MAANTEEAMETI VÄLJAANNE - Avaleht · 56 Isiklikust vaatevinklist: aasnelgi taasasustamine Loo-Maardu ehitusobjektil 59 Monument Eesti teehöövlile 60 Hallatud maantee 63 Korrashoiuhanked

MAANTEEAMETI VÄLJAANNE

3/4 (71/72)2012

DETSEMBER

Kunda sild Virumaal köidab tähelepanu eeskätt selle poolest, et silda kannab terassõrestik. Seda tüüpi sillad on Eestis üpris harvad. Silda ja selle saamislugu on kirjeldanud

Maanteemuuseum. 2012. aastal tehtud remonti tutvustab leheküljel 30 Anti Palmi.

1 HeaTeelehelugeja!2 Kokkuvõte2012.aastasuurematestteetöödest8 Saugasild9 Pärnuümbersõidul10 TeekasutajaterahulolusõiduoludegaEestiriigimaanteedel2012.aastasuvel14 Innovaatilisedlahendusedteedeehituses21 Teedejainfraehituseäriplaan201322 Perspektiivistjaaktuaalsetestteemadestprojekteerimises24 Teedeajaloopäevmaanteemuuseumis26 EestiMaanteemuuseumimasinahallirekonstrueeriminejaAutoajastunäitusekontseptsioon30 100aastatvanaKundasildsaitänapäevaseks32 MTÜEestiAsfaldiliidu40.asfaldipäev36 Liiklusohutusvõiohutuliiklemine38 Rattaga–TERVEelu?!40 LiiklushommikMaanteeametisviiendataastat43 EestijaSoomeliiklusohutusevõrdlus46 Teekattetekstuurist52 Suuremahulistebetoonitöödeplaneerimisest53 Teedeinfotjasõidukitööstuseoskusteavetühendadesparemateehalduseni56 Isiklikustvaatevinklist:aasnelgitaasasustamineLoo-Maarduehitusobjektil59 MonumentEestiteehöövlile60 Hallatudmaantee63 Korrashoiuhanked64 Re-Road(asfalditaaskasutuse)konverents65 VIABALTICAarendamisestLeedus66 KIIRRONGTULEKUL?!69 Eesti-Lätipiiriülesteteedekordaseadminejätkub69 CEDRGBkoosolekVilniuses70 PIARCiaastakoosolekLucerne’s70 BaltiMaanteeliidujuhatuskogunesLeedus71 EndisedtippjuhidPärnuskoos71 Politsei-jaPiirivalveamettunnustasJuhanKaarpalu72 InMemoriam Symmary

Sisukord

Sauga sild. Masin vaiu ja sulundseinu süvistamas

Foto Taivo Kurg

Lääniste sild

Fotod Maanteeamet

Rakvere–Väike-Maarja

1

MAANTEEAMETI VÄLJAANNE

NR 3/4 (71/72)

HeaTeelehelugeja!Lõppev aasta onMaanteeameti organisatsioonile toonudsuurimuudatusi eelkõige juhtimiseosas.Seda tõsistolu-korda parafraseerides võib öelda, et kui mina Maantee-ameti peadirektori toolile istusin, olid mitmed toad jubatühjad. Oleksin ma sellel hetkel tundnud oma tulevastvastutusealasamahästi,nagutäna,viiskuudhiljem,oleksseeväljakutseehkveelsuuremtundunud,agasuuroliseekindlasti.Tänaseks olen jõudmas lõpusirgele oma meeskonna

moodustamisega,millest rääginpikemaltTeelehe järgmi-sesnumbris.Olen leidnudhäid ja teotahtelisi spetsialistenii majast seest kui väljast ning paratamatult ka mõnedkaotanud.Meilseisabeestööuutesuundadejaeesmärki-derakendamiseks.Põhiliseksmärksõnaksonkliendikesk-sus. Peame rohkem kuulama, mõistma ja tegelema omakliendirühmadega,etlihtsustadanendeelu.Organisatsiooni sisemisest arengust rääkides pean ma

oluliseksMaanteeametikompetentsitõstmist–tõstatulebnii projekteerijate, ehituse, järelevaatajate kui ka hool-deinimeste kvalifikatsiooni, sest täna kipub ehitaja tihti-pealetellijatületrumpamajakokkuhoiuvõimalusiotsimaning Maanteeametil on raskusi protsesside kontrolli allhoidmisega.Peamepühendamavarasemastrohkemtähelepanualter-

