AYAÜl{J{{JDr~ l{]\S]{l{()OUDE SEAlHJS.ltT 155jJ56-l!l22, !Jl.

]. Kooli laad*).

§ 1. AvalikJwdeks keskkoolilleks nimetatakse rug! Ja oma­valitsuse pooli; ülalpeetavaid koole, mis seHe seaduse nõuetele vas­-tavad ja' Vaba.riigi Valitsuse ot.~lise põlljnl valitsuse poolt kinnitatudkeskkoolide võJ'lm on arvatnd.

§ .2. Avalik keskkool inoodustab ühtluskooli teise järgu; temaiilesandeks Oll haritud kodanikkuue kasvatamine ja õpilaste ette­v:t.lmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astlliBiseks.

§ 3. Avalik keskkool on emakeelne.lVIi~rkus 1. Opilaste emakeel arvatakse nende rahvuse

järgi.lVIärkus II. Kui lapsevanemad ei ole ühest rahvusest,

arvata,kse lapse rnhvus vanemate ülesandmise jiirgi.Kui .lapsevanemate arvamised lapse rahvuse ülesandmisel

lahku lähevad, loetakse lapse emakeeleks lapse kodukeel, midata kõige paremini oskab.

lVIiirkus III. Vähemusrahvuste lapsed võivad soovi järeleõpetust saada 1m riigikeelses keskkoolis. Muudel juhtumistelvõib laps mitteemltlwelses koolis õppida ainult rnõjuvatel põh­justel,· mida otsustab kohalik maa- või linna-koolivalitsus.§ 4. Keskkool võib olla ühis- või lahuskool, selle järgi kuidas

'otsustab kooli üla.lpi(laja.

2. Asutamine ja ülalpidamine**).

§ ii. Hiigi poolt ülalpeetava uue keskkooli avamine sünnibVabariigi Valitsuse otsuse põhjal hariduse- ja sotsiaalministeeriumiettepanekul peale tarvilise. krediidi määramise riigikogu poolt.

. *) Selle peatüki normide käsitlemisel vt. ka ringkirjad, kirjad ja seletused'Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuso seaduse järel.

**) Selle peatüki normide käsitlemisel vt. ka ringkirjad, kirjad ja seletused'Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduse- järel. .:

§ H,' Omavalitsused, kes soovivad avaua avalikke keskkoole,esitavad sellekohase sooviavalduse hariduse- ja sotsiaalministeeriumijc,ühes kohustusega enese kanda võtta kooli ülalpidamise kulud, pealeselle osa, mis sellekohaste eriseaduste ja Vabariigi Valitsuse otsuse järginendes koolides riigi kanda määratud. JVlinisteeriumi ettepanekul ot­sustab Vabariigi Valitsus kooli avamise küsimuse igal juhtumisel eraldipeale tarvilise krecliiui määramise riigikogu poolt.

Kui Vabal'iigi Valitsusc poolt on otsustatud aVada l<esklwol ja- võtta secIwskkool .walikkuue kcskkooliue võrku, siis võib Hariduse- j" sotsiaalministcl':$0110 Ot8\lSO aluso) ja omn.vaJitsusc soovil, kes on nõus seda kooli liIn.! pidama., seda.kooli rcgistrccrida, ning Hariduse, ja sotsiaalministl'i! ei ole ""jn pärast kooliiilnlpidajn selgumist uuesti Vabnriigi Valitsuselo l<ooJi avamise ottepanekuga esi­neda., sest VUHta" Vabariigi VnlitsufiO ot·sus oli juba olcmas.

. RiigiJ<ohtu ,,,.Imin. os. t. m. UO:l II - w:n.§ 7. Va.ba.riigi V1ditsuseJ on õigus har.iduse- ja sotsiaalministee­

riumi ettepanekul iiklJllLriduslisi riigi keskkoole muuta kutsekool i­deks, kui ka kutsekoole üldhariduslisteks keskkoolideks pe,de 1;;11'­

vilise krediidi mÜÜnLmise riigikogu poolt. Omayalitsllse ,poolt ülaJ­peetavate koolide laadi muutmine siinnii> snmal teel kooli ülalpidajanõusolekul.

§ Il. Üldharidusliste keskkoolide JuureR võib hariduse- Ja.sotsiaalministeeriumi poolt kinnit,ttnvate miiäruste ja õpekavadl~

järgi ,wacla täiendus- ning eriklasse ja kursusi.

§ 9. Kuni vüllellmsrahvuste koolide korralduse criseaduse viilja,­andmiseni asntatakse riigi või onlllValit,~nse poolt §§ 5, 6 ja 7 ette­niihtml kOlTas viihemusrahvuste emakeelsed avalikud keskkoolid,.silmas pidades rahvuste arvulist vahekorda riigis, kui vä!J.emusrahvll­sest õpilaste arv, kes keskkooli astuda soovivad ja võivad, sellekskiiliaIt 8um on.

Märkus. Viihemusrahvuste koolide korraldus ja valitse­mine määmtakse kindlaks criseaduses.

§ 10, Keskkoolide juures võib lwnda hariduse- ja sotsiaal­ministeeriumi poolt kinnitatavate müiiruste llõhjal ühiselumaju ÕP1­lastele.

