4
Nr 2 (12), veebruar 2005 Tasuta, ilmub üks kord kuus lühidalt sõnumid LINNA HÄÄLED kell 12.05 Rakverest 17.veebruaril 3.märtsil LINNAUUDISED Esmakordselt eetris 14.veebruaril kell 13 Värsked uudised otse tegijate suust igal esmaspäeval! Raadio Viru Rakveres: 92,5 Mhz Jaanuaris sündis 15 last – 10 poissi ja 5 tüdrukut suri 25 inimest – 14 meest ja 11 naist Rakverre rajatakse ringliiklusristmikke juurde Matti Jõe Rakvere abilinnapea Rakvere liikluskorralduse muuda- tuste põhirõhk, mis seni oli suuna- tud kesklinnale, hakkab nihkuma linna keskusest kaugemale. Juba lähitulevikus tahaksime üm- ber ehitada mitmed äärelinna ristmi- kud. Üks neist on näiteks Arkna tee - Raudtee tänava ristmik, mis prae- gu on eriti võõrastel sõidukijuhtidel raskesti jälgitav ega ole seepärast sugugi ohutu ja sujuva liiklusega. Arkna teelt tulijad peavad andma teed Võidu tänavalt üle raudtee tuli- jatele Lennuki tänavale ja vasakul olevasse tööstusparki liikujatele. Kurvi tagant Arkna teelt tulles on neid raske jälgida. Seetõttu tuli ettepanek rajada sin- na väike ringliiklusristmik. Praktili- selt puudub seal vajadus tänavamaa- ala oluliseks suurendamiseks. Uut liiklusskeemi saaks rakendada suh- teliselt väikeste ehituskulutustega. Nende hulka kuuluksid keskringi ra- jamine koos üleminekuosaga, sõidu- tee kohatine laiendamine, teekatte märgistus ja uued liiklusmärgid. Eelnevalt kontrolliti ka raskete Linna raha KIT-i klubisse – jah või ei? Kõigile avatud debatt 14. veebruaril kell 18 Rakvere Muusikakooli saalis Rakvere linnavõim kutsub taas avalikkust arutama: kas linna kultuu- rielu arendamiseks on vaja KIT-i klu- bi hoonet; kui on, siis millega peaks seal tegelema; kas maja renoveeri- mist peaks rahastatama linnaeelarvest või oleks linnal otstarbekam seda raha mõne muu kultuuri- või spordi- objekti heaks kasutada. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja, kellele klubimaja kuulub, soovib KIT-i klubi renoveerida ja võtta sel- leks laenu. Seoses sellega esitas siht- asutus linnale taotluse hoone reno- veerimise toetamiseks – linn rahas- taks laenu tagastamist. Rakvere lin- navolikogu lükkas eelmisel istungil vastava otsuse eelnõu arutamise eda- si, kuna sellele eelnenud rahvakoos- olekul oli liialt vähe osalejaid ning puudusid peamise maja taastamise eest võitleja - Tarvanpää Seltsi esin- dajad. Seekord otsustas linnavalitsus teha koosoleku maja tuleviku ja lin- na kultuuriobjektide üle tervikuna esmaspäeva õhtul pärast tööpäeva, lootuses, et see on tööl käivatele ini- mestele parem aeg ning ka rahva- kultuurikollektiivide liikmed on mi- nimaalselt proovidega hõivatud. Linn ei nõua seltsimaja hävitamist Tarvanpää Selts esines selle aasta jaanuaris avaliku pöördumisega, milles väljendas seisukohta, et KIT- i klubi tuleb taastada ning hoone peab toimima kultuuriobjektina, linna kul- tuurirahva kohtumispaigana. Ühtla- si väljendati muret üha sagenevate arvamuste üle, et 1929. aastal valmi- nud seltsimaja kui amortiseerunud hoone tuleks lammutada. Linnavalitsus ei pea ainuõigeks ja ainuvõimalikuks lahenduseks linna kultuurielu suhtes ei hoone renovee- rimist ega ka lammutamist, kuid leiab arutelueelse seisuga, et arvestades ekspertide pakutud ehituslikku mak- sumust – ca 15 tuhat krooni ruut- meetri kohta –, ei ole renoveerimise rahastamine linnaeelarvest otstarbe- kas. 14. veebruari diskussiooniks pa- kub linnavalitsus kokkuvõtva näge- muse rahvakultuuri hetkeseisust ning idee rajada tänapäevane kultuurikes- kus - uus hoone, mille võimalik asu- koht oleks keskväljakul, samuti sel- le kultuurikeskuse ja raekoja võima- liku ruumiprogrammi. (Vt. lk. 2) Samas on pakutud ka võimalust, et uus kultuurikeskus rajataks KIT-i klubi naabruses asuva endise kino- hoone baasil. Sellisel juhul peaks linn pankrotivaraks oleva hoone ära ostma (ca 4 milj. krooni). Ajalehe trükkimineku ajaks veel kinnitamata andmetel aga on kinohoone juba võimalikud ostjad leidnud. Klubi korda välismaise rahaga? KIT-i klubi jaoks pakutakse ühe alternatiivina ka võimalust, et selle kordategemiseks taotleda abiraha välismaistelt fondidelt. Jaanuari lõ- pul tutvustas Norra suursaadik Per Kristian Pedersen Rakveres Norra ja Eesti vahelise koostööprogrammi finantseerimismudeleid. Kuna sel- gus, et koostööprogramm sisaldab muuhulgas ajalooliste hoonete reno- veerimise rahastamist, siis avaldas linnapea Andres Jaadla arvamust, et ka KIT-i klubi hoone renoveerimine võiks selle alla sobida. Linnavolikogu kultuuri- ja spor- dikomisjoni esimehe Heli Kirsi ar- vates ei saa koostööd Norraga ega muude välisrahastajatega välistada, kuid rahvakultuuri viljelemise pai- kade suhtes tuleks lahenduseni jõu- da juba sel aastal. „Hea oleks, kui saaksime KIT- i klubi taasavada 2006 Rakvere linna päevadeks, mis on vahetult Baltoscandali eel,“ mär- kis komisjoni esimees, osutades, et Tarvanpää peab just 2006. aasta mai lõpul 60. ja Maie Orav 65. juubelit. Pole hetkegi olnud linna omand Omandireformi käigus erastatud KIT-i klubi hoone suleti omandivaid- luse tõttu 1996. aastal, 2003. aasta sügisese kohtuotsuse järgi kuulus see taasriigistamisele. Kõigepealt läks ajalooline seltsimaja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi bilanssi, seejärel kultuuriministeeriu- mile. Ministeerium andis klubi oma- korda üle sihtasutusele Rakvere Teat- rimaja. Tarvanpää Seltsi hiljutise pöördumise järgi olevat klubimaja tagastatud linnale ja linn selle siht- asutusele üle andnud, ent see ei vas- ta tõele, sest klubihoone pole kunagi linnale kuulunud. Samal põhjusel ei Eksperthinnang KIT-i klubi renoveerimise maksumuse määramiseks 1.Üldandmed I korruse üldpind 461,8 m 2 , seal- hulgas saal 202 m 2 , lava 65,9 m 2 ja fuajee 54,6 m 2 . Kelder - 74,9 m 2 . Kelder asub lava ja lavaga samas tasapinnas ole- vate laoruumide all. Saali kõrgus on 5,3 m. Lava on tõstetud saali põrandapinnast 76 cm kõrgemale. Fuajee ja teiste abiruumide kõrgus on 3,68 m. 2.Ehituskonstruktsioonid ja nende tehniline seisund. V undament – looduslik kivi. Seisukord hea. Seinad – rõhtpal- kidest vertikaalsete tugipostidega. Väljast ja seestpoolt vooderdatud laudadega ja osaliselt krohvitud. Laudvoooderdus ja krohv suure kulumisastmega. Seinakonstrukt- siooni kandev osa heas seisukor- ras. Katusekonstruktsioon – katu- sekandjaks on puitfermid sammu- ga 3,5m. Puitfermide seisukord on hea. Katusekate – eterniit laudroo- vil. Eterniit suure kulumisastme- ga. Laudroov rahuldavas seisukor- ras. Laed – puitlaed. Soojustuseks saepuru. Laed keskmise kulumis- astmega. Põrandad – saalis parkett- põrand. Parkett kiigub. Kulumisas- te keskmine. Abiruumides laudpõ- randad. Aknad, uksed. Aknad ka- hekordsete puitraamidega. Uksed täispuidust ja puitkilpidest. Aknad ja uksed on suure kulumisastme- ga. Ahjud - suure kulumisastme- ga. Elekter – installatsioon ja ar- matuurid suure kulumisastmega. V esi ja kanalisatsioon – puudu- vad. V entilatsioon – sundventilat- sioon puudub. Loomulik venti- latsioon toimib läbi avade. 3.Akustika. Eksperdi andmetel sobiks saal kammerkontsertide korraldami- seks. 4.Maksumuse määramine. Analoogsete objektide 1 m 2 maksumus on 11 000 – 16 000 krooni.. Arvestades, et kõik eri- tööd tuleb hoones uuesti teha, ehi- tuskonstruktsioonid tuleb suures osas lammutada ja rekonstrueeri- da ning soetada täies mahus uus sisustus tuleb 1m 2 maksumuseks arvestada 12 400 krooni. Hoone taastamismaksumus on 400x536,7=6 655 080 krooni. Koostas: Juhan Rumm 04.11.2004 sõidukite liikumisvõimalust kavan- datud ristmikul. Selgus, et mis tahes liiki sõidukite liikumine ja manööv- rid on niisugusel ristmikul võimali- kud. Väikese ringliiklusristmiku tahak- sime rajada ka Karja-Kunderi rist- mikule linnahoolduse firma läheda- le. Seal on küll nähtavus igas suu- nas mõnevõrra parem, kuid ristmi- ku konfiguratsioon ja lahendus ei vasta ohutu liikluse nõuetele. Eriti tähelepanelikud peavad olema Pika tänava poolt vasakule Karja tänavale pöördujad. Kas nimetaud töödega juba täna- vu saab alustada, sõltub mitmestki tegurist, sealhulgas sellel aastal väl- jakuulutavate töödele tehtavatest hin- napakkumistest. Ootan kõigilt liiklejatelt asjalikke mõtteid ning ettepanekuid toodud kavade ja linnaliikluse kohta tervi- kuna. Mõtteid või arvamusi võib saa- ta e-mailile [email protected], samuti võib helistada telefonil 322 58 20 või tulla ise kohale aadressil Tallinna 5A. saanud linn varasematel aastatel as- tuda iseseisvaid samme klubihoone päästmiseks. Ekspertiisid tehtud Arhitektuur-ehituslik hinnang KIT-i klubi renoveerimiseks ning renoveerimismaksumuse eksperthin- nang valmisid möödunud aasta 3. ja 4. novembril SA Rakvere Teatrimaja tellimusel, saali akustikaekspertiis valmis juba mullu 18. mail. Ekspert- hinnangute järgi tuleks kõik eritööd uuesti teha, suur osa konstruktsioo- ne lammutada ja ümber ehitada ning uus sisustus hankida – kokku läheks taastamine maksma vahemikus 6,6 – 8 miljonit krooni, sõltuvalt sellest, kas teha hoonele ka juurde- või pea- leehitusi. OHVRIABI antakse Rakveres nüüd kahes keskuses Lääne-Virumaa ohvriabikeskus Tallinna 30 (Pensioniameti ruu- mid) Ohvriabitöötajad - Monika Mar- tin ja Aive Silvet Vastuvõtt: E, K, R kell 9-12 ja 13- 16 Telefon: 322 3634 Rakvere ohvriabi Lai 1 Vastuvõtt: T, N kell 16-18 telefon 324 44 41 (ööpäevaringne, automaatvasta- jaga) KOOLIEELIKUTE VANEMAD! Sellel aastal alustavad kõik Rak- vere koolid vastuvõtmist I klas- sidesse ühel ajal, alates 4 april- list. Rakvere on suuremaid erahuvihariduse toetajaid Katrin Kask Rakvere linn ostab ka sel aas- tal haridusteenust nii väljaspool Rakveret õppivatele kui ka lin- nas erakoolides õppivatele noor- tele. Vastavalt tänavusele eelarvele on väljaspool Rakveret õppivate õpilaste kohamakseteks ja laste- aia kohamakseteks mõeldud 1 331 600 krooni. Linn ostab tee- nust ka Rakvere Lille koolist (11 õpilast), Rakvere Eragümnaasiu- mist (224) õpilast ning OÜ Euterpe eralasteaiast Kaur (150 last). Samuti toetame 128 noore inimese eelkutseõpinguid Rakve- re Kutsekeskkoolis ja Noraxi koolituses, summa (600 000 krooni kalendriaastas). Oma koostööpartneritest toetame Tal- linna Pedagoogikaülikooli Rak- vere Kolledzhi tegemisi 120 000 krooniga aastas. Viie erahuvialakooli toetamise kaudu toetab linn 617 noore ini- mese võimalust tegeleda endale sobiva huvialaga. 1 600 000- kroonine toetus, mida linn jagab sõltub erialast, grupi suurusest ja nädalatundide arvust, millele toe- tust taotletakse. Tantsu- ja Kuns- tikool Athena sai sellel aastal 418 300 krooni (125 õpilast), Hari- duse- ja Kultuuriselts Kaur 827 280 krooni (206 õpilast). Võr- reldes eelmise aastaga lisandusid Esteetika- ja Tantsukool summa- ga 152 376 krooni (200 õpilast), muusikakool Rajaots 160 644 krooni (29 õpilast) ning Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool 41 400 krooni (57 õpilast). Rakvere on erahuvihariduse toetamise ulatuse poolest teine linn Eestis. Jaanuar 2004 linnavalitsuses Toimus 5 linnavalitsuse istungit Kehtestati 62 korraldust Moodustati ajutine komisjon Rak- vere linna päevade 2005 korral- damiseks Kinnitati õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus Rakvere linna haridusasutustes 2005. aastal Kinnitati Õie Tammissaar Lääne- Virumaa Keskraamatukogu di- rektori ametikohale alates 01.02.2005. Otsustati väljastada 2 sõidukikaarti taksoveoteenuse osutamiseks 1 ehitusluba ehitamiseks 1 ehitusluba laiendamiseks 2 ehitusluba rekonstrueerimiseks 1 ehitusluba lammutamiseks 2 kasutusluba 2 kirjalikku nõusolekut ehitise lammutamiseks Hooldus lõpetati 3 hooldatava üle Hooldajad määrati 10 hooldata- vale Linna kulul paigutati hooldeko- dusse 1 inimene Toimetulekutoetust maksti 113-le inimesele summas 126 355.- krooni Reservfondist eraldati 102 000 krooni. Aime Rahula – 60 Kammerkoori Solare ja mees- koori Rakvere kontserdiga rah- vamajas tähistatakse muusikape- dagoogi ning kummagi koori di- rigendi Aime Rahula 60. juube- lit. Juubelikontsert toimub lehe il- mumise päeva õhtul, 11. veeb- ruaril kell 19 Rakvere Rahvama- jas. Kammerkoori Solare kava koosneb suures osas kerge muu- sika töötlustest, meeskoori Rak- vere kavas on enamjaolt Eesti kooriklassika. Rakvere Muusikakooli üldkla- veri õpetaja Aime Rahula töötab koolis alates 1973. aastast, enne seda oli ta õpetaja praeguses Tal- linna Westholmi Gümnaasiumis ning Ellerheina ettevalmistuskoo- ri õpetaja. Samuti on Rahula ol- nud erinevate kooride abidirigent ja kontsertmeister. 1979. aastast töötab ta Solarega ning 20 aastat hiljem sai Aime Rahulast ka mees- koori Rakvere abidirigent.

