AUGUST 2017 nR. 7 Järgmine ajaleht 6. septembril

Piiridetasõprus

Lk. 8

Maardu *F* Eestis

Lk. 6

Maarduvõõrustas külalisi

Prantsusmaalt

Lk. 4

Seekordsed linnapäeva pidustusedtoimusid 37. korda- just niipalju aas-taid vana on Maardu linna omavalitsus.Järjekordsel linna aastapäeval onpõhjust võtta kokku viimase aja tule-mused.

Linnapea Vladimir Arhipov märkis,et möödunud aasta jooksul muutusMaardu veelgi kaunimaks ja hubase-maks linnaks. Linlaste ühistejõupingutustega muutusid kaunimaksmitmed tänavad ja kergliiklusteed.Tehti ka palju muud: rajati laste män-guväljakud, sealhulgas ka eriva-jadustega lastele, alustati

parkimisprobleemi lahendamist uueslinnaosas, paigaldati tänavavalgustusJärveäärses piirkonnas. Lisaks tõstetiolulisel määral noortele peredele jaTšernobõli veteranidele ettenähtud sotsiaaltoetuste summasid.

Linna sünnipäev- see on põhjus tä-nada aktiivseid ja osavõtlikke ko-danikke, kes töötavad iga päev linnaheaks erinevates tegevusvaldkonades:Jesenia Antropova, Tiina Kihulane,Erika Tiganik, Aleksandr Drozdov,

Aleksandr Marmeljuk, Margarita Bel-jajeva, Darja Selivanova, Anu Sikka,Kerli Jeršova, Viive Loov, IvanŠetinets, Aleksei Onohhov, Vanda Fe-nina, Peeter Peetrimägi ja RolandMeritee.

Pidustused algasidki nende tublide inimeste tunnustamisest meenete jatänukirjadega.Peamised sündmused leidsid aset esi-

mesel päeval, laupäeval, 22. juulil.Keskpäevast hilisõhtuni esinesid laval

artistid, kes pälvisid publiku erilisetunnustuse. Näiteks eesti tantsu teaterTee Kuubis mõjus vaatajatele lausalummavalt, eriti oma esinemise lõpuskui tantsijad kaasasid oma ringi kapubliku. Pärast seda kõlasid laval vene,valgevene ja ukraina laulud kohalikekollektiivide esituses. Mitmekesisekontserdikava lõpetas tuntud venerock-muusikute grupp Maki. Iga kuu-laja leidis endale sobiva esineja.

Keskpäevaks tekkis pikk järjekord

telgi juurde, kus linnapea ja temakolleegid pakkusid külalistele kala-suppi. Lähinaabruses toimus KallavereKeskkooli pedagoogide juhendamiselpaberist ja papist meisterdamise töö-tuba. Maardu põhikooli õpilased kor-raldasid Vabaajakeskuses linnasünnipäevale pühendatud oma-loomingu näituse.

Üheks peamiseks teise päeva sünd-museks oli esmene linna tänavakorv-palli võistlus Pärli keskuse parklas,millest sündis järjekordne Maardusporditraditsioon.

Andrei BABin

Suveharja pidupäevKord juba juhtus nii, et Maardu sai alevikust linnaks südasuvel, 17. juulil. Sellepärast toimubki

juba aastaid üks suurimaid linnaüritusi just suve keskel.

AUGUST 2017 nR. 7linnA elU2

Milline? Aga selline,mis on üleni üleskae-vatud, nagu näemeMaardut käesolevalsuvel. Ilma poolestmitte palav, kuid ula-tuslike ehituse- ja re-monditööde mõttesvägagi kuum. Ja veelenamgi, sest hetkel eitule meelde, et kunagivarem oleks linnasüheaegselt käsil niipalju töid, kui tänavu.

Mis siin rääkida, meie linnon enneolematult kaunis.Hooldatud haljasalad, mait-sekalt kujundatud rohkearvu-lised lillepeenrad,värskendavad purskkaevud-kõik see ei saa mitte rõõmus-tada.Kuid mina rõõmustan kui

näen kaevatud kraave, killus-tiku koormaid ja töötavattehnikat. Olen kindel, etMaardu elanikud jagavadminuga seda tunnet, sest ehi-tustööd annavad tunnistustsellest, et meie linn on elav jaarenev keskkond- linn, mispürgib tulevikku.Tõepoolest, teetööd on alati

seotud teatud ebamugavus-tega nii juhtidele kui jalakäi-jatele, kuid needebamugavused on ajutisedaga teostatud tööde tulemusjääb aastateks püsima. Kõikeseda tehakse linnaelanike jalinna külaliste jaoks.Siinkohal räägin pikemalt,

mida hetkel tehakse ja milli-sed tööd on plaanis.Lõpuks on suures osas la-

hendatud ammune parkimis-probleem Veeru tänaval. Seniolid juhid sunnitud parkimaoma autosid piki tänavat, mistekitas tõsiseid takistusi teis-tele liiklejatele, iseäranis lu-merohkel ajal niitänavahooldusmasinatele kuika kiirabi- ja tuletõrjeauto-dele.

Otsust edasi lükata ei olnudenam võimalik ning möödu-nud kevadel sai Veeru täna-vale rajatud 56-kohalineparkla. Rõhutan: parkimis-plats on rajatud mitte naabru-ses asuva korteriühistu jaoks,vaid kõigi linnaelanike ja kü-laliste tarbeks.

Mai lõpus algas ja juuni al-guses lõppes suuremahulineasfalt- ja kruusateede remontKallavere ja Muuga linna-osas. Korda on tehtud 28 tee-

lõiku üldpinnaga 37 400ruutmeetrit. Täpsemalt: as-falteeritud on viis suuremattänavalõiku Kallaveres ja re-monditud 23 kruusateedMuugal. Valdav osa Muugatänavatest on kaetud kahe-kordse graniitkillustiku jamastiksi segu kihiga, tänumillele muutub teekate il-mastikukindlamaks ningpüsib ilma lisahoolduseta vä-hemalt viis aastat.Teetööd Kallavere linna-

osas on teostatud Ringi jaKütte tänavatel, Noorte tä-nava osas kuni jalakäijateülekäigukohani Keemikutetänaval ning Karjääri tänavalõigul alates Noorte tänavaristmikust kuni Haigla täna-vani. Eemaldatud vana as-faldi asemele on paigaldatuduus teekate.Juuni lõpus toetas Maardu

linnavolikogu ühehäälseltkauaoodatud lasteaia Rukki-lill renoveerimisprojekti,üldmaksumusega 499 541eurot, millest linna omafi-nantseering moodustab 164848, 53 eurot. Ülejäänudsummad laekuvad Keskkon-nainvesteeringute Keskusest.Renoveerimistööd algavad2018. aasta märtsis ning pea-vad olema lõpetatud oktoob-riks 2019.

Üheks linnavalitsuse priori-teediks on kaasaaegsete jaturvaliste ning tänapäevanõuetele vastavate tingi-muste loomine linna kooli-des ja lasteaedades.Renoveerimistööd lasteaiasRukkilill, kus käib 290 last,on vaid üks samm selles suu-nas. Käesoleva suve jooksul

toimuvad suured ehitustöödka lasteaias Sipsik, millehoone saab uue katuse.Lasteaia Rukkilill renovee-

rimine sisaldab endas hoonerekonstrueerimist koossokkli ja välisakende lisasoo-justusega. Lõunapoolseteleakendele paigaldatakse päi-kesesirmid, mis takistavadruumide ülesoojenemist su-visel ajal. Täielikult uuenda-takse hoone küttesüsteemning ruumidesse paigalda-takse kaasaaegsed kütteke-had ja termostaadid. Samutiseisab ees elektrisüsteemiuuendamine kuni uue juht-mestiku paigaldamiseni. Re-noveerimistööde käigusehitatakse hoonesse ka ven-tilatsioon, mis tõstab oluliseltehitise energiatõhusust.Veel üks objekt- kõnniteed

ja kergliiklusteed, mis on ajajooksul muutunud praguli-seks ning kuhu on tekkinudmuhud ja lohud. Meie linnväärib parimaid teid! Justsellepärast käivadki kuni ok-toobri lõpuni nimetatudteede renoveerimistööd,mida rahastavad linnavalit-sus ja EAS. Tõenäoliselt paljud inime-

sed märkasid sügavat kraaviKallasmaa ja Stardi tänava-tel. Sinna paigaldatakse soo-jatrass.

Ja lõpuks veel üks objekt-Maardu gümnaasiumi staa-dioni rekonstrueerimine, miskäib praegu täie hooga.Möödub veel paar kuud ninglinna tekib veel üks spordira-jatis- staadion, mida ääristabtänapäevase kattega jooksu-rada.

Kooli kollektiiv korraldas Maardu vabaajakes-kuses linnapäevade raames toreda ürituse, kusoli avatud ka õpilastööde näitus. Külastajad saidnäha laste joonistusi, loovtöid ning põnevaidideid teemal „Maardu -tuleviku linn“.

Lisaks õpilased valmistasid ette kaks esitlustteemadel: „Maardu perekonna albumis“ ning„Maardu põhikool eile ja täna“.

Külalisi ootas vahva õpilaskontsert ja kooliajalehe „Koolielu Maardu põhikoolis- 30“ juu-belinumber, kus sai lugeda kooli kauaaegseteõpetajate mälestusi.

Toome siinkohal ära kooli õppealajuhatajaAnna Kukarešnikova mälestused.

1980. aastal lõpetasin Kaliningradi riiklikuinstituudi ning tollase riikliku suunamisega asu-sin tööle geograafia õpetajana Maardu kesk-kooli. Suures koolis õppisid nii eesti - kui venelapsed. Õppetöö toimus kahes vahetuses jakahes hoones.

Pärast uue koolimaja valmimist, õpilased ja-gati laiali kahe kooli vahel vastavalt elukohale.