§ 11. Opemaksu SUlll'Ilse avalikkudes keskkoolides kui ka õpe­maksust vabastatavate kehvemate õpilaste protsendi alammäära kin­nitab hariduse- ja sotsiaalministeerium kooli ülalpidaja ettepanekul.

§ 12. Opemaksust sissetulnud summad moodustavad koolierisummad, mida tarvitab k~oli ülalpidaja sama kooli tarvete täit­miseks, eeskätt õpevahendite mmetsemiseks ja kehvemate õpilastetoetamiseks.

§ 13. Kehvemaile anderikkamaile õpilastele võimaldatakse kesk­koolis õppimine õpemaksust vabastamise ja neile ülalpidamiseks.ning õpetarvete muri'tsemiseks riigiabiraha määramise läbi, mille

kogusumma iga aasta kohta kindlaks määratakseeelarve korras. Abi­raha väljaandmise kohta annab Vabariigi Valitsus välja, erimäärusi.

Märkus. Avalikkudele keskkoolidele võivad ka oma­valitsuse- või eraasutused ja isikud määrata abirahasid ja toetuse­summe, mille tarvitamistingimused annetaja ette paneb ja hari­duse- ja sot-siaalministeerium kinnitab.§ 14. Kooli asutamisel, ümbermuutmisel ja korraldamisel tuleb

täita nõudeid, mis koolimajade, kooli kõrvalhooJlete ja sisseseadetcning asukoha kohta on ette nähtUlI sellekohastes hariduse- jl~ sotsiaal­niinisteeriumi erimäärustes.

§ lii. Avaliku riigi' keskko'oli sulgnmine sünnib Vabariigi V,~-'

litsnse sellekohase otsuse põhjaJ; omavalitsuse poolt ülalpeetava koolisulgumiseks on kooli ülalpidaja .Ilõusolek t'1rvilik. :ICi ole viimanekooli sulgumisega ,iõus, siis on Vahl~riigi Valitsus õigustatud kooliavalikkude keskkoolide võrgust viilja arvama ning temale riigi toetus­summade andmist lõpetama.

§ Il;. AVldikkude keskkoolide ,~sctäitvatelc el'l\keskkoolidelevõib hariduse- ja sotsiaalministeel'imn eell\rve kOJ'l'as määrata rahalisttoetust ja nende koolide õpilastele anda kõik avalikkude kooli õpilaste.õigused.

3. Ope- j a Jms va tusosa.

§ 17. Avaliku keskkooli kursus kestab vähemalt 5 õpeaastat,il,ga mitte üle G õpeaas~~.

Mä r kus. Täiskasvanutele avatud keskkooli kursuse kes­tust võib pikendada või lühendada hariduse- ja sotsiaalministee-,riulni nõusolekul.§ 18. Kooliaast,~ kest,ab 1. augustist kuni järgmise aasta 31. jnu-

Iini,§ 19. Tegelik õpetöö avalikus Jwskkoolis kestab :{S nädalat

aastas. Mõjuvltil põhjusil võib hal'iduse- ja sotsiaalministeerium õpe­töö aega lühendada kuni 3(; nädalani. Opetöö alguse, lõpu, vltheajadja üldised ning kohalikud pühad määrab ära hariduse- ja sotsiaalminis­teerium, selle juures silmas pidades kohalikkude koolivalitsuste soovi.

§ '20. Keskkoolil on õpeaastate arvule vastavarv klasse, misnimetatakse õpeaastate järgi I, 11, III j.n.e. klassiles..

§ 21. Keskkooli kursus jaguneb kaheks astmeks: alam aste(r ja II kl.) ühise õpekavaga ja ülem aste (kõrgemad ldassia) erinevaõpekavaga.

Mäl' kus. Keskkoolide ülalpidajad võivad hariduse- jasotsiaalministeeriumi nõusolekul korraldada keskkoole, kus erine­mine võib alata ka varemalt või hiljemalt.§ 22. Keskkooli üldine nimetus on gümnaasium.

'lIIäl' kus. Erilised keskkoolid võivad enestele haridusee jasotsiaalministeeriumi loal ka teise nimetuse valida. '

JtT fl7/U8·..·HJ23, 77.

MlIl1keelistes koolides on esimeseks võõmks

§ 23. Opeainete laadi ja ulatuse järgivõib keskkooli ülem asteolla korraldatud humanitaar-, reaal-, majandusteadusliku-, tehnilise jateiste eriaineliste harudena.

§ 24. Keskkoolides võib olla kas üks või mitu § 23 tähendatudõpeharu. Uute õppehanide avamine ja endiste ümberrnuutmine ningsulgumine sünnib selle seaduse §§ 5, 6, 7 ja 15 ettenähtud korras.

§ 25. Keskkool, millel on rohkem kui üks õpeharu, võib saadariigilt toetusraha ainult nende õpehanuje iilevalpidamiseks, mille õpi­laste aI'V III klassis on vähemalt 20.

Vt. Hariduse- ja sotsiaalmin. ringkiri 23. juulist 11127 JlI'. 2HiOO ](eskkoolid~

v<1rgu reguleerimiso müüntsc jiiro).

§ 21:' Keskkooli alama astme (I ja II kl.) võib ühendada kuue­klassilise algkooliga, kuid õpetada võiva.d neis klassides ainult keskkooliõpetaja. lmtsega isikud.

