7Nädaline 8. mai 2007 HARIDUSELU

SUVE-ERI

Ülle Rüüson,traumanõukogu juht

17. aprillil tähistas Rapla

maakonna traumanõu-

kogu oma 10ndat sünni-

päeva.

Aastal 1998 kutsus toonanemaavalitsuse terviseedendu-se spetsialist Aili Laasnerkokku välismaa näidete ees-kujul 12-liikmelise intersek-toraalse töörühma traumadeennetamiseks. Kohe sõidetika Soome tutvuma vigastusteennetamise võimalustega.Koolitus toimus Helsingis jaSoome kõige turvalisemasvallas – Äänikoskis.

Paar aastat kulus õppimise-le ja arusaamisele, mida üld-se teha, mis võimalused on jakuidas teha – ega Eestis pol-nud eeskuju kelleltki võtta.Küll aga sai tehtud tugevaltmõttetööd.

Esimene projekt kirjutatiEesti Haigekassale 2001.aastaks. Summa ei olnud too-na suur – vaid 23 000 krooni,aga entusiasmi süstis seesiiski. Sellest aastast sai al-guse näiteks Eestis ainu-laadne interaktiivne etenduslasteaialastele „Õpin tänavalliiklema”(lavastaja Lea Pur-ga).

Läbi aastate on traumanõu-kogus olnud 28 inimest. Tänaon nimekirjas 17 inimest –seega „kaadri voolavus” eiolegi olnud teab mis suur. Ins-titutsioonidest on inimesi va-hetunud kõige rohkem pääs-teteenistusest, sest vastavohutusvaldkonna septsialiston tihti vahetunud (neli kor-da). Kaheksa inimest on aganõukogu tegevuses osalenudkõik 10 aastat!

Tähelepanuväärne on veelsee, et traumanõukogu töösosalemiseks ei ole maavalit-susel olnud kunagi ühtegilepingut institutsioonidega –töö on vabatahtlik, ja kui ini-mene on oma ametipostil va-hetunud, jätkab järeltulija.Vabatahtlikkus ongi meiemärksõna, aga institutsioo-nid ja asutused on aru saa-nud, et sellisesse ühendusseon vajalik kuuluda – niimoo-di on kõige parem arendadakoostööd.

Selle aja jooksul oleme osa-lenud rahvusvahelistel SafeCommunity konverentsidelkogu maailmas, kaugeima-teks kohtades Lõuna-AafrikaVabariik (2006) ja Mehhiko(2008). Aili Laasner on needpikad sõidud ette võtnud jaesinenud alati ka suulise ja/või posterettekandega Rap-lamaa tegemistest. Sellesvaldkonnas Raplamaa esin-dabki Eestit ja Eestit tuntak-

segi maailmas Raplamaakaudu! Kui aga konverentsidon olnud kodule lähemal, onka osavõtt olnud rohkearvu-lisem – Prahas 2004 trau-manõukogu kolme liikmega jaHelsingis 2003 viie liikmega.

2004. aastast kuulub Rap-lamaa rahvusvahelisse võr-gustikku Safe Community ja1. oktoobril 2004 toimus Rap-las Eesti I Safe Communitykonverents kuue välisriigiosavõtul. Selle eest pälvistraumanõukogu ka “Aasta te-gu 2004” laureaadi tiitli.

Eesti Haigekassa on rahas-tanud Raplamaal trauma-projekte 8 aasta jooksul 1 369073 krooni ulatuses. Vigas-tuste üldarv on hakanud ala-tes 2003. aastast maakonnasvähenema. Mõõtmine tervi-sevaldkonnas on väga subjek-tiivne – me ei saa ütelda, etsee on ainult traumaprog-rammi teene, kuid oma mõjuon sellel kindlasti. Kui agaoleme selle töö tulemusenaära suutnud hoida kas või ühelapse surma, on see ennetu-seks kulunud raha ennast iga-ti õigustanud....

Kõige tähtsam on aga see,et 10 aasta töö tulemusena onkujunenud välja suurepäranekoostöö maakonna turvali-sust tagavate institutsiooni-de vahel.

Raplamaa traumanõukoguon unikaalne ja hea eeskujukõikidele teistele maakonda-dele Eestis.

Tegevused läbi aegade:

* Selle aja jooksul on Nädali-ses ilmunud 13 erilehte vigas-tuste ennetamisest, kokku 41lehekülge.

Suvele vastu!

Sel aastal jõuab Sinuni, hea lugeja,neli terviselehte. Kui eelmine leht olisuunatud lapsevanematele, siis tä-nases anname mitmesugust nõu,mida silmas pidada suvele vastuminnes ja pöörame tähelepanu su-veohtudele, aga jagame ka informat-siooni, mis suvisel ajal on maakonnas toimumas tervise-edenduse valdkonnas.

Kindlasti tulge terve perega sel laupäeval Rapla kesk-linna Raplamaa (M)Elu Messile! Igav ei tohiks küll kellel-gi hakata!

Ilusat suve soovides

Ülle Rüüson,Raplamaa vigastuste ennetamise programmi juht

* 2001. aastal jagasime las-teaedadele näidisvahendit –munakiivrit liiklusnäidendikäigus (Toomas Tõnissonmuretses Rootsist). Alates2007 tellib neid (laseb teha)Maanteeamet.* 2001. aastast on meil käibeltore kleeps „Kiiver on peaasi!”* Interaktiivsed näidendidkoolieelikutele „Õpin tänavalliiklema” alates 2001 ja„112” alates 2004. a.* Mitmesugused koolitusedsidusrühmadele: lasteaiaõpe-tajatele põletustraumade en-netus, riskianalüüsi tegemi-ne, esmaabi, Oti-õpetus; õpe-tajatele esmaabi (2003,2006), omavalitsusjuhtidele(2003, 2006) ja KOVi tervi-senõukogudele (2004, 2006,2007) pädevuskoolitused.* Koolitused sihtrühmadele –Urmas Saupõld esmaabi XIklassidele, Toomas Tõnisson„Ohud ja riskid” X klassidele(2002-2003).* TEKi suvekool alates 2004.* Konverentsid Raplamaal –„Turvalisus ja kogukonna ter-vis” 2001, „Eesti I Safe Com-munity konverents” 2004, õpi-laskonverents „Narkomaaniamaakonnas täna ja homme”2005, “Terviseedendus laste-asutustes” 2006, „Elukestevliikumisharrastus” 2007.* Oti päevad ja Oti nädal ala-tes 2002. aastast.* Ohutusalaste trükiste ost-mine ja jaotus läbi perearsti-de ja lasteaia lastevanema-tele – nüüd toimub see koguriigis Eesti Haigekassa juh-timisel.* Helkur “Turvaline Rapla-maa”.* Eakatele vigastuste enneta-

mise raamatud, koduvõimle-mise raamat ja videod.* Tegevustoetused tervistedendavatele koolidele ja las-teaedadele, projektikonkur-sid.* Vigastuste registreerimisesüsteemi juurutamine kooli-des ja lasteaedades.* Maakonna turvalisuse prog-rammi 2007-2009 väljatööta-mine väga paljude inimeste jaasutuste koostööna.

