Sisukord - rak.edu.ee · Esitlus Info kogumine Kirjalik töö Rühmatöö Ettevõtte külastus Juhtumianalüüs Arutelu Esitlus ... Valitsuse osa majanduses Otsesed ja kaudsed maksud

LOGISTIKU ABI ERIALA MOODULI RAKENDUSKAVA

Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................................................................................................................................................1

Moodul 1 –LOGISTIKA ALUSED 15 EKAP ............................................................................................................................................................................................................................3

Moodul 2 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP ...................................................................................................................................................... 12

Moodul 3 – KLIENDITEENINDUS 12 EKAP ...................................................................................................................................................................................................................... 17

Moodul 4- LAOTÖÖ TOIMINGUTE HALDAMINE 9 EKAP ........................................................................................................................................................................................... 24

Moodul 5 - LOGISTIKATEENUSTE OSTMINE JA MÜÜMINE 20 EKAP .................................................................................................................................................................. 29

Moodul 6- TRANSPORDILOGISTIKA JUHTIMINE 8 EKAP .......................................................................................................................................................................................... 34

Moodul 7 – VARUDE JUHTIMINE 8 EKAP ......................................................................................................................................................................................................................... 38

Moodul 8 – PRAKTIKA 45 EKAP ........................................................................................................................................................................................................................................... 41

ÜLDÕPINGUTE MOODULID .................................................................................................................................................................................................................................................... 43

KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP .................................................................................................................................................................................................................................................. 43

VÕÕRKEEL 4,5 EKAP ................................................................................................................................................................................................................................................................ 50

MATEMAATIKA 5 EKAP........................................................................................................................................................................................................................................................... 54

LOODUSAINED 6 EKAP ........................................................................................................................................................................................................................................................... 69

SOTSIAALAINED 7 EKAP ......................................................................................................................................................................................................................................................... 76

KUNSTIAINED 1,5 EKAP .......................................................................................................................................................................................................................................................... 85

VALIKÕPINGUD ........................................................................................................................................................................................................................................................................... 89

INGLISE KEEL (valikaine) 2 EKAP ...................................................................................................................................................................................................................................... 89

VENE KEEL (valikaine) 3 EKAP ........................................................................................................................................................................................................................................... 91

ARVUTIÕPETUS (valik aine) 2 EKAP .................................................................................................................................................................................................................................. 92

TÕSTUKID, NENDE HOOLDUS JA JUHTIMINE 6 EKAP ................................................................................................................................................................................................ 96

TURUNDUSE ALUSED 2 EKAP ........................................................................................................................................................................................................................................... 100

MAJANDUS- JA JUHTIMISARVESTUS 3 EKAP ............................................................................................................................................................................................................... 105

2

SUHTLEMISE PSÜHHOLOOGIA 2 EKAP .......................................................................................................................................................................................................................... 110

PROJEKTIJUHTIMINE 2 EKAP ............................................................................................................................................................................................................................................ 114

JUHTIMISE ALUSED 2 EKAP ............................................................................................................................................................................................................................................... 118

MULTIMEEDIA JA KOMMUNIKATSIOON 2 EKAP ...................................................................................................................................................................................................... 123

LOGISTIKA TABELARVUTUSED 2 EKAP ....................................................................................................................................................................................................................... 126

KAUBAÕPETUS 4 EKAP ........................................................................................................................................................................................................................................................ 132

VÄIKEETTEVÕTLUS 4 EKAP ............................................................................................................................................................................................................................................... 135

3

Moodul 1 –LOGISTIKA ALUSED 15 EKAP

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev

töö tundides

1 LOGISTIKA ALUSED 15 390 kokku (72 T/42 IS/120 PT)

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet

logistika valdkonnast ja seostab õpitava erialaga.

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli õpiväljundid

Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud, sh

iseseisevtöö, praktiline töö

Õppe-

meetodid

Hindamine

I õppeaasta

Logistika alused Õpilane

omab ülevaadet õpitavast

erialast, eriala õppekava

ülesehitusest, õppe- ja

praktikakorraldusega

seonduvast

teab ülevaatlikult logistika

ajalugu ja arengutrende nii

Eestis kui ka

rahvusvahelisel tasandil

on teadlik logistika

valdkonnas tegutsevatest

ettevõtetest ja nende

tööpõhimõtetest;

osaleb meeskonnatöös ja

väljendab ennast nii

Õpilane:

iseloomustab õpitava eriala kutset ja selle

eripära, tunneb vastava kutsestandardi

põhisätteid;

iseloomustab õpitava eriala õppekava

ülesehitust, tunneb õppe- ja

praktikakorraldusega seonduvaid õigusi,

kohustusi ja võimalusi;

külastab ja võrdleb lähtuvalt tööülesandest

vähemalt 2 Eestis tegutsevat logistika

valdkonna ettevõtet;

selgitab logistika sisu, tähtsust ja riske

lähtuvalt valdkonna peamistest

suundumustest Eestis ja maailmas;

kasutab tööülesannete täitmisel ja

vormistamisel kaasaegset infotehnoloogilist

riist- ja tarkvara;


Eriala õppekava

ülesehitus

Õppe- ja praktika

korraldus koolis

Logistika määratlus

Logistika olemus ja

eesmärk

Logistika valdkonna

ettevõtted ja

arengusuunad

Logistika ajalugu ja

areng

Eneseanalüüs ja

elukestev õpe

Essee teemal:

„Nägemus logistika

valdkonna arengust ja

40 T

15 IT

120

PT

Loeng-

Seminar

Juhtumi-

analüüs

Arutelu

Esitlus

Info

kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Ettevõtte

külastus

Juhtumianalüüs

Arutelu

Esitlus

Info kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Ettevõtte külastus

Omandamine läbi

küsimustiku

Teadmiste kontroll

4

suuliselt kui kirjalikult

arusaadavalt ja keeleliselt

korrektselt

vormistamisel korrektset eesti keelt ja

erialast terminoloogiat, samuti võõrkeelset

tulevasest elukutsest“

Lävend – Esse

teemakohasus,

õigeaegsus,

vormistamise

korrektsus

4,5 EKAP = 116 tundi

sh .teooria: 24 tundi

praktiline töö: 10 tundi

üldharidus 77 tundi

iseseisev töö 5 tundi

EESTI KEEL - 12

tundi

Essee koostamise

põhimõtted. Teksti

ülesehitus, sidusus.

Arutlus. Kirjeldus.

Jutustus

Õigekiri, sõnavara –

erialast lähtuvalt

INGLISE KEEL – 26

tundi

Erialased terminid ja

definitsioonid ning

suhtluskeel vastavalt

mooduli teemadele

ARVUTIÕPETUS –

26 tundi

5

II õppeaasta

Õpilane

teab pakendite

liigituspõhimõtteid ja

rakendab nendevahelisi

seosed efektiivsest

ruumikasutusest lähtuvalt

rakendab omandatud

teadmisi, oskusi ja

infotehnoloogilisi

vahendeid

situatsioonülesannete

lahendamisel, kasutades

erialast terminoloogiat, ka

võõrkeeles





korrektselt

Õpilane

eristab pakendeid nende klassifikatsioonist ja

valmistamise materjalidest lähtuvalt

komplekteerib saadetise ja transpordi ühiku

lähtuvalt tööülesandest

tegeleb saadetiste/kaupade tagastamise

põhjuste väljaselgitamise ning vajadusel

toodete asendamisega, lähtudes tööülesandest;

peab arvestust väljastatavate ja vastuvõetavate

pakendite ja pakkematerjalide üle vastavalt

saatedokumentidele;

selgitab pakendiringluse põhimõtteid,

tuginedes pakendiseadusele;

kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide

nõuetekohast käitlemist ning säästlikku

kasutamist, järgides jäätmeseadus



riist- ja tarkvara, korrektset keelt ja erialast

terminoloogiat,

annab hinnangu oma tegevusele ja arengule

õppeprotsessis

Pakendite

klassifikatsioon

Pakendite

kavandamise

logistilised põhimõtted

Kaubaalused ja

konteinerid

Pakkematerjalid

Pakkimise kulud ja

saatetise kahjustused

Markeering pakendil

Pakendiringluse

põhimõtted

Tagastuslogistika

Töökeskkond ja ohutus

Praktiline tegevus

õppelaos - pakendab

saadetise vastavalt

tööülesandele

Lävend: töö

teostamine ja

vormistus korrektne.

Hinne „4“ töö

teostamine ja

vormistus korrektne,

põhjendab oma

tegevusi

Hinne „5“ töö

teostamine ja

vormistus korrektne,

põhjendab oma

tegevusi ja seostab

teiste laotöö

toimingutega

16 T

15 IT

Loeng

Info

kogumine

Esitlus

Praktiline tegevus

Teadmiste kontroll

Esitlus

Arutelu

Rühmatöö

Info kogumine

6

Kaubakasti

komplekteerimine ja

kaubaaluse

kiletamine laos Õppija võtab etteantud

kastid, avab need,

kontrollib sisu, paneb

teibiga uuesti kinni.

Kontrollib kaalu,

kaalub iga kasti eraldi,

märgib kaalu

komplekteerimislehele

. Märgistab kasti

vastavalt nõuetele

(märgised on töölaual,

millede hulgast tuleb

valida õiged).

Järgnevalt võtab ühe

EUR kaubaaluse,

kaalub tühjalt ära, viib

aluse

käsikahveltõstukit

kasutades oma

töökohta.

Komplekteerib aluse

eelpoolkaalutud

kaubakastidega,

kiletab, vormistab

pakkelehe ja paigutab

selle kauba juurde.

Kaalub valmis aluse ja

viib käsikahveltõstukit

kasutades

loovutusalale tehtud

töö hindamiseks.

7

Lävend –

komplekteerib

saadetise korrektselt

juhendamisel etteantud

aja jooksul

„4“ – komplekteerib


juhendi järgi

iseseisvalt etteantud

aja jooksul

„5“ – komplekteerib


juhendi järgi

iseseisvalt etteantud

aja jooksul, käideldes

pakkematerjale

nõuetekohaselt ning

säästlikult

Kaubaaluste

ringlemine ja

arveldamine Selgitada välja, kas

kliendile tuleb teha

aluste eest arve (lisada

laoteenuste arvele

lisarida) või näitab

bilanss kliendi aluste

positiivset saldot ja

arvet vaadeldaval kuul

ei tehta.

Juhul, kui arve tuleb

genereerida, arvutada

summa, mille eest arve

tehakse. Juhul, kui

arvet pole vaja teha,

8

näidata kliendi

positiivsed saldod

teenusepakkuja juures.

Miks müüakse

kaubaaluseid

klientidele kallimalt

tagasiostmise hinnast?

Lävend – arvutuslikult

õigesti ülesande

lahendamine ja

küsimustele vastamine

„4“ – toob välja

eelised ja puudused

kaubaaluste ringlemise

süsteemi rakendamisel

„5“ – analüüsib

ülesandes kirjeldatud

süsteemi teiste

kaubaaluste

ringlemissüsteemidega

Referaat ja esitlus –

ühe pakendiviisi kohta

Lävend –

teemakohasus,

kasutatakse vähemalt 3

allikat

3 EKAP = 78 tundi




iseseisev töö 10 tundi MATEMAATIKA -

9

13 tundi

Mõõtühikud ja

arvutamine

Jooned tasandil

ÕPPEKEEL – 5 tundi

Keele korrektne

kasutamine - õigekiri

ja sõnavara lähtuvalt

mooduli teemadest

Arvud (numbrite ja

sõnadega), märgid,

sümbolid

Lühendite ( ka

mõõtühikud,

suurtähtlühendid)

õigekiri

INGLISE KEEL – 13

TUNDI


suhtluskeel lähtuvalt

mooduli teemadest III õppeaasta

Õpilane

on teadlik logistika

valdkonnas tegutsevatest

ettevõtetest ja nende

tööpõhimõtetest;

määratleb logistilised

funktsioonid ja seostab

erinevad logistikaprotsessid

tarneahelas;

teab logistikaprotsessidega

seotud riske ja nende

ennetamise võimalusi;

rakendab omandatud

Õpilane

visualiseerib ja selgitab logistika arengut,

trende ajas ning väärtust lisavat tarneahelat

vastavalt tööülesandele;

defineerib logistika eesmärgid, kasutades

logistika termineid ning mõisteid;

eristab logistilisi funktsioone ja kirjeldab

neis olevaid tegevusi,

arvestab etteantud parameetrite alusel

logistiliste protsesside ajalist ja rahalist

mõõdet, lähtudes kvaliteedist;

selgitab infovoo juhtimise olulisust ja sellest

tulenevat lisaväärtuse teket tarneahelas;


Tarneahel

Protsessid ja

protsessijuhtimine

logistikas

Ettevõtte

konkurentsivõime ja

lisaväärtuse loomine

Kvaliteet

Kompleksülesanne –

kasutades logistika

võtmesõnu

visualiseerida

määratud ettevõtte

16 T

12 IT

Loeng-

seminar

Juhtumi-

analüüs

Arutelu

Esitlus

Kirjalik töö

Rühmatöö

Juhtumianalüüs

Arutelu

Esitlus

Info kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Omandamine läbi

küsimustiku

Teadmiste kontroll

10

teadmisi, oskusi ja

infotehnoloogilisi vahendeid




võõrkeeles;


väljendab ennast nii suuliselt

kui kirjalikult arusaadavalt ja

keeleliselt korrektselt


riist- ja tarkvara;


õppeprotsessis

väärtusahel koos selles

paiknevate

funktsioonide ja

nendes olevate

protsesside (tegevuste)

kirjeldamisega.

Määrata integreeritud

tegevused ja

ostuteenuste

võimalused ressursside

efektiivseks

kasutamiseks ning

väärtusahela

koordineeritud

juhtimiseks, kus on

arvestatud aja, kulude

ja lisaväärtus-

toimingutega.

Lävend - koostab

juhendamisel käsitsi

vormistatud keeleliselt

korrektse väärtusahela

joonise kasutades

erialast terminoloogiat

ja esitleb

3 EKAP = 78 tundi





ÕPPEKEEL – 10 tundi

Suulise ja kirjaliku

suhtluse ja teksti

erinevused

11

Õigekiri ja erialane

terminoloogia

INGLISE KEEL - 13

TUNDI


definitsioonid ning

suhtluskeel vastavalt

mooduli teemadele

MATEMAATIKA – 3

TUNDI

Diagrammide

lugemine Õppemeetodid Loeng

Praktiliste ülesannete

Lahendamine

Esitlused

Arutlused ja

rühmatööd

Juhtumi-analüüs

Iseseisev töö

Hindamine Mitteeristav

Mooduli hinde kujunemine Hindamine: mitteeristav – üldainete hindamine:

mitteeristav

Õpilane on osalenud vähemalt 80% auditoorsetes

tundides, sooritanud kõik hindamisülesanded

vähemalt lävendile.

Õppematerjalid Rakvere Ametikooli dokumendid

www.rak.edu.ee

M.Villemi, Logistika alused, TTÜ Kirjastus, 2010

Logistika mõisted ja terminid (Estonia

Warehouse.com)

Logiproff , Kutsekoda

Logistika õpik kutsekoolidele

http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutseharidu

12

se-rok/logistika-opik-kutsekoolidele

Moodul 2 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne

töö/iseseisev töö tundides

2 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

6 156//120/36

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest

Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,

sh iseseisevtöö Õppe-meetodid

Hindamine

Õppija 1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestva karjääriplaneerimise protsessis

1. analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi

2. seostab kutse, eriala ja ametialase etteval-mistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega

3. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elekt-rooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõi-maluste kohta

4. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elekt-rooniliselt praktika- ja töökohtade kohta

5. koostab juhendi alusel elektroonilisi kan-dideerimisdokumente lähtuvalt dokumen-tide vormistamise heast tavast: CV, moti-vatsioonikiri, sooviavaldus

6. valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näi-distööintervjuul

Karjäär Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel (Tööturg Töökohad, neile kandideerimine Õppimisvõimalused CV, avaldus, motivatsioonikiri Tööintervjuu)

20T6IT

Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Rollimäng,

Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine ( arvestuslikud tööd: õpimapp, mis sisaldab kandideerimisdokumente, eneseanalüüsi, karjääriplaani, intervjueerimise töölehte, motivatsiooni töölehte, erialase ettevalmistuse töölehte ja töövestlusel osalemise tagasisidet)

13

7. koostab juhendamisel endale sh elektrooni-liselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani

Planeerimine ja otsustamine Karjääriplaan

2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

1. kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi lähtuvalt ressursside piiratusest

2. selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakku-mise ning turutasakaalu kaudu turumajan-duse olemust

3. koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve

4. loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse

5. täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklarat-siooni

6. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elekt-rooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta

7. kasutab majanduskeskkonnas orienteeru-miseks juhendi alusel riiklikku infosüstee-mi „e-riik“

Majandus ja ettevõtlus Majanduse alused Põhimõisted Valikud, ressursid, Tarbimine, mõjutavad tegurid Turg Nõudmine ja pakkumine Turu tasakaal Valitsuse osa majanduses Otsesed ja kaudsed maksud Maksukohuslus Tulud, kulud- deklareerimine Majandusinfo hankimine „E-riik“

30T9IT

Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö,

Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine

3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

1. kirjeldab meeskonnatööna õpitava vald-konna Eesti ettevõtluskeskkonda

2. võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtlus-keskkonnast oma võimalusi tööturule sise-nemisel palgatöötajana ja ettevõtjana

3. kirjeldab meeskonnatööna vastutustundli-ku ettevõtluse põhimõtteid

4. tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ette-võtluskeskkonda

5. kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel

Ettevõtluse alused Ettevõtluskeskkond Ettevõtete tüübid Ettevõtja Ettevõtte majandustegevus, tegevusnäitajad Ettevõtte rajamine Äriidee Äriplaan Ebaõnnestumise

Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö Õppekäik

Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine Lihtsustud äriplaani koostamine

14

kultuuridevaheliste erinevuste mõju ette-võtte majandustegevusele

6. kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elekt-rooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani

põhjused ettevõtluses

4. Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel

1. loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi lähtuvalt riiklikust strateegiast

2. loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust

3. tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloo-gilisi ohutegureid ja meetmeid nende vä-hendamiseks

4. tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb mees-konnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnne-tusega

5. kirjeldab meeskonnatööna tulekahju enne-tamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töö-keskkonnas

6. leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutu-sealast informatsiooni erinevatest allika-test juhtumi näitel

7. leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta

8. võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtule-pingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi

Töökeskkond Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused Riskianalüüs Ohutegurid töökeskkonnas Tööõnnetus Tuleohutus Tööõigus Töölepinguseadus Tööaeg Puhkeaeg, puhkus Tööaja korraldus Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping Töösuhteid reguleerivad asutusesisesed dokumendid Töötasuarvestus Netopalk Brutopalk Maksud

20T6IT 20T6IT

Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Matemaatilised ülesanded, Probleemsituatsioonide lahendamine Iseseisev töö

hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine I Analüüsib iseseisva tööna töökeskkonnaga tegelevaid struktuure, nende ülesandeid ja erinevaid töökeskkonna teabeallikaid. II Rühmatöö ja selle esitlus erinevate töökeskkonna ohuteguritest, nende mõjust ja vähendamise võimalustest. III Probleemi lahendamine. Koostab iseseisva tööna riskianalüüsi lähtuvalt õpitavast erialast. IV Struktureeritud kirjalik töö (test) V Lahendab lihtsamaid

15

9. loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organi-satsioonisiseseid dokumente

10. arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töö-võimetuse hüvitist

11. kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioo-nis

12. koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt

13. kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilita-mise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega

Töövõimetushüvitised Asjaajamine Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis Dokumentide loomine, säilitamine Kirjavahetus Dokumentide säilitamine

10T3IT

töötasu arvestamise ülesandeid VI Koostab nõuetekohase elektroonilise algatus ja vastuskirja, allkirjastab

5.Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

1. kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist

2. kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava

3. selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid

4. kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhi-mõtteid

5. kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel

6. loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna klien-dikeskse teeninduse põhimõtteid

7. lahendab juhendi alusel tavapäraseid tee-nindusolukordi

Suhtlemine Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Suhtlemistasandid Suhtlustõkked Kuulamine Kehtestava käitumise tehnikad Meekonnatöö alused Klindikeskne teenindamine Suhtlemise olulisus klienditeeninduses

20T6IT

Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Praktiline töö

Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine Praktiline ülesanne teenindussituatsiooni lahendamisel

Hindamine Mitteeristav Hinde kriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel

16

Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on sooritatud lävendi tasemel

Hindamismeetodid õpimapp, praktiline töö, iseseisvad tööd, rühmatöö, struktureeritud test, analüüs, probleemi lahendamine

Õppematerjalid http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Kutse_ppeasutuse__petajaraamat_14_05_08.pdf http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdf Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda Majandusõpik gümnaasiumile, Tallinn 2011 www.minuraha.ee www.eas.ee www.eesti.ee Äriühingute statistika. http//www.stat.ee www.aktiva.ee http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/e-oppe_paev_2012/16_oktoober http://e-riik.ee/ https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030 - töölepingu seadus Tint, Piia. Töökeskkond ja ohutus. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus,Tallinn, 2007. http://osh.sm.ee/good_practice/keskkond-ohutus.pdf http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/tkeskkonna_ohutegurid.html https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060 - töötervishoiu ja tööohutuse seadus http://www.palk.ee/index.php L-O. Naessen. 1997. Parem teenindamine,

http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Kutse_ppeasutuse__petajaraamat_14_05_08.pdf

http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Kutse_ppeasutuse__petajaraamat_14_05_08.pdf

http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdf



http://www.aktiva.ee/

https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030




17

M. McKay, M. Davies, P. Fanning. 2004.

Moodul 3 – KLIENDITEENINDUS 12 EKAP

MOODULI RAKENDUSKAVA Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP

2 KLIENDITEENINDUS 12 312 KOKKU (40 T/34 IT/

160PT)

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse

suhelda klientidega vastavalt klienditeeninduse

üldistele standarditele nii eesti kui võõrkeeles.




