PeipsiKoostööKeskus

EEAprojekti10-4.5.3/13/9630

Merejasiseveekogudeökosüsteemiteenustemääramisejakaardistamisemetodoloogiaväljatöötamine

ARUANNE

2.peatükk

Jõgedeökosüsteemiteenuste

määramisemetoodika

Koostajad: SirjeVilbaste

ElveLode

KaiPiirsoo

Tartu2016

Projektirahastajad:

EuroopaMajanduspiirkonnaFinantsmehhanismi2009–

2014programmi„Integreeritudsise-jamereveekogude

majandamine"

EestiKeskkonnaministeerium

SAKeskkonnainvesteeringuteKeskus

Projektijuhtpartner:

AijaKosk,EleriSeer,MargitSäre

Projektipartnerid:

AimarRakko,IngmarOtt,JanarRaet,KaiPiirsoo,KalevSepp,

MartKülvik,MiguelVillosladaPecina,SiiriRömer,Sirje

Vilbaste

ElveLode,HannesTõnisson,JaanusTerasmaa,LiisaPuusepp

HelenOrav-Kotta,JonneKotta,MadliKopti,MihhailFetissov,

RobertAps,IlmarKotta

AnneAan,KadriPääsukene,KatrinVäljataga,KirkeNarusk,

KristiAltoja,LauriKlein

EvelinUrbel-Piirsalu,SulevNõmmann,TeaNõmmann,Külli

Freimann

JiskavanDijk,OddTerjeSandlund

Esikaanefotoautor:Tekstitoimetaja:

ReinJärvekülg

AijaKosk

Sisukord

2.1.Jõgedeökosüsteemiteenustemääramisemetoodikakoostamine..................................................1

2.1.1.Ökosüsteemiteenustekontseptsioonkirjanduses....................................................................1

2.1.2.Objektimääratleminejaökosüsteemiteenustenimekiri..........................................................3

2.1.3.Ökosüsteemiteenustepakkumistmõjutavadjõetunnused......................................................5

2.1.4.Ökosüsteemiteenustepakkumisehindamiseskaala.................................................................8

2.1.5.Maatriksikontrolliminepilootjõgedeseireandmetejafookusgrupiintervjuudejärgi.............9

2.2.Ökosüsteemiteenustemääramisemaatriksikasutusjuhend.........................................................12

Kasutatudkirjandus...............................................................................................................................15

Lisad

Lisa2.1.Jõgedeökosüsteemiteenustemääramisemaatriks

1

2.1.Jõgedeökosüsteemiteenustemääramisemetoodikakoostamine

2.1.1.Ökosüsteemiteenustekontseptsioonkirjanduses

Jõgede ökosüsteemiteenuste määramise metoodika arengut tuleb käsitleda koos

ökosüsteemiteenuste üldise kontseptsiooni arenguga alates möödunud sajandi 70. aastatest

aastatest (de Groot et al., 2002). Ökosüsteemiteenuste temaatika muutus aktuaalseks pärast

ökosüsteemide aastatuhande hinnangu aruande (MEA) ilmumist 2005. aastal. Selles aruandes

defineeritiökosüsteemiteenustemõistejaesitatiteenusteklassifikatsioon.Ökosüsteemiteenusedon

„…keskkonnakaitselisi,sotsiaalseidjamajanduslikkehüvesid,midaökosüsteemidpakuvadinimesele

jamistoetavadinimkonnaheaolu…“jateenusedonjaotatudneljakategooriasse:

1. Tugiteenused(supportingservices);2. Reguleerivadteenused(regulatingservices);3. Varustavadteenused(provisingservices);4. Kultuuriteenused(culturalservcies).

Kuigi eeltoodud ökosüsteemiteenuste käsitlust ja klassifikatsiooni on laialdaselt kasutatud, on

kontseptsioonileetteheidetudmõistetemitmetähenduslikkukasutust(Sall jt,2012).Seeasjaoluon

raskendanud ökosüsteemiteenuste määramise ja hindamise metoodikate väljaarendamist. Oluline

sammökosüsteemiteenustekontseptsioonikasutamisepraktilistelahendusteleidmiseloliÜROegiidi

all läbi viidud mitmeaastase projekti TEEB tulemustel. TEEB pakkus lisaks ökosüsteemiteenuste

täiendatudklassifikatsioonileväljakakuueastmeliselähenemisenendemääramiseks,hindamiseksja

kaasamisekskohalikuningpiirkondlikutasandipoliitikasse.Seeläheneminesisaldabjärgmisitegevusi

(TEEB,2010):

1. Probleemide defineerimine, nende ulatuse määramine ja huvirühmadega kokkuleppele

jõudmine;

2. PrioriteetseteÖSTkindlakstegemine;

3. Infohankiminejasobivatehindamismeetoditevalimine;

4. Ökosüsteemideseisundihindamine;

5. Poliitilistelahendusvariantideväljaselgitaminejavõrdlemine;

6. Poliitilisteotsustemõjuhindamineerinevateskogukonnarühmades.

TEEBi projektis jõgede ökosüsteemiteenuseid eraldi ei vaadelda. Neid käsitletakse Ramsari

konventsiooni rakendusliku määratluse kohaselt märgalade all. Aruandes „TEEB for Water andWetlands“ (tenBrinketal.,2013) rõhutataksemärgaladeolulist rolliniiglobaalseskuika lokaalses

veeringes ning toonitatakse veeökosüsteemidega seotud teenuste olulisust jätkusuutliku

veekasutuspoliitika rakendamisel. TEEBi klassifikatsiooni ja meetodeid on rakendatud laialdaselt

ASEAN-i ja EL riikides. Näiteks Soomes valiti TEEB klassifikatsioonile tuginedes kuue erineva

ekspertgrupi poolt välja riigi prioriteetsed ökosüsteemiteenused ja nende indikaatorid. Saadud

nimekirjast valiti omakorda välja Soome riigi arenguks kõige olulisemad varustavad teenused

(Jäppinen & Heliölä, 2015). Jõgede ökosüsteemiteenuseid eraldi ei käsitletud. Need olid lülitatud

gruppi„pinna-japõhjaveeökosüsteemiteenused“.

2

EdasisestemaatikaarengusonolulineEuroopaKeskkonnaagentuuri(EEA)juhtimiselväljaarendatud

ökosüsteemiteenusteklassifikatsioonCICES (Haines-Young&Potschin,2013),misbaseerubMEA ja

TEEBipooltväljapakutudpõhimõtetel,kuidteenustejaotusekson5-astmeliseshierarhia(sektsioon–

divisjon–grupp–klass -klassi tüüp).CICESskõigekõrgemal,sektsiooni, tasemelonkolmteenuste

rühma(Maes,2014):

• Varustavadteenused;

• Reguleerivadteenused;

• Kultuurilisedteenused.

CICESeökosüsteemiteenusteklassifikatsioononühendatudkaÜROkeskkonnamajandusearvelduse

süsteemigaSEEA(SystemofEnvironmental-EconomicAccounting).

Ökosüsteemiteenuste kaardistamiseks kutsuti 2011.aastal ellu Euroopa Komisjoni juures töötav

MAES töörühm. MAES analüüsis ökosüsteemiteenuseid lähtuvalt ökosüsteemide tüpoloogiast.

Pilootprojektidekäigusmääratijakaardistatimuuhulgaskamagevee,seetähendabjõgedejajärvede

ökosüsteemiteenused. MAES on hinnanud ökosüsteemiteenused Euroopa jõgede valglapõhise

veevaru ja veekasutuse info baasil. CICESe ökosüsteemiteenuste klassifikatsiooni kasutades on

võimalikarusaadavamalt koostada, kaardistada jahinnataökosüsteemiteenuseidningarvestadaEL

elurikkusestrateegia2020sätestatudökosüsteemideeluvõimelisusesäilitamisenõuet.(Maes,2013)

Oluline etapp jõgede ökosüsteemiteenuste määramis- ja hindamismetoodika arendamisel on

Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi projekt MARS (Managing Aquatic Ecosystems and WaterResources under multiply Stress) (2014-2018), kus üheks koostööpartneriks on Eesti Maaülikool.