Praegused liikmed:

Aili LaasnerÜlle RüüsonKalle ToometValdo JänesMargut JõgisooSilvi OjamuruAavo PruusTarmo PetersonAare HeinveeToomas TõnissonTiina RoosaluHelle NikonovTalvi AinsarÕie KopliAune KähärMilda MöldreAndres Tina

Kunagised liikmed:

Mart TilkMari PõldKaur KajakMikk SarvSven RosenstokMati KaalepKaire KozlovTõnis RistmägiErti SuurtaluToivo RäägelHarvet Toots

Ajalooline traumanõukogu

Toomas Tõnisson,Kodanikekaitse Selts

Ilm on ilusaks läinud, päikekutsub metsa lilli korjama jaesimesed seenedki on jubaolemas. Metsahooaeg onalanud.

Meil on palju teadmisi, kui-das erinevates ähmiolukor-dades käituda, kuid pisikemeeldetuletus on alati abiks.

Isegi paaritunnisel jalu-tuskäigul tuleb arvestada, etvõib tekkida selline seis, mil-lest pole kerge pääseda. Ar-vad ju, et lähimat asulat võiteed on lihtne leida. Tuttavmaastik tundub turvalinening pealegi on kaasas mobiil-telefon.

Ikkagi võib juhtuda ootama-tusi, võib haigestuda, end vi-gastada või eksida. Sagelihinnatakse aega valesti, eitunta vanu tuttavaid kohtiära kas metsaraie tõttu võion puud ja võsa suureks kas-vanud. Ka juhtub, et minnak-se kaaslasest lahku ega leitateda enam või ka autot.

Kui nüüd mobiili kaasaspole või see ei tööta, on abikutsumine raskendatud. Kuikaasas on vaid päevasele il-mastikuolule vastav riietusning kaasavõetud võileivadkijuba söödud, on olukord täbar.

Seetõttu soovitame enne

kodust lahkumist teha

järgmist:

* Tutvu ilmaprognoosiga.* Teavita koduseid või lähe-dasi, kuhu sa lähed ja millalkavatsed koju tulla. Kui sulon mobiiltelefon, lae see kind-lasti!* Võta kaasa väike seljakottsoojade riiete, esmaabipaki,peakatte, kinnaste, vee javõileibadega. Kui sa ei tunnehästi piirkonda, siis võta kaa-sa ka kaart ja kompass. Kuion oodata vihma, võta kaasaka kerge vihmakeep.* Taskusse pane oma ravimid,vile, tikud, natuke karamell-kommi ja nuga.

* Kui muudad retke käigusoma plaane, kojutulekuaegavõi sihtkohta, teavita sellestkohe koduseid.* Kui midagi peaks juhtuma,on sul võimalik anda oma asu-kohast märku hädasignaali-dega, ehitada ulualusekslihtne varje, süüdata sooja-saamiseks lõke, kustutadanälga kaasavõetud söögiga.Vajadusel riietuda soojemaltja kompassi abil otsekurssihoides leida õige tee.* Kui oled metsas hädas, helis-ta 112 ja püüa anda võima-likult täpne olukorra kir-jeldus, ära häbene abi kutsu-da.* Kui olete metsa läinudkaaslastega, ärge mingelahku, ähmiolukorras saateüksteist toetada ja abistada.* Riietust peab saama kasu-tada nõnda, et seda mahavõttes oleks võimalik vabane-da liigsest soojusest ja selgapannes kaitsta end külmeta-mise vastu. Riided peavadpakkuma kaitset ilmastikuja tuule eest.* Jope võiks ulatuda ist-mikust allapoole, olla avar janööritav nii taljest kui ka alu-misest äärest. Kapuuts võiksvarjata ülestõstetuna suure-ma osa näost. Jopel peaks ole-ma nii tõmblukk kui ka nöö-bid, sest kui lukk läheb kat-ki, saab jope kinni nööpida.* Püksid võiksid olla avarad,siis kaitsevad need ka ussi-hammustuse eest.* Villased sokid on parimad,sest vill imab endasse niis-kust, mida pole jalanõudesvõimalik vältida.* Soojuse paremaks regulee-rimiseks riietu mitmekihili-selt või kanna rohkem õhuke-si riideesemeid paari paksuasemel, sest nii tekivad riietevahele isoleerivad õhukihid.* Ära kanna metsas kitsaidriideid.

Minge metsa, see annab

jõudu igapäevatoime-

tusteks!

Mine metsa!

Toomas Tõnisson, Tiina Roosalu ja Sven Rosenštok traumanõukogu sünnipäevakringliga. VALDO JÄNESE foto

10 8. mai 2008 NädalineTERVISE EDENDAJA

Otsi Otti!Oti päevad lasteaedadele

Kohilas Kapa männikus 26. mail kella 10-12

Kohila Männi, Prillimäe Põnnipere, Järlepa, Kaiu Triinutare, Juuru Sinilill, Sutlema

Raplas Tammemäel (laululaval) 27. mai kella 10-12

Kelluke, Päkapikk, Pääsupesa, Naksitrall, Kodila, Hagudi, Alu, Kuusiku, Valtu, Ingliste

Ootame Oti päevale lasteaia vanemaid rühmasid – koolieelikuid

Registreeruda 22. maini tel 528 7310 Toomas Tõnisson või e-posti aadressil:toomas @kodila.edu.ee (vaja teada rühmade ja laste arvu!).