Kooli jagamine toimus rahulikult. Õpetajadtegid oma valikud, kes kuhu suundub ning asu-sid tööle vastavates koolides.

Mingi aja pärast tehti mulle ettepanek asudaõppealajuhataja kohale ning ma võtsin sellepakkumise vastu. Olen tänulik oma kolleegi-dele, kes uskusid minusse ja mind toetasid.

Tagasi vaadates oma koolitööle, hinnates oma

ja kolleegide tööd, arvan, et mul on vedanud,sest mul õnnestus töötada koos suurepärasteõpetajatega, oma ala meistritega. Tollal loodudmeeskonnast on tänaseks saanud Maardu koolin.ö. raudvara.Meie kooli tunnustatud pedagoogid:

Briš, KlaudiaGubareva, JelenaIvanova, NiinaKeits, ValentinaKonstantinova, ValentinaLisitšenko, LarissaLvova, NadeždaMozgovaja, AleksandraMorozova, ValentinaRetšenskaja, TatjanaStrepetova, LiidiaTitova, MariaTomaševitš, Nadežda

Kogu hingest õnnitleme teid, kallid õpetajad,õpilased ja lapsevanemad meie suurepärasekooli juubeli puhul. Soovime kõikitele peda-googidele lugupidamist ja raugematut jõudu,lapsevanematele head läbisaamist lastega ningkordaminekuid elus, õpilastele häid õpitule-musi, põhjalikke teadmisi ning sisukat vabaajaveetmist. Olgu see kool kõigi laste jaoks mittepelgalt hariduse omandamise kohaks vaid sõb-raks, abimeheks ning usaldusväärseks juhenda-jaks elus.

Põhikool-30

Fotofakt: 8. juulil Maardu linnapäevade raames toimus traditsioonilinetatari rahvuspidu Sabantui

Vladimir Arhipov, Maardu linnapea

linnapea veerg

Selline linn meeldib mulle

Tänavune aasta on kujunenud meie linnas üsna juubelirohkeks. Maardu güm-naasiumi ja spordikompleksi järel tähistas oma 30-ndat juubelit Maardu Põhikool.

3AUGUST 2017 nR. 7 linnA elU

Maardu Noortevolikogu on Maardu linnavolikogu juu-res asuv nõuandev ühendus, mis tegeleb noorsoo küsi-mustega, Maardus elavate noorte probleemidekaardistamise ja lahendamisega.

Viimaste kuude jooksul on Noortevolikogu korraldanudmitmeid üritusi: lastekaitsepäev, Vladimir Võssotski mä-lestusõhtu ja kalasupi jagamine Maardu linna päevadel.Noored on toetanud Maardu korvpalliturniiri Street Bas-ket Festival, osalenud Eesti noorte laulu- ja tantsupeol,Maardu suvilaomanike talgupäeval, Muuga päevadel,kevadjooksul ning paljudes teistes ettevõtmistes.

KÜSiTlUS

Täites küsimustikku saate teada kui hästi tunnete Maardulinna noorte eneseteostuse võimalusi.

1. Kas teate, et Maardus tegutsebNoorte volikogu?

2. Kas teate, et KOVi valimistel saab hääletada alates 16. eluaastast?

3.Kas osalete KOVi valimistel 15. oktoobril 2017?

4. Kas jälgite noorte volikogu tegemisi sotsiaalmeedias (Facebook, Vkontakte, Instagram)?

5.Kuidas saaks muuta Maardu linna noorte elu veelgi pa-

remaks? Milliseid üritusi tahaksite Maardus veel näha?

Vaatamata vihmasele ilmale, kogunestseremooniale üsna palju inimesi.

Kokkutulnute poole pöördus linnapeaVladimir Arhipov: „Tervitan kõiki, kespidas enda jaoks oluliseks tulla täna siia.Tulime kokku märkimisväärse sündmusepuhul, mida pole uues Eestis varem olnud,sest seni pole meie riigis ühelegi linna-peale mälestusmärki püstitatud. Arvan, etGeorgi Bõstrov oli selle vääriline“.

Avame mälestusmärgi meie linna 37.aastapäeval. Maardu linn on noor jaGeorgi Bõstrov oli palju teinud selleks, etsaaksime elada sellises linnas nagu ta onpraegu.

Mis on linn? Esiteks see on ajalugu jainimesed, kes teevad linna ajalugu. Teteate suurepäraselt kui palju on Georgi tei-nud meie linna heaks ja kui palju ta oleksvõinud veel korda saata. Vaatamata selleletema algatatud ettevõtmised jätkuvad. Meehitame teid ja laste mänguväljakuid ningrajame parke. Kinnitan teile, et jätkameliikumist samas suunas“.

Linna volikogu esinaine Elviira Piiskop-pel jutustas kokkutulnutele Georgi Bõst-rovi igapäevatööst linnapea ametis.

Parteikaaslane Boris Slepikovski pidas

liigutava kõne erinevate linnade linnapea-dele püstitatud tagasihoidlike mälestus-märkide väärikusest, sellest, kuidassuured isiksused ehitasid, lõid ja kaunis-tasid oma kodulinnu. „Suurepärane, etmeie linnas jääb Georgit meenutama mä-lestusmärk ning läbi selle ka Georgi kar-milt isalik pilk, mis jälgib Maardut, sestjustnimelt temast sai alguse linna kujun-damine“,- sõnas Slepikovski. Ta tänas lin-lasi mälestusmärgi rajamise mõtte jateostuse eest.

Georgi Bõstrovi kolleeg, Nikolai Zelen-tsov, rääkis kokkutulnutele, kuidas algasnende ühine karjäär Kohtla-Järvel, kusBõstrovi tööd tunnustati auväärse meda-liga ning kuidas 90-ndate alguses alustatiMaardu kiriku ehitamist, milles osalespraktiliselt kogu linn.

«Arvan, et mälestusmärgi avamisega an-name au Georgi Bõstrovi mälestusele“,-ütles Nikolai Zelentsov.

Linnaelanik Aleksei Koroljov esitasGeorgi Bõstrovi mälestusele pühendatudluuletuse.

Tseremoonia lõpus asetati linnapea mä-lestusmärgi jalamile lilled.

Avati mälestusmärk Georgi Bõstrovile

Jah ei

Jah ei

Jah ei

Jah ei

9.-10. septembril 2017Tulge ostlema ja kauplema!

Südamlikud tänud doktor Viisakule

ravi eest!Suurimad tänud Teile headuse ja

mõistva suhtumise eest ning samutitänan Teid kõrge professionaalsuse,väärtuslike nõuannete ja pingutusteeest.Ma taastun ja tasapisi kõnnin!Tänan Teid suure töö, osutatud abi

ja minu lootuste-ootuste täitumiseeest.Soovin Teile jõudu ning saatuse

poolt kingitud suurepäraste võimeterakendamist ning pereõnne ja edukõikides ettevõtmistes. Soovin, etsaaksite aidata veel paljusid inimesi.

Teie patsient

17. juulil, Maardu linna päeval, Kellamäe pargis avati mälestusmärkGeorgi Bõstrovile.

Traditsiooniline laatSügiskarussell-2017

Täidetud küsimustikud palume postitada aadressil74111, Maardu, Keemikute 12b, Vaba Aja Keskus võituua administraatorile samal aadressil

AUGUST 2017 nR. 74

Viimasel ajal on linnavalitsusel kujunenud heaks tavaks õnnit-leda meie eakaid juubilare.

Avaldame siirast austust teie pikale ja väärikale eluteele. Paljudeajalooliste sündmuste keerises olete oma töödes-tegemistes and-nud endast parima tulevaste põlvede hüvanguks. Soovime teiletugevat tervist, jätkuvat elurõõmu ja reipust ning lähedaste ini-meste hoolivust ja tähelepanu.

Olgu iga teie päev täis rõõmu ja positiivseid emotsioone, sesthea enesetunne on pikaealisuse võti. Palju õnne!

Õnnitleme meie juubilare!

Maia Gertsenjuk

Valentina Karatajeva

nadežda lvova

niina Sidorova

linnA elU

Temptransteatab

Alates 31. juulistasub piletimüügi punktuuel aadressil: Keemi-kute 37 f, Maardu(kaubanduskeskus Ro-zali).

* * *AS Temptrans

taastab alates 1. juulist2017 Maardu peatuserahvusvahelistel bus-siliinidel (Pihkva,Kiiev, Sankt-Peter-burg).

Alates 1. augustist 2017hakkas kehtima ühine sõidu-pilet liinidel 221, 285, 286,288.

- Kuni 1. septembrini 2017 toimubMaardu ühistranspordi kaardi vahe-tus uue kaardi vastu tasuta. Alates 1. septembrist 2017 maksab vahetus2 €.- Maardu ühistranspordi kaarti

võib muuta nimeliseks, kuid seepole kohustuslik. Nimetutele kaar-tidele müüakse pileteid täishinnaga.Nimeline kaart võimaldab soodus-tuste kasutamist. Alates 1. septemb-rist 2017 saab sõidupiletit osta vaidelektroonilisel teel. Varem ostetudpiletid paberkandjal kehtivad mär-gitud kuupäevani põhikaardi ole-masolul.- Uue Maardu transpordikaardi

vormistamiseks on vajalik värvifotomõõdus 3x4 cm, isikuttõendav do-

kument, soodustuse taotlemiseks onvajalik esitada soodustust kinnitavdokument ja isikukood.

