1
SÕNUMITOOJA 18. märts 2015 5 OSVALD KELDERI sõnul on OK Ehitusteenus Eestis praegu ainus, kus osatakse tõhusalt töötada lammutusrobotiga BROKK. ÜL LE TAMM „Heatöö meesontu rulvä gaväär- tus l ik, kui oled tub l i te g ij a, on või- malik head palka teenida,,“ lau sus Kiiu ela n ik, et t evõtj a Os valdKel- der veeb rua r isKuu sa l u koo l is toi- mu nudet t evõtl us sem inar il. Ta ju t us t as siis, kui das alus t as ük s i, ren t is teh n i ka, nüüd on kõik ma s i nadte mafir ma l e OK Ehi t us- teenusväljaos tetud.Moo dus tu- nudonpro fes s io naal nepõ h imees- kond,nen delam mu t us t ee nuston tellitud Ees tis mitmetele tun tud ob j ek t idel e ja ka Soo me. Ehkki ettevõte kannab nime OK Ehi t us t ee nus,sestesial guoli plaa n is hakat a tegel ema ka ehi- tu se ga,onnüüdjää nudpea m iseks te ge vu sekslam mu ta mi nejatee- manttööd.Os valdKel derlau sub, eten dakogemus t e põh j alSoo mes töö t am i seajastvõibjul geltöel da– on va l earu saa m i ne,etlam mu t a- mi ne ei ole ehi t am i ne,lam mu t ada onsa ge l i ise g ikee ru l i sem kui ehi- tada. Justäs jasaiOKEhi tus tee nus taas suure tellimuse – Tallinnas asuva rahan dus minis teeriu mi hoo nenel j a üle m i sekor ru selam- mu t am i ne.Et t evõt elam mu t as ka Tal l in naKau ba ma j aüla kor rus t el ning Kol de puies t ee las t eae da.Ik- ka nii, et hoo ne kar kass ja kand vad konstruktsioo nid peavad jääma vigastamata,ma hatu l eb võt t a kõik muu. Kuu sa l uval daKii duasusOs - vald Kel der ela ma2006.aastal. Tuli Eestisse Abhaasiast Os valdKel deronüleskas va nud Ab haa s ias eest l as t eSal mekü l as. Ees t is setu l i ta 16aas t a se na1998. aas t al. Ees t i kõi g iae ga deedu ka- ma män gu filmi „Man dariinid“ kohta lausub, et tegelik olukord 90ndate aastate alguses oli seal pal j u hul l em, kui fil m is ku j ut at ak- se.Te ma isa elab tä n in iSal mes. „Meie kodune keel oli eesti keel, ku n iküm nen daklas s in i õp- pisin koolis vene keeles. Elama hak kas i meKo sel,sainKo sepõl l u- majanduskoolis müürsepp-puu- se pp-betoneerijadip l om i. Käi s in prak t i kaljate g in tööd, läk s in huk- ka,kee ru l i sed ajad olid,“ kir j eldab meesesi me s i aas t aid Ees t is. Aas t al 2000 sat t us ta töö l e tee- mant t ööde gate ge l e nudfir mas se Han saHaa mer.Olipuu r ij a-saa g ij a abi mees, sai ame t i sel geks, töö t as mit meset t evõtt es,ma sutõt t u läks Soo metöö l e. „Ju baEes tistöö ta sinlam mu- tusrobotiga BROKK, mis on hirm kal l is ma s in. Kasutatud robot mak sistoo kord750000kroo ni. Ees t isar va s in, et val dan se da ma- si nathäs t i, aga Soo mes sain aru, et eiosa nudmi da g i,“ tõ deb ta. Iseen da l e tööand j aks saa m ine al ga ssel lest,kui2011.aas taltu li Eestisse puhkusele, teda kutsuti ap p iJõ gevakan t isi ga l atlam mu t a- ma. Töö osu t ussuu re ma hu l iseks, lammu t a daoliva j a veel mi t usi ga- lat.Os valdKel derren t is en d iselt tööandjalt lammutusroboti ning asu t as osaü h in gu,ku nanõuand j ad soo v it as id,etka su l i kum on hakata tööleosaühinguna..Järg ne s id lam- mu t am i neKi v iõ l igüm naa s iu m i- hoo nes,va nasVol t ate ha sesning kate maen d i seskoo l is, Ko se põl- lu maj anduskool is. „Proovisin teha sõbraga koos tööd, kuid me teed läksid mõne aja pärast lahku.Käibenumbrid olid tol hetkel väikesed, leidsime, et koos pole mõistlik jätkata.Vii ma- sed aas t adonfir maskoosmi nu ga veel kolm meest: Ta nelLii vand Kuimetsast, Andrus Puumets Perilast ja Ind rekTiik Valk last. Kümned mehed on firmast läbi käi nud,ne madonjää nud.Soo mes üks töö mees üt l es, et kõik on õpi- tav, aga an net peab ka ole ma.Täp- sus ja sta b iil sus on meie töös vä ga tähtsadomadu sed.“ Tajul gus t ab noo r i – kes töö t e- gemist ei karda, õppigu selgeks töö me he amet. Kui on jul gust ja pea l ehakkam ist,eikar dapin gu t a- mistningene sekokk uvõt m ist, on või ma l iksaa daedas p id iiseen da l e ja teis t el e tööand j aks. Käive kasvanud Os valdKel derrää g ib, et lam mu- tus t öö delonkon ku rentsEes t is pä- ris ti he, ent pal j udfir madpa ne vad panu se odavale käsitsitöö le: „Töid, mi da meie tee me oma lam- mu t usrobot iabilkol mepäe va ga, teevadkon ku ren d id ühe ku n i poo- le t ei senä da l a ga.Tu l eb tah t a ja üri- ta date hapa re mi ni.Märt silõ pus vaa t a me,kui dasmeilra ha de gaon, rahandusm in is t ee r iu m ilam mu t a- mi seks oleks tar v is mi t utkerge mat masinat. Kindlasti vajame teist lam mu t usrobot it, kui häs t ilä heb, siis os t a meise g i kaks. Lii s i davõi rentida ei tahaks, parem on, kui töö va hen didonen daomad.Uus lam mu tus ro botmak sab100000 eurot.