Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
TLÜ Haapsalu Kolledž
Haridustehnoloogia
TAHVELARVUTI
Wikipeedia artikkel
Autor: Signe Reidla
Haapsalu 2015
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 2
Signe Reidla
SISUKORD
Sisukord .............................................................................................................................................. 2
Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3
1. Ajalugu ........................................................................................................................................ 4
1.1 Esimesed tahvelarvutid ...................................................................................................... 4
1.2 Microsoft Tablet PC] ........................................................................................................... 4
1.3 Apple iPad .......................................................................................................................... 4
1.3.1 Esimene põlvkond ...................................................................................................... 4
1.3.2 Teine põlvkond ........................................................................................................... 5
1.4 Teised tahvelarvutid iPadi järel .......................................................................................... 5
2. Ehitus .......................................................................................................................................... 6
3. PUUTETUNDLIK EKRAAN ............................................................................................................ 7
4. Muud omadused ........................................................................................................................ 8
5. OperatsioonisüsteemiD .............................................................................................................. 9
5.1 iOS .................................................................................................................................... 10
5.2 Android ............................................................................................................................. 10
6. Teised lahendused.................................................................................................................... 11
6.1 Asus Eee Pad Transformer ............................................................................................... 11
6.2 HP Pavilion TX1000 Series Tablet PC ................................................................................ 11
7. Viited ........................................................................................................................................ 12
Kasutatud allikad .............................................................................................................................. 12
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 3
Signe Reidla
SISSEJUHATUS
Tahvelarvuti (inglise keeles tablet computer, tablet) on
kaasaskantav, mobiilne personaalarvuti, puutetundliku
ekraaniga, mis kasutab traadita internetiga ühendust.
Tahvelarvuti on väiksem kui sülearvuti, ning
suurem nutitelefonist ja pihuarvutist.
Tihti kasutatakse internetis surfamiseks. Tahvelarvuti
juhtimiseks kasutatakse stiilust, sõrmepuudet,
virtuaalklaviatuuri, harvemini füüsilist klaviatuuri.
Foto 1. Apple´i iPad
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 4
Signe Reidla
1. AJALUGU
1.1 Esimesed tahvelarvutid
Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xeroxi töötaja Alan Kay 1968. aastal ja
esitles esimest prototüüpi 1971. aastal. Kay nimetas seda "Dynabookiks". Esimene müüdud
tahvelarvuti oli Apple'i MessagePad 1993. aastal, mida tihti nimetatakse Newtoniks,
tõenäoliselt Newton on operatsioonisüsteemi nimi, millel töötas MessagePad.MessagePad
ei saavutanud suurt müügiedu.
Mõistet Tablet PC kasutas esimest korda Microsoft defineerimaks oma uut arvutistandardit,
2001. aastal.
1987. aastal alustas Apple oma tahvelarvutiprojekti, mis hõlmas kolme seadme väljatulekut,
millest esimene oli aastal 1993 välja antud Apple Newton, mis oli tolle aja väikseim arvuti
(see oli üsna märkimisväärne saavutus, see kaalus 800 g ja oli 6-tollise ekraaniga).
1.2 Microsoft Tablet PC]
Juunis 2000. aastal tutvustas Bill Gates esimest prototüüpi tahvelarvutist, mis oli osa. Net
strateegia esitlusest. Kuigi see oli märkimisväärne osa sellest esitlusest, ei ilmunud meedias
sellel teemal mitte ühtegi artiklit. Sama aasta novembris esitles Gates tahvelarvutit uuesti,
mis oli sama riisvaraga. Siis esitles ta seda kui "pliiatsiga arvuti kasutamine".
Aastal 2001 tuli välja jälle uue prototüübiga, mille eesmärk oli näidata maailmale, et
pliiatsiga saab kirjutada arvutisse ilma tinti raiskamata.
1.3 Apple iPad
1.3.1 Esimene põlvkond
2007. aastal esitas Apple iPhone'i, mis tõi ta tagasi mobiilsete
seadmete turule. 2009. aastal liikusid juba kuulujutud
Apple'i tahvelarvutist. Nimedeks arvati 'iTablet' või 'iSlate'. iPadi
esitles pressikonverentsil 27. jaanuaril 2010 Steve Jobs. Jobs (foto
2) hiljem rääkis, et Apple oli arendanud iPadi enne kui ilmus
iPhone, kui ta mõtles, et need ideed võivad ju ka töötada telefoni
peal. Apple hakkas iPadi eeltellimusi võtma vastu 12. märtsil 2010. Foto 2. Steve Jobs, iPadi tutvustamas
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 5
Signe Reidla
WI-FI-ga varustatud iPad jõudis kasutajateni 3. aprillil 2010, WI-FI- ja 3G-võimalustega
iPad aga 30. aprillil. Esimese iPadi mõõtmed olid järgmised 243 mm kõrgust, 190 mm laiust
ja 13 mm sügavust. See oli varustatud 1024 × 768 pikslise, 197×148 mm
vedelkristallekraaniga (diagonaal 246,4 mm), millel on võimalik sõrmedega teksti sisestada,
ja kriimustuskindel klaas.