Projekti eesmärgiks on välja töötada metoodiline raamistik veekogude ökosüsteemiteenuste ja

veeressursside majandamiseks, mitme samaaegselt mõjuva stressori tingimustes, kolmel erineval

ruumilisel skaalal (veekogu, valgala ja Euroopa). Projektis käsitletakse jõgede ökosüsteeme eraldi

vastavalt EL eepoliitika raamdirektiivis (2000) ettenähtud veekogude tüpoloogiale. Projekt käsitleb

Euroopa jõgesid ja järvi vastavalt ökosüsteemiteenuste määramise metoodikale, jaotatuna kolme

rühma:varustavadteenused,reguleerivadteenusedjakultuurilisedteenused.Üksikuteljuhtudel(nt.

hüdroenergia või liiva/kruusa kaevandamine jõepõhjast) lisatakse neljanda rühmana abiootilised

teenused. Konkreetse ökosüsteemiteenuse väljaselgitamisel lähtutakse teenuse indikaatorist, kas

eksperimentaalsete andmete, meta-andmebaaside või mudelite abil. Projekti aruandes on välja

toodudökosüsteemiteenustemääramisenelietappi(Grizzettietal,2015):

1. Eesmärgi formuleerimine ökosüsteemiteenuste määramiseks (nt tõsta inimeste

teadlikkust,vajadusarvestadaÖSTidega,kohtuprotsess).

2. Integreeritudhinnangumaatriksi koostamine jaarendamine, stökosüsteemi seisundi ja

samaaegselt mõjuvate stressorite ning ökosüsteemi teenuste hindamine

pilootprojektides.

3. Ökosüsteemiteenuste määramine indikaatorite abil. Kirjanduse põhjal on koostatud

potentsiaalseteindikaatoritenimekirijõgedeökosüsteemiteenusteseireks.

4. Ökosüsteemiteenuste majandusliku hinnangu andmine kolmel erineval

veemajandusüksuseskaalal(nt.veekogu,valglavõiregioonjaEuroopa).

3

Kirjanduses leidub veel detailsemaid ökosüsteemiteenuste analüüsi ja hindamise meetodeid. Nii

näiteksonkasutatud15-etapilisthindamistSaksamaa jõgedeökosüsteemiteenustehindamisel, kus

pilootuuringutesonhinnatudJahnajõevalgalajaElbejõemärgala(Grunewald&Bastian,2015).

Eestis on ökosüsteemiteenuste temaatikaga tegeletud kõikides suuremates ülikoolides ja Säästva

Eesti Instituudi Stokholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuses. Riiklikult koordineerib

ökosüsteemiteenuste kaardistamist ja hindamist Eesti Keskkonnaagentuur. Ühtset

ökosüsteemiteenusteklassifikatsiooniEestisveelkasutuseleiole(PetersonjaUustal,2015).Vajadus

ökosüsteemiteenustemääramise ja hindamise järele tuleneb aga nii EL bioloogilisemitmekesisuse

strateegiast2020kuikaEestilooduskaitsearengukavastaastani2020.

EestimageveeökosüsteemiteenuseidonuuritudkaEuroopaMajanduspiirkonnaFinantsmehhanismi

2009-2014 (www.eeagrants.org) Keskkonnaministeeriumi projekti BioClim raames, mis koondab

sisendteabe Eesti kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja tegevuskava väljatöötamiseks

looduskeskkondajabiomajandustpuudutavatelteemadel.ProjektielluviijaoliEestiMaaülikoolkoos

paljudepartneritega.Aruandestuuakseärarakendusmeetmedüheteistkümnevaldkonna,sealhulgas

ka veega seotud ökosüsteemiteenuste mahtude ja kvaliteedi säilitamiseks aastani 2100 (BioClim,

2015).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellimusel valminud töö (Barton jt., 2012) eesmärgiks oli anda

hinnang Põhjamaade vooluveekogude valglatel toimivatest tüüpilistest ökosüsteemiteenustest.

Üksikuteltvooluveekoguvalglateökosüsteemiteenustelt (ÖSThakohta)sooviti jõuda“Põhjamaade

vooluveekogudevalglate”ökosüsteemiteenustemajanduslikuväärtuseni.Seetõttu,lähtusnimetatud

aruannerangeltELVRDveemajanduskavadeväljatöötamiseruumilisest,valglapõhisestskaalast,mille

piirides siis rakendati erinevaid, ökosüsteemiteenustega seostuvaid, teiste direktiivide

hinnangumeetodeid(nt.TheEUsBiodiversityStrategyto2020,TEEB).Valglapõhisekäsitlusejärgionvooluveekoguüksosahindamiseallakuuluvastmaakattetüübist(näiteksmaismaamärgalad,jõedja

järved,metsad,rohumaad,polaar-jakõrgmäestikesüsteemid).

2.1.2.Objektimääratleminejaökosüsteemiteenustenimekiri

Projektiraameskäsitletaksejõgekitsalt.Seetähendab,et jõgevaadeldaksegeomorfoloogiliselt,kui

vooluveekogu sängipiirides väljakujunenud ja momendil toimivat ökosüsteemi. Ühelt poolt tingis

niisuguse lähenemise projekti lähteülesande püstitus (jääda vooluveekogude piiridesse) ja teisalt

olemasolevad andmebaasid (suures osas veekogumiteks jaotatud vooluveekogude andmebaasid,

nagu nt EELIS). Seega, tulenevalt tellija huvist toimub antud projekti raames ökosüsteemiteenuste

hindamine skaalas “ÖST veekogumi kohta”. Aga sõltuvalt huvidest on põhimõtteliselt võimalik viia

läbisamaväärsedhindamised“ÖSThektari”või“ÖSTvooluveekoguvalgla”kohta.

Projekti raames kasutatud “veekogumi” mõiste ja sisu tuleneb (seisuga 15.12.2015)

Keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende

pinnaveekogumitenimestik,mille seisundiklass tulebmäärata,pinnaveekogumite seisundiklassid ja

seisundiklassidelevastavadkvaliteedinäitajateväärtusedningseisundiklassidemääramisekord“(RTL

2009, 64, 941). Määruse kohaselt on üheks pinnaveekogumiks keskkonnaregistrisse kantud

vooluveekogu,millevalglapindalaon10km2võisuurem(ptk.2,§4).Veekogumiteletüüpidelisamine

4

suurendab veekogumite võrdlemiseks vajalikku skaala näitajat ehk võimaldab vooluveekogu

tüüpidestlähtuvatveekogumiteökosüsteemiteenustevõrdlust.

Jõgede poolt pakutavate ökosüsteemiteenuste nimekirja koostamise aluseks oli CICESi

klassifikatsioon ja teenuste nimekiri. (Vaata ka aruande peatükki 1. “Ökosüsteemiteenuste

tüpoloogia ja ökosüsteemiteenuste indeks”.) Selle klassifikatsiooni järgi on ökosüsteemiteenused

jaotatudkolmerühma:varustavad,reguleerivadjasäilitavadningkultuurilisedteenused.Tulenevalt

erinevate, teemaga seotud koostööprojektide kogemusest ja ekspertide soovitustest lisati neljas

teenusteklass-abiootilisedteenused.

Varustavadteenused1. Kalavaru (töönduslik kalapüük). Kasutatakse vooluveekogude või ka nende veekogumite

puhul, kus on keskkonnaregistris ära toodud kalapüügipiirkonnad. Sellised on suuremate

jõgede alamjooksud, aga ka nt. Paunküla veehoidla. Harrastuspüük kuulub kultuuriliste

teenustealla.

2. Pinnaveevaru joogiks.Maatriksis lähtutakse eeldusest, etmeie vooluveekogude/-kogumite

vett saab joogiveena kasutada ning see oleneb veekogu ökoloogilisest ja keemilisest

seisundistningveekogumijoogiveepakkumisvõimestehkveevarust.