- Registreerige oma sõit kaardi abilvahetult pärast bussi sisenemist läbivalidaatori. Bussi sisenemine toi-mub ainult esiukse kaudu. Sõidu-kaardi mitte registreerimine onkaristatav trahviga piletita sõidueest.Tasuta sõidu õigust omavad:1) pensionärid alates 63. eluaas-

tast;2) lapsed paljulapselistest peredest

(kolm ja enam last) ja üks lapseva-

nem;3) Tšernobõli avarii tagajärgede

likvideerimistöödel osalenud isi-kud;

4) kuni 16. a. puudega lapse saatja;5) alates 16. aastase ja vanema sü-

gava puudega isiku saatja;6) Maardu linna aukodanikud;7) amtetivormis politseitöötajad ja

EV ajateenijad. Märkus: Nimetatud isikud oma-

vad tasuta sõiduõigust vaid juhulkui nende elukohaks on rahvastiku-registri andmetel märgitud Maardulinn.

Juuni lõpus võttisMaardu linnavalitsusvastu rahvusvahelise de-legatsiooni. Külalistekoosseisu kuulusid eri-nevate Prantsusmaa pro-vintside linnapead jaEuroopa eksperdid.

Algatus tuli Prantsuse saat-konnalt Eestis.

Tehti ettepanek vahetadakogemusi IT-valdkonnas ja e-riigi loomise osas Eesti näi-tel. Prantsusmaa dele-gatsiooni külaskäigu ühekspaljudest eesmärkidest olikohaliku omavalitsuse külas-tamine. Enne Maardusse saa-bumist kohtusid külalisede-Riigi Akadeemia töötaja-tega ning Majandus- ja kom-munikatsiooni ministeeriumiametnikega.

Prantsuse külaliste peami-seks huviks oli ametkondadetöö korraldamine on-line is.Elavat huvi tunti erinevateseluvaldkondades internetisteostatavate toimingute ja

info kiire kättesaadavusevastu ning samuti tutvuti süs-teemi juhtimismooduste - jatõhususega.Külalistele esitleti huvita-

vaid näiteid ametnike tööstfinantsvaldkonnas, tegevusirahvastikuregistri toimingu-tes, riigihangetes, erinevateregistriandmete ja ametkon-dade info kättesaadavuses.

Tuleb märkida, et meie linnvõõrustas esmakordselt niiesinduslikku delegatsiooni.

Workshop toimus väga töi-ses meeleolus. Külalised esi-tasid hulgaliselt küsimusi,milledele Maardu linnavalit-suse ametnikud andsid am-mendavaid vastuseid.

Delegatsiooni juht avaldastänu aselinnapeale Rein Mee-

lele ning kõigile esinejatele,millest jäi kirje Maardu linnaaukülaliste raamatusse. Sa-muti saabus Maardu linnava-litsusele pärast delegatsioonilahkumist delegatsiooni juhi,endise Prantsusmaa tööstus-ministri Christjan Perre i tä-nukiri, milles rõhutataksekülaskäigu tulemuslikkust.

elina leTJUTšAJA

Maardu võõrustas külalisi Prantsusmaalt

Pileti tüüp Hind Personaalne sõidupilet 30 päeva 32 €Personaalne sõidupilet 15 päeva 19 €Tavaline sõidupilet 30 päeva 45 €Personaalne sooduspilet 30 päeva 19 €Ühekordne pilet 1,60 €

AS Temptrans alustas üleminekut elektroonilisele sõidu eest tasumise süsteemile

5linnA elUAUGUST 2017 nR. 7

Juulikuus tähistas meie linn oma sünni-päeva. Selle sündmuse raames toimusmitmeid üritusi, sealhulgas i Rahvusva-heline muusika- ja tantsufestival, Saban-tui ja tänavakorvpalli festival. nendelpäevadel kõlas palju häid sõnu sellest, etlinn - see on ajalugu, mida loovad inime-sed. Ühega nendest inimestest kohtusimemeie toimetuses.

Meie külaliseks oli Ants Raudla, keson olnud linna volikogu liige peaaegu20 aastat. inimene, kes mäletab, kuidaskasvas ja arenes meie linn ning kuidassuleti eesti Fosforiit, kus Ants Raudla,Punase töölipu ordeni kavaler, läbisoma tööelu töölisest kuni tsehhi juhata-jani.

- Rääkige palun 90-ndatest aastatest,ajast, mil nSVl lagunes ning eesti saiiseseisvaks riigiks? Kuidas see mõjutasMaardu linna ja tema elanikke?- Loomulikult, praegune noor põlvkond

enam ei tea, millises seisus oli linn siis.Aga mina mäletan väga hästi, kuidas 90-ndate algul suleti pikka aega linna kujun-danud suurettevõte Eesti Fosforiit, kustöötas üle kahe tuhande meie linna ela-niku. Inimeste majanduslik olukord oliäärmiselt raske. Inimestel oli keerulineleida tööd ilma eesti keele oskuseta ningpaljud ei näinud olukorrast väljapääsu.Puudusid vahendid kommunaalmaksudetasumiseks, leibkondadel kogunesid suu-red võlad Maardu Elamule, samas MaarduElamul kasvasid võlad kütte eest MaarduKatlamajale.

Seetõttu oli häiritud sooja vee- ja küttevarustamine terves Kallaveres. Oli vajakiiremas korras hakata rekonstrueerimasoojatrassi. 1995. aastal oli linnapeaksVladimir Arhipov, kes võttis vastu tollalväga riskantse otsuse alustada soojatrassirekonstrueerimise esimese etapiga. Sügi-sel enne valimisi oli soojavarustus taasta-tud, kuid kraavid ei olnud veel kinni, milleeest Arhipov sai karmi kriitika osaliseks.Kuid täna võin kinnitada, et tollel ajahet-kel oli kõik tehtud õigesti.- Alates 1996. aastast olete Maardu

elamu juhatuse liige ning teate suure-päraselt, kui palju majandusküsimusion pidanud linnavalitsus lahendama.- Olen korduvalt rääkinud nii veevarus-

tuse probleemidest ja nende lahendami-sest. Pankadelt oli laenu raske saada, sestMaardu Elamul olid suured võlad tarnijateees ning lisaks olid seadmed ja kogu inf-rastruktuur vananenud. Tekkis suletudring. Kuid me otsisime lahendusi ning sõl-misime kolmepoolseid lepinguid.Ning alles siis kui Maardu Vesi soetas

teatud hulgal vajalikke seadmeid, muutusolukord paremaks. Pangad tulid vastuning ettevõttel tekkis võimalus saadalaenu.Kui Eesti astus Euroopa Liitu, muutusid

vee kvaliteedi nõuded oluliselt karmi-maks, mis nõudis suuri investeeringuidolemasolevate trasside rekonstrueerimi-seks ning uute ehitamiseks.- Kõik me teame, et Muugal ja Järve-

äärses piirkonnas ei olnud mingit infra-struktuuri.

- Tõepoolest. Muugal ei olnud üldsemingit kanalisatsiooni. Selle probleemi la-hendamiseks saime kasutada EuroopaLiidu investeerimisfondide abi. Järveäärne piirkond on praegu meie eri-

lise tähelepanu all, samuti ka Kroodi,mille territooriumil asus endine Eesti Fos-foriit. Kujutage ette kui vananenud onsealne infrastruktuur. Veetrassid ja kana-lisatsioon olid peamiselt ehitatud 1952-1954. aastatel ning kui seal ka midagivahetati, siis vaid avariikorras.

Tööstuse edasise arengu jaoks sellel ter-ritooriumil ja töökohtade säilitamisekstuleb probleemid lahendada.

2016. aasta lõpus esitati KIKile (SAKeskkonnainvesteeringute Keskus) toe-tuse taotlus ning me loodame, et toetuseeraldamisega algab Järveäärses piirkonnasja Kroodis uus arenguetapp.

- Rääkige palun, kuidas on lood linnaelamufondiga?

- Siinkohal tahan jutustada lugejatele,kuidas karjäärides toimunud lõhkamis-tööde tagajärjel lagunesid paneelmajadeliidesed ning 90-ndate aastate lõpus kõi-gest nelja aasta jooksul oli linnas kordatehtud 19 tuhat meetrit paneelide liideseid.Mis puudutab elamufondi ja katuseid siis

isegi Põhja piirkonnas, kus asusid suhte-liselt uued sadama majad, pidime vahe-tama olemasoleva katuse katte uuema jakvaliteetsema vastu.

Vanas linnaosas on peamiseks problee-miks eterniitkausega majad Orumetsa jaKeemikute tänaval. Eterniit peab vastu ca30.-40. aastat aga kui need majad on ehi-tatud 50-ndatel aastatel, siis on loomulik,et selliste katuste kasutusaeg on ammumöödas.

Tegin linnapeale ettepaneku arutada ko-misjonis linnapoolse dotatsiooni võima-lust , mis oluliselt toetaks nende majadeja fassaadi- ja katuseremondi teostamist.Linnapea suhtus ettepanekusse mõistvalt.Võib öelda, et linn areneb ka edaspidi.

Praegu toimub spordirajatiste ulatuslikrekonstrueerimine. Kuidas Te sellessesuhtute?

Tore, et meie linnas on tugevad spordi-klubid. Poksijad, allveeujujad, jalgpalluridrõõmustavad meid pidevalt oma saavutus-tega. Peagi avatakse gümnaasiumi uuen-datud staadion, kus on korraliktänapäevase kattega jooksurada ning kau-gus- ja kõrgushüppe sektorid. Võimalik,et linnas hakkavad hoogsalt arenema ker-gejõustiku klubid ning koolilapsed hakka-vad tegelema jooksmise, kiirkõnni,kaugus- ja kõrgushüppega, püüeldes pari-mate tulemuste poole.Suured tööd on teostatud linna staadio-

nil- paigaldatud uus piirdeaed ja tribüünid.Linnastaadioni ülalpidamiseks on tänavulinna eelarvest eraldatud üle 60 000 euro.Näha, et sport on Maardu linnajuhtide

erilise tähelepanu all ning linnapea isikli-kult mõistab selle suuna õigsust, mis ka-jastub positiivselt linna spordielus.Täname huvitava jutustuse ja põnevate

ajaloofaktide eest.Soovime Teile tugevat tervist ja edu

kõikides ettevõtmistes.