Otsi Ossi!

Koolitus “Otsi Otti” (metsa eksinud laps) on juba aastaid hõlmanud lasteaialapsi. Veelrohkem aga varitseb oht metsa eksida neid, kes seal väga palju käivad - vanemaid inimesi!Traumaprogrammi uue koolituse “Otsi Ossi” õppused toimuvad kõikides valdades ja onsuunatud eakatale, kes armastavad seenel, marjul ja niisama metsas jalutamas käia.Esimesed koolitused leiavad aset 24. mail Juuru vallas (algus kell 11, kohtumispaigaksrahvamaja esine) ja samal päeval ka Kaiu vallas (algus kell 17, kohtumispaik Kaiu koolistaadion). Kehva ilma korral on õppused siseruumides. Täpsustav info jõuab peagi val-dadesse. Koolitajad on Toomas Tõnisson ja Kodanikekaitse Selts. Õppused on põnevad jainimesed saavad väga vajalikku teavet!

Ülle Rüüson,Vigastuste ennetamiseprojekti juht

Traditsiooniline ürituskevadlaat on Raplas seekordühendatud tervise- ja turvali-suse messiga.

Turvalisust propageerivadG4S Raplamaa esindus,politsei ja Eesti Naabrivalve,päästeteenistus korraldabshow-õppuseid – päästetaksepõlevast autost inimene, de-monstreeritakse suitsuandu-ri tööd, Tondi Tulekaitse õpe-tab inimestele tulekustutitkasutama. Kaitseliidu Raplamalev tutvustab nii oma rel-vastust kui ka toitlustab,eraldi telgid on Maantee-

ametil koos OÜ Avariigrupi-ga, Eesti Punasel Ristil, Aid-si Ennetuskeskusel. Kohal onka Põhja-Eesti Regionaal-haigla verekeskus – saabmäärata oma veregruppi jainformatsiooni doonorlusekohta (kell 12). Räägitakseraudteeohutusest ja sellest,kuidas oma kodus ja kodu-ümbruses ohtutut keskkondaluua.

Kontrollida saab ka omatervisenäitajaid – kehamas-siindeksit, kolesterooli, vere-rõhku, organismi rasvasisal-dust, nõu annavad meditsiini-töötajad.

Tallatugesid ja ortopeedili-si jalanõusid tutvustab OÜJalaexpert. Imestamapane-

valt palju põnevaid abivahen-deid on vaegnägijatele ja pi-medatele. Neid demonstree-rib firma Jumalalaegas.

Messi ajal saab olulist tea-vet abivahenditest ja nendesaamise võimalustest (Inva-ru). Inimesed võivad proovidaka ratastooliga sõitmist, eri-ti kaldteedest üles rühkimist.Infot saab ka hooldekodude jaeakate hooldamise kohta.

Kohal on ka kindlustusfir-mad ning ilu- ja tervisetoode-te müüjad.

TULE MESSILE TERVEPEREGA, KÕIGILE MIDAGIKASULIKKU IGAPÄEVA-ELUKS!

TERVIS JA TURVALISUS(M)ELU MESSIL

Kaitse end ja aita teist!Õie Kopli,ennetustöö vanem-spetsialist Raplamaal

Õnnetus ei hüüa tulles ja meei tea kunagi, kus ja mis meie-ga võib juhtuda. Sageli ei pa-ne inimesed ümbritsevaid oh-te enne tähelegi, kui ise ei satunende keskmesse. Selleks, etohtlikest olukordadest või-malikult hästi välja tulla, eipiisa ainult tahtmisest, vaidon vaja ka teadmisi.

„Kaitse end ja aita teist” onmitmete turvalisust tagavateorganisatsioonide (päästetee-nistus, politsei, Eesti PunaneRist, maanteeamet, EestiNaabrivalve, KodanikekaitseSelts, trauma- ja uimastien-netusprogramm) projekt, mison suunatud maakonnakuuendatele klassidele. Pro-jekt pärineb Jõgevamaalt,

kus on noori koolitatud ligi-kaudu viisteist aastat. Samu-ti saavad sama projekti käi-gus teadmisi Järva- ja Pärnu-maa noored.

Projekti eesmärgiks on õpe-tada noortele eluks vajalikketeadmisi ohutusest, kuidasohtusid ette näha, ent samaska erinevates hädaolukorda-des õigesti käituda. Õppeaas-ta jooksul toimunud lühikoo-lituses õpetati noortele õnne-tusteate edastamist, räägititulekahju peamistest tekke-põhjustest, tulekahju avas-tamisseadmetest, esmastesttulekustutamisvahenditest,tegutsemisest elektriõnne-tuse korral, liiklusohutusest(jalakäija ja jalgrattur liiklu-ses, liikluseeskirjad, kuidaskäituda liiklusõnnetusse sat-tununa) ja esmaabi. Koolita-mas olid päästeteenistuse,

politsei ja Eesti Punase RistiRaplamaa Seltsi töötajad.

Õppeaasta lõpeb koolideva-helise võistluslaagriga, kuskoolide esindusvõistkonnadkonkureerivad omavahel ohu-tusalastes teadmistes-oskus-tes. Laager leiab aset 9.-12.juunil Tarsi turismitalus, kuson mets, vesi, telkimisvõima-lus, loomad jne., seega vägasobilik paik turvalisuse kooli-tuse korraldamiseks.

Laagripäevad on temaatili-sed – HIV/AIDSi- ja uimasti-ennetus, esmaabi, tuleohutusja liiklusohutus, ellujääminemetsas. Tehakse sporti, õpi-takse enesekaitset, õhtuti onaga puhkeõhtud isetegevuse,mängude ja meelelahutusega.

Ootame kõiki koolesuvelaagrisse! Registeeri-mine 16. maini aadressiloie.kopli@rescue.ee

Karin Ratas,Rapla Maavalitsusenoorsootöö peaspetsialist

Hea noor inimene, sinu suvine koolivaheaeg pole enam kaugel ning just nüüd on õige aegteha plaane oma suve aktiivseks sisustamiseks! Võimalusi selleks on mitmeid. Kui soovidveeta aega lõbusalt, sportlikult, kohata uusi inimesi, siis selleks on õige koht just noorte-laager.