natiivsete lahendustekaalumisele (nt2+2asemel2+1võimöödasõiduvõimalustega1+1).Alternatiivideotsimi-neeitähendaautomaatsetloobumistsuurprojektidest,küllaga tuleb rahaliste võimaluste vähenemise korral minnaülesuurteliiklussõlmedeetapiviisiliseleväljaehitamisele.Üheleasjale tahanveelosutada.Meie järelevalvevõi-

mekuse tõstmine ei tähenda sugugi seda, et hakkameööpäev läbi ehitaja tegemistel silma peal hoidma.Kvali-teedipeabtagamatöövõtja ise,mittepidevkontroll temaüle. Me peame jõudma sinnamaale, et töövõtja võtabendale suurema vastutuse kvaliteedi eest ja loob omaen-datoimivakvaliteedijuhtimisesüsteemi.Objektidelpeablõppemakassi-hiiremäng,kusükspoolüritabmingiriu-

kaga midagi valesti ja odavamalt teha ning järelevalvepüüabsellelejälilesaada.Lõpetuseks tahan öelda seda, et Maanteeamet jätkab

investeeringuid vajalikesse teedesse ja sõlmedesse ees-märgiga säilitada teedevõrk ja parandada liiklusohutust.Leiba jätkubkõigile,kuid tööpeabolemakvaliteetne, etkaehitajadsaaksidtehtuüleuhkusttunda.Soovin õnnelikku ja edukat uut aastat ning headTee-

lehelugemist!

Aivo AdamsonMaanteeameti peadirektor

2

DETSEMBER2012 Teeleht NR3/4(71/72)

Kokkuvõte 2012. aasta suurematest teetöödestMaanteeameti pressibriifing 9. oktoobril 2012

Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson andis ülevaate Maanteeameti 2012. aasta tegevuse tulemustest. Alustuseks tutvustas ta maanteehoiu rahastamist aastail 2006–2012, mida iseloomustab kasvutrend.

Maanteeameti eelarve 2006–2012mln €

Viimase kümne aasta jooksul riigimaanteede defektidemõõtmised osutavad defektide hulga kindlale vähene-mistrendile nii põhimaanteedel, tugimaanteedel kui kakõrvalmaanteedel ehk kogu riigimaanteevõrgus kok-ku,miskinnitabsenistemaanteehoiuletehtudkulutusteefektiivsust.

Avalikkusele kõige enam silma paistnud ja meeliköitnud tee-ehitusobjekt oli aastail 2009–2012 ehitatudPärnuümbersõit.

Teetööde kokkuvõte 2009–2012

2009 2010 2011 2012

kattegateedeehitusjaremont,km 256 221 273 203

kruusateeletolmuvabadkatted,km 273 296 222 158

pindamised,km 1212 1073 994 948

kruusateederemont,km 533 433 332 290

jalgratta-jajalgteed,km 50 62 71 39

sillad,viaduktid,tk 57 50 31 37

teede ehitus ja remont kokku, kmv.a jalgratta- ja jalgteed ja sillad 2274 2023 1821 1599

Viimase nelja aasta (2009–2012) eelarveraha kõrvuta-misel samadeaastate teetöödekogustega tulebnentida,et tee-ehituse ja -remondi kogused ei ole korrelatsioo-niskulutustekasvuga,vaidvähenenud.Selleonpõhjus-tanud bituumeni ja teiste tee-ehitusmaterjalide hindadekiirekasvviimaselkümmekonnalaastalkuikateetöödekapitaalsusekasv.

Foto E. Vahter

3

Teeleht NR3/4(71/72) DETSEMBER2012

PÄRNU ÜMBERSÕIT SAI VALMIS!Pärnustähistati9.oktoobrilsümboolselindilõikamisegaPär-nuümbersõiduEhitajate tee ja läänepoolseühendusteeningühtlasikakoguümbersõiduvalmimist.Ehitajateteejaühen-dustee ehitus läks maksma 27160114 eurot, 80% sellestsummasttuliEuroopaLiiduÜhtekuuluvusfondist.

