PARTEIKOOSOLEKULTTeisipäeval, 26. septembril toi-

ffius TPI aulas instituudi par­teiorganisatsiooni üldkoosolek. Koosoleku avas EKP TPI ko­m itee sekretär B. Hiire. Orga­nisatsiooni ees seisvatest üles­annetest seoses parteidokumen iide vahetamisega rääkis dots V. Arhangelski. Dots. IL Kroon,

sõnavõtus rääkis, kuidas on

instituut täitnud NSV Liidu 56. aastapäeva, auks võetud sot­sialistlikke kohustusi. Järgnesid o rganisjatsioonillste küsimuste arutamine ja sõnavõtud....

IresrsUiE.ii a' pai tenkomiiea uued liikm ed c ^ £ I NÜ T PI komitee c.1 i t ' u t l Hrme ja filosoo-

i * ssi-v ien t Peeteri

NÄDALA VAHETUS KLOOGAL

Pühapäeva hommikul jõudsin Klooga spordilaagrisse just siis, kui rahvas oli loengut kuula­mas. Kuulajateks esim este kur­suste rühmavanemad ja komso- moligruppide sekretärid nei­le ju oligi seekordne kolmepäe­vane laager Kloogal komsomo- likomitee eestvõtmisel korral­datud. Vajalik asi igal ...juhul, sest eks esimese kursuse tudeng tunne end meie suures majas esialgu omajagu nõutuna ja igasugused nõuandmised kulu­vad ära, eriti kui veel kohe esi­m esel kursusel pead olema või­m eline teisi juhtima ja rühma­vanem a või komsorgi ametit pidama. Nii ongi sügisene semi- narlaager esimeste kursuste aktiivile saanud traditsioonili­seks ürituseks.

Seekord sõideti laagrisse ree­del, 22. septembri õhtul. Laagri komandandi kohuseid täitev Pear Tang (TP-Sl) oli nõus pi­kem alt rääkima, mis kolme päe­v a (õigemini küll kähe päeva ja ühe õhtupooliku) jooksul te­ha jõutud. Reedel tehti sisse­juhatuseks tutvumisõhtu, et "algusevõõrastusesi ü le jõuda ja üksteisega kenasti «sina» pea­le saada. Laupäeva hommik al­gas kohe jutuajamistega — õi­gem ini olid rääkijad ja kuula- j ad: instituudi komsomolikomi- tee liikmed rääkisid oma tööst ja sellest, mida ja kuidas tuleb teha vastvalitud juhtidel. Laag­risse kutsutud olid varmad kuulama. Rääkisid kordšomöli- komitee sekretärid Rein Erme, M ait Aadna ja Mihhail Kle- m ent, sõna oli sektorite juhata­jad — - olmesektorist rääkis Ago Fohlak, õppesektorist Too­m as -Masing, välisvahetuse probleemidest välissuhete sek­tori, juhataja Tõnu Kaarelson, organisatsioonilise töö sektorist Aleksander Plotkin. «Tehnilis­test» muredest, mis komsomoli­töös -ette tulevad ja sellest, kuidas neid paremini ja kerge­m ini lahendada saaks ja peaks, rääkis arvestussektori juhataja Leili Ojamets......................

Räakimiste vaheajal liigutati

vajalikul määral istumisest kangeks jäänud konte — või­malused improviseeri tud palli­mängude ja .niisama liikumise jaoks olid olemas — ümberrin­gi palju värsket õhku ja palli­val j aküdki. Õhtul sai jälle puhkeõhtut peetud ja järgmine hommik' nõudis taas virge . ole­ma. Rahvusvaheliste Suhete Klubi (RSK) president Ann es Andresson aitas oma jutuga momendi tähtsamatesse välis- poliitilistesse sündmustesse sel­gust .tuua, oli näha, et jutt kuulajaid tõesti kuulama pani ia küsimusigi tuli tagantjärele rohkesti. Aimes rääkis ka • sel­lest, mida endast kujutab ja m illega tegeleb RSK ja kuidas on võimalik klubi liikmeks saa­da. Juttu tuli neljapäevasest RSK . õhtust ja sellest, et. see­kord on kavas arutada välis­maal olnud ehitusmalevarüh- rciade tööd;, seda, nais oli halba, rais.;.head, ja kuidas tuleval aastal veel parem oleks.

Oli juttu m eie ajalehestki ia «Polütehnikule» kaastöö tege­mise võim alustest.. Paraku on (kahjuks külli) veel. liiga tihti nii, et päris' suur osa tudengi-, test. (ja küllap -v ist . h ä s t i ' suur osa esimese kursuse tu­dengeist) ei tea, et m eie in s t i- . ruudil üldse häälekandja o le - -. mas - on, rääkimata sellest, et oleks -iseendal tahtmist fja ka julgust!) üle toimetuse ukse astuda. Ja ometi . peaks <■ TP/ olema ' üliõpilasleht! Vaevalt usutav, et tipikooli just kõik need tulevad, kes-keskkooli või tehnikumi ajal kirjandi kirju­tam ist kõige hirmsamaks asjaks maamunal pidasid. Praegu an­nab '••Polüiehnik.> küll kõik v õ i­malused teha - . ühiskondlikkutoud,..mida üks tudeng nagunii kindlasti tegema peab;- Nõnda, — ega’s muud kui jääb'loota, et kõik toimetusepoolsed pöördu­mised ei jää. m itte hüüdjaks hääleks kõrbes.

Huviga kuulati -prorektor dots. H. Tiismust, kes oli tulnud laagrisse, e i värskeid, tuden­geid kurssi. viia nendes kõige

Ldn a i j< > — õppimise-j ga 1 ̂ lf-cmmega. õppi-j

n r o n o ähtsacl as- jja' x J» ae käivad,]ia, ’ •> c t anniplaan; jt . , . —. need ]

c «. „eiie ringi, j .tahe keerlema■ui ’ ieale, kui.l

i u t r on korra-a 1 f c võib juba |- e j ea ’•( , 11 ase nime!

xanaa. j. Loenguid peeti la a g r is . kahes

sektsioonis — ee sti. õpperühma­de atiivile ja vene õpperühma-, dele. Reede ohtu! tu li laagrisse klubi «Iskatel* president, Boris Beresnev ja tõi. kaasa 'filmi matkaradadell. «iskateli» m at­kad on viinud klubi liikmeid Eesti Laskurkorpuse radadele' ja filmi vaatamisega oligi, hea ühtlasi tähistada Laskurkorpuse aastapäeva.

Stipendiumide m ääram iseu u e s t k o r r a s t

18. aprillil kinnitas NSV Lii­du. Kõrgema ja Keskeriharidu­se Ministeerium uue stipendiu­mide määramise ja väljam aks­mise korra juhendi.