“ Aas t al 2012 oli OK Ehi t us t ee- nus aastakäive 126 000 eurot, 2013. aas t al kas vas 167 000 eu ro- ni, mullu oli käibekasv peaaegu poole suurem. Teemantpuu r im i seja-saa g im i- setee nusttel l it ak semit me l e poo l e ehitustele – kui vajatakse uste, akende, ventilatsiooni, kütte, kana- lisatsiooni avasid. Keeru kas lammu tus ro bot BROKKonOs valdKel de r isõ nul Kuu sa l u val l ashar va,ko du kan d is töö tas ta sellega,kui lammu tati en d iseTeeroo s i söök l a ruu m ides. OSVALD KELDER – kuidas töö- mehest sai lammutusfirma juht Lammutusfirma OK Ehitusteenus omanik ja juht OSVALD KELDER tõdeb, et tema kõrval olevale Pocket-laadu- rile lisaks oleks ettevõttele vaja ka väiksemat laadurit, millega saab töötada hoonete ülakorrustel. Raasiku valla sõidutoetustest Raasiku vallavalitsus saab edaspidi erandjuhul maksta transporditoetust ka nende- le vallas elavatele gümnaa- siumiõpilastele, kelle üks vanematest on registreeri- tud mujale omavalitsusse. ERE UI BO Raasiku vallavo liko gu is tun gil olid arut l u selmuu da t usett epane- kudmöödu nudaas tasep temb ris vas t u võe t udmää ru ses se„Raa s i- ku val l a ee l ar vestsot s iaal t oe t us t e taot l em i se,mää ra m i sejamaks m i- sekord”.Täht päe va toe tu sekeh- tes tamisega veel üks meelele ei jõu t ud, kuid val l alt õpi l as t el e trans- por d it oe t u sekü s im i seeel duspo l e enam mõ l e mava ne masis se k ir j u- tus Raa s i kuval da.Keh t iv kord nä- gi et t e, et mõ l e madva ne madpea- vad ole ma val l a ela n ike reg ist r is. Muu da t uspuu du t ab val l aval itsuse ar ves t u sejär g i paa r i küm metpe ret. Et t e pa ne kupoolthää l et as 11 vo l i- kogul ii get,vas t u oli 4. Val la va nem Raivo Uuk kivi sel g it it as, et prob l eem tek k is güm- naa s iu m iõ p il as t etrans por d it oe t u- se ga:„Onjuh t u meid, kus laps on val l a ela n ik ja õpib väl j as poolval- da, kuid va ne mad on la hus ja üks võilau samõ l e madva ne ma t est ei ela enam meie val las ja see ga ei saaks sel l is t epe re delas t el e trans- por ditoetustüld semaks ta.Ku na laps po l e süü d ipe repu ru ne m ises, võiks vallavalitsus teha sellis tel juh t u deleran deid.” Ta täpsustas, üldise normina jääbkeh ti ma,etmõle madva ne- madpea vadole maRaa s i kuval l a re gist ris, sest see motiveerib end val da sisse kirjutama. Sõi du t oe t u semää ra m i sekoh t a esi t asmuu da t usett e pa ne kukavo- likogul iige Tal v iAruaas , kel l e sõ - nulpii sakssõi du t oe t u semaks m i- selmää ru sessõ nas t u sest,etvä he- malt üks va nem on re g ist ree r it ud Raa s i kuval da.Tamär k is, et trans- por d it oe t ust po l e mõ t etsi du dako- hus t u se ga,etmõle madva ne mad pea vadole maval l a re g ist r is,se da nõuet po l ekagüm naa s iu m iõpi l as - temuu deltoe t us t el. And rusMos sov uu r is, kas val- laval it susnäebomamuu da t uset- tepaneku ga piisavalt suurt tu lu ning äk k i juh t ub nii, et la hus ela- vadva ne madäk k i ei viit s ipin gu t a- da, kui mää rus nõuab mõ l e mava- ne masis se kir ju tustningliht sam on last mu j al e koo l i mit t e saa t a. Val l avanemvas t as, et güm naa- siu m iõpi l as t esõi du t eo t us on val l a mää ra t udva ba t aht l ik toe t us, mit t e sea du se gaet t e näh t ud – vald te gut- seb suu resti oma re g ist r isole va t e mak su maks j at e ra hast ja po l e õig- la ne,etkee g i, kes ise val l akas sas se ei panusta, saaks sealt hüvesid: „Eran d ite ge m i sevõi ma l u seand- mi nean nabvõi ma l u semaks t a toe- tustlap se l e, kel l e va nem elab mu- jal uut elu. Ül d i neree geljääbkar- miks, kuid põh j endat ult on või ma- likte hasel l est eran deid põh j usel, et laps ei peaks kan na t ama.” Tei semuu da t u se naaru t at i vo l iko- gustäht päe va t oe t ust, mida mää ru- ses sesiis k i veel ei li sa t ud. Val l aval it su seet t e pa nekoli,et valdhak kaksmaks majõu l ut oe t ust 3-jaena ma l apsel is t el e ning puue- te galas t epe re de l e. Li saks on plaa- nisha ka tamaks maea ka te letoe- tust alates 75. sünnipäevast igal juu be l il. Rai voUuk k iv i sõnas, et jõu l u- toe t u seksva j al i kusum maleiabli- saee l ar ve gajasaabha ka t a maks- maju bakäe so l e vastaas t ast,ea ka- te sün nipäevatoetu se maks mist saaks alus t a dajärg m i sestaastast. Vallavanem lausus, et konk- reet se t estsum ma destveelrää k ida ei saa . 