Lindudest

Talvised aialinnudReferaadiline

1

Lindudest

Sisukord

Sisukord.............................................................................................................................1

1 Tihaslased.................................................................................................................3

1.1 Põhjatihane (tihaslane)......................................................................................3

1.1.1 Välimus..........................................................................................................3

1.1.2 Eluviis............................................................................................................3

1.1.3 Pereelu...........................................................................................................4

1.2 Rasvatihane (tihaslane).....................................................................................4

1.2.1 Välimus..........................................................................................................4

1.2.2 Eluviis............................................................................................................5

1.2.3 Pereelu...........................................................................................................5

1.3 Sabatihane (tihaslane).......................................................................................6

1.3.1 Välimus..........................................................................................................7

1.3.2 Eluviis............................................................................................................7

1.3.3 Pereelu...........................................................................................................7

1.4 Salutihane e. sootihane (tihaslane)....................................................................9

1.4.1 Välimus..........................................................................................................9

1.4.2 Eluviis............................................................................................................9

1.4.3 Pereelu...........................................................................................................9

1.5 Sinitihane (tihaslane).......................................................................................10

1.5.1 Välimus........................................................................................................10

1.5.2 Eluviis..........................................................................................................11

1.5.3 Pereelu.........................................................................................................11

1.6 Tutt-tihane (tihaslane).....................................................................................11

1.6.1 Välimus........................................................................................................12

1.6.2 Eluviis..........................................................................................................12

2

Lindudest

1.6.3 Pereelu.........................................................................................................12

2 Vintlased.................................................................................................................14

2.1 Põhjavint (vintlane).........................................................................................14

2.1.1 Välimus........................................................................................................14

2.1.2 Eluviis..........................................................................................................14

2.1.3 Pereelu.........................................................................................................14

2.2 Rohevint (vintlane)..........................................................................................15

2.2.1 Välimus........................................................................................................15

2.2.2 Eluviis..........................................................................................................16

2.2.3 Pereelu.........................................................................................................16

2.3 Siisike (vintlane).............................................................................................16

2.3.1 Välimus........................................................................................................16

2.3.2 Eluviis..........................................................................................................17

2.3.3 Pereelu.........................................................................................................18

2.4 Leevike (vintlane)...........................................................................................19

2.4.1 Välimus........................................................................................................19

2.4.2 Eluviis..........................................................................................................19

2.4.3 Pereelu.........................................................................................................20

3 Tsiitsitajalised.........................................................................................................20

3.1 Talvike (tsiitsitajaline).....................................................................................20

3.1.1 Välimus........................................................................................................21

3.1.2 Eluviis..........................................................................................................21

3.1.3 Pereelu.........................................................................................................22

3

Lindudest

1 Tihaslased

1.1 Põhjatihane (tihaslane)

(Poecile montanus)

Eestis võib põhjatihast kohata aastaringselt. Osad linnud rändavad talveks lõuna poole,

osad linnud tulevad põhja- ja idapoolt siia, osad linnud on paigalllinnud.

1.1.1 Välimus

Põhjatihane on ümara tuhmi musta pea ja valgete põskedega tihane. Esmapilgl paistab,

angu puuduks tal kael. Keha pealpool on pruun, tiibadel tumedam, keha alapool beezhikas.

Segamini võib ajada salutihasega. Eristada saab selle poolest, et salutihane on

välimuselt  sihvakam ja veidi pruunikam. Põhjatihane on värvuselt hallim ja sulestik

kohevam. Tema pealagi on tuhm, mitte läikiv nagu salutihasel. Eristada saab ka häälitsuse

järgi, salutihase oma on 'pit-tšju', põhjatihase oma 'zii-zii-zii' ja 'zizurrzurrzurr'.

Põhjatihane on levinud parasvöötme ja subarktilises Euroopas ja Põhja-Aasias. Üldiselt

on ta paigallind, osad linnud siiski rändavad taäveks pesitsusaladelt lõuna poole.

Põhjatihasele meeldivad niiskemad okaspuumetsad, kus leidub kuuski. Samuti võib neid

kohata inimasulates, kuid harvemini kui paljusid teisi tihaseliike.

1.1.2 Eluviis

Põhjatihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa

otsitakse.

Põhjatihane kogub talveks toidutagavarasid, peites seemneid jne puupragudesse

Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta

suhteliselt harv külaline.

Kui paljud teised tihaseliigid piirduvad toiduotsingul ainult peenete puuokstega, siis

põhjatihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt.

4

Lindudest

1.1.3 Pereelu

Põhjatihaste paar uuristab pea igal aastal endale uue pesaõõnsuse. Seepärast tavaliselt

neid ka pesakastides ei kohta. Uuristamiseks sobib kuivanud pehkinud puu või känd, kui

põhjatihane saab jagu ka kõvemast puust. Õõnsuse vooderdab emaslind sambla, rohu, karvade

ja sulgedega. Tihti lüüakse pesa üle, mispeale tuleb linudel endale uus pesakoht otsida.

Tavaliselt nad siis uut õõnsust endale uuristama ei hakka. Emane muneb pessa 5-13 muna

ning haub 13-15 päeva, selle aja vältel isaslind toidab emast. Peale poegade koorumist

toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad saaad lennuvõimelisteks 17-19 päevaga.

Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Põhjatihasel on 1 kurn aastas.

Menüüsse kuuluvad putukad, röövikud ja ämblikud, talvel ka seemned, marjad ja

pähklid.

Väikekiskjad ja röövlinnud.

Eestis pesitseb 50-100 tuhat musttihaste paari, Euroopas 24-42 miljonit paari.