Kohtumine huvitava inimesega

Loomulikult algas vestlus klubistArhideja.

Zoja Aristova: Kui aastakümneidelatud ning vanus annab tunda,hakkad üha enam mõtlema sellele,kuidas säilitada energiat ja elu-jõudu. Maailm meie ümber on niikaunis, et tahaks nautida igat elatudpäeva võimalikult pikka aega. Mi-nule kui tegusale ja aktiivsele ini-mesele oli raske ette kujutadamingit muud eluenergia säilitamiseviisi kui leida hingelä-hedane tegevus, mil-lest saaks kuhjagapositiivseid emot-sioone.Klubi Arhideja loo-

mine sai minu jaoksselliseks «oma asjaks»ning mitte lihtsalt te-gevuseks, vaid ka mit-mete tervisehädadeleevendajaks ning ter-vendajaks.

Alustasime tegevustkahekümnest naisestkoosneva väikese gru-piga. Vahetult enne te-gevuse algusttutvusime suurepärasespetsialisti ja linnaspordielu edendajagaTatjana Uljanovaga,kes alates klubi asuta-misest oli kohe nõusläbiviima tervisevõim-lemist ning sellest het-kest on ta meie asendamatu treenerja metoodik, kes pühendab paljuaega eakate tervisetoetamisele.Võimlemise kõrvaltõime sisse klubi tegevuskavasse katantsimise, mis on meie liikmetelehakanud väga meeldima. Loodan,et klubil saab varsti olema ka omakoreograaf.

Tänaseks päevaks on meie klubisligi 70 inimest, mille üle olen vägauhke.Hoiame kokku, sest igaüks meist

on huvitatud klubi tegevuse laien-damisest.Praegu me saame kokku neli

korda nädalas. Kavas on jalutuskäi-gud linna parkides ja puhkealadel,puhkeõhtud ja loomingulised koh-tumised Maardu kunstikollektiivi-dega. Ühinesime kooriga Raduganing korraldame üsna sageli ühis-

üritusi. Meil toimuvad pereõhtud,sünnipäevad ja kohtumised sõjave-teranidega. Kahel korral oleme käi-nud Pühtitsa Jumalaema Uinumisenunnakloostris. Oleme oma klubigaastunud edasi pikkade sammudeganing liikunud uuele tasemele. Ülla-tav, et klubi tegevuse vastu on ha-kanud huvi tundma ka linnameespere ning võimalik, et lähitu-levikus pole me enam eranditultnaiste ühendus. Siinkohal ma ei ta-

haks avaldada meie tulevikuplaane.Eelistan rääkida tegevustest mittetuleviku vormis, vaid pärast teosta-mist kui õnnestunud olnust.

Kasutan juhust ning avaldan suurttänu Maardu Linnavalitsusele jalinnapeale Vladimir Arhipovile. Taon esimesest päevast meie klubitoetanud ning osaleb meie üritustel.Tänu linnapeale on meil võimalikkasutada korralikult remonditudrahvamaja saali. Kloostri külasta-miseks saime tasuta bussi. Ka tei-sed meie ettevõtmised pole jäänudlinnavalitsuse tähelepanuta, mis tä-hendab, et klubil Arhideja on tule-vikku.Kuidas hindate linna kogu-

kondliku nõukoja esimesi sammening millist osa peaks see ühen-dus täitma Maardu linna ja temaelanike jaoks tulevikus?

Zoja Aristova: Ausalt öeldes olenüllatunud, et selline idee ei teostu-nud palju varem. Olen seisukohal,et nõukoja loomine oli väga vajalikettevõtmine. Kasvõi ainuüksi selle-pärast, et taoline nõukoda omabnõuandvat ja soovituslikku ühen-duse staatust esijuhi Maardu linna-pea jaoks. Avalikkuse arvamusvõimaldab koostada objektiivsemapildi erinevatest linnaelu arengu-suundadest ning operatiivselt rea-geerida võimalikelemöödalaskmistele ja puudustele.Rõõm tõdeda, et linnapea suhtubnõukojasse täie tõsiduse ja tähele-panuga.Vaatamata sellele, et nõukoda on

loodud vaid kaks kuud tagasi, onlinnapeale saadetud juba rida ette-panekuid ja soove, mis puudutavadJõelähtme aiandusühistuid, linnaheakorra küsimusi, noorte vabaaja-veetmist, sõja- ja tööveteranide toe-tamist.

Siinkohal vaid üks elav näide.Ühel nõukogu istungitest sõjavete-ranid tõstatasid küsimuse vabataht-like rühma loomisest, kes aitaksidüksikuid ja raskesti haigeid eakaid

inimesi. Selle liikumisealgataja Vladimir Zait-sev pöördus noortepoole, sealhulgas noortevolikogu poole. Senikuni probleem pole la-hendatud, otsustas meieklubi võtta oma hoolealla kõige enam abivaja-vad inimesed. Loodan,et noored ei jää kõrvalening liituvad selle tänu-väärse tegevusega. Mispuudutab nõukoja tule-vikku, siis see hakkabsõltuma sellest, kuivõrdtõhusaks ja kasulikukskujuneb nõukoja tege-vus linna jaoks.Kui otsustada tegev-

kosseisu järgi, siis kogu-kondlik nõukoda onvõimeline täitma omamissiooni ning nõukojamäärus sätestab selgeltja konkreetselt mitte ai-

nult õigused, vaid ka ülesanded,mida ta on kutsutud lahendama.

Viimane küsimus. lähikuudeltoimuvad riigis järjekordsedKOV i valimised. Millised on Teieootused seoses uue linnavõimuvalimistega, eelkõige Maardus?

Zoja Aristova: Olen praeguse lin-navalitsusega täiesti rahul. Näen, etmeie linnapea ja tema meeskondtäidavad täpselt ja järjekindlaltMaardu arengukava, astuvad kind-lalt valitud teel. Suurepärane, et onsäilinud linna üldine arengusuund.See annab kinnitust, et linnavalitsusja volikogu teavad mida teha jakuhu minna. Stabiilsus ja järjepide-vus sisendab kindlust tuleviku suh-tes, mis on igale linnaelanikuleväga tähtis.

intervjuu pani kirja Sergei PeTinOV

eakate klubi Arhideja tegutseb ja õitseb

Põhjusi kohtumiseks Zoja Aristovaga oli enam kui küll, sestsee aktiivne daam on Maardu eakate klubi Arhideja (just sel-lise nimega on klubi kantud äriregistrisse- toim.) asutaja jaeestvedaja.Esiteks tähistab klubi oma kolmandat aastapäeva ning see

pole pelgalt number, vaid omapärane piirjoon, mis on edukaltületatud tänu sõbralikule ja ühtehoidvale kollektiivile.Teiseks on Zoja Aristova Maardu põliselanik, kes on elanud

meie linnas terve oma elu ning tunneb suurepäraselt mitteainult kodulinna ajalugu, vaid on olnud Maardu asutamisening arenemise ajajärkude tunnistajaks.Ning lõpuks, Zoja Aristova on Maardu linna kogukondliku

nõukoja liige ning see asjaolu tekitab veelgi suuremat huviteada saada, mida ta arvab linnaelust ja selle korraldami-sest.

AUGUST 2017 nR. 76 linnA elU

8. ja 9. juulil toimus esma-kordselt Maardu linnapäe-vade raamesVabaajakeskuses suure me-nuga I Rahvusvaheline tant-sijate ja lauljate festivalMaardu *F* Eestis, mis tõiMaardusse palju andekaidartiste Eestist, Valgevenest jaUkrainast.Esimesel festivali päeva kon-

kursi kavas osalesid lapsed:tantsuansambel Terek, loov-stuudio Irides, moeteater Na-tali, Alisa Gaitšonok, ValeriaDomnina, Anželika Terro, Mi-lana Šerbakova (kõik lastemuusikateatrist Pojušije detiSakala), Anastassia Kazake-vitš, Julia Toomsalu, ValeriaŠinkareva, Alisa Raljevitš, Po-lina ja Anastassia Školjonokiduett, pereansambel Zotovitš.

Teisel päeval astusid žüriiette täiskasvanud lauljad jatantsijad: Eduard Nehhajev,Jelena Dmitrijeva, NataljaSmirnova, Jelena Domnina,grupp LuXor, Julia Volgireva,Madis Mark, show- teater Ja-gory, Veronika Bulatova, tant-suansambel Terek, ViktoriaKatanikova, pereansambelZotovitš, Andrei Sobol, DanceHayat, Tatjana Antonova,Andrei Markus, teater Vejer išpaga ja valgevene ansambelJalinka Maardust.

Festivali kava säravaks akor-diks oli rock-gruppide X-Stream, 5 Degrees, TheRocket Cats, Tolko v Estonee,Noisy Neighbors, Red CastleFamily kontsert.

Sujuvad gruusia tantsudasendusid hoogsate mustlas-rütmidega. Erinevate žanriteartistid esinesid vaheldumisi,kus lüüriliste laulude järel val-lutasid lava publikut sütitavadetteasted. Kirev muusikarohkeja tantsuline vaatemäng ei jät-nud kedagi ükskõikseks. Agapärast Venemaa laulja EduardNehhajevi esinemist kajasidsaalis tormilised ja pikad ovat-sioonid, mis ei tahtnud kui-dagi vaibuda. Pimedanasündinud laulja näeb ümbrit-sevat maailma helide abil,loob muusikat ning mängiberinevatel muusikainstrumen-tidel.

Kahepäevase konkursi kavahindas professionaalsetestmuusikutest ja loomingulistestinimestest koosnev žürii. Žüriija festivali külalised: NikolaiŠvets, Jevgeni Kunevitš,

Olesja Balakirijeva, AnnikaLumi, Jelena Aksjonova, ErnaPodanjova, Albert Stepanjan,Jevgenia Škeljonok, NataljaKulešenko, Rafael Šarafetdi-nov, Marina Tširkova, Olga

Palk- hindasid tähelepaneli-kult igat esinejat, mis oli vas-tutusrikas ja huvitav töö.