sõnumid lühidalt Linna raha KIT-i klubisse – jah või ei? · 2009-12-21 · tikool Athena sai sellel aastal 418 300 krooni (125 õpilast), Hari-duse- ja Kultuuriselts Kaur 827

  • Upload
    others

  • View
    2

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: sõnumid lühidalt Linna raha KIT-i klubisse – jah või ei? · 2009-12-21 · tikool Athena sai sellel aastal 418 300 krooni (125 õpilast), Hari-duse- ja Kultuuriselts Kaur 827

Nr 2 (12), veebruar 2005 Tasuta, ilmub üks kord kuus

lühidaltsõnumid

LINNA HÄÄLEDkell 12.05 Rakverest

17.veebruaril 3.märtsil

LINNAUUDISEDEsmakordselt eetris14.veebruaril kell 13

Värsked uudised otsetegijate suust igal

esmaspäeval!

Raadio ViruRakveres: 92,5 Mhz

Jaanuarissündis 15 last –

10 poissi ja 5 tüdrukutsuri 25 inimest –

14 meest ja 11 naist

Rakverre rajatakse ringliiklusristmikke juurdeMatti JõeRakvere abilinnapea

Rakvere liikluskorralduse muuda-tuste põhirõhk, mis seni oli suuna-tud kesklinnale, hakkab nihkumalinna keskusest kaugemale.

Juba lähitulevikus tahaksime üm-ber ehitada mitmed äärelinna ristmi-kud. Üks neist on näiteks Arkna tee- Raudtee tänava ristmik, mis prae-gu on eriti võõrastel sõidukijuhtidelraskesti jälgitav ega ole seepärastsugugi ohutu ja sujuva liiklusega.

Arkna teelt tulijad peavad andmateed Võidu tänavalt üle raudtee tuli-

jatele Lennuki tänavale ja vasakulolevasse tööstusparki liikujatele.Kurvi tagant Arkna teelt tulles on neidraske jälgida.

Seetõttu tuli ettepanek rajada sin-na väike ringliiklusristmik. Praktili-selt puudub seal vajadus tänavamaa-ala oluliseks suurendamiseks. Uutliiklusskeemi saaks rakendada suh-teliselt väikeste ehituskulutustega.Nende hulka kuuluksid keskringi ra-jamine koos üleminekuosaga, sõidu-tee kohatine laiendamine, teekattemärgistus ja uued liiklusmärgid.

Eelnevalt kontrolliti ka raskete

Linna raha KIT-i klubisse – jah või ei?

Kõigile avatud debatt

14. veebruaril kell 18

Rakvere Muusikakooli

saalis

Rakvere linnavõim kutsub taasavalikkust arutama: kas linna kultuu-rielu arendamiseks on vaja KIT-i klu-bi hoonet; kui on, siis millega peaksseal tegelema; kas maja renoveeri-mist peaks rahastatama linnaeelarvestvõi oleks linnal otstarbekam sedaraha mõne muu kultuuri- või spordi-objekti heaks kasutada.

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja,kellele klubimaja kuulub, soovibKIT-i klubi renoveerida ja võtta sel-leks laenu. Seoses sellega esitas siht-asutus linnale taotluse hoone reno-veerimise toetamiseks – linn rahas-taks laenu tagastamist. Rakvere lin-navolikogu lükkas eelmisel istungilvastava otsuse eelnõu arutamise eda-si, kuna sellele eelnenud rahvakoos-olekul oli liialt vähe osalejaid ningpuudusid peamise maja taastamiseeest võitleja - Tarvanpää Seltsi esin-dajad.

Seekord otsustas linnavalitsusteha koosoleku maja tuleviku ja lin-na kultuuriobjektide üle tervikunaesmaspäeva õhtul pärast tööpäeva,lootuses, et see on tööl käivatele ini-mestele parem aeg ning ka rahva-kultuurikollektiivide liikmed on mi-nimaalselt proovidega hõivatud.

