Upload
manning
View
88
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Sülje valgud. Mariann Tartes Rasmus Laan Stomatoloogia 2. kursus Tartu 2013. Süljes leiduvate valkude päritolu. Sekretoorsed valgud sekreteerivatest näärmetest s eroosnääre (peamiselt parotiidnääre)- ioonid, proteiinid m ukoosnääre (sublinguaalne,- mandibulaarne)- glükoproteiinid - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Mariann Tartes
Rasmus LaanStomatoloogia
2. kursus
Tartu 2013
SÜLJE VALGUD
Sekretoorsed valgud sekreteerivatest näärmetestseroosnääre (peamiselt parotiidnääre)- ioonid, proteiinid
mukoosnääre (sublinguaalne,- mandibulaarne)- glükoproteiinid
näärmejuha rakkude proteiinidImmuunsüsteemi rakkudest
B- rakud (S-IgA)neutrofiilid
Gingivaalvedeliku seerumproteiinidVabanevad suuõõne epiteelirakkudelt
SÜLJES LEIDUVATE VALKUDE PÄRITOLU
SÜLJES LEIDUVAD VALGUD (KDA)
Joonis 1. Dennis E. Lopatin* kDa- kiloDalton
Histidiini-rikkad proteiinidAntimikrobiaalsed ja -fungaalsed
inhibeerivad Candida albicans`i kasvu
Osalemine haava paranemise protsessis
Peamised histatiinid on : histatiin 1 histatiin 3 histatiin 5
HISTATIIN
Toodetakse süljenäärmete pooltVäga stabiilne, madala molekulmassiga (5,380)Normväärtus süljes 12.8 (S.D. +/- 5.46) mikroMKodeeritud ühe geeni poolt, mis paikneb samas
piirkonnas, kust kodeeritakse Dentinogenesis imperfecta ja juveniilne periodontiit
Funktsioonid inhibeerib juhuslikke kaltsiumfosfaadi sadestusi suu- ja
süljevedelikus stateriinid koos PRP-ga võivad ennetada kahjulikke sadestusi
hamba pinnal efektiivne lubrikant osaleb hamba kaitses ja rekaltsifikatsioonis
STATERIIN
Allikad: suured ja väikesed süljenäärmed fagotsüteerivad rakud igemevao vedelik
Bioloogiline funktsioon põhineb muramidaasi aktiivsusel (hüdrolüüsib β (1-4) sidet
N-atsetüülmuraamhappe ja N-atsetüülglükoosamiini vahel peptidoglükaankihis)→ Antimikrobiaalne toime
Gram negatiivsed bakterid tavaliselt resistentsemad välise lipopolüsahhariidkihi tõttu
LÜSOSÜÜM
Bakterite agregatsioon Inhibeerib bakterite kinnitumist hamba pinnale Inhibeerib glükoosi kasutamist, hapete teketMuramidaas põhjustab peptidoglükaani lüüsumistStreptokokkide lahtiharutamine, hävitamineBakteriaalse autolüsiini aktivatsioon
katioon-sõltuv aktiveerimine
LÜSOSÜÜMI ANTIMIKROBIAALSED FUNKTSIOONID
Kaltsium metalloensüüm pole võimelised ilma kaltisumita funktsioneerima
Aktiveerib Cl, Stabiliseerib Ca, pH optimum 6.8- 7.3Seedimisprotsessi algatajaHüdrolüüsib tärklise α(1-4) sidemeid:
maltotrioosid, isomaltoos, maltoos, piirdekstriinid võib lõhustada kuni 40-50 % tärklisest peamine lõppprodukt on maltoos (20 % glükoos)
Α- AMÜLAAS (PTÜALIIN)
Sialoperoksüdaas (SP) toodetakse parotiidnäärme poolt võib leiduda ka submandibulaarnäärme sekreedis lihtsalt adsorbeerub erinevatele suuõõne pindadele leidub emailil, sülje setetes, bakteritel, hambakatus
Müeloperoksüdaas (MP) pärit igemevao leukotsüütidest 15-20% kogu peroksüdaasidest süljes
Laktoperoksüdaasil väga oluline antimikrobiaalne toime kasutatakse gingiviidi ja parodontiidi ravis
Komponent hambapastades ja suuloputusvedelikes
SÜLJE PEROKSÜDAASID
Peroksüdaassed ensüümidsialoperoksüdaasmüeloperoksüdaas
VesinikperoksiidPaljud suus olevad bakterid toodavad peroksiidiS. mutans, S. mitis, S. sanguis
Tiotsüanaadi ioon, mis konverteeritakse hüpotiotsüaniidi iooniks peroksiidi toimelNB! süljes olev kontsentratsioon sõltub dieedist ja suitsetamisest
ANTIMIKROBIAALSÜSTEEMI PEROKSÜDAASSED KOMPONENDID
Süljes kolm suurt tsüstatiini: tsüstatiin S, SN, SA