~ 27. Keskkooli iiklastme kui ka üksiku õpeharu kursuseson: a) sunduslikud õpeained ja b) valitavad õpeaiued, mille valik jaõppimine on kohustlw hariduse- jll sotsiaalministeeriumi poolt lllaksma­pandud õpekava ja tundide arvu piirides.

§ 28. Avalikus J<cskkooJis on järgmised s\mduslikud õpeained:emakeel, matemaatika, loodusteadus ühes tervishoiuga, maateadus'ühes kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtte­teaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, lmks võõrast keelt,seal hulgas inglise-, prantsuse- või sllksa keel, joouistamine ja joonestK'l.­mine, käsitöö, laulmine, võimlemine.

Usuõpetus on koolile sunduslik .õpea.ine, õpetajaile ja õpilasteleagll vabatahtlik.

MärkliS I.keeleks eesti keel.

MärkliS II. Kooli ülalpidaja soovil võib keskkooli m/l,­jandusteadllslistes, ·tehnilistes ja teist<lS eriainelistes harudessumlusliku õpeainena ka üht ailiust võõrast keelt õpetada.

Märkus III. lÜilisteshumanitaar-keskkoolides, iseäranisldassikagümnaasiumides, võib huriduse- ja sot~iaalministeeriumi

loal sunduslikkude õpeainete hulgast välja jättakäsitöö jamajandusteaduse.

§ 29. Opeainete üldise laadi ja läbivõtmise ulatuse kui katundide arvu iga õpeaine kohta ldassis määravad kindlaks hariduse­ja sotsiaalministeeriumi poolt maksmapandavad õpe- ja tunnikava.d,kusjuures õpilase kohta käiv valitavate ainete tundide arv ei tbhi ula­tada üle ühe viiendiku klassi sunduslikkude ainete tundide arvust.

Märkus. Pedagoogika-nõukogud võivad maa- või linna­koolivalitsuse, riigikoolides hariduse~ ja sotsiaalministeeriumiloal ette võtta vähemaid ajutisi muudatusi õpe- ja tünl1ikavades.

§ 30. ITalitava aine õpetamiseks võib avalik keskkool ainult'siis riigilt toetust saada, kui selle aine õppijate arv tema õpetamisealguses on vähemalt 12, ühe klassi kohta kogusummas aga mitte enamkui selle klassi sunduslikkude ainete tundide itrvu kahele viiendikulevitstavait. On õpilaste arv klassis alla 12, siis võib kool selle klassivalitavate ainete õpetamiseks riigilt toetust 'saada mitte enam kuiklassi sunduslikkude ainete tundide arvu ühe viiendiku kohaselt.

§ 31. Sunduslikkude ja valitavate ainete kõrval võib pedagoo­gika-nõukogu kooli iilalpidaja nõusolekul korraldada mittesundus­likkude ainete õpetamist, mille kulud kooli ülalpidaja või aine õppijadkannavad.

Mär kus. Maksvuseta. ItT 97/98 - 192:~, 77.§ 32. Iga klassi läbitegemiseks kulub normaalselt üks õpeaasta.

Erakorraliselt võivad andekad õpilased pedagoogika-nõukogu otsuselklassi lühema ajaga lõpetada või mõne klassi vahele jätta.

Märkus. Hariduse- ja sotsiaalministeeriumi loal võivadkooli iilalpidajad keskkooli jagada ka poolaasta-klassideks.§ 33. Opilast ei või jätta' iUlte klassi kauemaks' kui kaheks

õpelLastaks. Kui õpilane kahe kooliaasta jooksul klassi õpekavas nõu­. tud teadmisi ja oskusi ei ole omandanud, arvatakse ta koolist lahkunuks.Jseämlistel põhjustel võib hariduse- ja sotsiaalministeeriumi loaga õpi­last ka kolmandaks aastaks klassi jätta.

§ 34. Opilased viiakse ühest klassist teise ja tunnustataksekooli kursuse lÕ'petanuiks pedagoogika-nõukogu otsusega õpilase üldiseõpetöö edu ja vaimlise arenemise põhjal, hariduse- ja sotsiaalministee­rimni poolt määratud korra järgi..

§ 35. Opilaste nmmaalarv klassis on 40. Ainult erakorralisteltingimustel tohib õpila.ste arv tõusta. viiekümneni. Koolides, kus riikõpetajate palgad maksab, on kõrvalklasside avamiseks ja edasipida­miseks iga aasta hariduse- ja sotsiaalministeeriumi luba tarvilik.

§ 3G. Igas keskkoolis peavad olema tarvilikud õpeabinõud jaõpilaste ning õpetajate raamatukogud. Hariduse- ja sotsiaalministeeriumseao kokku nende õpeabinõude nimekirja, mille muretsemine on sun-duslik kooli ülalpidajatele. .

§ 37. Igas keskkoolis peabolema kooliapteek kõige tarvilise­mate arstirohtudega ja abinõudega..

4. Õpilased.

§ 38. Keskkooli esimesse klassi võetakse vastu algkooli kuueklassi lõpetajaid ilma eksamita ja sellekohase eksamiga neid, kes eiole algkooli kursust lõpetanud. On sisse astuda soovijaid enam kuikoolis vabu kohti, siis võetakse õpilasi vastu võistluseksamiga; kavõib pedagoogika-nõukogu eksami nõuda, kui keskkooli esimesseklassi astujal algkooli kursuse lõpetamisest enam kui üks kooliaastaon mööda läinUli.