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

I Õppeaasta Õpilane

Mõistab kliendikeskse

teeninduse ja infovoo

juhtimise aluseid;

Omandab

konfliktsituatsioonide

lahendamise põhitõed

Väljendab ennast nii



korrektselt

Õpilane:

Rakendab kliendikeskse teeninduse

üldpõhimõtteid vastavalt tööülesandele,

kasutades selleks erinevaid suhtlemise

meetodeid

Segmenteerib etteantud kriteeriumite alusel

kliendid ja määrab klienditeeninduse taseme

Rakendab kliendikeskse infovoo juhtimise

põhimõtteid, lähtuvalt ülesandest

Kasutab tööülesannete täitmisel ja


riist- ja tarkvara ning korrektset keelt ja

erialast terminoloogiat,

Annab hinnangu oma tegevusele ja arengule

õppeprotsessis

Klienditeeninduse

alused Teeninduse mõiste ja

olemus

Teenindusühiskond ja

teeninduskultuur

Klient ja

klienditeenindaja,

teenindusvalmidus ja

väljendusoskus

Klienditeeninduse

elemendid:

usaldusväärsus, aeg,

käepärasus, teabe

edastamine, ausus.

40T

34IT

160

PT

Loeng-

seminar

Juhtumi-

analüüs

Arutelu

Esitlus

Info

kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Loeng-seminar

Juhtumi-analüüs

Arutelu

Esitlus

Info kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Rollimängud

Referaat

Teadmiste kontroll

18

Klienditeeninduse

faktorid: kaubanduse-,

logistika- ja info

käsitsemisega

seonduvad

teenindusfaktorid

Kliendisõbralik

ettevõte

Klienditeeninduse

mõõdikud ja kvaliteet

Kontrollitavad ja

mittekontrollitavad

tegurid

klienditeeninduses:

klientide

segmenteerimine,

juhtimisotsused,

Klienditeenindaja

kutse-eetika

Ettevõtte

kliendisõbralikkuse

hindamine

Kogub ühe ettevõtte

kohta infot ja teeb

sellest kokkuvõtte:

Missugustest kanalitest

saab klient ettevõtte

kohta informatsiooni?

Kuidas on ettevõte

ülesleitav?

Milline näeb välja

ettevõtte territoorium

ja peauks?

19

Milline on esmane

üldmulje ettevõttesse

sisenedes? Kuidas

tekib kontakt

teenindajaga?

Millise mulje jätab

teenindajate välimus ja

käitumine? Kas

teenindussituatsioon

on arusaadav? Milline

on teenindajate

väljendusoskus?

Millise mulje jätavad

toodete/ teenuste

väljapanekud? Kuidas

on võimalik

toodete/teenuste eest

tasuda?

Klientide

segmenteerimine:

millised on ettevõtte

peamised

kliendigrupid?

Kuidas vastatakse

telefonikõnedele, e-

kirjadele?

Lahkumine ettevõttest.

Kuidas teenindaja

saadab kliendi ära ja

mida ta ütleb

kliendile?

Millised on peamised

kaebused, mida

kliendid esitavad?

Millised kliendid on

20

kõige „ raskemad“?

Miks? Millised on

teenindajate meelest

kõige raskemad

teenindusolukorrad?

Miks?

Kuidas lahendatakse

kaebusi?

Milliseid võimalusi

näete selle ettevõtte

teeninduse paremaks

muutmiseks? Tehke

omapoolseid

ettepanekuid.

Lävend - hinne „3“ – 1

ettevõtte hindamine

Hinne „4“ - kahe


Hinne „5“ – kolme


3 EKAP = 78 tundi




iseseisev töö 12 tundi II Õppeaasta Õpilane

Mõistab kliendikeskse


juhtimise aluseid ning

klienditeeninduse

standardi põhimõtteid

Tunneb ja rakendab

klientide nõustamise,

Õpilane




meetodeid

Käsitleb reklamatsioone ja kõrvalekaldeid,

lahendab konfliktsituatsioone vastavalt

juhendile ja põhjendab lahenduse käiku


Teenindustaseme

näiturid: tarnevõime,

tarneaeg, tarne täpsus,

tarneaja paindlikkus,

tarnepoliitika,

tarnepartii piirangud,

tarnekindlus.

Halva

klienditeeninduse

Loeng-

seminar

Juhtumi-

analüüs

Arutelu

Esitlus

Info

kogumine

Kirjalik töö

Loeng-seminar

Juhtumi-analüüs

Arutelu

Esitlus

Info kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Rollimängud

Referaat

21

kaebuste,

reklamatsioonide ja

konfliktsituatsioonide

lahendamise põhimõtteid

Rakendab omandatud

teadmisi, oskusi ja

infotehnoloogilisi

vahendeid




võõrkeeles Osaleb

meeskonnatöös ja




korrektselt

põhimõtteid, lähtuvalt ülesandest

Defineerib kvaliteedi mõiste ja nimetab

enamlevinud kvaliteedistandardeid


vormistamisel korrektset eesti ja inglise keelt

ning kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid


õppeprotsessis

tagajärjed: halb

saadavus, puudulik

tarne täpsus, klientide

võõrandumine.

Tellimuste

vastuvõtmine ja

töötlemine

Keerulised olukorrad

kliendiga ja kaebuste

käsitlemine

Teenindusmeeskonna

juhtimine,

teenindusstandardid,

telefonisuhtluse ja

meilisuhtluse

standardid

Klientide tagasiside

süsteemi loomine ja

kliendisuhete haldus,

klientide nõustamine

Veaolukorrad –

veateade

Reklamatsioonid ja

nende käsitlemine

Arvete koostamine

4 EKAP = 104 tundi





Rühmatöö

Teadmiste kontroll

III Õppeaasta Õpilane

mõistab kliendikeskse


Õpilane




Teeninduse kvaliteet

Klienditeenindus

logistikas

Klienditeenindus kui

Loeng-

seminar

Videoloeng

Juhtumi-

Loeng-seminar

Juhtumi-analüüs

Arutelu

Esitlus

22


klienditeeninduse standardi

põhimõtteid;

saab aru kvaliteedi mõistest

ja teab erinevaid

kvaliteedijuhtimise

põhimõtteid;

mõistab kliendikeskse



klienditeeninduse standardi

põhimõtteid;

saab aru kvaliteedi mõistest

ja teab erinevaid

kvaliteedijuhtimise

põhimõtteid;

rakendab omandatud

teadmisi, oskusi ja

infotehnoloogilisi

vahendeid




võõrkeeles;





korrektselt

meetodeid;

Käsitleb reklamatsioone ja kõrvalekaldeid,

lahendab konfliktsituatsioone vastavalt

juhendile ja põhjendab lahenduse käiku


põhimõtteid, lähtuvalt ülesandest;


vormistamisel korrektset eesti ja inglise

keelt ning kaasaegseid infotehnoloogilisi

vahendeid;

Annab hinnangu oma tegevusele ja

arengule õppeprotsessis

logistika oluline

protsess, (info

liikumine, infovoo

juhtimine)

Klienditeenindusega

seotud kulud

Tarnete jälgimine.

Personali koolitamine.

Kliendi vajaduste

mõistmine. ABC-

analüüs. Paindlikkus.

Klienditeeninduse

taseme parandamine ja

sellega seotud kulu.

Kuluefektiivsus.

Aja ja kvaliteedi seos.

Aja ja kulude seos.

Klienditeeninduse tase

ja mõõtmise

kriteeriumid ja

rakenduspõhimõtted.

5 EKAP = 130 tundi





analüüs

Arutelu

Esitlus

Info

kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Info kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Rollimängud

Referaat

Teadmiste kontroll

Õppemeetodid Loeng, iseseisev töö, praktiline töö, test, suuline

esitlus, enesehindamine, invervjuu,

Hindamine eristav

Mooduli hinde kujunemine 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on

saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval

23

tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev,

eesmärgipärane ja loov kasutamine;

2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud

õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida

iseloomustab väljundite eesmärgipärane

kasutamine;

3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on

saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;

4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole

saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

Õppematerjalid A.Virovere, R.Alas, J. Liigand

Organisatsioonikäitumine, Külim 2005

H.Tooman&A.Mae, Inimeselt inimesele, AVITA

1999

A.Oja, Klienditeenindus valguses ja varjus,

Äripäeva kirjastus

D.S.Reina; M.L.Reina, Usaldus ja reetmine

töökohal, Äripäeva kirjastus 2006

Daniel Coleman „ Sotsiaalne Intelligentsus” 2007

Nicky Hayes ” Sotsiaalpsühholoogia alused”

1999

Anti Kidron „ Oska olla enda psühholoog” 1997

Mattew Mc Kay Ph D jt „ Suhtlemisoskused”

2000

Logistika õpik kutsekoolidele


se-rok

24

Moodul 4- LAOTÖÖ TOIMINGUTE HALDAMINE 9 EKAP

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne

töö/iseseisev töö

tundides/praktiline töö

4 LAOTÖÖ

TOIMINGUTE

HALDAMINE

9 234 KOKKU (40 T/20 IT/ 96

PT)

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab

oskused laotööde haldamiseks




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õpilane

teab ladude

klassifikatsiooni ja nende

funktsioone ning infovoo

juhtimise põhimõtteid;

teab laotöid reguleerivaid

õigusakte ja vormistab

laotöödeks vajamineva

dokumentatsiooni

nõuetekohaselt;

tunneb laotöödeks

kasutatavaid tehnoloogiaid

ja seadmeid, tagab nende

puhtuse korra, korraldab

Õpilane

kirjeldab ladude liigitust ja eristab nende

funktsioone

selgitab infovoo juhtimise olulisust

lähtuvalt laotööde vajadusest

võtab vastu, töötleb ja edastab tellimusi,

eristades eritellimused ja -kaubad vastavalt

kehtivatele seadustele ja eeskirjadele ning

kliendikokkulepetele (nt ohtlik kaup -

tavakaup, erikaup - tavakaup, eriteenus -

tavateenus jne), kasutades


selgitab välja laotöös vajamineva

dokumentatsiooni, lähtudes tööülesandest

Ladude eesmärgid ja

liigitus,

Laotöö õiguslik alus ja

dokumentatsioon

Ladude planeerimine

Laotehnoloogia

eesmärk ja liigitus

Laotöö toimingud:

Tellimuse töötlemine

Kauba vastuvõtt

Paigutamine

hoiukohtadele,

hoiustamissüsteemid

Komplekteerimine,

40T

20IT

96PT

Loeng-

seminar

Juhtumi-

analüüs

Arutelu

Esitlus

Info

kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Meeskonna-

töö

Ettevõtte

külastus

Juhtumianalüüs

Arutelu

Esitlus

Info kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Meeskonnatöö


Omandamine läbi

küsimustiku

25

laotöid;

teab laotööga seotud riske

ja määrab riskitegurid;

rakendab omandatud

teadmisi, oskusi ja

infotehnoloogilisi

vahendeid




inglise keeles;





korrektselt

ja seadusandlusest ning koostab korrektselt

erinevaid laodokumente

(vastuvõtukinnitus, komplekteerimisleht,

pakkeleht, inventuuri lugemisleht jms)

selgitab kaupade nõuetekohast käsitsemist

ja hoiustamist laos vastavalt kauba

omadustele

valmistab ette arvestuslikud laosaldod ja

lugemislehed ja osaleb inventuuri

kokkuvõtete tegemisel, lähtudes inventuuri

korraldamise juhendist

eristab laotehnoloogiaid ja selgitab nende

kasutamisvõimalusi

kirjeldab töökoha ettevalmistamisega

seotud tegevusi laotööde haldamisel

järgib tööülesannete täitmisel tööohutuse

nõudeid ja kasutab ergonoomilisi

töövõtteid

toob näiteid mõõtevahendite kasutamise

kohta ladustamistingimuste kontrollimiseks

visualiseerib kaupade komplekteerimist

vastavalt tööülesandele, moodustades

nendest massimahuefektiivse pakkeüksuse

selgitab saadetiste turvanõudeid,

markeerimist ning saatedokumentide

nõuetekohast täitmist

visualiseerib saadetise paigutamist

veoühikule lähtuvalt tööülesandest

selgitab välja riknenud ja peatselt aeguvad

tooted, jälgides realiseerimistähtaegu,

korraldab riknenud toodete käitlemise

vastavalt tööülesandele

nimetab laotööga seotud riskid ja määrab

nende tekkepõhjused vastavalt

tööülesandele

teisaldamine,

ristlaadimine,

Pakendamine,

väljastamine

Lisaväärtustoimingud

Inventuuri eesmärk ja

läbiviimise kord

Kvaliteet ja riskid

Toiduhügieenikoolitus

Puhtus ja kord laos –

puhastusained - mis on

mustus, puhastusained,

-vahendid,

pinnakattematerjalid,

puhastusmeetodid

Referaat ja esitlus

teemal

„Laomajandus“

Lävend –

teemakohasus,

kasutatakse vähemalt 4

allikat, üks neist on

võõrkeelne.

Probleemülesanne ja

praktiline tegevus

laos- tellimuse

töötlemine ja kauba

vastuvõtt, hoiukohale

paigutamine ,

komplekteerimine,

ristlaadimine,

pakendamine,

väljastamine,

inventuur

.

26

hoiab laos korda ja puhtust vastavalt

kehtestatud nõuetele ning kasutab

laoseadmeid heaperemehelikult

kasutab tööde sooritamisel asjakohaseid

töömeetodeid, ergonoomilisi töövõtteid,

sobivaid isikukaitsevahendeid, järgides töö-

ja tuleohutuse nõudeid

sooritab ametispetsiifikast tulenevaid

lihaskonda tugevdavaid ja lõdvestavaid

harjutusi


õppeprotsessis

määrab oma tegutsemise prioriteedid,

töötab meeskonnas ja väärtustab koostööd

Lävend: töö

teostamine ja

vormistus on

korrektne.

Tundide maht: 234

Sh teooria: 70

Praktiline töö: 60

Iseseisev töö: 20

Üldained:84


Hindekriteeriumid Õpilane on osalenud vähemalt 70% auditoorsetes


vähemalt lävendile.

Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik

hindamiskriteeriumite alusel koostatud

hindamisülesanded on sooritatud lävendi tasemel

(sh praktiline töö)

Hindamismeetodid Juhtumianalüüs

Arutelu

Esitlus

Info kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Meeskonnatöö


Omandamine läbi küsimustiku

Õppematerjalid A.Tulvi, Logistika õpik kutsekoolidele, SA

Innove, 2013

27


se-rok

M.Villemi, Logistika alused, TTÜ Kirjastus, 2010

A. Tulvi, Aivar Proos „Logistika ja laondus“

Õpik

A. Tulvi „Laondus ja veokorraldus“ Töövihik


Warehouse.com)

Tõstukite ohutusjuhendid,

„Logistika ja laondus“ õppematerjal;

www.logiproff.ee

28

29

Moodul 5 - LOGISTIKATEENUSTE OSTMINE JA MÜÜMINE 20 EKAP




5 LOGISTIKATEENUST

E OSTMINE JA

MÜÜMINE

20 520 KOKKU (40 T/20 IT/ 96

PT)


teadmised logistikateenuste ostu- ja

müügiprotsessidest ning seostab neid võimalike

riskidega.

Nõuded mooduli alustamiseks Logistika alused, klienditeenindus



iseseisev töö

Õppe-

meetodid

Hindamine

II õppeaasta Õpilane

teab logistikateenuste

ostu- ja müügiprotsessi

etappe ja

sisseostuteenuste

rakendamise võimalusi

kliendi vajadustest

lähtuvalt;

kasutab kvaliteedi

mõõtmise põhimõtteid

logistikateenuste

osutamisel;

teab logistikateenuste

riske ja nende ennetamise

võimalusi;

tunneb logistikateenuste

-seminar

k-

tuur g-

ratsioon

osapoole logistika - ja müügiprotsess

Õpilane

selgitab klientide vajadused ja pakub sobiva

teenuse, lähtudes tööülesandest

koostab teenuste ostmise päringuid ja valib

pakkumiste seast sobivaima tarnija lähtuvalt

tööülesandest

koostab teenuste pakkumisi lähtuvalt

etteantud tariifidest ja nende kujundamise

põhimõtetest

kontrollib avalikest allikatest kliendi

finantstausta, et hinnata tema

krediidikõlbulikkust

arvutab logistikateenuste kvaliteeditaset,

lähtudes tööülesandest ja pakub välja

parendamise võimalusi

mõõdab etteantud parameetrite alusel

tegevusi protsessides, lähtudes kvaliteedist

Logistikateenuste

struktuur

Logistikateenuste

integratsioon

Kolmanda ja neljanda

osapoole logistika

Ostu- ja müügiprotsess

Ostu- ja

müügitegevuse

eesmärgid ja ülesanded

logistikaettevõttes

Aktiivne müük.

Personaalne müük.

Kliendikeskne müük.

Eeltöö ja kliendiga

kohtumine. Kliendi

vajaduste selgitamine.

40 T

20IT

96 PT

Loeng-

seminar

Juhtumi-

analüüs

Arutelu

Esitlus

Info

kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Ajakasutus-

plaan

Tegevuse

analüüs

Juhtumianalüüs

Esitlus

Info kogumine

Referaat

Rühmatöö

Omandamine läbi

küsimustiku

Praktiline töö

Töölehed

Teadmiste kontroll

30

lepingute koostamise

põhimõtteid;

rakendab omandatud

teadmisi, oskusi ja

infotehnoloogilisi

vahendeid



erialast terminoloogiat,

ka inglise keeles;





korrektselt

(aeg, raha, jms)

võrdleb erinevate teenuste sobivust ja tõestab

nende rakendamisest tulenevat kasu

erinevate parameetrite alusel

Esitlusmeetodid. Kasu

müümine.

Müügivastupanud,

nende ületamine ja

käsitlemine.

Müügi lõpetamine ja

müügijärgne

teenindus. Müümise

erijuhud.

Müügitegevuse

analüüs ja mõõdikud

Ostutegevus ettevõttes

Ostuprotsess

Tarnijad ja

tarnijasuhted

Tarnija suutlikkuse

hindamine

Ostuettepaneku

tegemine

Lepingud

Õiguslik alus

Ostu-müügileping

Veoleping

Ekspedeerimisleping

Lepingu sõlmimine ja

koostöö kui pikaajaline

protsess

Kvaliteet ja riskid

Transpordi-

ökonoomika

Laoteenused

Kaupade iseloomustus

ja jaotus

Eesti kaupade

nomenklatuur

31

Ostutegevuse analüüs

ja mõõdikud

Kaubandusega

tegelevate

organisatsioonid Eestis

ja muul maailmas –

Ohtlikud ja

eriotstarbelised veod

Ohtlike ainete

klassifitseerimine

Rahvusvahelised ja

siseriiklikud ohtlike

kaupade eeskirjad,

dokumendid

Veokite tähistus

Ohtlike kaupadega

pakendite ja taara

markeerimine

Tundide maht: 520

Sh teooria: 147


Iseseisev töö: 65

Üldained:208 Hindamine Eristav

Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on







kasutamine;



32



Mooduli hinde kujunemine Õpilane on osalenud vähemalt 80% auditoorsetes


vähemalt lävendile


Esitlus

Info kogumine

Referaat

Rühmatöö


Praktiline töö

Töölehed

Teadmiste kontroll

Õppematerjalid A. Tulvi, Logistika õpik kutsekoolidele, 2013



Tõnis Hintsov, Kaubavedu, 2007

Jüri Suursoo, Transpordisüsteemide logistika ja

ekspedeerimine

Ekspedeerija käsiraamat

Laomajanduse ja veokorralduse töövihik

A.Kiisler, Logistika ja tarneahela juhtimine, TTÜ

Kirjastus 2011

Eesti Kaupade Nomenklatuur 1998. Tallinn 1997

Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat Tallinn

Külim, 1998

Pajumets,I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus

Tallinn 2007

Veoohutus. Tallinn 2007

Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri. Tallinn

Maanteeamet, 1998.

Tarneklauslid INCOTERMS2000. Tallinn EMI, .

Villemi, M., Logistika alused. Tallinn TTÜ

33

Kirjastus 2008

ELEA, FIATA jt koduleheküljed internetis:

www.elea.ee, www.fiata.com

http://demo.veoportaal.ee; www.ekspedeerija.ee jt

EL tolliseadustik

Jaotusmaterjalid

VÕS-i kaubaveoleping

Pakendiseadus

EEA üldtingimused

Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri

34

Moodul 6- TRANSPORDILOGISTIKA JUHTIMINE 8 EKAP Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne



6 TRANSPORDILOGIST

IKA JUHTIMINE 8 208 KOKKU (40 T/20 IT/148

PT)


transpordilogistika olemusest ja süsteemsusest

ning rakendab omandatud teadmisi erinevates

veoprotsessides.




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

II Õppeaasta Õpilane

teab transpordilogistika

toimimise põhimõtteid,

arengut, mõju

keskkonnale ja

valdkonda reguleerivat

seadusandlust

kirjeldab veoprotsesside

põhimõtteid ja seoseid

tarneahelas

Õpilane

kirjeldab erinevate veoviiside

kasutamisvõimalusi ja arengut

valib tööülesandest lähtuvalt

veovahendi, järgides kaubasaadetistele,

veovahenditele ja reisijateveole kehtestatud

nõudeid

Vedude jaotus

Maanteeveod

Raudteeveod

Mereveod

Lennuveod

Kombineeritud veod

Posti- ja kullerveod

Taristu

Veovahendid

Transpordisüsteemid

Transpordi-

ökonoomika

Tollikorraldus

Veoviisi ja –vahendi

valik tegurid

Vedude planeerimine

ja veomarsruudi

koostamine

Tagastuslogistika

40 T

20 IT

148

PT

Loeng-

seminar

Juhtumi-

analüüs

Arutelu

Esitlus

Info

kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Ajakasutus-

plaan

Tegevuse

analüüs

Juhtumianalüüs

Esitlus

Referaat

Rühmatöö

Omandamine läbi

küsimustiku

Praktiline töö

Teadmiste kontroll

35

Veonduse õiguslik

regulatsioon ja

dokumentatsioon

Tolliprotseduurid

Vedude ja

veomarsruutide

planeerimine

Optimaalsete

veomarsruutide

koostamine

Koorma laadimine ja

kinnitamine

Veohinna arvutamine

Traspordikulusid

mõjutavad tegurid

Keskkonnasäästlik

vedude korraldamine

Ohtlike ainete

klassifitseerimine

Rahvusvahelised ja

siseriiklikud ohtlike

kaupade eeskirjad.

Veokite tähistus

Tundide maht: 208

Sh teooria: 54


Iseseisev töö: 20

Üldained:84


Hindekriteeriumid Arvestatud ehk lävend


36




Esitlus

Referaat

Rühmatöö


Praktiline töö

Teadmiste kontroll

Õppematerjalid VÕS-i kaubaveoleping

Pakendiseadus

EEA üldtingimused


LS §5 Juhi töö- ja puhkeaeg

EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr.561/2006

juhi sõdu- ja puhkeajast

CMR konventsioon

Ain Tulvi, Logistika õpik kutsekoolidele, 2013





ekspedeerimine




Kirjastus 2011



Külim, 1998


Tallinn 2007



37

Maanteeamet, 1998.



