Keskkonnateadlikkus Leisi Keskkoolis 2010, KIK-i toetatud projekt nr 184.

Sisu Projektidest lähemalt ............................................................................................................................ 2

12. klassi looduspäevad Mändjalas ...................................................................................................... 3

Kokkuvõte looduspäevast Nihatu matkarajal ...................................................................................... 4

Kuuenda klassi loodusprojekt. 30. aprill - 01. mai 2010 aastal. ......................................................... 5

8. klassi looduspäevad Mändjala loodusmajas 7. - 8. Mail.................................................................. 7

7. klassi looduspäevad Mändjala Loodusmajas 30.aprill – 1. Mai ...................................................... 8

5. klassi looduspäevad........................................................................................................................ 11

Kokkuvõte looduspäevast Peederga Metsavahimajas. ....................................................................... 13

7 klassi looduspäevad Põhja- ja Kirde-Eestis 25.05-27.05 2010 ....................................................... 14

11. klass 24. - 25. septembril 2010 Mändjala – Järve – Sõrve – Harilaiu kokkuvõte. ....................... 17

Tänud Keskkonnainvesteeringute Keskusele..................................................................................... 21

Projektidest lähemalt

Oleme koolis loodusharidusprojekte korraldanud juba mitmel aastal ja tänu KIK i toetusele on see

suurepäraselt õnnestunud. Õpilased on saanud oma teadmisi kontrollida vahetus looduses.

Igal aastal on erinevate klasside õpilastel läbida koolis vastav õppeprogramm, sellest lähtuvalt on

kavandatud ka klasside looduslaagrite kava. Aastatega on keskkonnateadlikkuse projektist osa

võtvate klasside arv suurenenud ja 2010 aasta looduspäevadest on osa saanud peaaegu kogu kool.

Käesoleva projektiga oleme välja andnud ka õpilaste fotodest kokkupandud looduskalendri.

Keskkonnaministri 2006.a. Määrus nr 13, paragraafis 8, lõike (3) kohaselt on öeldud, et riiklikke

õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamise ja

läbiviimisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) aktiivõppemeetodil põhinevate riiklikke

õppekavasid toetavate õppeprogrammide läbiviimist vabas õhus või riiklikke õppekavasid

toetavaid programme pakkuvas asutuses/keskuses.

Niisiis on meie projekti tegevused olnud seotud õppeprotsessiga koolis, looduspäevade

korraldamisega, loodusmatkadega, tegevustega looduskeskustes.

Plaan: Kolmas klass - taimede tundmine loodusgiidi abil. Viktoriin. Neljas klass – looduskoosluse

tundmine matkajuhi abiga, herbaariumi koostamine, maastikumäng. Viies klass – Loodus,

looduskaitse, vesi, õhk, selle puhtuse olulisus. Saaremaa loodusvarad, giidide abil. Viktoriin. Kuues

klass – Läänemeri, mereäärsed taimed, loomad, maastiku kujunemine loodusgiidi juhendamisel,

maastikumäng. Seitsmes klass – Kivistised, nõmmemetsad, luidetega rannik, matkajuhi

juhendamisel. Viktoriin. Õppereis Tallinna Botaanikaaeda, Loomaaeda ja Kohtla Kaevanduspark –

Muuseumi ning Peipsi järve loodusega tutvuma giidide juhendamisel.. Viktoriin. Kaheksas klass –

Läänemere rannajoon, 4 Läänemere karpi, vetikad, samblikud, limused, putukad. Elupaik, sellega

seonduv, matkajuhi juhendamisel. Viktoriin. Üheksas klass – Eesti geograafia, pinnavormid,

elukooslused, majandustegevus, linnud, töölehtede täitmine, matkajuhi juhendamisel. Kümnes

klass – Jahimajandus, jahindus, ulukid, töölehtede täitmine matkajuhi juhendamisel.

Kaheteistkümnes klass – kokkuvõte eesti loodusest, loodushoiu vajalikkus, keskkond ja inimene,

looduslik tasakaal, toiduahelad, matkajuhi juhendamisel. Viktoriin. Kõik õpilased saavad osaleda

fotokonkursil looduskalendri koostamiseks omatehtud loodusfotodega, kus parimad saavad

auhinnad. Auhinnatakse ka maastikumängude ja viktoriinide tublimaid. Auhindadeks

loodusraamatud ja šokolaadid. Kõikide klasside looduspäevade tegevused on seotud riikliku

õppekavaga ja aitavad kinnistada koolisõpitud teadmisi.

12. klassi looduspäevad Mändjala Loodusmajas. Matk – läbitud teemad: Kokkuvõte Eesti

loodusest, loodushoiu vajalikkus. Keskkond ja inimene. Looduslik tasakaal, toiduahelad, mets. Läbi

viidud viktoriin.