75aas t a seidjava ne maidon val l as 120, kui iga l e neist maks t a 100eu rotjuu be l ipu hul,ku l ub sel- le pea l e val l aee l ar vestum bes2400 eu rotaas t as.3lap se l is ipe re s id on Raa s i kuval l as69,4lap se gape re- sid 14, 5 last on 3 pe res, puu de ga las t epe re s id on 23 ja eest kostja t e- ga 2. Siia n i maks t iaval du sealu sel toe t ust 4- ja ena ma l apsel is t el e pe- redel e, ke da on val l as um bes 20. Üle 100aastastele on plaanis maks t a toe t ust igal aas t al2kord ses mää ras,sa mu t i suur t el epe re de l e, kusonpuu de galaps.Toe t u semää- rasuu ru seotsus tabvallavalitsus pärast se da, kui vo l i ko guonee l ar- ve kin n it anud. Tal v iAruaa satäien du sesolika ettepanek, et sün nipäevatoetu se juur devõiksli sa da,etea ka l e viiak- se kaart ja lil l ed. Ta põh j en das,et seeko hus t aks val l a sot s iaal t öö t a- jaidea ka l e sün n i päe valkül l a mi- nema: „Pangakontonumbrid on ole masningprae gupo l ega ran t iid, etkäiak seko dusõn nit le mas.On juh t u meid,etkäiak sepis t el iselt.” Val l aval it sussel l e gaeinõus t u- nud, sest see täien dus ül dak t i ei so- bi: „On ele men t aar ne,etõn n it l e- mamin nesvõe t ak se kaart ja lil l ed kaa sa.Kõi kera ken dus l ik kupo l e mõist l ikül dak t isis sekir j ut ada.” Abivallavanem Ardo Niinre kin n it as, et igal ju hul võe t ak sekaa- sa ka kaart ja lil l edningmin nak se õn n it l e makõi k i ea kaid ning eran- deid ol l a ei to h i, siia n i on sot s iaal- töö ta jadkäi nudko du deskail ma mää ru sesfik see r imat a. Vo l ikogul iik me t es te k it as kaht- lust, kas val l aee l ar vekannat ab toe- tuse maksmise välja. Volikogu asee s imees Ja koRei nas te sõnas, et ei saa vas tu võt ta eel nõud, kus po l e mõ j uh in nan gutehksum mat, mis tu l eb ee l ar ves sekir j ut a da.Ta mär k is, et mi t ukor daonkan na t a- nudtee dera has t us ning ei ta suks ol l alii gaop t im ist l ik, et ra ha jääb ju baaas t aal gu sesüle. Ka Ivar Vil berg ei nõus t unud, et toetus võetakse lisaeelarvest, sestse dara haonva j a ka mu j al e. Val l a va nemkin n it as, et val l a- va l it suste g ien da l e mõju h innangu sel geksningmuu da t u sedonee l ar- ve l e vas t uvõet a vad,sestmak su de laeku mine on olnud suu rem kui pla nee r it ud.Ku nakomp ro m is s i ei lei t ud, jät kab val l avol i ko gutäht- päe va t oe t u sekeh t es t am i searu t a- mist edas p id i. Raivo Uukkivi sõnas, et tõe- poo lest tuleb haldus menetluse reeg l it eko ha seltli sa daet t epane- ku t el emuu da t us t era ha l i neku l u: „Se da peab aga tegema et t epane- ku t e esi t aj a. Kah j uksse daar vu t ust lisat ud ei ol nud, kui g i val l aval itsus sel gi tasen neet te pa ne ku tetoe ta- mistsuu rus j är gudväl j a.” Kehras väikese koolimaja, vallamaja ja mänguväljaku ning Kose maantee vahel kasvavad kuused on muutunud liiklusohtlikuks. KÜL LI KOP PEL MAA Maan t eea mette g i Ani j a val l ava- litsusel e et t e pa ne kuKeh ralin nas Ko semaan t eeää resliik l us näh t a- vustpii ra vadkuu sedma havõt t a ja is t ut a daase me l ema da l a madpuud ning enam mit t e nii suu res ula t u- ses kui se n i. „OÜÜLEall töö võt jadkäi sid kohapeal ning ütlesid, et peame puudest vabastama viis meetrit tee ko r idor i.Seetä hen dab,etKo se maan t eekuus kedepu hultu l eb tee- pool sedok sadäralõi ga t aehksi su- li seltpuu deükskülgma havõt t a,“ üt l esabi val l avanem Ur moSit s i . Liik l u soht l i kudkuu sedonKo- se maan t eeää resala t esKon su m i poe nur gast ku n i val l amaj a vas t as asu vamän gu väl j a kulõ pu n i. Kõi- ge oht l i kumkohtonabi val l avane- masõ nul Mõi satä na vajaKo se maan t ee ris t um is koht,ku nasealt käi vadsa ge l i lap sed üle tee: „Sin- na on plaa n is te ha laia kün n isega ülekäik ning seetõttu tuleb osa puidigalju hulma havõt t a.“ Val l aval it susonar va mu sel,et kõikKo semaan teeää reskas va- vad um bes 50aas t a sedkuu sedtu- leks maha võtta, asendada uute puude ja hekiga. Kunagi hekiks mõel dudkuu sedonis t ut at ud tihe- dalt.Aja jook sul on osa puid kui- va nudjasee t õt t uma haraiu t ud, osa kas vanudlihtsaltris t i-räs t i. „Kuiha ka t a veel ok s i kär p ima, muutuvad kuused veelgi inetu- maks,“mär kisval la va nem Arvi Karotam. Urmo Sitsi lisas: „Kui teha hek k i hõ redamaks,leiabtuulüs na rut t ukeh ve masolu kor raskuu sed üles ja hak kab neid ise lan ge t ama.“ Val la va ne masõ nulha ka tak se Ko semaan t eed lä h iaas t ailna gu n ii rekons trueerima, seega tuleb kuus ke desaa t us igal ju hul lä h ia j al ära otsus tada: „Vaade pargile ja val l amaj al e võiks ol l a ava t um, las- temän gu välj a kujamaan t eeva he- le so b ikskor ra l ik hekk. Keh ralin- na peatänavat võik sid tu levikus kaunistada õitsvad puud, muu- daks linnaruumi kaunimaks ja kaasaeg semaks,“ar vasta. En ne,kuiha ka t akseotsus t ama, kaskuu sedkooskän du de gaväl j a juu r i da,ka vat sebval l aval it suskü- si danõuas j at und j at elt-dend ro l oo- gi deltningte hasel geks,mil l ised puud-põõ sadso b ikssin naase me- leis tu ta da.„Ta ha meot su sete ha veelselke va del,“sõ nasval l ava- nem. Kehras Kose maantee ääres kasvavad kuused plaanitakse maha võtta