Teatavasti makstakse NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Mi­nistrite,'. Nõukogu 18. oktoobri 1971. a. • määruse alusel - 1—IV kursuse üliõpilastele stipendiu­mi 40 rubla kuus, V—VI k u rsu ­se üliõpilastele, sam uti IV k u r­suse üliõpilastele, kelle - õppeaeg kestab neli aastat , — 45 rubla kuus.- Mäe-, metallurgia-, naf­ta-- ja metsaerialadel on stipen­dium 10 rub la suurem ja NSV Liidu Kõrgema ja K eskerihari­duse Ministeeriumi poolt kin­nitatavatel eritehniba erialadel 15 rubla-• suurem .:. •• •:

Stipendiumi määramisel võe­takse. arvesse edasijõudmist õp- .petöüs-;"jgt-; ''usavõttn ■ ■■ühiskond--' Ukust tõõst. Esm ajärjekorras saavad stipendiumi üliõpilased, ke lle r on väga head ja head hinded.- .a-.-s-'

Stipendiumid: m ääratakse ole­nevalt eksamisessiooni tulem u s- test kaks korda õppeaastas. Üli­õpilastele, kes sooritasid kõik eksamid (samuti diferentseeri­tu d arvestused) hindele väga- h ea ja paistsid silm a ühiskond­liku n ing * teaduslikrtehnilise tööga, suurendatakse stipen­diumi; 2 $% - . Ü ksikjuhtudel on rek toril õigus suurendada sti-

pendium i 15%, neile üliõpilaste­le, ' kes sooritasid eksami väga leadele . j a , headele h innetele ning' paistsid silma ühiskondliku ja teaduslik-tehnilise tööga.

E ttepanekud stipendium i m ääram iseks teeb teaduskonna stipendium ikom isjon. Dekaani Otsusele stipendium i m ittem ää- ram ise kohta võib üliõpilane kaebuse esitada rektorile.

S tipendium m ääratakse eksa­misessioonile jä rgneva kuu esi­m esest kuupäevast. Ü liõpilaste­le, kes eksamisessiooni kestel parandasid oma m itterahu lda­vad hinded, m ääratakse stipen- diuih üldistel alustel. Neile, kes sellega hilinesid, stipendium i ei m äärata . Esimese kursuse ü li­õpilastele .. . m akstakse sügisse­m estril .stipendiumi sisseastu­miseksamite thlem uste alusel, k u ld ilm a 25-. ja lõ-pxotseadi- lise lisata. ..

üliõpilastele, kes dokumentK. dega tõendatud m õjuvatel põh-^ ju ste l (haigus jms.) ei ilm unud eksameile, m akstakse stipen­dium i edasi kuni eksam ite soo­ritam iseni dekaani poolt m ää­ra tu d individuaaltähtaegadel, m ille jä re l stipendium m ä ära ­takse üldistel alustel. .

Rektoril on Õigus stipendium i a ju tise lt ä ra v õ tta distsipliini rikkunud üliõnilastelt,

E. TÕNISMÄE

Ü H I S E L A i Ü D IT P I . a/ü.-kom itee j« knmso-

molikoxnitee kuplu tavad välja instituudi ühiselam ute iga-aas­tase konkurss-ülevaatuse.

Eesm ärk — parandada olme- ku ltuu ri ühiselamutes, väljp selgitada parim ühiselam u ja korralikum ad toad.

Konkurss toim ub kahes e ta ­pis.."

Esimesel etapil selgitatakse välja iga teaduskonna ühisela­m u parim tuba j a . ka halvim . P arim aid prem eerivad teadus­kondade a/ii.-bürood kas kul- tuu riihven tariga või ekskursioo­

n iga ' vastava lt võ itja te sböyile. H alvem ad sajavad sümboolse lu u a jä nendest an takse kõigiletead a .,-.-T

Esimese etapi kokkuvõtted tehakse kaks korda aastas; 1. detsem briks ja 15. aprilliks.

Teisel etapil selgitatakse väl­j a instituud i parim ühiselam u — 2& aprilliks. V õitja t au tasusta­tak se rahalise preem iaga kuni 600 ru b la ku ltuu riinven tarl m uretsem iseks.

. . I . '.LAMP,:,a/ü.-kom itee ühiselam ute

komisjoni esimees

F i l m i k l u b i a l u s t a ssom olikom iteel kü las viibivate H elsingi T ehnikaülikooli tuden­g ite g a k e lle s t kaks— - Olavi K a­la ja ja M arkku A altonen — kuu ­luvad tehnikaülikooli film ik lu ­bisse. T iit M erisalu vahendusel said klubilised teada, m illega te­geleb põhjanaabrite -filmiklubi ja m ida uu t on to im unud Soome viim aste aastate kinoelus üldse.

F ilm program m ina vaadati seekord gruusia režissööri A bu- ladze film i «Palve» j ä ko70>ö- diat «Kaelakee m inu kallim ale».

Pühapäeva! pärast lõunat!"■hakati uuesti asju kokku .-sead­ma ja linna .poole tagasi m ine­ma. Kasulikku oli-k uu ldu d ja teada• saadad ■■ ja 'küllap '. v is t ]

•kõik need, kellele laager mää-j ratud oli, on .nõus R ein Kaare­perega (ešimese; kursuse ma-

’ jändustudeng),' kes-, ütles, et ka- •*su oii.'kuuldust igal juhul, hüüd vähemalt on saadud etteküju- j

.tas,, mida tegema peab- ja kellel käest abi loota, k u i endal oska- J misest puudu tuleb. ■

Lõpetuseks veel n ii palju, et enne ärasõitu palusid korralda­jad kindlasti juttu teha nen­dest, kes laagris olija ile mõnu­sat toitu olid valm istanud. Eks ole ju nii,' et k u i kõht tühi, võib palju rääkida ja paljugi üle aru pidada, aga ega sest õiget asja tule.,-Et, seekordses.; laagris kõik kõhumurecl. m urtud olid,, -selle eest hoolitsesid . S irje Sferner (KÜ-51), Elle Vahtramäe (KÜ-51) ja Kersti Kaskrhan iMÖ-31).

H O K

Teisipäeval alustas meie fil- m iklubi oma tänavuste õhtutega. U ueks film iaastaks soovis kõ i­gile kokkutu lnu ile head peale­hakkam ist pro f. Georgi Golst. Kohal oli kinokomitee esindaja R eet Koidu , kes andis m eie k lu ­bile üle üleliiduliselt film ik lu ­bide alaselt konkursilt saadud aukirja. -Siis sai sõna film iklub i esimees Jüri Lamp, kellelt k u u l­d i lühidalt tänavustest plaani- g ist, sam uti saadi tu tta va ks fil- rkikluM juhatuse - liikm etega.