12. klassi looduspäevad Mändjalas Eesti loodus on väga mitmekesine, siin võib kohata ka palju erinevaid kaitsealuseid liike. Tutvusime

mitmete erinevate samblike ja sammalde liikidega. Samuti saime teada, mis vahe on käbidel, ning

kuidas aru saada, milline loom/lind on käbide seemneid söönud. Palju tähelepanu pärati ka

erinevatele kividele, saime teada, kuidas neil vahet teha ning kust üks või teine pärineb. Kõige

ergemini jäi kindlasti meelde oma nime ja värvuse tõttu "Läänemere punane porfüriit" Looduses

giidi järgi liikudes saime alles aru, kui mitmekesine on kõik meie ümber, üksi metsas olles ei oska

lihtsalt erinevaid märke tähele panna. Üks põnevamaid asju oli kindlasti mere jää pragunemise hääl,

mis kostus nagu müristamine. Poleks arvanudki, et jää nii võimas on.

Kindlasti muutus meie kõigi suhtumine peale seda matka, tänu sellele mõistsime, kui tähtis on iga

lüli looduses, isegi kõige väiksem. Oluline on loodust hoida, et ka järeltulevad põlved saaksid seda

mitmekesisust nautida ning korraldada omi matku kõige sellega tutvumiseks. Inimesel on nii lihtne

seda tasakaalu rikkuda, ehitades tee või maja metsa, aasa asemele, hävitades sellega loomade,

taimede elupaiku. Et suuremat kahju vältida, on oluline teada, kes veel meie ümber elavad ning

kuidas neid võimalikult palju säästa, me ei saa vaid endid prioriteetiteks sättida, kui tahame, et

keskkond meie ümber säiliks.

Kindlasti me teadsime enamust juba varemgi, kuid peale matka oskasime end ümbritsevat rohkem

hinnata ja väärtustada. Loodusega seonduvaid probleeme teavad peaaegu kõik, kuid ometi ei pööra

paljud sellele tähelepanu. Selle pärast ongi oluline viia noori pidevalt loodusesse ja näidata, mis

meie ümber kõik tegelikult on. Alles siis hakatakse seda kõike rohkem hindama.

Kõigi nende teadmiste kinnistamiseks toimus peale matka Mändjala Metsamajas viktoriin, kus olid

parimatele ka auhinnad. Viktoriini küsimused võttis giid enda jutust, seega pidi olema terve aeg

väga tähelepanelik. Viktoriinis saavutas kolmanda koha Tauno Paju, teiseks tuli Maali Kanemägi

ning viktoriini võitis Mona-Theresa Võlma.

Ma usun, et võin kogu meie klassi eest öelda, et see oli väga õpetlik ning huvitav kogemus meile

kõigile. Kindlasti peaks selliseid üritusi tihedamini korraldama. Meie klassile oli see näiteks kolmas

kord metsamajas käia, kuid ma usun, et parim variant oleks aga kindlasti seda igal aastal ning

erinevatel aastaaegadel korrata. Vaid nii saab meid ümbritsevast küllusest parima ettekujutuse.

Mona Theresa Võlma, 12. klassi õpilane.

Teise klassi looduspäev Nihatu matkarajal, Tuttavad ja võõrad taimed looduses Viktoriin.

Kokkuvõte looduspäevast Nihatu matkarajal Leisi Keskkooli teise klassi õpilastel oli suurepärane võimalus kinnistada talvel loodusõpetuse

tundides õpitut kevadises looduses. Õppepäev taimede tundmaõppimiseks toimus 5. mail Nihatu

matkarajal. Matkarada asub Saaremaal, Leisi vallas, Natura 2000 hoiualal. On võimalik valida

erineva pikkusega radade vahel. Meie valisime 4 kilomeetri pikkuse raja, mille läbimiseks kulus ~ 3

tundi. Giid Aivo Adam juhatas meid mööda kunagisi põlde ja karjamaid, millest nüüdseks on

kujunenud liigirikkad taimede elupaigad. Ta tutvustas väga palju taimi, juhtis tähelepanu

huvitavatele nähtustele looduses.

Õpilastel olid kaasas vaatluslehed ülesandega üles märkida nähtud- kuuldud taimed, loomad, teha

ilmavaatlusi.

Pikk jalutuskäik selja taga, maitsesid hästi lõkketulel küpsetatud vorstikesed. Peale kehakinnitust

tuli päeval kogutud teadmisi näidata õpetaja poolt koostatud viktoriiniküsimustele vastates.

Tublidele taime- ja loodusetundjatele oli varutud ka väärilised auhinnad.

Õpilaste arvamus looduspäevast oli igati positiivne: meeldis rada, meeldis väljas süüa, külakiigel

kiikuda ja uusi teadmisi saada.

II klass ja klassijuhataja

Katrin Õitspuu, 20. mail2010

Kuuenda klassi looduspäevad Mustjala Looduskeskusess. Läbitud matk Abula matkarajal –

teemaks Läänemeri, mere ääres kasvavad rannataimed, elavad loomad, nende jäljed, kivid.