Eestis tegutseb 14 statsionaarset noortelaagrit, kus on võimalik puhata, sportida, keeliõppida vms:

Kloogaranna Kloogaranna, Keila vald, HarjumaaKutimuti Laulasmaa, HarjumaaLuunja Kabina küla, TartumaaPariisi Pariisi k, Saksi vald, L-VirumaaPärlselja Varbla vald, PärnumaaRannapungerja Lemmaku k, Tudulinna vald, I-VirumaaRelvo sport Saverna, Valgjärve vald, PõlvamaaRemniku Alajõe vald, I-VirumaaTaevaskoja Taevaskoja, PõlvamaaTuksi Tuksi k, Noarootsi, LäänemaaUue Peedu Puide küla, ValgamaaUrumarja Tori vald, PärnumaaValgemetsa Vastse-Kuuste vald, PõlvamaaVeski Vana-Otepää, Valgamaa

Täpsema info noortelaagrite kohta leiad kodulehelt www.noortelaagrid.ee

Kellele noortelaagris pakutav väheseks jääb, võib ennast proovile panna õpilasmalevas.Rapla maakonnas on loodud maakondlik õpilasmaleva staap, kes koordineerib kogu male-

va tegevust. Kõige täpsema info sinu kodukohas toimuvate malevarühmade kohta saadkindlasti vallavalitsusest.

Raplamaa õpilasmaleva info leiad Internetist http://noored.raplamaa.ee õpilasmalevaalt.

Põnevat ja tervislikku suve kõigile!!

Veeda suvi sisukalt!

www.raplamv.ee/

9Nädaline 8. mai 2008 TERVISE EDENDAJA

Kampaania sõnum: Kon-doomi kasutamine on eritijust juhuslikes seksuaal-suhetes väga oluline ningseksuaalvahekorras olles

ainus võimalus kaitsta endHI-viiruse ja muude suguliselteel levivate nakkuste eest!

Kampaania eesmärk onsuurendada 20-40aastaste

meeste teadlikkust ningvastutustundlikkust ter-visliku seksuaalkäitumisesuhtes.

Vastavalt Eesti noorteHIV-temaatikaga seotudteadmiste, hoiakute ja käi-tumise 2007. aasta uuri-misraportile on 20-29aas-tastel meestel võrreldesnaistega rohkem seksuaal-partnereid ja juhusuhteid.Samas on nende teadmisedHIV-nakkuse levikuteedestmadalamad kui naistel,nad testivad end HIV-suhtes vähem ning nendehulgas on oluliselt rohkemHIV-nakatunuid.

Mõtlemapanev on ka näi-teks see, et tervelt 46%meestest ei ole vastavaltuurimisraporti andmeteleviimase 12 kuu jooksul su-guhaiguse kahtluse korralüldse midagi ette võtnud.57% 19-29aastastestmeestest ja naistest ei ka-suta juhusuhetes alati kon-doomi. Arvata võib, et va-nemate inimeste seas onvastavad näitajad veelgi ta-gasihoidlikumad.

Maire Kõrver

Raplamaa noorte nõus-

tamiskeskus, mis loodi

2000. aasta kevadel, on

tegutsenud juba 8 aastat.

Noorte psühholoogilise

nõustamisega tegeleb

psühhoterapeut Ly Ehin

ja seksuaaltervise

teemadel nõustab Mare

Pruks.

Seksuaalsel teel levivate hai-guste ennetustöö, nõuandedrasedusest hoidumiseks ningseksuaalkasvatuse loengudkoolides on nõustaja MarePruksi valdkonnad. Raplanoorte nõustamiskeskus onEesti Seksuaaltervise Liiduüks nn. Amor-võrgustikunõustamiskeskustest. Tege-vust rahastab Eesti Haige-kassa.

Kes on see noor, kes tulebnõu küsima?

Mare Pruks: Terviseteadli-kumad ja vastavalt oma tead-mistele ka adekvaatselt käi-tuvad, oma tervisele rohkemtähelepanu pööravad (nagu kamitmed psühholoogiliseduurimused kinnitavad) onneed noored, kes on pärit ter-vete peresuhetega, üksteisesthoolivatest ja toetavatest pe-redest, kus lapsel ja noorel onolemas kodu toetus.

Tänases infoühiskonnas onpeaaegu võimatu, et keegiüldse infot ei oma – ka nt. sek-suaaltervise teemadel. Agaiseasi on, kas ja kuidas ta sellejärgi toimib. Ebakindlust si-sendavate peresuhetega ko-dust pärinev noor, kellel kodutoetust jääb väheks, võib ker-gemini hakata mõtlematulttoimima ja oma tervisega ris-kima, nt kaitsevahendita sek-sides. Kuigi nad ka teavadvõimalikke terviseriske, HIVjms, kuid sageli põhjendavadneed noored soovimatust kait-sevahendeid kasutada soovi-ga olla partnerile meelepära-sem ning pelgusega partneritkaotada.

Millised on tänapäevanoored, kas rumalamad võitargemad?

Nõustamiskeskuses ja vas-tuvõtul käivate noortega su-heldes ilmneb, et nad huvitu-vad üha enam oma tervisehoidmisest, ja on järjest tervi-seteadlikumad. Julgemaltküsitakse nõu ka seoses omaseksuaaltervise säästmiseganing soovimatust rasedusesthoidumiseks. Kui seksuaal-elu alustades on kasutatudkondoome, tullakse järgmisesammuna nõu küsima muuderasestumisvastastele vahen-ditele ning tablettidele ülemi-nekuks. Tõhusate rasestu-misvastaste meetodite kasu-tamist peetakse turvaliste,üksteisest ja elust hoolivateseksuaalsuhete iseenesest-mõistetavaks osaks.

Millises vanuses keskmiseltalustatakse seksuaalelu?

Varem levinud arvamuse, etsuguelu alustatakse üha noo-remalt – sageli 13-14aasta-selt, lükkab ümber tänavuavaldatud uuring Eesti noor-te tervisekäitumisest, millestilmneb, et suguelu algus onnihkunud keskmiselt vanuse-ni 17-18.

Kui palju tuleb ette noortelaborte, alaealistel sünnitu-si?

