Sissejuhatus - file · Web viewEsimesed tahvelarvutid. Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xeroxi töötaja Alan Kay 1968. aastal ja esitles esimest prototüüpi 1971

TLÜ Haapsalu Kolledž

Haridustehnoloogia

TAHVELARVUTI

Wikipeedia artikkel

Autor: Signe Reidla

Haapsalu 2015

PuutetahvelWikipeedia artikkel 2015

SISUKORD

Sisukord.............................................................................................................................................2

Sissejuhatus.......................................................................................................................................3

1. Ajalugu......................................................................................................................................4

1.1 Esimesed tahvelarvutid.....................................................................................................4

1.2 Microsoft Tablet PC]..........................................................................................................4

1.3 Apple iPad..........................................................................................................................4

1.3.1 Esimene põlvkond......................................................................................................4

1.3.2 Teine põlvkond..........................................................................................................5

1.4 Teised tahvelarvutid iPadi järel.........................................................................................5

2. Ehitus.........................................................................................................................................6

3. PUUTETUNDLIK EKRAAN...........................................................................................................7

4. Muud omadused.......................................................................................................................8

5. OperatsioonisüsteemiD.............................................................................................................9

5.1 iOS...................................................................................................................................10

5.2 Android............................................................................................................................10

6. Teised lahendused...................................................................................................................11

6.1 Asus Eee Pad Transformer...............................................................................................11

6.2 HP Pavilion TX1000 Series Tablet PC................................................................................11

7. Viited.......................................................................................................................................12

Kasutatud allikad.............................................................................................................................12

Peetri Lasteaed - PõhikoolSigne Reidla


SISSEJUHATUS

Tahvelarvuti (inglise keeles tablet computer, tablet) on kaasaskantav, mobiilne personaalarvuti, puutetundliku ekraaniga, mis kasutab traadita internetiga ühendust. Tahvelarvuti on väiksem kui sülearvuti, ning suurem nutitelefonist ja pihuarvutist. Tihti kasutatakse internetis surfamiseks. Tahvelarvuti juhtimiseks kasutatakse stiilust, sõrmepuudet, virtuaalklaviatuuri, harvemini füüsilist klaviatuuri.


Foto 1. Apple´i iPad


1. AJALUGU

1.1 Esimesed tahvelarvutidEsimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xeroxi töötaja Alan Kay 1968. aastal ja

esitles esimest prototüüpi 1971. aastal. Kay nimetas seda "Dynabookiks". Esimene müüdud

tahvelarvuti oli Apple'i MessagePad 1993. aastal, mida tihti nimetatakse Newtoniks,

tõenäoliselt Newton on operatsioonisüsteemi nimi, millel töötas MessagePad.MessagePad

ei saavutanud suurt müügiedu.

Mõistet Tablet PC kasutas esimest korda Microsoft defineerimaks oma uut

arvutistandardit, 2001. aastal.

1987. aastal alustas Apple oma tahvelarvutiprojekti, mis hõlmas kolme seadme

väljatulekut, millest esimene oli aastal 1993 välja antud Apple Newton, mis oli tolle aja

väikseim arvuti (see oli üsna märkimisväärne saavutus, see kaalus 800 g ja oli 6-tollise

ekraaniga).

1.2 Microsoft Tablet PC]Juunis 2000. aastal tutvustas Bill Gates esimest prototüüpi tahvelarvutist, mis oli osa. Net

strateegia esitlusest. Kuigi see oli märkimisväärne osa sellest esitlusest, ei ilmunud

meedias sellel teemal mitte ühtegi artiklit. Sama aasta novembris esitles Gates tahvelarvutit

uuesti, mis oli sama riisvaraga. Siis esitles ta seda kui "pliiatsiga arvuti kasutamine".

Aastal 2001 tuli välja jälle uue prototüübiga, mille eesmärk oli näidata maailmale, et

pliiatsiga saab kirjutada arvutisse ilma tinti raiskamata.