Linn ei nõua

seltsimaja hävitamist

Tarvanpää Selts esines selle aastajaanuaris avaliku pöördumisega,milles väljendas seisukohta, et KIT-i klubi tuleb taastada ning hoone peabtoimima kultuuriobjektina, linna kul-tuurirahva kohtumispaigana. Ühtla-si väljendati muret üha sagenevatearvamuste üle, et 1929. aastal valmi-nud seltsimaja kui amortiseerunudhoone tuleks lammutada.

Linnavalitsus ei pea ainuõigeks jaainuvõimalikuks lahenduseks linnakultuurielu suhtes ei hoone renovee-rimist ega ka lammutamist, kuid leiabarutelueelse seisuga, et arvestadesekspertide pakutud ehituslikku mak-sumust – ca 15 tuhat krooni ruut-meetri kohta –, ei ole renoveerimiserahastamine linnaeelarvest otstarbe-kas.

14. veebruari diskussiooniks pa-kub linnavalitsus kokkuvõtva näge-muse rahvakultuuri hetkeseisust ning

idee rajada tänapäevane kultuurikes-kus - uus hoone, mille võimalik asu-koht oleks keskväljakul, samuti sel-le kultuurikeskuse ja raekoja võima-liku ruumiprogrammi. (Vt. lk. 2)

Samas on pakutud ka võimalust,et uus kultuurikeskus rajataks KIT-iklubi naabruses asuva endise kino-

hoone baasil. Sellisel juhul peakslinn pankrotivaraks oleva hoone äraostma (ca 4 milj. krooni). Ajalehetrükkimineku ajaks veel kinnitamataandmetel aga on kinohoone jubavõimalikud ostjad leidnud.

Klubi korda välismaise

rahaga?

KIT-i klubi jaoks pakutakse ühealternatiivina ka võimalust, et sellekordategemiseks taotleda abirahavälismaistelt fondidelt. Jaanuari lõ-pul tutvustas Norra suursaadik PerKristian Pedersen Rakveres Norraja Eesti vahelise koostööprogrammifinantseerimismudeleid. Kuna sel-gus, et koostööprogramm sisaldabmuuhulgas ajalooliste hoonete reno-veerimise rahastamist, siis avaldaslinnapea Andres Jaadla arvamust, etka KIT-i klubi hoone renoveeriminevõiks selle alla sobida.

Linnavolikogu kultuuri- ja spor-dikomisjoni esimehe Heli Kirsi ar-vates ei saa koostööd Norraga egamuude välisrahastajatega välistada,kuid rahvakultuuri viljelemise pai-kade suhtes tuleks lahenduseni jõu-da juba sel aastal. „Hea oleks, kuisaaksime KIT- i klubi taasavada2006 Rakvere linna päevadeks, mison vahetult Baltoscandali eel,“ mär-kis komisjoni esimees, osutades, etTarvanpää peab just 2006. aasta mailõpul 60. ja Maie Orav 65. juubelit.

Pole hetkegi olnud

linna omand

Omandireformi käigus erastatudKIT-i klubi hoone suleti omandivaid-luse tõttu 1996. aastal, 2003. aastasügisese kohtuotsuse järgi kuulussee taasriigistamisele. Kõigepealtläks ajalooline seltsimaja majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumibilanssi, seejärel kultuuriministeeriu-mile. Ministeerium andis klubi oma-korda üle sihtasutusele Rakvere Teat-rimaja. Tarvanpää Seltsi hiljutisepöördumise järgi olevat klubimajatagastatud linnale ja linn selle siht-asutusele üle andnud, ent see ei vas-ta tõele, sest klubihoone pole kunagilinnale kuulunud. Samal põhjusel ei

Eksperthinnang KIT-i klubi renoveerimise

maksumuse määramiseks

1.ÜldandmedI korruse üldpind 461,8 m2, seal-

hulgas saal 202 m2, lava 65,9 m2 jafuajee 54,6 m2.

Kelder - 74,9 m2. Kelder asublava ja lavaga samas tasapinnas ole-vate laoruumide all. Saali kõrguson 5,3 m. Lava on tõstetud saalipõrandapinnast 76 cm kõrgemale.Fuajee ja teiste abiruumide kõrguson 3,68 m.

2.Ehituskonstruktsioonid janende tehniline seisund.

Vundament – looduslik kivi.Seisukord hea. Seinad – rõhtpal-kidest vertikaalsete tugipostidega.Väljast ja seestpoolt vooderdatudlaudadega ja osaliselt krohvitud.Laudvoooderdus ja krohv suurekulumisastmega. Seinakonstrukt-siooni kandev osa heas seisukor-ras. Katusekonstruktsioon – katu-sekandjaks on puitfermid sammu-ga 3,5m. Puitfermide seisukord onhea. Katusekate – eterniit laudroo-vil. Eterniit suure kulumisastme-ga. Laudroov rahuldavas seisukor-ras. Laed – puitlaed. Soojustusekssaepuru. Laed keskmise kulumis-astmega. Põrandad – saalis parkett-põrand. Parkett kiigub. Kulumisas-te keskmine. Abiruumides laudpõ-randad. Aknad, uksed. Aknad ka-

hekordsete puitraamidega. Uksedtäispuidust ja puitkilpidest. Aknadja uksed on suure kulumisastme-ga. Ahjud - suure kulumisastme-ga. Elekter – installatsioon ja ar-matuurid suure kulumisastmega.Vesi ja kanalisatsioon – puudu-vad. Ventilatsioon – sundventilat-sioon puudub. Loomulik venti-latsioon toimib läbi avade.

3.Akustika.Eksperdi andmetel sobiks saal

kammerkontsertide korraldami-seks.

4.Maksumuse määramine.Analoogsete objektide 1 m2

maksumus on 11 000 – 16 000krooni.. Arvestades, et kõik eri-tööd tuleb hoones uuesti teha, ehi-tuskonstruktsioonid tuleb suuresosas lammutada ja rekonstrueeri-da ning soetada täies mahus uussisustus tuleb 1m2 maksumuseksarvestada 12 400 krooni.

Hoone taastamismaksumuson

400x536,7=6 655 080 krooni.

Koostas: Juhan Rumm04.11.2004

sõidukite liikumisvõimalust kavan-datud ristmikul. Selgus, et mis tahesliiki sõidukite liikumine ja manööv-rid on niisugusel ristmikul võimali-kud.

Väikese ringliiklusristmiku tahak-sime rajada ka Karja-Kunderi rist-mikule linnahoolduse firma läheda-le. Seal on küll nähtavus igas suu-nas mõnevõrra parem, kuid ristmi-ku konfiguratsioon ja lahendus eivasta ohutu liikluse nõuetele. Erititähelepanelikud peavad olema Pikatänava poolt vasakule Karja tänavalepöördujad.

Kas nimetaud töödega juba täna-vu saab alustada, sõltub mitmestkitegurist, sealhulgas sellel aastal väl-jakuulutavate töödele tehtavatest hin-napakkumistest.

Ootan kõigilt liiklejatelt asjalikkemõtteid ning ettepanekuid toodudkavade ja linnaliikluse kohta tervi-kuna. Mõtteid või arvamusi võib saa-ta e-mailile [email protected],samuti võib helistada telefonil 32258 20 või tulla ise kohale aadressilTallinna 5A.

saanud linn varasematel aastatel as-tuda iseseisvaid samme klubihoonepäästmiseks.

Ekspertiisid tehtud

Arhitektuur-ehituslik hinnangKIT-i klubi renoveerimiseks ningrenoveerimismaksumuse eksperthin-nang valmisid möödunud aasta 3. ja4. novembril SA Rakvere Teatrimaja

tellimusel, saali akustikaekspertiisvalmis juba mullu 18. mail. Ekspert-hinnangute järgi tuleks kõik eritööduuesti teha, suur osa konstruktsioo-ne lammutada ja ümber ehitada ninguus sisustus hankida – kokku lähekstaastamine maksma vahemikus 6,6– 8 miljonit krooni, sõltuvalt sellest,kas teha hoonele ka juurde- või pea-leehitusi.

OHVRIABIantakseRakveres nüüdkahes keskusesLääne-Virumaa ohvriabikeskusTallinna 30 (Pensioniameti ruu-mid)Ohvriabitöötajad - Monika Mar-tin ja Aive SilvetVastuvõtt: E, K, R kell 9-12 ja 13-16Telefon: 322 3634

Rakvere ohvriabiLai 1Vastuvõtt: T, N kell 16-18 telefon 324 44 41

(ööpäevaringne, automaatvasta-jaga)

KOOLIEELIKUTEVANEMAD!Sellel aastal alustavad kõik Rak-vere koolid vastuvõtmist I klas-sidesse ühel ajal, alates 4 april-list.

Rakvere onsuuremaiderahuviharidusetoetajaid

Katrin Kask

Rakvere linn ostab ka sel aas-tal haridusteenust nii väljaspoolRakveret õppivatele kui ka lin-nas erakoolides õppivatele noor-tele.

Vastavalt tänavusele eelarveleon väljaspool Rakveret õppivateõpilaste kohamakseteks ja laste-aia kohamakseteks mõeldud 1331 600 krooni. Linn ostab tee-nust ka Rakvere Lille koolist (11õpilast), Rakvere Eragümnaasiu-mist (224) õpilast ning OÜEuterpe eralasteaiast Kaur (150last). Samuti toetame 128 nooreinimese eelkutseõpinguid Rakve-re Kutsekeskkoolis ja Noraxikoolituses, summa (600 000krooni kalendriaastas). Omakoostööpartneritest toetame Tal-linna Pedagoogikaülikooli Rak-vere Kolledzhi tegemisi 120 000krooniga aastas.