Gala-kontserdil pakkusidpublikule oma loomingut niifestivalist osavõtjad kui ka kü-lalised: Natalia Mettus-Lamis,Sergei Voronov, Erich Krie-ger, Jaan Kirss, Aleks Strim,Rain Raimo.

Kahtlematult kujunes ürituseredaks ja meeldejäävaks niiosavõtjatele kui ka külalistele.Festivali raames toimusidtantsu meistriklassid. Festivalipeaüllatuseks oli tantsu flash-mob, milles osalesid eakateklubi Arhideja liikmed. Koosnendega lustisid tantsida kõiksoovijad.Festivali kaunistas kunstniku

Annika Lumi tööde eksposit-sioon pealkirjaga „Tantsi mi-nuga“. (Näitust saab nähaMaardu Vabaajakeskuse kont-serdisaalis kuni suve lõpuni-toim.)Festivali peakorraldaja Al-

jona Znojeva, teater ShowTheater Jagory juht ning kor-raldaja Ilona Thagazitova, an-sambli Terek, avaldavad suurttänu Maardu Linnavalitsuseletoetuse ja abi eest I Rahvusva-helise festivali Maardu *F*Eestis korraldamisel ning loo-davad edasisele koostöölesuurürituste korraldamisel.Samuti avaldatakse suurt tänufestivali korraldamise ja läbi-viimise eest Jelena Jegorovale

(Vaba Aja Keskus) ja JeseniaAntropovale vabatahtliku tööeest. Suurimad tänud partne-ritele, sponsorluse eest: PavelArhipov (Lahe baar), Vjatše-slav Sedõhh (Slavada Grupp),Kultuuri Karavan (Poola),Irena Lebedinska (IncentEvent) Venemaalt, Alla Sbit-neva (kohvik Narva).Festival sai palju positiivset

vastukaja osavõtjatelt ja pub-likult.«Festivali korraldajad olid

väga tublid, et kutsusid kohalehuvitavaid artiste Venemaalt,Ukrainast ja Valgevenest. Kameie Eestimaa talente oli pärispalju. Minu ülesanne seisnesselles, et tutvustada festivalineile, kes ei saanud nautidatoimunut kohapeal. Pärast vi-deomaterjali avaldamist tekkisminul isiklikult ja festivalilsotsiaalmeedias palju uusisõpru ja austajaid. Loodankoos teiste huvilistega, et fes-tival muutub iga-aastaseks tra-ditsiooniks ning me saamenäha uusi ja põnevaid artiste jaiseenesestmõista soovimenäha ka tuttavaid lemmikuid“,- rääkis festivali operaatorAnatoli šiškevitš.

«I Rahvusvaheline muusika-festival on lõppenud. Suurtänu festivali korraldajatele jakõigile abilistele, žüriile, spon-soritele, linnavalitsusele.Tänan kõiki esinejaid ande-kuse ja nauditava esinemise

eest. Edu festivalile!“ - Rafaelšarafetdinov.„Kogu südamest täname Al-

jona Znojevat sooja vastuvõtuja külalislahkuse eest! Esime-sed koostööna valminud la-vastused jätsid publikulesügava mulje.Valmistume uu-teks loomingulisteks projekti-deks. Uute kohtumisteni!“-kollektiiv Dance Hayat.

«Avaldame suurt tänu I Rah-vusvahelise festivali Maardu*F*Eestis korraldajatele teh-tud töö eest. Samuti suurimadtänud linnavalitsusele ja Je-lena Jegorovale, kes avasmeile lahkelt Vaba Aja Kesk-use uksed, Aljona Znojevale jaIlona Thagazitovale suurepä-raselt korraldatud ürituse eest.Külastame tihti erinevaid

konkursse ja festivale ningmeil on millega võrrelda. Sel-list heatahtlikkust, lugupida-mist ning iga osalejaväärtustamist tundsime vaidsiin. Suurimad tänud žürii liik-metele vastutusrikka töö eest.Kõik artistid olid tasemel, saa-lis valitses tõeliselt pingevabapeomeeleolu. Lapsed tõidkoju nimelisi meeneid, kingi-tusi ja diplomeid ning samutisuurel hulgal positiivseidemotsioone.

Tuleme kindlasti tagasi teiekülalislahkesse ja helgesselinna! Edu ja kasvu teile!“-Alina Grigorjeva, loovstuu-dio irides juht.

Festivali Grand Prix omanikud: Pereansambel ZotovitšTantsukollektiiv Dance HayatFestivali ii astme laureaadid:Tantsustuudio LuXorI astme laureaat Maadis MarkI astme laureaat Аndrei MarkusI astme laureaat koreograafia ansambel ТеrekII astme laureaat moeteater Natali III astme laureaat- loovstuudio IridesIII astme laureaat tantsustuudio JagoryI astme laureaat Anastassia ja Polina ŠkeljonokII astme laureaat Jelena Domnina II Astme laureaat Vejer i špaga

Tuletame meie vaatajatele meelde, et 8. septemb-ril kell 18.00 Tallinnas, Lindakivi kultuurikesku-ses, Koorti 22, toimub I Rahvusvahelise festivaliMaardu *F* Eestis esinejate gala-kontsert.

Maardu *F* eestis

7linnA elUAUGUST 2017 nR. 7

linlaste mõtteid oma linnastMeie toimetuse kollektiiv käib ajaga kaasas ning annab välja ajalehte

mitte ainult paberkandjal, vaid pakub inimestele võimalust lugeda meielehte ka elektroonilisel kujul meie oma kodulehelwww.facebook.com/m.panoraam/Ja loomulikult kui me sotsiaalmeedias juba oleme, siis meil on väga huvi-

tav, mida linnakodanikud meie linnast internetis kirjutavad.Autori loal avaldame siinkohal ühe suurepärase kommentaari.Kui saab kommentaare kirjutada, miks siis mitte? Alustuseks niipalju, et

kui loen seda negatiivsust, mida siia lausa ämbritega välja valatakse, siis ta-hest-tahtmata tekib küsimus, et miks kõik ainult halba näevad? Noh, tiik onpisut kinni kasvanud, seda on alati olnud, küll jälle korda tehakse. Veepinnalujub mõni väike prügi ja mis siis...., vaadake, millised tormised ilmad onolnud! Mõni viskab koni maha, see on tõesti inetu, samas seda on alati tehtudning inimest täiesti ümberkasvatada pole võimalik. Minu Tallinna kortermajatrepikojas elavad enda arust üliintelligentsed inimesed aga sülitavad trepi-kojas nii mis hirmus. Vabandage selle ebameeldiva seiga kirjeldamise eest!Ja tegid nad seda mitte sellepärast, et olid ajudeta kaabakad aga sellepärast,et näidata oma üleolekut ja lugupidamatust teiste suhtes.

Selliseid ei paranda miski ning ei tasu taoliste tegelaste peale oma närvi-rakke raistata, neid läheb endalgi vaja.

Ja nüüd siis sellest, mida ma tahtsin tegelikult kirjutada. Täna hommikulkogunes meie maja akna alla palju suuri masinaid. Vaatasime, arutasime,sõitsime ära Tallinnasse. Tulime tagasi ja ennäe! Oli alles vaatepilt! Kui paljuaastaid seisis ta keset teed. Kõnnid, kõnnid ning järsku stopp, ei tea kas möö-duda paremalt kui just porine pole või vasakult autode külje alt. Ja korragasaad aru, et saad sellest igapäevasest pendeldamisest vabaks!

Kui nüüd keegi ei taibanud, millest jutt käib, siis selgitan. Kirjutan Avaratn. jalakäijate ülekäigukohast, mille keskel kasvab võimas tamm. Poleksiialgi osanud arvata, et jalakäijate ülekäigukoht tehakse kõrvale, et ei peakspidevalt ümber suure puu ukerdama.

Eelmisel õhtul käisime jalutamas. Kõndisime ja imetlesime. Tõepoolestkui hooldatud ja kaunis on meie ümbrus. Kuhu ka ei vaataks, igal pool onkord ja puhtus.Ja nagu näha, raha jätkub, sest nii palju on viimase aastaga tehtud! See tä-

hendab, et prioriteedid on paigas ning rahaliste vahendite jagamine toimubläbimõeldult. Aga mis kõige tähtsam, see on rahulik ja positiivne õhkkond.

Olen kindel, et kui meie linnaelu liigub samas suunas, siis ka inimesedmuutuvad ning hakkavad teistmoodi käituma. Ja siis selgub, et polegi enamkedagi , kellele peaks tegema märkuse mahavisatud koni pärast või saatmapikalt. Vabandust, see oli väike huumor...

Tatjana MAžeKO

Suvi on õige aeg ohtlike javanade puude langetamiseks,et kaitsta ennast õnnetusjuh-tumite eest tormide ajal, milpuude oksad või koguni suu-red puud võivad murdudeskukkuda hoonetele ja elektri-postidele. Sageli saavad taolis-tel juhtudel kannatada kainimesed.Juhul, kui suur puu kasvab

maja läheduses ohtliku nurgaall, siis tähendab see potent-siaalset kahju mitte ainult kin-nistule, vaid ka inimestele.Puude elujõu hindamist peabteostama kinnistu omanik. Kuimaa-alal asuvatel kõrgetel puu-del on vanu ja surnud oksi, siispeab pidevalt jälgima nendeseisukorda ning vajadusel ee-

maldama. Puude seisundi hin-damisel tasub ilmtingimata ka-sutada spetsialisti (arboristi võidendroloogi) abi. Oluline onmeeles pidada, et kodukindlus-tus hüvitab majaomanikulekahju vaid sel juhul, kui puu onlangenud tormi tagajärjel.Juhul, kui kinnistu omanikupuu kukub naabri majale võiautole, siis kinnistu omanikulpeab olema täiendavalt sõlmi-tud kahjuhüvitus leping, sestvastasel juhul peab kinnistuomanik ise hüvitama naabriletekitatatud kahju täies ulatuses.Kui naabril on kehtiv kodu-kindlustus, siis temale hüvitabkahju kindlustusfirma, mis see-järel nõuab kahju hüvitamistkahju tekitanud vastutava isiku

käest, kelle kinnistult oli puulangenud. Juhul kui oksad kah-justasid autot, siis autoomani-kule hüvitab kahjukaskokindlustus. Tasub meelespidada, et kohustuslik liiklus-kindlustus ei hüvita loodusjõu-dude tekitatud kahju.Kuidas

ennetada langevate puude teki-tatud kahju?