SÕNUMITOOJA 5 OSVALD KEL D ER – kui d as töö - Raa s i k u ... · või m a lik saa d a edas p i d i ise en d a le ja teis te le tööand jaks. Käi v e kas v a n ud Os v ald

  • Upload
    others

  • View
    2

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: SÕNUMITOOJA 5 OSVALD KEL D ER – kui d as töö - Raa s i k u ... · või m a lik saa d a edas p i d i ise en d a le ja teis te le tööand jaks. Käi v e kas v a n ud Os v ald

SÕNUMITOOJA18. märts 2015 5

OS�VALD�KEL�DE�RI�sõ�nul�onOK�Ehi�tus�tee�nus�Ees�tisprae�gu�ai�nus,�kus�osa�tak�setõ�hu�salt�töö�ta�da�lam�mu�tus�ro�bo�ti�ga�BROKK.

ÜL�LE�TAMM

„Hea�töö�mees�on�tu�rul�vä�ga�väär-tus�lik,�kui�oled�tub�li�te�gi�ja,�on�või-malik�head�palka�teenida,,“�lau�susKiiu�ela�nik,�et�te�võt�ja�Os�vald�Kel-derveeb�rua�ris�Kuu�sa�lu�koo�lis�toi-mu�nud�et�te�võt�lus�se�mi�na�ril.�

Ta�ju�tus�tas�siis,�kui�das��alus�tasük�si,�ren�tis�teh�ni�ka,�nüüd�on�kõikma�si�nad�te�ma�fir�ma�le�OK�Ehi�tus-tee�nus�väl�ja�os�te�tud.�Moo�dus�tu-nud�on�pro�fes�sio�naal�ne�põ�hi�mees-kond,�nen�de�lam�mu�tus�tee�nust�ontel�li�tud�Ees�tis�mit�me�te�le�tun�tudob�jek�ti�de�le�ja�ka�Soo�me.

Ehk�ki� et�te�võ�te�kan�nab�ni�meOK�Ehi�tus�tee�nus,�sest�esial�gu�oliplaa�nis��ha�ka�ta��te�ge�le�ma��ka��ehi-tu�se�ga,�on�nüüd�jää�nud�pea�mi�sekste�ge�vu�seks�lam�mu�ta�mi�ne�ja�tee-manttööd.�Os�vald�Kel�der�lau�sub,et�en�da�ko�ge�mus�te�põh�jal�Soo�mestöö�ta�mi�se�ajast�võib�jul�gelt�öel�da�–on�va�le�aru�saa�mi�ne,�et�lam�mu�ta-mi�ne�ei�ole�ehi�ta�mi�ne,�lam�mu�ta�daon�sa�ge�li�ise�gi�kee�ru�li�sem�kui�ehi-ta�da.

Just�äs�ja�sai�OK�Ehi�tus�tee�nustaas�suu�re�tel�li�mu�se�–�Tal�lin�nasasu�va� ra�han�dus�mi�nis�tee�riu�mihoo�ne�nel�ja�üle�mi�se�kor�ru�se�lam-mu�ta�mi�ne.�Et�te�võ�te�lam�mu�tas�kaTal�lin�na�Kau�ba�ma�ja�üla�kor�rus�telning�Kol�de�puies�tee�las�teae�da.�Ik�-ka�nii,�et�hoo�ne�kar�kass�ja�kand�vadkonst�rukt�sioo�nid� pea�vad� jää�mavigastamata,�ma�ha�tu�leb�võt�ta�kõikmuu.

Kuu�sa�lu�val�da�Kii�du�asus�Os�-vald�Kel�der�ela�ma�2006.�aastal.�

Tu�li�Ees�tis�se�Ab�haa�siast

Os�vald�Kel�der�on�üles�kas�va�nudAb�haa�sias�eest�las�te�Sal�me�kü�las.Ees�tis�se�tu�li�ta�16aas�ta�se�na�1998.aas�tal.�Ees�ti�kõi�gi�ae�ga�de�edu�ka-ma� män�gu�fil�mi� „Man�da�rii�nid“koh�ta�lau�sub,�et�te�ge�lik�olu�kord90nda�te�aas�ta�te�al�gu�ses�oli�sealpal�ju�hul�lem,�kui�fil�mis�ku�ju�ta�tak-se.�Te�ma�isa�elab�tä�ni�ni�Sal�mes.

„Meie� ko�du�ne� keel� oli� ees�tikeel,�ku�ni�küm�nen�da�klas�si�ni�õp�-pi�sin�koo�lis�ve�ne�kee�les.�Ela�mahak�ka�si�me�Ko�sel,�sain�Ko�se�põl�lu-ma�jan�dus�koo�lis�müür�sepp-puu-se�pp-betoneerija�dip�lo�mi.�Käi�sinprak�ti�kal�ja�te�gin�tööd,�läk�sin�huk-ka,�kee�ru�li�sed�ajad�olid,“�kir�jel�dabmees�esi�me�si�aas�taid�Ees�tis.