Viie erahuvialakooli toetamisekaudu toetab linn 617 noore ini-mese võimalust tegeleda endalesobiva huvialaga. 1 600 000-kroonine toetus, mida linn jagabsõltub erialast, grupi suurusest janädalatundide arvust, millele toe-tust taotletakse. Tantsu- ja Kuns-tikool Athena sai sellel aastal 418300 krooni (125 õpilast), Hari-duse- ja Kultuuriselts Kaur 827280 krooni (206 õpilast). Võr-reldes eelmise aastaga lisandusidEsteetika- ja Tantsukool summa-ga 152 376 krooni (200 õpilast),muusikakool Rajaots 160 644krooni (29 õpilast) ning JuhanKunderi Seltsi Rahvakool 41 400krooni (57 õpilast).

Rakvere on erahuviharidusetoetamise ulatuse poolest teinelinn Eestis.

Jaanuar 2004linnavalitsusesToimus 5 linnavalitsuse istungitKehtestati 62 korraldustMoodustati ajutine komisjon Rak-vere linna päevade 2005 korral-damiseksKinnitati õpilaskoha tegevuskuluarvestuslik maksumus Rakverelinna haridusasutustes 2005.aastalKinnitati Õie Tammissaar Lääne-Virumaa Keskraamatukogu di-rektori ametikohale alates01.02.2005.Otsustati väljastada2 sõidukikaarti taksoveoteenuseosutamiseks1 ehitusluba ehitamiseks1 ehitusluba laiendamiseks2 ehitusluba rekonstrueerimiseks1 ehitusluba lammutamiseks2 kasutusluba2 kirjalikku nõusolekut ehitiselammutamiseksHooldus lõpetati 3 hooldatava üleHooldajad määrati 10 hooldata-valeLinna kulul paigutati hooldeko-dusse 1 inimeneToimetulekutoetust maksti 113-leinimesele summas 126 355.-krooniReservfondist eraldati 102 000krooni.Aime Rahula –

60

Kammerkoori Solare ja mees-koori Rakvere kontserdiga rah-vamajas tähistatakse muusikape-dagoogi ning kummagi koori di-rigendi Aime Rahula 60. juube-lit.

Juubelikontsert toimub lehe il-mumise päeva õhtul, 11. veeb-ruaril kell 19 Rakvere Rahvama-jas. Kammerkoori Solare kavakoosneb suures osas kerge muu-sika töötlustest, meeskoori Rak-vere kavas on enamjaolt Eestikooriklassika.

Rakvere Muusikakooli üldkla-veri õpetaja Aime Rahula töötabkoolis alates 1973. aastast, enneseda oli ta õpetaja praeguses Tal-linna Westholmi Gümnaasiumisning Ellerheina ettevalmistuskoo-ri õpetaja. Samuti on Rahula ol-nud erinevate kooride abidirigentja kontsertmeister. 1979. aastasttöötab ta Solarega ning 20 aastathiljem sai Aime Rahulast ka mees-koori Rakvere abidirigent.

Page 2: sõnumid lühidalt Linna raha KIT-i klubisse – jah või ei? · 2009-12-21 · tikool Athena sai sellel aastal 418 300 krooni (125 õpilast), Hari-duse- ja Kultuuriselts Kaur 827

Rakvere Sõnumid nr 2 (12), veebruar 2005 2

Ilmub kord kuus, tiraazh 9000Väljaandja: Rakvere Linnavalitsus

Tallinna 5, 44306 Rakverehttp://www.rakvere.ee

Vastutav toimetaja: Jaanus NurmojaTelefon: 322 58 87; 53 41 13 83

e-post: [email protected]üljendus: AveC Kirjastuse AS.

Leht kantakse laiali Rakvere elanike postkastidesse,samuti on Rakvere Sõnumid saadaval RakvereLinnavalitsuses ja Lääne-Viru Maavalitsuses.

linnapea sõna Kuhu liigub Rakvere kultuur?Erich PetrovitsRakvere abilinnapea

Seda, millised on Rakvere kultuu-ripoliitika eesmärgid, võime lugedalinna arengukavast 2004-2019:

1.Säilitada linnas kultuuriline mit-mekülgsus.

2.Linna jaoks tähtsate institutsioo-nide arendamine – teater, kontserdi-maja, näitused, spordi- ja veekeskusning jäähall.

3.Tihendada koostööd kultuuri-valdkondades, samuti teiste valdkon-dadega.

4.Luua piisavalt tegevusvõimalu-si erinevatele sihtgruppidele.

Tõenäoliselt nendest eesmärkidestlähtuvalt on Rakvere linnavolikogulaiendatud kultuuri-ja spordikomis-jon koostöös linnavalitsuse arendus-spetsialisti ja kultuurispetsialistigavälja töötanud Rakvere linna kultuurija spordi arengukava aastani 2012.Sealt võime lugeda järgmist arengu-visiooni:

„Aastal 2012 on Rakvere Viru-

maa kultuuripealinn. Linnas valit-

seb vaimse ja materiaalse kultuuri

tasakaal. Rakverelased osalevad ak-

tiivselt ühistegevustes, tekkinud on

tugev oma linna tunne, linnaelani-

kud väärtustavad oma kodukohta

ning mõistavad, et nende elukvali-

teet selles linnas sõltub suuresti neist

endist. Kultuuriline mitmekülgsus on

säilinud, praegu tegutsevate kultuu-

riasutuste ja –seltside kõrvale on tek-

kinud mitmeid uusi.

Rakveres asub Lääne-Virumaa

kultuurikeskus. Tehakse tihedat

koostööd, traditsiooniks on seltse,

linnaosasid ja kogu linna hõlmavad

ettevõtmised. Info liikumine on efek-

tiivne ja õigeaegne. Elavalt suhel-

dakse sõpruslinnadega. Linnas on

palju tegevusvõimalusi erinevatele

sihtgruppidele (noored, pered, va-

nurid): on olemas kaasaegsed asu-

tused: kino, teater, muuseum, rah-

vamaja, kontserdisaal, muusikakoo-

lid, huvikoolid, laste-ja noortekes-

kus, kunstigalerii, raamatukogu,

spordikeskus, ujula, tervisespordi ja

klubilise tegevuse võimalused. Aas-

ta suursündmus on hästi korralda-

tud rahvusvaheline teatri-, kunsti-,

folkloori-, muusika-, tantsu- vm. fes-

tival.“

Toon siinkohal ära ka EuroopaLiidu arusaamu kultuurist ja selleosast ühiskonnas:

1.Elavdab kohalikku elu.

2.Loob eeldused esteetiliselt kõr-getasemelise elukeskkonna tekkeks.

3.Loob ja tugevdab kohalikkuidentiteeti.

4.Kultuuriteenuste kättesaadavusmõjutab isikuid ja investoreid antudpaikkonda asumisel.

5.Töötuile, pensionäridele jne pa-kub kultuurielu võimaluse ühiskon-nas osalemiseks.

6.Lõõgastab, arendab loovust.

Eesti riigi kultuuripoliitika põhi-eesmärk on tagada eesti rahvuskul-tuuri traditsioonide ja professionaal-se ning rahvakultuuri elujõuline toi-mimine kõigis kultuurivaldkonda-des. See peab omakorda tagama eesti

rahvuse ja kultuuri säilimise. Kul-tuuripoliitika elluviimine toimub mit-mete seaduste kaudu, need on eten-dusasutuste seadus, muuseumisea-dus, rahvaraamatukogus, spordisea-dus, muinsuskaitseseadus, vähemus-rahvuste kultuuriautonoomia seadus,kultuurkapitali seadus. Puudub agarahvakultuuriseadus, mis riigi ja ko-halike omavalitsuste funktsioonening vastutust täpsemalt jaotaks jarahvakultuurialast tegevust õigusli-kult garanteeriks (vt ka rahvakultuuriarengusuundi Kultuuriministeeriumikoduleheküljelt).

Läheme siit edasi konkreetsemaks.Rakvere 2012 kultuurivisioonist onmeil praeguseks olemas ja tegutse-mas mitu valdkonda:

1.Hästi arenenud muuseumitege-vus (SA Virumaa Muuseumid).

2.Professionaalne teatritegevus(SA Rakvere Teatrimaja, koolinoor-te teatritrupid).

3.Kaasaegne spordikeskus (MARakvere Spordikeskus).

4.Arenev muusikaelu (Jaan Pakumuusikafestivalid, õpetajate muusi-kapäev, erinevad kontserdid ja kont-serdisarjad).

5.Kaasaegne raamatukogu (aktiiv-ne kirjandusklubi, konverentsid,koolitused, näitused, kontserdid).

6.Hästi toimivad huvikoolid(Athena, Kaur, Rajaotsa, Esteetika-ja Tantsukool, J.Kunderi Selts, Rah-vakool).

7.Arenemisjärgus laste- ja noor-tekeskus (ANK “Torni”).

8.Tervisespordi ja klubilise tege-vuse võimalused (Palermo, Kõrge-mägi, Rakvere tammik, spordisaa-lid, spordikeskus).

9.Hästi korraldatud rahvusvahe-line teatrifestival Baltoscandal, ette-valmistamisel Arvo Pärdi festival.

10.Rahvakultuuri edendav Rakve-re Rahvamaja.

11.Rakvere Teatri väikeses saalistoimiv kino.

12.Uuesti on alustanud kunstiga-lerii Riho Hüti eestvedamisel.

Kui punktide 1-9 järgi võiks öel-da, et tulevikuvisioon on täidetud,siis mõnevõrra teisiti on lood punk-tidega 10-12. Visioonis nimetatuston linnas täiesti olematu vaid ujula,mis on samas rakverelaste vaielda-matu prioriteet. Õnneks on aga ujulaprobleemidele saabumas lahendus jaseetõttu ma sel teemal pikemalt eipeatu.

Visioonist tuleneb, et Rakveres on2012 Lääne-Virumaa kultuurikeskus.Rakveres, väge täis linnas - kas tõestimõisahoone ja KIT-i klubi baasil?