1.2 Rasvatihane (tihaslane)

(Parus major)

Rasvatihast võib meil kohata aastaringi.

1.2.1 Välimus

Ühe enamlevinuma linnuna kergesti ära tuntav. Must pealagi, valged põsed, kollane

kõhualune, mida läbib must pikkivööt ja hallikasroheline selg. Isalinnu kõhuvööt on

emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtlasem. Noorlindude kõhualune heledam, pealagi pruunikas

ja põsed kollakad.

Segamini võib ajada. sinitihasega, kuid viimasel puudub kõhualune must vööt ja ta

pealagi on helesinine.

Levinud peaaegu kogu Euraasias (va tundras) ja Loode-Aafrikas. Euroopas ei pesitse

veel Islandil ja Fääri saartel. Eestis on levinud üle kogu territooriumi. Enamasti paigalind,

kuid just noorlinnud võtavad ette rändeid, siirdudes sügisel Kesk-Euroopasse. Täiskasvanutest

5

Lindudest

tabab rännukihk rohkem metsades elavad linde. Mida inimasustusele lähemal on rasvatihase

elupaik, seda paiksem ta on. Tagasiränne veebruaris-märtsis.

Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, samuti looduslikes- ja

kultuurpuistutes.

1.2.2 Eluviis

Rasvatihane on olemuslikult metsalind, kes eelistab piisava valguse ja avatusega

segapuistuid. Elupaigaks ei sobi laus-okaspuumetsad. Rasvatihane on ka üks tavalisemaid

liike inimasulate juures. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena, pesitsusperioodi lõppedes

võivad moodustada ka kolooniaid. Rasvatihane on väga moderne lind ja piisava arvu inimese

poolt kokkuklopsitud pesakastide olemasolu korral võib võõrduda looduslikest pesakohtadest,

kuna eelistab kindlalt inimese poolt pakutut.

Toitub enamasti maapinna ligiduses või otse maapinnal. Harva tõuseb toituma

kõrgemale kui 7 meetrit. Tugeva nokaga on võimeline avama ka kõvu sarapuupähkleid.

Talvel toitub iseloomulikult segasalkades, kus on koos erinevat liiki tihased, puukoristajad,

porrid ja pöialpoisid. Kõik need liigid saavad salgas tegutsemisest kasu, kuna suudavad nii

kergemini vältida vaenlaste rünnakuid. Kuid rasvatihastel on taoline rühmas toitumine eriti

kasulik. Seal käitub ta pesuehtsa tänavakaagina, varastades või vahel isegi röövides teistelt

liikidelt toidupalu. Suures summas on ju kergem teiste tähelepanu hajutada ja taolist tegevust

harrastada. Et rasvatihane on väga ergas uusi toitumisnippe avastama, tõestavad ka muud

juhtumid. Avastas ta ju Inglismaal ja hiljem ka mujal, et fooliumkorgiga piimapudelitest on

võimalik matti võtta. Ka ei istu rasvatihane mesinikele, kuna talveperioodil, kui mesilased on

uimased, tahab ta sageli mesipuudest matti võtta. Läheb koputab lennulaua juures mesipuu

pihta ja kui mesilane tuleb rahurikkujat otsima, siis on ta rasvatihasele kergeks saagiks.

1.2.3 Pereelu

Alates jaanuarist hakkavad rasvatihased laulu abil territooriume hõivama. See kes

hiljaks jääb, võib ka isiklikust maatükist ilma jääda. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind,

kuid pesa ehitavad kaasad koos. Pesa ehitatakse sobivatesse puuõõnsusesse või pesakasti,

kuid enamasti mitte kõrgemale kui 5 meetrit. Ära ei põlata ühtegi sobivat õõnsust, nagu

kuldnokale pandud pesakaste, rähni pesakoopaid või äärmustena postkaste, õõnsaid aiaposte

ning veelgi uskumatuna tunduvaid kohti. Ehitusmaterjalina kasutavad rasvatihased rohukõrsi,

lehti, sammalt, sulgi ja karvu. 6

Lindudest

Rasvatihane on monogaamne, kuid üleaisaloomine on neil loomuses. Selletõttu üritab

isaslind teatud perioodil päevasel ajal võimalikult pidevalt emaslindu saata. Ja kui hästi läheb,

siis on aprillis munetud kurnas olevad 7-13, maksimaalselt 18 muna ja neist kooruvad pojad

tema järeltulijad. Mune haub ainult emaslind 13-14 päeva ja sel ajal toidab isaslind teda

ebaregulaarselt. Mõlemad vanemad toidavad poegi 18-20 päeva, misjärel need lahkuvad

pesast. Noored rasvatihased on peale pesast lahkumist veel nädal kuni kaks oma vanemate

hoolduse all. Rasvatihastel on tavaline 2 kurna.

Rasvatihane on kõigesööja lind. Suvel on siiski põhitoiduks selgrootud: mähkurid,

lutikad ja lehetäid. Normaalne on kuni 400 putukat või tõuku päevas. Võib rüüstata ka teiste

väiksemate lindude pesi. Talveperioodil on peamiseks toiduks mitmesugused seemned ja

marjad. Kevadperioodil pungade puhkemise alguses ka lehtpuude pungad.

Vaenlased on kakulised, eriti kodu- ja värbkakk, samuti väiksemad kullilised nagu

raudkull. Pesast rasvatihase mune ja noori poegi rüüstab suur-kirjurähn.

Eestis pesitseb 200-300 tuhat paari, talvine arvukus 500-900 tuhat lindu. Euroopas 36-

76 miljonit paari.

Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil võib aga ta pesa

kaitstes ägedaks minna ja tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. See on

siiski äärmus ja tavaliselt pääseb rahurikkuja siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega.