3. Pinnaveevaruvesiviljeluseks,ntvesikala-javähikasvatusetarbeks

4. Tööstus-japõllumajandusvesi.Siiaallakuuluvadnäiteksjahutus-,niisutus-,pesuvesijms.

Reguleerivadjasäilitavadteenused1. Elupaikade säilitamine. Arvestatakse elupaikade looduslikku mitmekesisust vaadeldavas

vooluveekogus/-kogumis.

2. Kaitsealused ja võtmeliigid ning nende säili(ta)mine. Eristatud on looduslike lõhilaste ja

karplastejõedvõinendeosad,vastavaltkeskkonnaregistriandmetele.

3. Vee looduslikkuse püsimine (e puudub oluline inimmõju vee kvaliteedile ja

isepuhastusvõimele).

4. Hüdrodünaamika säilimine ja kaitse üleujutuste eest (e puudub oluline inimmõju jõeosa

hüdromorfoloogiliste parameetrite kujunemisel nagu nt ajalooliselt kujunenud jõesängi ja

lammiala morfoloogiliste seoste säilimine või puudub oluline inimmõju vooluveekogu

miinimumjamaksimumäravooludenäitajatemuutustes).

Kultuurilisedteenused1. Puhkamiseks sobivad keskkonnatingimused. Hinnatakse erinevaid puhkamise viise (nt.

matkamine,sõudmine,ujuminejne)

2. Harrastuslikuks kala- ja vähipüügiks ning jahinduseks sobivad keskkonnatingimused.

Hinnataksesõltuvaltharrastusobjektist.Hinnataksevarujapüügivõimalusi.

3. Võimalusedteadusuuringuteks.Hinnatakseeelkõigevooluveekoguvõiselleosaomanäolisust

jaeripära.

4. Õppetegevusevõimalused,stkuivõrdonolemastingimusiõuesõppeks.

5. Inspiratsiooniallikasloometegevuseks.

6. Looduslikud sümbolid (ühiskonna poolt teadvustatud (on registreeritud andmebaasides)

pühapaigad,rahvuslikudsümbolid).

Abiootilisedteenused

5

1. Hüdroenergia.Arvessetulevadhüdroenergiattootvadrajatised(paisud,elektrijaamad).

2. Transport (laevatamine ja jääteed). Siin mõeldakse ainult navigeerimist või talitransporti.

Uisutamisvõimalusedkuuluvadkultuurilisteteenustealla.

2.1.3.Ökosüsteemiteenustepakkumistmõjutavadjõetunnused

Jõgede ökosüsteemiteenuste määramise maatriksi (lisa 2.1.) esimesed kolm veergu moodustavad

veekogumi seisundit iseloomustavad tunnused.Ökoloogiaston teada,et vooluveekogudeelustikku

(ökosüsteeme)mõjutavad veekoguhüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised tegurid ningneist

sõltuvad bioloogilised tegurid. Teisalt on tähtsad survetegurid nagu veekogu loodusliku

hüdromorfoloogia muutmine inimese poolt (sirgendamine, süvendamine, paisutamine),

punktreostusallikad ja maakasutus valglal. Samad tegurid mõjutavad ka jõgede

ökosüsteemiteenuseid. See tähendab, et veekogu omadused ja seisund on seotud tema poolt

pakutavate teenuste arvu ja väärtusega. Et hinnata veekogu/-kogumi võimet pakkuda erinevaid

teenuseid,onvajateadamissugusesseisundisonveekogu.Seegatulebjõgedeökosüsteemiteenuste

puhul arvestada veekogude/-kogumite hüdromorfoloogilise, ökoloogilise ja keemilise seisundiga.

Nendeseisunditekindlakstegemiseksonväljatöötatudomadkindladmetoodikad.

Projekti raames hinnati jõe hüdromorfoloogilist seisundit viieastmelises, ökosüsteemide seisundit

vastavaltELVRD(2000)samutiviieastmelisesjakeemilistseisunditkaheastmelisesskaalas.

Jõgede hüdromorfoloogilise seisundi hindamisel kasutatakse hüdromorfoloogilist koondindeksit

(HMI), mis on välja töötatud Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna Keskkonnatehnika

Instituudisprojekti „Oluliste looduslikening inimtegevuse tulemusenarikutud (tugevastimuudetud

või tehislike) vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi uurimine ning hüdromorfoloogilise

seisundi hindamise metoodika väljatöötamine“ raames. Väljatöötatud HMI hindamise aluseks on

hüdromorfoloogilisekoondindeksiarvutaminekuuekvaliteedinäitajapõhjal.NeedpeegeldavadEesti

tingimustessurveteguritevõimalikkumõjuvooluveekogudele.Needkvaliteedinäitajadon (Loigu jt.,

2014):

1. Äravool

2. Sängitõkestatus

3. Veevõtt,veeteisaldaminejaveeheide

4. Looklevus

5. Kaldavööndimaakate

6. Seoslammiga

Igale loetletud näitajale arvutatakse, erinevaid meetodeid kasutades, arvväärtused, mis

summeeritakse ning lõplik HMI väärtus saadakse aritmeetilise keskmisena (joonis 2.1).

Hüdromorfoloogilise seisundi klassid vastavalt HMI-le koos illustreerivate värvidega on toodud

peatüki lõpusolevatabeli2.2esimesesveerus.Sealonhüdromorfoloogiliseseisundiklassidtoodud

inimmõju ehk survetegurite suuruse alanemise järjekorras: väga suure inimmõjuga, suure

inimmõjuga, mõõduka inimmõjuga, väikese inimmõjuga ja looduslähedane. HMI väärtused on

arvutatudEestis300veekogumikohtaningvastavadväärtusedon integreeritudkäesolevaprojekti

raameskoostatudjõgedeökosüsteemiteenustemääramisemaatriksisse.

6

Märkus: Loigu jt. (2014) töös on kirjeldatud kuus erinevat metoodikat, millega saadaksemõneljuhul ühe ja sama veekogumi kohta erinevad HMI väärtused.Maatriksit koostades on lähtutudpõhimõttest: kui erinevad meetodid annavad erineva tulemuse, siis võtame hindamise alusekshalvimanäitaja(oneout–allout).

Joonis2.1.HüdromorfoloogilisekoondindeksiHMIImääramiseskeem(Allikas:Loigujt.,2014).

Eesti vooluveekogude veekogumite ökoloogiline seisund määratakse vastavalt keskkonnaministri

28.07.2009 määrusele nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite

nimestik,mille seisundiklass tulebmäärata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele

vastavadkvaliteedinäitajateväärtusedning seisundiklassidemääramisekord“ (seisuga15.12.2015).

Määruse §21 loetletakse vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatavad

kvaliteedielemendidjakvaliteedinäitajad.Bioloogilisedkvaliteedielemendid(BIO)on:

1. Kalastik

2. Põhjaloomastik

3. Suurtaimestik

4. Fütobentos

Füüsikalis-keemilisedkvaliteedinäitajad(FÜ-KE)on:

1. Lahustunudhapnikuküllastustase

2. Biokeemilinehapnikutarve(BHT5)

3. Lämmastikusisaldus(Nüld)

4. Fosforisisaldus(Püld)

5. Ammooniumisisaldus(NH4

+)

6. pH

7

Määruses (§22 lõige 4) on esitatud tabel, mille alusel määratakse vooluveekogumi ökoloogiline

seisundiklass.Siin rakendubsamutiELVRDpõhimõte-oneout–allout,mistähendab,ethinnang

veekoguleantaksehalvimakvaliteedielemendinäitajajärgi.(Vaatakatabel2.1.)

Märkus: Ökoloogilise seisundi määramise kohta soovitame lugeda iga-aastaseid seirearuandeid,kusonmetoodikatäpseltlahtikirjutatud.

Veekogumiökoloogilise seisundiklassinimetusedkoos illustreerivatevärvidegaon tabeli2.2 teises

veerus. Sealt on näha, et ökoloogilise seisundi klassid on toodud seisundi paranemise järjekorras:

vägahalb,halb,kesine,heajavägahea.