Viimase paari aasta ten-dents meil maakonnas onnende vähenemine. Paljudeuuringutega eri maades ontõendamist leidnud madalaabortide taseme ning hästitoimiva kooli seksuaalhari-duse ja usaldusväärsete ra-sestumisvastaste vahendite(hormonaalsed meetodid,kondoom, emakasisesed va-hendid) laialdase kasutamiseseos.

Keda oodatakse nõustamis-keskusesse ja mis seemaksab?

Oodatakse nii noormehi kuika neide, kes alustavad sugu-elu, valima sobivat rasestu-misvastast vahendit, vestle-ma intiimelu teemadel üldse.Samuti noori, kellel on tekki-nud mingid probleemid ter-visega või küsimusi seosessuhetega. Kuni 24aastastenoorte nõustamist rahastabhaigekassa.

Psühholoogilisele nõusta-misele tulevad noored ena-masti vanema eestvedamisel.Sageli on pöördumise põhju-seks õpiraskused, käitumis-häired, halvad omavahelisedsuhted perekonnas. Psühho-loogilist nõustamist toetavadomavalitsused. Eriti tihe jatoetav koostöö on Rapla vallasotsiaaltöötajatega. Ühistelaruteludel otsime parimat la-hendust probleemsematelejuhtudele.

Kuidas saab noor hoidudahilisemas eas emakakaela-vähki põhjustavast papil-

loomviirusest?Alates 2006. aastast, mil

tuli turule esimene vaktsiinemakakaelavähi vastu – Sil-gard (Gardasil), on võimalikvaktsineerimine emakakae-lavähi vastu. Eestis diagnoo-sitakse aastas 180 emaka-kaelavähi esmasjuhtu. Ema-kakaelavähi tõttu sureb Ees-tis igal aastal ligikaudu 80naist.

Enne suguelu alustamistHPV (inimese papilloomvii-rus) vastu vaktsineeridessaab pahaloomulise kasvajateket ära hoida.

16 riiki maailmas on lülita-nud selle vaktsiini kompen-seeritavate vaktsiinide nime-kirja: USA, Austraalia, Aust-ria, Belgia, Taani, Prantsus-maa, Saksamaa, Kreeka,Itaalia, Luksemburg, Norra,Rootsi, Hispaania, Šveits,Suurbritannia ja Portugal.Eestis emakakaelavähivas-tane vaktsiin veel riiklikkuimmuniseerimisprogrammiei kuulu. Kuid juba mitmesomavalitsuses Valjala, Ote-pää, Tapa ja Põdrala vallasning Jõgeva ja Tõrva linnasvaktsineerimist juba kom-penseeritakse.

Vaktsiinikuur koosneb kol-mest doosist 6 kuu jooksul jaläheb vallavalitsusele maks-ma 4830 krooni ühe tütar-lapse kohta. Vaktsineeridavõib ka poisse, kuigi mehedHPV-viiruste pahaloomulistetüüpide tõttu ise vähki ei hai-gestu, kuid nad võivad saadanakkuse edasikandjaks.

Meie maakonnas on vaktsi-neerimine esialgu inimeseenda otsustada ja rahastada.Parim aeg selleks oleks ennesuguelu algust, st teismeliseeas, mil lapse tervise eest vas-tutab veel vanem. Seega onoluline, et lapsevanemadsaaksid teada sellise võima-luse olemasolust ja oma lap-se(d) vaktsineerimisele suu-naksid. On ilmselge, et kõigi-le peredele ei ole see jõuko-hane. Jääme lootma vaktsii-ni riiklikusse programmi lüli-tamisele.

Noored on terviseteadlikumaks

muutunud

www.erapraxis.ee

Ülle Rüüson,Uimastiennetusnõukoguliige

Võistluse idee pärinebSoomest, kus alates 1989.aastast on võisteldud igalaastal. 1997. aastal hakatiSoome eeskujul looma suitsu-priide klasside võrgustikkuteistes Euroopa riikides.

Esimestena liitusid Taani,Soome, Prantsusmaa, Itaalia,Saksamaa, Hispaania jaWales, kus 1998. aastal peetiesimene rahvusvaheline suit-suprii klassi võistlus. Heavastukaja julgustas ettevõt-mist laiendama teistessemaadesse. Nüüdseks on sel-lega seotud 20 Euroopa riiki,kaasaarvatud Eesti.

Esimene üle-eestiline suit-suprii klassi võistlus oli 2002/2003 õppeaastal. Seega ontänavune võistlus, mis justlõppes, juba arvult kuues.

Nii meedias kui ka ui-mastiennetusnõukogu liik-mete seas on aastaid toimu-nud diskussioon suitsupriiklassi võistluse idee üle – kassee on ikka normaalne ja me-toodiliselt õige.

Kuigi suitsetamine on ala-ealiste seas seadusega keela-tud, tehakse seda siiski, ningkoolid ja tihti ka lapsevane-mad laiutavad abitult käsi –mida küll teha! Et keelamineteeb asja aina hullemaks, onkasutusel üle maailma käsu-keelu meetodite kõrval moti-vatsioonimeetodid. Suitsupriiklass võimaldab noortel endilpositiivseid otsuseid vastuvõtta ja oma eakaaslasimõjutada.

Sel aasta haarati esimest

korda võistlusesse kaasa kaIV klassid. Seda ikka selleks,et mittesuitsetamist popula-riseerida juba varases eas.Ka IV klassidest oli seekordväljakukkujaid, mis tähen-dab, et suitsetamine algabüha nooremalt...

Sel õppeaastal alustas re-kordarv koole (15), klasse (67)ja õpilasi (1005). See on 30%õpilaskonnast. Mittesuit-setajate protsent on muidugikõrgem, aga kõikide klassidemittesuitsetajad pole suut-nud suitsetajaid mõjutadaveel kaasa võistlema. Kuieelmisel aastal oli võistluses36 klassi, siis sel aastalpeaaegu poole rohkem.Võistluse katkestasid kolmkooli, kes alustasid entusiast-likult, kuid lõpuni ei vedanudükski klass. Aga seegi, et ot-sustati osaleda, oli suursamm mittesuitsetamisepropageerimise teel. Piisab juühest paharetist, et terveklass välja kukuks. 12 kooli48 klassi 753 õpilast (75%alustanutest) aga on olnudsuitsupriid ja paljud klassidjuba mitmeid aastaid – mistähendab, et need lapsed eipea suitsetamist popu-laarseks ja küllap kasvab sel-lest seltskonnast välja tundu-valt vähem suitsumehi ja -naisi.