Rasvatihase toitmine võib teda inimesega nii ära hajutada, et ta peab ennast üleval nagu

kodulind.

Rasvatihasel, kui ühel kõige enam uuritud Euroopa linnul, on tuvastatud umbes 80

erinevat häälitsust. Ka on kindlaks tehtud, et mida laiem on isaslinnu sõnavara, seda edukam

ta pesitsemisel on.

1.3 Sabatihane (tihaslane)

(Aegithalos caudatus)

Eestis võib sabatihast kohata aastaringselt. Väike osa rändab talveks lõuna poole, väike

osa tuleb põhjapoolt siia, enamus linnud on paigalllinnud.

7

Lindudest

1.3.1 Välimus

Sabatihane on tillukese musta nokaga ja pika sabaga väike lind. Ta on must ja pruun

pealtpoolt ning altpoolt valge, külgedel on ka õrna punakat tooni. Põhja-Euroopa alamliigil on

pea ja küljed valged, teistel alamliikidel on peas silma kohal kuklani ulatuv lai must triip.

Silmade ümber on punased rõngad.  Jalad on mustjaspruunid. Noorlindudel puudub punakas

toon.

Sabatihane pesitseb Euraasias. Ta on peamiselt paigallind, Kirde-Euroopa linnud siiski

võivad ka lõuna poole rännata.

Sabatihased eelistavad elutsemiseks lehtpuumetsi koos lopsaka alustaimestikuga.

Kohata võib ka aedades ja parkides.

1.3.2 Eluviis

Sabatihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa

otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need nö pesakonnasalgad.

Sabatihased on väga vilkad, toiduotsingul ei püsi nad hetkekski paigal.

Külmadele talvedel võivad nad kas õrrel või pesakastis tihedalt teineteise kõrval istuda,

et soojakadu vähendada.

1.3.3 Pereelu

Sabatihase pesa on elastne kerakujuline samblast ehitis, mis on kokku traageldatud

ämblikuvõrkudega. Pesa ehitavad mõlemad linnud, pesakohaks valitakse kas mõni põõsas,

hekk või puu. Pesaehitus võtab aega kuni 3 nädalat, aga kui pesitsusperiood hakkab lõppema,

siis saavad linnud pesa ehitamisega hakkama ka nädalaga. Emane muneb pessa 6-12 muna,

ning haub neid 15-18 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanemad, neile võib

appi tulla ka 'sugulane' või isegi mitu, kelle pesakond või kurn on mingil põhjusel hävinud.

Pojad lennuvõimestuvad 16-17 päevaselt, suguküpseks saavad 1 aastaselt. Sabatihastel on 1

kurn aastas.

Menüüsse kuuluvad peamiselt putukad, putukate munad, röövikud ja ämblikud. Ei ütle

ära ka marjadest.

Vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud.

8

Lindudest

1.4 Salutihane e. sootihane (tihaslane)

(Poecile palustris)

Salutihast võib Eestis kohata aastaringselt.

1.4.1 Välimus

Salutihane on väike hallikaspruun lind - ühtlaselt hallikaspruunid tiivad ja saba,

helehallikas alapool ja läikiv must pealagi. Välimuselt isas- ja emaslind ei erine. Noorem lind

on värvuselt tuhmim.

Segamini võib ajada põhjatihasega. Eristada saab selle poolest, et salutihane on

välimuselt  sihvakam ja veidi pruunikam. Põhjatihane on värvuselt hallim ja sulestik

kohevam, tema pealagi on tuhm, mitte läikiv.  Samuti on salutihast võimalik eristada

iseloomuliku hüüu 'pit-tšju' järgi, põhjatihase häälitsus on 'zii-zii-zii' ja 'zizurrzurrzurr'.

Levinud üle Eesti ja Euroopa keskosas.

Elupaigaks on peamiselt leht- ja segametsad ning puisniidud. Kohati võivad elutseda ka

parkides ja aedades. 

1.4.2 Eluviis

Salutihane on tihastele omaselt kiire lennuga ja väga liikuv lind. Toiduotsingul ripub

sageli okstel pea allapoole, teinekord vaid ühe jalaga oksast kinni hoides. Pesitseb loomulikes

või teiste lindude poolt rajatud puuõõnsustes.

1.4.3 Pereelu

Pesa ehitab emaslind üksi. Emane muneb aprillis-mais enamasti 6-9 muna pessa, mis

koosneb peamiselt samblast, karvadest ja villast. Sulgi kasutatakse pesamaterjalina väga

harva. Haudumisega tegeleb vaid emaslind ning see kestab 13-17 päeva. Pojad jäävad pessa

16-21 päevaks ning nende hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pesitsevad esimest

korda 1 aastasel. Salutihasel on aastas kuni 2 kurna -- osades paikades muneb teise kurna

siiski ainult siis, kui esimesega midagi juhtub.

Toitub suvel enamasti putukatest, vastsetest, talvel seemnetest ja häda korral ka

marjadest. Talvel külastab aktiivselt lindude söögimaja. 9

Lindudest

Vaenlased on väiksemad kiskjad.

Erinevatel andmetel on salutihaseid Eestis 40.000-80.000 pesitsuspaari. Euroopas 2.8-

4.4 miljonit pesituspaari.

Salutihane on lind, kes on väga kiindunud oma elupiirkonda ning üldjuhul püsib seal

kogu oma elu. Salutihasel on kombeks toitu varuda.

1.5 Sinitihane (tihaslane)

Cyanistes caeruleus

Sinitihane elutseb Eestis aastaringselt.