Kalavaruolemasoluonükstuntuimjaarusaadavamveekogudeökosüsteemiteenus.Seetõttupeame

vajalikuks kontrollida veekogu ökoloogilist seisundit hinnatuna kalade järgi juhul, kui veekogu

ökoloogilineseisundonkesine.Seisundvõibollakesinekuiüksjärgmistestnäitajatestonkesine:FÜ-

KE, suurtaimed, põhjaloomad või fütobentos. Samal ajal võib ökoloogiline seisund kalade järgi

hinnatunaollaheavõiisegivägahea.

Tabel2.1.Vooluveekogumiökoloogiliseseisundiklassidemääramisealused

Bioloogilistekvaliteedielementide

ökoloogilisedseisundiklassid

(BIO)

Füüsikalis-keemilisteüldtingimuste

ökoloogiliste

seisundiklassidekoondmäärang

(FÜ-KE)

Ökoloogiline

seisundiklass

(ÖSE)

KõikBIOvägahea Vägahea Vägahea

KõikBIOvägahea Hea Hea

VähemaltüksBIOhea,ülejäänudvägahea Vägahea Hea

VähemaltüksBIOhea,ülejäänudvägahea Hea Hea

Vähemalt üks BIO kesine, ülejäänud hea või

vägahea

Vägahea,heavõikesine Kesine

KõikBIOheavõivägahea Kesine Kesine

Vähemalt üks BIO halb, ülejäänud väga hea,

heavõikesine

Vägahea,hea,kesinevõihalb Halb

Vähemalt üks BIO kesine, ülejäänud hea või

vägahea

Halb Halb

Vähemalt üksBIO vägahalb, ülejäänud väga

hea,hea,kesinevõihalb

Vägahea,hea,kesine,halbvõivägahalb Vägahalb

Vähemalt üks BIO kesine, ülejäänud hea või

vägahea

Vägahalb Vägahalb

Allikas:RTL2009,64,941.

Jõgedekeemiliseseisundihindaminetoimubvastavaltkeskkonnaministri09.09.2010.a.määruselenr

49 „Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna

kvaliteedipiirväärtusedvee-elustikus“(seisuga15.12.2015).Nimetatudmäärusreguleeribpinnavees

ohtlikeainete,sealhulgasprioriteetseteainetejaprioriteetseteohtlikeaineteningteatavatemuude

saasteainetekeskkonnakvaliteedipiirväärtusi;pinnaveesagaprioriteetseteainete japrioriteetsete

ohtlike ainete keskkonnakvaliteedi piirväärtuste kohaldamise meetodeid ja keskkonnakvaliteedi

piirväärtusivee-elustikus.Sellemäärusejärgihinnataksejõgedekeemilistseisunditheaksvõihalvaks.

8

Tabel2.2.Jõgedehüdromorfoloogilise,ökoloogilisejakeemiliseseisundiklassihinnangudkoosvärvidega

Seisundiklass

Hüdromorfoloogiline Ökoloogiline Keemiline

vägasuurinimmõju vägahalb halb

suurinimmõju halb

mõõdukasinimmõju kesine

väikeinimmõju hea

looduslähedane vägahea hea

Praktikas lähtutakseeeldusest,etveekogumi seisundpeabolemavähemalthea.Keemilist seisundi

hindamineviiakseläbijuhul,kuionteadaveekogukeemilisthalvenemistpõhjustavadfaktorid,misei

peegeldu hüdroloogilise ja ökoloogilise seisundi näitajates. Pidevat keemilist seiret kõikidel

vooluveekogudeleiteostata,kunaneedanalüüsidonvägakallid.Keemiliseseisundiklassinimetused

koosillustreerivatevärvidegaonnähatabeli2.2kolmandasveerus.

2.1.4.Ökosüsteemiteenustepakkumisehindamiseskaala

Jõgedepooltpakutavateökosüsteemiteenustenimetused jaarvmäärati kindlakskoostöösprojekti

indikaatorite töörühma ekspertidega arvestusega, et valitud indikaatorid väljendaksid kõige

olulisemaidteenuseidningindikaatoriteloleksidkvantitatiivsedvõihinnangulisedmõõdikud.(Vaata

kapeatükki5.Jõgede,järvedejarannikumereökosüsteemiteenusteindikaatorid.)

Jõgedepooltmajapidamistelejaettevõtetelepakutavateteenustekaardistaminejahindaminealgab

potentsiaalseteenustemääraleidmisestehkesmasesthindamisest.Ökosüsteemiteenustepakkumist

hinnataksehüdromorfoloogilise, ökoloogilise ja keemilise seisundi alusel viie palli skaalas - ei paku

üldse (0), pakub vähesel määral (1), pakub mõõdukalt (2), pakub olulisel määral (3), pakub väga

olulisel määral (4). Tulemuseks saadud esialgne kiirhinnang võimaldab kaardistada

ökosüsteemiteenustetõenäolist,potentsiaalsetpakkumist.Koosvärvidegaonökosüsteemiteenuste

pakkumiseskaalatoodudtabelis2.3.

Tabel2.3.Jõgedeökosüsteemiteenustepakkumisehinnangudkoosvärvidega

Ökosüsteemiteenusepakkumine0 eipakuüldse

1 pakubebaoluliselmääral

2 pakubmõõdukalt

3 pakuboluliselmääral

4 pakubvägaoluliselmääral

Kokkuvõttes, võttes aluseks veekogu hüdromorfoloogilise, ökoloogilise ja keemilise seisundi

hinnangu võimaldab jõgede ökosüsteemiteenuste määramise maatriks prognoosida, missuguseid

ökosüsteemiteenuseid jamilmääral taneidpakub. (Vaata jõgedeökosüsteemiteenustemääramise

maatriksit lisas 2.1.) Teenuse pakkumise skaala on viie-palline ja annab esmase hinnangu

potentsiaalsele teenuse pakkumisele. Saadud hinnangud on kaardistatavad ning annavad esmase

ülevaate veekogumi ökosüsteemiteenustest. (Vaata ka peatükk 6. Ökosüsteemiteenuste

kaardistamise metoodikad.) Kirjeldatud maatriks võimaldab vajadusel jälgida ka

9

ökosüsteemiteenuste ajalist muutumist. Kuna aja jooksul võib muutuda veekogumis nii

hüdromorfoloogiline,ökoloogilinekuikakeemilineseisund,siissellegaseosesmuutubkaveekogumi

võimepakkudateenuseid.Muutusvõibollaniipositiivnekuinegatiivne.

2.1.5.Maatriksikontrolliminepilootjõgedeseireandmetejafookusgrupiintervjuudejärgi

Pilootjõgedenauuritikolme jõge:Pirita,Pärnu jaVäikeEmajõgi.Maatriksitkontrolliti2015.a.nelja

fookusgrupi intervjuu käigus: Keskkonnaameti Põlva-Võru-Valga regioonis (Väike Emajõgi 17.

veebruar), Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonis (Väike Emajõgi ja Pirita jõgi 7. aprill),

Keskkonnaagentuuris(Piritajõgi22.mai)jaEestiMaaülikoolis(Pärnujõgi22.september).Intervjuus

osalejatele jagati välja täidetav tabel, tutvustati jõgesid ja nende veekogumeid ning paluti anda

hinnangökosüsteemiteenustepakkumiseleeelpoolkirjeldatudskaalas(0-4).Fookusgrupiintervjuude

käigus saadud tulemused on koondatud tabelisse 5.4. Tabeli eelviimases reas on summeeritud iga

veekogumi poolt pakutavad ökosüsteemiteenuste hinnangud ja viimases reas on välja arvutatud

ökosüsteemiteenusteindeksi(ÖSTI)väärtused.

Lisas 2.1. toodud jõgede ökosüsteemiteenuste määramise maatriksi 29-st võimalikust

ökosüsteemiteenuste pakkumise kombinatsioonist on pilootjõgede veekogumitega kaetud üheksa.