Järgnes kohtum ine m eie kom ­

Ldn a i j< > — õppimise-jjps ~r 1 ° lt-cmmega. Õppi~|rrr o n tf ähtsacl as- ;lja' x J» ae käivad,!ia, ’ •> c t anniplaan; j]c. — , needgro c «. „eiie ringi, g

. tahe keerlema g■ui ’ ieaie, kuil

l u i r on korra- f' i l f c võib jubs 8- e j ea ’•( , 11 ase nimef

xanaa.

Õ P PEM ETO O D IL I STE MATERJALIDE KONTROLLIST

1971/72. õ p p eaas ta kevadse­m estril tu tv u s T P I rah v a k o n t- ro llig ru p p m etood iliste m a te r­ja lid eg a in s t itu u d i k a teed rites (välja a rv a tu d ü h iskonna tea­duste, e rie ttev a lm istu se , kehali­se k asv atu se ja K o h tla -Jä rv e ü ld teh n ilise tead u sk o n n a ka­teedrid). K on tro llitud 38 k a­te e d ris t võ ib o lu k o rrag a rahu le jä ä d a jä rg m iste s kateedrites: m eh aan ik a te ad u sk o n n a st m asi- naeh itusetööstuse au tom atisee­rim ise j a m asinaeh itu se tehno­loogia kateed ris , eh itu steadus- k onnast a rh ite k tu u r i ja san i­ta a r te h n ik a kateed ris n in g m a­ja n d u ste ad u sk o n n a st töökaitse kateedris . Kõigis ü le jä ä n u d ka­teed rite s ilm nes m itm eid tõsi­seid p u u d u jä äk e n ii loengupro- gram m ide k u i ka labora toorsete tööde ja k u rsu sep ro jek tid e ju ­

hendite jm. metoodiliste m ater­jalide osas. Nii näiteks puudu­sid elektriajamite, automaatika, masinaelementide ja ehitusöko- noomika kateedrites reas õppe­ainetes laboratoorsete tööde ja kursuseprojektide metoodilised juhendid. Soojusenergeetika k a­teedris oli aga 33-s loetavas õppeaines ainult üks (!) loengu- programm. Teostatud kontrolli tulemuste täpsema kokkuvõtte­ga kateedrite ja õppeainete lõikes saab tu tvuda õppemetoo­dika valitsuses. Instituudi rah- vakontrolligrupi õppetöö kont­rolli sektor tv. õp. R. Munter, AIV-122) ootab kateedritelt k ir­jalikku abinõude plaani leitud puuduste kõrvaldamiseks koos ärakirjaga õppemetoodika valit­susele, hiljemalt 25. okt. 1972.

T PI rahvakontro llig rupp

BA TU M I LEHT MEIE KONTSERDIBRIGAADiST

B atum i a ja le h t «Sovetskaja A džaaria» k ir ju ta s ag itb rigaadi esinem istest B atum is j ä r g u s t :

«A džaarias jä tk u v a d sõbrali: k u d koh tum ised m eie vabariig i tö ö ta ja te ja kü la lis te v ahe l Ees- "fcistž.

Teisel päeval pea le nafta töö- lis tele a n tu d k o n ts e r t i k ü las ta ­s id T a llin n a P o lü tehm lise Insti­tu u d i j a T a llin n a R iik liku K on­serva toorium i ag itb rigaad i liik­m ed näitusesaa li, k u s tu tvusid g ruusia k u n stn ik e "tööde n am j- sega, m is on pü h en d a tu d NSV X,Udu m oodustam ise 50. aasta ­päevale.

P äev a l v iib is id kü la lised Ees­t is t sanatoorium is «Adžaaria». õ h tu l to im us F ilharm oonia Su­v e tea tris koh tum ine Batum i Umw am etiüh inguaktiiv iga .

Sõbrad E estist kü lastasid re-

volutsioonim uuseum i, kohtusid Batum i m asinaehitustehase kol­lektiiviga, sõitsid O tšham urski teekasvatussovhoosi, kus esine­sid ka kontserdiga.

H uvitavalt möödus kohtum ine töölistega B atum i sadam ast ja meremeestega. A nti kontsert. Seejärel teh ti kü la listele eks­kursioon kaa triga mööda m erd.

Õ htul toim us kon tsert m ere­meeste klubis.

Lõppkontserdil am etiüh ingute kultuuripalees an ti ag itb rigaa- dile_ Eestist üle ku ltuuripa lee aukiri, auaadressid G ruusia LKNÜ A džaaria oblastikom i­teelt, B atum i R iik liku lt P eda­googiliselt Instituudilt.

Täna sõidavad kü la lised Ees­tist Suhhumi.»

(«Sovetskaja A džaaria»,19. august 1972)

T u tv u stam e f ilm ik lu b i ju h a tu s t: JÜRI LAMP — esim ees,

tö ö tab a rv u tu sm a te m a a tik a ka­teedris.TIIT MERISALU — aseesimees,

teo reetilise m e h h aa n ik a kateed­r i la b o riju h a ta ja .

prof. G EOR G I G O LST — šeff- k o n su ltan t, teo ree tilise m eh aa­

n ik a k a te e d ri ju h a ta ja .

Gruusias, kaasas laulud

LAULAB TAJÖ KABAJAS

8. - septem bril toim us TPI au ­las kontsert, kus esinesid TPI instrum entaal- vokaalansam b-

Kes on kes filmiklubis

ELVURA METTUS — kassiir ja finan ts-asjaajä ja .

KRERT LUUP — sekretär, tootm ise organiseerim ise j a öko­noom ika ka teed ri laboran t.

IGOR ŽUKOVETS — pressi- g rupi ju h a ta ja , 'raad io tehn ika k ateed ri insener.

SERGEI KOSSITSENKO — pressitegelane ja {k kohaga m ehhaanik, LA-57 tudeng.

JÜ R I SUMAN — org. g rupi ju h a ta ja , orgaanilise keem ia k a ­teedri lab ö riju h ta ja .

5.—25. augustini oli T PI agit- . brigaad kontserte andm as G ru u - ' sias. Sam as a j ai viibis m eil Eestis lau lja te-tan tsija te trupp Gruusiast. Tegem ist on N SV L 50. aastapäevale pühendatud üliõpilaste üleliidulise ag ita t­siooni- ja propagandakonkur- siga. Sam a ürituse raam es oli kaks nädalat T jum eni oblastis kontserte andmas Tartu ü liõp i­laste rahvakunstiansam bli rühm ja ü likooli naisansambel.