1.3.2 Teine põlvkond
2. märtsil 2011 tutvustas pressikonveretsil Steve Jobs uut iPadi, ehk iPad 2 , hoolimata
sellest, et oli ise tervislikel põhjustel firmast eemal. iPad 2 on 33% õhem kui tema eelkäija.
iPad 2-l on kiirem protsessor, dual core Apple A5. Apple väidab, et see on oma eelkäijast 2
korda kiirem ja kuni 9 korda kiirem graafika laadimine. Sellel on mõlemal küljel kaamera,
nii ees, kui ka taga, mis võimaldab suhtlust läbi Facetime'i. Sellel on ka kolmeteljeline
güroskoop. Ka sellel on ette nähtud 10 tundi aku kestvust. Lisaks on iPadil nagu ka iPhone'il
mitmikpuuteekraan, mis võimaldab sõrmedega erinevaid liigutusi ja viipeid ekraanil,
sealhulgas kasutades mitmeid sõrmi korraga. iPad 2 jõudis müügile 11. märtsil 2011.
iPad on olnud eeskujuks paljudele teistele firmadele. Seda müüdi esimese aastaga 15 miljonit
tükki. iPad rajas tee uuele tahvelarvutite ajastule. Aastast 2011 iOS 5uuendustega ei ole vaja
enam uue iPadi tööle panemiseks ühendada seda arvutiga, mis võimaldab eelnevalt arvutita
inimestel seda osta. Eelnevalt polnud see võimalik.
1.4 Teised tahvelarvutid iPadi järel
Varajased vastased Appeli iPadile turul võistlemaks tahvelarvutitena mitte kui PC-l
baseeruvad, nendeks olid 5" mis nägi päevavalgust juunis 2010, ja originaalne 7" Samsung
Galaxy Tab, mis nägi päevavalgust septembris 2010.
2011. aasta septembris esitles Amazon oma tahvelarvutit Kindle Fire, millel on 7-tolline
ekraan. See on seotud tihedalt Kindle e-raamatute poega ning muude Amazoni teenustega
nagu muusika, video ja muud teenused. Kindle'il on peal oma haru Androidi süsteemist, mis
võimaldab kiiret internetis liikumista. Selle hinnaks on vaid 199 USA dollarit, mis on
võrreldes iPadi hinnaga – 499 USA dollarit – võrdlemisi soodne. Amazon väidab, et toote
hind on madal, kuna ta üritab selle raha tagasi teenida, müües Kindle'i kaudu tooteid ja
teenuseid, sealhulgas muusikat, videoid, rakendusi ja muud.
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 6
Signe Reidla
2. EHITUS
Tahvelarvuti teeb õhukeseks see, et kõik komponendid mis on tahvelarvuti sees on
võimalikult tihedalt pakitud, et säästa ruumi. Tahvelarvutitel kasutatakse tavaliselt
väiksemaid protsessoreid, jällegi ruumi kokkuhoiu mõttes ja lisaks, et tekiks vähem
kuumust, sest arvutitel tekitab kuumus töörikkeid. Tavaliselt kasutatakse tahvelarvuti
"ajuks" Mikroprotsessorit. Tahvelarvutid saavad tööks vajaliku energia tavaliselt akult, mis
kestab erinevtel arvutitel 8 tunnist kuni 10 tunnini. Mõnedel tahvelarvutitel on vahetatav aku
aga teistel nagu iPad on see sisse ehitatud ja on võimalik vahetada ainult esinduses. Lisaks
on erinevatel tahvelarvutitel sisse ehitatud järgmised lisaseadeldised (Joonis 1) mis
hõlbustavad tööd.
Kiirendusandur
Güroskoop
Graafikaprotsessor
Välkmälu
WiFi/Telefoni kiip, antenn
USB ühendus arvutiga ja laadimine
Kõlarid
Puuteekraani kiip
Kaamera
Joonis 1. Tahvelarvutitele
sisseehitatud lisaseadmed
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 7
Signe Reidla
3. PUUTETUNDLIK EKRAAN
Puutetundliku kilega kaetud kuvar ehk puute-ekraan ehk puuteekraan ehk puutetundlik
ekraan on ekraan, mis reageerib puudutuse peale, sest on varustatud puutetundlike
anduritega ja seda saab kasutada infosisendina.1
Takistuslik puuteekraan– puutekraan hõlmab endas klaasi milles on kaks kihti
juhtivad metalli. Need kaks kihti on eraldatud eraldajaga mis ei lase neil kokku puutuda. Kui
ekraan töötab on mõlemas kihis elektrivool tagatud. Kui kasutaja katsub ekraani siis need
kaks kihti puutuvad omavahel kokku ning nendest jookseb vool läbi, mis järel arvuti arvutab
täpse kokkupuute koha koordinaadid ning annab need edasi driverile, mis annab käsklused
edasi operatsioonisüsteemile. Sellel ekraanil on suhteliselt keeruline teha mitme sõrme
toiminguid, kuid see ei ole võimatu.