1.3 Apple iPad1.3.1 Esimene põlvkond

2007. aastal esitas Apple iPhone'i, mis tõi ta tagasi mobiilsete

seadmete turule. 2009. aastal liikusid juba kuulujutud

Apple'i tahvelarvutist. Nimedeks arvati 'iTablet' või 'iSlate'. iPadi

esitles pressikonverentsil 27. jaanuaril 2010 Steve Jobs. Jobs


Foto 2. Steve Jobs, iPadi


(foto 2) hiljem rääkis, et Apple oli arendanud iPadi enne kui ilmus iPhone, kui ta mõtles, et

need ideed võivad ju ka töötada telefoni peal. Apple hakkas iPadi eeltellimusi võtma vastu

12. märtsil 2010. WI-FI-ga varustatud iPad jõudis kasutajateni 3. aprillil 2010, WI-FI- ja

3G-võimalustega iPad aga 30. aprillil. Esimese iPadi mõõtmed olid järgmised 243 mm

kõrgust, 190 mm laiust ja 13 mm sügavust. See oli varustatud 1024 × 768 pikslise,

197×148 mm vedelkristallekraaniga (diagonaal 246,4 mm), millel on võimalik sõrmedega

teksti sisestada, ja kriimustuskindel klaas.

1.3.2 Teine põlvkond

2. märtsil 2011 tutvustas pressikonveretsil Steve Jobs uut iPadi, ehk iPad 2 , hoolimata

sellest, et oli ise tervislikel põhjustel firmast eemal. iPad 2 on 33% õhem kui tema eelkäija.

iPad 2-l on kiirem protsessor, dual core Apple A5. Apple väidab, et see on oma eelkäijast 2

korda kiirem ja kuni 9 korda kiirem graafika laadimine. Sellel on mõlemal küljel kaamera,

nii ees, kui ka taga, mis võimaldab suhtlust läbi Facetime'i. Sellel on ka kolmeteljeline

güroskoop. Ka sellel on ette nähtud 10 tundi aku kestvust. Lisaks on iPadil nagu ka

iPhone'il mitmikpuuteekraan, mis võimaldab sõrmedega erinevaid liigutusi ja viipeid

ekraanil, sealhulgas kasutades mitmeid sõrmi korraga. iPad 2 jõudis müügile 11. märtsil

2011.

iPad on olnud eeskujuks paljudele teistele firmadele. Seda müüdi esimese aastaga 15

miljonit tükki. iPad rajas tee uuele tahvelarvutite ajastule. Aastast 2011 iOS 5uuendustega

ei ole vaja enam uue iPadi tööle panemiseks ühendada seda arvutiga, mis võimaldab

eelnevalt arvutita inimestel seda osta. Eelnevalt polnud see võimalik.

1.4 Teised tahvelarvutid iPadi järelVarajased vastased Appeli iPadile turul võistlemaks tahvelarvutitena mitte kui PC-l

baseeruvad, nendeks olid 5" mis nägi päevavalgust juunis 2010, ja originaalne 7" Samsung

Galaxy Tab, mis nägi päevavalgust septembris 2010.

2011. aasta septembris esitles Amazon oma tahvelarvutit Kindle Fire, millel on 7-tolline

ekraan. See on seotud tihedalt Kindle e-raamatute poega ning muude Amazoni teenustega

nagu muusika, video ja muud teenused. Kindle'il on peal oma haru Androidi süsteemist,

mis võimaldab kiiret internetis liikumista. Selle hinnaks on vaid 199 USA dollarit, mis on

võrreldes iPadi hinnaga – 499 USA dollarit – võrdlemisi soodne. Amazon väidab, et toote



hind on madal, kuna ta üritab selle raha tagasi teenida, müües Kindle'i kaudu tooteid ja

teenuseid, sealhulgas muusikat, videoid, rakendusi ja muud.