Mis augustikuus Gruusias teh ­ti ja kuidas seal tan tsude ja lauludega Eestimaad tu tvusta ti, sellest rääks TPI kapitaalehituse osakonna insener A ugust Bõst- rov. Gruusias käis ta «K u lju se» tantsijana ja «K uljuses» on tal käsil juba kuues tantsuaasta.

Gruusiasse sõitnud paa rikü m ­neliikm elist delegatsiooni ju h ­tis teadusliku kom m unism i ka ­teedri õppejõud dots. V. A rhan gelski. T P I-st kuu lus ta id lu s- rühm a neli paari «Kuljuse» tantsija id ja TPI akadeem ilise meeskoori kvarte tt. Kaasas oli Vello K aru instrum entaalan­sambel saateansamblina; Toivo Luhats, kes tu tvusta s eesti rah- vapille; teadustaja oli lavakuns­tika teedri tudeng M aria K lens- kaja; lauljana esines Lorita Vahter konservatoorium ist.

K ava ku ju ta s endast m on- taaži m erelauludest ja - ta n tsu ­dest, m eeskva rte tt laulis «Kae ­vurite valssi» ja «Ehitusm aleva laulu», «K u lju s» tan ts is tantse «Vanaisa polka», «Heinal»,«Päev rannal». «K onna tan ts» võeti alati hästi vastu . Sõnaga, kapa püüd is võ im a liku lt hästi tu tvustada Eestim aad ja anda pub liku le kü lla lt tä ie lik ku p ilti m eie vabariigist. H ästi m enukas oi Toivo L uhats, sest nähtavasti olid eesti rahvapillid grusiin- lastele väga põnevad ja h u v ita ­vad asjad. P ub lik sai kuulda h iiu kannelt, h a r ilikku kannelt, ridavilet, pingipilli, parm upilli. — ei tea, kas k õ ik noorem at sorti eestlased neid pille kõ ik i isegi tunnevad?

Iga kon tsert lõppes gruuusia helilooja Lagidze lauluga sõpru­sest. See p a n i alati väga ilusa ja sõbraliku p u n k ti esinem isele.

ja tantsud

KÕIK KONTSERDIANDJAD KOOS

TBILISI VANA LINNAOSA KURA JÕ E KALDAL.

Esineti ko lm es linnas — T b i­lisis, B a tum is ja Suhhum is. Põhiliselt oli ku u la ja ks rahvas' sovhoosidest, kolhoosidest ja te ­hastest, ku n a esineti väga p a lju ju s t tehastes ja m aarahvale. V astuvõ tt oli soe, peaaegu ik k a niisugune nagu ilm g i (ühel päe­val Suhhum is n ä iteks 42 kraadi vilus).

K ontsertide kõrval jä i alati

aega ka Gruusiaga tu tvum iseks ja kõige h u vita va nägemiseks.

R o h kem ju ttu praegu G ruu­sias kä inud agitbrigaadist ei tu le , sest «Kuljuse» kroon ik p i­davat va rsti jälle am etisse asu­m a ja siis saab tem alt eh k p i­kem a loo ka «Polütehnikule».

P ild id sellel lehekülje l toovad te ien i tü k ikese G ruusiat noilt palavailt augustipäevilt.

PILT, KUST NÄHA, ET TÕESTI OLDT KÜLALISLAHKES GRUUSIAS.

iid. M ängis kaks ansam blit. N i­m ed pole tu ttav a d , ansam blid olid m õlem ad täiesti- noored. (Trio V, R ähn — H. H ärm — J . P a ju p u u on kü ll tu n tu d an- j sam bfist «K eldriline heli».)

Teine nn. äs java lm inud an ­sam bel - m eeldis kõigile/ R eper­tu a a r oli hea. A plausi oli p a lju p ä ras t lau le «Meil on kõik nii] hea». (V. K ao— T. K adajas) ja j «V ariatsioonid V ietnam i teem a- j del» (K. Z ahharov — T. K ada- j •jas). A nsam bli liik m e te s t; on spe ts iaa lse t ' m uusikaharidust saanud k laverim ängija Lem bit Tam m (muusikakoolis). . Lem bit õpib energeetikaieaduskonna teisel kursusel. Soolbkitarri m ängib A leksander K aarna elek tro tehn ika teaduskonna kol­m andalt kursuselt, rütm i-kitarri Vello K ao (energeetika II k.), bassk ita rri Jü ri. T iits (energee­tik a II), trum m e — K onstan tin Z ahharov (m ehaanika II). So­list on T ajo K adajas m ajan d u s­teaduskonna te ise lt kursuselt.

S. ROSSITSENKO

MÕTTEID MITMEKS PÄEVAKS JA NÄDALAKSK a u p o P o l l i s i n s k i Neeme V e l l e n d

Olümpiaheitlused viivad üha sagedamini juhuse ja parata­matuste vaheliste seoste juurde. Kus on mängus juhus ja kus toimub kõik seaduspärasuse järgi? Korvpalli kuldmedali saatuse otsustas üks punkt. On see seaduspärane või mitte? Võrdsete vastaste puhul ei ole mõtet arutada, kas üks või teine pidi võitma või kaotama. Siin mängib oma saatuslikku rolli juhus, mida nimetame sportli­kuks õnneks.

*

Spordialade kuninganna. L õ i­k u sk u u lõpul o lid favoriid id ja autsaiderid. N ü ü d on m eda li­o m a n iku d teada, ent kõigi fa v o ­riitid e auhinnakollektsioonis ei leidu M üncheni m edalit. K erry C B r ie n il t on m eeles ü ks in ­te rv ju u , m illes ta oli kindel, e t võidab 8.18.0-ga kulla . Vääratus eel jook su viim asel ring il sulges aga finaaliukse. K u k ku m in e ei tähenda aga kõigile kaotust. Lasse V iren tõestas seda m aa­ilm arekord iga p ik im a l staadio- nid istan tsil, Lõpp hea, kõ ik hea.

*

V eel soom lastest. K as jälle a l­gas soom laste hegem oonia kesk - ja p ikam aajooksudes? Lasse V i­ren ja P e k k a Vasala tõ id kaks jo o ksu ku ld a . N eist ka k s võ ideti poole tu n n i jooksu l. See oli

soom lastele püha aeg. A u tasus- tam ispjedestaali kõrgeimale a s t­m ele pääsem iseks peab oskama võita. Ik k a m eenuvad näod p je ­destaalilt — V iren rangelt tõ si­ne, Vasalal õnnepisarad tilk u - m as habemesse.

*Väide: «M ark Spitz võidab 7

olümpiakulda».Aeg: 26. august 1972.Kõik spordihuvilised ootasid

huviga väite tõestust. Ja tõestus tuli!

Raudse järjekindlusega asus asjaosaline ise oma plaane rea­liseerima. Üheksa päeva jooksul ei teinud ta ühtegi «loogika­viga» ja tõusis unustamatute olümpiakangelaste esiritta.