Aas�tal�2000�sat�tus�ta�töö�le�tee-mant�tööde�ga�te�ge�le�nud�fir�mas�seHan�sa�Haa�mer.�Oli�puu�ri�ja-saa�gi�jaabi�mees,�sai�ame�ti�sel�geks,�töö�tasmit�mes�et�te�võt�tes,�ma�su�tõt�tu�läksSoo�me�töö�le.�

„Ju�ba�Ees�tis�töö�ta�sin�lam�mu-tus�ro�bo�ti�ga� BROKK,� mis� onhirm�kal�lis�ma�sin.�Kasutatud�robotmak�sis�too�kord�750 000�kroo�ni.Ees�tis�ar�va�sin,�et�val�dan�se�da�ma�-si�nat�häs�ti,�aga�Soo�mes�sain�aru,�etei�osa�nud�mi�da�gi,“�tõ�deb�ta.

Iseen�da�le�tööand�jaks�saa�mi�neal�ga�s�sel�lest,�kui�2011.�aas�tal�tu�liEes�tis�se�puh�ku�se�le,�te�da�kut�su�tiap�pi�Jõ�ge�va�kan�ti�si�ga�lat�lam�mu�ta-ma.�Töö�osu�tus�suu�re�ma�hu�li�seks,lam�mu�ta�da�oli�va�ja�veel�mi�tu�si�ga-lat.�Os�vald�Kel�der�ren�tis�en�di�selttööand�jalt�lam�mu�tus�ro�bo�ti�ningasu�tas�osaü�hin�gu,�ku�na�nõuand�jadsoo�vi�ta�sid,�et�ka�su�li�kum�on�hakata

tööle�osaühinguna..�Järg�ne�sid�lam-mu�ta�mi�ne�Ki�viõ�li�güm�naa�siu�mi-hoo�nes,�va�nas�Vol�ta�te�ha�ses�ningka�te�ma�en�di�ses�koo�lis,�Ko�se�põl-lu�ma�jan�dus�koo�lis.

„Proovisin�teha�sõbraga�koostööd,�kuid�me�teed�läksid�mõne�ajapärast�lahku.Käibenumbrid�olidtol�hetkel�väikesed,�leidsime,�etkoos�pole�mõistlik�jätkata.�Vii�ma-sed��aas�tad�on�fir�mas�koos�mi�nu�gaveel�kolm�meest:�Ta�nel�Lii�vandKuimetsast,� And�rus� Puu�mets

Perilast�ja�Ind�rek�Tiik�Valk�last.Küm�ned�me�hed�on�fir�mast�lä�bikäi�nud,�ne�mad�on�jää�nud.�Soo�mesüks�töö�mees�üt�les,�et�kõik�on�õpi-tav,�aga�an�net�peab�ka�ole�ma.�Täp-sus�ja�sta�biil�sus�on�meie�töös�vä�gatäht�sad�oma�du�sed.“

Ta�jul�gus�tab�noo�ri�–�kes�töö�te-ge�mist�ei�kar�da,�õp�pi�gu�sel�gekstöö�me�he�amet.�Kui�on�jul�gust�japea�le�hak�ka�mist,�ei�kar�da�pin�gu�ta-mist�ning�ene�se�kokk�uvõt�mist,�onvõi�ma�lik�saa�da�edas�pi�di�ise�en�da�leja�teis�te�le�tööand�jaks.

Käi�ve�kas�va�nud

Os�vald�Kel�der�rää�gib,�et�lam�mu-tus�töö�del�on�kon�ku�rents�Ees�tis�pä�-

ris�ti�he,�ent�pal�jud�fir�mad�pa�ne�vadpa�nu�se� oda�va�le� kä�sit�si�töö�le:„Töid,�mi�da�meie�tee�me�oma�lam-mu�tus�ro�bo�ti�abil�kol�me�päe�va�ga,tee�vad�kon�ku�ren�did�ühe�ku�ni�poo-le�tei�se�nä�da�la�ga.�Tu�leb�tah�ta�ja�üri-ta�da�te�ha�pa�re�mi�ni.�Märt�si�lõ�pusvaa�ta�me,�kui�das�meil�ra�ha�de�ga�on,ra�han�dus�mi�nis�tee�riu�mi�lam�mu�ta-mi�seks�oleks�tar�vis�mi�tut�ker�ge�matma�si�nat.�Kind�las�ti� va�ja�me� teistlam�mu�tus�ro�bo�tit,�kui�häs�ti�lä�heb,siis�os�ta�me�ise�gi�kaks.�Lii�si�da�võiren�ti�da�ei�ta�haks,�pa�rem�on,�kuitöö�va�hen�did�on�en�da�omad.�Uuslam�mu�tus�ro�bot�mak�sab�100 000eu�rot.“

Aas�tal�2012�oli�OK�Ehi�tus�tee-nus� aas�ta�käi�ve� 126 000� eu�rot,2013.�aas�tal�kas�vas�167 000�eu�ro-ni,�mul�lu�oli�käibekasv�peaaegupoole�suurem.

Tee�mant�puu�ri�mi�se�ja�-saa�gi�mi-se��tee�nust�tel�li�tak�se�mit�me�le�poo�leehi�tus�te�le� –� kui� vajatakse� uste,akende,�ventilatsiooni,�kütte,�kana-lisatsiooni�avasid.�

Kee�ru�kas� lam�mu�tus�ro�botBROKK�on�Os�vald�Kel�de�ri�sõ�nulKuu�sa�lu�val�las�har�va,�ko�du�kan�distöö�tas��ta��sel�le�ga,�kui��lam�mu�ta�tien�di�se�Tee�roo�si�söök�la�ruu�mi�des.