Kolmepilootjõekohtaon11veekogumit:PiritajaPärnujõeskummaskineliningVäikeEmajõeskolm.

Maatriksis langesidühele jasamale realePirita4 (Pi4) jaPärnu4 (Pä4)ningPärnu2 (Pä2) jaVäike

Emajõgi1(V-E1)veekogumid.

Maatriksi järgi hinnatuna peaksid Pirita ja Pärnu jõe alamjooksu veekogumid olema ühesuguse

väärtusegaÖSTI=0,56.Jõgedeekspertgrupponneidhinnanudmõnevõrraerinevalt(Pi4ÖSTI=0,55ja

Pä4ÖSTI=0,59; tabel 5.4.). Siin tuleb tähelepanna, et Pärnu jõe vett ei kasutata joogiveena, Pirita

vett kasutatakse. Pirita jõe alamjooksul puudub vesiviljelus,mis Pärnu jõel on Sindi kalakasvatuse

näol olemas. Kuna Pirita jõe veest suur osa suunatakse kanali kaudu Ülemiste järve, siis on tema

isepuhastus-jaheitveelahjendusvõimemadalam,kuiPärnujõel.Piritajõeleitoodetahüdroenergiat,

mida Pärnu jõel Sindis on pikka aega tehtud. Ning Pärnu jõe alamjooks on laevatav, kui Pirita jõe

alamjookssedapole.

SamamoodierinevadkaekpertgrupiarvamusedPärnujõe2(Pä2)veekogumijaVäikeEmajõe1(V-

E1)veekogumitekohta (Pä2ÖSTI=0,33 jaV-E1ÖSTI=0,27; tabel5.4.). Jõgedeökosüsteemiteenuste

määramise maatriksi järgi on ÖSTI=0,31. Väike Emajõgi on oma ülemjooksul palju väiksema

vooluhulgaga, kui Pärnu jõgi Paide ja Suurejõe vahelisel alal. Pärnu jõeäärde jääbangerjakasvatus

ningPaidejaTürikasutavadjõevetttööstusveena,midaginiisugustVäikeEmajõeveegaeitehta.Ka

asuvadPärnujõeääresKurgjaCarlRobertJakobsonitalumuuseumningTTÜSärghauaõppekeskus.

10

Tabel2.4.Maatriksikontrollimine,ÖST-djaÖSTIväärtusedekpertgrupihinnangulPirita(Pi),Pärnu(Pä)jaVäikeseEmajõe(V-E)veekogumitesÖSTgrupp Ökosüsteemiteenus Veekogum

Pi1 Pi2 Pi3 Pi4 Pä1 Pä2 Pä3 Pä4 V-E1 V-E2 V-E3

Varustavadteenused

Kalavaru(töönduslikkalapüük) 0 2 0 3 0 0 0 3 0 0 3Pinnaveevarujoogiks 0 3 3 3 3 0 0 0 0 0 0Vesikala-javähikasvatuses(vesiviljeluses) 0 2 1 1 3 1 1 3 0 0 1Tööstus-japõllumajandusvesi 1 2 2 3 2 2 2 3 1 2 2

Reguleerivad jasäilitavadteenused

Elupaikadesäilitamine 1 2 2 3 2 2 2 3 2 3 3Kaitsealused ja võtmeliigid ning nendesäilitamine

0 2 2 3 2 2 3 3 1 3 4

Vee looduslikkuse tagatus (looduslikveekvaliteetjaisepuhastusvõime)

1 2 2 2 2 2 2 3 1 2 3

Hüdrodünaamika säilitamine ja kaitseüleujutusteeest

1 2 2 2 1 1 1 2 1 2 3

Kultuurilisedteenused

Puhkamisekssobivadkeskkonnatingimused 1 2 2 3 1 1 2 3 2 2 3Harrastuslikuks kala- ja vähipüügiks ningjahindusekssobivadkeskkonnatingimused

0 3 2 3 1 1 1 3 1 2 3

Võimalusedteadusuuringuteks 1 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2Õppetegevusevõimalused 1 1 1 2 1 2 1 2 1 2 2Inspiratsiooniallikasloometegevuseks 1 2 2 2 1 2 2 2 2 2 2Looduslikud sümbolid (pühapaigad,rahvuslikudsümbolid)

1 1 2 2 1 2 1 1 2 2 2

AbiootilisedteenusedHüdroenergia 0 0 0 0 0 0 0 2 0 2 0Transport(laevataminejajääteed) 1 1 1 1 1 1 2 3 1 2 3

ÖST-ekokku 10 29 26 35 23 21 22 38 17 28 36 ÖSTI 0,16 0,45 0,41 0,55 0,36 0,33 0,34 0,59 0,27 0,44 0,56

11

Analüüsides fookusgrupi intervjuude tulemusi tuleb märkida, et töö käigus maatrikseid pidevalttäiendati. Esimeste intervjuude ajal oli maatriks teistsuguse kujuga, seal oli vähem teenuseid,kultuurilisedteenusedpolnudlahtikirjutatudjaabiootilisedteenusedpuudusidhoopis.Needlisatitänuarutlustele fookusgruppides. Teiste sõnadega – fookusgruppide intervjuude tulemused aitasid jõgedeökosüsteemiteenustemääramisemaatriksitparandadajatäiustada.Maatrikssaiomalõplikukuju(Lisa2.1) alles septembris, kui toimus viimane intervjuu Eesti Maaülikoolis, kus testisime Pärnu jõe neljaveekogumiökosüsteemiteenustepakkumisevõimet.

Tabelis2.5.onkokkuvõetudfookusgruppideintervjuudetulemused85veekogumiankeedikohta.Kunafookusgrupi vastused ei olnud normaaljaotusega ja erinesid üksteisest tihti rohkem kui kaks korda,arvutasimetulemustestmediaanväärtuseningesitasimekaväärtustevahemiku.Tabel2.5.ÖkosüsteemiteenustemaatriksikontrollimineÖSTIväärtustekauduVeekogum Ankeetidearv ÖSTIfookusgr.* ÖSTIteor.** ÖSTIeksp.***Pirita1 8 0,29(0,15-0,34) 0,27 0,16Pirita2 8 0,56(0,40-0,73) 0,48 0,45Pirita3 8 0,43(0,38-0,64) 0,41 0,41Pirita4 8 0,65(0,50-0,73) 0,56 0,55Pärnu1 10 0,42(0,34-0,77) 0,44 0,36Pärnu2 10 0,35(0,27-0,64) 0,31 0,31Pärnu3 9 0,39(0,30-0,66) 0,30 0,34Pärnu4 9 0,61(0,38-0,73) 0,56 0,59V-Emajõgi1 5 0,43(0,30-0,48) 0,31 0,27V-Emajõgi2 5 0,55(0,40-0,65) 0,66 0,44V-Emajõgi3 5 0,65(0,58-0,73) 0,61 0,56* ÖSTI fookusgr. – fookusgruppide intervjuudel saadud väärtuste mediaan, sulgudes miinimum-maksimum;**ÖSTIteor.–teoreetilineväärtus,mistulenebmaatriksist;***ÖSTIeksp.–ekspertidehinnangulsaadudväärtus.ÖSTI lahknevused tabelis 2.5. tulenevad ühelt poolt erinevusest pakkuda ja teiselt poolt erinevusestkasutadaökosüsteemiteenuseid.

Teoreetilises maatriksis on arvestatud ka ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaal. Eksperdid jaintervjueeritavad hindasid reaalselt pakutavaid teenuseid. On selge, et erinevad inimesed hindavaderinevaid ökosüsteemiteenuseid erinevalt, kuna nende väärtushinnangud on erinevad. Eriti suur onhinnangute lahknemine kultuuriliste teenuste osas. Neid teenuseid on ka kõige raskem hinnata.Inimeste soovid ja vajadused puhkuse veetmiseks on väga subjektiivsed. Raskused kerkivad esile kavõimalustehindamiselõppe- ja teadustööks.Looduslikesümbolite japühapaikadesuhteson inimesedsamutieriarvamustel.Jõgedeökosüsteemiteenustemaatrikseiarvestateenustepakkumiselveekogumisuurust.Onselge,etsuuremad veekogumid pakuvad rohkem teenuseid. Nii on jõe alamjooksul, kus jõesäng laiem ja vesisügavam, rohkem reguleerivaid ja säilitavaid teenuseid (nt. erinevad elupaigad) ning abiootilisiteenuseid(nt.laevatransport).Jõgedeülemjooksulonveemahtväiksemjajärelikultkaelupaikuvähem.