Vastavalt AS-st Lemminkäinen Eesti, AS-st TREF ja AS-st Teede REV-2 koosneva konsortsiumi esindajatega2.septembril2011allkirjastatudlepingulejätkatiehitusobjek-til eelmisest ehitajast poolelijäänud töid, sh Tallinnamaan-teejaEhitajatetee5,8kmpikkuse2+2eraldusribagateelõi-guehitust.Sellekäigusrajati2,9kmkogujateid,9kmjalg-ja jalgrattateid,5 jalg- ja jalgrattateedetunnelitning2,5kmmüratõkkeseinu. Läänepoolsel ühendusteel jätkati eelmiselaastal pooleli jäänud töidTallinna ja Lihulamaantee vahe-lisel 2,8 kmpikkuse 1+1 rajaga teelõigu jaLihulamaantee0,9 km pikkuse 2+2 rajaga ja eraldusribaga teelõigu kallalning viidi lõpule 1 km ristuvate teede ja ringristmike, kahejalg- ja jalgrattateetunneli ning kommunikatsioonide ehitus.Samuti ehitati üle Sauga jõe 70m pikkune raudbetoonsild,0,2kmmüratõkkeidning4,2kmjalg-jajalgrattateid.Eelmi-ne ehitaja – Läti firmast SIA Binders ja Eesti firmast AS Koger&Partnerid koosnenud konsortsium–jättisniiEhi-tajateteekuiläänepoolseühendusteeehituse2011.akevad-talvelpooleli.

Maanteeamet sõlmisPärnuümbersõiduEhitajate tee ehi-tuslepingu 2009. aasta 23. septembril ja läänepoolse ühen-dusteeehituslepingu2009.aasta3.novembrilkonsortsiumi-ga, mida juhtisAS Koger&Partnerid. 2010. aasta suvel saikonsortsiumijuhtivpartneriksSIABinders.Vastavalttoonas-

tele lepingutelepidiEhitajate teevalmima2011.aastasügi-sel ning läänepoolse ühendustee valmimise tähtaeg oli jubaeelnenud,2010.aasta15.oktoobril.

Ehitajate tee ja läänepoolne ühendustee on kaks esi-mest etappi Pärnu ümbersõidu koondprojektist, millepeamine eesmärk on parandada liiklustingimusi ja -ohutustning teekeskkonda, arendada üle-euroopalise transpordivõr-gustikuTEN-Tühendusi javiiaPärnuümbersõitvastavussekehtivatestandarditega.

III etapi – Papiniidu silla remondileping sõlmiti 2009. a17. detsembril ASiga Nordecon Infra ja OÜga NordeconBetoonningvalminudsildvõetivastu2011.ajaanuaris.

IV etapi – Papiniidu pikenduse ehitusleping sõlmiti 13.augustil 2010 ehitusfirmadegaTallinnaTeedeAS jaMerkoEhitusASninguusteeavatiliikluseks2011.a30.oktoobril.PapiniidupikenduselehitativäljaPapiniidusillajaRiiamaan-teevahelineuus,2,13kmpikkune1+1sõidurajagateelõik.Ühtlasirekonstrueeriti280mPapiniidutänavat,910mRiiaja 255 m Paide maanteed, ehitati 3,16 km kergliiklusteidja kaks kergliiklustunnelit ning kolm samatasandilist foori-ristmikku: Papiniidu pikendus – Papiniidu tänav, Papiniidupikendus–RiiamaanteejaRiiamaantee–Paidemaantee.

KokkuläksPärnuümbersõiduehitusmaksma39 717 330 eurot,misonvõrreldesalgseltkavandatud51,1mlneuroga22%odavam.Projekti raames valmis 9,63 km jagu põhi-maanteid (Via Baltica), 7,38 km kogujateid ja linnatäna-vaid, 16,69 km jalg- ja jalgrattateid, 9 jalg- ja jalgratta-teetunnelit ja 2,6 km ulatuses müratõkkeseinu.

Allikas: Maanteeamet

Pärnu ümbersõit on osa Via Balticast ja kuulubüle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T

Oktoobrikuu9.kuupäevals.apidulikultavatudPärnuümber-sõidu käsitlemisel ei saa mööda minna nn Pärnu suurest ümbersõidustkoosPärnutläbivaVia Balticaga.

Teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica). Trassi asukoha täpsustamine km

92,0–170,0. Pärnu 2012“ seletuskirjast on lugeda, et Pär-nu suure ümbersõidu koridori kindlaksmääramine on olnudpäevakorras juba alates 1975. aastast, kui alustati Ikla-Hää-demeeste teelõigu kavandamist. Kümmekond aastat hiljem(1984)algatatudprojektisprognoositiPärnu suureleümber-sõiduleaastaks2005liiklussageduseks1200autotööpäevas,mistõttu ümbersõidu rajamine osutus majanduslikult mitte-põhjendatuks. 1990. aastal käsitleti ümbersõidu trassi uues-ti.Siisprognoositiliiklussageduseks2010.aastal1560autotööpäevas ja majanduslikult põhjendatuks loeti Pärnu suureümbersõidurajamineIIIklassimaanteena.