1.5.1 Välimus

Sinitihane on kollase alapoole ja roheka seljasulestikuga väike lind. Sinitihase pealagi

on silmatorkavalt lasuursinine, saba-ja tiivasuled veidikene tumedama sinise tooniga. Sageli

on isaslinnul pealagi turris.

Sinitihane sarnaneb oma kollase alapoole ja roheka seljasulestiku poolest veidi

rasvatihasega, kuid on rasvatihasest palju väiksem ja tema pealagi on sinine.

Sinitihased on suhteliselt paiksed linnud. Nad on levinud parasvöötmelises ja arktilises

Euroopas ja ka Lääne-Aasias..

Kuna sinitihased tavatsevad toitu otsida peamiselt lehtpuudel sellepärast võib neid

kohata eeskätt leht- ja segametsade servaaladel, parkides, aedades. Sügisel ja talvel kohtab

neid sageli ka roostikes. Sageli võib kohati sinitihaseid ka talvisel ajal lindude söögimajas,

kus neile meeldib korda majja lüüa. Ta on küllaltki harva nähtav liik, kuna päris tihti tegutseb

ta puude latvades.

1.5.2 Eluviis

Kuigi sinitihane seltsib tihaste segaparvedega meelsasti, viivad erihuvid ta sageli salgast

lahku. Vanalinnud püsivad talviti paaridena koos, kaitsevad oma pesitsusterritooriumi ning

külastavad söögilaudu väga hea meelega, ajades teised tihased sealt minema. Külmad talved

võivad hävitada siinseid sinitihaseid kõvasti.

10

Lindudest

1.5.3 Pereelu

Sinitihased valivad pesapaigaks kas koha kusagil seinas, puuõõnsuses või siis

pesakastis. Sinitihaste paarid jäävad kuni surmani kokku, hoides oma pesapaika kiivalt. Pesa

vooderdamiseks kasutavad nad peamiselt sulgi, karvu, villa ja heina. Pessa munetakse aprillis

või mais 9-13 valget punakate täppidega muna. Hauduvad sinitihased võivad näpuga vehkijad

napsata, ta peal susiseda ja ka niisama kahele jalule tõusta, kuid see pole märk tigedusest vaid

hoopiski ärevusest. Haudumine kestab 13-15 päeva. Koorunud poegi toidetakse väga tihti.

Harilikult jääb ellu 7 kuni 8 jõulist tibu, kes on küllaltki kollased. Pojad saavad

lennuvõimelisteks 18-21 päevaselt ja suguküpseks saavad 1 aastaselt.

Erinevalt teistest tihastest eelistab sinitihane pigem putukaid kui taimset toitu. Sobivad

kõik selgroogsed. Siiski, kui selgroogseid ei ole piisavalt, näiteks talvel, sööb

Vaenlasteks on sinitihastel kõik suuremad röövlinnud, kassid jne.

On kõikide teiste tihaste suhtes päris riiakas, samuti haarab ta maandudes paljudest

ebakindlatest kohtadest kinni. Kui nälg näpistab, siis võidakse ära süüa ka pesaava juures

poegadele viidav toit. Samuti meeldib talle vaikse koha peal oma tiibu väristada.

Lääne-Venemaal on mitte väga harva sinitihane paaritunud lasuurtihasega (või

vastupidi). Tulemuseks on hübriid, mille inglisekeelne nimi on 'Pleske's Tit'.

1.6 Tutt-tihane (tihaslane)

Lophophanes ristatus

Eestis võib tutt-tihast kohata aastaringselt. Väike osa rändab talveks lõuna poole, väike

osa tuleb põhjapoolt siia, enamus linnud on paigalllinnud.

1.6.1 Välimus

Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul

ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis

on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed

on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii

kaardus.

11

Lindudest

Tutt-tihane on levinud Euroopa okaspuumetsavööndis.

Tutt-tihased eelistavad elutsemiseks männikuid või segametsi, kus on mändi.

1.6.2 Eluviis

Tutt-tihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa

otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need nö pesakonnasalgad.

Tutt-tihane kogub talveks toidutagavarasid, peites toitu jne puupragudesse jne.

Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta

suhteliselt harv külaline, kuid olude sunni tulevad ka sinna.

Kui paljud teised tihased piirduvad toiduotsingul ainult peente puuokstega, siis tutt-

tihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt ja tüvedelt. Talle meeldib tegutseda puudel allpool,

samuti võib otsida söödavat maapinnalt. Toitu eelistavad otsida vanematelt, sammaldunud

puudelt.

Tutt-tihane on väga krapsakas lind, ta võib rippuda okstel ka pea alaspidi, et soovitud

toidupoolis kätte saada.

1.6.3 Pereelu

Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema

vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Sama puud kasutatakse

mitu korda, kuid igal aastal tehakse uus õõnsus. Harva võib tutt-tihane kasutada ka rähnide

või põhjatihaste või isegi oravate vanasid õõnsusi. Pesaõõnsuse tegemine võtab aega ca 3

nädalat ja seda uuristab ainult emane. Ca nädal läheb pärast veel vooderdamisele, selleks

kasutab lind sammalt, rohtu, ämblikuvõrku, karvu ja sulgi. Pesa valmis, muneb emane 4-8

muna ning haub neid 13-16 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid

mingi aja järel võtab üks vanalind poegade toitmise enda peale. Pojad saavad

lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma vanematest ca 3 nädalat peale seda.

Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Tutt-tihastel on 1 kurn aastas.

Menüüsse kuuluvad putukad ja ämblikud, talvel okaspuude seemned.

Vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud.