Mahutundlik puuteekraan– käske esitatakse sarnaselt arvutihiirele. Samamoodi
töötab ka ekraan kui sa hoiad sõrme pikka aega mingil kohal. Laeng koguneb sinna kohta
kus on sinu sõrm ning osa sellest laengust kandub ka sinusse, läbi selle saab jällegi arvutada
kui kaua ja kus oled oma sõrme hetkel hoidnud. Sellel samal süsteemil toimivad ka pliiatsid.
Mitmikpuuteekraan– seda esitles Apple, sellel ekraanil on võimalik mitme sõrme
liigutused. Inimene kannab väikest laengut, mille ta annab edasi puudutades ekraani ja
seeläbi saab arvuti kindlaks määrata kus kohas on kasutaja ekraani puutunud.
1 Wikipedia. Kasutamise kuupäev: 10.05.15, allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Puuteekraan
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 8
Signe Reidla
4. MUUD OMADUSED
Kiirendusandur– on liides mis võimaldab tuvastada liigutusi, mida seade teeb. See
võimaldab kasutajal paindlikemaid kasutusvõimalusi, kuna seade ei pruugi olla koguaeg
ühes kindlas suunas. Selle abil on ka võimalik määrata seadme asukoht seotult Maa
keskpunktiga, sellega on võimalik tuvastada ka liikumisi, mida on võimalik kasutada kui
nuppe tarkvara või mängudes liikumise jaoks.
Mahutavus– seadmetele on tavaliselt võimalik salvestada informatsiooni, milleks
osa seadmeid kasutab mp3-mängijatele sarnaseid flash-mälusid. Mõnele on võimalik lisada
ise ka mälukaart. Enamustel on sisse ehitatud SDD ketas, mis on vastupidavam
vigastustele mida võib tekitada seadme liigutamine.
Juhtmevabainternet – enamjaolt on kõik seadmed varustatud WIFI seadmega ning
see on saanud selle kindlaks osaks, keerulisem on saavutada juhtmega ühendus, kuna tegu
on siiski mobiilse seadmega. Kasutatakse ka Bluetoothi andmete edastamiseks või teise
seadmega ühendamiseks.
Tabel 1. Tahvelarvuti omadused
Tahvelarvuti omadused Selgitus
Puutetundlik ekraan Takistuslik puuteekraan
Mahutundlik puuteekraan
Mitmikpuuteekraan
Kiirendusandur Liides, mis võimaldab tuvastada liigutusi,
mida seade teeb.
Mahutavus Flaash mälu
SDD ketas
Juhtmevabainternet WIFI seadmed
Bluetooth
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 9
Signe Reidla
5. OPERATSIOONISÜSTEEMID
Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend
OS) on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt
ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste
teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad opsüsteemiga vahetult
suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi
käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist
kasutajaliidest.
operatsioonisüsteem, opsüsteem Tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv
programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib
arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid
saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele
läbi rakendusliidese (API). Kasutajad saavad ka suhelda vahetult opsüsteemiga,
kasutades selleks käsukeelt (ohjekeelt) võigraafilist kasutajaliidest.2
W3Schoolsi veebilehtede külastatavuse statistika kohaselt on seisuga 2014
populaarseimateks personaalarvuti operatsioonisüsteemideks Microsoft Windows,
Mac OS X ja GNU/Linux.3
2E-Teatmik, Allikas: http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1171. Kasutatud 10.04.15 3 w3schools.com.OS Platform Statistics, Platforms that count for less than 0.5% are not
listed..Kasutatud 1. mail 2014.
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 10
Signe Reidla
Tahvelarvutid, nagu ka tavalised arvutid, on võimelised töötama
mitmetel operatsiooni süsteemidel. Neid on kahte klassi, ühed mis
baseeruvad tavalise arvuti operatsiooni süsteemidel ja teised mis on
programmeeritud just nendele seadmetele ehk "telefoni sarnased"
operatsiooni süsteemid.
Lauaarvuti sarnaste operatsiooni süsteemide arendusega tegelevad
näiteks Microsoft, Linux, HP ning teised. Telefoni sarnaste
süsteemide arendusega tegelevad peamiselt Apple´i, OS-i näol ja
Google,Androidi näol.