OSVALD�KEL�DER�–�kui�das�töö�-me�hest�sai�lam�mu�tus�fir�ma��juht

Lam�mu�tus�fir�ma�OK�Ehi�tus�tee�nus�oma�nik�ja�juht�OS�VALD�KEL�DER�tõ�deb,�et�te�ma�kõr�val�ole�va�le�Poc�ket-laa�du�-

ri�le�li�saks�oleks�et�te�võt�te�le�va�ja�ka�väik�se�mat�laa�du�rit,�mil�le�ga�saab�töö�ta�da�hoo�ne�te�üla�kor�rus�tel.���

Raa�si�ku�vallasõidutoetustestRaa�si�ku�val�la�va�lit�sus�saabedaspidi�erand�ju�hul�maks�tatrans�por�di�toe�tust�ka�nen�de�-le�val�las�ela�va�te�le�güm�naa-siu�miõ�pi�las�te�le,�kel�le�üksva�ne�ma�test�on�re�gist�ree�ri-tud�mu�ja�le�oma�va�lit�sus�se.

ERE�UI�BO

Raa�si�ku� val�la�vo�li�ko�gu� is�tun�gilolid�arut�lu�sel�muu�da�tu�set�te�pa�ne�-kud�möö�du�nud�aas�ta�sep�temb�risvas�tu�võe�tud�mää�ru�ses�se�„Raa�si-ku�val�la�ee�lar�vest�sot�siaal�toe�tus�tetaot�le�mi�se,�mää�ra�mi�se�ja�maks�mi-se�kord”.�Täht�päe�va�toe�tu�se�keh�-tes�ta�mi�se�ga� veel� üks�mee�le�le� eijõu�tud,�kuid�val�lalt�õpi�las�te�le�trans-por�di�toe�tu�se�kü�si�mi�se�eel�dus�po�leenam�mõ�le�ma�va�ne�ma�sis�se�kir�ju-tus�Raa�si�ku�val�da.�Keh�tiv�kord�nä�-gi�et�te,�et�mõ�le�mad�va�ne�mad�pea-vad�ole�ma�val�la�ela�ni�ke��re�gist�ris.Muu�da�tus�puu�du�tab�val�la�va�lit�su�sear�ves�tu�se�jär�gi�paa�ri�küm�met�pe�ret.Et�te�pa�ne�ku�poolt�hää�le�tas�11�vo�li-ko�gu�lii�get,�vas�tu�oli�4.

Val�la�va�nem�Rai�vo� Uuk�ki�visel�gi�ti�tas,�et prob�leem�tek�kis�güm-naa�siu�miõ�pi�las�te�trans�por�di�toe�tu-se�ga:�„On�juh�tu�meid,�kus�laps�onval�la�ela�nik�ja�õpib�väl�jas�pool�val-da,�kuid�va�ne�mad�on�la�hus�ja�üksvõi�lau�sa�mõ�le�mad�va�ne�ma�test�eiela�enam�meie�val�las�ja�see�ga�eisaaks�sel�lis�te�pe�re�de�las�te�le�trans-por�di�toe�tust�üld�se�maks�ta.�Ku�nalaps�po�le�süü�di�pe�re�pu�ru�ne�mi�ses,võiks�val�la�va�lit�sus�te�ha�sel�lis�teljuh�tu�del�eran�deid.”

Ta� täp�sus�tas,�ül�di�se�nor�mi�najääb�keh�ti�ma,�et�mõ�le�mad�va�ne-mad�pea�vad�ole�ma�Raa�si�ku�val�lare�gist�ris,�sest�see�motiveerib�endval�da�sisse�kirjutama.

Sõi�du�toe�tu�se�mää�ra�mi�se�koh�taesi�tas�muu�da�tu�set�te�pa�ne�ku�ka�vo�-li�ko�gu�lii�ge�Tal�vi�Aruaas,�kel�le�sõ�-nul�pii�saks�sõi�du�toe�tu�se�maks�mi-sel�mää�ru�ses�sõ�nas�tu�sest,�et�vä�he-malt�üks�va�nem�on�re�gist�ree�ri�tudRaa�si�ku�val�da.�Ta�mär�kis,�et�trans-por�di�toe�tust�po�le�mõ�tet�si�du�da�ko�-hus�tu�se�ga,�et�mõ�le�mad�va�ne�madpea�vad�ole�ma�val�la�re�gist�ris,�se�danõuet�po�le�ka�güm�naa�siu�miõ�pi�las�-te�muu�del�toe�tus�tel.

And�rus�Mos�sovuu�ris,�kas�val-la�va�lit�sus�näeb�oma�muu�da�tu�set-te�pa�ne�ku�ga� pii�sa�valt� suurt� tu�luning�äk�ki�juh�tub�nii,�et�la�hus�ela-vad�va�ne�mad�äk�ki�ei�viit�si�pin�gu�ta-da,�kui�mää�rus�nõuab�mõ�le�ma�va�-ne�ma�sis�se�kir�ju�tust�ning�liht�samon�last�mu�ja�le�koo�li�mit�te�saa�ta.

Val�la�va�nem�vas�tas,�et�güm�naa-siu�miõ�pi�las�te�sõi�du�teo�tus�on�val�lamää�ra�tud�va�ba�taht�lik�toe�tus,�mit�tesea�du�se�ga�et�te�näh�tud�–�vald�te�gut-seb�suu�resti�oma�re�gist�ris�ole�va�temak�su�maks�ja�te�ra�hast�ja�po�le�õig-la�ne,�et�kee�gi,�kes�ise�val�la�kas�sas�seei�pa�nus�ta,�saaks�sealt�hü�ve�sid:„Eran�di�te�ge�mi�se�või�ma�lu�se�and-mi�ne�an�nab�või�ma�lu�se�maks�ta�toe-tust�lap�se�le,�kel�le�va�nem�elab�mu�-jal�uut�elu.�Ül�di�ne�ree�gel�jääb�kar-miks,�kuid�põh�jen�da�tult�on�või�ma-lik�te�ha�sel�lest�eran�deid�põh�ju�sel,et�laps�ei�peaks�kan�na�ta�ma.”Tei�se�muu�da�tu�se�na�aru�ta�ti�vo�li�ko-gus�täht�päe�va�toe�tust,�mida�mää�ru-ses�se�siis�ki�veel�ei�li�sa�tud.