Suitsuprii võistluse lõpe-tanud klasside vahel loosi-takse välja maikuu jooksulRapla maakonna uimastien-netusnõukogult rahalisedpreemiad – igas vanuserüh-mas (IV-VI, VII-IX ja X-XIIklass): peapreemia 3000 kroo-ni ja kolm preemiat a 1000krooni. Kuna gümnaasiumi-

arvestuses lõpetas ainultkaks klassi, läheb ülejäänudauhinnafond (2 x 1000 kroo-ni) IV-VI klassidelelisaauhinnaks. Kokku onauhinnafond 18 000 krooni.Kõik võistluse edukalt lä-binud klassid osalevad kaüleriigilises ja rahvusvaheli-ses loosimises. Vabariigiauhinnad loositakse välja 20.maiks 2008. Võistlusepeaauhind, klassiekskursioonHollandi pealinna Amsterda-mi, loositakse suitsuprii klas-si võistluses osalevate riikidevahel ülemaailmsel tu-

bakavabal päeval, 31. mail

2008.

2007-2008 õppeaastal

võistluse edukalt lõpe-

tanud koolid ja klassid:

- Lelle Kooli 4. ja 5. klass- Haimre Põhikooli 4., 5. ja6. klass- Raikküla Lasteaia-Alg-kooli 4., 5. ja 6. klass- Eidapere Põhikooli 4., 5.ja 6. klass- Käru Põhikooli 5. ja 6.klass- Kohila Gümnaasiumi 4a,5a, 5b, 5c, 6a, 6b, 7a, 7b,7c, 8b, 9c- Varbola Kooli 4. 5., ja 6.klass- Kabala Lasteaia-Põhi-kooli 4.-5., 6. ja 7.klass- Rapla Vesiroosi Gümnaa-siumi 4a, 5a, 5b, 6a, 6b- Rapla Ühisgümnaasiumi4a, 5a, 6a- Järvakandi Gümnaasiu-mi 4., 9. ja 10. klass- Märjamaa Gümnaasiumi4a, 4b, 5c, 6b, 8b, 8c, 10a

Lõppes “Suitsuprii klassi” võistlus

Dr. Mare Pruks. ARVO KULDKEPI foto

8 8. mai 2008 NädalineTERVISE EDENDAJA

Eestis tohib alkoholi tarbidaja osta alates 18. eluaastast.

* Alkohol on uimasti.* Alkoholimürgistus on eta-nooli tarvitamisest põhjus-tatud äge mürgistusseisund,mille korral on inimese eluohus ning ta vajab kiiret abi.* Alkohol muudab sinu käi-tumist ja enesetunnet.* Ka alkoholi väikesed kogu-sed mõjutavad otsustusvõi-met ja reaktsioonikiirust. Kuisa ei suuda enam selgelt mõel-da, ei suuda sa ka lä-bimõeldud otsuseid vastu võt-ta.

* Üks jook võib mõjutada või-met turvaliselt autot juhtida.* Kohvi joomine või külm duššei vähenda alkoholi kogustveres.* Alkohol mõjutab igat keha-osa.* Alkohol on kalorirohke ningvõib põhjustada ülekaaluli-sust.* Alkoholi tarbimise tõttu või-vad sinu silmad olla paistesja punased.* Alkoholi liigtarbimine kah-justab maksa ja südant ningvõib põjustada kõri-, mao-,maksa- ja kopsuvähki.* Seksuaalvahekorras olles

kasutavad alkoholi tarbinudinimesed väiksema tõenäosu-sega rasestumisvastaseid va-hendeid, mistõttu on sel juhulsuurem tõenäosus soovima-tult rasestuda.* Kui sa oled rase, võib alko-hol kahjustada loodet.* Ka kõige väiksem kogus alko-holi ei ole raseduse ajal lootejaoks turvaline.* Alkohol tekitab sõltuvust,mida nimetatakse alkoholis-miks. Alkoholism on haigus.* Alkoholismi tunnuseks onüksinda joomine ja selle prob-leemi eitamine.

Pikapeale närtsitav energiajook

MIDA PEAB TEADMA ALKOHOLIST?

Eve Sirel,noorsoopolitseinik

Pikisilmi oodatud kooliva-heaeg on kohe käes ja mõnelsuveplaanidki paigas - kestööle, kes maale vanaemajuurde, kes vanematega ku-sagil tegutsemas. Kuid onpalju ka neid, kel suveksmidagi kavas pole ja jäävadkodu juurde oma suve veet-ma.

Koolirutiini, töö- ega kodu-seid kohustusi pole ja niinoored siis ise midagi endajaoks välja mõtlevad. Su-veilm kutsub ujuma, kam-bakesi minnakse kusagileveekogu äärde. Igas grupison alati keegi, kes oskabväga hästi ujuda, keegi, kesujub keskmiselt ja mõni, kelujumisoskus nõrk. Veeshullatakse – „uputatakse”kamraadi ja sageli jääb„uputataval”vaid sutsu up-p u m i s e s tpuudu. Kuidkes siis ta-haks tunnis-tada, et temaon see nanni-punn, kesvett kardab.Kui on plaanveekogu äär-de minna,peab vanemoma lapsekäigust tead-ma. Halvimaäraho idmi -seks olgu uju-mise juures täiskasvanulastega kaasas!

Kui koolivaheaega on pea-aegu kolm kuud, siis vane-matel puhkust vaevalt kuuja seega on lapsed suvel ligikaks kuud iseenda pereme-hed. Suvel reididel kohtamepalju alla 16aastaseid, keska pärast kella 24 pole veelkoju läinud. Ööd on valgedja ilus ilm meelitab õue. Ko-gunetakse kaupluste ja elu-majade juurde, kus kõva-häälselt omi asju arutatak-se. Kuid vanemate asi onvaadata, millega nii hiljaveel väljas tegeletakse jalaps õigel ajal tuppa kutsu-da.