12

Lindudest

2 Vintlased

2.1 Põhjavint (vintlane)

Fringilla montifringilla

Põhjavint saabub meile aprillis. Elav läbiränne toimub aprillis ja mai algul. Sügisel

lahkub põhjavint septembris. Septembri lõpul ja oktoobri algul on ränne elav ja massiline.

2.1.1 Välimus

Põhjavindil on kirju sulestik ja valge päranipuala. Tiival on tal kaks valget vööti. 

Isaslinnul on kevadel ja suvel pea ja eesselg must, kurgualune ja puguala ruugjas. Emaslinnul

on sulestik kollakaspruun, alapoolel hele ja pugualal kreemjas.

Segamini võib ajada metsvindiga. Põhjavindi pugualune on oranžikas, metsvindil

punane. Põhjavindi tiibadel on samuti näha oranži. Põhjavindil pole pealael tutikest, mis

metsvindil on.

Põhjavindid kasutavad eri aastatel erinevaid rändeteid ja talvitumispaiku. Tavalised

talvitumispaigad on lindudel Kesk-Euroopas, Taanis Ja Lõuna-Rootsis. Üksikuid linde on

kohatud ka Eestis.

Põhjavindid eelistavad elamispaikadena soiseid segametsi ja kaasikuid.

2.1.2 Eluviis

Põhjavint on seltsiv linnuke, väljaarvatud pesitsusajal. Tema laulu on vähe kuulda, sest

ta elutseb elamutest kaugel. Sagedasti annab põhjavint endast märku territooriumihüüuga, mis

on vali ja kaugelekostuv. Territooriumihüüdu kuuleb ka mittepesitsevatelt lindudelt. Samuti

esineb neil lindudel kutsehüüdu.

2.1.3 Pereelu

Pesa teeb põhjavint kuusele, kasele või lepale kuni 6 m kõrgusele maapinnast. Kuusel

olev pesa paikneb oksal tüvest eemal, lehtpuudel on pesa vastu tüve. Pesa ehitab emaslind.

Väliselt sarnaneb pesa metsvindi omaga, kuid on suurem ja vähem viimistletud. Mune võib 13

Lindudest

leida mais ja juunis 5–7. Haub emaslind ja haudevältus kestab 11–14 päeva. Poegi toidavad

mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast 10.–14. päeval.  Suguküpseks saavad noorlinnud 1

aastaselt.

Põhjavint sööb suvel putukaid, muul ajal seemneid ja marju. Noorlinde toidetakse

peamiselt putukatega.

Vaenlased on röövlinnud.

Talviti, kui on külluses pöögipuu käbisid, võivad põhja- ja metsvindid moodustada kuni

10-st miljonist linnust koosnevaid parvesid (parve suurus sõltub toidu hulgast).

2.2 Rohevint (vintlane)

Carduelis chloris

Rohevinti võib kohata Eestis aastaringselt, osad linnud ka rändavad. Pesitsuspaikadele

saabutakse veebruari lõpus või märtsi alguses. Sügisene ränne algab septembri keskpaigas ja

kestab kuni oktoobri lõpuni.

2.2.1 Välimus

Isaslinnu sulestik on rohekas, emaslinnul aga rohekashall ja pruunivöödilise seljaga.

Noorlindude sulestik on hallikaspruun ning nad on veelgi triibulisemad, eelkõige just rinnalt.

Isaslindudel on kollased laigud sabaservas. Tiibade külgserval on rohevindil helekollane triip.

Emaslinnu sulestik on tuhmim. Rohevindil on terav roosakas hall nokk. Jalad on neil roosad.

Segamini võib ajada Koldvindi ja siisikesega. Koldvinti eristavad pealael ja keha allosas

olevad triibud. Siisike on väiksem kui rohevint, väiksema nokaga ja tema pealagi on tumedam

ning alakehal on triibud. Lisaks, nagu ka nimi ütleb, on rohevint rohekam, teised kaks rohkem

kollased.

Rohevint on levinud Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Üldiselt on rohevint

paigallind, kuid põhjapoolsed linnud rändavad talveks lõuna poole. Rohevint elab sissetoodud

liigina ka Uus-Meremaal ja Austraalias.

Rohevinti võib kohata parkides, aedades, kalmistutel, talumaastikel, metsatukkades,

kadastikes, puisniitudel ja metsaservades. Talviti külastab ka lindude toidulaudu.

14

Lindudest

2.2.2 Eluviis

Suvel on nad rahulikud ning võivad ühe kohapeal olla pikka aega. Talvel aga rännatakse

suurte parvedega ringi. Parvedes võib olla veel teisigi kollakaid linde nagu talvike. Talvisel

perioodil on rohevint üsnagi riiakas ning ta ajab ära söögimajast kõik teised linnud.

2.2.3 Pereelu

Pesakoha absoluutne eelistus on rohevindil elupuud ja küpressid. Nende puudumisel

võib ta pesa ehitada ka kadakasse või tiheda kuuse okstele. Pesa koosneb samblast,

juureniidist, kõrtest, karvadest ja sulgedest. Isaslindudel võib olla koguni kaks või kolm

kaasat. Selle tõttu võivad osad isaslinnud paariliseta jääda. Vallalised isased võivad hõivatud

emastele esitada armumänge ning koguni aidata neil poegi toita. Aprillis-mais muneb

emaslind 4-6 sinakat või pruunikat lillalaigulist muna. Tavaliselt teist korda muneb emaslind

juunis. Haudumine kestab 14-15 päeva, pojad lennuvõimestuvad ca 2 nädala vanuselt.

Suguküpseks saab rohevint 1 aastaselt.