Kirjastus 2008



www.logiproff.ee jt

EL tolliseadustik

Jaotusmaterjalid

38

Moodul 7 – VARUDE JUHTIMINE 8 EKAP Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne



7 VARUDE JUHTIMINE 8 208 KOKKU (56 T/14 IT/ 60

PT)

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab varude

juhtimise üldprintsiipe erinevates logistilistes

funktsioonides

Nõuded mooduli alustamiseks Logistika alused, klienditeenindus

mooduli Õpiväljundid


iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

teab müügistatistika

kogumise põhimõtteid ja

nõudlust mõjutavaid

faktoreid ning kasutab

andmete analüüsimise

meetodeid;

loetleb ja selgitab tarnijate

valiku kriteeriumeid;

teab hinnapäringute

koostamise põhimõtteid

teostab erinevaid varude

haldamise toiminguid ja

määrab reservvarude

suurused ning optimaalsed

ostukogused

rakendab omandatud

teadmisi, oskusi ja

infotehnoloogilisi

vahendeid

klassifitseerib lähtuvalt tööülesandest

müügistatistika andmeid ja registreerib

nõudluse muutumist ajas

teeb lihtsamaid analüüse, kasutades

regulaarselt muutuvat müügistatistika

andmebaasi (ABC-XYZ analüüs)

kaardistab potentsiaalsed tarnijad, lähtudes

tööülesandest

koostab ostutellimuste päringuid ja valib

pakkumiste seast sobivaima

tarnija lähtuvalt tööülesandest

koostab ostuprognoosi, lähtudes

reservvarude suurusest ja edastab

ostutellimused vastavalt eelnevalt valitud

tarnijatele

eristab olulist ebaolulisest, määrates varude

optimaalse koguse

analüüsib oma tegevuse efektiivsust ja

otsustusvõimet õppeprotsessis

Materjalivarude

juhtimine

Varude juhtimise

eesmärgid

Nõudlus ja selle

prognoosimine

Varude tüübid

Varude juhtimise

peamised viisid

Varudega seotud kulud

Varude juhtimine laos

Varude juhtimise

parandamise

võimalused

Tarbimise analüüs

ABC-XYZ analüüs

Tarnijad ja

tarnijasuhted

Tarnijate

40 T

10

IT

40P

T

Loeng-

seminar

Juhtumi-

analüüs

Arutelu

Esitlus

Info

kogumine

Kirjalik töö

Rühmatöö

Ajakasutus-

plaan

Tegevuse

analüüs

Juhtumianalüüs

Esitlus

Info kogumine

Referaat

Rühmatöö

Omandamine läbi

küsimustiku

Praktiline töö

Teadmiste kontroll

39




inglise keeles





korrektselt


vormistamisel korrektset eesti ja inglise

keelt, erialast terminoloogiat ning

kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid


õppeprotsessis

kaardistamine

Tarnija suutlikkuse

hindamine ja valik

Ostuettepaneku

tegemine.

Transpordi-

ökonoomika

Tundide maht: 208

Sh teooria: 54


Iseseisev töö: 20

Üldained:84

Hindamine Miteeristav

Hindekriteeriumid Arvestatud ehk lävend





Esitlus

Info kogumine

Referaat

Rühmatöö


Praktiline töö

Teadmiste kontroll

Õppematerjalid A. Tulvi, Logistika õpik kutsekoolidele, 2013





ekspedeerimine



40


Kirjastus 2011



Külim, 1998


Tallinn 2007



Maanteeamet, 1998.



Kirjastus 2008



http://demo.veoportaal.ee; www.ekspedeerija.ee jt

EL tolliseadustik

Jaotusmaterjalid

VÕS-i kaubaveoleping

Pakendiseadus

EEA üldtingimused


LS §5 Juhi töö- ja puhkeaeg

EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr.561/2006

juhi sõdu- ja puhkeajast

CMR konventsioon

41

Moodul 8 – PRAKTIKA 45 EKAP




8 PRAKTIKA 45 1170 KOKKU (56 T/14 IT/ 60

PT)

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktika

käigus ettevõtte töökeskkonna ja -korraldusega,

täidab vastutustundlikult tööülesandeid,

arendades seeläbi isiksuse omadusi,

meeskonnatöö- ja kutseoskusi, mõistab

töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust.

Nõuded mooduli alustamiseks Õppija on läbinud kõik moodulid vähemalt

lävendi tasemel



iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õpilane

tunneb ettevõtte

töökorraldust, vastava

töökohaga seotud juhendeid

ja töökeskkonda

mõistab töötervishoiu ja

töö- ja keskkonnaohutuse

tähtsust

täidab korrektselt

praktikajuhendaja poolt

antud tööülesandeid,

väärtustab koostööd ning

on valmis võtma vastutust

Õpilane

selgitab ettevõtte töökorralduse põhimõtteid

ja töökohaga seotud juhendites esitatut

kirjeldab ettevõtte töökeskkonda

selle korraldust ning ettevõttes kasutatavaid

keskkonnaohutusmeetmeid

täidab juhendamisel etteantud tööülesandeid,

peab kinni tööajast ja kokkulepetest

kasutab tööülesandeid täites asjakohaseid

töömeetodeid, -vahendeid , materjale ning

erialaseid teadmisi

tuleb toime erinevates situatsioonides ja

meeskondades

Ettevõtte

töökorralduse juhend

Ettevõtte

töötervishoiu-töö- ja

keskkonnaohutuse

juhend

Individuaalsed

praktikaülesanded

Praktikaaruande

koostamise juhend

40 T

10

IT

40P

T

Ajakasutus-

plaan

Tegevuse

analüüs

Praktiline tegevus

töökeskkonnas

42

eriolukordades

teostab erinevaid

laotöötoiminguid, lähtudes

varalise vastutuse

üldpõhimõtetest

rakendab tööülesannete

sooritamisel kliendikeskse

teeninduse põhiprintsiipe,

kasutades selleks erinevaid

suhtlemise meetodeid

analüüsib ennast tööalaselt

ning dokumenteerib,

vormistab ja esitleb tehtud

tööd nõuetekohaselt

teostab saadetiste vastuvõtmist ja

hoiukohtadele paigutamist

komplekteerib ja pakib saadetised ,

arvestades komplekteerimise meetodeid,

pakkimise ja markeerimise nõudeid

väljastab juhendamisel saadetised

viib juhendamisel läbi inventuuri ning

selgitab välja saldovahede tekkimise

põhjused

hoiab lao ja -seadmete puhtust ning korda

kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid,

ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid

kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja

–protsesse

koostab ja esitab nõuetekohaselt täidetud

praktika dokumentatsiooni õigeaegselt ning

annab hinnangu läbitud praktikale

Hindamine Eristav








kasutamine;





Mooduli hinde kujunemine Ettevõtte juhendaja hindab, õpilase teadmiste ja

oskuste vastavus eriala kompetentsidele

Praktika aruande kaitsmine

Hindamismeetodid Praktiline tegevus töökeskkonnas

43

Õppematerjalid Rakvere Ametikooli dokumentatsioon

www.rak.edu.ee

Praktikaettevõtte kodulehekülg

ÜLDÕPINGUTE MOODULID

KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP

MOODULI RAKENDUSKAVA Mooduli nr. 1 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP

Keel ja kirjandus 4 õn/6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt

kui ka kirjalikult.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonna õppeainetega: eesti keel ja kirjandus; vene keel ja

kirjandus (õpperühmas, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt või täielikult vene keeles) Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli õpiväljundid Õppija:

1. Väljendab ennast õppekeeles nii suuliselt kui ka kirjalikult selgelt, eesmärgipäraselt, suhtlussituatsioonile sobivalt ja

kirjakeele norme järgides. 2. Koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt

hinnates (tarbetekstid, arutlus, kirjalik kokkuvõte, reklaamtekstid, juhendid).

3. Loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi

seoseid. 4. Valib ja hindab kriitiliselt infoallikaid ja neis esitatud teavet, kasutab saadud infot oma tekstides ja igapäevaelus. 5. Väärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohaga

6. Tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost , seostab seda ajastu ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega 7. Arutleb teemakohaselt ja põhjendatult loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal.

Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppija: 1. Väljendab ennast õppekeeles nii

suuliselt kui ka kirjalikult selgelt,

Õppija:

Kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile

44

suhtlussituatsioonile sobivalt ja

kirjakeele norme järgides.

Eristab kõne-ja kirjakeelt

Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate

Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides 2. Koostab eri liiki tekste, kasutades

alustekstidena nii teabe- ja

ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid

neid kriitiliselt hinnates (tarbetekstid,

arutlus, kirjalik kokkuvõte,

reklaamtekstid, juhendid).

Nimetab teksti üldtunnused

Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile

Kasutab tarbetekstides ametlikku stiili

Kirjutab alusteksti põhjal arutluse

Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi

Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides

Põhjendab infoallika valikut


Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega

Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

3. Loeb ja mõistab sidumata tekste

(tabel, graafik, diagramm), hindab

neis esitatud infot, teeb järeldusi ja

loob uusi seoseid.

Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja vastab esitatud küsimustele


Nimetab infootsingu võimalusi


Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus

Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid




4. Valib ja hindab kriitiliselt

infoallikaid ja neis esitatud teavet,

kasutab saadud infot oma tekstides ja

igapäevaelus.

Nimetab infootsingu võimalusi


Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus

Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides






45

5. Väärtustab lugemist, suhestab

loetut iseendaga ja tänapäeva

elunähtustega, oma kodukohaga

Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi





6. Tõlgendab ja analüüsib

kirjandusteost , seostab seda ajastu

ühiskondlike ja kultuuriliste

sündmustega

7.Arutleb teemakohaselt ja

põhjendatult loetud, vaadatud või

kuulatud teksti põhjal.

Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi

Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi

Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust

Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid





Teemad, alateemad, mahud, sh

iseseisev töö (vt ka lisa 1: Teemad, mis peituvad

aktiivsete tegusõnade taga)

KEEL JA ÜHISKOND, KEEL SUHTLUS- JA TUNNETUSVAHENDINA (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgi-

süsteemide ühendamine tekstis Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Kirjakeel ja kõnekeel. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused. Asjalik-

kus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Võrgusuhtluse keelevalikud. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Keele kasutusvaldkondade tüüpilised vead. Kunst ja keel. Ilukirjandus. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Ilukirjandusliku teksti eripära. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. Sõnavara rikastamise võimalused. MEEDIA JA MÕJUTAMINE (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Meediateksti tunnused. Reklaami erandlik keelekasutus. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine. Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus).

46

Sotsiaalmeedia – kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused. Sihtgruppidest lähtuvalt tähtsamad meediakanalid Eestis: meediakanali eesmärk, info edastamise eesmärk, teemade

skaala, peamised teemad, info edestamisviis, argumenteerimine ja demagoogia meediakanalites. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. Sõnavara rikastamise võimalused. FUNKTSIONAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Seotud ja sidumata tekstid (nimestikud, tabelid, graafikud...). Teksti ülesehitus ja selle sidusus. Lõigu ülesanne. Lihtsamad tarbetekstid. Teabeotsing. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Arvustamine. Arutleva teksti kirjutamine alusteksti põhjal. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. Kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Loomevargus ehk plagiaat. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid. Lause-

ja lõiguviited; viitekirje. Vormistamine. Oma teksti toimetamine ja pealkirjastamine. Tüüpilised stiilivead. Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. ILUKIRJANDUS KUI KUNST (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Kirjandusküsimuste käsitlemisel kasutatakse õpetaja ja õpilaste valikul erinevate autorite teoseid nii maailmakirjandusest

kui eesti kirjandusest. Ilukirjanduse põhiliigid. Kirjandusvoolud. Kirjandusteose ja lugeja suhe. Lugejaoskused: teadlik lugeja ja tema isiklik elukogemus, põlvkondlik ja sotsiaal-

kultuuriline kuuluvus. Ilukirjandusstiil ja poeetika. Proosateksti analüüs ja tõlgendamine. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Lemmikraamat Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine.

Õppemeetodid Rollimängud sobiva keelekasutuse leidmiseks, keelelise etiketi kasutamiseks, mõistekaart, ajurünnak, videoklippide

võrdlus, loeng, õpimapi koostamine, loovtööd ja – harjutused, rollis kirjutamine, kirjandustekstist lähtuvad aktiiv- ja

loovülesanded, rühma- ja paaristöö, väitlus, pressikonverents, alustekstil põhinev kirjutamine, praktilised harjutused,

mudelkirjutamine, enesekontrolliga ülesanded, õppekäik, lugemispäevik, lavastused jt õpilast aktiveerivad ja arendavad

meetodid, mida õpetaja õpiväljundite saavutamiseks kohaseks peab.

47

Hindamine (Vt lisa 2:

komplekshindamisülesande näide)

Kasutatakse nii eristavat kui mitteeristavat hindamist. Mitteeristavalt hinnatakse tööprotsessi osi (nö eeldustegevused,

kujundav hindamine) ja eristavalt erinevaid õpiväljundeid kontrollivaid kompleksülesandeid (praktiline töö, analüüs,

eneseanalüüs, aruanne, esitlus, probleemi lahendamine (juhtumi analüüs), intervjuu, õpimapp, projekt, struktureeritud

kirjalik töö ehk kt, tk või test, referaat, essee jne). Teema hinde võib määrata kas kõiki teema õpiväljundeid kontrolliv

kompleksülesanne (nö arvestus), millele pääsemise eelduseks on mitteeristavate hinnetega kaardistatud eelduspanus, või

vähemalt kolme kompleksülesande koondhinne. (1) Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval

tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi

tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse

taset järgmiselt:

1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite

iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite

eesmärgipärane kasutamine;

3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;

4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. (2) Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda

ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi

tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.

Mooduli hinde kujunemine Moodulit hinnatakse eristavalt. Hinne moodustub 4 teema koondhinde keskmisena. Kooli lõpetamiseks on vaja sooritada ka

osaoskuste eksam, mida hinnatakse eristavalt. Õppematerjalid Õpikud (M. Ehala „Eesti keele struktuur“, „Eesti kirjakeel“, „Kirjutamise kunst“; A. Kilgi ja V. Maanso „Keeleviit“; M.

Hennoste „Täna kirjutame kirjandit“, E. Priimägi, A. Kivimäe „Teksti vastuvõtt ja tekstiloome“ – uuenenud eesti keele

riigieksami materjalid; M. Rebane „Maailmakirjandus kutseõppeasutustele“, „Eesti kirjandus kutseõppeasutustele“, M.

Hennoste „Eesti kirjandus tekstides“ 1. ja 2. osa jt), keelekäsiraamatud, ÕS, e-kursused, jaotusmaterjalid, autentsed

materjalid…

LISA 1:

Teemad, mis peituvad järgmiste aktiivsete tegusõnade taga:

Vormistab

Ametikiri, erialased dokumendid, referaat, essee, viitamine, arvutikiri (tühiku tähtsus, side- ja mõttekriips, , funktsioonid jms), struktureerimine, õigekiri, lauseõpetus,

tarbetekstid …

Kirjeldab, selgitab, toob näiteid

Sõnavara, analoogia, õigekiri, lauseõpetus, tekstiloome, omadussõnade võrdlusastmed, seostamine eluga, dokumentatsioon, avalik esinemine …

48

Koostab

Juhendi jms vormistamise nõuded, CV, avaldus, motivatsioonikiri, praktikaaruanne, õigekorjareeglid, lauseõpetus, stiil, tekstiliigid …

Leiab infot

Tähestiku tundmine, küsimuste püstitamine, kuidas otsida, kuidas leitut struktureerida, kuidas viidata, referaat, funktsionaalne lugemisoskus, kriitiline suhtumine

infoallikatesse …

Iseloomustab, selgitab

Analoogia, allegooria, avalik esinemine, sõnavara, lauseõpetus, tekstiõpetus (töö tekstidega), õigekiri, erialane sõnavara, stiil, olulise ja ebaolulise eristamine, analüüs, seoste

loomine, kirjeldamine, omadussõna, metafoor, detail …

Tunneb ära

Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, mõisted, profiili tundmine, enda vead ja nende parandamine, stiil, erinevad tekstid ja nende omapära (rakendab suuliselt ja

kirjalikult), arutlus (toob väite kinnituseks näiteid) …

Analüüsib, võrdleb

Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, refereerimine, omadussõnade võrdlusastmed, tekstiõpetus, lauseõpetus, arutlus, õigekiri …

Suhtleb

Telefonisuhtlus, kehakeel, meedia, keele eri tasandid, sõnavara, ametlik suhtlus, avalik esinemine, viisakusvormelid, pöördumine, stiil, enesekehtestamine, argumenteerimine,

demagoogia vältimine …

Defineerib

Sõnavara, lauseõpetus, võõrsõnad, teatmeteosed, otsingusüsteemid …

LISA 2:

Hindamisülesanne: projekt „Tekstide ringkäik“

Ülesanne hõlmab hindamiskriteeriume: 1–9

Projekti hindamiskriteeriumid:

projektis osalejad on lugenud üht eesti või maailmakirjanduse väärtteost, mis on alustekstiks nt filmile, ooperile, teatrilavastusele, näitusele jne

projektis osalejad oskavad loetud teksti põhjal vastata küsimustele, põhjendada oma seisukohti, arutleda teose probleemide üle ning leida sobivaid näiteid tekstist, et

oma väiteid toetada

osalejad on kogunud erinevatest teabeallikatest infot alusteksti tõlgenduste kohta ja hinnanud andmete kogumise käigus kriitiliselt allikate usaldatavust

uurimistulemused on vormistatud korrektses kirjakeeles slaididel

ettekande slaidid sisaldavad ülevaatlikke ja sisukaid tabeleid ning graafikuid, mis kajastavad kõiki uurimuse olulisi arvandmeid (millistes piirkondades ja perioodidel

lavastatud, esiartistid, lavastajad-režissöörid, publikumenu, lavastuste või etenduste arv jne)

slaidid on korrektselt vormistatud

iga osaleja on pidanud lühikese ettekande, kus ta on tutvustanud oma panust projekti ja olulisemaid uurimistulemusi

49

Õpetamis- ja õppemeetodid:

sobiva teose valimine (teos, mille kohta on olemas tõlgendus: film, ooper, teatrilavastus, näitus jne)

teose lugemine kodus ja analüüs tunnis rühmatööna (küsimused teose põhiidee ja teemade avamiseks, diskussioon, väitlus vm)

uurimus: info kogumine (kes, kus ja millal on teost lavastanud/teinud sellest filmi, kes on mänginud peaosa, teisi kandvaid rolle, kes on olnud lavastuse või filmi

kunstnik, milline on olnud lavakujundus või võttepaik jne). Leida erinevaid aspekte, mida uurida. Õpilased koguvad infot, analüüsivad seda ja vormistavad saadud tu-

lemused slaididel.

Ettekande koostamine kogutud andmete ja tulemuste tutvustamiseks (sh slaidid graafikute ja võrdlevate arvandmetega: millistel perioodidel on tekst olnud populaar-

ne, millised teatrid on võtnud kavva, mitu korda iga lavastamise puhul on mängitud, palju on kogunud vaatajaid, millistes riikides on lavastatud, linastunud jne)

Aktiivne kuulamine ja küsimuste esitamine

Konstruktiivse tagasiside andmine esinejale

Projekt koosneb kolmest osast:

1. Teose analüüs – mitteeristav hindamine

2. Uurimuse läbiviimine, info kogumine ja töötlemine - mitteeristav hindamine

3. Ettekanne – eristav hindamine

50

VÕÕRKEEL 4,5 EKAP MOODULI RAKENDUSKAVA

Mooduli nr. 2 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP

Võõrkeel 3 õn/4,5 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva

keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga

Nõuded mooduli alustamiseks Omab 3 taset Mooduli õpiväljundid Õppija:

1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates

mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti

2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga

3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab

võõrkeeleõpet elukestva õppega

4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel

5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks

vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppija: 1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses

nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana;

esitab ja kaitseb erinevates

mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma

seisukohti

Õppija:

Kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt

Esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes

Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel)

Kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkonda-

des

2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma

võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja

kogemusi seoses valitud erialaga

Tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast

Koostab oma kooli (lühi) tutvustuse

Põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks

Hindab oma võõrkeeleoskuse taset

51

3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks

endale sobivaid võõrkeele õppimise

strateegiaid ja teabeallikaid, seostab

võõrkeeleõpet elukestva õppega

Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust

Põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppega

Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust

Hindab oma võõrkeeleoskuse taset

4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste

elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab

nendega võõrkeeles suhtlemisel

Võrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja -norme Arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga

Tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta

5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul

kandideerimise rahvusvahelistest

võimalustest; koostab tööleasumiseks

vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid

Kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles

Tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi Koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi, arvestab sihtmaa eri-

päraga

Sooritab näidistööintervjuu Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisev töö

1. MINA JA MAAILM 1,23+0.27EKAP (32 T+8 I tundi)

1.1 Mina ja eakaaslased – kutseõppurid (12T+3 I)

4 T Enda ja oma kaaslase tutvustus

4 T Mina isiksusena teiste seas

4 T Kooli ja õpitavate erilade tutvustus

3 I Kirjaliku enesetutvustuse koostamine 1.2. Mina ja Eesti (10 T+2 I)

4 T Eestit iseloomustavad faktid

4 T Ajalugu, kultuur, traditsioonid

2 T Eestlane versus muud rahvad

2 I Referaat ühest Eesti vaatamisväärsusest või olulisest sündmusest Eesti kultuuriloos 1.3. Erinevad inimesed ja rahvad (10 T+2 I)

6 T Antud keeli kõnelevad maad (riiklus, sümboolika, geograafiline asend, loodus, kliima, vaatamisväärsu-

sed, sündmused, tuntud inimesed)

4 T Maailma maad ja traditsioonid (erinevused ja sarnasused)

2 I Koostab inglise keelt emakeelena kõnelevate riikide koondtabeli

2. KESKKOND JA TEHNOLOOGIA 1.23+0,27EKAP (32 T+7 I tundi) 2.1. Mina ja keskkond (12 T+3 I)

4h Keskkonnakaitse probleemid Eestis ja maailmas

52

4h Tervislikud eluviisid (toitumine, liikumine)

4h Ebatervislikud eluviisid (suits, alkohol, narkootikumid, kuritegevus)

3h I Keskkonna probleemid läbi oma eriala 2.2. Keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus ja suhtluskeskkonnad (10 T+2 I)

4 T Erinevad teabeallikad info otsimiseks (internet, sõnastik)

2 T Keeletaseme analüüs, Europass

2 T Kaasaegsed suhtluskeskkonnad, eelised, puudused, ohud

2 T + 2 I Oma suhtluskeskkonna kirjeldamine, selle plussid ja miinused 2.3. Erinevad leiutised ja kaasaegsed tehnoloogilised saavutused Eestis ja maailmas (10 T+2 I)

4 T Erinevad leiutised inimkonna arengus

6 T Leiutised ja nende kirjeldamine lähtudes erialast

2 I PowerPointi esitlus

3. HARIDUS JA TÖÖ 1.23+0.27EKAP (32 T+ 7 I tundi) 3.1. Mina õppijana (14+3)

6 T Haridussüsteem, õppimisvõimalused, kutsevalik

6 T Edasiõppimisvõimalused välismaal, s.h. EL maades

2 T Elukestev õpe ja selle tähtsus

3 I Eneseanalüüs õppijana

3.2. Mina tööturul (18+4)

6 T Ametid ja nende kirjeldamine

4 T Töö- ja karjäärivõimalused Eestis ja mujal

4 T Tööle siirdumiseks vajalike dokumentide koostamine ja vormistamine

4 T Tööintervjuu

4 I Praktika aruande koostamine ja vormistamine Õppemeetodid Tervikmoodulis kasutatakse järgmisi õppemeetodeid: lugemis- ja/või kuulamisülesande täitmine juhendi alusel;

intervjuu/dialoog; vestlus; rühmatöö (poster v. powerpoint); õppekäik; video v. filmi vaatamine; arutelu; õpimapi

koostamine; viktoriinid ja ristsõnad; essee; aruanne; ajurünnak; rollimängud; uurimuslik töö; töölehtede täitmine,

internetiotsing; testid; eneseanalüüs; küsimuste koostamine/vastamine Hindamine Moodulis kasutatakse eristavat hindamist.

Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda

ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite

saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. Numbrilise hindega

väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:

1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab

53

väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite


3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;

4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Hindamisele määratud suulised ja kirjalikud kirjeldused,, suulised ja kirjalikud harjutused, dialoogide koostamised,

küsimuste koostamised ja küsimustele vastamised, ettekannete esildised, tarbekirjade koostamine ja täitmine, Power

Pointi esitlused, intervjuud, praktika aruannete kaitsmised, erinevad tööd tekstidega (lugemine, tõlkimine, kuulamine,

kirjutamine)

Mooduli hinde kujunemine Mooduli hindamine on eristav. Teadmisi ja oskusi hinnatakse protsessihinnetega ja moodul lõpeb kokkuvõtliku

hindega, mis on õpiprotsessi hinnete kaalutud keskmine hinne Mooduli lõpphinne kujuneb igapäevase õppetöö jooksvatest hinnetest ja iseseisvate tööde hinnetest.

Õppematerjalid Õpik Come Along + töövihik, Test Your English Vocabulary, Increase Your Vocabulary, paljundatud materjalid,

Internet, Good Grammar Book, English Grammar in Use, PowerPoint materjalid A.Metsa “Sinu vestluskaaslane“,1 ja 2 osad, K. Allikmetas „Kohtumised“ 1 ja 2 osad, E.Raud „Vene keel minu sõber

ja kaaslane“ 1 ja 2 osad, N. Zamkovaja “Mitmepalgeline Venemaa“, sõnastikud, internet

54

MATEMAATIKA 5 EKAP

MOODULI RAKENDUSKAVA


Matemaatika 3 õn/5 EKAP

Mooduli eesmärk

Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt

toimetulekuks. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava matemaatika valdkonnaga.

Nõuded mooduli alustamiseks Põhiharidus

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi

uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahen-

damisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepära-

sust 2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab

aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest

3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab

nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi

ning oskusi

4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,

väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt

kui kirjalikult

5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tege-

vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel

● Sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja

vajalikud seosed ja valemid

● Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teostab vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust

● Kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseks

● Teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta lähtuvalt igapäevaelust

● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka Internetis leiduvaid teabeallikaid

● Leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info

● Koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses

● Nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid

● Arvutab protsente ja promille

● Kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi

● Esitab matemaatiliste sümbolite ja valemite sisu tavakeeles

● Esitab tavakeelse teksti matemaatiliste sümbolite ja valemite abil

● Valib ja kasutab kirjalike ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja ma-

55

temaatilisi sümboleid

● Kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks

● Kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel

● Eristab olulist ebaolulisest

● Teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente

● Selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide ja laenudega seotud riske

● Arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid

● Teisendab enamkasutatavaid valuutasid

● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste

kohta

Teema Arvutamine õpiväljundid

Teema Arvutamine hindamiskriteeriumid


uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete la-

hendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste

tõepärasust

● Arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutiga, eristab ja teisendab murde, rakendab tehete järjekorda

● Sõnastab vajadusel tekstülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused

toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid

● Ümardab arve etteantud täpsuseni.

● Otsustab tulemuse tõepärasuse üle, lähtuvalt igapäevaelust ja ligikaudse arvutamise reeglitest.

2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning

saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise

viisidest

● Täiendab lahenduskäiku vajadusel joonisega/skeemiga, teostab vajalikud arvutused, vormistab la-

henduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust.

3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasu-

tab nende õppimisel oma matemaatikaalaseid

teadmisi ning oskusi

● Väljendub matemaatilist keelt kasutades õigesti. ● Kasutab kirjalikke ülesandeid lahendades õigesti matemaatilisi sümboleid.


väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuli-

selt kui kirjalikult

● Väljendub matemaatilist keelt kasutades õigesti.

● Kasutab kirjalikke ülesandeid lahendades õigesti matemaatilisi sümboleid.

● Teemad ja alateemad

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisev töö Arvutamine 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

56

● Tehted ratsionaalarvudega; arvuhulgad (naturaalarvud N, täisarvud Z, ratsionaalarvud Q, irratsio-

naalarvud I, reaalarvud R). ● Ümardamine.

● Arvu absoluutväärtus (mõiste ja geomeetriline tähendus). ● Täisarvulise, negatiivse ja ratsionaalarvulise astendajaga aste (arvu juur). Tehted astmetega. Arvu

kümme astmed. Arvu standardkuju. Arvutamine taskuarvutiga. ●

ühendi ja ühisosa kohta, graafiline kujutamine). ● Elulise sisuga tekstülesanded. (raha igapäevane kasutamine, pere eelarve, vahemaad, majapida-

mine jms).

Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, õpimapp, iseseisev töö

Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestustöö, mille käigus hinnatakse kogu teemat arvutamine

Hindamine eristav

„3“ Arvutab reaalarvudega õigesti peast, kirjalikult või

taskuarvutiga. Teostab tehted õiges järjekorras. Ümardab arve etteantud täpsuseni. Lahendab konspekti(õpiku, käsiraamatu vms)/näidete

abil elulisi tekstülesandeid

„4“ Lahendab iseseisvalt elulisi sõnalisi tüüpülesandeid

„5“ Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi

tekstülesandeid ja vormistab korrektse

lahenduskäigu

Teema Mõõtühikud õpiväljundid Teema Mõõtühikud hindamiskriteeriumid




sust

● Võrdleb erinevaid mõõtühikutega väljendatud suurusi. ● Esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust (aja planeerimine, säästlik tarbimine, isikliku

eelarve koostamine)

2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab

aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui Internetis leiduvaid teabeallikaid.



ning oskusi

● Teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid.

57


vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust (aja planeerimine, säästlik tarbimine, isikliku

eelarve koostamine)


Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Mõõtühikud 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Mõõtühikute vahelised seosed, teisendamine.

● Elulise sisuga tekstülesanded. • ühikute teisendamine teabeallikate kasutamisega (elulistes ülesannetes SI-süsteemiväliste

mõõtühikute SI-süsteemi ühikuteks teisendamine) • ühikute teisendamise harjutusülesanded (rühmatöö, paaristöö) • interaktiivsed testid (koostatud MS Exceli, Wirise või mõne muu programmiga, kohe tagasisidet

andvad töölehed) • näitlikustamine (pinna, mahu jms ühikutevahelistest seostest, näitlikke jooniseid võivad õpilased ka

ise koostada) • kodune kontrolltöö (vilumuse tagamiseks ja tööharjumuse kujundamiseks) õppimisoskuse

arendamiseks

Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö

Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Kodune kontrolltöö

Hindamine Eristav

Teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid. Esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust

Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne kontrolltöö

Hindamine Eristav

„3“ Teisendab etteantud pikkus-, raskus- pindala, ruumala,

mahu, aja- ja rahaühikuid lubatud eksimisega 10%.

„4“ Teisendab tekstülesannetes mõõtühikuid vastavalt teksti

sisule

„5“ Koostab ja lahendab elulisi mõõtühikute

teisendamist nõudvaid tekstülesandeid

Teema Avaldised. Võrrandid ja võrratused

õpiväljundid Teema Avaldised. Võrrandid ja võrratused hindamiskriteeriumid

58




sust

● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme tekstülesannete lahendamisel.

● Leiab tekstülesandest olulised andmed.

● Vajadusel koostab joonise või skeemi.

● Teostab vajalikud arvutused, otsustab tulemuse tõepärasuse üle lähtuvalt igapäevaelust.



ning oskusi

● Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu ning ruutude vahe valemit.

● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme.

● Avaldab valemist otsitava suuruse



kui kirjalikult

● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme

● Rakendab ruutvõrrandi lahendivalemit.

● Lahendab lineaarvõrratusi ja lineaarvõrratuste süsteeme.


Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Avaldised. Võrrandid ja võrratused 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. ● Võrre. Võrdeline jaotamine. Valemite teisendamine.

● Võrdeline suurendamine ja vähendamine (mõõtkava, plaan). ● Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi-süsteem. ● Arvtelje erinevad piirkonnad. ● Lineaarvõrratuse mõiste ja omadused ja lahendamine. Lineaarvõrratuste süsteem. ● Elulise sisuga tekstülesanded.


Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestustöö

Hindamine Eristav

59

„3“ Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu

ning ruutude vahe valemit, lahendab lihtsamaid

lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme ning

normaalkujulisi ruutvõrrandeid . Lahendab lihtsamaid lineaarvõrratusi. Elulisi tüüpülesandeid lahendab konspekti/näidete

abil.

„4“ Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid

kasutades. Lahendab lineaarvõrrandeid ja

lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid. Lahendab lineaarvõrratusi ja võrratusesüsteeme. Saab aru tekstist. Lahendab iseseisvalt elulisi tüüpülesandeid,

vormistab korrektse lahenduskäigu. Sõnastab vastuse.

„5“ Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid

kasutades. Lahendab lineaarvõrrandeid ja

lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid . Lahendab lineaarvõrratusi ja

võrratusesüsteeme. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi

tekstülesandeid, vormistab korrektse

lahenduskäigu.

Teema Protsent õpiväljundid Teema Protsent hindamiskriteeriumid




sust

● Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonise või skeemiga.

● Teostab vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu.

● Kontrollib lahenduskäigu õigsust.



ning oskusi

● Arvutab protsenti ja promilli, vajadusel kasutab analoogiat.



kui kirjalikult

● Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonise või skeemiga.


Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Protsent 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Osa ja tervik, protsent, promill. ● Elulise sisuga tekstülesanded.

60


Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestuslik töö

Hindamine Eristav

„3“ Arvutab protsenti (osa) tervikust. Arvutab tervikut protsendimäära (osamäära) ja osa

kaudu. Leiab, mitu protsenti üks suurus moodustab teisest. Arvutab promilli (nt. alkoholisisaldust veres) Vormistab korrektselt lahenduskäigu.

„4“ Lahendab kolme tehtega elulisi protsentülesandeid

(näiteks niiskusekadu, lahuse ülesanded, suuruste

muutumise ülesanded). Vormistab korrektselt lahenduskäigu.

„5“ Lahendab iseseisvalt ja loovalt vähemalt

kolme tehtega elulisi protsentülesandeid.

Vormistab korrektselt lahenduskäigu.

Vajadusel põhjendab saadud tulemust. Valib erinevate võimaluste vahel

ökonoomsema lahenduskäigu.

Teema Majandusmatemaatika elemendid õpiväljundid Teema Majandusmatemaatika elemendid hindamiskriteeriumid




sust

● Arvutab käibemaksu, kauba hinna käibemaksuga ja ilma ning hinnamuutusi.

● Arvutab bruto- ja netopalka, sellega kaasnevaid makse, mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid

ja kulusid.


aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Teisendab valuutasid.

● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks internetis leiduvaid teabeallikaid, laenukalkulaatoreid infotehno-

loogilise pädevuse arendamiseks.

● Leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info.



ning oskusi

● Teisendab valuutasid.



kui kirjalikult

● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, esitab / toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise

võimalustest.


vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Arvutab liht- ja liitintressi, hoiuse suurust ja laenu kulukust.

● Kirjeldab laenudega seotud riske.

● Arvutab käibemaksu, kauba hinna käibemaksuga ja ilma ning hinnamuutusi.

61

● Arvutab bruto- ja netopalka, sellega kaasnevaid makse, mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid

ja kulusid.

● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, esitab / toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise

võimalustest.

Teemad ja alateemad

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Majandusmatemaatika elemendid 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Raha ja valuuta. ● Liht-ja liitintress. Laen ja hoiustamine, laenu tagasimakse-graafik. ● Palk ja kehtivad maksud ● töövõtjale ja tööandjale. Käibemaks, hind käibemaksuga ja käibemaksuta. Hinnamuutused (soo-

dushind, hinnatõus jt).

● Diagrammide lugemine.


Hindamine Eristav

„3“ Teisendab erinevaid valuutasid. Kasutab sellekohaseid

teabematerjale. Arvutab liht- ja liitintressi. Arvutab

käibemaksu ja kauba jaehinda, hinnamuutusi. Teeb vahet neto- ja brutopalgal, teab palgaga kaasnevaid

makse. Kasutab palgakalkulaatoreid internetis. Selgitab laenudega seotud riske, arutleb säästmise

vajalikkuse ja kiirlaenude üle. Teeb vahet erinevatel diagrammidel, suudab lugeda neilt

andmeid. Õpetaja abiga

„4“ Lisaks hinde „3“ hindamiskriteeriumile. Loeb tekstis, tabelist, jooniselt vajaliku info, analüüsib

seda ja teeb järeldusi. Teeb excelis diagramme. Konspekti abiga

„5“ Lisaks hinde „3“ ja „4“ hindamiskriteeriumile. Kasutab infotehnoloogilisi vahendeid

ülesannete lahendamisel. Oskab

probleemülesandeid lahendada ja neid ise

püstitada. Julgeb avalikult esineda ja oma

seisukohta kaitsta. Iseseisvalt

Teema Tõenäosusteooria ja statistika õpiväljundid Teema Tõenäosusteooria ja statistika hindamiskriteeriumid




sust

● Eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust.

● Arvutab sündmuse tõenäosust.

● Teab ja kasutab matemaatilise statistika elemente.

62


aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal (õpik, käsiraamat, leksikon, ja muu) kui Internetis

leiduvaid teabeallikaid.

● Loeb ja koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid, diagramme õpitud materjali ulatuses.



ning oskusi

● Loeb ja koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid, diagramme õpitud materjali ulatuses.

● Teab ja kasutab matemaatilise statistika elemente.



kui kirjalikult

● Eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust.


vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Teab ja kasutab matemaatilise statistika elemente.

Teemad ja alateemad

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Tõenäosusteooria ja statistika 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Sündmuse tõenäosus, tõenäosuse summa ja korrutis (sh tõenäosus loteriis ja hasartmängudes). ● Statistika põhimõisted ja arvkarakteristikud. Statistiline ja variatsioonirida, sagedustabel ja suhte-

line sagedus, diagrammid keskväärtus, kaalutud keskmine, mediaan, mood, maksimaalne ning

minimaalne element, standardhälve.

● Statistiliste andmete kogumine, süstematiseerimine, statistiline andmetöötlus.

Iseseisev töö Iseseisvaks tööks on sinu poolt valitud tunnuse uurimustöö ja selle esitlus klassis.


Hindamine Õpiväljundite saavutamise taset hinnatakse järgnevalt:

1. Kontrolltöö „Tõenäosusteooria” sisaldab ainekavas kirjeldatud näidetele baseeruvaid ülesandeid.

Hinnatakse eristavalt. Hinde osakaal 30% kokkuvõtvast hindest. 2. Kontrolltöö „Statistika” on õpiväljundite saavutamise taset kontrolliv test. Hinnatakse eristavalt.

Hinde osakaal 30% kokkuvõtvast hindest.

3. Iseseisvad tööd hinnatakse eristavalt ja nad moodustavad kokku 20% kokkuvõtvast hindest. 4. Essee „Loteriide ja hasartmängude mängimisega seotud riskidest” hinnatakse mitteeristavalt. 5. Ülesannete kirjalikud lahendused ja osalemine foorumites hinnatakse mitteeristavalt.

„3“ „4“ „5“

63

õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja

“Statistika” näidisülesandeid ja on esitanud statistika

uurimustöö. Selgitab loteriide ja hasartmängudega seotud riske

õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja

“Statistika” näidetele baseeruvaid ülesandeid. Õpilane

on esitlenud oma iseseisvat uurimustööd klassis,

kirjutanud essee loteriide ja hasartmängudega seotud

riskidest ja osalenud aruteludes.

õpilane lahendab “Tõenäosusteooria” ja

“Statistika” teooriale baseeruvaid, kuid

loogilist mõtlemist ja järeldusoskust nõudvaid

probleemülesandeid ; on esitlenud oma

iseseisvat uurimistööd klassis ja saanud hea või

väga hea hinnangu osaliseks. Õpilane on

esitlenud esseed “Loteriide ja hasartmängudega

seotud riskidest” ja võtnud aktiivselt osa

aruteludest klassis või foorumites.

Teema Jooned tasandil õpiväljundid

Teema Jooned tasandil hindamiskriteeriumid




sust

● Kujutab vektorit tasandil (sh summavektorit).

● Arvutab lõigu ja vektori pikkuse.

● Joonestab sirge antud võrrandi järgi.

● Seostab joone (sirge, parabool, ringjoon) võrrandit graafikuga ja vastupidi.


aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Joonestab sirge antud võrrandi järgi.




ning oskusi

● Kujutab vektorit tasandil (sh summavektorit).



kui kirjalikult



Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Jooned tasandil 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Punkti asukoha määramine tasandil. ● Lõigu pikkus, kahe punkti vaheline kaugus, vektori mõiste ja tähistamine, vektori pikkus, null-

vektor, ühikvektor, vastandvektor, vektorite geomeetriline liitmine. ● Sirge, parabooli ja ringjoone võrrandid. ● Sirge joonestamine võrrandi järgi.

64


Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestustöö

Hindamine Eristav

„3“ Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti

koordinaatide järgi. Arvutab vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Joonestab võrrandi järgi sirge tasandil. Tunneb antud võrrandi järgi joone kuju (sirge parabool,

ringjoon)


koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp- punkti

koordinaatide järgi, vektori pikkust vektori

koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt. Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab konspekti abil sirge võrrandi, kui sirge on

antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks.


koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate, vektori algus- ja

lõpp- punkti koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp-

punkti koordinaatide järgi, vektori pikkust

vektori koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt. Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab sirge võrrandi, kui sirge on antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks, võrrandiks tõusu ja

algordinaadi järgi.

Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Praktiline töö: jooned igapäevaelus- foto ja sellelt joonte leidmine

Fotolt on leitud ja fotole joonestatud vähemalt kolm joont.

Teema Trigonomeetria õpiväljundid

Teema Trigonomeetria hindamiskriteeriumid




sust

● Kasutab Pythagorase teoreemi ja trigonomeetriliste funktsioonide definitsioone täisnurkse kolmnur-

ga lahendamisel

● Esitab tõepärased vastused lähtudes igapäevaelust.

2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab ● Leiab tekstist vajalikud andmed, teeb joonise.

65

aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest



ning oskusi

● Leiab elulistes ülesannetes Pythagorase teoreemi ja täisnurkse kolmnurga trigonomeetria abil puudu-

vaid kujundi mõõtmeid ja nurkade suurusi



kui kirjalikult

● Kasutab sisust ja joonisest lähtuvaid õigeid tähiseid ja neile vastavaid valemeid, teostab vajalikud

arvutused, vormistab lahenduskäigu.


vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Leiab elulistes ülesannetes Pythagorase teoreemi ja täisnurkse kolmnurga trigonomeetria abil puudu-

vaid kujundi mõõtmeid ja nurkade suurusi

Teemad ja alateemad

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Trigonomeetria 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Pythagorase teoreem. Teravnurga siinus, koosinus, tangens. Täisnurkse kolmnurga lahendamine.

● Elulise sisuga tekstülesanded.


Hindamine

„3“ Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed,

valemid ja vastuse) lahendada konspekti/näidete abil

(elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi

seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid.

„4“ Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed,

valemid ja vastuse) lahendada (elulisi) ülesandeid

kasutades valemikaarti. Liigitab tasandilisi kujundeid, oskab valemikaardi abil

leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja

pindala valemeid. Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.

„5“ Lahendab iseseisvalt (abimaterjale kasutamata)

elulisi ülesandeid trigonomeetriateadmisi

rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid

lähtuvalt igapäevaelust. Liigitab tasandilisi kujundeid ja teab

elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja

pindala valemeid. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi

tekstülesandeid ja vormistab korrektse

lahenduskäigu.

Teema Planimeetria õpiväljundid Teema Planimeetria hindamiskriteeriumid



● Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala

66


sust valemeid

● Teeb ülesande lahendusest õige kujundi joonise.

● Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.


aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala

valemeid



ning oskusi

● Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala

valemeid

● Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.



kui kirjalikult

● Kirjutab vajalikud andmed ja valemid.

● Vajadusel teisendab ühikud, teeb arvutused, vormistab lahenduskäigu


vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Lahendab elulisi ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid

vastuseid lähtuvalt igapäevaelust


Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Planimeetria 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Tasapinnaliste geomeetriliste kujundite (kolmnurk, ruut, ristkülik, rööpkülik, romb, trapets, kor-

rapärane kuusnurk, ring) elemendid, ümbermõõdud ja pindalad.



Hindamine

„3“ Õpilane teeb tasapinnaliste kujundite joonised ja

lahendab antud andmetega kujundi pindala ja

ümbermõõdu. Va romb, trapets või valemite lehe abil

kõik kujundid

„4“ Õpilane teisendab ühikud ja vormistab lahenduskäigu

korrektselt. Trigonomeetria valemikaardi abiga.