Rollerite üsna soodne hind

ja menu teismeliste seas onteinud sellest igapäevasesõiduriista. Noorsoopolit-seinikuna tõden, et aasta-aastalt on suurenenud nendehulk, kel ka load taskus jakes sõites kiivrit kannavad.Noorte sõnul kontrollitakseneid tihti ja popp on omadajuhiluba. Tehnoülevaatusrollerite vastu huvi ei tunne,sestap kohtame tihti kamürisevaid-kolisevaid roll-ereid, millelt mõni tükk onkohe-kohe küljest kukku-mas. Nagu me ei riietu õmb-lustest kärisenud rõivast-esse, ei maksa ka sõita teh-niliselt mittekorras rolleri jarattaga. Kiiver on rollerigasõitjal kohustuslik! Rattal,rulluiskudega ja rulatadessoovituslik. Oma lollusestsaadud kukkumisarmidvaevalt kedagi kaunistavad.

Smilersil on lugu, mis rää-gib pidusse-sõidust viiekasti õlle jamitme vii-naga. Suvis-tel koosvii-b i m i s t e lEest imaalnäib alkohollausa ko-h u s t u s l i kolevat – jaa-nitulel, gril-l i p i d u d e l .Joomine onnoortel ta-v a l i s e k ss a a n u d .Haruldane

on laps või nooruk, kes alko-holi üldse pole proovinud.Koolides loengutel küsimeselle kohta ja juba V-VI klas-sis tõstab enamik käe.

Kuid oma tulevast abikaa-sat kujutletakse ikka kena,kaine, aruka ja materiaal-selt kindlustatuna. Kainuse-le laotakse vundament lap-seeas. Kui viinaviskamistpeetakse elunormiks, polemõtet abiellumisikka jõu-des imestada, et kaine elu-viisiga kaasakandidaatenapib. Algav suvi võiks ollatärminiks, kus noor otsust-ab: olen rõõmus ja naudinsõprade seltskonda KAINE-NA. Kena suve kõigile!

Tervelt ja turvaliseltsuvepuhkusele

Marika Jürgenson, Tervis Pluss

Millegipärast ei tule keegi selle peale, et auto bensii-

nipaaki toornaftat või siirupit kallata – masin ütleb

selle peale lihtsalt üles. Iseenda sisse kummutab

inimene aga tihtipeale igasugust kraami, kuigi see ei

pruugi organismile mitte üks raas meeldida.

“Mind teeb murelikuks poeg ja

tema sõbrad, kes iga päev oma

janu energiajoogiga kustutavad.

Energiajook pole ju mingi

igapäevane janukustutaja, arvan

ma .”“Mul on tunne, et mu teisme-

line poeg on energiajoogisõltlane.

Ta ütleb, et päev enne tema jaoks

käima ei lähe, kui pole vähemalt

üht seda jooki sisse kummuta-

nud.”

“Kas energiajook on ikka nii

süütu, et seda igaüks vanusest

olenemata kauplusest võib va-

balt osta? Kas üleüldse seesu-

gune enese igapäevane joogi abil

energiaga laadimine on ikka

noorte jaoks kohane?”

“Ma arvan, et kasvav orga-

nism, mida järjepidevalt ener-

giajoogiga turgutatakse, jääb vii-

maks kängu, sest energiajook

pumpab kehast välja viimsegi

energiavaru. Kas mul on õigus?”

Kõik need murelikud kirja-katked on elektronposti va-hendusel toimetusse jõudnudküsimusega: mis asi seepaljureklaamitud energia-jook ikkagi on.

Iirimaal lastele keelatudÜks suuremaid energiajoo-

gitootjaid tutvustab internetikodulehel oma toodangut kuitoonust tõstvat jooki, milletoimet võiks võrrelda kohviomaga. Samal lehel väide-takse, et arvatavalt peaksüks purk energiajooki vasta-ma inimese päevasele kofeii-nivajadusele. Toote koostisetutvustuses loetletakse sellepõhikomponente: kofeiin, tau-riin, glükoronolaktoon, B-grupi vitamiinid, sahharoos jaglükoos, ning seletataksenende koostisainete virguta-vat mõju.

Energiajooke soovitataksevirgutusvahendina vaimse jafüüsilise lisaenergia va-jajatele: autojuhtidele, aja-kirjanikele, pidutsejatele.Vajadusel vahetevahel sellejoogi ergutavat mõju kasuta-da pole muidugi patt ning or-ganism saab sellise turgu-

tussüsti tagajärgedega ke-nasti hakkama. Pidev jaigapäevane kasutaminepeaks aga kindlasti mõtlemapanema: kui kaua mu kehaseesugust kunstlikku piit-sutamist ikkagi talub ningmiks peaksin enesele mõtte-tult sisse kallama jooki, millekomponentide koosmõju jaainekoguse mõju organismileon sedavõrd vähe uuritud.

Toitumisspetsialist JuliaDeikina ütleb, et Eestis ei oleläbi viidud tarbimisuuringuidenergiajookides sisalduvatetoiduainete mõjust organis-mile. “Energiajoogid on alles

üledoos organismi veekadu,südamepekslemist, pööritust,koordinatsioonihäireid, är-rituvust, närvilisust.”

Ergutajad, turgutajad?Tass kohvi sisaldab 50-150,

tass teed umbes 50 ja purkenergiajooki ligikaudu 60-100milligrammi kofeiini. Seeaine on organismile kiirestiomastatav ning mõjutabeelkõige inimese närvisüstee-mi. Kofeiini manustamiselkiireneb neerude tegevus jasuureneb higieritus. Just selletõttu on kofeiini sisaldavateljookidel organismist vetteemaldav ehk diureetilinemõju. Järelikult ei ole kofeii-nirikkad joogid vee kaotusekorral (kuuma ilmaga, spor-tides või saunas higistadesjms) janu kustutuseks koha-sed, sest nad soodustavad veeväljutamist organismist.

Meditsiinilise biokeemiaprofessor Mihkel Zilmer väi-dab, et kofeiini sisaldavatejookide liigtarbimise suhtespeaksid eriti ettevaatlikud

olema närvisüsteemi häirete-ga inimesed, sest neil võiboodatud kasu asemel ilmne-da täiesti vastupidine efekt.Suurtest kofeiiniannustestpeaks hoiduma nii kurnatusekui ka sügava stressiseisun-di, ülierutuvuse ning ka uinu-misraskuste korral. Kofeiinisisaldavad joogid on vas-tunäidustatud seedekulglahaavandtõve ja südamehai-guste korral.