Julgen väita, et praeguse mõisa-hoonest rahvamaja (pind ca 1000 m²)ning KITi klubi (üldpind 656m²,krunt 978m²) baasil kaasaegset la-hendust ei saa, olgugi et investee-ring KITi klubisse oleks 6-8 miljo-nit krooni ning iga-aastased ülalpi-damiskulud suurusjärgus 0,5 miljkrooni. Kas linn peab selle peale rahakulutama? Kas meie rahvakultuur eiväärigi enamat? Minu kindel veen-dumus on, et väärib. Rahvakultuuriviljelejad on Rakverele palju kuul-sust toonud. Püüame siis luua neileka kaasaegsed tingimused.

Et Rakveret saaks iseloomustadakultuuripealinnana, kultuurikeskuse-na tegevuste mõttes, on vaja ka kul-tuurikeskust kui hoonet - uut, avaratja kaasaja nõuetele vastavat. Selles-se kultuurikeskusesse võiks ollakoondunud rahvakultuuri viljelevadkollektiivid, samuti kino, kindlasti kakunstigalerii...

Millised oleksid võimalused? Kuisuur? Kuidas rahastada? Millal val-miks? Kuhu ehitada? Need on kind-lasti osa küsimustest, mis vajavadvastust ja läbivaidlemist. Proovinsiinkohal pakkuda lahendusi.

1.Kuhu ehitada? Näiteks keskväl-jakule linna kinnistule Turuplats 5 ja7 , kus praegu on parkla (2000 m²)ja roheline vall; parkla viidaks tõe-näoliselt maa alla

2.Kui suur? Arvan, et Rakverevääriks kultuurikeskuseks vähemaltsellist mahtu kui Haljala Rahvamaja(üldpind 2687 m²).

3.Kuidas rahastada? Tõenäoliselttuleks kõne alla nii riigi, erasektorikui ka omavalitsuse poolne rahasta-mine, samuti EL-i fondid.

4.Millal valmiks? Arvestadesmaksumust ca 30 miljonit krooni(ruutmeetri hind 8500.- krooni), siistulenevalt Rakvere linna finantsvõi-mest aastal 2008 – 2009.

Kultuurikeskuse arhitektuuriliselahenduse saamiseks peaks kuuluta-ma konkursi, koostades eelnevalthästi läbimõeldud lähteülesande. Li-saks sellele, et hoone peab võimal-

dama soovitud tegevusi, pole ju kau-geltki ükskõik, milline on selle üldil-me ja mida annab linnaruumile - eri-ti siis, kui see teha keskväljaku äär-de.

Ka spordikeskuses jätkuksid tao-lised edukad kultuuriprojektid, nagusel hooajal on olnud ja tulemas (fil-mimuusika kontsert, GreenChristmas, tsirkus, Jaan Paku muu-sikapäevade galakontsert).

Kas pikk ooteaeg viib meie rah-vakultuuri taseme alla? Pigem mitte,sest tegijad ei lase sellel iialgi juhtu-da – see oli selge juba sihtasutuseRakvere Teatrimaja loomisele eelne-nud vaidlustes. Rahvakultuuri hää-bumist linnas ei usu ei mina ega kaKITi klubi taastamise eest võitlevMaie Orav. Teame ju vägagi hästi, etmeie kollektiivid on kas stabiilselt pü-sinud või lausa arenguhüppe teinud.Virumaa Poistekoor, TarvanpääSelts, Virumaa Noorteorkester,Solare, Vironia, meeskoor Rakvere...kes neid jõuaks loetleda!

Pangem siis sellele tublile sisuleka vääriline kest ümber!

Keskväljaku äärde planeeritava Rakvere linna

multifunktsionaalse kultuurimaja ja raekoja

võimalik ruumiprogramm:Rahvamaja m2

Ballisaal ( üritused, vastuvõtud, disko) 20x15m 300Saal (kontserdid, konverentsid, etendused) + lava350 kohta + 80m2 420Abiruumid 80Kinosaal - 120 kohta 120Kaminasaal ballisaali kõrval 50Linnagalerii 200Administratiivruumid 200Koorilaulu prooviruumid - 1x20 +1x60 kohta 160Ansamblite prooviruum 40Tantsu harjutusruum (peeglitega) 60Kunstiruum 60Riietehoid - 400 kohta 60Fuajee 200WC - 20 kohta 40Tehnilised ruumid 100

2090

Linnavalitsus (raekoda)

Istungitesaal 180Kabinetid 40 tk x 10 m2 400Arhiiv 60WC ja abiruumid 30Nõupidamiste ruumid 3 tk. 50

720

Kokku ehitatavat netopinda: 2810

Hoonealusesse parklasse mahuks ca 65 ja hoone ümbrusesse ca 35parkimiskohta.

Lisaks võiks krundi suurust arvestades hoonesse mahutada orientee-ruvalt kuni 2000 m2 üüripinda.

Kuna perspektiivselt on ette näha linnavalitsuse ametnike arvu suure-nemist, võiks üüripind olla kavandatud arvestusega, et neid saaks liitalinnavalitsuse ruumidega.

VeebruarijuttSee pole juhus, et olen ühel pildil “Hämarikuga”. Samuti polnud

Mare Mikoffi personaalnäituse avamine Rakvere Galeriis lihtsaltühe näituse avamine. Galerii avas sellega linnas diskussiooni – kasMikoffi poolt taasesitatud “Hämarik” Tallinnas ei võiks endale leidaendale kaaslase päikest ja valgust toova “Koiduna” Rakvere linna-ruumis? Hämarik paneb mõtlema Koidule.

Praegu vaieldakse tuliselt KIT-i klubi üle, ent tegelikult on enamkui küllaga põhjust hakata arutama ka monumentaalkunsti ekspo-neerimist Rakveres – ning laiemalt, mitte piirdudes “Hämarikule”koha otsimisega.

“Hämarik” on teostamata ideedest lihtsalt kõige uuem. Samas onpooleli jäänud jutte teiste skulptoritega. Kergejõustiklase kuju spor-dihalli ette – Tauno Kangro... ja ikka need meremiinid, mida näen igapäev oma kabinetiaknast! Mati Karmin visandas ammu võimalikudkavandid ning ühest neist tegi maketi, mida juba möödunud kevadellehelugejatele tutvustasime, küsides arvamusi miiniskulptuuri asu-koha kohta.

Eks need kõhklused ole mõistetavad. Alati on linnas midagi muudja vajalikku teha, kuhu raha kulub, skulptuur aga on kallis lõbu - jakui ta on juhtumisi veel midagi originaalset või lausa sensatsiooni-list, siis ei tule puudust ka arvamustest à la „linna raha raiskaminemõttetutele veidrustele“...

Õnneks võib öelda, et kui kingitud miinide osas on veel problee-miks otsustamatus, mida nendega edasi teha, siis vähemalt miinekinkinud mereväelastega on meil sõprus süvenemas. Nende külas-käigud üha sagenevad ja kui nad viimati siin käisid – selle kuu algul–, siis meenutas see juba täiel määral sõprade kokkusaamist. Mul onsiiralt hea meel, et Eesti mereväe lipulaeva Admiral Pitka meeskon-na korraldatud Tartu rahu 85. aastapäevale pühendatud ajalooloen-gust 4. veebruaril Vene Gümnaasiumis kujunes huvipakkuv sünd-mus täissaalile, et linna meeskond võitis mereväelasi võrkpallis tule-musega 3:0, et sellele emotsionaalsele päevale järgnes sama meele-olukas seltskondlik õhtu.

Samamoodi oli meil põhjust tunda heameelt Vene Gümnaasiumiüle, kes tähistas veebruari algul oma on 60. juubelit. Eduka kooliüle, mis pealegi pole ainult kool, vaid sisuliselt kohalik vene kultuu-rikeskus. Väga emotsionaalses ja südamlikus õhkkonnas kulgenudjuubelipidustused olid täis rõõmsaid kohtumisi ka ammuste klassi-kaaslaste vahel, keda elurada oli pillutanud laiali erinevatesse riiki-desse. Juubelikõnede käigus tuli ilmsiks, et Vene Gümnaasiumi eeskasvavad täiseas kased on sinna istutatud 1953. aasta lennu poolt.Igal kasel on oma istutaja.

Tahaksin aga lisada veel ühe mõtte, millelt end sel kuul tabasin.

Vahel on nii, et väikeses linnas elades tekitab mõne inimese siitilmast lahkumine mingi seletamatu tunde - ma ei oska seda tunnetõieti isegi kirjeldada – ning see puudutaks nagu kogukonnas kõiki.On sündmus, mis levib suust suhu kulutulena, millest kõikjal räägi-takse – olgugi et inimene pole mingi staar, meediakangelane.

Sel kuul lahkus meie hulgast Vallo Sella.

Vallo oli. Ajas oma asju. Kõva hääle ja tormaka, vahel isegi ro-bustsevõitu käitumisega ei olnud ta ametnike poolt just armastatud.Oma olekute ja hoiakutega jõudis ta elu jooksul ka vaenlasi koguda.Tema ärid ei ole siinkirjutaja kommenteerida. Aga ta oli – ning omajämedakoelises lihtsuses oli ta teatud viisil aus. Aus iseenese vastu- ta oli tema ise. Töötu, süga-va puudega - samas teatudkohtades aktiivne oma ette-võtmiste ja toimetamistega.

Vallo Sella oli Vallo Sella,meeldis ta siis meile või mit-te. Tänapäeva levivas kahe-palgelisuses on omaette väär-tus olla see, kes sa oled. Taoli üks nendest, kes massisterines - ja oma erisuses an-dis kogukonnale tema tervi-ku.

See väärib meenutamist.

Andres Jaadla

�Sydney ooperimaja koopiat Rakverre siiski ei tule - see onlihtsalt illustratsioon kultuurikeskuse keskväljakul paiknemiseideele

Page 3: sõnumid lühidalt Linna raha KIT-i klubisse – jah või ei? · 2009-12-21 · tikool Athena sai sellel aastal 418 300 krooni (125 õpilast), Hari-duse- ja Kultuuriselts Kaur 827

Rakvere Sõnumid nr 2 (12), veebruar 20053

seletuskiri

Rakvere linna eelarve on 2005. aastal planeeritud kogumahuga 132077 000 krooni nii tulude kui kulude osas.