Tormi puhul püüa oma sõidu-vahend parkida lagedale kohale,puudest kaugemale maa-alale, etmurdunud oksad ei kahjustaksautot.Kontrolli oma kohalikus oma-

valitsuses, kas ohtlike puude ee-maldamiseks oma kinnistul onvajalik taotleda raieluba. Ohtliku puu raiet võib teostada

vaid spetsialisti abiga, et vältidavõimaliku kahju ning ennetadaõnnetusjuhtumit.

Kontrolli oma kindlustuslepin-

gut, kas seal on peale elamukindlustatud ka koduvara ningfikseeritud omavastutus.Puude seisundit tasub pidevalt

kontrollida ning vajadusel kooseksperdiga, kes väljastab vas-tava tunnistuse. Mida teha kui langenud puu

on kahjustanud Teie vara?Tehke foto kukkunud puust ja

sellest, kuidas ta kahjustas Teiesõidukit, maja või mingit muudvara. See hõlbustab kahju selgi-tamist.Võimalusel püüdke ettevaatli-

kult eemaldada puu või oksad,võimalusel kutsuge kohale ar-borist. Katke kannatada saanudkatus ajutise kattega ning kinni-tage see võimalikult tugevalt. Juhul kui puu on langenud

elektriliinidele, siis puu eemal-damine tuleb usaldada spetsia-listile. Pinge all puu võibosutuda eluohtlikuks.Teatage toimunust oma kind-

lustusagendile ning täitke kah-juavaldus.

Miks vanad puud on ohtlikud ning kuidasennetada õnnetusjuhtumeid

Maardu 27. nädal (3. juuli – 9.juuli 2017)Registreeritud 5 kuriteoteadet1) Kallavere tn. üks meesterahvas

lõi teist noaga, tekitades kehavi-gastusi;2) Keemikute tn. kinnipeetud meesterahvas, seotud süs-

temaatiliste pisivargustega;3) Nurga tn. naisterahva käest varastatud mobiiltelefon;4) Stardi tn. kinnipeetud mootorsõidukit juhtinud selleks

keelatud seisundis meesterahvas;5) Keemikute tn. kinnipeetud mootorsõidukit juhtinud

selleks keelatud seisundis meesterahvas.

Maardu 28. nädal (10. juuli – 16. juuli 2017)Registreeritud 6 kuriteoteadet1) Ringi tn. meesterahvas pekstud noorukite poolt, teki-

tatud kehavigastusi;2) Kassitatra tn. perekonflikti käigus meesterahvas tuli

abikaasale kallale, tekitades kehavigastusi;3) Veeru tn. meesterahvas haaras abikaasa kätest ja juus-

test, millest kannatanu tundis füüsilist valu;

4) Kallasmaa tn. paar pekstud tütre abikaasa poolt, teki-tatud kehavigastusi, toimetatud haiglasse;

5) Huulheina tn. sissemurtud erahoovi kuuri ning varas-tatud tööriistad;

6) Kallasmaa tn. meesterahvas lõi noaga tuttava naiste-rahva abikaasat.

Maardu 29. nädal (17. juuli – 23. juuli 2017)Registreeritud 5 kuriteoteadet7) Veeru tn. rentniku vend tõukas korteri omaniku selga,

tekitades kehavigastusi;8) Karjääri tn. joobes meesterahvas lõi abikaasat vastu

pead taburetiga, tekitades kehavigastusi;9) Ringi tn. meesterahvas pekstud vähetuttava poolt;10) Keemikute tn. naisterahva arvelt varastatud raha;11) Keemikute tn. kinnipeetud meesterahvas süstemaati-

liste varguste eest.

Koostas: Roland MeRiTeekomissar

ida-Harju konstaablijaoskondpiirkonnapolitseinik

Politseikroonika

Fotofakt: Kellamäe pargi tiigil töötas mitu päeva ujuk, mille abil sai veekogu puhastatud prügist ja vetikatest.

LIIDIA BODNAR 16. august 2017PAVEL KUUSIK 23. august 2017LJUBOV LENSKAJA 30. august 2017TÜÜNE NIKOLAJEVA 06. september 2017

GALINA POPOVA 13. september 2017INGA KIRMJÕE 20. september 2017DMITRI GERASIMENKO 27. september 2017

VAliJATe VASTUVÕTTMaardu linnavolikogu liikmed võtavad vastu valijaid kolmapäeviti kella 15.00 kuni 17.00 Maardu linnavo-

likogu ruumis Kallasmaa 1, Maardu, kab. 214 alljärgnevalt:

AUGUST 2017 nR. 78

Lisa ajalehele “Maardu panoraam“ / august 2017

Õpilasmalev hooldab linna rohelustSuveaeg lendab ruttu ning juba on lõppenud Maardu õpilasmaleva

teine vahetus.Pärast kahe vahetuse möödumist oleme oma tööga väga rahul. Püüame

hoida kõiki Maardu ja Muuga haljastusobjekte oma pideva hoole all. Sellelsuvel töötab malevas mehhaniseeritud meeskond, kes hooldab kõiki linnapuid, eemaldades neilt võsud.Vahetused möödusid aktiivselt, huvitavalt ja loominguliselt. Lastel oli või-

malus leida uusi sõpru, teenida pisut taskuraha ning veeta lõbusalt aega, sestnagu me juba kirjutasime, lisaks tööle, käivad lapsed ekskursioonidel ningjuulikuus võõrustasime külalisi Minskist.

erika TiGAniK

13. juulil toimusid Maardu noortekeskuseslaste algatusel võistlused lauajalgpallis ja laua-tennises. lapsed osalesid väga aktiivselt. laua-jalgpallis: 3 koht David Koval, 2 koht ArturVassiljev. Võitjaks tuli lauajalgpalli meisterKonstantin Vassiljev.Lauatennise võistluse võitis Nikita Sudelainen.Samal päeval toimus ka möödunud aasta tulemuste

kokkuvõte. Noortekeskus autasustas mobiiltelefoniga jatõukerattaga David Kovali, kes saavutas esikoha, tuueskõige rohkem medaleid kõigis võistlustes.

Täname Maardu Peetri Pizzat maitsva auhinna eest.Samuti teatan, et noortekeskus on suletud remondi

tõttu kuni 15. augustini, pärast mida ootame külasta-jaid uuendatud keskusesse, kus ees ootab endisest suu-rem puhketuba ning põnev spordivarustus.Suvevaheajal sõidavad keskuse lapsed koos poksiklu-biga noortelaagrisse Viking Tiigrid. Täname Maardulinnavalitsust ja VOPAK E.O.S i abi eest keskusearendamisel.

Jevgeni GOlOVATš

Rahvusvahelise projekti mõte on, etlapsed saaks tutvuda omavahel, lisaksõppida tundma teise maa kultuuritradi-tsioone, külastada vaatamisväärsusining tutvuda põnevate saavutustegauute tehnoloogiate valdkonnas, puhataja rõõmsalt veeta aega sõpruslinnadelastelaagrites.

Tänavusel suvel oli meil külas kaks-kümmend Valgevene last. TutvumineEestiga algas Tallinna vanalinnas, kustoimus mäng Kvest, milles lapsed saidnäidata oma nutikust ja teadmisi aja-loost.

Valgevene lapsed elasid kaheksapäeva laagris Viiking Tiigrid. Vaata-

mata sellele, et laagrielu kulges kindlapäevakava järgi, tahtsime väga näidataValgevene lastele võimalikult palju hu-vitavaid ja meeldejäävaid paiku ningkaasata neid mitmetesse üritustesse.Üheks selliseks sündmuseks oli Rak-vere linnuse külastamine, kus Maarduja Minski lapsed said koos sukeldudakatsumuste- ja seiklusrohkesse kesk-aegsesse ellu.

Lapsed said suure elamuse ning sõb-runesid veelgi rohkem.

Vaatamata suhteliselt kehvale ilmale,õnnestus lastel siiski supelda meres,võtta päikest ning ühel päeval käiaNõmme seikluspargis, saades suurel

hulgal positiivseid elamusi.Aeg lendas märkamatult ruttu. Oli

küll kahju lahkuda, kuid samas olimeeldiv näha laste õnnelikke nägusid.Parimaks kingituseks korraldajatele olikülaliste soov tulla Maardusse järgmi-sel aastal tagasi ning taas osaleda laagrielus.

* * *17. juulil suundus Maardu linna koo-

lide 18. õpilasest koosnev esindus vas-tukülaskäigule Valgevenesse,rahvusvahelisesse noortelaagrisseBorok. Õpilasvahetust toetas Maardulinnavalitsus.Sõprus igaveseks!

Spordiga tegelemine on väga kasulik, isegikui te pole professionaalne sportlane

Piirideta sõprusSõpruslinnade Maardu ja Minski vahel käib juba kolme aasta jooksul tõhus koostöö, mille üheks suunaks on koo-

linoorte vahetus puhkelaagrites- meie lapsed Valgevenes, Valgevene lapsed eestimaal.