2.3 Siisike (vintlane)

Carduelis spinus

Siisike on Eestis nii ränd- kui ka paigalind. Talvituma jäänud siisikestele saabub lisa

peamiselt aprillis. Lahkumine algab septembri keskel.

2.3.1 Välimus

Isaslind on emaslinnust värvikam. Tema nägu, rind ja päranipuala on säravkollased,

pealagi ja kurgualune mustad. Emaslinnu rind ja alapool on hele hallitriibuline, pea hallim ja

kergelt kollakas. Mõlemal sugupoolel on laiad kollased tiivavöödid, mis paistavad eriti hästi

lennu ajal, samuti torkab siis silma sabakülgedele ulatuv kollane päranipuala. Noorlind

sarnaneb emasega, kuid seljalt on kerge triibustusega hallikaspruun.

Segamini võib ajada Rohevindiga ja koldvindiga. Siisike on rohevindist väiksem, tal on

väiksem nokk ja pealael on tumedam laik. Keha alapool on tal ka triibuline. Koldvindi pealael

on laigu asemel õrn triibuline muster.

15

Lindudest

Liik on levinud kogu Euraasia taigavööndis. Siisike on Kesk-Euroopas paigalind,

kaugel põhjas rändlind ning mujal talvituja. Siisikeste rännet mõjutab kuuskede saagikus.

Kõrge arvukuse, aga viletsa käbisaagiga aastatel lahkuvad suured siisikeste hulgad

põhjapoolsetest metsadest lõuna poole.

Pesitsusajal okasmetsades, eriti kuusikutes, talvel lepikutes. Väljaspool pesitsusaega

võib neid kohata suurte parvedena koos urvalindudega avamaastikul. Külastavad gruppidena

ka meeleldi toidulaudu.

2.3.2 Eluviis

Siisike on oma elupaiga suhtes nõudlikum kui teised vintlased ja on pesitsushooajal

väga sõltuv kuusikutest. Talvel siirduvad nad aga niisketesse elupaikadesse ning jõeäärtele,

kus leidub palju leppi.

Siisikesed on seltsivad linnud. Nad võivad moodustada koos urvalindudega suuri parvi.

Enamik siisikesepaare kohtuvad nendes parvedes ning rändavad talve lõpul koos tagasi

põhjapoolsetesse kuusikutesse.

Siisikeste lend on tõuklik, kiirete tiivalöökidega. Seetõttu kõigub osa linde parves

lennates üles, osa aga alla ja nii on kogu parv pidevas tantsisklemises.

Lindude laul on kiiretempoline ja kestev. See on sädistav kombinatsioon

kutsehüüdudest, kiiksuvatest ja vuristavatest häälitsustest ning lõppeb alati venitatud

kääksuva tooniga. Siisike laulab tavaliselt puuvõras aga ka lennul.

Ta toidab oma poegi kuuseseemnetega. Siisike hangib neid käbidest, torgates oma

kinnise noka käbisoomuste vahele ja seda siis seal avades. See on sama võte, mida sageli

kasutab ohakalind.

Toitudes ripub siisike sageli selg allapoole kase- või lepaurbade ja peente okste küljes

nagu on kombeks tihastel.

Ehki siisike on väike lind, on ta üsna riiakas ja ei lase ennast hirmutada suurematest

lindudest, kes võivad üritada teda aedades toidulaudadelt eemale peletada.

16

Lindudest

2.3.3 Pereelu

Paaritumise ajal laulab isaslind puuladvas, emaslinnu juuresolekul ajab ta tiibu ja saba

laiali, aeg-ajalt hüppab ümber emaslinnu, suled pealael turris, puguala pungil, tiivad longus ja

laialiaetud saba kõrgele tõstetud. Kui emaslind hakkab tiibu väristama ja piiksuma, saab ta

isaselt noka vahele seemneid.

Headel kuusekäbiaastatel munevad siisikesed varakult, nii märtsi keskpaigas, ja võivad

alustada hooaja lõpus uut kurna. Kehvadel aastatel aga ootavad kuni teist liiki seemned valmis

saavad ja alustavad pesitsemist mais või isegi juunis.

Pesa ehitab emaslind üksi. Pesa paikneb kuuse otsas sageli väga kõrgel ja külgoksal.

See on paksuseinaline poolkerajas peentest raagudest ja rohukõrtest ehitis, mis väljastpoolt

koosneb samblikust ning sulab ümbrusega hästi ühte. Kurnas on 4 -5 muna. Munad on valkjad

pruunika kirjaga.

Haudub ainult emaslind, keda isaslind sel ajal toidab. Haudeaeg vältab 11 -13 päeva. 

Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast kahenädalastena ja suguküpsuse

saavutavad järgmisel kevadel.

Toitub okaspuude, leppade ja korvõieliste seemnetest. Pesitsusajal sööb ka putukaid.

Siisikeste pesitsusjärgne elu erineb suuresti teiste laululindude elust sellel perioodil.

Üleaastati täheldatakse juunis ja juulis nende massilist rännet põhja suunas. Sajad ja tuhanded

linnud ilmuvad siis isegi linnadesse otsides toitu aedadest ja parkidest.

2.4 Leevike (vintlane)

Pyrrhula pyrrhula

Enamik leevikestest on paiksed. Osa leevikesi lahkub oktoobris-novembris

lähipiirkondadesse talvitama, tagasi saabuvad märtsis-aprillis.

2.4.1 Välimus

Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas lind. Mõlemal

sugupoolel on mustad tiivad laia valge vöödiga ja valge päranipuala, selg hallikirju. Isaslinnul

17

Lindudest

põsed, kurgualune ja rind punased, emaslinnul sama ala helepruun. Noorlindude pea ei ole

must.