Riigipoolseteks finantseraldisteks on eelarves järgmised vahen-did:

Tasandusfond 12 000 000 krooni

1. Toimetulekutoetus 2 200 000 krooni

2. Kultuuriministeeriumilt Arvo Pärdi festivali läbiviimiseks 500 000krooni

3. Kultuuriministeeriumilt Rakvere Spordikeskusele 3 000 000 kroo-ni

Eelarvesse on planeeritud ka riigipoolsed hariduskulude katteks suu-natud vahendid mahus 30 000 000 krooni. Eraldatav summa täpsustubaasta jooksul.

Kui jätta kõrvale sihtotstarbelised toetused kultuuriministeeriumilt,siis on valitsussektori toetusi planeeritud kokku 44 200 000 krooni, mismoodustab 33 % eelarve kogumahust.

Üksikisiku tulumaksu laekumiseks on sarnaselt eelmisel aastagaprognoositud 65 000 000 krooni. Maamaksu laekumise mahuks onplaneeritud 3 200 000 krooni. Rakvere linnas kehtib maamaksu määr1,5 % maa maksustamishinnast aastas.

Kokku on maksudest planeeritud laekumisi 68 337 000 krooni,mis on 51,7 % eelarve kogumahust.

Majandustegevusest planeeritav tulu on 7 960 000 krooni, raja-tiste, kinnistute ja hoonete müügist planeeritud tulu - 1 450 000 krooni.

Tulu varadelt on vähenenud 750 000 kroonini (võrdluseks – 2002.aastal oli tulu varadelt 3 416 000 krooni). Linn on praktiliselt loobunudrendipindadest.

Finantstulusid on planeeritud 350 000 krooni – need moodustuvadintressituludest.

Kulude katteks suunatud jääk. Aasta eelarve täitmisest tulenevaltmoodustab 6 000 000 krooni.

Kuludest peaaegu pool on hariduskulud

Rakvere linnal on pikaajalisi finantskohustusi tänavu 1. jaanuariseisuga 32 410 604 krooni, mis on ca 32 % eelarvest. Rahandusminis-teeriumi poolt kehtestatud pikaajaliste finantskohustuste piirmäär oma-valitsustele on 60 % eelarvest.

Lühiajalised finantskohustused moodustavad 2005. aastal kokku12 042 944 krooni, mis on 12 % eelarvest (lubatud 20 %). Lühiajalisedfinantskohustused koosnevad laenu- ja intressimaksetest ning spordi-keskuse kasutusvalduse tasust.

Kulude suurim osatähtsus on haridusel - 61 539 000 krooni, s.o.46,6 % kuludest. Võrreldes möödunud aasta eelarvega on haridusku-lud vähenenud 17 % - see on tingitud planeeritud kapitalikulude puudu-misest eelarves, samuti sellest, et hetkel puuduvad sihtotstarbelised eral-dised, mis laekuvad aasta jooksul. Majanduskulud on jäänud 2004.aasta tasemele. Jätkuvalt toimub hariduse vallas tihe koostöö eelkutse-õppe teenuse osas ja toetatakse ka kõrghariduse omandamise võimalustRakvere linnas.

Linna majanduskulud on 11 198 247 krooni, s.o. 8,5 % kogukuludest. Võrreldes 2004. aasta eelarvega on seda 46 % vähem. Põhju-seks on kapitalikulude muutused – näiteks on valminud keskväljak.Muudes linnamajanduse alalõikudes on kulud eelmise aasta tasemel.

Avaliku korra valdkonnas jätkatakse jalgrattapatrulli ja videovalverahastamist.

Keskkonnakaitsekulud on planeeritud 3 554 813 krooni, s.o. 2,7 %eelarvest. Vähenenud on kulud laste mänguväljakutele ja heakorraob-jektidele, muus osas on kulud 2004. aasta tasemel. Uusi mänguvälja-kuid ei planeerita, kuna viimastel aastatel on neid piisavalt rajatud ningedaspidi keskendutakse nende remondile.

Elamu-ja kommunaalmajanduse kuludeks on planeeritud 3 800000 krooni, s.o. 2,9 % eelarvest. Kulude vähenemine on selles valdkon-nas toimunud kapitalikulude arvelt. Kui 2004. aastal finantseeriti Len-nuki 10 munitsipaalelamu projekti 4 137 000 krooniga, siis tänavuseseelarves on uueks kuluartikliks restaureerimistoetus summas 100 000krooni.

Tervishoiu valdkonnas näeme ette kulusid 100 000 krooni ulatuses,põhiliselt projektitoetusteks.

Vaba aja ja kultuurikuludon planeeritud 26 004 940 krooni, s.o.19,7 % eelarvest. Vähenemine on toimunud kapitalikulude arvelt. Täp-sustunud on spordikeskuse kulueelarve, milles on kajastatud ka Rakve-re Spordikooli, Rakvere Võrkpalliklubi “Rivaal” ja Rakvere Palliklubisaaliajad summas 661 750 krooni.

Jätkatakse kultuuri- ja spordiürituste ning seltside tegevuse toetamist.Eraldi on välja toodud Rakvere linna prioriteedid selles valdkonnas:Rakvere Palliklubi, Võrkpalliklubi “Rivaal” ja Tarvanpää Selts, samutiArvo Pärdi Festival. Spordikeskuse puhul on kuludes arvestatud kakasutusvalduse tasuga.

Huvihariduse teenust ostab Rakvere linn 617 õpilasele summas 1600 000 krooni. Kulude jagamisel on lähtutud volikogu poolt vastuvõetud huvihariduse toetamise korrast.

Sotsiaalse kaitse kulud on planeeritud 10 135 000 krooni s.o. 7,7 %eelarvest. Vähenemine võrreldes 2004. aasta eelarvega on tingitud kapi-talikulude puudumisest eelarve projektis. Muud kulud on jäänud eelmi-se aasta tasemele. Tasuta koolitoidu kulud on vähenenud seoses tasutatoidu võimaldamisega 1-4. klassi õpilastele riigi poolt. Tasuta koolitoidusööjate arv on Rakveres jäänud pidama ca 175 lapse juures.

Valitsemissektori kulud moodustavad 11 380 000 krooni, s.o. 8,6% eelarvest. Väike kasv võrreldes 2004. aastaga on tingitud kohalikeomavalitsuste valimistest 2005. aasta oktoobris. Muud toetused ja liik-memaksud on jäänud 2004. aasta tasemele. Rakvere linn on teatavastiüks rahaliselt efektiivsemalt valitsevaid omavalitsusi Eestis.

Linnavalitsuse reservfond on planeeritud kogu eelarve mahult jamoodustab 1 340 000 krooni.

Kõikide kuluvaldkondade eelarvete planeerimisel lähtuti linnavoliko-gu poolt kehtestatud eelarve proportsioonidest.

KULUD

ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED

11 400 000Volikogu (tegevuskulud, edaspidi - Teg) 1 096 965Linnavalitsus - (Teg) 8 356 876Valimised (Teg) 250 000Alusuuringud - (Teg) 236 159Valitsussektori võla teenindamine (intressi- ja viivisekulud)

1 300 000Üldiseloomuga ülekanded 160 000Linnade liit (eraldised) 90000Ühisomavalitsus 70000

AVALIK KORD JA JULGEOLEK 100 000

Videovalve (Teg) 30 000Muu avalik kord ja julgeolek (Teg) 70 000

MAJANDUS 11 178 247

Metsamajandus (Teg) 150 000Teede ja tänavate korrashoid 8 140 000Sillad (Teg) 100000Sõiduteede aukude lappimine (Teg) 600000Tänavate puhastamine ja tolmutõrje (Teg) 150000Kruusakattega teede korrashoid (Teg) 300000Sõiduteede pindamine (varade soetamine ja renoveerimine, edaspidi - VSR)

900000Sõiduteede remont (VSR) 2700000Talihooldus (Teg) 1020000Kõnniteede hooldus (Teg) 1470000Kõnniteede remont (VSR) 900000Liikluskorraldus 730 000Liikluskorraldusvahendite hooldus (Teg) 180000Liikluskorralduse remont (Teg) 400000Liikluskorraldus-markeerimine (Teg) 150000Transpordikorraldus 380 000Transport eakatele (Teg) 330000Transport ujulasse (Teg) 50000Reklaam (Teg) 580 000Planeerimine-projekteerimine (Teg) 990 000Inventar-heakord (Teg) 208 247

KESKKONNAKAITSE 3 554 813

Jäätmekäitlus-prügimajandus (Teg) 200 000Sadevete kanalisatsioon (Teg) 300 000Maastiku kaitse 3 004 813Heakorraobjektid (Teg) 1084813Haljastuse hooldus (Teg) 1820000Laste mänguväljakud 100000Keskkonnakaitse haldus Uuringud (Teg) 50 000

ELAMU-JA KOMMUNAALMAJANDUS 3 800 000

Elamumajanduse arendamine 100 000Eraldised 50 000Tegevuskulud 50 000Lammutustööd (Teg) 100 000Veevarustus 140 000Vee vedu (Teg) 110000Avalikud veevõtukohad (Teg) 30000Tänavavalgustus 2 700 000Tänavavalgustus-hooldus(Teg) 330 000Tänavavalgustus-remont(Teg) 970 000Tänavavalgustus-elekter (Teg) 1 400 000Muu elamu-ja kommunaalmajandustegevus 20 000Majaomanike Selts (eraldised) 10 000Korteriühistute Liit (eraldised) 10 000Kalmistud (Teg) 320 000Hulkuvate loomadega seotud tegevus (Teg) 200 000Saun (eraldised) 120 000Muud elamu-ja kommunaalmajanduskulud –Restaureerimistoetus (Teg) 100 000