Matkarajal tutvutud kohapealse ranniku ja maastiku kujunemisega, loometsa ja Abula pangaga.

Täidetud töölehed, maastikumäng.

Kuuenda klassi loodusprojekt. 30. aprill - 01. mai 2010 aastal.

Leisi Keskkooli kuuendal klassil oli meeldiv võimalus käia loodusmatkal ja teha tore üritus

Mustjala loodusmajas. Reedel (30.04) peale tunde viis buss meid Mustjalga. Panime asjad

loodusmajja ja buss viis meid matkarajale. Saime näha karstikoopaid ja kevadiselt ärkavat loodust.

Meie tore matkajuht Heli Alliksoon tutvustas meile taimi ja andis lastele erinevaid ülesandeid.

Vaja oli tunda taimi, täita põnev tööleht jne.

Kahe matkaraja vahel (Abula ja Konati) sai veidi keha kinnitada ja juua sooja teed. Rohkem

meeldis kõigile Konati rada. Peale matka lõpu siirdusime jalgsi loodusmajja. Majas said õpilased

endale toad valida ja tööle hakkas esimene köögitoimkond.

Söök maitses peale väsitavat matka väga hästi. Veidi puhanud, läksime Mustjala koolimaja juurde

kiikuma ja palli mängima.

Loodusmajja tagasi jõudnud, sõime veel veidi ja järgmine toimkond sai alustada köögi

koristamisega. Ja peale seda oligi käes aeg näidata oma teadmisi viktoriinis.

Küsimusi oli nii matkaradade kohta, kui ka muudel koolis õpitud loodusõpetuse teemadel.

Tublimatele võistlejatele olid auhinnad! Aga selleks, et keegi kurb ei oleks, jagus igale õpilasele

lohutusauhinnaks šokolaad.

Õhtu jätkudes sai tantsitud, veel mängitud, telekat vaadatud ja muusikat kuulatud. Ning siis oligi

käes öörahu! (Sellega oli küll veidi raskusi).

Laupäeva hommikul pidid kõigepealt tõusma need, kellel oli vaja olla köögitoimkonnas. Söök

valmis, tehti ka teistele äratus.

Kahele poisile tuldi järele ja nad läksid noorkotkaste võistlusele. Ülejäänud õpilased pakkisid asju,

koristasid tube ja viimane toimkond koristas kööki. Ja oligi aeg ronida bussi ja sõita koju.

Kõik õpilased leidsid, et see oli väga vahva nädalavahetus! Üksmeelne soov oli ja on, et midagi

sarnast võiks jälle olla. Kõige toredam oli see, et nii uusi tarkusi saades ei muutunud see igavaks ja

tüütuks.

Aitäh kõigile, kes meie ürituse kordaminekule kaasa aitasid!

Klassijuhataja, Sirje Kanemägi

Kaheksanda klassi looduspäevad Mändjala Loodusmajas

Läbitud matk teemadseks – Läänemere 4 karpi, rannajoon, samblikud, vetikad, limused, putukad.

Elupaik, selle tingimused, jäätmeprobleemid. Viktoriin.

8. klassi looduspäevad Mändjala loodusmajas 7. - 8. Mail

7. mai pärastlõunal asus 8. klass Mändjala poole teele. Ilm oli vihmane ning paistis, et sadu ei

lakkagi. Sellegipoolest jälgisime rannajoone kulgemist, leidsime Läänemere 4 karbiliiki ja ladusime

neist kaldale kompositsioone. Kuna vihma sadas, siis väga kaua mere ääres olla ei saanud ja

suundusime tubasemate tegevuste juurde. Mõtlemisainet pakkus noortele viktoriin, mille

koostasime koostöös bioloogia õpetajaga. Veel mahtus õhtu sisse ühine salati valmistamine,

vorstikeste grillimine ning muidugi ka võistlusmängud ja tants. Kõigil oli tore ja lõbus, iga osavõtja

sai autasuks koolitöös vajaliku markeri ning maiustuseks šokolaadi.

8. mai hommikul peale kosutavat sööki, jätkasime õppereisi ümber Sõrve poolsaare. Giid Anni

asjatundliku ning huvitava juhendamise saatel, lapsed kinnistasid ja tuletasid meelde 8. klassi

bioloogias õpitut. Loopealselt leiti haruldast samblikku, rannas uuriti põisadru põiekesi ning jälgiti

suurte viinamäetigude elutegevust. Kõigele sellele lisaks nägid lapsed maad ja ilma.

Kõigile meeldivaks üllatuseks aga oli see, et kaldapiir ei olegi nii reostunud kui varasematel

aegadel. Ehk ei ole veel suvine hooaeg alanud või on inimeste teadlikkus kasvanud. Loodame koos

viimase peale.

Kõik me jäime selle õppereisiga väga rahule ning suured tänud meid majutanud Mändjala

loodusmajale ja KIK- le, kes võimaldas meil osa saada sammukesest loodusele lähemale.