SN, SA:Kontrollivad proteolüütilisi reaktsioone
inhibeerib katepsiine B, H ja L, mis vastutavad periodontaalkudede destruktsiooni ees
S:Osaleb hamba mineraalse koostise tasakaalu
säilitamisel takistab kaltsiumfosfaadi sadenemist
TSÜSTATIIN
Juhusliku struktuuriga asümmeetrilised molekulidStruktuur koosneb:
terminaalselt paikneb amino- ja karboksüülrühm suur keskosa (pooled aminohapetest seriin ja threoniin)
Hüdrofiilne kate, mistõttu nad on vetthoidvad, resistentsed proteolüüsile
Kaks peamist mutsiini süljes: MG1 ja MG2
Unikaalsed omadused: kõrge elastsus adhesiivsus madal lahustuvus
MUTSIIN
Funktsioonid Kudede katmine
Kaitsevad katva kilena pehmeid ja kõvasid kudesid Tähtis roll primaarse pelliikuli tekkes Aitab kontsentreerida antimikroobseid molekule
limaskesta liidestes
Lubrikatsioon Reastuvad voolu suunas (asümmeetrilised omadused) Suurendab lubrikatsiooni ( kile tugevneb) Kile/ membraani tugevus otsutab, kui palju on
kokkupuutuvad pinnad teineteisest lahus
Antimikrobiaalne kaitse patogeenide vastu
MUTSIIN(2)
Globulaarne transferriinide perekonna glükoproteiinAllikad:
sekundaarsetes graanulites (PMN) sekreteeritakse näärmetes saadakse toidust (piimaga)
Loomuliku immuunsuse tagamine seostab ja transpordib raua ioone sidumata vormis võib olla bakteritsiidne
NB! Mõned mikroobide (nt. E.coli) mehhanismid võivad rauda paremini seostada
Lactoferriini degranulatsioon bakterite poolt
LACTOFERRIIN
Sekreteeritakse von Ebner`i näärme poolt keelesOsaleb esimeses osas rasva seedimisesHüdrolüüsib keskmise ja pika ahelaga triglütseriideOluline imikutel piimarasva seedimiselErinevatelt teistest lipaasidest- hüdrofoobne!
LIPAAS
Väga suur osa parotiid- ja submandibulaarsüljest
Jaotatakse kolmeks: aluselised happelised
Seob süljes olevat kaltsiumit ja aitab hoida selle taset
Inhibeerib hamba pinnal olevate hüdroksüapatiidi kristallide kasvu
glükosüülitud
PROLIINI RIKKAD PROTEIINID (PRP)
Karboanhüdraas IILeidub seroosetes näärmerakkudes:
parotiidnäärmes submandibulaarnäärmes
Arvatakse olevat roll bikarbonaatide tootmises süljes Aitab hoida sülje pH taset
Karboanhüdraas VIAinus sekretoorne isoensüüm, mida leitud süljesMadala taseme korral suurem oht kaariese tekkeks
Kaitseb hambaid kaarise vastu
KARBOANHÜDRAAS
sIgAEsmane spetsiifi line immunkaitsemehhanism süljesTakistab mikroobide kinnitumist hammastele ja
limaskestaleTakistab tungimist limaskestaAitab hoida suu mikrofloora homeostaasi
IMMUNOGLOBULIINID
Üleekspressioon labiaalsetes süljenäärmetes on korrelatsioonis Sjörgen`i sündroomi kulu agressiivsusega Tõstab katepsiinide ekspressiooni
PROLAKTIIN
Suurendab agregatsiooniSuurendab sidumisvõimet erinevate bakterite vahel
S. mutans→S. Sanguis ja Actinomyces viscosus
Kokkuvõtt es soodustab katu moodustamist
AGGLUTINIIN
http://www.jbc.org/content/267/9/5968.full.pdf http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF00223503 http://wwwserver.medfak.ni.ac.rs/ASN/2008/1-jun%2020
08/THE%20ROLE%20OF%20CARBOANHYDRASE....pdf
http://mmbr.asm.org/content/62/1/71.full http://cro.sagepub.com/content/4/3/363.full.pdf http://
link.springer.com/article/10.1007%2FBF00223503#page-1
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10701693 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12687613 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/6801238 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22763972 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/396136
KASUTATUD ALLIKAD