TERVISHOID 100 000

Avalikud tervishoiuteenused (eraldised) 100 000

VABA AEG, KULTUUR JA RELIGIOON 26 004 940

Spordikool (Teg) 3 076 0003 076 000

Spordikeskus 9 479 800Materiaalsete varade soetamine ja renoveerimine 7 000 000

Tegevuskulud 2 479 800Spordihooned (Teg) 1 210 000Huvialakoolitus 4 238 040Muusikakool (Teg) 2 638 040Athena Maja (Teg) 418 300Huvikool Kaur (Teg) 827 280Tantsu- ja Esteetikakool (Teg) 152 376Muusikakool Rajaots (Teg) 160 644Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool (Teg) 41 400Noortekeskus (Teg) 280 000Raamatukogu (Teg) 3 832 500Rahvamaja (Teg) 1 363 600SA Rakvere Teatrimaja (VSR) 500 000Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 225 000Vaba aeg, kultuur, sport 1 800 000Rakvere Palliklubi 140 000Võrkpalliklubi Rivaal 140 000Tarvanpää Selts 120 000Arvo Pärdi festival 600 000Kultuuri-ja spordiüritused, seltsid 800 000

Linnavolikogu

- kehtestas detailplaneeringu Võidu 24a- kinnitas Rakvere Spordikeskuse nõukogu koosseisu- otsustas esitada Lääne-Viru Maavalitsusele taotluse 21 maaüksuseandmiseks Rakvere munitsipaalomandisse- kinnitas Rakvere linna 2004. majandusaasta aruande auditeerijaksBDO Eesti AS-i- võttis vastu Rakvere linna 2005. aasta eelarveLinnavolikogu järgmised istungid toimuvad 16.veebruaril, 16.märtsil,20.aprillil,18.mail ning 15.juunil.

HARIDUS 61 539 000

Eelharidus 12 110 600Lasteaed “Triin” (Teg) 5 276 000Lasteaed “Kungla” (Teg) 4 898 000Eralasteaed “Kaur” (Teg) 1 587 600Lasteaia kohtade ost KOV (Teg) 349 000Rakvere Linna Algkool (Teg) 4 097 390Põhikoolid 4 137 070Rakvere Põhikool (Teg) 3 787 070Põhikooli õpilaskohtade ost kohalikelt omavalitsustelt - (Teg)

350 000Gümnaasiumid 35 743 090Rakvere Gümnaasium (Teg) 12 899 260Rakvere Reaalgümnaasium (Teg) 12 496 190Rakvere Vene Gümnasium (Teg) 5 178 480Rakvere Eragümnaasium (Teg) 4 536 560Gümnaasiumi õpilaskohtade ost teistelt kohalikelt omavalitsustelt - (Teg)

632 600Täiskasvanute Gümnaasium (Teg) 1 744 760Kutseõppeasutused 682 080Rakvere Kutsekeskkool (Teg) 355 940Norax Koolitus (Teg) 244 060Projekti muutus (uued lepingud) (Teg) 82 080Rakvere Kolledþ (eraldised) 120 000Rakvere Lille Kool (Teg) 1 217 010Õpilaste sõidusoodustus (Teg) 47 000Hariduse üritused (Teg) 300 000Hariduse haldamine 1 340 000Hariduse raamatupidamine (Teg) 914 600Hariduse majandus (Teg) 315 400Hariduse üldkulu (Teg) 110 000

SOTSIAALNE KAITSE 10 135 000

Puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne 329 400Erivajadustega inimeste päevakeskus (Teg) 60 000Puuetega inimeste päevakeskus (Teg) 93 000Päevakeskus Päevalill (Teg) 176 400Isiklik abistaja (Teg) 140 000Eakate sotsiaalne kaitse 2 294 545Päevakeskus “Viro” (Teg) 278 545Hooldekodud (Teg) 2 016 000Sotsiaalhoolekande teenused eakatele 927 900Koduhooldus (Teg) 747 900Üritused (Teg) 30 000Ühingud (Teg) 150 000Laste ja noorte sotsiaalhoolekande asutused 165 000Laste päevakeskus (Teg) 150 000Laste hooldekodu (Teg) 15 000Sotsiaalhoolekandeteenused peredele ja lastele 1 159 000Tasuta koolitoit (toetus) 484 000Hoidmistasu (toetus) 200 000Sünnitoetus (toetus) 350 000Ranitsatoetus (toetus) 100 000Lastelaager (Teg) 25 000Riskirühmade sotsiaalhoolekandeasutused 982 915Kodutute varjupaik (Teg) 600 000Sotsiaalmaja (Teg) 382 915Riiklik toimetulekutoetus Toetused 2 200 000Sotsiaalsete riskirühmade kaitse 665 000Supiköök (toetus) 65 000Ühekordne toetus (toetus) 600 000Sotsiaalse kaitse alaste tegevuste haldamine 1 271 240Sotsiaalabikeskus (Teg) 1 181 240Usaldustelefon (Teg) 65 000Ohvriabi (Teg) 25 000FINANTSEERIMISTEHINGUD (kohustuste vähenemine)

2 855 000RESERVFOND 1 340 000 1 340 000KASSATAGAVARA 70 000 70 000

KOKKU 132 077 000

TULUD

Füüsilise isiku tulumaks 65 000 000Maamaks 3 200 000Riigilõivud 137 000Majandustegevus 7 960 000Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 5 600 000Laekumised kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest

315 000Laekumised spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest 1 100 000

Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest 15 000Laekumised elamu- ja kommunaalmajandusest 180 000Üüri ja -renditulud 750 000Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks (Kultuuriministee-riumilt) 500 000Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks (Kultuuriministee-riumilt) 3 000 000Mittesihtotstarbelised toetused (tasandusfond) 44 200 000

Tasandusfond 12 000 000Tasandusfond haridusele 30 000 000Tasandusfond toimetulekutoetusteks 2 200 000

Rajatiste ja hoonete müük 1 450 000Intressi ja viivisetulud 350 000Tulu vee erikasutusest 210 000

KOKKU 126 007 000

Kassatagavara 70 000üleminev jääk 6 000 000

KOKKU 132 077 000

Page 4: sõnumid lühidalt Linna raha KIT-i klubisse – jah või ei? · 2009-12-21 · tikool Athena sai sellel aastal 418 300 krooni (125 õpilast), Hari-duse- ja Kultuuriselts Kaur 827

Rakvere Sõnumid nr 2 (12), veebruar 2005 4

tähtpäev

Veebruaris ...aastat tagasi

20518. II 1800 sündis Jakob Jo-hann Nocks, Rakvere kreis-kooli õpetaja 1826-47 ja ins-pektor 1847-58. Oli Kreutzwaldija Faehlmanni sõber, üks Viruvande andjast K. Raua söejoo-nisel “Viru vanne”.

15522. II 1850 sündis Viru EestiSeltsi “Kalevipoeg” rajaja jaRakvere esimese ajalehe Val-gus toimetaja MihhailLindenberg.

10028. II 1905 sündis Rakveres jaõppis siinses kõrgemas alg-koolis (linna 3. algkoolis) kolo-nel Karl Talpak.

9014. II 1915 sündis Rakverespikka aega tegutsenud puhk-pilliorkestri juht GerhardRäbovõitra.

8020. II 1925 sündis RakvereMetsamajandi kauaaegne di-rektor Simo Nõmme, tänu kel-lele restaureeriti Sagadi mõis.

65

19. II 1940 sündis Rakveressenine peapiiskop Jaan Kiivit.24. II 1940 avati pidulikult Rak-vere teatrimaja.

5522. II 1950 sündis kirikuõpeta-ja Teet Hanschmidt, kes töö-tas 1977-1983 Rakvere Teat-ris näitlejana.26. II 1950 sündis lapsepõlvesRakveres elanud ja siin kooliskäinud luuletaja Ott Arder.

454. II 1960 sündis kunstnik AnneKokkov

Rakvere Vene Gümnaasium - 60Kooli ajaloost

1944. aastal alustas viie üldhari-dusliku kooli seas Rakvere linnas kavene õppekeelega kool - RakvereVene Mittetäielik Keskkool. Tege-mist oli 7-klassilise kooliga. Õppe-asutus reorganiseeriti 1945. aastalRakvere Vene Keskkooliks nr 2.Kool sai endale ruumid aadressil Pikk40 (alumisel pildil). 1949. aastal lõ-petas esimene lend.

Kool jätkas tööd kahes vahetuseskahes majas Pikk tn 40 ja Pikk tn 29.Suurim probleem õppetöö korralda-miseks oligi ruumide vähesus, sestlaste arv kasvas pidevalt.

Juba 1953. aastal valmis kava VeneKeskkoolile uue koolihoone ehita-miseks, ent uue maja ehituseni kulusveel kümme aastat. Nüüdses, Tallin-na tn 29 asuvas hoones algas õppe-töö 1963. aasta 10. septembril. Sin-na kolis kolmanda (!) vahetusena kaRakvere Töölisnoorte kool. Hiljemliitus kahe kooliga veel kaugõppe-kool.

1. veebruaril 1975. aastal tähistasRakvere 2. Keskkool oma 30. aasta-päeva. Tollal õppis koolis üle 1000õpilase. 70-ndate aastate lõpus tõu-sis õpilaste arv juba 1240-ni. Majaoli üle koormatud. Õppetöö pare-maks korraldamiseks avati Rakve-res paariks aastaks Vene Algkool –see sai ruumid Tööstuse tänava koo-limajas, kus praegu tegutseb Rakve-re Eragümnaasium.

Muudatused riigis 1990. aastatealguses kajastusid ka Rakvere 2.Keskkooli elus. Seoses vene sõja-väelaste lahkumisega hakkas õpilaste

arv märgatavalt vähenema. See toi-mub siiamaani.

Alates 1995. aastast on Rakvere2. Keskkoolile omistatud RakvereVene Gümnaasiumi staatus.