2. EHITUS

Tahvelarvuti teeb õhukeseks see, et kõik komponendid mis on tahvelarvuti sees on

võimalikult tihedalt pakitud, et säästa ruumi. Tahvelarvutitel kasutatakse tavaliselt

väiksemaid protsessoreid, jällegi ruumi kokkuhoiu mõttes ja lisaks, et tekiks vähem

kuumust, sest arvutitel tekitab kuumus töörikkeid. Tavaliselt kasutatakse tahvelarvuti

"ajuks" Mikroprotsessorit. Tahvelarvutid saavad tööks vajaliku energia tavaliselt akult, mis

kestab erinevtel arvutitel 8 tunnist kuni 10 tunnini. Mõnedel tahvelarvutitel on vahetatav

aku aga teistel nagu iPad on see sisse ehitatud ja on võimalik vahetada ainult esinduses.

Lisaks on erinevatel tahvelarvutitel sisse ehitatud järgmised lisaseadeldised (Joonis 1) mis

hõlbustavad tööd.

Kiirendusandur Güroskoop Graafikaprotsessor Välkmälu WiFi/Telefoni kiip, antenn USB ühendus arvutiga ja laadimine Kõlarid Puuteekraani kiip Kaamera


Lisa

sead

med

Güroskoop

Graafikaprotsessor

Välkmälu

WiFi/Telefoni kiip, antenn

Kõlarid

Puuteekraani kiip

Kaamera

Joonis 1. Tahvelarvutitele sisseehitatud lisaseadmed


3. PUUTETUNDLIK EKRAAN

Puutetundliku kilega kaetud kuvar ehk puute-ekraan ehk puuteekraan ehk puutetundlik ekraan on ekraan, mis reageerib puudutuse peale, sest on varustatud puutetundlike anduritega ja seda saab kasutada infosisendina.1

Takistuslik puuteekraan– puutekraan hõlmab endas klaasi milles on kaks kihti juhtivad metalli. Need kaks kihti on eraldatud eraldajaga mis ei lase neil kokku puutuda. Kui ekraan töötab on mõlemas kihis elektrivool tagatud. Kui kasutaja katsub ekraani siis need kaks kihti puutuvad omavahel kokku ning nendest jookseb vool läbi, mis järel arvuti arvutab täpse kokkupuute koha koordinaadid ning annab need edasi driverile, mis annab käsklused edasi operatsioonisüsteemile. Sellel ekraanil on suhteliselt keeruline teha mitme sõrme toiminguid, kuid see ei ole võimatu. Mahutundlik puuteekraan– käske esitatakse sarnaselt arvutihiirele. Samamoodi töötab ka ekraan kui sa hoiad sõrme pikka aega mingil kohal. Laeng koguneb sinna kohta kus on sinu sõrm ning osa sellest laengust kandub ka sinusse, läbi selle saab jällegi arvutada kui kaua ja kus oled oma sõrme hetkel hoidnud. Sellel samal süsteemil toimivad ka pliiatsid. Mitmikpuuteekraan– seda esitles Apple, sellel ekraanil on võimalik mitme sõrme liigutused. Inimene kannab väikest laengut, mille ta annab edasi puudutades ekraani ja seeläbi saab arvuti kindlaks määrata kus kohas on kasutaja ekraani puutunud.

1 Wikipedia. Kasutamise kuupäev: 10.05.15, allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Puuteekraan


http://et.wikipedia.org/wiki/Puuteekraan


4. MUUD OMADUSED

Kiirendusandur– on liides mis võimaldab tuvastada liigutusi, mida seade teeb. See

võimaldab kasutajal paindlikemaid kasutusvõimalusi, kuna seade ei pruugi olla koguaeg

ühes kindlas suunas. Selle abil on ka võimalik määrata seadme asukoht seotult Maa

keskpunktiga, sellega on võimalik tuvastada ka liikumisi, mida on võimalik kasutada kui

nuppe tarkvara või mängudes liikumise jaoks.