„5“ Õpilane teeb tasapinnaliste kujundite joonised

ja arvutab kujundite pindala ja ümbermõõdu.

Lahendab loovalt elulisi ülesandeid

trigonomeetria - ja planimeetriateadmisi

rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid

lähtuvalt igapäevaelust.

67

Teema Stereomeetria õpiväljundid Teema Stereomeetria hindamiskriteeriumid




sust

● Liigitab ruumilisi kujundeid,

● Kirjutab vajalikud andmed ja valemid.

● Vajadusel teisendab ühikud, teeb arvutused, vormistab lahenduskäigu.

● Lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades, annab

vastuse lähtudes igapäevaelust.


aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Teeb joonise.



ning oskusi

● Lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades, annab




kui kirjalikult

● Vajadusel teisendab ühikud, teeb arvutused, vormistab lahenduskäigu.


vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades, annab



Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Stereomeetria 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Püstprisma, korrapärase püramiidi, silindri, koonuse ja kera (sfääri) elemendid, pindalad ja ruum-

ala.


Õppemeetodid Ajurünnak või test (teooria tundmine), loeng, õpiring (ülesannete lahendamine), praktiline töö

programmiga Geogebra, praktiline töö (püramiidi jt kehade voltimine või valmistamine), iseseisev töö

(foto ja sellel hulktahuka ja pöördkeha esiletoomine programmiga Geogebra või muude

joonestamisvahenditega; esitlemine)

Hindamine Hindamise eelduseks on tunnitööde sooritatus. Kontrolltöö (eristav) ja iseseisev töö (mitteeristav)

„3“ õppija lahendab näidisülesannete tasemel elulisi

„4“ õppija lahendab näidisülesannete tasemel elulisi

„5“ õppija lahendab elulisi stereomeetria

68

stereomeetria ülesandeid valemite lehe abi, teeb joonis,

vajadusel teisendab mõõtühikuid, annab vastuse lähtudes

igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab mõnele

esitatud küsimusele

stereomeetria ülesandeid, teeb joonis, vajadusel

teisendab mõõtühikuid, esitab vastuse lähtudes

igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab esitatud

küsimustele

ülesandeid, esitab põhjaliku lahenduskäigu,

teeb joonis, vajadusel teisendab mõõtühikuid,

annab vastuse lähtudes igapäevaelust, suudab

hinnata vastuse õigsust. Esitleb iseseisva töö

mis on sooritatud programmiga geogebra ja

vastab kõigile esitatud küsimustele

Mooduli hinde kujunemine Eristav hindamine. Mooduli hinne kujuneb teemade kaalutud keskmistest hinnetest. Eristava hindamise

puhul on tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastavalt (kõikide teemade konspekt on

olemas, lahendatud on iseseisvad ülesanded, kõik ülesanded on lahendatud) või seda ületaval tasemel ja

seda väljendatakse hinnetega „3“, „4“ või „5“ ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine

läveni tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2“. Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:

1) hinne „5“ – „väga hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida ise-

loomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

2) hinne „4“ – „hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid ületaval tasemel, mida iseloomustab väl-

jundite eesmärgipärane kasutamine;

3) hinne „3“ - „rahuldav“ – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid läveni tasemel;

4) hinne „2“ - „puudulik“ – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid läveni tasemel.

Iseseisev töö: õpimapp, mis sisaldab teemade konspekte, näidisülesandeid, iseseisvalt lahendatud ülesandeid, õpimapi

analüüsi etteantud vormil

Õppematerjalid Õpetajate poolt koostatud materjalid.

69

LOODUSAINED 6 EKAP MOODULI RAKENDUSKAVA


Loodusained 4 õn/6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu

põhimõtteid.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna ainetega: bioloogia, geograafia, keemia, füüsika

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli õpiväljundid Õppija:

1. Mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära, saab aru mudelite tähtsusest reaalsete objektide kirjeldamisel

2. Mõtestab ja kasutab loodusainetes omandatud teadmisi keskkonnas toimuvate nähtuste selgitamisel ja väärtustamisel

ning igapäevaelu probleemide lahendamisel

3. Mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste mõju looduskeskkonnale ja inimesele. Saab aru ümbritseva keskkonna mõjust

inimese tervisele

4. Leiab iseseisvalt usaldusväärset loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete lahendamisel

Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

Õppija:

1. Mõistab loodusainete

omavahelisi seoseid ja

eripära, saab aru

mudelite tähtsusest

reaalsete objektide

kirjeldamisel

Õppija:

Kirjeldab Maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid

Kirjeldab Maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseid

Kirjeldab abiootiliste tegurite toimet organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid aineringe

Kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut (eristab rakutüüpe)

Iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi

Kirjeldab mehaanika nähtusi ja kasutab selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid

Lahendab ja vormistab erinevaid ülesandeid ja kasutab selleks korrektselt mõõtühikuid

Kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi nähtusi ja nendevahelisi seoseid

Iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi

Kirjeldab õigete füüsikaliste suurustega ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja kadumise nähtusi

Kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsust

Kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ai-

70

nete omaduste selgitamisel

Iseloomustab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga

Võrdleb erinevate piirkondade kliimat, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid

Võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi

Koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid

Kasutab õigesti mõõtühikute süsteeme

Kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega antud ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad suu-

rused

Teostab õigesti arvutused, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt

Selgitab loodusainete omavahelist seotust ja erinevusi, kasutades õpitud mõisteid loodusnähtuste kirjeldamisel

2. Mõtestab ja kasutab

loodusainetes omandatud

teadmisi keskkonnas

toimuvate nähtuste

selgitamisel ja

väärtustamisel ning

igapäevaelu probleemide

lahendamisel

Kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu tagamiseks

Selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid

Selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi

Kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale.

3. Mõistab teaduse ja

tehnoloogia saavutuste

mõju looduskeskkonnale

ja inimesele. Saab aru

ümbritseva keskkonna

mõjust inimese tervisele

Nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid

Kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest

Võrdleb erinevaid eetilis- moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust

Nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme

Selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme

Kirjeldab inimese arengut ja tervisliku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või looduskeskkonnast

Kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme

4. Leiab iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja kasutab

seda erinevate ülesannete

lahendamisel

Kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ai-

nete omaduste selgitamisel

Kasutab erinevaid teabeallikaid loodusteaduslike ülesannete ja probleemide lahendamisel

Analüüsib erinevate infoallikate usaldusväärsust

Teemad, alateemad, UNIVERSUM JA SELLE KUJUNEMINE- 1.0 EKAP

71

mahud, sh iseseisev töö

(26 =20t T + 6t IS)

Teema1: Maakera kui süsteem -6t T

- Maa teke, areng ja geoloogiline ajaskaala

- Maa sfäärid

Teema 2: Universumi evolutsioon- 2t T

- Evolutsiooniteooriate põhiseisukohad. Mikro- ja makroevolutsioon

Teema 3: Astronoomia- 2t T+ 2t IS

Teema 4:Kehad, nende mõõtmed, mõõtühikute süsteemid ja teisendamised (16t = 12t T + 4t IS)

- Liikumine ja selle mõõtmine. Taustsüsteemid - 4t T

- Vastasmõjud- 4t T + 2t IS

- Jõud, mass ja energia- 4t T + 2t IS

MIKROMAAILM JA AINE EHITUS- 2,3 EKAP (60t)

Aatomi ja molekuli ehitus ja mudelid-

1 EKAP (26t= 20t T+6t IS)

Teema 1: Keemilised elemendid Maal

- keemiliste elementide levik erinevates Maa sfäärides- 2t T

Teema 2: Keemiline side

- kovalentne side, iooniline side, metalliline side, vesinikside- 2t T

Teema 3: Anorgaanilised aineklassid

- oksiidid, alused, happed, soolad- valemite ja nimetuste koostamine- 4t T + 2t IS

Teema 4: Metallid, mittemetallid

- metalliaatomi ehituse eripära, keemilised

omadused, füüsikalised omadused- 4t T

- mittemetalliaatomi ehituse eripära, tähtsamate mittemetallide omadused- 4t T + 4t IS

Teema 5: Ülesannete lahendamine- 4t T

Mikromaailma ehitus- 1,3 EKAP (34t= 26t T + 8t IS)

Teema 1: Ideaalse gaasi olekuvõrrand, ülesannete lahendamine- 4t T +2t IS

Teema 2: Planetaarne aatomimudel, elementaarosakesed 2t T+2t IS

Teema 3: Elektrostaatika, elektrinähtused

- Elektrostaatika nähtus, ülesannete lahendamine- 4t T+2t IS

- Alalisvool, vahelduvvool, magnetism, ülesannete lahendamine- 10t T+ 4t IS

72

Teema 4: Optika

- Geomeetrilise optika põhiseadused, ülesannete lahendamine- 6t T + 2t IS

ORGANISM KUI TERVIK- 1,7 EKAP (44t)

Orgaanilised ained eluslooduses

Organismide keemiline koostis-

1EKAP ( 26t=20t T+ 6t IS)

Teema 1: Orgaaniliste ainete eripära ja struktuur- 4t T + 2t IS

Teema 2: Süsivesinikud, oksüdeerumine, põlemisülesanded- 4t T+ 2t IS

Teema 3: Polümeerid- 2t T

Teema 4: Hüdroksüülrühma sisaldavad orgaanilised ühendid- 4t T + 2t IS

Teema 5: Karbonüülühendid:

- aldehüüdid, ketoonid- 2t T

- karboküülhapped, rasvad - 2t T

- aminohapped, valgud, nukleiinhapped- 2t T

Biomolekulide tähtsus eluslooduses -0,2 EKAP ( 4t T)

Teema 1: Toiduainete toiteväärtus, lisaained ning tervislikkuse seos koostisega- 2t T

Teema 2: Organismide energiavajadus -2t T

Organismide ehitus ja talitlus- 0,5 EKAP

14t = 10t T + 4t IS

Teema 1: Rakkude ehitus ja talitlus-2t T

Teema 2: Organismide aine- ja energiavahetus-2t T

Teema 3: Paljunemine ja areng- 2t T +2t IS

Teema 4: Pärilikkus, inimene kui tervikorganism – 4t T+ 2t IS

LOODUSTEADUSTE RAKENDUSVÕIMALUSI- 0,5 EKAP

Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses 14t = 10t T + 4t IS

Teema 1: Geeni- ja biotehnoloogia, transgeensed organismid- 2t T + 2t IS

Teema 2: Nanotehnoloogia ja kaasaegne materjaliteadus. Bioenergeetika- 2t T

Teema 3: Nakkushaigused ja nende vältimine- 2t T

Teema 4: Organismi kahjustavad ained. Alused, happed ja soolad igapäevaelus 4t T + 2t IS

73

KESKKOND JA KESKKONNAKAITSE- 0,5 EKAP (12t)

Majanduskeskkond- 0,25 EKAP (6t= 4t T +2t IS)

Teema 1: Globaliseerumine ja globaalsed keskkonnaprobleemid- 4t T +2t IS

Elukeskkond, selle süsteemid ning kaitse –

0,25 EKAP 6t = 4t T + 2t IS

Teema 1: Ökoloogilised tegurid sh organismide omavahelised suhted, ökosüsteemid- 2 t T

Teema 2:Looduskaitse- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad ning rahvusvaheline koostöö, liikide hävimist põhjustavad

tegurid- 2t T+ 2 t IS

Õppemeetodid Loeng, rühmatöö, referaat, praktiline töö, iseseisev töö.

Hindamine Hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamist.

Õppija:

- oskab kasutada teabe saamiseks erinevaid infoallikaid

- oskab lahendada erinevaid ülesandeid kasutades selleks korrektselt mõõtühikuid ja vormistab korrektse lahenduse

- tunneb universumi ehitust ja evolutsiooni

- teab kehadega seotud füüsika põhiseadusi

- tunneb aine makro- ja mikroehitust

- tunneb organismide keemist koostist, ehitust ja talitlust.

- teab loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses

- teab tähtsamaid globaalprobleeme ning oskab analüüsida nende toimet ja vähendamise võimalusi.

Kõigide teemade puhul tuleb saada positiivne tulemus, mis vastab lävendikriteeriumidele.

Arvestatud” ehk lävend:

Õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel.

Piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse

sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda

väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.

UNIVERSUM JA SELLE KUJUNEMINE

Teema 1+2. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Universumi ja Maa teke ja areng, Evolutsioon

Teema 3. Referaat etteantud teemal

74

Teema 4. Struktureeritud kirjalik töö (test) nr1- liikumine, taustsüsteemid, vastastikmõjud., ülesanne.

Struktureeritud kirjalik töö (test) nr2- Jõud, mass, energia, ülesanne.

MIKROMAAILM JA AINE EHITUS

Aatomi ja molekuli ehitus ja mudelid

Teema 2. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ühendis oleva keemilise sideme määramine. Omaduste

ennustamine keemilise sideme järgi.

Teema 3. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Anorgaaniliste ühendite nimetuste ja valemite koostamine.

Teema 4. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Metallide ja mittemetallide ja nende ühendite omadused.

Referaat.

Teema 5. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ülesannete lahendamine.

Mikromaailma ehitus

Teema 1: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ideaalse gaasi olekuvõrrand, ülesande lahendamine.

Teema 2: Referaat etteantud teemal

Teema 3: Struktureeritud kirjalik töö (test). Elektrostaatika, alalis- ja vahelduvvool, magnetism. ülesande lahendamine.

Teema 4: Struktureeritud kirjalik töö (test). Geomeetrilise optika põhiseadused, ülesannete lahendamine.

ORGANISM KUI TERVIK

Orgaanilised ained eluslooduses

Organismide keemiline koostis

Teema 1: Esitlus rühmatööna.

Teema 2: Struktureeritud kirjalik töö (test). Süsivesinike ehitus, nomenklatuur, põlemisülesanne.

Teema 3,4: Struktureeritud kirjalik töö (test). Polümeerid. hüroksüühendid.

Teema 5: Struktureeritud kirjalik töö (test). Karbonüülühendid, nende esindajate omadused ja tähtsus.

Biomolekulide tähtsus eluslooduses

Teema 1+2: Struktureeritud kirjalik töö (test). Toiduainete toiteväärtus, lisaained, tervislikkuse seos koostisega,

organismide energiavajadus

Organismide ehitus ja talitlus

75

Teema 1+2: Struktureeritud kirjalik töö (test). Rakkude ehitus ja talitlus, organismide aine- ja energiavahetus.

Teema 3+4: Struktureeritud kirjalik töö (test). Paljunemine ja areng, pärilikkus.

LOODUSTEADUSTE RAKENDUSVÕIMALUSI

Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses

Teema 1: Struktureeritud kirjalik töö (test). Geeni- ja biotehnoloogia, transgeensed organismid.

Teema 4: Rühmatöö esitlusega

KESKKOND JA KESKKONNAKAITSE

Majanduskeskkond

Teema 1: Referaat etteantud teemal

Elukeskkond, selle süsteemid ning kaitse

Teema 1: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ökoloogilised tegurid, ökosüsteemid.

Teema 2: Referaat etteantud teeemal koos esitlusega.

Mooduli hinde

kujunemine

Kõiki hindamismeetodeid hinnatakse mitteeristavalt ning kõigi puhul tuleb saada positiivne tulemus, mis vastab

lävendikriteeriumidele.

Õppematerjalid http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=88u7#euni_repository_10895

Keemia õpik kutsekoolidele

Keemia töövihik kutsekoolidele

Füüsika õpik kutsekoolidele

Füüsika töövihik kutsekoolidele

Keemia X klass

Keemia XI klass

Bioloogia õpik gümnaasiumile I, II, III, IV osa

Maailma ühiskonnageograafia õpik gümnaasiumile I, II osa

76

SOTSIAALAINED 7 EKAP

MOODULI RAKENDUSKAVA


Sotsiaalained 4,2 õn/7 EKAP

Mooduli eesmärk Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid

seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest, ning

toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena

Seos gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna

õppeainetega: ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, inimgeograafia

Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad


1. Omab adekvaatset enesehinnangut ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja tervisetead-

liku inimese kujunemist

2. Omab arusaama esinevatest nähtustest, protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ning nende seostest ja vas-

tastikusest mõjust

3. Mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia ja selle kaitsmise tähtsust ning jätkusuutliku arengu

vajalikkust, aktsepteerides erinevusi

4. Hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vas-

tutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu

5. On Eesti Vabariigile lojaalne kodanik


Õppija:

1. Omab adekvaatset enesehin-

nangut ning teadmisi, oskusi ja

hoiakuid, mis toetavad tervik-

liku ja terviseteadliku inimese

kujunemist

Õppija:

Analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja ko-

hustusest ühiskonnas

Analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus

Nimetab ja kirjeldab terviseriske ning vigastusi, reageerimist nendele ja ennetamise võimalusi

Tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning kasutades treeningu-

77

järgselt taastumist soodustavaid harjutusi

Määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti

2. Omab arusaama esinevatest

nähtustest, protsessidest ja

konfliktidest ühiskonnas ning

nende seostest ja vastastikusest

mõjust

Selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust

Määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid sündmused muinasajast tänapäevani, ja paigutab tähtsamad

Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo konteksti

Toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste

kohta

Põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust

Analüüsib teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse

Analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist

ja soolis-vanuselist struktuuri

3. Mõistab kultuurilise mitmeke-

sisuse ning demokraatia ja sel-

le kaitsmise tähtsust ning jät-

kusuutliku arengu vajalikkust,

aktsepteerides erinevusi

Selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis, valitsemiskor-

ralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi

Arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel

Iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel

Selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs

Kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse

Tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega

riike

4. Hindab üldinimlikke väärtusi,

nagu vabadus, inimväärikus,

võrdõiguslikkus, ausus, hooli-

vus, sallivus, vastutustunne,

õiglus, isamaalisus ning lugu-

pidamine enda, teiste ja kesk-

konna vastu

Kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust

Demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning teostab juhendamisel relvaohutuse

kontrolli ning kustutab tulekolde

Kasutab teabeallikaid sh geograafilisi-, topograafilisi ja poliitilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks

Selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähtsuse tähenduse muutumist 20.-21.

sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel

Kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid

78

5. On Eesti Vabariigile lojaalne

kodanik Selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna

Orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid

Nimetab erinevaid julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile, ning selgitab nende maandamise võimalusi


iseseisev töö

AJALUGU 1,5 EKAP (39 t = 34 T +5I)

Teema: Eesti ajaloo pöördepunktid

2 T: Muinasaeg (elukorralduse areng)

2 T: Vana-Liivimaa (keskaegne Eesti, muudatused talupoegade olukorras)

2 T: Liivi sõda, Põhjasõda (poliitilised ja majanduslikud tagajärjed)

4 T: Ärkamisaeg (rahvusluse teke ja küpsemine)

4 T: Vabadussõda ja Eesti iseseisvus

2 T: Eesti II maailmasõjas (poliitilised, sotsiaalsed keerdkäigud)

2 T: Eesti NSV (totalitarismi mõju, majanduslik-poliitiline elukorraldus)

2 T: Eesti taasiseseisvumine

Teema: Muutused maailmas 20. sajandil ja 21. sajandi algul

3 T: I maailmasõda

3 T: II maailmasõda

2 T: Külm sõda (kujunemine ja tunnused)

2 T: NATO (tekkimine, ülesanded)

2 T: NSVL lagunemine (kriis kommunistlikus maailmas)

2 T: Pingekolded maailmas

5 I: Mooduli lõputöö

ÜHISKONNAÕPETUS 1,5 EKAP (39 t = 32 T+ 7 I)

Teema: Riigi toimimine

6 T: Ühiskonna struktuur ja kujunemine

Ühiskonnamudelid.

Rahvas ja riik.

79

Võimude lahusus.

8 T: Riigi tunnused ja vormid

Demokraatia vs diktatuur

Kodakondsus

Õigusriik.

Põhiseadus ja seadusandlus.

Seadusandlik võim.

4 T: Ideoloogiad ja neid esindavad erakonnad

Eesti erakonnad vasak-parem skaalal ning nende peamised vaated

6 T: Valitsemise erinevad tasandid

Täidesaatev võim.

Eesti Vabariigi president.

Kohtuvõim ja korrakaitse

Kohalikud omavalitsused

8 T: Rahvusvaheline koostöö ja julgeolek

Eesti ja tähtsamad rahvusvahelised

koostööorganisatsioonid (EL, EN,NATO, ÜRO, WTO).

Globaalprobleemid ja välispoliitika. Humanitaarõigus.

Inimõigused ja nende kaitse rahvusvahelisel tasandil.


INIMESEÕPETUS 1,4 EKAP (36 t = 32 T + 4 I)

Perekond ja suhted

2 T

perekonna ajalugu

perekonnavormid perekonna ülesanded

Seksuaalsuhted

2 T

lühi- ja pikaajaline suhe

80

püsisuhete loomine ja säilitamine

Turvaline seksuaalkäitumine

3 T

seksuaalsuhted ja turvaline seksuaalne käitumine

terviseriskid seksuaalsuhetes

enesehinnang ja seksuaalsuhted

Abielu

2 T

pulmatavad

perekonnaseadus

Laps ja vanem

8 T

pereplaneerimine

vanemate kasvatusstiil kui lapse enesehinnangut kujundav faktor

lapse areng

kiindumussuhe ja vanemate roll selle kujunemisel.