. =#Neli aastat tagasi hävitas Ro­

land Matthes kõigi teiste selili- u ju jäte loorbereid Mexico olüm- piabasseinis. Nelja aasta jook­sul on tõde: «Matthes on üle­tamatu» saanud aksioomiks, mis leidis kinnitust ka Münche­nis.

$

S pord is on ju b a nii, e t s u u r ­saav u tu sten i j õudm iseks on v a j a ta b ad a töö ja ta len d i õige v ah e­kord. A m m u on jõ u tu d tõeni, e t ta le n t ilm a tö ö ta ei m aksa m idagi. T änapäeva spordis on

Kas olete juba...? Lõpetada võiks sell© pealkirja sõnadega? näinud, lugenud, kuulnud. N ii­siis: kas olete juba näinud, kas olete juba kuulud, kas olete juba lugenud? — vastavalt sellele, millest juttu tuleb: kas uuest raamatust või uuest teatritükist või heast filmist. Loodame üsna­gi regulaarselt hakata neist meie lehes juttu tegema. Ei tihka ni­metada «Kas olete juba...? » rubriigiks, sest rubriigid kipuvad mõnikord enne õiget aega välja surema, aga oleks kena, kui meie lugejad ka ise «Kas olete juba...? » teemal sõna võtak­sid. Samuti palume mitte ära eelda, kui toimetus kellegi poole pöördub palvega sel teemal kir­jutada.

nagu vanad kreeklased ja täna­päeva psühhoanalüütikud arva­vad, ei ole siiski m ing it ka h tlu st, e t enam ik inim esi tunneb suurt h u v i om a isiksuse, tem pera­m endi, intelligentsuse, iseloo­m ujoonte , võimete, kom plekside jne. vastu . Ma olen sa g e li. võ­h iku te le intelligentsuse olem u­sest ning m õõtm isest loenguid p idanud ja olen peaaegu alati m ärganud kuulajate p e ttu m u st, ku i m a neile ütlen, et pole ole­m as kerget ja lihtsat m eetodit, m ille abil nad saaksid oma in­te lligen tsust mõõta. Käesolev raam at on koostatud eesmärgi­ga parandada seda olukorda , nii e t kõigil, kes on kü lla lt arukad juhendeid jälgima, oleks võm alik üsna täpseli oma in te l­ligent suskvotsienti k indlaks

bsmiji isas -■ «a aa aaoiavv-* 4* ■■■■■■ ■■*■■»»« « s a a « * « « « «

K A S O L E T E J U B A . . ?

Semestri esimene õhtu interklubisIn te rk lu b i sai m öödunud n ä ­

dalal m a h a selle õppeaasta esi­m ese su u rem a ü ritu sega. K ü la­lis lah k u st p ak u ti tu d e n g irü h - jmale Ing lism aalt. G rupp koos­nes põhiliselt S o tim aa lin n a E d in b u rg h i üliõpilastest. A lla­k ir ju ta n u jaoks oli sel g rup il üks silm apa istev om adus — n i­melt! võis kohata vene filolooge Ing lism aalt, kes tõesti h ä s t i valdasid vene keelt. See m uutis .m uidugi suh tlem ise tu n d u v a lt lih tsam ak s. E t m eie tudeng id on ..külaliste vastuvõtm ises päris «kodus», seda n ä ita s see, e t te k k is ra sk u si la u ap a rtn e rite le idm isega, õ n n e k s jä tk u s v es t­lu sk aaslasi siiski kõigile.

N oorm ees, kellega rääk isin , o su tus ju h tu m is i kolleegiks (õpib E d inburgh is m eh h aan i­kat). See lisas ju tu le hoogu ju u rd e ja koguni nii palju , e t D av id i kaaslased, kes sam uti m eie lau as istusid, h akkasid h u v i tu n d m a , ku idas m u l õ n ­n es tu b te m a ju tu s t a ru saada. D av id i sõbrad väitsid , e t tem a šo ti m u r ra k on lo o tu se tu lt a r u ­saam atu . Läbi ra sk u ste see ju tu a ja m in e m eil läks, aga k o n ­ta k t oli, ja keelgi k ü lla lt hea.

K u i lü h id a lt kokku v õ tta D a­vidi m u lje d (m ida ju lg en p a k ­ku d a k a te ise om ade pähe), siis M oskva ja T a llin n on to redad linnad , rah v a s lah k e ja tu d e n ­g id sam u ti; ilm ad külm ad, aga v as tu v õ tt soe; M ustam äe ilus ja in s titu u d i hooned suurepärased . S e llis te h in n an g u teg a olem e ju ­ha h a r ju n u d ega v õ ta ise neid v äg a tõsiselt, ja s i i s k i . . See on jä r je k o rd n e tu n n u s tu s m eile, m e ie koolile, m eie l in n a le . . . T udeng, hoolitse selle eest, e t sind ei tu n n u s ta ta k s m itte a i­nu lt v iisakuse p ärast! Seekord seda k ü ll v iisakusest ei teh tud .

E t kok k u said kaks tudeng it, k ee ras ju t t kohe ka üliõpilas­elule. See teem a (väikeste k õ r­valepõigetega) püsis k u n i õh tu lõpuni, ja kasu oli m õlem a­poolne.

K uidas siis elab tu d en g In g ­lism aal?

L ü h id a lt:4- Igas grupis va lita kse liider

(grupivanem )j K õ ikide gruppide liid rid m oodustavad omalaadse üliõp ilaste «parlam endi», m ille l ka om a juh id . «P arlam endis» va litu d m in is tr ite kabinet» ku u lu b dekanaadi (sta ff) koos­seisu tä ieõ igusliku organina.

4- K u i tudeng ku ku b eksa ­

m il läbi, saab ta seda uuesti t e ­ha kahe ku u pärast. K u i ka siis p in d jalge alt kaob, tu leb uus katse poole aasta pärast, m is jääb ka v iim aseks. E ksam eid tehakse põhiliselt kevad iti.

-4 õppeaeg on jaotatud n ii: h o m m iku l 3 loengut, pealelõu­nal ca 4 tu n d i laboreid. A as ta jooksu l um bes 3 k u u d vaba.

S tipend ium i m akstakse va litsuse poolt va s ta va lt sellele, k u i su u r on vanem ate sissetu­le k ja ku idas õppida v iits ita k - se. D ave arvas, e t enam ik v i i t ­sib. M eie Õppeplaanid olevat D ave arva tes tihedam ad kas võ i juba selle poolest, e t eksa ­m eid on rohkem . D ave avaldas vee l kahetsust, e t nende m aal tu levaste inseneride hu m a n i­taarse ka llakuga teadm ised unarusse jäe takse : filosoofiat ja m ajandusteadust õpetatavat va id fa ku lta tiiv se te ainetena.