Avalikkudes omavalitsuste keskkoolides miiämb võistluseksami ainec! kind­laks maa· või linna.koolivalitsus, riigikoolides aga hariduse- ja sotsiaalministeerium.Võistluseksamite ainete kindlaks1l1äära.misel tuleb kooliva.Jitsusel silmas pidadaseda., et see määramine mitte liiga vam enne-eksame ei sünniks, kuna sel puhulrõhuta.ksid algkoolid kordllmisnädalatel ainult neic! aineid, milledes eksa·midrnüäratud.

Hariduse·' ja sotsiaahnin. ringkiri 9. maist 1925 u~.. 21669.

§ 39. Kõrgematesse klassidesse ja. kooliaasta kestel võetaksevastu ainult neid kooli astuda soovijaid, kes selleks korraldataval eksa­mil näitavad, et nad võivad vastavas klassis tarvilise eduga töötada.Üleminekul iihest avalikust keskkoolist teise samatiiübijisse eksamiei nõuta.

§ 40. Keskkooli astuda soovijad või nende vanemad või eest­kostjad allluwad koolijl1lultajale palvekirja ja lisavad sinna juurde:l) tunnistuse celhariduse kohta:, 2) v,muse, rahvuse ja riikkondsusetunnistuse. Sisseastujad vaadat,akse hibi kooliarsti poolt. .I«:lIe ter­vise seisukord kaasõpilastele kardetav, neid vastu ei võeta.

§ 41. Opilastele; kes enlle kursuse lõpetamist koolisUahkuvad,IIIlnab kool nenue töö tagajärgede kohta sellekohased tunnistused.

§ 42•. Keskkooli kursuse lõpetajale antakse sellekohane tunnis­tus, mis temale õiguse armab ilma eksamita astuda ülikooli ja teistesse],õrgen\ll.tesse õpeaButustesse, kui viimaste kohta ei maksa crimäärused.

Kui keskkooli õpilase iilevalpidamine halb on, siis ei või temale lõpu­tunnistust v.älj" anda.

Hariduse- jit sotsiaalmin. ringkiri 17. v~.c\Jr. 1!)23 a. nr. 2561.

Õpilasto c1ukomme,tc himlamiscks kiipsllstunnistllsd tuleb titrvitndasõnu "hell," ja. "rahuloldav:'.

HlLriduse- j" sotsiaalmin. ringkiri 30. maist 1924 a. nr. 22144.

§ 43. Keskkooli õpilased ~aavacI sõjaväkke astumiseks ap­pikendust kuni 22 eluaasta lõpuni.

§ 44. Keskkooli õpilaste kohta antud määrused on õpilastelekohustavad k~olis ja väljaspool kooli.

§ 45. Opilastel on õigus asutada kooli juures omavahelisi ühill- .guid, mille põhikirjad kinnitatakse pedagoogika-nõukogu poolt. Väljas­pooloma kooli võivad alaealised õpilased pedagoogika-nõukogu nõus­olekulosa võtta ainult neist organisatsioonidest, mille seaduslikultregistreeritud põhikirjades on ette nähtud alaealiste osavõtmine. 1'äis­ealistel õpilastel on õigus pedagoogika-nõukogu teadmiselosa võttakõigist seaduslikult registreeritud organisatsioonidest. Juhtumisel,kui see pedagoogiliselt mittesoovitav, võib pedagoogika-nõukogu õpi­lasele organisatsioonist osavõtmise keelata..

5. Ametisolevad isikud.

§ 46. Avalikus keskkoolis on järgmised ametisolevad isikud:1) juhataja (direktor), 2) tema abi (inspektor), 3) õpetajad, 4) arst,5) asjaajaja ja 6) teenijad.

§ 47. Koolijuhataja on keskkooli üldine juhataja ja korraldaja.§ 48. lVIaksvuseta. RT 59 -1931, 461.§ 49. Koolijuhataja kohuseks on kooli õpetus- ja kasvatustöö

ning majandusliku külje juhatamine, va,stutus kõige koolitöö korralik­kuse ning kooli varanduse korrasoleku eest ja kõik kooli asjaajaminekokkukõlas seaduslikkude määrustega ning peda,googikanõukogu otsus­tega.

Eriti on juhataja, ülesandeks:a) kooli esitamine ja läbikäimine teiste asutustega ning üksikute

isikutega;b) kooli puutuvate kilsimuste selgitamine ja ettepaneminc otsus·

taJ}1iseks pedagoogikanõukogule ja hoolekogule;e)tarviliste juhatuste andmine õpetajiLile õpetus- ja kasvatus­

töös, kusjuures. juhatajal on õigus õpetltja\c' korratuste puhul märkusija hoiatusi teha;

d) tundide jaotamise eelnõu esitamine pedagoogikanõnkogulc;p.p. e ja f) Maksvuseta. Wl' 59 ---·193], '16Lg) kooli eelarvete ja aruannete eelnõude kokkuseadmine;h) kooli asjaiLjaja ja teenijate 'ametisse määramine jiL ametist

vabastamine. .§ iiO. Kui Idasside arv keskkoolis ulatub üle 9, siis valitakse

juhatajale abi.Mär kus. Keskkoolis, kus jnhataja abi ei ole, määmb

juhataja enese koolist puudumise ajaks õpetajate hulgast ase­täitja.Vt, HSM kiri Õppejõudude teenistuse seaduse § 50 nli.*51. Juhataja abi on kooli sisemises ning kasvatuslikus tege­

vuses abiks juhatajalo jll täidab viimase puudumise või haiguse korraltema kohuseid. '

§§ 52--liO. :i\-Iaksvnseta, RT 59 -1931, 461.§ 61. Õpetaja kohuseks on õpe- ning kasvatüstöö tegemine,

pedagoogikanõukogu koosolekutest osavõtmine ning selle otsuste,.kui ka koolijuhataja korralduste täitmine .