12

NäiteksPiritajõeülemjooks(veekogumPi1)pakubteoreetiliseltniijoogivett,kuivettmuuksotstarbeks,kuid tegelikult kumbagi teenustei kasutata. Samutiei toodeta selles veekogumishüdroelektrienergiatega kasutata laevatransporti. Sellest siis ka ekspertidemadalam ÖSTI väärtus (0,16) kui teoreetiliseltvõimalik (0,27). Vastupidine näide on Pärnu jõe alamjooksul (veekogum Pä4), kus eksperdid andsidkõrgema hinnangu (ÖSTI=0,59) kui maatriksist tuleneb (ÖSTI=0,56). Eksperdid leidsid, et vaatamatasellele, et veekogum kannatab väga suure inimmõju all, on kalavaru töönduslikuks püügiks olemasoluliselmääralningtapakubkaoluliselmääralorganismidesh.võtmeliikideelupaigasäilimisteenust.

2.2.Ökosüsteemiteenustemääramisemaatriksikasutusjuhend

Jõgede ökosüsteemiteenuste maatriksi (lisa 2.1.) kasutamist jõe veekogumi ökosüsteemiteenustemääramisekstulebalustadaülaltvasakult.Maatriksikasutamiseprotsessjärgmine:

1.Tehakindlaksmitmeksveekogumiksuuritavvooluveekogu(jõgi,oja)onjaotatud.Sellekskasutaveekogumiteseisundikaarte.Materjalikättesaadav:http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veekogumitekaardid.

2. Määrata, milline on iga veekogumi hüdromorfoloogiline seisund, kasutades Loigu jt., 2014andmebaasihttp://www.envir.ee/sites/default/files/vooluveekogude_hindamise_metoodika_aruanne.pdf, kus onäramääratud 300 Eesti vooluveekogumi seisund praegusel hetkel. Kuni ei ole otsustatud,missuguneneistkuuestseisundimääramisemetoodikastjääbkehtima,tulekskasutadaELVRDpõhimõtet“oneoutallout”,millejärgitulebvalidakõigekehvemtulemus.

3. Otsida seireveebist http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veekogumitekaardid jahttp://seire.keskkonnainfo.eekõigeuuemadandmedigaveekogumiökoloogiliseseisundikohta.

4.Kuiveekogumiökoloogilineseisundonkesine,siistäpsustada,misonkesiseseisundipõhjuseks.Kuiseisundonkesine“kalade”hinnangutõttu,siisvalidamaatriksisökoloogiliseseisundi“kesine”aluminerida (vt.maatriksispilootjõgiPärnu1 veekogum).Kui seisund “kalade” järgionheavõi vägaheaningseisundonkesinefüüsikalis-keemilistenäitajate,põhjaloomastiku,suurtaimestikuvõifütobentosetõttu,validamaatriksistökoloogilise seisundi“kesine”ülemine rida (vt.maatriksispilootjõgiVäikeEmajõgi3veekogum).

5. Kui seireveebis ei ole andmeid, mis viitaksid veekogumi halvale keemilisele seisundilehttp://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2109&Itemid=422,võttavastuotsus,etkeemilineseisundonhea.

Edasitulebotsidaandmeidökosüsteemiteenustekohtamaatriksiesimesestjateisestreast.

Varustavadteenused

13

Uuritava veekogu kohta otsida järgmist infot Keskkonnaregistrist aadressil (seisuga 15.12.2016):http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPWxCdU3kjvUhfepZiLyCC9nSEIn6JqT

• Kasveekogumissejääbmõnikalapüügipiirkond(nt.Pärnu4W2136;Pirita2PaunkülaveehoidlaW1319). Järelikult toimub selles veekogumis kalade töönduspüük. Kalavaru (töönduslikkalapüük)

• Kas antud veekogum kuulub mõnda pinnaveehaardesse (nt. Pärnu 1 kuulub Tallinna linnapinnaveesüsteemijoogiveehaardesseülemjookskuniPurdiprofiilini).Pinnaveevaru(joogiks)

• Kasantudveekogumileonantudmõnivee-erikasutuslubakalakasvanduselevõi vesiviljelusegategelevaleettevõttele(ntPärnu3Sindikalakasvatus).Vesikala-javähikasvanduses(vesiviljelus)

• Kas antud veekogumile on antud vee-erikasutuslubasidmõnele tehasele või kaevandusele (ntPärnu3Sindivabrik;Pärnu4tehas„Viisnurk“).Tööstus-japõllumajandusvesi.

Reguleerivadjasäilitavadteenused

• Kas antud veekogum kuulub teatud elupaikade nimistusse (näiteks Pärnu 3 ja 4 ning Pirita 4kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, mis onkinnitatud keskkonnaministri 09.10.2002 määrusega nr 58 “Lõheliste ja karpkalalasteelupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- jaseirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad”.) Kas antudveekogumis esineb kaitsealuseid liike. Kaitsealused liigid: võldas ja hink Pirita 4. Elupaikadesäilitamineningkaitsealusedjavõtmeliigidningnendesäilitamine

• Kas uuritavale veekogumile on antud vee-erikasutuslubasid heitveelaskudele (Pirita 2 neliheitveelasku; Pärnu 2 10 heitveelasku). Vaadata ka HEIAN infosüsteemihttp://vesi.ic.envir.ee:1457/e1WMoGCFNKo7ZQuesIgKrG/$/ (seisuga 15.12.2016). Veelooduslikkusetagatus(looduslikveekvaliteetjaheitveelahjendus,isepuhastusvõime.)

• Kasuuritavveekogumkuulubüleujutusriskipiirkondahttp://www.envir.ee/et/uleujutusohupiirkonna-ja-uleujutusohuga-seotud-riskipiirkonna-kaardid(seisuga15.12.2016)(ntVäikeEmajõgi3)Hüdrodünaamikasäilitaminejakaitseüleujutuseeest.

Kultuuriteenusedteenused

Otsidaerinevatestandmebaasidestjaaruannetestandmeid

• Puhkamisekssobivadkeskkonnatingimusedhttp://www.puhkaeestis.ee/et,http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/(seisuga15.12.2016)

• Harrastuslikuks kala- ja vähipüügiks ja jahinduseks sobivad keskkonnatingimused.http://www.kalastusinfo.ee/(seisuga15.12.2016).VähipüügilubeväljastabKeskkonnaamet.

• Võimalusteadusuuringuteks• Võimalusõppetööks• Inspiratsiooniallikas loometegevuseks. Maatriksi tegemisel lähtusime asjaolust, et mida

looduslähedasemonveekogumsedarohkeminspiratsioonitapakub.• Looduslikudsümbolid(pühapaigad,rahvuslikudsümbolid).Kasiinonpõhimõte,etmida

looduslikumonveekogum,sedarohkemsaabollapühapaiku.http://andmekogu.hiis.ee/nimekiri

14

(seisuga15.12.2016),kultuurimälestisteriiklikustregistristhttp://register.muinas.ee/public.php(seisuga15.12.2016).

Abiootilisedteenused

• Otsidamillisteljõgedeltoodetaksehüdroenergiat.http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=H%C3%BCdroenergia_ressurss(seisuga15.12.2016)Hüdroenergia

• Vaadata järele millised vooluveed kuuluvad laevatatavate veekogude hulkahttp://www.kalastusinfo.ee/sisu/vee-peal-ja-kaldal/vaikelaevade-registreerimine.php (seisuga15.12.2016)jakuhurajatakseametlikudjääteed.Transport(laevataminejajääteed)

15

Kasutatudkirjandus

Barton,D.N.,Lindhjem,H.,Magnussen,K.,Holen,S.2012.ValuationofEcosystemServicesfromNordicWatersheds. From awareness raising to policy support? (VALUESHED). Nordic Council ofMinisters,Copenhagen.