M ida öelda õ h tu kohta üldse? K ülalised p an id m eid algul kohm etum a om a rahvuslike r ingm ängude esitam isega. Võõ­ru s ta ja te l õnnestus lõpuks «Laurentsius», õ ig e m itu k ü la ­lis t h a a ra ti m ängu k aasa ja h il­je m u u ris id n ad hig i pühkides, m is m äng see n iisugune on. S aanud seletust, jä äd i rah u le ja

naeratati rõõmsalt.Õhtu finaaliks oli mälestus­

esemete vahetamine ja sõprus­ring.

K. POLLISINSKI MT-51

Teid huvitab, niis on intelli- gentsuskvotsient (IQ) ja kuidas seda mõõta? Oma huvi saate rahuldada, kui hangite hilja­aegu ««Loomingu» Raamatu­kogu» väljaandel ilmunud raa­matu «.Tunne oma võimeid» Autor on inglane H. J. Eysenck. tõlkinud P. Kees. Ilmus raamat tänavu augustikuus. Lisaks nn. teoreetilisele jutule leiate sel­lest ajaviidet mitmeks õhtuks, võite teha väikesed järeldused oma isiku kohta.

Alljärgnevalt väljavõtteid nl metatud raamatust.

*

«.Tunne iseennast!» on üks hüüdlauseid, m ille vanad kreek­lased m eile pärandasid, ja ku i­gi selline teadmine ei tarvitse alati nii tu lus ning kasulik olla,

VAADE EDINBURGHILE. PAREMAL AUSAMMAS DU- GALD STEW ASTILE (FILOSOOF, 1753—1828).

LONDON, PARLAMENDIHOONED.

määrata. Sellega aitab see raa­m a t eh k ' mõningalgi määral kaasa käesoleva lõigu alguses ts iteeritud õpetuse realiseeri­misele ...

*

. . . M e näeme, e t tegem ist on korrapärase langusega kõrgema kvalifikatsiooniga haritlaste ja adm inistratiivtõötajate rüh ­m ast, keskm ise iQ -ga 153, Uht- ja juhutöölisteni, IQ-ga 80 p ii­ril. Need aruud on m uidugi vastavate rühmade keskm ised} ühe ja teise rühm a liikm ete va ­hel esineb tavaliselt tunduvat ka ttum ist. Väga ta rk prühiveda- ja kogub kahtlem ata pa lju roh­kem punkte kui väga rum al jurist; väga tark hulgus teeb testi parem ini ku i väga rumal arst; väga tark mullatöõline paremini ku i väga rum al kap­ten, Üldine seos intelligentsuseja sotsiaalse seisundi vahel on üsna ilm ne, aga see ei ole kau ­geltk i absoluutne; ku i m e püüaksim e ennustada mõne isiku intelligentsust tem a am eti järgi, sis m e tabaksime sageda­m in i m ärki, kui seda lihtsalt ju h u sliku oletuse järgi tehes, aga siiski eksiksim e nii sageli, et see ei tasu ennast ä r a . . .

*. . .L a p s või üliõpilane ei

pruugi eksam il halba h in n e t saada m itte intelligentsuse p u u ­dum ise, vaid püsivuse puudum i­se tõ ttu . K ahtlem ata tuleb tea ­taval m ääral vaeva näha, enne ku i aine selgeks saab, ja pole m ing it põhjusi eeldada, e t tä rk laps õpib tingim ata suurem a hoolega ja meelsam ini ku i r u ­m a l laps. õ n n eks on võim alik selliseid iseloomujooni nagu püsivus ob jek tiivse lt' m õõta (neid küsim usi on käsitletud

,m in u raam atus «M õttekus ja m õ tte tu s psühholoogias»), ja tu ­lem used näitavad täiesti sel­gesti, e t püsivus on in te lligen t­suse kõrval — ja tem ast sõl­tum a ta — tõepoolest täh tis ti- sa faktor . . .

. ; . Intelligentsuse mõõtmisest rääkim a hakates on kõigepealt va ja ha jutada üks laialt lev i­nud väärkujutlus. Sageli arva­takse, e t intelligentsustestid on vä lja ku junenud ning koostatud vastava lt m õnest soliidsest tea ­duslikust teooriast tulenevale põhiprintsiibile; ja sama laialt on levinud arvamus, et ü kskõ ik kui teaduslik intelligentsuse m õõtm ine ka poleks, on tema praktiline väärtus väga väike, eeskätt teatavate loomupäraste raskuste tõ ttu , m is ilm nevad, ku i m inna elevandiluutornisi turupla tsile ja psühholoogiatea- duse väidetud vahendamatuselt igapäevase elu praktiliste prob­leem idele. Tegelikult on olukord 'täpselt vastupidine. In te lligen t- sustestid ei baseeru m ingite l soliidsetel teaduslikel prin tsiip i­del ja ekspertidehu lgas puudub suurem alt osati üksm eel in te l­ligentsuse olemuse küsim uses . . .

esile kerk inud veel üks tõde,: mida peavad järgima kõik, kelle ' sihiks on olümpiapjedestaal — ] töö ilma teadusliku aluseta on mõttetu. On tekkinud kolmnurk,1 mis suures osas määrab sport­laste tulemuste kasvu: talent— töö—teadus. Maailm on suundu-; mas tippsportlaste massilisele «tootmisele». Kaks viimast kom -, ponenti hakkavad üha suure-1raat osa mängima. ;;

U jum ise juurde tagasi tulles peab jälle m õtlem a inim võim ete piirile. Finaalides löödi m aail- ; m arekordeid m itte sekundisa-• jandikega, vaid tervete sekun - ; ditega! B ilansiks jäänud 8 maa- :i ilm arekordit kahvatuvad kõik fenom enaalse M ark Spitzi seits­menda kuldm edali ees. M üts maha!

* I

Tänane tehniseeritud maailm ] e i jäta rahule lca olümpiamän­ge. Püüe demonstreerida saa- j vutusi tehnikavallas on män- ] gude korraldajad viinud ab­surdsuseni. Kas kaks tuhan- ! dikku sekundit on tõesti nii suur paremus vastase ees, et teha vahet esimese ja teise va­hel? Paremuse määramine täp­susega, milleni inimese võimed ei küüni, on mõttetu, see surub emotsionaalse laenguga küllas­tatud võistluse liigrangetesse raamidesse.

OMALOOMINGUT

«No vaa ta -nüüd ise , m illin e sa. vä lja näed! A h , sa ju ei näe, ega silm ad k in n i v a h tid a saa. Endal veel n ii hää n ä g u peas kah , oled sisse se a d n u d k u i kuninga kass. Ja ü ld s e , k u s sa vedeled , to n t v õ ta k s ! O lgu , k m oled, siis ole pea leg i. T e g e lik u lt on ju sinuga p ä ris m õ n u s v e s ­telda.