Val�la�va�lit�su�se�et�te�pa�nek�oli,�etvald�hak�kaks�maks�ma�jõu�lu�toe�tust

3-�ja�ena�ma�lap�se�lis�te�le�ning��puue-te�ga�las�te�pe�re�de�le.�Li�saks�on�plaa�-nis�ha�ka�ta�maks�ma�ea�ka�te�le�toe-tust�ala�tes�75.�sün�ni�päe�vast�igaljuu�be�lil.

Rai�vo�Uuk�ki�vi�sõ�nas,�et�jõu�lu-toe�tu�seks�va�ja�li�ku�sum�ma�leiab�li�-saee�lar�ve�ga�ja�saab�ha�ka�ta�maks-ma�ju�ba�käe�so�le�vast�aas�tast,�ea�ka-te� sün�ni�päe�va�toe�tu�se� maks�mistsaaks�alus�ta�da�järg�mi�sest�aastast.

Val�la�va�nem�lau�sus,�et�konk�-reet�se�test�sum�ma�dest�veel�rää�ki�daei�saa�.�75aas�ta�seid�ja�va�ne�maid�onval�las�120,�kui�iga�le�neist�maks�ta100�eu�rot�juu�be�li�pu�hul,�ku�lub�sel-le�pea�le�val�laee�lar�vest�um�bes�2400eu�rot�aas�tas.�3lap�se�li�si�pe�re�sid�onRaa�si�ku�val�las�69,�4�lap�se�ga�pe�re-sid�14,�5�last�on�3�pe�res,�puu�de�galas�te�pe�re�sid�on�23�ja�eest�kost�ja�te-ga�2.�Siia�ni�maks�ti�aval�du�se�alu�seltoe�tust�4-�ja�ena�ma�lap�se�lis�te�le�pe�-re�de�le,�ke�da�on�val�las�um�bes�20.

Üle�100aas�tas�te�le�on�plaa�nismaks�ta�toe�tust�igal�aas�tal�2kord�sesmää�ras,�sa�mu�ti�suur�te�le�pe�re�de�le,kus�on�puu�de�ga�laps.�Toe�tu�se�mää-ra�suu�ru�se�ot�sus�tab�val�la�va�lit�suspä�rast�se�da,�kui�vo�li�ko�gu�on�ee�lar-ve�kin�ni�ta�nud.

Tal�vi�Aruaa�sa�täien�du�ses�oli�kaet�te�pa�nek,�et�sün�ni�päe�va�toe�tu�sejuur�de�võiks�li�sa�da,�et�ea�ka�le�viiak-se�kaart�ja�lil�led.�Ta�põh�jen�das,�etsee�ko�hus�taks�val�la�sot�siaal�töö�ta-jaid�ea�ka�le�sün�ni�päe�val�kül�la�mi�-ne�ma:�„Pan�ga�kon�to�numb�rid�onole�mas�ning�prae�gu�po�le�ga�ran�tiid,et�käiak�se�ko�dus�õn�nit�le�mas.�Onjuh�tu�meid,�et�käiak�se�pis�te�li�selt.”

Val�la�va�lit�sus�sel�le�ga�ei�nõus�tu-nud,�sest�see�täien�dus�ül�dak�ti�ei�so�-bi:�„On�ele�men�taar�ne,�et�õn�nit�le-ma�min�nes�võe�tak�se�kaart�ja�lil�ledkaa�sa.�Kõi�ke�ra�ken�dus�lik�ku�po�lemõist�lik�ül�dak�ti�sis�se�kir�ju�ta�da.”

Abi�val�la�va�nem�Ar�do�Niin�rekin�ni�tas,�et�igal�ju�hul�võe�tak�se�kaa-sa�ka�kaart�ja�lil�led�ning�min�nak�seõn�nit�le�ma�kõi�ki�ea�kaid�ning�eran-deid�ol�la�ei�to�hi,�siia�ni�on�sot�siaal-töö�ta�jad�käi�nud�ko�du�des�ka�il�mamää�ru�ses�fik�see�ri�ma�ta.

Vo�li�ko�gu�liik�me�tes�te�ki�tas�kaht�-lust,�kas�val�laee�lar�ve�kan�na�tab�toe-tu�se� maks�mi�se� väl�ja.� Vo�li�ko�guasee�si�mees�Ja�ko�Rei�nas�te sõ�nas,et�ei�saa�vas�tu�võt�ta�eel�nõud,�kuspo�le�mõ�ju�hin�nan�gut�ehk�sum�mat,mis�tu�leb�ee�lar�ves�se�kir�ju�ta�da.�Tamär�kis,�et�mi�tu�kor�da�on�kan�na�ta-nud�tee�de�ra�has�tus�ning�ei�ta�suksol�la�lii�ga�op�ti�mist�lik,�et�ra�ha�jääbju�ba�aas�ta�al�gu�ses�üle.

Ka�Ivar�Vil�berg�ei�nõus�tu�nud,et� toe�tus�võe�tak�se� li�saee�lar�vest,sest�se�da�ra�ha�on�va�ja�ka�mu�ja�le.

Val�la�va�nem�kin�ni�tas,�et�val�la-va�lit�sus�te�gi�en�da�le�mõ�ju�hin�nan�gusel�geks�ning�muu�da�tu�sed�on�ee�lar-ve�le�vas�tu�võe�ta�vad,�sest�mak�su�delae�ku�mi�ne�on�ol�nud�suu�rem�kuipla�nee�ri�tud.�Ku�na�komp�ro�mis�si�eilei�tud,�jät�kab�val�la�vo�li�ko�gu�täht�-päe�va�toe�tu�se�keh�tes�ta�mi�se�aru�ta-mist�edas�pi�di.