Lisaks kofeiinile sisaldavadenergiajoogid sagedasti kakofeiinitoimele suhteliseltsarnaselt mõjuvat tauriini.Energiajookides on tauriinisisaldus väga suur, ületadesmitukümmend korda selleaine igapäevamenüüst saada-va organismile vajaliku ko-guse. Mihkel Zilmer: igasugu-se ühendi ületarbimine on or-ganismile probleemne, sestsellega kaasnevad asjatudenergia- ja bioressursside ku-lud temast vabanemiseks. Kanõuab närvisüsteemi kestevpiitsutamine mõnuhetkedesaavutamiseks varem võihiljem lõivu: organismile krii-tilisel ajal (näiteks haigus,stress) on tagajärjed kindlas-ti kahjulikud. Liigne tauriintekitab organismis väga sta-biilse oksüdatiivse stressor-ühendi ja see võib häirida õgi-rakkude (rakud, mis teevadkahjutuks haigustekitajaid)kaitsetööd meie organismis.

Kõige suurema üledoosisaab organism glükoronolak-tooni ülisuurtest kogustestenergiajoogis. Tavamenüüstsaab organism iga päevumbes 1,2-3,5 milligrammiseda ainet. Kõige rohkem an-nab glükoronolaktooni vein,sisaldades seda ligikaudu 20milligrammi liitri kohta. Niimõnigi energiajook sisaldabainet aga 2000-2400 milli-grammi liitri kohta.

“Suurtootjatele on mõttetuöelda, et neile odavalt kättesaadavat ainet nii suurteskogustes joogi sisse segada onvastutustundetu tegevus.Tähtis on hoopis see, et ini-mene teeks mõistusega vali-kuid, mida ja kui palju ta en-dale sisse sööb või joob,” rõ-hutab Zilmer.

Artikkel ilmub lühendatult

Energiajookide tootjal jääb reklaam-tekstides targu kajastamata fakt, et taurii-nikogus nende joogis ületab mituküm-mend korda ning glükoronolaktooni koguskoguni mitmeid sadu (alla 30-kilose lapsepuhul koguni tuhat! ) kordi nende ainetevõimalikku maksimumkogust, mille ini-mene võib saada igapäevamenüüst.

sedavõrd uus tootegrupp, et kamujal maailmas pole piisa-valt uuringuid konkreetseltühe või teise toimeainemõjust ning nende koosmõjustorganismile.”

Seni võib energiajookide tar-bimismõjust järeldusi tehaAustria tarbimismudeli alu-sel (aastatel 2000-2001) ningmõningatel toksikoloogilisteluuringutel põhiliste toimeai-nete osas.

On selgunud, et energiajoogimõju avaldub kehakaalu kilo-grammi kohta: mida väiksemon kaal, seda suuremat mõjuavaldavad energiajoogis si-salduvad organismi virguta-vad ained. Näiteks Iirimaalon seetõttu alla 16aastasteleenergiajookide müük keela-tud. “Kui ikka tegemist onmitmekümnetes ja sadadeskordades suuremate tava-menüüs saadavate aineko-gustega ning juhtivad ener-giajoogitootjad ise on omapurgile trükkinud kirja, et seepole soovitav rasedatele jalast imetavatele emadele,

peaks ainuüksi need faktidettevaatlikuks tegema jaeelkõige just lastevanemaidmõtlema panema,” arvab Ju-lia Deikina. Tema sõnul onenergiajookide koostisaine-test kõige põhjalikumalt uuri-tud kofeiini mõju organismile.Energiajook sisaldab kesk-miselt 240-320 milligrammikofeiini liitri joogi kohta.Kuuekümnekilose täiskasva-nu kohta on see keskmine ko-gus, mis üldjuhul üledoosi eipõhjusta, isegi kui inimenelisaks veel ka tassitäie kohvijoob. Mida väiksem on agakehakaal, seda suurematmõju avaldab energiajoogissisalduv suhteliselt süütuskoguses kofeiin. “Pealegi oniga päev teed ja kohvi mittetarbiv laps kofeiinimõjudesuhtes palju tundlikum,”rõhutab toiduspetsialist.“Lastel põhjustab kofeiini

ALKOHOL MUUDAB SINUKÄITUMIST JA ENESE-TUNNET* Alkohol on tihti vägivaldsekäitumise põhjuseks.* Kui Sa vajad alkoholi sel-leks, et luua hea tuju, tähen-dab see seda, et Sul on alko-holiga probleeme.* Kui tarbid lühikese aja jook-sul palju alkoholi, võib seeSind tappa.

MIS JUHTUB, KUI SA TARBIDALKOHOLI?* Sinu otsused võivad ollavähem põhjendatud ja sa käi-tud ettearvamatult.

* Sul võib esineda koordinat-siooni- ja tajuhäireid.* Sa tõmbud enesesse.* Sa võid astuda kaitsmataseksuaalvahekorda, midahiljem kahetsed.* Võid oma sõprade ees ruma-lalt käituda.* Sa võid saada alkoholimür-gistuse.* Sul tekivad probleemid õp-pimisega ning tülid koolis jakodus.* Sa võid muutuda agres-siivseks ja võid sattuda polit-seisse.* Alkohol ei lahenda prob-leeme, vaid tekitab uusi.

* Halvimal juhul võid jäädaraskesti haigeks, sattuda õn-netusse, langeda koomasse jakoguni surra.

Need on tagajärjed, midatahaksid kindlasti vältida,nii et mõtle enne, kui tar-bid alkoholi!

Ning pea meeles, et ala-ealise keha ei reageeri alko-holile samamoodi nagutäiskasvanu oma.

Allikas: Tervise ArenguInstituut

Kehtnas „lõbustasid”13aastased poisikesedennast kivide loopi-misega eaka naisterah-va korteri aknasse jaronisid alumise korru-se rõdule. Üks poistestsõitis rattaga, millelpolnud ei korralikketulesid ega helkureid.Politsei toimetas poisi-kese koos rattaga koju.Ema sõnul oli ta justtöölt tulnud ja poja jär-gi pidanuks vaatamavanem õde....