Mahutavus– seadmetele on tavaliselt võimalik salvestada informatsiooni, milleks

osa seadmeid kasutab mp3-mängijatele sarnaseid flash-mälusid. Mõnele on võimalik lisada

ise ka mälukaart. Enamustel on sisse ehitatud SDD ketas, mis on vastupidavam

vigastustele mida võib tekitada seadme liigutamine.

Juhtmevabainternet – enamjaolt on kõik seadmed varustatud WIFI seadmega ning

see on saanud selle kindlaks osaks, keerulisem on saavutada juhtmega ühendus, kuna tegu

on siiski mobiilse seadmega. Kasutatakse ka Bluetoothi andmete edastamiseks või teise

seadmega ühendamiseks.

Tabel 1. Tahvelarvuti omadused

Tahvelarvuti omadused SelgitusPuutetundlik ekraan Takistuslik puuteekraan

Mahutundlik puuteekraanMitmikpuuteekraan

Kiirendusandur Liides, mis võimaldab tuvastada liigutusi, mida seade teeb.

Mahutavus Flaash mäluSDD ketas

Juhtmevabainternet WIFI seadmedBluetooth



5. OPERATSIOONISÜSTEEMID

Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend

OS) on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt

ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.

Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste

teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad opsüsteemiga vahetult

suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi

käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist

kasutajaliidest.

operatsioonisüsteem, opsüsteem Tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv

programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib

arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid

saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele

läbi rakendusliidese (API). Kasutajad saavad ka suhelda vahetult opsüsteemiga,

kasutades selleks käsukeelt (ohjekeelt) võigraafilist kasutajaliidest.2

W3Schoolsi veebilehtede külastatavuse statistika kohaselt on seisuga 2014

populaarseimateks personaalarvuti operatsioonisüsteemideks Microsoft Windows,

Mac OS X ja GNU/Linux.3

Tahvelarvutid, nagu ka tavalised arvutid, on võimelised töötama

mitmetel operatsiooni süsteemidel. Neid on kahte klassi, ühed mis

baseeruvad tavalise arvuti operatsiooni süsteemidel ja teised mis

on programmeeritud just nendele seadmetele ehk "telefoni

sarnased" operatsiooni süsteemid.

2E-Teatmik, Allikas: http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1171. Kasutatud 10.04.153 w3schools.com.OS Platform Statistics, Platforms that count for less than 0.5% are not listed..Kasutatud 1. mail 2014.


Foto 3. Android

http://et.wikipedia.org/wiki/Linux

http://et.wikipedia.org/wiki/Mac_OS_X

http://et.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Windows

http://et.wikipedia.org/wiki/Personaalarvuti

http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1171

http://et.wikipedia.org/wiki/Graafiline_kasutajaliides

http://et.wikipedia.org/wiki/Graafiline_kasutajaliides

http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4surida

http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4suinterpretaator

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rakendusprogramm&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Arvuti

http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiprogramm

http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BChend

http://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_keel


Lauaarvuti sarnaste operatsiooni süsteemide arendusega tegelevad näiteks Microsoft,

Linux, HP ning teised. Telefoni sarnaste süsteemide arendusega tegelevad peamiselt Apple

´i, OS-i näol ja Google,Androidi näol.

5.1 iOSiOS oli algselt ehitatud iPhone'ile ning kandis algselt nime OS X. Pärast iPadi väljatulekut

nimetati see ümber iOS-iks, seda operatsiooni süsteemi kannavad nii iPod, iPhone kui ka

iPad. iOS on küll programmi keeleliselt OS X põhimõtteliselt

sama, kuid sellel pole nii võimast graafilist lahendus. Apple

tutvustas esmakordselt võimalusi pilti suurendada ja

vähendada kahe näpuga.

5.2 AndroidAndroid (Foto 5) on operatsiooni süsteem mobiilsetele seadmetele, nagu nutitelefonid ja

tahvelarvutid. Seda arendatakse Open Handset

Alliance poolt, mida juhib Google. Android

baseerub operatsiooni süsteemil Linux kernelil, ning

on kirjutatud keeles C, enamus rakendusi jookseb

Application framework'i peal, mis enamasti

ühilduvad Javaga.