Raivo�Uukkivi�sõ�nas,�et�tõe-poo�lest� tu�leb� hal�dus�me�net�lu�sereeg�li�te�ko�ha�selt�li�sa�da�et�te�pa�ne-ku�te�le�muu�da�tus�te�ra�ha�li�ne�ku�lu:„Se�da�peab�aga�tegema�et�te�pa�ne-ku�te�esi�ta�ja.�Kah�juks�se�da�ar�vu�tustli�sa�tud�ei�ol�nud,�kui�gi�val�la�va�lit�sussel�gi�tas�en�ne�et�te�pa�ne�ku�te�toe�ta-mist�suu�rus�jär�gud�väl�ja.”

Keh�ras�väi�ke�se�koo�li�ma�ja,val�la�ma�ja�ja�män�gu�väl�ja�kuning�Ko�se�maan�tee�va�helkas�va�vad�kuu�sed�on�muu�tu�nud�liik�lu�soht�li�kuks.

KÜL�LI�KOP�PEL�MAA

Maan�teea�met�te�gi�Ani�ja�val�la�va-lit�su�se�le�et�te�pa�ne�ku�Keh�ra�lin�nasKo�se�maan�tee�ää�res�liik�lus�näh�ta-vust�pii�ra�vad�kuu�sed�ma�ha�võt�ta�jais�tu�ta�da�ase�me�le�ma�da�la�mad�puudning�enam�mit�te�nii�suu�res�ula�tu-ses�kui�se�ni.�

„OÜ�ÜLE�all�töö�võt�jad�käi�sidko�ha�peal�ning�üt�le�sid,�et�pea�mepuu�dest� va�bas�ta�ma�viis�meet�rit

tee�ko�ri�do�ri.�See�tä�hen�dab,�et�Ko�semaan�tee�kuus�ke�de�pu�hul�tu�leb�tee-pool�sed�ok�sad�ära�lõi�ga�ta�ehk�si�su-li�selt�puu�de�üks�külg�ma�ha�võt�ta,“üt�les�abi�val�la�va�nem�Ur�mo�Sit�si.��

Liik�lu�soht�li�kud�kuu�sed�on�Ko�-se�maan�tee�ää�res�ala�tes�Kon�su�mipoe�nur�gast�ku�ni�val�la�ma�ja�vas�tasasu�va�män�gu�väl�ja�ku�lõ�pu�ni.�Kõi-ge�oht�li�kum�koht�on�abi�val�la�va�ne�-ma�sõ�nul��Mõi�sa�tä�na�va�ja�Ko�semaan�tee�ris�tu�mis�koht,�ku�na�sealtkäi�vad�sa�ge�li�lap�sed�üle�tee:�„Sin-na�on�plaa�nis�te�ha�laia�kün�ni�se�gaüle�käik� ning� see�tõt�tu� tu�leb� osapuid�igal�ju�hul�ma�ha�võt�ta.“

Val�la�va�lit�sus�on�ar�va�mu�sel,�etkõik�Ko�se�maan�tee�ää�res�kas�va-

vad�um�bes�50aas�ta�sed�kuu�sed�tu�-leks�ma�ha�võt�ta,�asen�da�da�uu�tepuu�de�ja�he�ki�ga.�Ku�na�gi�he�kiksmõel�dud�kuu�sed�on�is�tu�ta�tud���ti�he-dalt.�Aja�jook�sul�on�osa�puid�kui-va�nud�ja�see�tõt�tu�ma�ha�raiu�tud,�osakas�va�nud�liht�salt�ris�ti-räs�ti.

„Kui�ha�ka�ta�veel�ok�si�kär�pi�ma,muu�tu�vad�kuu�sed�veel�gi� ine�tu-maks,“�mär�kis�val�la�va�nem�Ar�viKa�ro�tam.

Ur�mo� Sit�si� li�sas:� „Kui� te�hahek�ki��hõ�re�da�maks,�leiab�tuul�üs�narut�tu�keh�ve�mas�olu�kor�ras�kuu�sedüles�ja�hak�kab�neid�ise�lan�ge�ta�ma.“��

Val�la�va�ne�ma�sõ�nul�ha�ka�tak�seKo�se�maan�teed�lä�hiaas�tail�na�gu�niire�kons�truee�ri�ma,� see�ga� tu�leb

kuus�ke�de�saa�tus�igal�ju�hul�lä�hia�jalära�ot�sus�ta�da:�„Vaa�de�par�gi�le�javal�la�ma�ja�le�võiks�ol�la�ava�tum,�las-te�män�gu�väl�ja�ku�ja�maan�tee�va�he-le�so�biks�kor�ra�lik�hekk.�Keh�ra�lin-na�pea�tä�na�vat�võik�sid�tu�le�vi�kuskau�nis�ta�da�õits�vad�puud,��muu-daks� � lin�na�ruu�mi�kau�ni�maks� jakaa�saeg�se�maks,“�ar�vas�ta.

En�ne,�kui�ha�ka�tak�se�ot�sus�ta�ma,kas�kuu�sed�koos�kän�du�de�ga�väl�jajuu�ri�da,�ka�vat�seb�val�la�va�lit�sus�kü�-si�da�nõu�as�ja�tund�ja�telt-dend�ro�loo-gi�delt�ning�te�ha�sel�geks,�mil�li�sedpuud-põõ�sad�so�biks�sin�na�ase�me-le�is�tu�ta�da.�„Ta�ha�me�ot�su�se�te�haveel�sel�ke�va�del,“�sõ�nas�val�la�va-nem.

Keh�ras�Ko�se�maan�tee�ää�res�kas�va�vad�kuu�sed�plaa�ni�tak�se�ma�ha�võt�ta