9AUGUST 2017 nR. 7 SPORT

- Kuidas tekkis idee korraldadataoline üritus?

See pole esimene kord kui meiemeeskond korraldab tänavakorv-palli võistlusi, kuid mitte kõik poleolnud nii märkimisväärsed kui see-kord. Tahaks korraldada veelgisuurema ürituse, kus osaleksidmeeskonnad erinevatest Eestimaa

linnadest ning lisaks sportimiseleoleks ka meelelahutuslik osa. Niimeil tekkiski festivali mõte.

- Miks üritus toimus parkimis-platsil aga mitte mõnel linnaspordiväljakul?Meie linnas on tõepoolest olemas

head korvpalliplatsid, kuid me taht-sime eksperimenteerida ning kor-

raldada festival seal, kus see tundusolevat ebareaalne. Tänavakorvpallvajab tõelist tänavaspordi õhk-konda. Pärli keskuse parkla oli sel-leks ideaalne koht! Tänamekaubanduskeskuse direktorit JuliaLoginovat tubli toetuse eest!- Mainisite, et spordiüritusel oli

ka meelelahutuslik osa. Millessee seisnes?

Kutsusime esinema maailma-kuulsa freestyle korvpallimängija,lätlase Matias Elmise, kes näitasmeistriklassi. Arvan, et kõik need,kes nägid seda vaatemängu olid ül-

latunud, milliseid trikke on inimenevõimeline tegema korvpalliga. Li-saks sellele said vaatajad näha Lätimeeskonna Ulitšnõje voinõ etteas-tet, milles olid läbipõimunud trikidturnimispuul ja tants.

Kes võttis osa võistlustest ningkõige tähtsam, kes tuli võitjaks?

Võistlusest võtsid osa meeskon-nad Narvast, Tallinnast ja Maar-dust, kokku 8 võistkonda. Võitjakstuli Lasnamäe Noortekeskusemeeskond Z.A.R. Teist ja kolman-dat kohta jagasid Maardu meeskon-nad Skilolless ja Amazing SpiderGirls.- Korraldajate võistkond kandis

spordisärke kirjaga «GhettoGames». Mida see tähendab?See on suur organisatsioon Lätis,

mis juba aastaid tegeleb tänava-spordi- ja kultuuri edendamisega.Eestis saime selle eksklusiivsebrändi kasutamise ja ürituste kor-raldamise õiguse mina ja minu kol-leegid. Maardu tänavakorvpallifestival sai esimeseks selle brändiürituseks Eestis. Ghetto peamisekspõhimõtteks on huvilistele vabasissepääsu tagamine kõikidele üri-tustele. Lisaks sellele võistlusedtoimuvad ilma kohtuniketa, misõpetab noortele võimalike konflik-tide lahendamist läbirääkimistekaudu. Kui osalejate vahel tekibtüli, siis korraldajad eemaldavadskandaali algataja.- Kes üritust toetasid? Maardu linnavalitsus, Pärli kau-

banduskeskus, Eesti Tänavaspordiföderatsioon, transpordifirma Ta-lama Transport, Kenguru. ProEesti, Sprite Tänavakorvpall ja he-litehnika rendifirma Avion Tehnika.Eraldi tahame tänada peakorralda-

jat Sergei Petrovi, kes juhendas janõustas meie meeskonda ürituseettevalmistamisel.

- Millised on tulevikuplaanid?Arendada Maardus kontsep-

tsiooni Ghetto Games, korraldadesregulaarselt kohalikke jalgpalli-,korvpalli-, võrkpalli- ja tänavahokivõistlusi. Alustada suure tänava-spordi- ja kultuurifestivali korral-damist, mis toimub järgmise aastaasugustis.

Soovime poistele oma eluplaanideedukat teostamist! Õnne ja veda-mist kõikides ettevõtmistes ninghoogsat ja säravat elu, mis ei jätakedagi ükskõikseks.

MP

Tänavakorvpallifestival

Maardu tänavasport jätkab hoogsalt arenemist. 23. juulil toimuslinnapäevade raames Pärli kaubanduskeskuse parklas tänavakorv-palli festival. Meie toimetusel käis külas ürituse peakorraldaja,Maardu volikogu aseesimees ja Maardu Kultuuri- ja infokeskuseprojektijuht Pavel Kuusik.

Maarduspordisaavutuste

kogumisse lisandushõbemedal

1. -8. juulini toimusid Poola linnas Wrocla-wis euroopa meistrivõistlused kiirujumiseslestadega.

Võistlustest võttis osa 200 sportlast 23. riigist.Eesti esines 2 osavõtjaga. Meie Maardu sport-lane Jelena Smirnova võitis hõbemedali omatrumpalal – allaveeujumise distantsil 400 meet-rit tulemusega 3 minutit ja 06,93 sekundit.Võistlused võitis Venemaa sportlane.

Kuna võistlused toimusid 50-meetrises bassei-nis, siis valmistuda tuli samal distantsil ningseoses „Kalevi“ basseini remondiga pidi Jelenasõitma iga päev treeningutele Tartusse.

Õnnitleme Jelenat ja tema treenerit MaksimMerkurit hea tulemuse puhul.

lauatennisemeistrivõistlused

26.-28. juunil toimus Haapsalus Põhja-maade meeskondlik kadettide ja juunioridelauatennise turniir, kus edukalt esinesMaardu lauatennise naiskond. Teist aastat järjest pälvis meistritiitli Karina

Grigorjan, kes pingelises finaalheitluses seisuga3:1 alistas Norra sportlase. Kadettide mees-kondlikul turniiril saavutas Karina 2. koha.

Kadettide ja juunioride meeskondlike võist-luste meistriks esimeses koosseisus tuli AlinaJagnenkova ning Aleksandra Kuprikova saavu-tas hõbemedali.

Põhjamaade turniir oli üks ettevalmistavatestetappidest 2017. aasta kõige olulisemaks sünd-museks- kadettide ja juunioride Euroopameistrivõistlusteks Portugalis.

AUGUST 2017 nR. 710 KUHU MinnA / ÕnniTleMe

Spordiüritused - august 201703.08 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (esiliiga) Maardu Linnameeskond – FCI Tallinn U21 19.00-20.30 linna staadion05.08 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (07) Maardu LM –Tallinna FC Ararat 10.00-11.10 linna staadion (kunstmuruväljak)05.08 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (II liiga) Maardu United - Tallinna FC Ararat TTÜ 12.00-13.30 linna staadion (kunstmuruväljak)09.08 MAARDU CUP 2017 09.00-16.30 linna staadion10.08 MAARDU CUP 2017 09.00-19.30 linna staadion11.08 MAARDU CUP 2017 10.00-16.45 linna staadion12.08 MAARDU CUP 2017 09.00-14.30 linna staadion13.08 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (II liiga) Maardu Linnameeskond II– Maardu United 15.00-16.30 linna staadion15.08 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (05) Maardu LM –JK Loo 17.00-18.30 linna staadion 16.08 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (esiliiga) Maardu Linnameeskond - Tallinn FC Levadia U21 19.00-20.30 linna staadion19.08 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (IV liiga) FC Maardu Aliens –Tallinna JK Jallgpallihaigla 13.00-14.30 linna staadion (kunstmuruväljak)20.08 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (07) Maardu LM - Harju JK 10.00-11.10 linna staadion (kunstmuruväljak)20.08 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (II liiga) Maardu United - Tallinna JK Legion 12.00-13.30 linna staadion (kunstmuruväljak)23.08 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (esiliiga) Maardu Linnameeskond – FC Elva 18.30-20.30 linna staadion28.03 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (03) Maardu LM –Kärdla LM 17.00-18.30 linna staadion

Puhkus on lõppenud.Olge lahked, tulge külla!

Maardu Linnaraamatukogu töötab Maar-dus alates 1993. aastast. Peamiseks eesmär-giks on linnaelanike teenindamine,kirjanduse komplekteerimine, säilitamine,laenutamine ja infojagamine ning samutikirjanduslike ürituste korraldamine.

Raamatukogu üldpind on 840 m2, millestkasulik pind moodustab 690 m2. Raamatu-kogus on eesti- ja väliskirjanduse osakond,kaks lugemissaali, lasteosakond, interneti-punkt ja linna ajaloo muuseum.Raamatukogus on üle 72 000 trükise, mil-

ledest üle 5 000 on soetatud viimase kaheaasta jooksul. Valdava osa olemasolevatestraamatutest moodustab ilukirjandus. Samution kohal olemas populaar-teaduslik- , õppe-ja tehnika-alane kirjandus. Lugemissaalissaab kasutada teatmikke, entsüklopeediaid,sõnaraamatuid, vaatada kunstialbumeid. Sa-muti on raamatukogus saadaval lai valik aja-kirjandusväljaandeid, vene- ja eestikeelseidajalehti, ajakirju igale maitsele.

Raamatukogu aadressil Orumetsa tn. 8ja on avatud:

T-R 11. 00-18. 00L 10. 00-17.00Pühapäev, esmaspäev- suletudKontakttelefonid: Täiskasvanute osakond 6060855 Laste osakond 6060883 Direktor 6060830 Faks: 6060830 e-post: maardulinnaraamatukogu@hot.eeKoduleht :http://maardurk.ee/nB! iga kuu viimasel tööpäeval on raamatukogu suletud sanitaarpäeva

tõttu. Raamatukogus töötab internetipunkt, kus saab kasutada tasuta WiFi ühen-

dust.Internetipunkt on avatud:T-R 11. 00-18. 00 L 10. 00-17. 00 Lõuna 14.00-15.00Pühapäev, esmaspäev- suletudRegistreerimine telefonil 6060882Lisateenused:- kopeerimine;- printimine;- CD/DVD kirjutamine/kopeerimine;- abi internetipunkti kasutajatele;- abi õigusaktide otsimisel ja info leidmisel;- abi tuludeklaratsiooni täitmisel;- abi e-hääletamisel.