5.1 iOS
iOS oli algselt ehitatud iPhone'ile ning kandis algselt nime OS X. Pärast iPadi väljatulekut
nimetati see ümber iOS-iks, seda operatsiooni süsteemi kannavad nii iPod, iPhone kui ka
iPad. iOS on küll programmi keeleliselt OS X põhimõtteliselt
sama, kuid sellel pole nii võimast graafilist lahendus. Apple
tutvustas esmakordselt võimalusi pilti suurendada ja
vähendada kahe näpuga.
5.2 Android
Android (Foto 5) on operatsiooni süsteem mobiilsetele seadmetele, nagu nutitelefonid ja
tahvelarvutid. Seda arendatakse Open Handset
Alliance poolt, mida juhib Google. Android baseerub
operatsiooni süsteemil Linux kernelil, ning on
kirjutatud keeles C, enamus rakendusi jookseb
Application framework'i peal, mis enamasti
ühilduvad Javaga.
Foto 3. Android
Foto 4. iPhone
Foto 5. iPhone,
Android, Opera Mini
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 11
Signe Reidla
6. TEISED LAHENDUSED
6.1 Asus Eee Pad Transformer
ASUS Eee Pad Transformer on tahvelarvuti mida on võimalik ühendada ka klaviatuuriga,
muutes selle sülearvutiks. ASUS Eee Pad Transformeril on 10 tolline ekraan multi-
touch omadustega ning ekraani resulutsioon on 1280x800 pikslit. Lisaks on sellel WIFI ja
3G võimalused. Ühilduval klaviatuuril on täissuuruses QWERTY klaviatuur, 2 USB 2.0
porti ja SD kaardi lugeja. Lisaks sellel on lisataval klaviatuuril ka lisa aku, mis lisab 9,5
tunnisele kasutusajale juurde veel 6,5 tundi ehk kokku koos klaviatuuriga on arvuti
võimeline töötama 16 tundi. ASUS Eee Pad Transformer operatsiooni süsteemiks on
Android 3.1 (Honeycomb).
6.2 HP Pavilion TX1000 Series Tablet PC
On pööratava ekraaniga arvuti. Millel on ekraan kere küljes kinni kuid on võimalik muuta
tavaline sülearvuti tahvelarvutilaadseks, pöörates ekraani kõigepealt kerega 90-kraadise
nurga alla ja siis 180 kraadi ümber ekraani telje ning seejärel asetada ekraan tagasi üle
klaviatuuri, misjärel on võimalik kasutada arvutit kui tahvelarvuti. Seejuured on võimalik
kasutada ka pliiatsit. Selle eelisteks on see, et sel juhul on arvuti võimsam ning ei ole vaja
arvutile eraldi mobiilset tarkvara, vaid arvuti on suuteline töötama suurte operatsiooni
süsteemidega nagu näiteks Windows 7 ja muud sarnased. Lisaks sellele on tavaliselt ka
nendel arvutitel rohkem võimalusi ühendada nende külge erinevaid seadmeid nagu näiteks
projektor. Nende miinusteks on see, et nad on tunduvalt raskemad ning üsna sügavad. Neid
kutsutaksegi tahvelarvuti ja sülearvuti hübriidideks.
Puutetahvel Wikipeedia artikkel 2015
Peetri Lasteaed - Põhikool 12
Signe Reidla
7. VIITED
1. http://searchmobilecomputing.techtarget.com/definition/tablet-PC
2. http://www.enotes.com/topic/Tablet_personal_computer
3. http://www.transmetazone.com/articleview.cfm?articleID=499
4. http://pencomputing.com/frames/tablet_pc.html
5. http://computer.howstuffworks.com/question716.htm
6. http://en.wikipedia.org/wiki/Android_(operating_system)
7. http://en.wikipedia.org/wiki/IOS
8. http://en.wikipedia.org/wiki/ASUS_Eee_Pad_Transformer
9. http://computer.howstuffworks.com/tablets/tablet1.htm
10. w3schools.com.OS Platform Statistics, Platforms that count for less than 0.5% are not
listed..Kasutatud 1. mail 2014.
KASUTATUD ALLIKAD
1. E-Teatmik. Kasutamise kuupäev: 10.04.15, allikas:
http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1171
2. Wikipedia. Operatsioonisüsteem. Kasutamise kuupäev: 10.05.15, allikas
http://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteem
3. Wikipedia. Puutetundlik ekraan. Kasutamise kuupäev: 10.05.15, allikas
http://et.wikipedia.org/wiki/Puuteekraan
4. Wikipeedia.Tahvelarvutid. Kasutamise kuupäev: 10.05.15,
allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Tahvelarvuti