Segamini võib ajada intensiivset punast sulestiku tooni omavate männileevikese,

karmiinleevikese ja käbilindudega, kuid neil mitte ühelgi ei ole musta lagipead. Raskem on

kaugemalt eelpooltoodud liikidest eristada leevikese noorlinde.

Leevike on levinud kogu Euraasias metsa- ja mägimetsavööndis. Leviku põhjapiiriks on

praktiliselt polaarjoon, lõunapiir mööda Püreneede, Alpide, Karpaatide jne lõunanõlvu. Eestis

tavaline hajusalt levinud liik. Lõunapoolsed leevikesed on paigalinnud, põhjapoolsematest

piirkondadest osa linde suundub talveks natuke lõuna poole. Osad meie leevikesed lähevad

talvituma Taani ja Lätti. Asemele tulevad liigikaaslased põhja ja kirde suunast.

Leevikest võib talvisel perioodil kohata rohkem parkides ja elamute ümbruses,

pesitsusperioodil kolib kuusikutesse.

2.4.2 Eluviis

Elupaigaks on kuuse segametsad, kuusikud, puisniidud, suured pargid ja kalmistud.

Erinevalt teistest vintlastest on tunduvalt vähem seltsinguline. Kogunevad kokku kõige

rohkem poole tosina kaupa, vahel harva kuni mõnekümnekesi. Paariseos on sellevastu

tunduvalt tugevam ja kokku jäädakse isegi talveks. Talveperioodil liigub toiduotsingul

laiemalt ringi. Kui poleks isalindude efektset värvust, siis oleks vähemärgatav lind.

Tegutsevad vaikselt ja häälgi pole neil tugev. Samas on leevikeste isaslindude käitumine

talvises lindude söögimajas vägagi domineeriv. Seal antakse söömiseks vaba voli ainult

emasleevikestele, ülejäänud söögitahtjate eemaletõrjumist teostatakse väga sihikindlalt. Kui

tõrjetööd on väga palju, siis võib isaslind suure töörügamisega ise ajapuudusest söömata

jääda.

2.4.3 Pereelu

Leevike ehitab raagudest ja kõrtest pesa madala kuuse otsa enamasti 0,5-4 meetri

kõrgusele. Harvemini kadaka või tiheda lehtpõõsa sisse. Paaritumine toimub ainult emaslinnu

initsiatiivil. Isaslinnule märguandmiseks võtab emaslind noka vahele mõned kõrrekesed ja

hakkab tegema väljasirutatud eeskehaga kergelt pöörlevaid liigutusi. Kurnas on 4-7 muna ja

ainult emaslind haudub. Haudumiseks kuluva 14-16 päeva jooksul toidab teda isaslind. Pojad

viibivad pesas 15-16 päeva ning neid toidavad mõlemad vanalinnud.

18

Lindudest

Enamik leevikese paare püsib siiski koos vaid pesitsusajal. Püsipaaride puhul

munetakse reeglina veel teine kurn ja soodsates oludes harva ka kolmas. Püsipaaride puhul ei

ole seksuaalkäitumine omane mitte ainult pesitsusperioodil, vaid aasta läbi. Linnud võivad

aegajalt üksteisele läheneda ja kokku saades pöörduda siis kõrvale, käänates sabad ühele

poole. Vahetevahel puudutavad paarilised teineteist nokaga ja isalind pakub emaslinnule

mingit raokest.

Põhitoiduks on okas- ja lehtpuude seemned, lehtpuude võrsed, pungad, noored lehed ja

õied. Erinev toit on iseloomulik kindlale aastaajale. Sügisel on leevikese toiduks taimede

seemned ja kuivanud taimeosad ning marjad. Talvel puude, eriti saare ja kase, seemned.

Kevadel on peamenüüs õiepungad ja leevikesed võivad siis puuviljaaedadele tõsist kahju

tekitada. Putukate ja röövikutega toidetakse vaid poegi.

Looduslikeks vaenlasteks on röövlinnud. Puuviljaaedade kaitseks on varasematel

aegadel kohati massiliselt hävitatud.

Leevikest on peetud kauni laulu pärast puurilinnuna. Tema laul on tasane ja flöötiv.

19

Lindudest

3 Tsiitsitajalised

3.1 Talvike (tsiitsitajaline)

Emberiza citrinella

Näiliselt on talvike paigalind, kuid suurem osa pesitsejatest saabub märtsis ja lahkub

septembris-oktoobris, suur osa talvitujad tulevad põhja poolt lähvad tagasi samal ajal.

3.1.1 Välimus

Talvike on umbes varblasesuurune kollase pea ja alakehaga lind. Selja- ja tiivasulestik

on pruun tumedamate pruunide tähnidega. Päranipuala on roostepruun, alakehal on

märgatavad pikitriibud. Emas- ja noorlindude sulestik on tuhmim ja selgemate pikitriipudega.

Talvesulestikus isaslinnul on tume oimutriip ja kõrvakohad.

Segamini võib ajada Koldvindiga, kuid talvikesel ei ole tiibadel kollast nagu koldvindil

ja alakeha tagumine pool on väga hele.

Talvike on levinud suurema osa Euraasia metsa- ja metsastepivööndis ning

mägipiirkondades. Levila põhjapiir ulatub Põhja-Jäämereni, lõunas Itaaliasse, Balkanile ja

Kaukaasiasse. Eestis on talvike levinud kõikjal. Lõunapoolses leviala osas on ta paigalind,

põhjapool pesitsevad linnud rändavad talveks lõuna poole. Eestisse talveks jäävate talvikeste

arv kõigub väga suurtes piirides.