Foto 4. iPhone

Foto 5. iPhone, Android, Opera Mini


6. TEISED LAHENDUSED

6.1 Asus Eee Pad TransformerASUS Eee Pad Transformer on tahvelarvuti mida on võimalik ühendada ka

klaviatuuriga, muutes selle sülearvutiks. ASUS Eee Pad Transformeril on 10 tolline

ekraan multi-touch omadustega ning ekraani resulutsioon on 1280x800 pikslit. Lisaks on

sellel WIFI ja 3G võimalused. Ühilduval klaviatuuril on täissuuruses QWERTY klaviatuur,

2 USB 2.0 porti ja SD kaardi lugeja. Lisaks sellel on lisataval klaviatuuril ka lisa aku, mis

lisab 9,5 tunnisele kasutusajale juurde veel 6,5 tundi ehk kokku koos klaviatuuriga on

arvuti võimeline töötama 16 tundi. ASUS Eee Pad Transformer operatsiooni süsteemiks on

Android 3.1 (Honeycomb).

6.2 HP Pavilion TX1000 Series Tablet PCOn pööratava ekraaniga arvuti. Millel on ekraan kere küljes kinni kuid on võimalik muuta

tavaline sülearvuti tahvelarvutilaadseks, pöörates ekraani kõigepealt kerega 90-kraadise

nurga alla ja siis 180 kraadi ümber ekraani telje ning seejärel asetada ekraan tagasi üle

klaviatuuri, misjärel on võimalik kasutada arvutit kui tahvelarvuti. Seejuured on võimalik

kasutada ka pliiatsit. Selle eelisteks on see, et sel juhul on arvuti võimsam ning ei ole vaja

arvutile eraldi mobiilset tarkvara, vaid arvuti on suuteline töötama suurte operatsiooni

süsteemidega nagu näiteks Windows 7 ja muud sarnased. Lisaks sellele on tavaliselt ka

nendel arvutitel rohkem võimalusi ühendada nende külge erinevaid seadmeid nagu näiteks

projektor. Nende miinusteks on see, et nad on tunduvalt raskemad ning üsna sügavad. Neid

kutsutaksegi tahvelarvuti ja sülearvuti hübriidideks.



7. VIITED

1. http://searchmobilecomputing.techtarget.com/definition/tablet-PC

2. http://www.enotes.com/topic/Tablet_personal_computer

3. http://www.transmetazone.com/articleview.cfm?articleID=499

4. http://pencomputing.com/frames/tablet_pc.html

5. http://computer.howstuffworks.com/question716.htm

6. http://en.wikipedia.org/wiki/Android_(operating_system)

7. http://en.wikipedia.org/wiki/IOS

8. http://en.wikipedia.org/wiki/ASUS_Eee_Pad_Transformer

9. http://computer.howstuffworks.com/tablets/tablet1.htm

10. w3schools.com.OS Platform Statistics, Platforms that count for less than 0.5% are not

listed..Kasutatud 1. mail 2014.

KASUTATUD ALLIKAD

1. E-Teatmik. Kasutamise kuupäev: 10.04.15, allikas: http://www.vallaste.ee/index.htm?

Type=UserId&otsing=1171

2. Wikipedia. Operatsioonisüsteem. Kasutamise kuupäev: 10.05.15, allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteem

3. Wikipedia. Puutetundlik ekraan. Kasutamise kuupäev: 10.05.15, allikas


4. Wikipeedia.Tahvelarvutid. Kasutamise kuupäev: 10.05.15,

allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Tahvelarvuti


https://et.wikipedia.org/wiki/Tahvelarvuti


http://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteem



Documents

Sissejuhatus - file · Web viewEsimesed tahvelarvutid. Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xeroxi töötaja Alan Kay 1968. aastal ja esitles esimest prototüüpi 1971