseumis (Lai 28/30) onavatud näitus “Nägemata nähtud maailm”,mis kajastab Eesti vaegnägijate elu, tööd
ja õpinguid. Sellega tähistab muuseum kaoma 85. sünnipäeva.
Näitusel pakutakse nägijatele võimalusttajuda meie ümber elavate nägemisvae-gusega inimeste maailma ja neid nõndaparemini mõista. Külastajad saavad läbida
pimetunnelit, jälgida olmeelu nägemispuu-dega inimese silmade kaudu ja katsetadaharjumuspäraseid tegevusi nägemismeeltkasutamata. Näitusel on väljas nii ajaloolisipimedate muuseumi kogusse kuulunudesemeid kui ka nüüdisaegseid vaegnägijateigapäevases õppe-, töö- ja elukorraldusesasendamatuid abivahendeid.
Näitus jääb avatuks 30. jaanuarini. LL R e p r o : E e s t i T e r v i s h o i u M u u s e u m
A. Kukk Hambaravi OÜ• hambakirurgia• hambaravi ja proteesimine• digitaalröntgenVastuvõtt E-R 8-18
Mustamäe tee 134 Töötab 5 arstiHea parkimisvõimalus
Tel 6 616 010, [email protected], www.hot.ee/akukkhambaravi
Reg nr 11344493
a/a 1022 0065 4360 10 SEB
Tel 6 585 677
J. Sütiste tee 32, Tallinn
Hambaravi japroteesimine KAANIRAVI
http://hirudo.onepagefree.com/
Punane 61/Vilisuu 9a,
TallinnRaua 32, Tallinn
Teaduse 1, Saku
Tel 51 06 996
• Eriarstiabi (naistearstid, uroloogid, naha- ja suguhaiguste arstid, kardioloog, kirurg-vasoloog – Argo Aru)
• Hambaarstid• Perearst• Endokrinoloog• Kirurg prof Jüri Männiste
• Plastikakirurg Mare Malva
Sadama Medicum avatud kl 8–20
aadressil Uus-Sadama 21 D-terminali kõrval(hotelliga City Hotel Portus ühes majas, sinine korpus, I korrus)
Registreerimine arsti vastuvõtulewww.medicum.ee või tel 8 811 301, 8 811 300
Eesti Ortoosikeskuse OÜ
• Jalalaba digiuuring + individuaalsed tallatoed
• Ortopeedilised jalatsid lastele, täiskasvanutele
ja diabeetikutele
• Käe-, jala-, seljaortoosid
• Käe- ja jalaproteeside valmistame
• FüsioteraapiaTüri 6, 11313 Tallinn
Tel 6 556 326, 50 86 993
E-R 9.00-17.00
www.ortoosikeskus.ee
E-post: [email protected]
TervisekoolTervishoiumuuseum, Lai 30
7. novembril kl 12
Ohtlik kõhurasv dr Jaanus Kerge
Sissepääs muuseumi piletiga
Projekti toetab Tallinna Kesklinna valitsus
Teemaleht
ilu ja tervisReklaami tellimine [email protected], tel 6 804 573, faks 6 804 571