T ah tsid m idag i öelda? Ü tle , ü tle! Ei ü tle? E i ta h a , p o le v a ­jagi. õ ige kah , v a n e m a te ju t tu pole kena segada. K u s m a jäingi? A h jaa , sa o l e d m u l ju täitsa. Täitsa to re ja arm as, k u lla tü k k k o h e . . „ S e e ti its ia n i- ka rva soeng ja p ik u ia d k a h n ii kenasti. Se lline va b a ja s u n ­d im atu poos ja r u u m i o n m e ile m õlem ale k ü lla lt — sa o led ju nii peen ikene , m in u s t m i tu k o r ­da saledam. N äe, p a n e n kä e su üm ber ja u la ta k s v e e l g i . . . Mis sa siputad, tead a n e k d o o ti ka n a ja k u k e jo oksm isest? E i tea , seda jah — sa o l e d m u l j u k o r ­

ra lik , a n ekdoo te ei ku u la ega räägi edasi — ega m a ep räägi ka h , su lle ju e i m ee ld i. A g a m a ru v a h v a o led ik ka g i. N o k ü ü n e d jä ta m e n ü ü d k ü ll m ä n ­g u s t v ä lja , nad on su l ken a d p ik a d , aga m a kä te pea l ta lla - n a h k a ei ka sva . V aa ta kus! V o t n ii, n ii on p a lju p a rem , eks . Jessas, k u i soe sa oled. O led ä k k i kü lm e ta n u d ? Pole? T ore o n , ü k s if lu e n ts võ i m id a g i sä­h e rd u s t p id i lin n a pea l r in g i h u lk u m a . Hoia, ei sa k õ ik su g u a s ju ei söö.

T ead sa, m is V o lis eile ü t ­les? Ü tles, e t o led m u l ü k s äge k u ju k ü ll , ei ta p ea ks enda le ka h sellise o ts im a . M a k ii ts in kohe , e t õ ieti te e k s kü ll. S u l on j u m in u ju u r e s hea, eks.

K allis.P ühapäevane tu n n e on ik k a

k ü ll — keegi ei sega, kõ ik on n ii r a h u lik , s inu h in g a m in e k o s ­tab k u i tü ü n tu u le ii l ka u g e te lt K anaari saarte lt — ju s tk u i

T U U S I K U D. TPI a/ü. kom iteele on era ldatud IV kvarta liks järgm ised

sanatoorsed ja puhkekodu tuusikud. A valdused esitada soovi­jail teaduskondade a/ü , büroodele h iljem alt 5. oktoobriks.

IV KVARTALI TUUSIKUD osam aksu hind

Sotsi «Pobeda», 12.12—8.01 — närvisüsteemi haiguste.raviks 31.80

Kemeri «Latvija», 30.11—25.12 — liikumisorganitehaiguste raviks _ 37.80

Kemeri «Tšaika», 10.11—5.12 — seedetrakti haigusteraviks ' 34.50

Essentuki amb., 3.12—28.12 — seedetrakti haigusteraviks 30.—

Pjatigorski amb., 23.12—17.01 — seedetrakti haiguste, liikumisorganite, närvisüsteemi, gün. haiguste ja nahahaiguste raviks • 33.—

Pärnu/«Estonia»/ 5.10—30.10 —, liikumisorganite ja .günekoloogiliste haiguste raviks 33.—

Pärnu «Estonia», 25.12—19.01 — närvisüsteemi hai­guste raviks 33.—

Pärnu «Rahu», 3.10—28,10 — liikumisorganite hai­guste raviks " 33.—

Pärnu «Rahu», 26.12—20.01 — seedetrakti haigusteraviks-’ 33)—’

Pärnu «Sõprus», 9.10—3.11 — vereringehaiguste raviks 33.—Pärnu «Sõprus», 24.11—19;12 — vereringehaiguste

raviks 33.—Pärnu - «Sõprus», 15.12—9.01 — vereringehaiguste

raviks 33.—Pärnu «Sõprus», 27.12—21.07. — vereringehaiguste

raviks 33—Haapsalu «Laine», 17.12—11.01 — seedetrakti haiguste

raviks 33.—Pärad päns., 1.10—26.10 /—-..liikunaisorganite, närvisüs­

teemi, gün. haiguste jä sMameveresoonkõnnä- vereringehaiguste raviks/ 30.—

Pärna paas., 29.10-—23.11 — liikumisorganite, närvisüs­teemi, gün. haiguste ja südame veresGohfeänna- vereringehaiguste raviks 30,—

Pärnu pans., 10.12—4.01 — liikumisbrgänite, närvisüs­teemi, gün. haiguste ja südame^veresöõnkorma vereringehaiguste räviks 30.—

Pärnu pans., 19.12—13.01 — liikiranšorgänite, närvisüs­teemi, gün. haiguste ja sü d a m & vereso o n ko n h a vereringehaiguste raviks 30,—

Pans. «Adler», 20.11—13.12 — lüktmösörgänite, närvi­süsteemi, gün. haiguste ja südame-veresoon- konna vereringehaiguste raviks 33.—

IV KVARTALI PXJHKEKODUTUUSIKUD .osamaksu^ hind

«Lampedžai» — 4.11—18.11 12.—«Laulasmaa» — 3.10—14.10 7.20«Laulasmaa» — 3,10—14.10 7.20«Laulasmaa» — 3.10—14.10 7.20«Laulasmaa» — 14.12—25.12 7.20«Laulasmaa» — 14.12—25.12 7.20«Laulasmaa»» — 14.12—25.12 7.20«Pühajärve» — 1.12—12.12 7.20«Pühajärve» — 1.12—12.12 7.20«Pühajärve» — 25.12—5.01 7.20

P I K U T A D E S NEEME VELLENB

ra h u r iik o leks m u tu p p a saa­bunud .

H o m m e pean jä lle tö h e m i­nem a, m is su l v iga — p u h k a d m u u d k u i. A ga sellele p raegu ei m õtle . O n p a rem a tk i teh a . N äh, tu u l h a kka s tõm bam a , no jah , köögi u k s va ju s lahti. E ga k in n i p a n n a k ü ll ei v iits i. H a kka s kü lm ? T u le m u lle lähem ale, ära n ü ü d karda . N ii jah , m u l k a h kü lg soo jem . K ü lm e tu s t pole iga tahes ka rta ja m õ n u s on.