Klassijuhataja, Tiia Kuris

Seitsmenda klassi looduspäevad Mändjala Loodusmajas

Läbitud matk teemadega – kivistised, nõmmemetsad, rannik, luidestik, täidetud töölehed. Viktoriin.

7. klassi looduspäevad Mändjala Loodusmajas 30.aprill – 1. Mai

Reede pärastlõunal asus 19 loodushuvilist noort Leisi koolimaja eest Mändjala poole teele.

Looduspäevade eesmärk oli eelkõige tutvuda mereäärse maastikuga, rannikutaimestikuga ja -

loomastikuga ning Läänemere selgrootutega. Buss jättis meid Tehumardile, kus liitus ka giid Anni

Filippov.

Esmalt tutvustas ta paikkonna kuulsusrikast ajalugu ja seejärel alustasime ligi 7 km pikkust matka

mööda liivast rannikut Mändjala poole. Õpilased said teoreetilisi teadmisi Eesti looduskaitsest,

looduskaitsealustest taimedest ja loomadest. Retke käigus vaadeldi liivaluiteid ja mõõdeti nende

kõrgust, otsiti ja ka leiti neli Läänemeres elavat karpi, õpiti tundma liivarannikul ja luidetel

kasvavat taimestikku. Samuti kuulati ja õpiti ära tundma ja eristama lindude hääli ning eristama

metsas kasvavaid samblaid. Huvipakkuvateks osutusid noortele surnud loomade jäänused, kelle

määramisega huviga tegeleti. Lihtne oli õpilastel ära tunda linnu skelett, kuid hätta jäädi rebase ja

koera skeleti määramisega.

Kogu matkale andis omapärase nüansi selle päeva ilm, mis oli küllaltki tuuline. Õpilased tõdesid,

et sellise ilmaga nad ise vaevalt oleks mere äärde läinud.

Laupäevane päev, 1. mai, algas väikese paaritunnise metsaaluse koristusaktsiooniga. Nii anti

väike omapoolne panus kampaaniale Teeme Ära. Pärast seda alustasime pea kuuetunnist

ekskursiooni Sõrve poolsaarel ja taas reisijuhiks Anni Filippov. Kuna Sõrve on tema kodukoht, siis

lisaks loodus- ja keskkonnaalastele teadmistele saime teada ka üsna palju kohalikust elust, ajaloost

ja kohalikest legendidest. Esimene peatus tehti Salmel, kus arheoloogid eelmisel aastal muinaslaeva

välja kaevasid. Järgmisena peatusime Kaugatoma pangal, kus saime imetleda „sõrmuspaasi“, mis

sisaldab meriliiljate varte kivistunud lülisid. Sealsamas kõrval käisime ka Lõo loopealsel tutvumaks

loopealse kidura taimestikuga. Järgmisena ronisime Sõrve kõrgeima „mäe“ otsa, mille kõrgus oli

38 m merepinnast ja mis tegelikult osutus vanaks liivaluiteks, mis maakerke tõttu oli merest eemale

„nihkunud“. Pärast seda otsustas giid meid viia metsa, kus tal eelmisel kevadel oli õnnestunud

näha nastikute „pulmamänge“. Mai esimene päev osutus aga nastikute pulmatantsuks liiga

varaseks, nägime vaid ühte kraavis ujuvat nastikut, mille jälgimine samuti suurt huvi pälvis.

Võimsa vaatepildi pakkus Sõrve sääre tipp, kus merelained üksteisele vastu loksusid ja kus giid

Anni sõnul pidi soome turistide arvates maailma lõpp olema. Reisi viimaseks peatuspaigaks sai

allikas, mille nimeks on Võluallikas ja mille veega haiget kohta pestes pidi haigustest lahti saama.

Õpilaste ja õpetaja arvates olid looduspäevad väga huvitavad ning harivad ja täitsid oma eesmärgi

igati.

Anneli Kandima, 7. klassi klassijuhataja

Üheksanda klassi looduspäevad Mändjala Loodusmajas

Läbitud matk – teemaks pinnavormid, elukooslused, majandustegevus. Eesti geograafia. Linnud.

Täidetud töölehed.

Ajavahemikul 14.05 – 15.05.2010 toimus Leisi Keskkooli 9. klassi väljasõit

RMK Mändjala Loodusmaja piirkonda

ning sellest võttis osa 24 õpilast. Projekti raames oli korraldatud ka retk Sõrve poolsaarel, kus

tutvustati mitmeid vaatamisväärsusi. Teekond kulges läbi mitmekesise

loodusmaastiku; õpiti tundma mitmeid haruldasi taimeliike, vaadeldi rannikul lindude

pesitsuspaiku ning huvituti Sõrve poolsaarele iseloomulikust eluviisist. Erilist tähelepanu pälvis nii

mõnelegi huvilisele omapärane, kuigi juba hääbumas – Sõru murre. Külastati Teise maailmasõja

aegset Tehumardi lahingupaika ning kuulati huviga Salme piirkonnas vana viikingilaeva leiust ja

selle uurimisest.