. :i\-lärkus. Opetajal ei ole õigust lahti ütelda temale mää­ratavaist kasvatustöist ja tundidest oma erialal.§ 62. Õpeaasta alul paneb õpetaja õpearne kava pedagoogika­

nõukogule ühtlustamiseks ette, üksikasjaliselt esitades, kuidas tamõtleb õpematerjali läbi võtta, Vähemalt iga poolaasta lõpul teatabõpetaja pedagoogikanõukogule, missugusel määral ta on suutnudkavas tähendatud nõudmisi täita.

§ 63. Koolist kui ka pedagoogikanõukogu koosolekult puudu­mise korraloll õpetaja kohustatud sellest a,egsast.i koolijuhatajale tea­tama ühes puudumise põhjuste tähendamisega.

§ 64. l\laksvuseta. RT 59 -19,31, 461.

§ 65. Kasvatuslikkude üiesannete ligemateks täitjateks üksi­kutes klassides nimetab pedagoogika-nõukogu õpetajate hulgast klassi­juhatajad, kelle kohused ära määrab pedagoogika-nõukogu, hariduse- ja..sotsiaalministeeriumi vastava instruktsiooni põhjaL

§ liG. l\1a.ksvuseta. RT 59 - 1931, 46l.§ 67. Avaliku keskkooli ülalpidaja on kohustatud kooliarsti.

palkama, kelle ülesandeks on õpilallte tervise eest hoolitsemine ningnende arstimine, valve kooliruumides tervishoidliku seisukorra järgija nõuandmine pedagoogika-nõukogule kooli tervishoidu puutuvais

.küsimustes. Tiitarlaste-koolidesse ametisse määramisel on eesõigusnaisarsti I.

§ 68. Kantselei ja majamlusliste asjade toimetajaks on kooliasjaajaja, keJlele suuremates koolides kooli ülalpidajlt abijõudusidvõib abiks määrata. . .

§ 69. Igas keskkoolis peab olema tarviline arv kooliteenijaieL§ 70. :K.eskkoolide juhatajate, juhataja abide, õpetaja,te, kooli­

arstide, ametnikkude ja teenijatü teenistuse, palga, pensioni ja ahi­rahade õigused määratakse kincllaks sellekohastes seadustes.

O. Pedagoogika-Jlõukogu.

§ 71. Pedagoogika-nõukogu liikmeiks on:a) koolijuhataja ja tema abi;b) kõik kooli õpetajad;<.:) kooliarst;d) hoolekogu esitaja jae) 2 lastevaJiemate esitajat.Avitlikkude keskkoolide s''lldus, JUl,t1cdes õpetajittü kohustusi kooli pedn.

googika.nõukogu suhtes (§S 61, 62 jn (3) ja Jdndlaks mäiirates selle koo,,"eisll(S 71), ei tee vahet kooli õppejõudude vahel nende poolt koolis antavate tun·dide arvu järgi. Järelikult loetakse kooli pedagoogika-nõukogu liikmeiks ja. onkohustatud (§ (3) selle koosolekuist, kui kooli õppe-kasvatustöö ühest Jahu'ta matust osast, osa· võtma kooli iga õppejõud, kes niisugusena registreeritud,vaatamata sellele, missuguseid aineid ja. mitu tundi ta koolis õpetab. Õppejõutahtelise puuclumisele pedagoogika.nõukogu koosolekuist tuleb vaadata kui tema.kõrvalehoidmisele tema kohustuste ühe 08a täitmisest ja tarvilisel puhul talitatla..vastavalt.

Haridusc- ja sotsiaalmin. ringkiri 31. jmlJlil 1926 a. m. 22883.

§ 72. Pedagoogika-nõukogu ülesandeks on kooli kasvatus- jaõpetusküsimuste ning nendega ühenduses olevate muude koolieluküsimuste laheudamine. Eriti kuulüb tema võimupiiri:

a) kasvatus- ja õpeviiside arutamine koolitöö viljalmmaks tost-mise sihis;. .