Mägedestparimad

saavad ollaainult mäed!Meie linnas elab üks rahu-

lik, tasane inimene. Kohatesteda tänaval, ei oskaks arva-tagi, et ta on vallutanud Pa-miiri, elbrusi ja MontBlanci.

See on Boriss Mušinski, kesaugustis tähistab oma ümmar-gust sünnipäeva.

Õnnitleme teda oma elu tipuvallutamise- juubeli puhul!

Boriss hakkas alpinismiga te-gelema 1969. aastal. Ta on käi-nud Kaukasuse mäestikus ningvallutanud mitmeid tippe.

Kazbek, Väike Dombai,Lõuna Dombai, Kardõvatš-kõik need kõrgused on Borissialpinisti auväärsete saavutustenimekirjas.

Jätkates aktiivse alpinistina,1984. aastal Boris alustasnoorte mägironijate juhenda-mist Jaan Künnapi Alpinismi-klubis, samal ajal alistas taAltai ja Kõrg-Tatrad.

Tõusul Pariimirile ilmastiku-tingimused ei võimaldanudtõusta kõrgemale kui 6700 m.

Mont Blancile, mille kõrgu-seks on 4810 m, tõusis Borisskahel korral.Tema mälestuste pagasis on

hulgaliselt tõeliselt haaravaidlugusid.

Õnnitleme veelkord BorissMušinskit juubeli puhul!

11ReKlAAMAUGUST 2017 nR. 7

Maardu rahvamajaootab lauljaid

eestikeelsesse laulurühma.

Info: 5035 042 Irene, 5697 0867 Natalja

Maardu Gümnaasium võtab vastu 2017/2018 õppeaastaks 10.klassi õpilasi

VASTUVÕTU TinGiMUSeD:Registreerimine toimub põhikooli lõputunnistuse alusel

DOKUMenTiDe VASTUVÕTT: 19.juuni – 07.juuli 2017 kell 1000 - 130021.august -25.august 2017 kell 1000 - 130030.august -31.august 2017 kell 1000 - 1300

VAJAliKUD DOKUMenDiD:1. avaldus www.mgm.ee → Документы → Образцы документов для поступления в школу → 10 kl.avaldus.doc 2. põhikooli lõputunnistus (originaal)3. eesti keele oskuse tunnistus (koopia) kui on olemas4. tervisekaart5. isikut tõendav dokument6. 1 foto (3x4cm) õpilaspileti jaoksõppealajuhataja 6060847kooli sekretär 6060846

Toimetuse aadress:Keemikute 12b, 74111 Maardu

Peatoimetaja: liubov KomarovaТеl. 600 5510e-post: ajaleht@maarduvak.ee

maardutoimetaja@gmail.comReklaam: maardureklaam@gmail.comTellija: Maardu linnavalitsus

Tiraaz 8700 ekz

numbri koostasid:Jelena KatsubaJulia PronjaginaPavel KuusikTrükitud trükikojas: Printalllevi - express Post ASAjaleht on paigutatud veebilehelemaardu.ееlugege meid ka Facebookis face-book.com/m.panoraam/

Psühholoogvõtab vastu

aadressil Kallasmaa 9Helistada:

esmaspäev-reede,8:00-17:00,

Тelefonil 58865795

1. Vanim kindlustusvõtja – vanim kind-lustusvõtja on 91-aastane.

2. Vanim kindlustatud sõiduk – liiklus-kindlustus on sõlmitud 77 aastat vanale sõi-dukile (Cadillac Series 62) jakaskokindlustus 30 aastat vanale sõidukile(VOLVO FL7).

3. Populaarseim sõiduk: kaskokindlustu-sega on enim kindlustatud Honda CR V-sidja liikluskindlustust sõlmitud kõige rohkemVolkswagen Passatitele. Kahe peale kokkuon konkurentsitult populaarseim sõidukVolkswagen Passat.4. Kahjuderohkeim nädalapäev: enim

õnnetusi juhtub esmaspäeviti, moodustades17% kõikidest kahjudest.

5. enim liiklusõnnetustesse sattunud sõi-dukid: läbi aegade on enim liiklusõnnetusitoimunud musta värvi sõidukitega. Sõidukivanust arvesse võttes juhtub kõige enam õn-netusi 9 aastat vanade sõidukitega. Mudelitearvestuses aga Volkswagenitega sellel põh-jusel, et neid on kõige rohkem Ifis kindlus-tatud.

6. Keskmine hüvitatudkaskokahju: keskmine sõidukite kasko-kahju on 1150 eurot.

7. enimlevinud kaskokahju: kõige roh-

kem on kaskokahjude puhul teatatud klaasi-kahjudest, mis moodustavad 40% kõikidestkaskokahjudest. Keskmine klaasikahju suu-rus on 490 eurot, sõiduauto puhul 400 eurot.

8. Keskmine hüvitise suurus päevas: Ifmaksab oma klientidele välja keskmiselt ligi200 000 eurot hüvitisi päevas.

9. igapäevane kahjude arv: keskmiseltregistreeritakse Ifis iga päev 104 kahjujuh-tumit.

10. Kahjuderohkeim päev ifi ajaloos: 11.jaanuar aastal 2005, mil Ifile teatati 428- stkahjust. See oli seotud kogu Eestit räsinudsuure tormiga, milles sai enim kahjustadaPärnu. Teiseks enim kahjusid kaasa toonudsündmuseks on 8. august 2010, kui toimussamuti suur torm ja sellel kuupäeval regist-reeriti 405 kahjujuhtumit.

11. Kuupäev, mil on läbi aegade juhtu-nud enim õnnetusi: ülekaalukalt 9. jaanuar,mil on aastate jooksul kokku teatatud 2646-st kahjujuhtumist.

12. Õnnetuste osakaal naised vsmehed: mehed satuvad naistest kolm kordasagedamini õnnetustesse.

13. Hüvitatud kahjude osakaal: kõikidestlaekunud kahjuavaldustest hüvitab If 94protsenti.

13 huvitavat fakti kindlustusestif Kindlustus pani oma statistika põhjal kokku rea huvitavaid fakte, mis puudu-

tavad nii elu laiemalt kui kindlustust kitsamalt. Vaata, mis nädalapäeval juhtubenim kahjusid, missugused sõidukid on enim osalenud liiklusõnnetustes, kui vanaon vanim kindlustusvõtja ja muudki huvitavat. Järgnevalt on välja toodud 13 põ-nevat fakti kindlustuse kohta.

AUGUST 2017 nR. 7ReKlAAM / ÕnniTleMe12

60-aastasedJANUTŠONOK ALEKSANDRRIABYI MYKOLAMARINITŠEVA SVETLANACHESNOKOVA LARISAKOTOVITŠ STANISLAVHARAHORDIN VJATŠESLAVGERASSIMOVA GULSINAISAEVA GALINAVLASHEVICH LIUDMILAGIL NATALJASENNIKOV SERGEYMIRONOVA GALINATSUKAREV EVGENYSOLOVEI GALINAASANOVA MARIANNAMAIBAH VALENTINAVAIN URMASTSMÕG OLGAGAVRILTŠIK ALEKSANDR

IVANOVA TATIANATATARINTSEVA ALVINAJERULAJEVA TATJANA

65-aastasedLIIK TATJANALEKANOVA LIUDMILAANTONIJEVSKAJA LJUBOVSEPP TIIUBOGOMOLOVA TATJANAOTINOVA SVETLANAPOTAPOVA GALINAVASSILJEVA ANTONINAUIBO HARRYZAKIJAN KÜLLIPROKOFJEVA VEERALEETMA AAREKUZNETSOV VLADIMIRPUUSEPP EDAKOSOBOKOV IGORALLEM NADEŽDA

KIVIMA VILFRETALJAS VAIKEMKRTCHYAN GAMLETHORHORDINA TATJANAFJODOROVA RAISSA

70-aastasedAVERIN ALEKSANDRUHHABAKINA LIIDIAMIRZOEV YURYBAIDINOVA ALEKSANDRAMUŠINSKI BORISSSEDYKH NINAJERMOLOVA LJUBOVSKURATOVSKAYA RAISAPAVLOVA GETAVIILUP NADEŽDA

75-aastasedZHDANOVA VERAIVANOVA ANTONINA

LOMONOSSOVA OLGASEREDENKO JANINAGLUŠONOK TAISSIA

80-aastasedARISTOVA REGINAORLOVSKI ASTAMOSTOVOY GRIGORYFEDORENKO LIUDMILASOROKINA NATALJAALEKSANDROVA VALENTINAMOROZOV ANATOLYLOIKO OLEKSANDRAKREITER NIKOLAIDUDINA LIUBOV

85-aastased JUDKIN VASSILIPETROVA LJUDMILLASLAVASHEVICH MIKHAILCHERNYAVSKAYA DIANADMITRIEV VASILY

JUUBILARID AUGUST 2017! ÕNNITLEME!

lugupeetud juubilarid!Kui te ei soovi oma sünnipäeva avaldamist ajalehes

(avaldatakse Maardu Panoraami eestikeelses versioonis),palume teatada kirjalikult vähemalt

kaks kuud ette aadressil: Maardu linnavalitsus, kabinet 103,või edastada digitaallalkirjastatud avaldus

e-postiga: elanikeregister@maardu.ee või linnavalitsus@maardu.ee

TOYOTA

JA�MERCEDESE

kokkuostOstame toyota,mercedes marki sõidukeid,võib ka pakkuda muid marke sõidukeid.

tel. 55678016

PRILLIKLAASIDpäikeseprillid kuni-50%

nägemise kontroll iGA PÄeVprillitellijale nägemise kontroll TASUTA!liiSASOODUSTUS

püsiklientidele ja pensionäridele!

Maardu linn, Keemikute 2, Maxima XXtel. 6371688 e-R 10-19, l 10-16

kuni - 50%