Järgmisel hommikul toimus Mändjala Loodusmajas eelmise päeva retkest kuuldu põhjal viktoriin.

Võistkonnad olid 4 -liikmelised ning kolmele paremale oli määratud auhinnad.

Täname kõiki projekti koostajaid ning teisi abilisi selle elluviimisel ja kaasaaitamisel. Erilise tänu

pälvib meie poolt giid Anni, kelle juhtimisel see retk teoks sai.

Andres Rebane, klassijuhataja

Viienda klassi looduspäevad Koigi rabas, Kuressaare muuseumis, veepuhastusjaamas, Selgase

dolomiidikaevanduses, Mustjala Loodusmajas.

Läbitud teemad – Saaremaa puhta vee reservaat, loodus, looduskaitse, õhu, vee puhtus, reostus,

mõjutavad tegurid, maavarad, mets – puude mõõtmine, vanuse määramine – loodusõppe programm

„Meie vajame metsa, mets meid“. Viktoriin.

5. klassi looduspäevad.

Looduspäevad toimusid 15. - 16.05.2010.a. Nende päevade eesmärgiks oli kinnistada kooliaasta

jooksul omandatud teadmisi: õhu ja vee puhtus ning reostus, maavarad (dolomiit), mets (puude

mõõtmine, vanuse määramine), raba (taimed), linnud, loomad), looduskaitse.

Programmi raames külastasime

¤ Koigi raba

¤ Kuressaare Lossi

¤ Kuressaare Reoveepuhastusjaama

¤ Unimäe veetöötlusjaama

¤ Selgase dolomiidikaevandust,

¤ Matkarada Mustjala lähedal (Konati).

Koigi rabas käisime koos giidiga. Giid andis meile hea ülevaate raba loodusest (loomadest,

lindudest, taimedest) ja rääkis meile Naistejärve saamisloo. Käisime mööda rabateed, saime ronida

kahte vaatlustorni, nägime rabajärvi. Aeg raba külastamiseks oli igati soodne. Nägime oma silmaga

palju rabataimi.

Kuressaare lossi tutvustas giid esmalt väljast, siis seestpoolt. Nägime erinevaid ruume. Giid selgitas

iga ruumi juurde, milleks seda vanasti kasutati. Lossi ruumides oli võimalik näha erinevaid näitusi.

Saime teada, et Kuressaare loss on ehitatud peamiselt dolomiidist.

Seejärel käisime Kuressaare reoveepuhastusjaamas, kus saime teada, kuidas reovett puhastatakse, et

puhastatud vesi suunatakse merre ja reoveest eraldatud jääkidest valmistatakse komposti. Unimäe

veetöötlusjaamas saime teada, et vee puhastamiseks ei tehta muud, kui eraldatakse veest liigne raud.

Nägime veepuhastusfiltreid ja kolme veepumpa, mis suunavad puhta vee Kuressaare elanikele

tarbimiseks.

Selgase dolomiidikaevanduses ootas meid samuti giid, et rääkida sellest, mida me võiksime sellest

kivimist teada ja mis võiks meile huvi pakkuda. Kuna aga lapsed olid päeva üleelamistest juba

väsinud, siis ei suutnud nad giidi korralikult kuulata. Küll aga jäid neile meelde kõrged

dolomiidikuhjatised, mis lausa kutsusid enda otsa ronima. Mälestuseks võtsime kaasa mõne

huvitavama dolomiiditükikese.

Pika ja muljeterohke päeva lõpus võttis Heli Alliksoon meid vastu hubases Mustjala loodusmajas.

Seal tegime endale süüa, viisime läbi viktoriini ja veetsime lõbusa õhtupooliku ning öö. Järgmisel

hommikul täitsid õpilased eelmise päeva muljete põhjal töölehti, sõid kõhud täis, tegid toad korda

ning valmistusid eelseisvaks metsaretkeks.

Matkarajal, Mustjala lähedal oli meile giidiks Heli Alliksoon ise. Ta näitas meile kõike seda, mida

me metsast peaksime teadma: tutvustas erinevaid metsataimi, näitas puude vanuse ja kõrguse

mõõtmise võimalusi jne. Matkaraja lõpus, järve ääres, korraldasime väikese pikniku koos

veesõjaga. Ilm oli soe ja lusti oli palju. Tagasiteel Mustjala loodusmajja jõudsime enam-vähem ära

kuivada.

Need kaks päeva olid elamusterohked ja väsitavad, kuid kokkuvõttes meeldisid need kõigile.

Loodame, et meil on ka edaspidi võimalik sel moel loodust nautida.