b) õpekava läbivõtmise ulatuse ja ettenähtud piiridest kõrvale­kaldumiste arutamine;

e) kasvatus- ja õpetustöö jaotamine üksikute õpetajate vahelja tunnikava vastuvõtmine;

d) õpetajate kokkuseatud töökavade arutamine;e) õpetustööks tarvisminevate õpevahendite valimine Ja soe­

tamine;f) õpetustöö aruande vastuvõtmine;g) õpilaste vastuvõtmine, vastavaisse klassidesse paigutamine

ja koolist eemaldamine, viimasel juhtumiselotsusest teatades maa­või linnakoolivalitsusele, riigikoolides hariduse- ja sotsiaal­ministeeriumile;

h) õpilaste töö- ja ülespidamise hindamine, nende edasiviimine.klassist klassi, lõpetajate koolist väljalaskmine ja õpilastele tunnis­tuste väljaandmine;

i) õpilaste kohta käivate määruste väljatöötamine ja, maksma-.panemllle;

k) Maksvuseta. RT 59 ._- 1931, 461.Hariduse. ja sotsiaa.Imin. ringkiri 22. veebruarist 19:~O nr. 24598.Täienduseks Hariduseministeeriumi kooliosakonna. 1926 a. 22. aprilli

1tr. 21212 ringkirjalisele korra.Idusele teatab HSM koolivalitsus vastavate korral­duste tegemiseks, et eeltähendatud ringkirja korras tuleb koolijuhatajaH teatadaHariduse· ja sotsiaa.Iministeeriumile ka õpilaste eemaldamisest koolist õppeaastakestes. ij.m tiihendades lähemad põhjused, miks õpilane koolist lahkuma pidi{Aval. koskkoolido seaduse § 72 p. g, RT 155/156 - 1922).

Keskkooli ,eRduse §§ 58, 72 ja 73 mõtte järgi peab a-rvama, et pedagoo­gika-nõukogul ei ole õigust õppeaasta kestel üksikutele kooliõpetajatele mää.·ratud tundide arvu ilma nende nõusolekuta vähendada. Uueks õppeaastaksvõidlLkso kooliõpetaja.Ie-tunniandjale endise aastaga võrreldes ·t,unde vähendada..ainult siis, kui Jwoliõpetajal veel õigus on § 58*) a.Iusel omalt kohalt la.hkuda.Niisugusole seisukohale on muu seas asunud K.ohtuministcol'ium.

Kohtu- jlL sisemin. kil'i 14. jaa.n. 1923' nr. 2032.

§ 73. Õpeaasta lõpul seab pedagoogika-nõukogu kokku õpetus­töö ,.anmnde selle kohta, mil määral ja missuguste abinõudega on täi­detud aasta alul kokkuseatud kavad ja, kui on olnud kõrvalekaldumisi,tähendab äm põhjused, mis on sundinud kavai;sustcst loobuma. Ni­metatud aruanne esitatakse ka vastavale linna- või maa·koolivalitsuseleja hariduse- ja sotsiaalministeeriumile..

Hariduse- ja sotsiaalmin. ringkil'i 22. jaan. 1932 nr. 34880·.Avalikkude keskkoolide seaduse § 73 (RT 155/156 - 1922) põhjal kooli

"ppenõukogu koostab õppeaasta lõpul õppetöö aruande selle kohta, kas ettenähtudõppekavad on õppeaja jooksul täidetud, missugused kõn'alekaldumised sellestkavast leidsid aset õppeaasta jooksul ning millistel põhjustel. Nimetatud aruannetuleb kanda· õppenõukogu protokolli. Juhul, kui oli kavast kõrvalekaldumisi jatakistavaid põhjusi ning raskusi kavade teostamisel, tuleb saata aruanue ühtlasika maa· või linnakoolivalitsusele. ning Ha.ri~use- ja sotsiaalministeeriumi kooli-valitsusele. .

Aruanne koostatakse lõplikult keskkooli iga üksiku õppeaine kohta ja kall­takse õppenõukogu protokolli kevadel pärast õppetöö lõppu, kusjuures maa· võilinnakoolivalitsusele ning Hariduse- ja sotsiaalministeeriumi ·koolivalitsusele ·saa·detakse aruanne ainu't nende õppeainete kohta, milliste läbivõtmisel õppeaasta

*) Vt. Õppejõudude teenistuse seadu~ § 88 p. 2 ja § 91.

'jooksul tekkis kõrvalekaldumisi, takistavaid põhjusi või raskusi sel määral, etkava teostamine osutus osaliselt võimatuks või sündis muudetud kujul.

Käesoleva ringkirj .. avaldamisega kaotRvad maksvuse RaTidus· ja sotsiaal­ministeeriumi ringkirjad 14. oktoobrist ja 22. novembrist 1924 nr. 24488.

§ 74. Pedagoogika-nõukogu koosolekuid peetakse õpeajal vähe­malt kord kuus.

§ 75. Pedagoogika-nõukogu astub kokku koolijuhataja või tema.asetäitja kutsel, või vähema.!t 1/3osa liikmete nõudmisel.

§ 76. Pedagoogika-nõukogu koosoleku päevakorra seab kokkukoolijuhataja, kusjuures koosolek võib päevakorda muuta ja täiendada .

. Igal pedagoogika-nõukogu liikmel on õigus koosolekule ettepanekuidteha ja küsimusi algatada.

§ 77. Pedagoogika-nõukogu Jmosolekuicl juhahd) koolijuhatajavõi tema asetäitja.

§ 78. Pedagoogiklt-nõukogu koosolek Oll otsusvõi Illne, kui temastvõtab osa vähemalt 2/3osa õpetajaist, nende JmIgas koolijuhatltja võitema asetäitja.

§ 79. Koosoleku otsus on maksev, kui selle poolt on enamkui pool koosolijaist; kui hiiäled poolenevad, annab koolijuhatltjahääl enamuse.