Bastian, O., Grunewald, K. 2015. Work Steps for Aanalysis and Evaluation of ES. In: Grunewald, K.,Bastian,O.(eds),EcosystemServices–Concept,MethodsandCaseStudies.Springer.

BioClim 2015. Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskonna jabiomajanduseteemavaldkondades.Aruanne.Tartu.www.klab.ee/kohanemine;

deGrootR.S.1992.FunctionsofNature:EvaluationofNatureinEnvironmentalPlanning,ManagementandDecisionMaking.Wolters-Noordhoff,Amsderdam.

de Groot, R.S.,Wilson,M.A, Boumans, R.M.J. 2002. A typology for the classification, description andvaluationofecosystemfunctions,goodsandservices.Ecol.Economics,41,393-408.

Ehrlich,Ü.,Reimann,M.2011.Hydropowerversusnon-marketvaluesofnature:acontingentvaluationstudyofJägalawaterfalls,Estonia.In:Chen,S.,Mastorakis,N.,Rivas-Echeverria,F.,Mladenov,V.(eds), Recent Researches in Energia, Environment, Devices, Systems, Communications andComputers.Int.Conf.EEDSCC-11,Venice,Italy.

Fisher,B.,Turner,R.K.,Morling,P.2009.Definingandclassifyingecosystemservicesfordecisionmaking.Ecol.Economics,68,643-653.

Grizzetti, B., Lanzanova, D., Liquete, C., Reynaud, A. 2015. Four manuscrips on the multiple stressframework: Cook-book for ecosystem sevice assessment and valuation in European waterresource management (2/4).http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC94681/lbna27141enn.pdf;

Haines-Young,R.,Potschin,M.2013.CommonInternationalClassificationofEcosystemServices(CICES);www.cices.eu;

Jäppinen, J.-P.,Heliölä, J. 2015.TowardsA Sustainable andGenuinelyGreenEconomy. TheValueandSocial Significance of Ecosystem Services in Finland (TEEB for Finland).http://hdl.handle.net/10138/152815;

Lint,M.2014.ÜlevaadeNarvajõeökosüsteemiteenustest.TLÜ.Bakalaurusetöö.

Loigu, E., Pachel, K., Kaju, O., Elken, R., Raudsepp, K., Kuusik, A., Sokk, O. 2014 Projekti „Olulistelooduslike ning inimtegevuse tulemusena rikutud (tugevasti muudetud või tehislike)vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi uurimine ning hüdromorfoloogilise seisundihindamise metoodika väljatöötamine“ aruanne. TTÜ Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika

16

Instituut.http://www.envir.ee/sites/default/files/vooluveekogude_hindamise_metoodika_aruanne.pdf

MA 2005. (Millennium Ecosystem Assessment). Ecosystems and Humen Well-being. Island Press.Washington,DC.http://www.millenniumassessment.org/documents/document.356.aspx.pdf;

MAES, 2013.MappingandAssessment of Ecosystemsand their Services.Ananalytical Framework forEcosystemAssessmentsunderAction5oftheEUBiodiversityStrategyto2020.Finaldiscussionpaper.

MAES, 2014. Mapping and Assessment of Ecosystem and their Services. Indicators for EcosystemAssessmentsunderAction5oftheEUBiodiversityStrategyto2020.FinalReport.

Määrus,28.11.2010.Pinnaveekogumitemoodustamisekordjanendepinnaveekogumitenimestik,milleseisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavadkvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord. Hetkel kehtiv. RT I,25.11.2010,15.

Peterson, K., Uustal, M. 2015. Ökosüsteemiteenused. In: BioClim: Kliimamuutuste mõjuanalüüs,kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskonna ja biomajanduse teemavaldkondades.Aruanne.Tartu.www.klab.ee/kohanemine;

Rodrígues-Loinaz,G., Alday, J. G.,Onaindia,M. 2015.Multiple ecosystem services landscape index: Atool formultifunctional landscapes conservation. Journal of EnvironmentalManagement, 147,152-163.

RUBICODE Project. Review Paper on Concepts of dynamic Ecosystems and their Services.http://www.rubicode.net/rubicode/RUBICODE_Review_on_Ecosystem_Services.pdf;

Sall, M., Uustal, M., Peterson, K. 2012. Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse poolt pakutavatesthüvedesjanenderahalisestväärtusest.SEITallinnaväljaanne18.Tallinn.

TEEB2010.TheEconomicsofEcosystemsandBiodiversityforLocalandRegionalPolicyMakers.Online:www.teebweb.org/our-publicatons/all-publications/;

tenBrink,P.,RussiD.,Farmer,A.,Badura,T.,Coates,D.,Förster,J.,Kumar,R.,Davidson,N.2013.TheEconomicsofEcosystemsandBiodiversityforWaterandWetlands.ExecutiveSummary.IEEP&Ramsar Secretariat. http://doc.teebweb.org/wp-content/uploads/2013/04/TEEB_WaterWetlands_Report_2013.pdf;

WFD 2000. Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council establishing aFramework for the Community Action in the Field of Water Policy WFD. The EU WaterFramework Directive - Integrated River Basin Management for Europe.http://ec.europa.eu/environment/water/water-framework/index_en.html

LisadLisa2.1.Jõgedeökosüsteemiteenustemääramisemaatriks

Märkused

Kalav

aru(

töönduslikk

alapüük)

Pinnaveevaru(

joogik

s)Ve

sikala-

javä

hikasvatuses

(vesiv

iljelus

es)

Tööstus-japõllumaja

ndusvesi

Elupaika

desä

ilitam

ine

Kaitsealus

edjavõ

tmeliigidn

ing

nendes

äilita

mine

Veelooduslikkuset

agatus

(looduslikve

ekvaliteetja

heitveelahje

ndus,

isepuhastu

svõim

e)

Hüdrodünaamika

säilit

amine

ja

kaitseü

leujut

usee

est

Puhkam

iseksso

bivad

keskkonnating

imused

Harra

stuslikukska

la-ja

vähip

üügik

sning

jahin

duseks

sobiv

adke

skkonnating

imused

Võim

alusteadusuuring

uteks

Võim

alusõ

ppetööks

Inspir

atsio

oniallikas

loometegevuseks

Looduslikudsü

mbolid

(pühapaig

ad,rahvuslikud

sümbolid)

Hüdroenergia

Transport(lae

vatamine

ja

jääteed)

V V V V R R R R K K K K K K Ab Ab

vägasuurinimmõju

vägahalb halb 0 0 0 2 0 0 1 1 0 0 1 1 1 0 3 3

vägasuurinimmõju

vägahalb hea 0 1 1 3 1 1 1 1 1 0 1 1 1 0 3 3

vägasuurinimmõju

halb halb 0 0 0 2 0 0 1 1 0 0 1 1 1 0 3 3

vägasuurinimmõju

halb hea 0 1 1 3 1 1 1 1 1 0 1 1 1 0 3 3

vägasuurinimmõju

kesine halb 0 0 0 2 0 0 1 1 1 0 1 1 1 0 3 3

vägasuurinimmõju

kesine Kaladheavõivägahea

hea 2 2 2 3 1 1 2 1 2 2 1 2 2 0 3 3

Kaladkesine

1 2 2 3 1 1 2 1 1 1 1 2 2 0 3 3

vägasuurinimmõju

hea halb 0 0 0 2 0 0 1 1 1 0 1 1 1 0 3 3Vähetõenäolinekombinatsioon

vägasuurinimmõju

hea hea 2 3 3 3 2 2 3 1 2 2 1 3 3 0 3 3

vägasuurinimmõju

vägahea halb 0 0 0 2 0 0 3 1 2 0 1 2 2 0 3 3Vähetõenäolinekombinatsioon

vägasuurinimmõju

vägahea hea 3 4 4 4 2 2 3 1 2 2 1 3 3 0 3 3Vähetõenäolinekombinatsioon

suurinimmõju

vägahalb halb 0 0 0 2 0 0 0 1 0 0 1 1 1 1 3 3

suurinimmõju

vägahalb hea 0 1 1 2 1 1 1 1 1 0 1 1 1 1 3 3

suurinimmõju

halb halb 0 0 0 2 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 3 3Vähetõenäolinekombinatsioon