Kodu ja perekonnaelu

15 T

kodu ja selle loomine

pereliikmete vajadused ja väärtused

sallivus suhetes

rollide jaotumine peres

perekonna eelarve

töötus

lahkhelid peres ja nende lahendamise võimalused

lahutus

lein ja toimetulek sellega

perekonna tähtsus inimese elus, põlvkondadevaheline side, hoolitsus oma vanemate eest


81

INIMGEOGRAAFIA 1,3 EKAP (34 t = 30 T + 4 I)

o 2 T: Teema: Ühiskonna areng (agraarühiskond, industriaalühiskond, infoühiskond)

o 1 T: Arengumaa

o 1 T: Arenenud riik

o 2 T: Üleilmastumine

o 8 T: Rahvastik ja asustus

demograafia

rahvastiku paiknemine ja tihedus

rahvastiku struktuur

demograafiline üleminek

sündimus, suremus, iive

rahvastiku püramiid

migratsioon

rahvastikupoliitika

asustuse areng

linnastumine

linnade areng, vanimad linnad

2 T: Majandussüsteemid

2 T: Majanduse struktuur (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne sektor)

2 T: Tootmist mõjutavad tegurid

2 T: Kõrgtehnoloogiline tootmine

2 T: Rahvusvaheline firma

2 T: Geograafiline tööjaotus

2 T: Rahvusvaheline kaubandus

2 T: Jätkusuutlik areng


KEHALINE KASVATUS 1,3EKAP (34 t = 32T+ 2 I)

Kergejõustik (6 T+1 I)

82

sprindi tehnika

kaugushüpe, kaugushüppe tehnika

kuulitõuge ja kuulitõuke tehnika

visked heited ja nende tehnika

aeroobne- ja anaeroobne vastupidavus

kergejõustiku võistlusmäärustiku tundmine ja kohtunikuna tegutsemine

Sportmängud (10 T+1 I)

korvpalli tehnika ja taktika

korvpallimäng

jalgpalli tehnika ja taktika

jalgpallimäng

erinevad sportmängude tutvumine

korvpalli ja jalgpalli võistlusmäärustiku tundmine ning kohtunikuna tegutsemine

Võimlemine (6 T)

rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutused erinevatele lihasgruppidele

akrobaatika

harjutused vahenditega

tantsud, võimlemiskavad

ergonoomika

koordinatsiooniharjutuse ettevalmistus ja sooritus

Talialad (6 T)

suusatamise (uisutamise) tehnika täiustamine

suusavarustuse valik ja hooldamine

tutvustab ühte enda poolt valitud talispordiala tehnikat ja reegleid

Rekreaktiivsed liikumisharrastused (4 T)

kepikõnd

matkamine

orienteerumismäng

osalemine ühel rekreatiivsel rahvaspordiüritusel

83

Õppemeetodid Loeng, avatud loeng, arutelu, töölehed, meediapõhised uurimised ja analüüsid, grupitööd. Õppefilmid ja nende

analüüsid, artiklite kokkuvõtted ja analüüsid, mõistekaartide ja esitluste koostamine, ettekanded.

Probleemülesannete lahendamine, põhjus-tagajärg seoste analüüs, kontrolltööd, töö kaardiga, skeemide ja

diagrammide tegemine, ajalooliste sündmuste või tegelaste taasesitamine, allikakriitilise lugemisoskuse

omandamine.

Kehalise kasvatuse tundides domineerivaks meetodiks praktiline tegevus, lisaks kasutame: aktiivset loengut,

vestlust, diskussiooni, esitlust

Hindamine Inimeseõpetus, inimgeograafia:

Eristav hindamine

Hindamismeetodid:

Uurimistöö või analüüsi koostamine, ettekande koostamine koos esitlusega, pere eelarve koostamine, erinevate

internetiallikate abil töölehtede täitmine.

Ajalugu, ühiskonnaõpetus:

Eristava ja kujundava hindamise kasutamine. Kujundavat hindamist kasutatakse õpilase poolt ettevalmistatud

ülesannete toetamisel (arvamused, esseed, rollilahendused). Eristav hindamine on kasutusel testide,

tunnikontrollide, kontrolltööde puhul.

Õpiväljundite saavutamist väljendatakse numbriliselt:

- Hinne „5“ – õpilane on omandanud ettenähtud mahus aine materjali, oskab seda interpreteerida, on iseseis-

valt ja loovalt lahendanud ettenähtud ülesanded, on osa võtnud koolivälistest konkurssidest, orienteerub

ajaloosündmustes ja poliitikas.

- Hinne „4“ - õpilane on omandanud ettenähtud mahus aine materjali, on iseseisvalt ja loovalt lahendanud et-

tenähtud ülesanded, orienteerub ajaloosündmustes ja poliitikas.

- Hinne „3“ – õpilane on omandanud ettenähtud mahus aine materjali, oma tegevuses jõudnud lävendi tase-

meni.

- Hinne „2“ – õpilane ei ole omandanud aine materjali täies mahus, ei ole täitnud ettenähtud ülesandeid, ei

ole saavutanud lävendi taset.

Kehaline kasvatus;

Kasutatakse eristavat hindamist. Eristava hindamise puhul on tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi

tasemele vastavalt või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3“, „4“ või „5“ ning ebapiisavaks

tulemuseks õpiväljundite saavutamine läveni tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2“.

Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:

84

5) hinne „5“ – „väga hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab

väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

6) hinne „4“ – „hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite


7) hinne „3“ - „rahuldav“ – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid läveni tasemel;

8) hinne „2“ - „puudulik“ – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid läveni tasemel.

Hindamisele määratud kehaliste harjutuste või testide sooritamine, praktiline tegevus, suulised ja kirjalikud

kirjeldused, küsimustele vastamised

Mooduli hinde kujunemine Mooduli hindamine on eristav. Teadmisi ja oskusi hinnatakse protsessihinnetega ja moodul lõpeb kokkuvõtliku

hindega, mis on õpiprotsessi hinnete kaalutud keskmine hinne.

Mooduli lõpphinne kujuneb igapäevase õppetöö jooksvatest hinnetest ja iseseisvate tööde hinnetest.

25% mooduli hindest moodustab iseseisvate tööde tundidest ettevalmistatud kõiki mooduli aineid ühendav

lõputöö.

Õppematerjalid Gümnaasiumi perekonnaõpetuse õpik. Tallinn 2007

Õpetaja poolt koostatud töölehed (seksuaalkasvatus, perekonnafunktsioonid ja ajalugu, enesehinnangu

kujunemine), erinevad enesetundmist hõlbustavad testid, artiklite kogumikud ja juhendmaterjalid,

perekonnaseadus. Õppefilmid .

„Tervise treening“ Jalak, R.(2007) Tallinn;

„Kooliolümpiamängude käsiraamat“ (2007) Tallinn;

„Mängima“ (2006) Kirjastus E-Info;

„Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult…“ Pantšenko,V. (2005);

„Tervete laste tegus algus“, Stephen, J.Virgilio. (2007), Odamees OÜ;

www.eok.ee – olümpialiikumine ja sportlased;

www.trimm.ee – tervisliku liikumisega seotud portaal.

Vahtre, L. Eesti ajalugu gümnaasiumile. 2004. Eesti Vabariigi Põhiseadus, õpetaja koostatud Power Pointid,

töölehed, teemakohased artiklid ajakirjandusest, dokumentaalfilmid, Eesti ajaloo e-õpiku (kirjastus Maurus)

lisamaterjalid.

H. Raudla, K. Kroon, T. Viik "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" I ja II osa.

Atlased, kaardid, kontuurkaardid.

Ü. Liiber. Geograafia õpik gümnaasiumile.

85

KUNSTIAINED 1,5 EKAP

MOODULI RAKENDUSKAVA Mooduli nr. 6 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP

Kunstiained: kunst ja

muusika

1 õn/1,5 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija kasutab kunsti- ja muusikaalaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi

tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna õppeainetega: muusika, kunst



1. Eristab näidete alusel kunstiliike ja muusikažanreid

2. Tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika olulisi teoseid ning seostab neid ajalooga

3. Tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid

4. Analüüsib oma suhet kultuuriga ja loomingulisust läbi vahetu kogemuse

5. Kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks

6. Väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse


Õppija:

1. Eristab näidete alusel

kunstiliike ja muusikažanreid

Õppija:

Uurib ja kirjeldab enda poolt valitud kunsti ja muusika teoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta

Määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel

2. Tunneb maailma ning Eesti

kunsti ja muusika olulisi teoseid

ning seostab neid ajalooga

Võrdleb näidete alusel erinevate kunstiliikide ja muusikažanride emotsionaalset mõju

Uurib ja kirjeldab enda poolt valitud kunsti ja muusika teoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta

Asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet oma ajaga ja teiste auto-

ritega

3. Tutvustab Eesti kunsti ja

muusika eripära ja tähtteoseid

Võrdleb näidete alusel erinevate kunstiliikide ja muusikažanride emotsionaalset mõju

Asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet oma ajaga ja teiste auto-

ritega

86

4. Analüüsib oma suhet kultuuriga

ja loomingulisust läbi vahetu

kogemuse

Mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut ja kir-

jeldab selle emotsionaalset mõju endale

5. Kasutab kunsti ja muusikat

elukvaliteedi tõstmiseks ja

isiksuse arendamiseks

Mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut ja kir-

jeldab selle emotsionaalset mõju endale

6. Väljendab ennast läbi praktilise

tegevuse

Koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3 muusikateost)

Põhjendab oma kunsti- ja muusikavalikuid

Kirjeldab kogetud kunstielamust ja/või omaloomingu eelistusi


iseseisev töö KUNST 0,75 EKAP (20 T=16 T+4 I)

4T Antiikaeg ja keskaeg

Egiptus, Vana-Kreeka, Vana- Rooma

Kunstiroll vanadel kultuurrahvastel.

Ajastu kultuurilooline taust.

Gooti stiili arhitektuuri tunnused. Tallinna vanalinn. Eesti kirikud.

4T Renessanss ja barokk

Uuenenud inimese maailmapilt, trükipressi leiutamine, maade-avastused. Arhitektuur.

Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnikud:

Leonardo da Vinci, Raffael, Michelangelo.

2 I Esitlus virtuaalkeskkonnas:

valib Eesti lemmikautorid ja –teosed, valikute põhjendamine ja võrdlemine

4T Klassitsism ja romantism Arhitektuuri põhitunnuste tuletamine antiikkultuurist.

4T 19. ja 20. sajand

Uuendused maalikunstis. Seosed nüüdiskunstiga.

Ülevaade ajastu muusikastiilidest ja –kunstivooludest: impressionism, ekspressionism, juugend. Olulisemad

kunstnikud.

2 I Kavandab ajatelje ja märgib teljele erinevad ajastud ning kunsti- ja muusikateosed ning autorid

MUUSIKA 0,75 EKAP (20 T=18 T+2 I)

1 T Vanaaja muusika rollid

Võrdlus muusika rollidega tänapäeval.

87

3 T Antiik- ja keskaeg Ajastu kultuurilooline taust, muusikaelu põhiomadused ja rollid ajastus.

4 T Renessanss ja barokk Ajastu kultuurilooline taust, muusikaelu põhiomadused ja rollid ajastus. Heliloojad ja märgilised teosed.

Stilistilised seosed kujutava kunsti ja arhitektuuriga.

2 T Klassitsism ja romantism Ajastu kultuurilooline taust, muusikaelu põhiomadused ja rollid ajastus. Heliloojad ja märgilised teosed.

Stilistilised seosed kujutava kunsti ja arhitektuuriga.

1 I Referaat klassitsismi ajastu heliloojast

2 T 20nes sajand Ülevaade ajastu kultuuriloolisest taustast ning uutest muusikastiilidest ja vooludest (impressionism,

ekspressionism, juugend, minimalism)

2 T Eesti muusika Kultuurilooline taust läbi sajandite (soome-ugri rahvaste rändest taasiseseisvunud Eestini). Vanem ja uuem

rahvalaul. Muusikaelu elavnemine 19. Sajandil. Professionaalse heliloomingu teke ja areng.

Võimalusel õppekäik helilooja või muusikuga seotud paika (muuseumisse)

1 I Omaloominguline regilaul

4 T Populaarkultuur

Popkultuuri teke, areng, mõju ja tähendused; praktiline tegevus: populaarsete laulude laulmine, võimalusel

õppekäik popkultuuriga seotud paika (näiteks Ringhäälingu muuseum, või temaatiline näitus mõnes muus

muuseumis, televisiooni või raadiotoimetuse külastus jm)

1 T Ettekanne tänapäeva (lemmik)artistist

Õppemeetodid Loeng, arutelu, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, ristsõna koostamine/lahendamine, esitlus,

situatsioonianalüüs, performance, võimalusel õppeekskursioon

Hindamine Kunst:

1 T: test, töölehe täitmine, võrdlus, graafiline leht, iseseisev töö

2 T: võrdlus, ristsõna koostamine/lahendamine, test, situatsioonianalüüs, esitlused

3T: situatsiooniülesanne, graafiline töö

4T: graafiline töö, võrdlus, tööleht

Moodulihinde saamisel arvestatakse teemade ja iseseisvate tööde õigeaegset esitamist ja õpilase aktiivset osalemist

õppeprotsessis ning vajalike töövahendite olemasolu õppeprotsessi läbiviimiseks

Muusika:

88

hindamine toimub mitteeristaval põhimõttel, igat alateemat hinnatakse suulise või kirjaliku testi ning teemat

analüüsivates aruteludes osalemise aktiivsuse kaudu, samuti hinnatakse iseseisvaid töid ja praktilisi tegevusi (vt

lahtrit Mooduli hinde kujunemine).

Mooduli hinde kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Õppija ületab mooduli läbimiseks vajaliku lävendi, kui on

täitnud vähemalt 75% allnimetatud ülesannetest

sooritab rahuldaval tasemel (40% õigeid vastuseid) suulise või kirjaliku testi, kus on küsimusi ja ülesan-

deid kõikide alateemade kohta

esitab nõutud iseseisvad tööd ja teostab praktilised ülesanded

osaleb aktiivselt aruteludes

Mooduli läbimine kinnitatakse sõnaga „arvestatud“

Õppematerjalid Remmel „ Peatükke kunstiajaloost“, T. Viirand „ Kunstiajalugu noortele“, V. Vaga „ Üldine kunstiajalugu“, A.

Graham- Dixon „ Kunst“, E.H. Gombrich „ Kunstilugu“ , „Eesti maal“

Kõik on seotud“ ... pluss temaatilised õpikud, käsiraamatud, elulooraamatud jne. Internet, Youtube,

temaatilised veebikeskonnad.

89

VALIKÕPINGUD

INGLISE KEEL (valikaine) 2 EKAP Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne



11 INGLISE KEEL 3 78 kokku (40 T, 12 IT)

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab erialast

inglise keelt vähemalt mõistmise tasemel B1 ning

räääkimise ja kirjutamise tasemel A2




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õppija mõistab erialaste

inglisekeelsete dokumentide ja

andmebaaside sisu.

Õppija kasutab rääkimisel ja

kirjutamisel erialast inglise

keelt.

Loeb inglisekeelseid dokumente ja selgitab

nende sisu eesti keeles.

Kasutab praktiliste tööde ajal erialast inglise

keelt suhtlemiseks kaastöötajatega

(kaasõpilastega) ja praktika juhendajaga.

Kirjutab inglise keeles ennast ja eriala

puudutavaid lühemaid tekste (vähemalt 100

sõna)

Reading

Comprehension

Tasks to test reading

Questioning

-yes/no,

-true/false,

-short answers,-

multiple choice,

Matching

- titles or headings

with paragraphs,

- text with pictures,

Ordering

- jumbled paragrahps

or sentences,

- a jumbled sequence

40 T

12

IT

Keeletunnid

koolis;

kodune

iseseisev

õppimine

õpikute,

CDde,

DVD-de ja

muude

õppematerja

lide abil;

vabavarana

saadaolevad

interaktiivse

d

internetikurs

eristav

90

of pictures associated

with the text,

Completing

- information transfer

(completing a map).

Language Structures

Tasks to test the use of

language structures:

- gap-filling,

- modified cloze,

- banked cloze,

- multiple choice,

- ordering words to

make up a correct

Sentence,

- combination of task

types.

used;

vestlused

praktiliste

tööde ja

praktika

ajal.

Hindamine eristav

Hindekriteeriumid Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse

hindamisülesande juures mooduli

rakendumisel.



tasemel, mida iseloomustab väljundite





kasutamine;




saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi

tasemel.

91

Hindamismeetodid Iseseisev töö, Praktiline töö, Intervjuu,Tööleht

Õppematerjalid Õppeprogramm ProDiags; sõidukimarkide

põhised materjalid; kooli interaktiivne

sõnastik; vabavarana saadaolevad

keeleõppeprogrammid; tehnilised

sõnaraamatud; www.keeleveeb.ee.

VENE KEEL (valikaine) 3 EKAP Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne



13 VENE KEEL 3 78 kokku (40 T, 12 IT)

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb õpitavas

võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas

iseseisva keelekasutajana.

Nõuded mooduli alustamiseks puudub



iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

1. Kirjeldab võõrkeeles

iseennast, oma võimeid ja

huvisid, mõtteid, kavatsusi ja

kogemusi seoses valitud

erialaga

• Kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja

analüüsib oma osalemist selles

• Tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala

hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise

võimalusi

• Koostab võõrkeeles

töökohale/praktikakohale kandideerimise

avalduse, CV/Europassi, arvestab sihtmaa

eripäraga

Autoremondiettevõtted

. Erinevate

automarkide tehnilised

andmed. Autoosad.

Tööriistad ja seadmed.

Remondijuhendid.

Telefonivestlused.

Kirjalik suhtlemine.

CV koostamine

võõrkeeles.

40 T

12

IT

Loeng

Iseseisev töö

Iseseisev töö teemal: CV

koostamine võõrkeeles.

Loeng: test, kontrolltöö

92

Hindamine Eristav

Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel



tasemel, mida iseloomustab väljundite





kasutamine;




saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi

tasemel.

Hindamismeetodid Loeng, iseseisev töö, Intervjuu, Tööleht

Õppematerjalid Loeng. Autodata. Hooldusjuhendid.

ARVUTIÕPETUS (valik aine) 2 EKAP Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne


14 ARVUTIÕPETUS 2 52//40/12

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistaks

arvutialast sõnavara, teksti- ja tabelitöötluse,

veebis navigeerimise ja esitluse loomise

põhimõtteid ning kasutab neid informatsiooni

hankimiseks, töötlemiseks, edastamiseks, tööks

vajalikuks suhtluseks.




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õppija: kasutab arvutialast sõnavara Arvutialased 20 T Kombineerit Koostab ja vormistab

93

1.mõistab teksti- ja

tabelitöötluse, ja esitluse

loomise põhimõtteid ning

kasutab neid praktiliselt

koostab ja vormistab juhendi alusel

dokumendi

koostab ja vormistab juhendi alusel tabeli

koostab ja vormistab ruumiplaani

koostab ja vormistab eelkatteskeemi 4-le

koostab ja vormistab juhendi alusel esitluse

põhimõisted: riistvara

ja tarkvara, Arvuti

kasutamine ja

korrashoid -töölaud,

failihaldus, otsingute

tegemine, failide lihtne

redigeerimine,

prindihaldus Tekstitöötlus:

põhioperatsioonid,

dokumendi muutmine,

andmete sisestamine,

andmete märgistamine,

kopeerimine,

teisaldamine ja

kustutamine, teksti ja

lehekülje kujundamise

põhivõtted, dokumendi

viimistlemine, päis ja

jalus, printimine,

objektide lisamine

dokumendile - tabelid,

pildid Tabelitöötlus: dokumendi loomine ja

muutmine,

põhioperatsioonid,

andmete märgistamine,

kopeerimine,

teisaldamine,

kustutamine, read ja

veerud, valemid ja

funktsioonid,

kujundamine,

diagrammid ja

6IT ud loeng,

praktiline

töö,

harjutusüles

anded

kirjaliku töö teemal:

Remondikalkulatsioon

…………..

Töö sisaldab

1. Sissejuhatus ( sh

legend)

2. Auto kirjeldus, lisab

pildi

3. Ühe detaili remondi

kalulatsioon

4. Auto esiosa remondi

kalulatsioon

5. Kasutada

alternatiivseid

allikaid (hind siis)

6. Kokkuvõte

Edastab töö

elektrooniliselt

Koostab esitluse

94

objektid, printimine. 2.mõistab interneti kasutamise

põhimõtteid ja turvalisuse

tähtsust ning kasutab arvutit

info otsimiseks, töötlemiseks ja

edastamiseks

1. kirjeldab turvalist interneti kasutamist

2. sooritab internetis lihtsamaid erialase info

otsinguid

3. hindab ja töötleb internetist leitud infot

4. tõlgib võõrkeelset infot

5. kasutab elektronposti, vastab kirjadele

Veebi kasutamine: veebis navigeerimine,

otsing, elektronposti

kasutamine,

kirjavahetus,

adresseerimine,

postkasti haldamine,

listid ja uudisgrupid,

turvalisus,

andmekaitse Interneti

kasutusvõimalused ja

turvalisus.

20 P

6 IT

Kombineerit

ud loeng,

praktiline

töö,

harjutusüles

anded

Hindamine Eristav








kasutamine;





Mooduli hinde kujunemine Koostab ja vormistab kirjaliku töö teemal:

Tehnilise probleemi lahenduse pakkumine

kliendile.

Hindamismeetodid Kirjalik töö

Õppematerjalid "Tekstidokumendi loomine Word 2007 - 2010

abil" Riina Reinumägi; "Excel 2007 - 2010

95

käsiraamat" Riina Reinumägi; "MS Excel

raamatupidaja ja finantsjuhi teenistuses" Riina

Reinumägi;

96

TÕSTUKID, NENDE HOOLDUS JA JUHTIMINE 6 EKAP Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne



13 TÕSTUKID, NENDE

HOOLDUS JA

JUHTIMINE

6 156 kokku (40 T, 12 IT)

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane teostab

laotöötoiminguid tõstukiga ohutult ning tunneb

tõstuki igapäevahoolduse põhimõtteid

Nõuded mooduli alustamiseks puudub



iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

I Õppeaasta Õpilane

Omab ülevaadet erinevatest

tõstukitest ja nende

kasutamise alast

Tunneb erinevate tõstukite

üldehitust ja igapäevase

hoolduse

Osaleb meeskonnatöös ja




korrektselt

Õpilane

Eristab tõstukeid ja selgitab nende

kasutusvaldkondi.

Visualiseerib ja selgitab tõstukite ehitust

ning juhtimisseadmeid.

Hindab tõstuki tehnilist seisundit ja viib läbi

igapäevase hoolduse vastavalt tööülesandele

Tõstukite liigid ja

kasutusvaldkonnad Käsikahveltõstukid,

siirdamistõstukid,

tugiratastõstukid,

lükandmastiga

tõstukid, vastukaal

tõstukid,

komplekteerimistõstuk

id, kombitõstukid,

liigendtõstukid, kolme-

ja neljarattalised

vastukaaltõstukid,

sisepõlemismootoriga-

ja elektrimootoriga

tõstukid ,

Tõstukite ehitus, sh

lisa- ja

40 T

12

IT

Loeng-

seminar

Juhtumi

analüüsid

Arutelu

Videod

Ettevõtte

külastus

Iseseisev töö

Juhtumi analüüs

Kirjalikud tööd

Meeskonnatöö


97

juhtimisseadmed

Tehnilised

parameetrid, ohutus- ja

kasutusjuhendid,

tõstukite juures

kasutuses olevad

erinevad lisaseadmed,

haaratsid,

puhastusagregaadid,

jm. seadmed.