Märkus. Kui koolijuhataja pedagoogika-nõukogu otsu­sega ei ühine, läheb kiisimus enne otsuse täidesaatmist riigi­koolides hariduse- ja sotsiaa Imlnisteeriumi, teistes avalikkudeskeskkoolides mltll- võilinnakoolivalitsusele kinnitHm iseks.§ 80. Pedagoogika-nõukogu valib oma liiget.c hulgast üheks

aastaks sekretääri, Ialtlnatukogu ja, õpelmbinetticle hoidjad.Märkus. Sekretääri, raamatukogu ja õpekabinettide hoid­

jaid ja korraldajaid võib kooli iilalpichja nõusolekul ka era·tasu eest ametisse panna.

7. Kooli hoolekogu.

§ 81. Riigikoolides hariduse- ja sotsiaalminis~ecriullli, omavalit­suse koolides kooli ülalpidaja otsusel asutK"ltakse kesklmoli juure koolihoolekogu.

Kooli hoolekogud ja lastevanemato kogud c-i saa astuda liitu craorgm~i~

satsioonidega.Riigikohtu üldkogu otsus 7 - 1925.

§ 82. Hoolekogu liikmeiks on :a) 2 pedagoogika-nõukogu esitajat, ncnde hulgas koolijuhataja;b) 5 kooliülalpidaja asutuse csitajat;e) 2 lastevanemate esitajat;d) kooliarst;e) 1 esitaja iga asutuse, isiku või toetajate rühma poolt, kes

kooli majanduslikult toetab vähemalt ühe. viiendiku majandusliste

kulude sunnua suuruses. Xende esitajato volitused on maksvad selleeelarve-aasta jooksul, mil toetus antud.

iYlärkus 1. Kõik koolis töötavad õpetajad võivad hoole­kogu koosolekuist sõnaõigusega osa võtta.

i\färkus 2. Kooli ülalpidava asutuse esitajato volitu­sed kestavad 3 aastat.

:Märkus 3. Pedagoogika-nõukogu ja lastevanemate esi­tajad valitakse igal sügisel peale õpeaasta alguse üheks aastaks.§83. Hoolekogu valib igal aastal õpetöö alul peale laste­

vanemate ja pedagoogika-nõukogu esitajate valimiste enesele juha­taja, selle asemiku ja kirjataimetaja. Tarbekorral võib juhatus ka suu­remaarvuline olla.

§ 84. Hoolekogü iilesandeks on hoolitseda kooli eest üldse,eriti tema majandusliku külje eest. Selle ülesande täitmiseks kuuluhtcnHL tegevu~konda:

a õpilaste toitlus- ja tervisolude korraldamine;b) vaesematele õpilastele toetuse muretsemine;e) õpetustöö pealtkuulamine oma esitajate läbi.

lVIär kus. Hoolekogu esitajail ei ole õigust klassis tähcn­du~i teha, samuti ka õpetajale üldse märkusi teha; nad võivadoma lLrvamised ja tähelepanekud ette tuua koolijuhatajale võillOolekogule.d) ettepanekute tegemine uute õpeainete sisseseadmise ning

uute klasside või kursuste avamise. asjus vastavale koolivalitsusele,riigikoolides harid~lse- ja sotsiaalministeeriumile;

e) kooli erikapitalide valitsemine ja tarvitamine, kuivõrd see.~ellekohaste erimäärustega ei ole teisiti korraldatud;

I) kooli liikumata ning liikuva varanduse korrashoidmise jä­relevalve;

g) kooli eelarve läbivaatamine ja esitamine kooli üleva.lpidajaleasutusele;

h) kooli majapidamise, sissetulekute ja väljaminekute revi­deerimine;

i) kooli eelarve täitmise aruande läbivaatamine ja oma tegevus-aruande kokkuseadmine;

k) esitaja valimine pedagoogika-nõukogusse.§ 85. Hoolekogu koosolekuid peetakse tarviduse järgi.§ 81;. Hoolekogu kokkukutsumine on juhataja või, tema ära­

olekul, tema asemiku ülesandeks. Hoolekogu kutsuta.kse erakorraliseltkokku kolme liikme või koolijuhataja nõudmisel.

§ 87. Hoolekogu koosolekuid juhatab hoolekogu "juhataja või.tema äraolekul tema asemik. .

§ 88. Hoolekogu koosolek on otsusvõime, kui on koos vähe­malt pooled liikmed, nende hulgas hoolekogu juhataja ja kooli juha­taja või nende asemjkud.

§ 89. Koosolekukui pooled koosolejad.iilekaalu.

otsus on maksev, kui selle poolt on enamKui hääled poolenevad, annab juhataja hääl

Miirkus. § 8,1 p.p. d ja li tähendatud küsimuste otSUS"tamiseks Oll tarvilik vähemalt pool hoolekogu liigete häältest.

§ 90. Lähevad pedltgoogika-nõukogu ja hoolekogu arvamisedlahku, otsustab küsimuse vastav koolivalitsus, riigikoolides harirluse­:Ja sotsiaalministeerium.

8. :Lastevanemate esitus.