5. klassi juhataja Janne Traumann

Neljanda klassi looduspäev Peederga Metsavahimajas

Uuritud looduse kooslust (puud, põõsad, muud taimed, putukad. Valmistatud eelnevalt kuivatatud

taimedest herbaarium. Läbitud maastikumäng. Tehtud fotod osalemaks looduskalendri koostamisel .

Kokkuvõte looduspäevast Peederga Metsavahimajas.

19. mail 2010.a. viibis 4. klass Peederga Metsavahimajas looduspäeval.

Eesmärk oli tutvuda ümbruskonna taimestikuga, süvendada ja saada uusi teadmisi vastava ala

spetsialisti juhendamisel. Toimuski loodusalane matk ja selle põhjal töölehtede täitmine.

Klassijuhataja poolt oli ette valmistatud maastikumäng. See tekitas võistkondade vahel suurt elevust

ja võistlus oli päris tasavägine.

Õpiti ka herbaariumi tegemist. Õpilased olid eelnevalt valinud taimed ja need ära kuivatanud. Nüüd

õpiti vastava masinaga töölehtede kiletamist. See oli õpilastele väga huvitav. Valmis palju ilusaid ja

värvikirevaid töölehti.

Osal õpilastel olid kaasas ka fotoaparaadid ja püüti leida kõige huvitavamad kohad loodusest, et

osaleda järgmisel aastal loodusfotode konkursil, kust valitakse omakorda parimad pildid kooli

kalendri jaoks.

Ka auhindade peale oli mõeldud. Maastikumängus said kõik võistkonnad auhinna. Ka loodusfotode

tegijad ja edukad töölehtede tegijad said ise valida auhinna. Kaasas olid ka Lilian Väster ja Eeda

Humal, kes olid väga toimekad ja abistasid söögi tegemisel ning laudade katmisel. L. Väster oli

muidugi ka projekti „hing“, kelle abil sai üritus toimuda. Lõpuks jäi aega ka mängida. Õpilased ja

klassijuhataja jäid päevaga väga rahule. Aitäh!

Klassijuhataja, E. Haamer

Seitsmenda klassi õppereis loomaaeda, botaanikaaeda, kaevanduse muuseumisse ja Peipsi kaldale

Läbitud loomaaed giidiga (Turovski), läbitud botaanikaaed giidiga. Läbitud programmid „Pruun

kuld“ ja Peipsi järve jälgedes“. Viktoriin.

7 klassi looduspäevad Põhja- ja Kirde-Eestis 25.05-27.05 2010

Loodus-õppereisi eesmärkideks olid läbida Tallinna looma- ja botaanikaaiad giidide juhendamisel,

samuti õppeprogrammid „Pruun Kuld“ ja „Peipsi järve jälgedes“.

Esimeseks peatuspaigaks sai Tallinna loomaaed, kus Aleksei Turovski juhtimisel saadi kahe tunni

jooksl väga hea ülevaade loomaiast ja seal elavatest loomadest. Suurem tähelepanu oli pööratud

lindudele, sest selgus, et selles osas olid õpilaste teadmised üsna kesised. Suurt huvi pakkusid

kakulised ja nende eluviisi tutvustus.

Ekskursiooni käigus said õpilased teada kuidas lindude välimuse järgi on võimalik määrata nende

toitumis - ja eluviisi. Loomaaia külastusele järgnes kahetunnine ringkäik botaanikaaias. Seal

toimus kõigepealt väliekskursioon, mille käigus tutvustati nii Eestis kui mujal kasvavaid puid ja

põõsaid. Selle retke käigus selgus, et õpilased olid juba üsna teadlikud. Tänu eelnevatele KIK – i

rahastatud projektidele on nad omandanud sellealased teadmised juba üsna hästi ja botaanikaaed

aitas seda teadmist taas uuendada ja kinnistada. Kuna kasvuhooned ja palmimaja olid sel hetkel

remondis, siis see osa jäi veidi nõrgemaks. Vaatamata sellele said õpilased teadma ja tundma

mitmeid taimi, millede vilju nad on küll toiduks ja maitsetaimedena kasutanud, kuid taimi endid

näinud ei olnud. Samuti tõdesid nad, et troopilistest taimedest on sageli kõige ilusamad taimed

mürgised.

Õhtuks jõudsime Peipsi järve põhjakaldale, kus Kauksi loodusmaja sai meie „ koduks“ kaheks

järgnevaks ööks. Terve teine päev kulus Peipsi järve elustikuga tutvumiseks. Kauksi Loodusmaja

giidide juhendamisel tegime päeva esimesel poolel matka Peipsi järve kallastel, määrasime taimi,

puid ja põõsaid. Päeva teine pool oli teoreetilisem. Siis tutvustati meile linde, keda järve ääres võib

kohata, räägiti järve elustikust ( järve taimed, selgrootud, kalad). Samuti said õpilased teadmisi

järve ajaloost, kasutamisest, looduskaitsest ja majandustegevusest. Päev lõppes viktoriiniga. Mille