Maht 2 EKAP= 52

tundi

Teooria 27

Praktiline töö 3

Iseseisev töö 10

Üldharidus 4

II Õppeaasta Õpilane

Teostab tõstukiga erinevaid

laotöö toiminguid, järgides

tööde järjekorda ja ohutuid

töövõtteid





korrektselt

Õpilane

Hindab tõstuki tehnilist seisundit ja viib

läbi igapäevase hoolduse vastavalt

tööülesandele

Hindab ja põhjendab ohtlikke olukordi

tõstukiga töötamisel

Kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab

selle kohta asjatundlikke selgitusi.

Teostab tõstukiga erinevaid laotöö

toiminguid, järgides tööde järjekorda

Selgitab ja järgib töö ülesandeid täites

tõstuki ohutu töötamise ning töö- ja

tuleohutuse nõudeid lähtudes

kasutusjuhendist.

Tehniline

teenindamine ja

ohutu töötamise

nõuded Tehnilise

teenindamise eesmärk

ja sisu, hooldustööde

perioodilisus ja

teostaja., juhised

tõstukijuhile, ohutud

töövõtted, õige tööde

järjekord, tuleohutus

Määrdetööd Määrdekaart

Loeng-

seminar

Juhtumi

analüüsid

Arutelu

Videod

Ettevõtte

külastus

Iseseisev töö

Juhtumi analüüs

Kirjalikud tööd

Meeskonnatöö

Praktiline tegevus

98

Maht 2 EKAP= 52

tundi

Teooria 16

Praktiline töö 24

Iseseisev töö 6

Üldharidus 14

III Õppeaasta Õpilane

Teostab tõstukiga erinevaid

laotöö toiminguid, järgides

tööde järjekorda ja ohutuid

töövõtteid

Rakendab omandatud

teadmisi, oskusi ja

infotehnoloogilisi

vahendeid




võõrkeeles





korrektselt

Õpilane

Teostab tõstukiga erinevaid laotöö

toiminguid, järgides tööde järjekorda

Selgitab ja järgib töö ülesandeid täites

tõstuki ohutu töötamise ning töö- ja

tuleohutuse nõudeid lähtudes

kasutusjuhendist.


õppeprotsessis

Töö tõstukiga koostöös

laotöötoimingute

mooduliga

Maht 2 EKAP= 52

tundi

Teooria 12

Praktiline töö 28

Iseseisev töö 12 tundi

Arutelu

Praktiline

tegevus

Teadmiste kontroll

Praktiline tegevus


Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel




Hindamismeetodid Juhtumi analüüs

Kirjalikud tööd

Meeskonnatöö

99


Teadmiste kontroll

Praktiline tegevus

Õppematerjalid A. Tulvi, A. Proos „Logistika ja laondus“ Õpik

A. Tulvi „Laondus ja veokorraldus“ Töövihik


Warehouse.com)

Tõstukite ohutusjuhendid

http://images.google.com

„Logistika ja laondus“ õppematerjal

Tõstukid

100

TURUNDUSE ALUSED 2 EKAP



14 TURUNDUSE ALUSED 2 52//40/12

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab

teadmised turumajanduse olemusest; sturunduse

rollist ettevõttes; turunduskeskkonna ja

turunduskompleksi elementide mõjust ettevõtte

tegevusele.




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õppija:

Mõistab turunduse olemust

ja turunduskeskkonna

toimimist

Mõistab turunduse rolli

ettevõtte turunduskesk-

konnas

Mõistab e-turunduse

tähtsust kaasajal

Kasutab erinevaid

infotehnoloogilisi

vahendeid ning erialast

terminoloogiat ja korrektset

eesti keelt

Selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise

ning turutasakaalu kaudu turumajanduse

olemust

Lahendab juhendi alusel turunduse alaseid

probleemülesandeid

Lahendab juhendi alusel e-turunduse alase

kompleksülesande.

Koostab õpimapi turunduse alase

õppematerjali põhjal


vormistamisel korrektset eesti keelt ja erialast

terminoloogiat



riist- ja tarkvara

Turunduse olemus

Sissejuhatus

ainesse,

eesmärkide

seadmine.

Turundusega

seotud

põhimõisted

Turunduse ajalugu

Turunduse

juhtimisfilosoofiad

Turunduse keskkond Turu analüüs, turu –

uuring

Toode ja kaubamärk

Toode

20 T

6IT

Loeng-

seminar,

Probleem-

ülesanded,

Arutelu,

Rühmatöö,

Praktiline

töö

Probleem-ülesanded,

Arutelu,

Rühmatöö,

Praktiline töö

101

Teenus

Toote/ teenuse

elutsükkel

Kaubamärk

Ostukäitumine

Tarbijate

ostukäitumine

Organisatsioonide

ostukäitumine

Turu

segmenteerimine ja

positsioneerimine

Turu

segmenteerimine

Toote

positsioneerimine

Turundus-uuringud

Turundusuuringud

ja turundusinfo-

süsteem

Turundusuuringute

protsess

Turundustegevused

ettevõttes

Turunduse

strateegia

Kasvustrateegiate

arendamine

Funktsionaalsed

strateegiad

Turundusülesannet

102

e süsteem

Müügitoetus ja

müügi edendamine

Müügitoetus

Reklaam

Suhtekorraldus

Isiklik müük

Müügi

edendamine

Turustus

Logistika

Jaemüük

Hulgimüük

Hinnakujundus

Hind

Hinnakujundus

Hinnastrateegia

Hinnapoliitika

E- turundus

Sissejuhatus e-

turundusse

E- turunduse

strateegia

Sihtrühmad

E-turunduse

kanalid

Koduleht

Kampaanialeht

Uudiskiri ja

meiliturundus

Wikipedia ja

103

Vikipeedia

Blogi

Foorum

Mikroblogi ehk

Twitter

Sotsiaalvõrgustik

ehk

suhtlusvõrgustik

Fotode jagamise

keskkonnad

Videoklippide

jagamise

keskkonnad

Bännerid

Widgetid ehk

vidinad

Otsimootorite

optimeerimine ehk

SEO

Mängud








Hindamismeetodid Probleem-ülesanded,

Arutelu,

Rühmatöö,

104

Praktiline töö

Õppematerjalid Jaansoo, A. Turunduse alused, Innove 2012

Jõgi. Turunduse algkursus. Tallinn,1997.

Kolter, Ph. Turunduse alused; Sirkel, R., Turu-

uuring. Tallinn 2001

Tammet, T. E-turundus, Tartu 2010

Vihalem, A., Turunduse alused. Tallinn 2003

Aktiivne müük ja turundus: käsiraamat

müügitöötajale. Tallinn, Estada, 2001.

Aktiivne müük ja turundus: Lisa abivahend

ajurünnaku korraldamiseks. Tallinn, Estrada,

2001.

Arvutipõhine õppematerjal: Turunduse alused

Moodle õppekeskkonnas;

https://moodle.e-pe.ee/course/view.php?id=7856

105

MAJANDUS- JA JUHTIMISARVESTUS 3 EKAP



14 MAJANDUS- JA

JUHTIMISARVESTUS

3 78//40/12


teadmised majandus- ja juhtimisarvestuse ning

raamatupidamise alustest, erinevate

finantsanalüüsid, kuluarvestuse kontseptsioonide

ning raamatupidamise ja ettevõtte aastaaruande

koostamise põhimõtete kohta.




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õpilane

Mõistab raamatupidamise

arvestusprintsiipe ja

üldpõhimõtteid

Selgitab raamatupidamise

aruannete sisu

Mõistab majandus- ja

juhtimisarvestuse ning

raamatupidamise eesmärki ja

vajadust,

Orienteerub erinevates

kuluarvestuse

kontseptsioonides,

Omandab raamatupidamise

Õpilane

koostab algdokumendi, lausendid, T-kontod

kajastab tehinguid päevaraamatus vastavalt

tööülesandele

koostab bilansi ja kasumiaruande vastavalt

tööülesandele,

selgitab raamatupidamise sise-eeskirjade

vajalikkust ja sisu

arvutab tulumaksu, sotsiaalkindlustusmaksu,

käibemaksu vastavalt tööülesandele,

selgitab kassapõhist ja tekkepõhist

arvestusmeetodit,

koostab lihtsamaid finantsanalüüse ja

eelarvet vastavalt tööülesandele;

Raamatupidamise

olemus ja

põhimõisted Raamatupidamiskohus

tuslased ja nende

liigitus, hea

raamatupidamistava,

ettevõtte

majanduslikud

vahendid, nende

allikad, bilanss ja

ülesehitus

Raamatupidamis-

20 T

6IT

loeng-

seminar

juhtumi-

analüüs

arutelu

esitlus

info

kogumine

kirjalik töö

rühmatöö

arutelu

esitlus

info kogumine

kirjalik töö

omandamine läbi

küsimustiku

ülesannete lahendamine

106

ja ettevõtte aastaaruande

koostamise põhimõtteid

Rakendab omandatud

teadmisi, oskusi ja



lahendamisel

Väljendab ennast nii suuliselt

kui kirjalikult arusaadavalt ja

keeleliselt korrektselt

selgitab kogutud informatsiooni kasutamist

juhtimisotsuste tegemisel vastavalt

tööülesandele

selgitab kuluarvestuse kontseptsioone

erinevaid põhimõtteid

loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid

makse

koostab raamatupidamise algdokumendi,

lausendid, T-kontod

analüüsi bilanssi vastavalt juhendile

arvestab juhendi abil ajatöö, tükitöö ja

majandus-tulemustelt makstava tasu bruto-

ja netopalka ning ajutise töövõimetuse

hüvitist

seadus Raamatupidamisseadu

s ja selle rakendamine

ettevõtetes,

raamatupidamise sise-

eeskirjad ja vajalikkus,

aruandlus

raamatupidamises,

majandusaasta aruanne

Majandustehingute

arvestus Majandustehingute

dokumenteerimine,

algdokumentide

koostamine,

raamatupidamise

kontod ja nende sisu,

kontoplaan;

kahekordne

kirjendamine; käibe- ja

saldobilansid;

kasumiaruanne:

kogutulu arvestamine,

kasum, kasumiaruande

skeemid; isiklik

vastutus;

Kauba sisseost ja

műűk, műűgi hinna

kujundamine,

põhivara arvestus

Arveldused Sularahaga ja

sularahata arveldused,

107

dokumentatsioon,

kassaraamat ja

pangasüsteem,

tekke- ja kassapõhine

arvestus,

edasiműűgiks soetatud

väärtpaberid,

raamatupidamise seos

maksundusega

Töötasu ja maksud Töötasu arvutamine,

keskmise töötasu

arvutamine,

puhkusetasu

arvutamine,

töötasuvõlad,

kohustuste arvestus

Finantsanalüüs finantsanalüüs ja selle

seosed

juhtimisotsustega:

rahavoogude ja varade

põhjuslikud seosed,

majandusarvestuse

korraldamine,

eelarvete koostamine

Juhtimisarvestus toimivus- ja

rentaablussuhtarvude

analüüs

juhtimisotsuste

langetamise eeldused:

108

kulu-maht-kasum-

analüüs,

juhtimisinfosüsteem,

toote- ja

protsessiarvestus,

Kuluarvestus kuluarvestuse

kontseptsioonid,

tegevuspõhine

kuluarvestus, kulude

liigitamine: tellimuse

täitmise kulud,

laokulud,

käsitlemiskulud,

hoiustamiskulud,

transpordikulud,

täiendavad

kuluarvestuse

metoodikad,

tasuvusanalüüs,

Varude arvestus Kaubaga seonduvad

tehingud, kaubavarud;

sisseost; müük.

Kauba tagastamine

ostjatelt hankijatele,

kaubavarude arvestus

ja süsteemid.

Varude arvestus;

hindamine ja erinevad

meetodid (FIFO,

LIFO); kaalutud

keskmine,

109

inventeerimine








Hindamismeetodid arutelu

esitlus

info kogumine

kirjalik töö

omandamine läbi küsimustiku

ülesannete lahendamine

Õppematerjalid Raamatupidamise seadus, www.riigiteataja.ee

Rebane, M, Visberg, A-E., Sissejuhatus

raamatupidamisse Tallinn 1996

Käibemaksuseadus, www.riigiteataja.ee

Tikk, J., Finantsarvestus, Tallinn 2007

110

SUHTLEMISE PSÜHHOLOOGIA 2 EKAP


2 SUHTLEMISE

PSÜHHOLOOGIA

2 52 KOKKU (40 T/34 IT/

160PT)

Mooduli eesmärk Õpetamisega taotletakse, õpilane omandab

teadmised, mis aitavad olla sallivad, tolerantsed ja

positiivsed ning selgitab välja psühholoogiliste

teadmiste mõistmisel oma tugevad ja nõrgad

küljed.




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õpilane

Käitub vastastikust

suhtlemist toetaval viisil




korrektselt

Rakendab omandatud

teadmisi, oskusi ja

infotehnoloogilisi

vahendeid


lahendamisel,




Õpilane

Selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides

üldtunnustatud käitumistavasid

Analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab

enda tugevusi ja nõrkusi

Kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel

korrektset eesti ja kaasaegseid infotehnoloogilisi

vahendeid


õppeprotsessis

Käitumise mõju

motiividele ja

suhtlemisele Käitumise põhjused

Vajadused ja motiivid

Motiivide vastuolud

Motiivide vastuolud ja

tekkepõhjused

Nõudlusnivoo

Käitumist mõjutavad

tegurid

Frustratsioon ja

minakaitsevõtte Frustratsioon ja

agressiivsus

Minakaitsevõtted

40T

34IT

160

PT

Loeng

Info

kogumine

Esitlus

Essee

Rühmatöö

Rollimäng

Ajakasutus-

plaan

Tegevuse

analüüs

Teadmiste kontroll

Arutelu

Esitlus

Väitlused

Rühmatöö

Kirjalik küsitlus

Rollimäng

111

korrektselt

erinevates

probleemolukordades

Hoiakud ja

väärtushinnangus

suhtlemises Hoiakute mõju

kutsealale

Hoiakute uurimine ja

mõõtmine

Väärtushinnangute ja

kultuuri mõju

suhtlemisele

Väärtushinnangute

muutmine

Tähelepanu Aistingute ja tajude

osa tähelepanu

tekkimises

Sotsiaalne tähelepanu

Reklaam ja

psühholoogia

Mõtlemine Mõtlemine ja keel

Keele areng

Loovmõtlemine

Õppimine Õppimine ja selle

tähtsus suhetes

Õppimisteooriad

Õppimisteooriate

rakendamine

igapäevaelus

112

Õppimine ja selle

tähtsus suhetes

Õppimisteooriad

Õppimisteooriate

rakendamine

igapäevaelus

Mälu ja unustamine Mälu liigid

Mälu protsessid

Mälu häired

Psühhohügieen Olemus

Vaimne töökaitse

Meeltetervise häired ja

nende vältimine

Muutused

sotsiaalsetes suhetes Muutused ühiskonnas

Muutused peresuhtes

Kvaliteedi ja

kutseoskuse mõju

sotsiaalsetele suhetele

Avalik suhtlemine Teiste mõjutamine

Kõnekunst-retoorika

Etikett Õppemeetodid Loeng

Info kogumine

Esitlus

Essee

Rühmatöö

113

Rollimäng

Ajakasutus-plaan

Tegevuse analüüs





Õppematerjalid Daniel Coleman „ Sotsiaalne Intelligentsus” 2007

Nicky Hayes ” Sotsiaalpsühholoogia alused”

1999

Anti Kidron „ Oska olla enda psühholoog” 1997

Mattew Mc Kay Ph D jt „ Suhtlemisoskused”

2000

114

PROJEKTIJUHTIMINE 2 EKAP


2 PROJEKTI-

JUHTIMINE

2 52 KOKKU (40 T/34 IT/

160PT)


projektijuhtimise meetodid ja oskab projekte

koostada, juhtida, teostada




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õpilane

tunneb projektijuhtimise

protsessi;

mõistab, et projekt on

ajutine ühekordne

ülesanne, millel on selgelt

määratletud tulemuslikud,

kulutuslikud ja

kestuseesmärgid

teab projekti meeskonna

ja projektijuhi töö

põhimõtteid;

tunneb muutuste tegemise

võimalusi projekti

rakendamisel

Õpilane

tunneb projektijuhtimise protsessi;

on võimeline vältima tüüpilisi vigu projekti

ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhtimisel

ning tunneb nende ennetamise võimalusi.

püstitab ja sõnastab tegevuse eesmärke ja

prioriteete;

koostab õppeprojekti;

hindab projekti mõjusust ja tulemuslikkust

ning analüüsib ressursside kasutamist.

Projekt Projektijuhtimine.

Projektimetoodika.

Projektijuhtimise

tarkvara.

Projekti

ettevalmistus Probleemi

defineerimine, ideede

genereerimine,

läbivaatamine.

Eesmärkide

sõnastamine. Projekti

lähteülesande

koostamine. Projekti

riskide hindamine,

juhtimisotsused.

40T

34IT

160

PT

Loeng

Info

kogumine

Esitlus

Essee

Rühmatöö

Ajakasutus-

plaan

Tegevuse

analüüs

Praktiline tegevus

õppelaboris

Teadmiste kontroll

Arutelu

Esitlus

Rühmatöö

Omandamine läbi

küsimustiku

Vastastikune hindamine

115

Projekti

planeerimine Tegevuste ja nende

vaheliste seoste

määratlemine.

Prioriteetide

määratlemine. Projekti

jaotamine

alamprojektideks.

Ressursside

planeerimine (aeg,

raha, inimesed).

Eelarve koostamine.

Ajajuhtimine Ajakasutuse

strateegiate

kindlaksmääramine ja

muutmise võimalused.

Aja juhtimine. Ajakao

põhjused.

Infovahetus

Nõuded info

kvaliteedile.

Juurdepääsu tagamine

infole.

Projekti meeskond Projekti juhtrühm,

meeskond ja nende

vastutused/õigused

Projekti teostamine

116

Projekti algus.

Tegevuse

organiseerimine.

Tegevuse

kontrollimine. Eelarve

jälgimine.

Projektikoosolekud ja

nende juhtimine.

Muudatused projekti

käigus.

Projekti

tulemuslikkuse

analüüs Projekti kvaliteedi ja

edenemise mõõtmine.

Mõjusus.

Jätkusuutlikkus.

Õppemeetodid Loeng

Info kogumine

Esitlus

Essee

Rühmatöö

Ajakasutus-plaan

Tegevuse analüüs





Õppematerjalid Arvutipõhine õppematerjal: Esitlus, projektide

näidised.

Kursuste materjalid „Projekt ja selle juhtimine“.

M.Lees „Projektijuhtimine – väljakutsed ja

võimalused”

117

A.Perens „Projekti juhtimine” 2000

118

JUHTIMISE ALUSED 2 EKAP


2 JUHTIMISE ALUSED 2 52 KOKKU (40 T/34 IT/

160PT)

Mooduli eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab,

juhtimisalased alusteadmised ja teadmised kuidas

toimida erinevates tööolukordades.




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õpilane

Mõistab juhi vastutust

teadlike otsuste langetamisel

organisatsiooni

juhtimisprotsessis

Mõtestab juhi rolli

ettevõtluskeskkonnas

Mõistab juhi õigusi ja

kohustusi töökeskkonnas

toimimisel

teab kutse-eetika põhitõdesid

analüüsib alluvate ja juhtide

tegevuse mõju

organisatsioonile

kasutab omandatud

juhtimisalaseid oskusi, et

saavutada organisatsiooni

efektiivne tegutsemine

Õpilane

Kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke

vajadusi lähtudes ressursside piiratusest

Kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku

ettevõtte juhtimise põhimõtteid

Valmistab juhendi alusel ette ja osaleb

näidistööintervjuul

Tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte

tegevust ja seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda

Juhtimise olemus Juhtimisteooriate

ajalugu (teadusliku

juhtimise koolkond,

bürokraatia koolkond,

administratiivse

juhtimise koolkond).

Organisatsiooni sise-

ja väliskeskkond

(mikro- ja

makrokeskkond).

Planeerimine.

Otsustamine.

Otsustamise stiilid.

Otsustamine grupis ja

selle tehnikad.

Organiseerimine.

Organisatsioonitüübid

40T

34IT

160

PT

Loeng

Info

kogumine

Esitlus

Essee

Rühmatöö

Grupi-

diskussioon

Ajakasutus-

plaan

Tegevuse

analüüs

Teadmiste kontroll

Arutelu

Esitlus

Rühmatöö

Omandamine läbi

küsimustiku

Vastastikune hindamine

119

Juht ja

juhtimistegevus Juhi põhitegevused.

Juhi rollid.

Töökohtade

kavandamine.

Autoriteet.

Viis võimutüüpi.

Erinevad

juhtimisstiilid.

Eestvedamine.

Seitsme „S“–i teooria.

Kontrollimine ja

kontrollimise liigid.

Efektiivne

kontrollimissüsteem.

Meeskonnatöö.

Grupid.

Rollid.

Normid

meeskonnatöös.

Meeskondade liigid.

Meeskonnatöö

arengustaadiumid.

Meeskonnatöö

juhtimine. Motiivide ja

stiimulite seosed

tööprotsessis.

Personalijuhtimine Personalitöö

valdkonnad ja

eesmärk.

Värbamisprotsessi

olemus ja eesmärgid.

120

Värbamise allikad ja

vahendid.

Personalivaliku

protsess.

Ametikirjelduse ja

ametikoha profiili

koostamine.

Töölevõtu ankeedi

põhikomponendid,

koostamise spetsiifika.

Info kogumine ja

analüüs.

Intervjueerimine

Personalivaliku eetika

Töö efektiivsus ja

töötasustamine

Arenguvestluse

vajadus ja läbiviimine

Õppemeetodid Loeng

Info kogumine

Esitlus

Essee

Rühmatöö

Grupi-diskussioon

Ajakasutus-plaan

Tegevuse analüüs





Õppematerjalid Elektrooniline õppematerjal Juhtimise alused

Moodle keskkonnas:

121

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=7852

Arvutipõhine õppematerjal:

http://web.ametikool.ee/jane/okj/?1._Organisatsio

on_ja_organisatsiooniline_k%C3%A4itumine

Õpikud: Alas R. Juhtimise alused. Kirjastus

Külim, 2008

Jaotusmaterjalid: testid, juhtumi kirjeldused,

rühmatööde põhjad, kontrolltööd.

Soovituslik kirjandus:

Siimon A. Türk K. Juhtimine. TÜ Kirjastus,

2003.

Virovere A. Alas R. Liigand, J. jt.

Organisatsioonikäitumine. Käsiraamat. Kirjastus

Külim, 2005.