3.1.2 Eluviis

Talvike elutseb valdavalt lagedamatel aladel nagu heina- ja karjamaad, puudega kaetud

aladest puisniitudel, raiesmikel ja kadastikes. Talle ei sobi märjemad alad ning seal teda

enamasti ei kohta. Talvikese kiivalt kaitstava pesitsusterritooriumi kuju sõltub pesitsuskohast.

Neis piirkondades, kus on palju põlde eraldavaid hekke, kopeerib isaslinnu poolt kaitstav ala

sageli seda, ulatudes lagedale alale maksimaalselt 10-15 meetrit. Pesitsusperioodil pole

talvikese pesa kerge leida, kuna vanalinnud on sellel käies väga ettevaatlikud. Talvikesed

otsivad toitu eranditult ainult maapinnalt ning nende nokkimisliigutus on suunatud alati

allapoole.

20

Lindudest

Talvike käitumine on lähtuvalt situatsioonist väga erinev. Kui pesitsusterritooriumi

kaitstakse hasartselt, siis sellest väljapool asuval üldisel toitumisalal ei rivaalitseta. Inimese

suhtes on talvike usaldav ja võib lasta  endale mõne meetri kaugusele. Talvisel toidulaual

käitub ta enamikest seal toituvatest teistest liikidest erinevalt ning ei rabele iga toidupalaga

edasi-tagasi, vaid sööb järjest paigal olles. Kui haudeperioodil tegutseb ta ainult paarides, siis

peale seda hakkab ta ringi liikuma pesakonniti või väiksemate salkadena. Talvine

ringiliikumis- ja toitumisviis on alati salkade, kes tulevad sageli maanteede ja inimasustuse

lähedusse. Kuigi salkades ringiliikumine on kõigile salgaliikmetele ohutum, siis sellele

vaatamata käib salga sees pidev nagistamine ja jagelemine.

3.1.3 Pereelu

Talvike ehitab oma pesa maapinnale rohttaimestiku varju või harvemini madalale

okaspuule, maapinnast kuni 1,8 meetri kõrgusele. Pesa asukoha valib välja emaslind. Paraku

ei suuda ta esimese korraga sageli sellele kõige paremat asukohta välja valida ning alustab siis

pesaehitust mitmes kohas. Lõplikult väljavalitud kohas lõpetab ta pesaehituse ilma isaslinnu

kaasabita. Pesamaterjaliks kasutab talvike rohtu ja juureniite. Aprilli lõpuks on esimene kurn

3-4 munaga täis, mida emaslind asub siis üksinda hauduma. Haudumine kestab 13-14 päeva ja

peale koorumist jääb emaslind pesale veel poegi soojendama. Isaslind toob pesale toidu, mille

emaslind poegadele edasi annab. Pärastpoole hakkab ka emaslind toiduotsingus osalema.

Pojad lahkuvad pesast 11-13 päevastena ja lennuoskuse omandavad 16 päevastena. Vanemate

hoolitsus lõpeb peale seda. Enamasti on suve jooksul alates juuni lõpust ka teine kurn, harva

hiljem veel ka kolmas. Noored talvikesed loovad oma pere juba järgmisel kevadel.

Talvikesed on küll monogaamsed, kuid abielutruudus pole neil päris moes ja

kõrvalehüppeid tehakse üpris palju. Neid teiste emaslindude poolt ihaldatavaid isaslinde ja

paariseost mittepühaks pidavaid emaslindude tunneb ära selle järgi, et neil on näosulestikus

rohkem punast tooni. Reeglina on need vanemad linnud ja punaka värvuse on neile andnud

rohkem karotinoide sisaldava toidu söömine. Kas just erimenüü ainult tingib talvikestel

vastava seksuaalkäitumise, ei osata praegu veel öelda.

Talvike sööb peamiselt seemneid, hilissuvel ja sügisel ka marju. Seemnetest eelistab

kõrreliste omi, kuna ristõieliste seemneid ei saa ta nii lihtsalt kätte. Putukaid tarvitab toiduks

vaid pesitsusperioodil. Varasematel aegadel otsis hobusepabulatest seedimata teri.

Talvikese vaenlaseks võivad olla väiksemad röövlinnud (nagu raudkull) ja kiskjalised.

Pesi rüüstavad varesed. 21

Lindudest

Isastalvike on üks väsimatumaid  laululinde. Ta alustab laulmist veebruarist-märtsis ja

teeb seda kuni varasügiseni. Lisaks katkestab tema laulmise praktiliselt ainult pimedus ning

vajadus lühikeste toitumispauside järgi vara- ja keskhommikul, pealelõunal ning õhtul. Päeva

jooksul võib isastalvike sooritada kuni 7000 laulu.

22

Lindudest

4 Linnu vaatluse tulemused

Nr Maakonna

nimi

Lindude arv Liikide arv Vaatluskohtade

arv

Vaatlejate

arv

1 Harju

maakond

8901 51 307 367

2 Tartu

maakond

4278 44 126 156

3 Pärnu

maakond

3363 44 95 110

4 Lääne-Viru

maakond

2248 37 74 102

5 Viljandi

maakond

1946 37 50 59

6 Saare

maakond

1456 36 41 46

7 Valga

maakond

1288 37 35 41

8 Rapla

maakond

1158 30 39 47

9 Järva

maakond

1115 35 31 37

10 Ida-Viru

maakond

996 37 30 34

11 Võru

maakond

986 33 26 30

12 Põlva

maakond

879 30 30 38

13 Jõgeva

maakond

842 27 24 30

14 Hiiu

maakond

770 35 16 22

15 Lääne 747 33 26 26

23

Lindudest

maakond

24