parimatele jagati auhindu. Kolmas ja viimane päev oli pühendatud Kirde-Eesti teemadele. Päeva

juhendajaks oli Enn Käis. Õpilased külastasid Kohtla Nõmme kaevandusmuuseumi. Õpilased said

teadmisi põlevkivi kaevandamisest ja sellega seonduvatest keskkonnamõjudest. Plaanis oli ka

külastada tuhamäge, kuid liiga vihmane ilm sai selles osas taksituseks. Samuti külastasime

mineraalide muuseumi, mis õpilastele suurt huvi pakkus. Samuti pakkusid suurt huvi ka meie retke

juhendaja endatehtud loodusfotod. Päeva lõpetas ekskursioon mõõda Kirde- Eestit. Selle käigus

külastati Valaste juga, Sillamäe Mustvee ja Kohtla -Järve linna, Toila mõisaparki. Õpilased jäid

nimetatud looduspäevadega väga rahule. Suuremaid emotsioone pakkus õpilastele Kohtla Nõmme

kaevandusmuuseum. Kaasas olnud õpetajana arvan, et reis täitis oma eesmärke ja õpilased said tänu

KIK-i projekti rahadele nii uusi teadmisi ja oskusi kui ka kinnistasid varemõpitut ja aitas paremini

tajuda ja mõista seda mis klassiruumis õpikutest on õpitud.

Anneli Kandima, 7. klassi klassijuhataja.

10. klassi looduspäevad Mändjala Loodusmajas. Matk – läbitud teemad: Mis on jahimajandus,

ulukid metsas. Mida tähendab jahimeheks olemine, jahipidamine. Täidetud töölehed.

11. klass 24. - 25. septembril 2010 Mändjala – Järve – Sõrve – Harilaiu kokkuvõte.

Oleme oma klassiga käinud igal aastal erinevates piirkondades looduskaunites kohtades, et midagi

uut teada saada ja näha – nii oleme käinud matkaradadel, kui ka ekskursioonidel Saaremaal, Eestis,

kui kaugemalgi. Selle aasta loodusprojektis tutvusime jahimajandusega. Ulukite olukorda

Saaremaal ja Eestis tutvustas meile Järve talu peremees Aivar Kokk. Samuti saime teada, mida

tähendab jahimeheks olemine, loomade eest hoolitsemine ja jahipidamine. Väikesel ringkäigul

looduses saime näha šoti mägiveiseid, mägra „mäge“, pererahva omi metssigu, keda kasvatatakse

vaid vaatamise jaoks. Peresse lemmikloomadeks sattusid nad peale seda, kui jahimehed nende ema

poolkogemata maha lasid. 8- st põrsast 4 on nüüdseks päris suureks kasvanud.

Palju huvitavat saime teada Saaremaal elevate loomade kohta – näiteks mäger toodi Saaremaale

alles 1960. aastal. Praeguseks kütitakse 90% mäkradest Saaremaal. Mäkra kutsutakse „liikuvaks

apteegiks“ (rasv).

Haavapuu närimine hoiab loomadel kõhu korras. Kuulsime, et meil arvatakse olevat 3 ilvest, 3

hunti, Koimla kandis on palju hirvi ja palju muud huvitavat. Õhtu lõppes püstkojas mõnusa

lõkketule ümber perenaise pakutud punapõskseid õunu süües ning küsimusi esitades.

Püstkojas uudistasime ka uhkeid trofeesid. Õhtupimeduses jõudsime näljastena Mändjala

loodusmajja, kus toimkond kohe õhtusöögi valmistamise kallale asus. Kõht kenasti täis, hakkasime

arutama 11. klassile antud ülesannet – rebaste nädala läbiviimist ning ristimist.

Laupäeva hommikul oli sama kaunis ja soe nagu reedegi, selle sügise soojarekord – Madise bussi

kraadiklaas näitas 21 kraadi Celsiust. Väljas olemiseks piisas T- särgistki. Peale hommikusööki,

nõude ning maja korrastamist sõitsime Sõrve poole, kus ootas meid Silvi Filippova, kes näitas meile

4 tunni jooksul Sõrve kaunimaid kohti. Uudistasime Kaugatoma – Lõo maastikukaitseala, käisime

ära Sääre tipus, vaatasime looduses kasvavat jugapuud (metsas), pesime Kõrgema allikas silmi,

nägime Salme muinaslaeva väljakaevamiskohta ja palju muud huvitavat.

Päeva teise poole olime planeerinud veel Harilaiul matka ja Kiipsaare tuletorni vaatamise – seega

ühest Saaremaa tipust teise. Teejuhiks Tiina Ojala, kes meile alguses tutvustas väga põhjalikult

aastate jooksul toimunud muutusi, kuidas meri maad muudab ja varem maa peal olnud tuletorni

kaugele vette jätab. Oli põnev ning huvitav.