Alas R.. Personalijuhtimine. Kirjastus Külim,

2001.

Alas R.. Personalijuhtimise käsiraamat. Kirjastus

Külim, 2005.

Alas R. Strateegiline juhtimine. Kirjastus Külim,

2005.

Brooks, I. Organisatsioonikäitumine. Üksikisik,

rühm ja organisatsioon. Äripäeva raamat. Tõlge

eesti keelde Marja Vaba ja Tänapäev. 2008

Drucker P. F. Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks.

Tõlge eesti keelde. Kirjastus Pegasus. Copyright

2003.

Kallam, H. Kolbre, E. jt. TTÜ

Majandusteaduskond. Ärikorralduse

põhiteadmised. Tallinn: Külim. 2003.

Malmberg K. Tahte tekitajad. Kuidas luua

motiveerivat töökeskkonda. Tallinn: Äripäeva

Kirjastus. 2005

Sveiby K.-E.. Juhtimistarkus. Tallinn, Kirjastus

Olion 1994.

Vadi M. Organisatsioonikäitumine. TÜ Kirjastus.

122

2004.

Vihalem, A. Turunduse alused. TTÜ

Majandusteaduskond. Tallinn: Külim. 2008.

Üksvärav, R. Organisatsioon ja juhtimine.

Tallinn: TTÜ Kirjastus. 2008.

Karjus A. Konspekt „Juhtimise alused“,

2008/2009.

Perioodika: Saldo, Ärielu, Juht ja juhtimine,

Äripäev (juhtimise lisa)

Ettevõtte hindamine ja arendamine. Haridus- ja

Teadusministeerium Innove 2008

123

MULTIMEEDIA JA KOMMUNIKATSIOON 2 EKAP


2 MULTIMEEDIA JA

KOMMUNIKAT-

SIOON

2 52 KOKKU (40 T/34 IT/

160PT)


teadmised ja oskused ajaveebi pidamisest,

kommunikatsiooni olemusest, liikidest,

kommunikatsioonivahenditest ning oskab neid

kasutada suheldes töökeskkonnas ja avalikkusega.

Nõuded mooduli alustamiseks Arvutiõpetuse alusteadmised



iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õpilane

Mõistab ajaveebi pidamise

põhimõtteid;

nimetab põhilisi Google

rakendusi ja on teadlik

nende

kasutamisvõimalustest

loob veebilehe vastavalt

valitud veebisaidi tüübile

Teab tänapäevaseid

kommunikatsiooni

põhimõisteid, võtteid ning

vahendeid

Mõistab oma õigusi ja

kohustusi töökeskkonnas

toimimisel

Õpilane

eristab veebipäeviku liike vastavalt nende

eesmärkidele

eristab Google rakendusi, valib sobiva

rakenduse vastavalt kasutamisvajadusele

tunneb HTML-keele aluseid

eristab veebisaitide tüüpe

loob algse veebilehe

veebilehe koostamisel jälgib hea tava

selgitab kommunikatsiooni põhimõisteid,

võtteid ja vahendeid

kasutab tulemusliku meeskonnatöö

põhimõtteid rühmatöödes arvamust avaldades

ja tulemusi esitades

seostab kutse, eriala ja ametialase

ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise

Ajaveeb Veebipäeviku

eemärgid, liigid,

õiguste määramine,

ajaveebi pidamise

keskkonnad

Google rakendused

Google Calendar,

Desktop, Docs, Drive,

Gmail, Hangouts,

Keep, Maps, Play jt.

Veebisait Veebisaidi põhimõtted,

põhimõisted, HTML-

keele alused

Veebilehtede liigid:

40T

34IT

160

PT

Loeng

Arutelu

Teadmiste

kontroll

Info

kogumine

Esitlus

Rühmatöö

Probleem-

ülesannete

lahendamine

Teadmiste kontroll

Arutelu

Esitlus

Rühmatöö

Praktiline töö

Struktureeritud

kirjalik töö

Probleemi lahendamine

124

Mõtestab oma rolli

organisatsiooni keskkonnas

Rakendab omandatud

teadmisi, oskusi ja

infotehnoloogilisi

vahendeid, testide




võõrkeeles;





korrektselt.

võimalustega

kasutab tööülesannete täitmisel

ja vormistamisel korrektset eesti ja

kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid


õppeprotsessis

informatsioonisaidid,

uudistesaidid,

otsingumootorid,

veebiportaalid,

veebipoed,

Loomise protsess,

struktuuri valik,

värvide sobivus,

erinevate elementide

kasutamine

Veebilehe koostamise

head tavad

Erinevad keskkonnad

veebilehtede

loomiseks

Kommunikatsiooni

olemus ja tähtsus

Sisekommunikatsioon

Väliskommunikatsioon

Kriisikommunikat-

sioon

Avalik esinemine

Meediasuhted

Kommunikatsiooni-

vahendid

Õppemeetodid Loeng

Arutelu

Teadmiste kontroll

Info kogumine

Esitlus

Rühmatöö

Probleem-ülesannete lahendamine



125



Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud jaotusmaterjal

Tasuta keskkonnad, kus on võimalik blogi teha:

www.blogger.com - seda saab kasutada Google

kontoga (gmail) http://et.wordpress.com/

Tasuta keskkonnad, kus saab teha kodulehte:

http://www.onepagefree.com/ – juhised on

eestikeelsed http://www.weebly.com/

http://www.kodulehetegemine.net/

D. Carnegie, Suurepäraseks kõnelejaks kiiresti ja

lihtsalt, Kirjastus Ilo 2000

E.Laech, Kultuur ja kommunikatsioon, Avatud

Eesti raamat 2010

R. Palmaru, Juhatus kommunikatsiooniteooriasse,

Akadeemia Nord 2003

Äripäev, Kommunikatsiooni käsiraamat,

Äripäeva kirjastus 2005

126

LOGISTIKA TABELARVUTUSED 2 EKAP


2 LOGISTIKA

TABELARVUTUSED

2 52 KOKKU (40 T/34 IT/

160PT)


teadmised ja oskused tabelarvutusprogrammis

mahukate andmetabelite ja kokkuvõtete

töötlemiseks ja analüüsimiseks keerukamate

valemite ja funktsioonide abil.

Nõuded mooduli alustamiseks Arvutiõpetuse alusteadmised



iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õpilane

kirjeldab andmete

importimise ja eksportimise

vahendid ja

kasutusvaldkondi

kasutab andmete

töötlemisel kujundus ja

vorminduse vahendeid

kasutab andmete

töötlemisel erinevaid

tabelarvutuse funktsioone

kasutab andmete

töötlemisel erinevate

kategooriate

funktsioone

valmistab ette sobivate

parameetrite ja juurdepääsu

õigustega andmefaile

impordib ja ekspordib erinevatest

rakendustest tabelarvutuse andmeid

kasutab efektiivselt lahtrivorminduse

erinevaid valikuid tabelite kujundamisel

sisestab aritmeetilisi tehteid, kasutades

õigeid sümboleid ja põhimõtteid

rakendab õigesti keerukamaid tabelarvutuse

funktsioone

andmete töötlemisel rakendab õigeid

kategooriate funktsioone

sorteerib ja filtreerib andmeid etteantud

tingimustel

määrab ja rakendab juurdepääsu piiranguid

andmeväljadele ja failidele

rakendab õigesti andmete töötlemisel

vahekokkuvõtteid

koostab vastavalt andmetele graafikuid ja

kujundab neid

Andmete importimine:

Andmete importimise

ja eksportimise

vahendid

Exceli tabelist, teksti

failidest,

andmebaasidest,

internetist

imporditud teksti,

numbri jaotamine

tabeli lahtrites

mitmes lahtris oleva

teksti ühendamine ühte

lahtrisse

Kujundamine ja

vormingud:

pesavormingute

kasutamine ja pesade

40T

34IT

160

PT

loeng

praktiline

harjutus

rühmatöö

test

Praktilised harjutused:

Keerukamate arvutuste

teostamine ning

funktsioonide

kasutamine.

Lahendab etteantud

logistika

arvutusülesandeid

tabelarvutusprogrammi

abil:

Laovarude juhtimise

võtmenäitajad ja

suhtarvuanalüüs

Varude juhtimine

stabiilse nõudluse korral

Varude piisavuse

kontrolli

automatiseerimine

Automatiseeritud

127

kasutab andmeanalüüsil

vahekokkuvõtete vahendeid

kasutab andmeanalüüsi

tulemuste kuvamiseks

graafilisis vahendeid

koostab risttabeleid etteantud tingimustel

puhastamine

võõrvormingutest

kuupäeva ja

kellaajavormingud

tabelites

numbri, protsendi ja

tekstivormingud

andmeseeriad

(kuupäevalised ja

numbrilised seeriad)

kujunduse lisamine

läbi tingimuste

(arvulised tingimused,

tingimused valemites,

reeglid)

Kleepimine ja andmete

märgistamine:

Paste Special

kasutamine andmete

paigutamisel

Töötamine tabeliga:

veergude, ridade

kustutamine, lisamine,

peitmine, grupeerimine

ridade külmutamine

linkimine

ridade ja veergude

jaotamine

Funktsioonid ja

arvutused:

Erinevate

funktsioonide

laoarvestuse pidamine

ABC analüüs

XYZ analüüs

Töö andmetega ja varude

juhtimise analüüs

128

kasutamine ja

kombineerimine,

arvutamine mitme

töölehe ja failide

piires:

Andmebaasi-

funktsioonid (DSum,

DAverage, DMax,

Dmin, DCount)

Arvutamine muutuva

piirkonnaga (kasvava

või kahaneva tabeliga)

(Offset funktsioon)

Loendus (Count,

CountA, CountIF)

Ümardamine (Mround,

Round, Floor, Ceiling,

RoundUP,

RoundDown)

Tingimusfunktsioonid

(If, SumIF)

Mitme tingimuslause

kasutamine

funktsioonides (AND,

OR)

Otsingufunktsioon

(VLOOKUP, Match,

Index jt)

Kuupäevafunkt-

sioonide kasutamine

Nimeliste piirkondade

kasutamine

Lahendajad ja

129

analüüsivahendid:

Eesmärgistatud otsing,

õige lähtearvu

leidmiseks tabelisse

Stsenaariumid

sorteerimine

filtreerimine,

tingimustega filtrid

vahekokkuvõtted

tabelis olevatest

andmetest

vahekokkuvõtte

funktsioon Subtotal

kumulatiivse käibe

arvutamine ja

sorteerimine. Kokku

võtmata andmete

puhul funktsiooni

SUMPRODUCT

kasutamine.

SUMPRODUCT

funktsioonis

tingimuste kasutamine.

andmete otsimine,

parandamine ja

lisamine

risttabeli (Pivot)

koostamine Exceli

tabelist, funktsioonid

Pivot Table’s, aruande

muutmine,

kujundamine

mitme tabeli

kokkuvõte

(Konsolideerimine)

130

valemite auditeerimine

ja jälitamine

Piirangute seadmine:

sisestuse kontroll,

parooliga kaitsmine,

valemite varjamine,

õigustepõhine piirang

Ühine koostöö:

Exceli tabeli jagamine,

muudatuste jälgimine

Tööraamatu ühine

kasutamine üle

arvutivõrgu

Diagramm:

Diagrammi

koostamine ja

täiendamine

mitmest tabelist

koosneva diagrammi

loomine

töö diagrammi

skaalaga

Printimine:

Erineva suurusega

tabelite ettevalmistus

väljatrükiks ning

väljatrükk

Prindiala määramine

(Print Area, Päised,

Jalused)

131

Õppemeetodid loeng

praktiline harjutus

rühmatöö

test


Mooduli hinde kujunemine Praktiliste tööde tulemusena peab õppija

tõendama, et kõik mooduli õpiväljundid on

saavutatud nõutaval tasemel


Tasuta keskkonnad,

http://office.microsoft.com/et-ee

http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms

-excel-2010

Õpetaja koostatud õppematerjalid

132

KAUBAÕPETUS 4 EKAP MOODULI RAKENDUSKAVA

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP

2 KAUBAÕPETUS 4 104 KOKKU (40 T/34 IT/

160PT)


kaubaõpetuse olemusest laotöötajale vajalikus

mahus




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õpilane

Analüüsib kaupa lähtu-

des kaubale esitatud

nõuetest

Teostab kaubakäitlemise

protsessi järgides

kaubagruppidele

kehtestatud nõudeid

Mõistab kaubakäitlemi-

sel tekkivaid ohte (toi-

duohutus, tööstuskauba

ohutus )

Grupeerib kaubad vastavalt sortimendile,

orienteerudes kaubagruppide liigitamise

põhimõtetest

Selgitab olemasoleva info põhjal erinevate

kaupade koostist, kvaliteeti mõjutavaid

tegureid, omadusi ja kasutamisvõimalusi

Teeb ettepanekuid, probleemsete kaubava-

rude kiireks realiseerimiseks arvestades

kehtivaid eeskirju ja õigusakte

Selgitab toiduseadusest tulenevaid nõudeid

ja tööstuskauba ohutuse

1. KAUBAGRUPPIDE LIIGITAMINE 2. KAUPADE LIIGITAMISE PÕHIMÕTTED JA MÕISTED 3. TOOTE KVALITEET JA STANDARD 4. KAUPADE MÄRGISTUS 5. KAUBAMÄRK JA TOOTEMARK 6. KAUPU KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID 7. SORTIMENT JA VARU 8. TOIDUKAUBA

40T

34IT

160

PT

loeng

praktiline

harjutus

rühmatöö

test

Kirjalik töö

Meeskonnatöö

Praktiline ülesanne

133

D 8.1. Toiduainete keemiline koostis 8.2. Lisaained 8.3. Toiduainete konserveerimine 8.4. Toiduainete kaubagrupid 8.5. Toiduohutus 9. TÖÖSTUSKAUBAD 9.1 Tööstuskaupade kaubagrupid 9.2 Tööstuskaupade ohutus

Õppemeetodid loeng

praktiline harjutus

rühmatöö

test


Mooduli hinde kujunemine Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel,

hindamisülesanded ja iseseisvad tööd on

sooritatud.

134


Kaupu reguleerivad õigusaktid

http://www.riigiteataja.ee

http://www.kaupmeesteliit.ee/et

http://www.kutsekoda.ee/et/index

http://www.tarbijakaitse.ee/

http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=680

Ülo Mallene Müük ja müügikorraldus kaupluses

Koolibri 2005

Aino Siimon Kaubandus INNOVE 2014

Heldi Kikas, Sirje Mets, Epp Koger

Tööstuskaubaõpetus Argo 2007

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kaubandusalane_

toidukaupade_6pik.pdf

Heldi Kikas, Epp Koger Toidukaubad Ilo 2004

http://www.eope.khk.ee/oo/kaubakaitlus/kaupade

_kaitlemisega_seotud_tegevused_kaupluses/

http://www.riigiteataja.ee/

http://www.kaupmeesteliit.ee/et

http://www.kutsekoda.ee/et/index

http://www.tarbijakaitse.ee/

http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=680

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kaubandusalane_toidukaupade_6pik.pdf

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kaubandusalane_toidukaupade_6pik.pdf

http://www.e-ope.khk.ee/oo/kaubakaitlus/kaupade_kaitlemisega_seotud_tegevused_kaupluses/

http://www.e-ope.khk.ee/oo/kaubakaitlus/kaupade_kaitlemisega_seotud_tegevused_kaupluses/

135

VÄIKEETTEVÕTLUS 4 EKAP


2 VÄIKEETTEVÕTLUS 4 104 KOKKU (40 T/34 IT/

160PT)

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab

väikeettevõtluse olemust ja toimimist, näeb

ettevõtlust kui ühte alternatiivi oma karjääri

kujundamisel ning on omandanud oskused

vajadusel või võimalusel ettevõtlusega alustada.




iseseisevtöö

Õppe-

meetodid

Hindamine

Õpilane

Mõistab väikeettevõtte

olemust ja toimimist

lähtuvalt ettevõtte

spetsiifikast

Analüüsib ettevõtlust kui

üht alternatiivi lähtudes

karjääri kujunemisest

Oskab ettevõtet alustada

lähtudes ettevõtte raja-

mise põhialustest

Saab aru äriplaani koos-

tamise põhimõtetest läh-

tuvalt äriideest

Iseloomustab ettevõtluskeskkonda oma planeeritava ettevõtte või praktikaette-võtte baasil

Kirjeldab ettevõtluse olemust ja rolli ühiskonnas

Hindab enda kui tulevase ettevõtja isi-kuomadusi ja arenguvajadusi ning val-misolekut ettevõtlusega tegelemiseks

Analüüsib äriideed, ettevõtte eesmärki-de, strateegia ja tegevuskava kooskõla

Oskab läbi viia ettevõtte asutamistoi-mingud

Kirjutab äriplaani pidades silmas äriplaani

struktuuri ja äriideed

1. ETTEVÕTLUS JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 1.1. Ettevõtlus ja roll ühiskonnas. Väikeettevõtluse eripära. 1.2. Ettevõtte juriidilised vormid, asukoha ja ärinime valik. 1.3. Ettevõtluskeskkond (sh SWOT analüüs) ja --riskid. 1.4. Ettevõtte elutsükkel ja kasv

40T

34IT

160

PT

Loeng,

rühmatöö,

praktiline

töö –

ettevõtlusala

se info

otsing,

töölehed,

õppekäik

1. Kirjeldab

ettevõtluse olemust ja

rolli ühiskonnas.

2. Iseloomustab

ettevõtluskeskkonda

oma planeeritava

ettevõtte või

praktikaettevõtte baasil.

3. Hindab enda kui

tulevase ettevõtja

isikuomadusi ja

arenguvajadusi ning

valmisolekut

ettevõtlusega

tegelemiseks.

4. Hindab äriideed,

ettevõtte eesmärkide,

strateegia ja tegevuskava

kooskõla.

136

1.5. Ettevõtte tegevuse lõpetamine. 2. ÄRIIDEE JA SELLE TEOSTAMINE 2.1 Äriidee püstitamine, testimine analüüs ja hindamine. 2.2 Ärimudel, selle olemus ja püstitamine. 2.3 Ärimudeli või äriplaani põhimõtted 2.4 Ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid, strateegia ja tegevuskava. 2.5 Põhilised konkurentsistrateegiad ja taotletav konkurentsieelis. 3. ETTEVÕTTE ASUTAMISE ETAPID 3.1 Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud (sh registreerimine, litsentsid ja tegevusload). 3.2 Ettevõtte rahastamine, personali komplekteerimine, materiaalsete ressurssidega

5. Esitab

individuaalselt äriplaani

137

varustamine. 3.3 Ettevõtte tulud, kulud ja nende liigitamine; 3.4 Toote müügihinna ja omahinna kalkuleerimine. Tasuvuspunkti arvutus. 3.5 Finantsarvestuse põhimõtted ja raamatupidamise korraldus. 3.6 Väikeettevõtte turundus. Turustuskanalid ja –strateegiad. Teenusedisain. Reklaam ja suhtekorraldus, müügi edendamine, müügiprotsess. 3.7 Ettevõtjale olulised infokanalid. Ettevõtlust toetavad tugisüsteemid ja rahastamisvõimalused. 3.8 Äriplaani olemus, struktuur

Õppemeetodid Loeng, rühmatöö, praktiline töö – ettevõtlusalase

info otsing, töölehed, õppekäik

138


Mooduli hinde kujunemine Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel,

hindamisülesanded ja iseseisvad tööd on

sooritatud.


1. EAS. Ettevõtlusega alustamine. Kasutamise

kuupäev: 01.09.2014.a., allikas

http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale

2. Eesti.ee. Ettevõtjale. Kasutamise kuupäev:

01.09.2014.a., allikas

https://www.eesti.ee/est/teenused/ettevotja

3. Ettevõtja.ee. Ettevõtlikkus. Äriplaani koosta-

mine. Kasutamise kuupäev: 01.09.2014.a.,

allikas http://www.ettevotja.ee/

4. E-Äriregister. Ettevõtjaportaal. Kasutamise

kuupäev: 01.09.2014.a., allikas

http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal

5. Kullerkupp, A. (2007). Äriplaneerimine. Kui-

das jõuda õigete otsusteni. Tallinn: Äripäeva

Kirjastus.

6. Lagerström, M. (1995). Ideest oma ettevõtte-

ni. NUTEK jt. Viljandi: Kiir

7. Laidre, A., Reiljan, A., Golberg, I., Lukason,

O. (2004). Ettevõtte loomine ja äriplaan: ra-

kendused tarkvaraga iPlanner. Tartu: Tartu

Ülikool.

8. Miettinen, A., Teder, J. (2006). Ettevõtlus I.

Ettevõtlusest, ettevõtjast, ettevõtluspoliitikast.

Tallinn: Külim.

9. Miettinen, A., Rikkinen, L., Teder, J. (2008).

Ettevõtlus II. Äriideest, äriplaanist, ettevõtte

rajamisest ja kasvust. Tallinn: Külim.

10. Mets, T. (2002). Sissejuhatus äriplaani. Tartu:

Alo.

11. Pramann-Salu, M. (2005). Ettevõtluse alused.

http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale

https://www.eesti.ee/est/teenused/ettevotja

http://www.ettevotja.ee/

http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal

139

Tallinn: Ilo.

12. Randmaa, T., Raiend, E., Rohelaan, R., Kupp,

A., Mägi, J. (Koost.). (2007). Ettevõtluse

alused. Õppematerjal. Kasutamise kuupäev:

01.09.2014.a., allikas

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/

Ettev%C3%B5tlus%C3%B5pe/Ettev%C3%B

5tluse%20alused%20%C3%B5pilasele.pdf

13. Reiljan, A. (2002). Ettevõte: teooria ja raken-

dused. Tartu: Tartu Ülikool.

14. Sirkel, R, Uiboleht, K., Teder, J., Nikitina-

Kalamäe, M. (Koost.). Ideest eduka ettevõt-

teni. Õppematerjal. Kasutamise kuupäev:

01.09.2014.a., allikas

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ett

ev%C3%B5tlus%C3%B5pe/Ideest%20eduka%20

ettev%C3%B5tteni.pdf

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus%C3%B5pe/Ettev%C3%B5tluse%20alused%20%C3%B5pilasele.pdf



http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus%C3%B5pe/Ideest%20eduka%20ettev%C3%B5tteni.pdf



Documents

Sisukord - rak.edu.ee · Esitlus Info kogumine Kirjalik töö Rühmatöö Ettevõtte külastus Juhtumianalüüs Arutelu Esitlus ... Valitsuse osa majanduses Otsesed ja kaudsed maksud