Stress ja sellega toimetulek

• Stressi termini võttis kasutusele 1926 aastal Hans Selye.

• Pikaajalise uurimistööga jõudis ta järeldusele, et organism reageerib igasugusele ärritusele alati kahte tüüpi reaktsiooniga- spetsiifilise ja üldisega.

• Üldised ehk mittespetsiifilised reaktsioonid on sarnased kõikide haiguste ja kahjustuste korral. Nad tekitavad “lihtsalt haiguse”. Selle uurimise tulemusena tekkiski stressi teooria- igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul tekivad organismis mittespetsiifilised muutused (stressi ehk kohanemissündroomi mõiste).

• Tekib alati, ei ole tähtis, kas olukord on meeldiv või mittemeeldiv. Stress ei too kaasa alati kahjustusi.

Stressi kujunemise faasid

• Häire faas- tajutakse ärevust, peab otsustama, kas võidelda stressori vastu, põgeneda või loobuda võitlemisest.

• Vastupanu faas- vastuseis stressori mõjule.

• Kurnatuse faas- stressor on mõjunud pikemat aega. Kestev kurnatus.

Mõisted

• Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks.

Stressi liigid

• Positiivne pinge e eustress

• Negatiivne pinge e distress

• Eustress - positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuse sooritamiseks. Tõstab eneseusku ning aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimesel kohaneda, areneda, muutuda

Distress - negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise olemasolu korral viib haigestumiseni.

Stressi põhjused

• Katastroofid

• Elusündmused

• Töö

Stress ja isiksus

Isiksuse tüübid

• A tüüp on isiksusetüüp, mida iseloomustab kannatamatust, ülemäärane (tavaliselt varjatud) kalduvus rivaalitsemisele ja vaenulikkusele, liigne enesekontroll ja vastustunne ja kalduvus ennast karistada. Perfektsionismi tõttu võtab ta endale liiga palju kohustusi, ülehinnates oma võimeid, ning on seetõttu alalises ajahädas. Ta ei tunne rahuldust ega rõõmusta oma saavutuste üle. Ta on pidevas stressis ega oska puhata.

• Väliselt enesekindlad, kahtlevad pidevalt eneses. Suur sisemine pinge, tihti vaenulikud teiste vastu ja konfliktsed.

• B-tüüpi isiksus on isiksusetüüp, mida iseloomustavad kannatlikkus ja rahulikkus ning muud A- tüüpi isiksusele vastandlikud jooned.

• Ei kiirusta alatasa. Elu kulgeb tasakaalukamalt, konflikte esineb vähem. Neil on enam sisemist enesekindlust, töötavad rahulikus tempos.

• C-tüüpi isiksus on isiksusetüüp, mida iseloomustab koostöövalmidus, rahulikkus, kannatlikkus ning kalduvus nukrameelsusele, lootusetusele ja depressioonile.

• 1980ndatest on seda isiksusetüüpi hakatud seostama riskiga haigestuda kasvajatesse..

...toimetulekuvõtteid• Vähenda A-tüüpi käitumist:

– kiire söömine– kiire rääkimine– pidev võistlus– agressiivsus (nii verbaalne kui füüsiline)– väsimuse ignoreerimine või eitamine– ranged piirangud – mitme asjaga korraga tegelemine– tihe ajagraafik– pealiskaudne kuulamine, kuulamise teesklemine– pinges lihased

Stressi tagajärjed

• Individuaalsed tagajärjed - ennastkahjustav käitumine ( toitumine, alkohol, suitsetamine, narkootikumid)

• Psühholoogilised tagajärjed – depressioon, unehäired, seksuaalprobleemid, õpitud abitus.

• Psühhosomaatilised haigused (emotsionaalne stress) – südameveresoonkonna haigused, reuma, astma, vähk,

Läbipõlemissündroom

• On seotud tööga ja tekib tavaliselt siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samal ajal ta pole rahul.

3 faasi -mesinädalate faas

-probleemide kuhjumine

-lõppfaas

Toimetulekustiilid

Toimetulek – hulk reaktsioone, kus inimene ja keskkond üksteist mõjutavad

Probleemide lahendamisele

Emotsioonidele

Sotsiaalsele toetusele

Keskendumine

Iseenda isiksusest tulenevatele ressurssidele

Tõhusad toimetulekustrateegiad

Positiivne leevendamine – lõdvestumine, positiivsed mina-sõnumid – vs negatiivsed enesekohased mõtted– vs negatiivne leevendamine (suitsetamine,

alkohol)

Irratsionaalsete mõtete kinnipüüdmine ja asendamine realistlikega – ennastkahjustavad mõtted toidavad

enesega rahulolematust, takistavad muutuste ettevõtmist

...tõhusad toimetulekustrateegiadInfo otsimine – probleemi teadlik käsitlemine läbi

situatsiooni parema mõistmise– vs informatsiooni allasurumine (ignoreerimine,

möödavaatamine, eitamine) – vs hoidumine (probleemi mittetunnistamine,

allasurumine, ignoreerimine)

Situatsiooni ümberhindamine, uuesti sõnastamine – teisest vaatepunktist lähenemine– vs negatiivsetesse mõtetesse takerdumine

(sundmõtlemine, korduvad mõtted halvast olukorrast)

– vs süüdistamine

...tõhusad toimetulekustrateegiad

Aktiivne probleemi mõjutamine – vs süüdistamine– vs enese võrdlemine teistega – vs emotsiooni-keskne informatsiooni otsimine –

keskendumine oma negatiivsetele tunnetele– vs negatiivne emotsioonide väljendamine –

tunnete jagamine teistest hoolimatul viisil

Sotsiaalse toetuse otsimine – vs isoleerumine

Tunnete avamine lahtikirjutamise teel- Emotsioonide sõnades väljendamine

muutus stressorist mõtlemise viisis

- Mõtete-tunnete kokkupanek mõtestatum ja mõistetavam versioon kogemusest, millega on ka kergem toime tulla

- Asjakohaste stressikogemuste ja emotsioonide verbaalne kirjeldamine mõtestatumad järeldused kogemuse tähendusest, õppetunnist ja väärtusest

...tõhusad toimetulekustrateegiad

Naudingule suunatud tegevused igapäevaelus

Meeleolu stabiliseerivad /taastavad tegevused

Stressile vastanduvad tegevused: – rõõmupakkuvad – värskendavad– lõõgastavad

Efektiivsed stressimaandajad

Stressi vähendajad pikemas perspektiivis

Rahu, ainult rahu!