Seekordse loodusprojekti tagasisidelehed:

Mändjalas oli tore. Jahiloeng oli vahva. Pärast seal majas oli ka päris lõbus ja vahva oli kõik koos

süüa teha. Me võiks enda klassiga rohkem selliseid asju teha. Ei peagi kaugele minema alati, kasvõi

Peedergale jälle või Rootsi kruiisile vms. (Merlyn).

Tore oli koos klassiga midagi teha. Sain uusi teadmisi (Kati).

Kõik oli väga tore ja jäin kõigega rahule. Sain ka palju uusi teadmisi jahinduse kohta ning nägin

mõningaid uusi ja huvitavaid paiku. Selliseid üritusi võiks ka edaspidi korraldada (Karel).

Olid huvitavad loengud. Nägin palju asju, mida varem näinud pole. Seltskond oli vahva ja lõbus

(Laura).

See oli väga tore üritus, võiks kunagi veel teha. Kõik ilm ja seltskond olid hea. Mulle meeldis

(Jaak)

Mulle meeldis erinevates kohtades käia. Mulle ei meeldinud, kui igavad matkad olid (Kaspar).

Sain teada palju uut loodusest ja jahindusest, klassiga sai koos midagi vahvat teha (Liisa).

Mulle väga meeldis, nägin selliseid kohti, mida ennem polnud näinud. Käisime Sõrve Sääres jne.

Saime klassiga aega viita ja koos olla. Selliseid klassireise võiks veel tulla ja ette võtta. Nägin väga

ilusaid Saaremaa erinevaid paiku (Grete).

Oli väga ilus ilm ja tänu sellele oli väga mõnus ilusates paikades ringi jalutada. Vaatamisväärsused

olid huvitavad. Õhtul oli lõbus klassikaaslastega koos süüa teha. Ööbimiskoht oli väga puhas, ilus ja

mugav (Viktoria).

Ilusad vaatamisväärsused. Ilm oli väga ilus. Maja, kus ööbisime, oli väga kena. Üldiselt jäin reisiga

rahule (Anet).

Palju uut ja huvitavat sai teada. Nägime veiseid ja metssigu ning saime neid sööta ja paitada.

Nägime ka palju muutusi Harilaiul viimaste aastatega ja nägime palju huvitavaid vaatamisväärsusi

(Leeni).

Järve talus oli väga huvitav näha šoti mägiveiseid ning metssigasid ja huvitav oli neid ka sööta.

Põnev oli kuulata ka lugusid, mida see mees oli oma silmaga näinud. Näiteks jutt isahirvede

taplusest täiskuu ööl. Tore oli ka näha Harilaiu majakat, kuhu paar aastat tagasi sai veel kuiva

jalaga, aga nüüdseks oli majakas üsna kaugel meres (Kaisa).

Väga põhjalik jutt jahindusest ja samuti Sõrve Säärest ning Harilaiust. Saime matkata ning viibida

üsna palju looduses. Veetsime meeldivalt aega koos klassikaaslastega. Projekt oli õpetlik ja sisaldas

palju huvitavaid teadmisi (Eveli).

Sain teada palju huvitavat looduse ja loomade kohta. Nägin esimest korda nii lähedalt metssigu.

Väga vahva oli (Ireene).

Sain uusi teadmis jahinduse kohta, mis oli väga huvitav. See oli vahva matk, sest terve klass sai

koos olla ja meil oli lõbus. Sain käia kohtades, kus ennem käinud pole (Sõrve Säär). Teine kordki

võiks midagi sarnast korraldada (Piret).

Võitsid kõik, kes kaasas olid! Õhtul koju jõudes olime küll väga väsinud, kuid uut ja huvitavat

teadmist täis. Oleme väga tänulikud võimaluse eest!

11. klassi klassijuhataja kokkuvõte koos kõikide arvamustega.

Tiina Oks

Kõigil õppepäevadel osalevad õpilased looduskalendri koostamise konkursil oma fotodega,

parimatele auhinnad.

Tänud Keskkonnainvesteeringute Keskusele

Loodusfotokonkursi võitjate autasustamisega lõppes Leisi

Keskkooli projekt „Keskkonnateadlikkus Leisi Keskkoolis 2010“,

mis on ellu viidud tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse

toetuse abile.

Projektitegevused algasid kevadel aprillis, viies õpilasi

looduspäevade raames Mustjala- , Mändjala Looduskeskustesse,

Peederga Metsavahimajja, Nihatu matkarajale - matkadele metsa,

rannamaastikule ja rabasse, õppereisile Tallinna Looma- ja Botaanikaaeda, Kohtla Kaevandusse,

Peipsi järve kaldale ning Harilaiule.

Looduspäevad on andnud õpilastele võimaluse kogeda ja kinnistada vahetus looduskeskkonnas

juba koolipingis õpitud teadmisi.

Oleme tänulikud Keskkonnainvesteeringute Keskusele eraldatud toetuse eest!

Lilian Väster, Leisi Keskkooli projektijuht