suurinimmõju

halb hea 0 1 1 2 1 1 2 1 1 0 1 1 1 1 3 3

suurinimmõju

kesine halb 0 0 0 2 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 3 3Vähetõenäolinekombinatsioon

suurinimmõju

kesine Kaladheavõivägahea

hea 3 2 2 3 3 3 2 2 2 3 1 3 3 1 3 3

Kaladkesine

0 2 2 3 2 2 2 1 1 1 1 2 2 1 3 3

suurinimmõju

hea halb 0 0 0 2 0 0 1 1 1 0 1 3 3 1 3 3Vähetõenäolinekombinatsioon

suurinimmõju

hea hea 3 3 3 4 3 3 2 1 2 3 1 3 3 1 3 3

suurinimmõju

vägahea halb 0 0 0 2 0 0 1 1 2 0 1 2 2 1 3 3Vähetõenäolinekombinatsioon

suurinimmõju

vägahea hea 3 4 4 4 3 3 3 1 2 3 1 3 3 1 3 3Vähetõenäolinekombinatsioon

mõõdukasinimmõju

vägahalb halb 0 0 0 2 0 0 1 2 0 0 1 1 1 2 2 2Vähetõenäolinekombinatsioon

mõõdukasinimmõju

vägahalb hea 0 0 0 3 1 1 2 2 1 0 1 1 1 2 2 2

mõõdukasinimmõju

halb halb 0 0 0 2 1 1 1 2 1 0 1 1 1 2 2 2

mõõdukasinimmõju

halb hea 0 2 1 3 2 2 2 2 2 1 1 1 1 2 2 2

mõõdukasinimmõju

kesine halb 0 0 0 2 0 0 1 2 1 0 2 2 2 2 2 2Vähetõenäolinekombinatsioon

mõõdukasinimmõju

kesine Kaladheavõivägahea

hea 3 2 2 3 3 3 2 2 3 3 3 3 3 2 2 2

KaladKesine

1 2 2 3 2 2 2 2 2 1 2 2 2 2 2 2

mõõdukasinimmõju

hea halb 0 0 0 2 0 0 1 2 2 0 2 2 2 2 2 2Vähetõenäolinekombinatsioon

mõõdukasinimmõju

hea hea 2 3 3 3 3 3 3 2 3 3 2 3 3 2 2 2

mõõdukasinimmõju

vägahea halb 0 0 0 2 0 0 1 2 2 0 2 2 2 2 2 2Vähetõenäolinekombinatsioon

mõõdukasinimmõju

vägahea hea 3 4 4 4 3 3 3 2 3 3 3 3 3 2 2 2

AbiootilisedteenusedTunnused Varustavadteenused

Reguleerivadjasäilitavadteenused Kultuurilisedteenused

Hüdrom

orfoloog

ilines

eisun

d

Ökoloo

gilines

eisun

d

Ökoloo

gilinek

alad

Keem

ilines

eisun

d

Märkused

Kalavaru(töönduslikka

lapüük)

Pinnaveevaru(joogiks)

Vesikala-javähikasvatuses(vesiv

iljeluses)

Tööstus-japõllumajandusvesi

Elupaikadesä

ilitamine

Kaitsealusedjavõ

tmeliigidningnendesäilitamine

Veelooduslikkuseta

gatus(looduslikve

ekvaliteet

jaheitveelahjendus,ise

puhastu

svõime)

Hüdrodünaamika

säilitaminejaka

itseüleujutuse

eest

Puhkam

iseksso

bivadkeskkonnatingimused

Harrastuslikukska

la-javähipüügiks

ning

jahindusekssobiva

dkeskkonnatingimused

Võim

aluste

adusuurin

guteks

Võim

alusõppetööks

Inspira

tsiooniallikasloom

etegevuseks

Looduslikudsü

mbolid(p

ühapaigad,ra

hvuslikud

sümbolid)

Hüdroenergia

Transport(laevatam

inejajääteed)

V V V V R R R R K K K K K K Ab Abväike

inimmõjuvägahalb halb 0 0 0 2 0 0 0 3 0 0 1 2 2 3 1 1 Vähetõenäoline

kombinatsioonväike

inimmõjuvägahalb hea 0 0 0 3 1 1 1 3 1 1 1 2 2 3 1 1 Vähetõenäoline

kombinatsioonväike

inimmõjuhalb halb 0 0 0 2 0 0 0 3 1 0 1 2 2 3 1 1 Vähetõenäoline

kombinatsioonväike

inimmõjuhalb hea 0 0 1 3 1 1 1 3 1 1 2 2 2 3 1 1 Vähetõenäoline

kombinatsioonväike

inimmõjukesine halb 0 0 0 2 0 0 1 3 1 0 2 2 2 3 1 1 Vähetõenäoline

kombinatsioonväike

inimmõjukesine Kaladhea

võivägahea

hea 3 2 2 3 3 3 2 3 3 3 3 3 3 3 1 1

Kaladkesine

1 2 2 3 2 2 2 3 2 2 3 3 3 3 1 1

väikeinimmõju

hea halb 0 0 0 2 0 0 1 3 2 0 2 3 3 3 1 1 Vähetõenäolinekombinatsioon

väikeinimmõju

hea hea 4 4 4 4 4 4 4 3 3 4 3 4 4 3 1 1

väikeinimmõju

vägahea halb 0 0 0 2 0 0 1 3 2 0 3 3 3 3 1 1 Vähetõenäolinekombinatsioon

väikeinimmõju

vägahea hea 4 4 4 4 4 4 4 3 4 4 4 4 4 3 1 1

loodus-lähedane

vägahalb halb 0 0 0 2 0 0 0 4 0 0 1 2 2 4 0 0 Vähetõenäolinekombinatsioon

loodus-lähedane

vägahalb hea 0 0 1 3 1 1 1 4 1 1 1 3 3 4 0 0 Vähetõenäolinekombinatsioon

loodus-lähedane

halb halb 0 0 0 2 0 0 0 4 1 0 1 2 2 4 0 0 Vähetõenäolinekombinatsioon

loodus-lähedane

halb hea 0 0 2 3 1 1 1 4 2 1 1 3 3 4 0 0 Vähetõenäolinekombinatsioon

loodus-lähedane

kesine halb 0 0 0 2 0 0 1 4 2 0 3 2 2 4 0 0 Vähetõenäolinekombinatsioon

loodus-lähedane

kesine Kaladheavõivägahea

hea 3 3 3 3 3 3 2 4 4 3 3 3 3 4 0 0

Kaladkesine

2 3 3 3 2 2 2 4 3 2 3 3 3 4 0 0

loodus-lähedane

hea halb 0 0 0 2 0 0 1 4 2 0 2 3 3 4 0 0 Vähetõenäolinekombinatsioon

loodus-lähedane

hea hea 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 0 0

loodus-lähedane

vägahea halb 0 0 0 2 0 0 2 4 2 0 2 3 3 4 0 0 Vähetõenäolinekombinatsioon

loodus-lähedane

vägahea hea 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 0 0

0 - ei paku üldse1 - pakub ebaolulises koguses2 - pakub mõõdukalt3 - pakub olulises koguses4 - pakub väga olulises koguses

Tunnused Varustavadteenused Reguleerivadjasäilitavadteenused Kultuurilisedteenused Abiootilised

Hüdrom

orfoloog

iline

seisu

nd

Ökoloo

gilin

eseisu

nd

Ökoloo

gilin

ekalad

Keem

iline

seisu

nd