§ 91. Kooli ja kodu vahel lähema ühenduse loomiseles kutwbkoolijuhntaja lastevaneml\te koosoleku kokku' viihemnlt kaks kordaaastas. Erakorraliselt võib vanemate koosoleku kokku kutsuda hoole­kogu otsuse põhjal hoolekogu juhataja.

Vt.•eletus § 81 Il.JI.

§ 112. Vanemate J<oosole.ku iilesanlleh on kasvlttus- ja õpetus­töösse .puutuvate küsinlUste arntamine JIL oma sooviavalduste ette­kandmine pedagoogiJm-nõukogule ja hoolekol:(ule.

§ 93. Vanemate )wosoJeku sellekohase otsuse põhjal asuta­takse kooli juure vanemate komitee. Komitee liikmed valib .koos­olek õpilaste vanemate 'või nende asemikkude hulga.st iihe aasta peale,iga kJ;tssi kohta J--3 esitajat. .

§ 94. Üldisel koosolekul valitud vanemate esitajad ühes kooli­juhatajaga ja 1-'3 õpetajate esitajnga, kooli suunIse jiirgi, moodus­tavad vanemate komitee. Komitee valib enese keskelt esinlehe, temaasemiku, kassahoidja ja sekretääri.

§ 95. Vanemnte komitee aruta.b kasvatusküsimusi, püüab nõr­gematele õpilastele paremat edasijõudmist võimaldada, annab kehve­matele .ainelist toetust, aitab õpilaste toitIIise ja tervishoiu olusid

. korraldada, organiseerib lastele kohnseid lõbustusi ja õpekäike ningaitab kooli ja kodu vnhel ühendust lmm.

§ 96. VallenHl,te komitee ..valib pedagoogika-nõukogusse 2 jakooli hoolekogusse 2 esitajat. Uhel selleks valitud esitajal on õigusõpetunde pealt kuulata ja märgatud puudustest tarbekorral koolijuha­tajale või vanemate komitee koosolekule teatada, kuid -tal ei ole õigust

. isiklikult mingisuguseid märkusi ega korraldusi teha.l\Iärkus. Kus ei ole vanemate komiteed loodud, seal

valitakse selles paragrahvis täheudatud esitajad vanemate üld­koosolekul.

§ 97. Vanemate komitee koosoleku kutsub esimees tarbekorralkokku. Koosolek on otsusvõilillle, kui on koos vähemaIt pooled liik­med, nende hulgas komitee esimees ja koolijuhataja või nende ase-

täitjad. Otsuse tegemiseks on tarvis, et selle poolt oleks enam kuipool koosolejaist. Kui hääled poolenevad, annab juhataja hääl üle­kaalu.

§ 98; Vanemate koosolek võib § 95 tähendatud ülesannetetäitmiseks ka erikomisjone valida.

§ 99. Vanemate komitee liigetc või § 96 tähendatud esitajatovalimiseks on vanemate üldine koosolek otsusvõimlle, kui sellest osa.võtab 1/5kõigist kohalikkudest lastevanematest või nende asemikku­dest, kellel selleks kirjalik volitus. Kui vanemate üldkoosolek kokku­tulnud liigetc vä.hese arvu pärast pidamata jääb, peetakse koosolekiLra mitte varemini kui ühe nädala pärast. Teistkordne koosolek onkokkutulnud liigete arvupeale varttamata otsusvõimne. Opetaja<lvõtavad osa vanemate koosolekust sõnaõigusega.

. § 100. Vanemate koosoleku alul valitakse koosoleku juhatajaja, kirja,toimetaja lihtsa, häälteenamusega. KoosolCl(\! protokoll kin­nitatakse koosoleku lõpul juhataja, kirjatoimetaja ja vähemalt kolrrl<~

koosoleku poült valitud isiku allkirjaga.

9. Avalikkude keskkoolide õigused.

§ 101. Avalikul keskkooliloll oma pitsat. Kõik koolidessepuutuvad aktid, palvekirjad, krepostikirjad j.ll.e. on vabad margi­mitksust; samuti on vabastatud kooli liilmmata varandus kõikidestriigi- ja kogukonna-maksudest ja naturaalkohustustest.

*102. Keskkoolide poolt korralda,tud õpekäikudest osa,võtjac!õpcta,jad ja õpilased saavad riigi raudteel ja laevadel sellekohastesVabariigi Valitsuse poolt kinnitatud crimäiLmstes ettenähtud maksutu.sõidu või hinnaalanduse.

§ 103. Hariduse- ja. sotsiaalministeeriumi loal keskkoolide tar­vidusteks sissetooda,vad raamatud, õpevahendid ning nende osad ontollimaksust vabad.

10. Seaduse elluviimine.

§ 104. See seadus hakkab maksma 1. augustist 1923 a. Sel­leks muudetakse avalikkudeks algkoolideks või algkoolide klassideksavalikkude keskkoolide ettevalmistuse ning alamad klassid, mis vasta­vad algkooli sunduslikkudele õpeaastatele, või kaotatakse nad ära,nende asemele tarvilikku arvu algkooli klasse avades. Kooli ülal­pidajad otsustavad ja panevad ha.riduse- ja sotsiaa.lministeeriumi kauduVabariigi Valitsusele kinnita.miseks ette, missuguseks õpeharuks ühevõi teise kooli ülemad klassid korraldatakse.

§ 105. Selle seaduse elluviimise kohta annab Vabariigi Valitsuserimäärused,