H ä m a ra ks k ip u b m in em a . L a m p i ei pane, ega? M a toon pärast kü ü n la , las praegu olla. P ane om a silm akesed n a tu k e ­seks k in n i, n iiv iis i, n ü ü d näensind ka K u i sa m u lle o tsavaatad, näen vaid su ro h e -ro h e- lisi su u ri silm i ja m u u m a a ilm kaob m in u jaoks lõpm atusse võ i kaugem aleg i. K ena oled! M is? Su lle ei m eeld i, k u i n ii ü tlen? T agasiho id lik oled p e a le k a u ­b a . .. Tänan naera tuse eest. See te g e lik u lt sobib sulle, tea d seda isegi, H m , p isu t kava l oled.

V anam ehele p eaks ko lm eka ära m a ksm a . See on m u l v i i ­m ane. E hee, seekord jääb ära, sina ju mina. ei toida. N e lja p ä e ­

val p e a k s ra h a saam a, s i is k la a - r in ära.

K u id a s sa saad o m e ti ko g u aeg n ii p a lja lt olla J u te k k on su l ka k õ k aeg k ü lje a ll. P a n en o m a k ä e . . . n o k u h u m a ta p a ­n eks , p a n e n Õige siia. M is sa võpa tad , k ü lm või, ja v ä r ise d k a veel. E k s ole ju hea n õ n d a v iis i! Ä k k i on sü l ra ske , k u i kä si tä is va tsa le toe tab? M a v õ in ka ära võ tta . E i ole, e ks ju . V a ik im in e on nõuso lek . P a n id jä lle s i lm a ­luug id k in n i. M õ n u led v õ i . . . v õ i ä k k i jä ä d hoopis tu t tu — tõepoo lest, su l võ ib m u loba k u u la te s ig a v haka ta . E h k v a ­jad noorem a t seltsilist? V a a ta ­m e! Ega m a v ee l s ih u k e ä tt ka pole, e t s inuga ve id i m ü ra d a ei ja ksa ks .

K õd i sa ei karda . S ii t ka m itte? T u r tsa ta d v e i d i . . . aga nüüd? M õnus on lib is ta d a k ä tt s in u s iid p e h m e t ih u p id i. S u ru d end lähem ale . . . S u l On ka m õ ­nus. Ä r a ehm a ta . T e le fo n . T ir i ­seb vee l paar ko rd a ja tü d in e b - ki. V õpatasid , T ü lid v e e l lä h e ­m a le , Ude aga tu le . O led k i te r ­ven is ti m u k ü l je all.

Üks, ka k s , ko lm . . . k u u s . . .

N äh , seg i läheb su rib ide lu g e­m in e . T ead , e t k a e lk ir ja k u l ja- va rb la sep o is il on ü h e p a lju ka e ­la lü lis id j a . . . A g a k u s t sa p e a k s id k i seda teadm a , le h ti ei v ii ts i sa ju lugeda. N ii soe on, s in u p õ sk m in u om a vastas. K ä si li ig u b m ööda su selga alla­poole . , . ve e l v e id i — p a s to i — liia lt ka u g e le ka ei võ i. N üü d toom e käe ülespoole ta g a s i . . . M is te e d se llis t nägu, ei m ee ld i nii? V e e lk o rd käsi a ltpoo lt ü les , v o t n ii, ja p ig is ta n sind p isu n a - tu k e n e enda va stu , sedav . . . A i, R A IS K !! M is sa kü ü n is ta d ! Või su lle e i m ee ld i, k u i v a s tu k a rv a s ilita ta kse ! N äe, nägu n ü ü d v e ­rin e , k u is m a n ü ü d õ h tu l N elli poole lähen? K üsib kohe, kelle ju u r e s eile õ h tu l ehal käisin . N O K U R A T , m a ü tle n , ega k a s s i s t ik k a õiget sõpra saa — kra a b ib võ i p erem eh e l sil­m a d peast!»

Selle pea le tõusis roostekarva isakass IN T S om a sam etis te le käppadele , tu r tsa ta s p õ lg lik u lt ja vonksas , saba kü ü n la n a , k i i­ru s ta m a ta kööki.

KUT Ä K J T S E L T V Õ IB K A T ­K E D A ID Ü L L . . .!

Märgusõna «Tsuhh»

Märgusõna «Kuklanen

TEADAANNE

TPI raamatukogu palub kõi­ki õppejõude ja teenistujaid,

£kes on raamatukogu kaudu tel­linud või uudiskirjanduse näi­tuselt valinud trükiseid, neile järele tulla teadusliku kirjan­duse osakonda Ehitajate tee 5.

Trükiseid hoitakse teie nimel üks kuu.

TPI raamatukogu.Märgusõna «Marss»

PULM SÜÜPINGIS . . .. . . toimus hiljuti Austraalias

ja kutsus esile elavaid vaidlusi Themise templite kuluaarides. 47-aastane sissemurdja Richard Simpson suutis kohtuprotsessi vaheajal tõestada võluvale neiu­

le , hageja peamisele ja ainsale .tunnistajale, et kõik ta mõtted ja unistused kuuluvad ainult temale. Kirelõõmas vaevlev ret­sidivist anus tütarlast otsekohe, veel enne vaheaja lõppu, astu­ma temaga seaduslikku abiellu. Rekordiliselt lühikese aja jook­sul sai abielu registreeritud, see­järel tüli aga protsess lõpetada ja Simpson rahus minema lasta,

/jättes ta ilma üsna pikaajalise- istumise võludest; seaduse järgi ei saa süüdistatava abikaasa kui lähedane sugulane kohtus tun­nista j ana esineda.

Simpson ja ta pruut särasid õnnest, seadusesilmad laiutasid käsi, kuid neid rahustas veri­

värsk e abielumehe ämm:«Ega ta karistusest pääsenud

’pole,» rääkis see. «Ta ise määras endale kõrgeima karistusmäära.

' Mina juba oma tütart tunnen.»NELI POOLIKUT ÕUNA Eukleidese käest küsis kord ta.

õpetajal«Kui sulle pakutakse õunu,

mida sa eelistaksid — kaht ter­vet või nelta poolikut õuna?»

«Loomulikult nelja poolikut, õpetaja.»

«Aga miks? See on ju üks ja seesama!»

«Mitte sugugi. Kui ma võtan kaks tervet õuna, kust mä siis teätt, kas nad pole ehk ussita-

: nud?»

ÕIENDUS

Eelmises «TP»-s on artiklis «Olla või m itte» viga — nime asem el J. H ill peab olem a J- Lill.

Vastut. toimet. O. PÕDER

«Таллинский политехник». Ор­ган партком а, ректората, комите­та ЛКСМЭ и профкома Таллинско­го политехнического института.

Tiükikoda «Ühiselu», Tallinn,Pikk t. 40/42.

Hind 2 kop-MB-08246Tellimise nr. 2212'.