Rakvere Vene Gümnaasium

tänapäeval

2005. aastal , mil kool tähistab 60.juubelit, õpib Rakvere Vene Güm-naasiumis 227 õpilast. Koolis töö-tab 28 õpetajat. Ametis on sotsiaal-töötaja ja psühholoog, tegutsevadpikapäevarühm ning parandusõppe-grupp. Koolis töötab ka ettevalmis-tusklass ja kaugõppeosakond. Ke-vadel seisavad eksamid ees 22 põhi-kooli ja 25 gümnaasiumi õpilasel.

Koolihoone on nüüdisaegselt jatäielikult renoveeritud, õppetingimu-sed on väga head. Rakvere VeneGümnaasiumi klassiväline tegevuson mitmekesine, korraldatakse eri-nevaid üritusi, toimubkoostöö Rakvere linnateiste koolidega., eelkõi-ge Rakvere Gümnaasiu-miga. Lisaks õppeasu-tuses pakutavale osale-vad Rakvere VeneGümnaasiumi õpilasedka linna huviringides ja– koolides, samuti maa-kondlikel üritustel japrojektides.

Rakvere Vene Güm-naasiumi lõpetajad onsenini olnud konkurent-sivõimelised sisseastu-miseksamitel kõrgkoo-lidesse. Osaletakse aine-

olümpiaadidel, maakondlikel, vaba-riiklikel ning ka rahvusvahelistelkonkurssidel, kus on saavutatud häidtulemusi. Vene saatkonna poolt väl-ja kuulutatud konkursid on venekooli õpilastele korduvalt tunnustusttoonud.

Rakvere Vene Gümnaasiumi ees-märk on jätkata eelduste ja tingimus-te loomist muukeelse elanikkonnaintegreerumiseks Eesti ühiskonda,säilitada selle elanikkonna kultuuri-lised traditsioonid ning koostöö eri-nevate ühingutega (näiteks Slavia).Lõpuks võib kinnitada, et õppeasu-tusest on saanud vene kultuuri kes-kus Rakveres.

Ursula Einmann

Rakvere Vene Gümnaasiumihuvijuht

TEATED • VABA AEG

Rakvere rahvamaja

Kammerkoor Solare ja meeskoor

Rakvere kontsert. Aime Rahulajuubeli tähistamine.11.02 kell 19

Eakate klubi Hämarik

12.02 kell 13 Rakvere rahvamaja

Pärimusmuusika kontsert. An-

sambel Krää.

17.02 kell 19

Eesti Vabariigi aastapäevale pü-

hendatud kontsert ansambliga

KAUNIMATE AASTATE VEN-

NASKOND

24.02 kell 16

Ausambamägi

Eesti Vabariigi aastapäeva tähis-

tamine. Miiting Ausambamäel.24.02 kell 11

RakvereEragümnaasium

MTÜ Geopaatia Selts seminar klii-maprobleemidest12.02 kell 12-15 eragümnaasiumisaalis Tööstuse 12Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloo-

gia Instituudi peadirektor Jaan Saaresineb loenguga kliimaprobleemi-dest sel talvel Eestit tabanud loo-dusõnnetuse taustal.

Rakvere Teater

„Tundetus”

13.02 kell 14 väike saalSoodusetendus!

„Reedel ja alati”

16.02 kell 19 väike saal

„Tavalised inimesed kaks”

17.02 kell 19 väike saal

„Talv laua all”

18.02 kell 19 väike saal

„Boob teab”

22.02 kell 19 väike saal

Lääne-VirumaaKeskraamatukogu

Urve Tinnuri luulekogu “Süda kuijumal” esitlus14.02 kell 18 Lääne-Virumaa Kesk-raamatukogu saalSõbrapäeva luuletunnis esitleb ko-dulinna luuletaja Urve Tinnuri omaneljandat luulekogu. Oodatud onkõik luulesõbrad.

Kultuuri- ja sporditoetused aastaks2005

Sport

MTÜ Vinni Vaba Aja Keskus 8 noorujuja saatmine Euroopa Noorte Olümpiapäevadele Itaalias 5000

Rakvere KJK ViKe Kiirjooksupäev Rakveres 2000

Vabariiklikud kergejõustikuvõistlused 10000

Väikelaste kergejõustikupäev 5000

Rakvere Rahvajooks 10000

Rakvere lahtised mitmevõistluse võistlused 10000

Rakvere Spordiselts Kalev Üritused 7000

Spordiklubi Rakvere 50. Georg Lurichi mälestusvõistlused kr.-rooma maadluses 13000

Spordiklubi TEAM 2005 Rakvere VI maastikurattamaraton 12000

MTÜ Rakvere Bridzi Selts Üritused (3) 3000

MTÜ Viru Valere Invaspordipäev Sport contra puue 5000

MTÜ Rakvere Mäluprojekt L-Virumaa lahtised mv võistkondlikus mälumängus 500

Rakvere koolide loodusteemaline mälumängusari 4.-6. klasside õpilastele 1500

E Paarismälumängu MV Rakvere etapp 1000

Osavõtt EMV võistkondlikus mälumängus 500

Eesti Helikilva MV 1000

Raadiomälumäng Kipspead 1000

Paarismälumängusari Tarva Paar 1000

MTÜ Huviklubi Nelson Ronimisseina kasutamise koolitus 2000

Rakvere Rattapäevakud 4000

Mirko Põldma Treeninglaager Itaalias 3000

Kultuur

SA Virumaa Muuseumid Etendus Viiskümmend aastat verepulma.. 60000

Muuseumipedagoogika programmide läbiviimine 15000

Mihklipäeva laat 4000

Rakvere Rahvamaja Pärimusmuusika kontserdid (5 tk) 8000 Rakvere Rahvamaja avatud noortekeskus Propaganda 2005 - Koolinoorte Filmipäevad 2000

Rakvere Muusikakool XI Virumaa Klaveri Suvekool 5000

IV Jaan Paku nim. Kammermuusika Päevad 10000

II üleriigilise õpetajate muusikapäeva korraldamine 2000

Klassikalise muusika kontserdid 20000

Tarvanpää Selts Hõimupäevade tähistamine 2000

MTÜ Juhan Kunderi Selts Bukleti ilmutamine J.Kunderi Seltsi tegevuse kohta 1000

13. Laste loodusteemaline omaloominguvõistlus 1000

OÜ Esteetika ja Tantsukool Maimürgel tänavatel 3000

Maakonna koolinoorte tantsurühmade võistutantsimine 5000

LS Athena Maja Impulss 2005 2000

Noorte Filmipäevad Rakveres 10000 Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel Võistulugemine miniteatripäevad, luulepäevad 10000

RRG Karla Miniteatripäevad, B.Alveri luuleteatrite festival "Tähetund" 10000

Virumaa Noorteorkestri Selts Virumaa Noorteorkestri VIII sünnipäeva kontsert 3000

Hingedepäeva kontsert 5000

Jaan Paku nimeline III Noorteorkestrite Foorum 20000

Rakvere Linnaorkester Kontsert Arvo Pärdi lastelauludest 5000

L-Virumaa puhkpillimuusikapäev 8000

MTÜ Virumaa Poistekoor Muusikal "Esimesed jõulud" 8000

MTÜ Baltic East Machine Festivali korraldamine algajatele ansamblitele 8000

Green Christmas 2005 15000

Lejal Genes OÜ WHA 2005- uue muusika ja kultuuri festival 8000

Rakvere Galerii MTÜ Näitused 2005 4000

Kunstistuudio (Anne Kokkov) The Circle 3000 Lääne-Virumaa Pensionäride Ühing Üritused, kontserdid 2000

Rakvere Slavia Ühing Slaavi kultuuri tantsu- ja laulufestival 2000

L-Viru Ingerisoomlaste Selts Eesti Ingerisoomlaste XV laulu-ja tantsupidu 5000

Arvo Pärdi festival 100000

Sport

MTÜ Rakvere Palliklubi 140000

MTÜ Virumaa Pallimängude Kool 40000

MTÜ Rakvere Jalgpalliklubi 40000

Rakvere võrkpalliklubi Rivaal 140000

Rakvere/M.K.Reis võrkpallinaiskond 20000

MTÜ Vinni Vaba Aja Keskus 6000

Rakvere KJK ViKe 60000

Rakvere Spordiselts Kalev 3000

Spordiklubi PINX 45000

Spordiklubi Rakvere 12000

Rakvere Tenniseklubi 5000

Spordiklubi Ippon 12000

Ruslan Smirnov (taekwondo) 5000

Palermo Spordiklubi MTÜ 4000

MTÜ Rakvere Bridzi Selts 4500

Rakvere Maleklubi MTÜ 4000

Rakvere Kabeklubi 2000

L-Virumaa Spordiveteranide Koondis 4000

MTÜ Rakvere Mäluprojekt 3000

MTÜ Huviklubi Nelson 3000

Kultuur

Tarvanpää Selts 120000

MTÜ Rakvere Linnanoorte Proovilava 10000

Virumaa Noorteorkestri Selts 25000

Rakvere Kirjandusklubi 8000

Rakvere Linnaorkester 35000

MTÜ Virumaa Poistekoor 20000

Kammerkoor Solare 10000

Segakoor Viroonia 10000

Meeskoor Rakvere 10000

Vokaalansambel Uus Vokaalne Ühendus 2000

MTÜ Rahvamuusikaansambel Kungla 6000

Rakvere Galerii MTÜ 20000

EÕRL Memento Rakvere Ühing 5000

Rakvere Slavia Ühing 1000

Ukraina Kaasmaalaskond "Barvinok" 1000

Lääne-Viru Ingerisoomlaste Selts 1000

Tegevustoetused

Üritused

Sport kokku: 650000Üritused 97500Tegevus 552500Kultuur kokku: 650000Üritused 366000Tegevus 284000Sport ja kultuur kokku: 1300000

Vanemleitnant Jüri Saska

sai 3. veebruaril mereväe lipu-laeva "Admiral Pitka" uuekskomandöriks. Palju edu!

Sõpruslinn Rakvere