Pärnu ümbersõidu rajamise teema sai tõsiseltvõetavaksõigupoolest siis, kui Via Baltica idee leidis 1988. aastanovembrikuus ametliku rahvusvahelise tunnustuse.Teelehesnr 1/2 (57/58) aastast 2009 on käsitletud Tallinna – Riia –Kaunase(Vilniuse)–VarssaviehkVia Baltica(algseltnime-tatudSevlink)maanteearendamisenõupidamist,millestvõt-sidosaSoomeVabariigi,Eesti,LätijaLeeduNSVesindajad.NimetatudTeelehenumbriskommenteeribtoonastsündmustVia Baltica projekti rahvusvahelise järelevalvekomitee liigeUuendatud Via Baltica Pärnus Foto Ants Liigus

4


Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoht km 92,0–170,0 Pärnu maa-konna piires

Allikas:http://parnu.maavalitsus.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=9d4aa522-0584-41ab-b03a-a8250193d687&groupId=908048

aastail 1996–2002 Aleksander Kaldas, märkides muu hul-gas, etVia Baltica algustvõibotsidannolümpiatee rajami-se ideest Euroopast läbi Baltimaade Helsingisse, kus pididtoimuma1940.aastamängud.Olümpiamängudjäid tookordpidamata ja tee ehitamata. 1989. aastal algasidVia Balticaväljaarendamise ettevalmistustööd, mille käigus lepiti kok-kutehnilistetingimuste,eelprojektidekoostamisejategelikuehitusevõiremondiüle.AleksanderKaldasmärgib,ettoona-nepoliitiline nägemusVia Balticast on täielikult asendunudmajanduslikuga. Iga maa teeb oma trassilõigul seda, midaliiklusdikteeribjamillekstalvahendeidjagub.

Pärnu Postimees 22. mail 1990 annab toonase projek-teerimisinstituudi Eesti Maanteeprojekt projekti peainsene-ri Elmur Karu kirjutise kaudu teada, et Pärnule tuleb uus ümbersõidutee. Seni oli Pärnu ümbersõiduteena käsitatudPärnu linnaskulgevat ja linnahaldusesolnudEhitajate teedkoos Papiniidu sillaga (kutsutud ka PärnuUussillaks). Kir-jutisest nähtub, et tollase NSV Liidu üldriikliku tähtsusegateeM-12Minsk–Vilnius–Riia–Tallinnpositsiooniarvestadeson otstarbekohane ehitada uus ümbersõidutee Pärnust tras-sil Nurme–Sindi–Reiu. Et järgmisel kümnel-viieteistküm-nel aastal nappis tee-ehitusraha, ja nagu alguses märgitud,ei olnudprojektilemajanduslikkuõigustust, siis seeümber-sõidulahend jäeti kõrvale ja keskendutiVia Baltica trassilePärnulinnas.SellegasaiühtaeguvõimalikukssuureosaPär-nu linnasiseste liiklusolude radikaalne paremaksmuutmine,mida poleks tõenäoliselt juhtunud tee ehitamise korral kau-gemaltrassil.

Teelehtnr4(44)2005.aastastandisteada,etrahvusvahe-lisseEuroopateedevõrkukuuluvamaanteeHelsingi–Tallinn–Riia–Kaunas–Varssavi–PiotrkόwTrybunalski–Wroc-law–Klodzko–KudowaZdrόj–Náchod–HradecKrálové–PrahaehkVia BalticaPärnutläbivosaonVia Balticaväl-jaarendamisekavasettenähtudrekonstrueeridaosal,miskul-

gebmöödaEhita-jateteedülePapi-niidu silla Riiamaanteele. Lisakssellele nähti etteka Papiniidu sil-la remont koosPapiniidu piken-duse ehitamisega,ühendustee ehi-tamine Tallinnaja Lihula maan-tee vahele (ühtae-gu tee sadamas-se) ja uue sillaehitus üle Saugajõe.Pärnuümber-sõidutee projek-teerimist alustati1. augustil 2005.Selleks sõlmis

Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium lepinguTaanifirmagaCOWIAS,keskoostöösEestifirmagaEARengASpidi projekti valmis saama 2006. aasta juuli lõpuks, et ehi-tustöödega alustada 2007. aasta kevadel. Plaaniti, et PärnuümbersõiduprojektielluviimisegasaabVia BalticatrassEes-tipiirides2008. aastalõpukskorda.Siiskijõutimitmelpõh-jusel ümbersõidu ehitamist alata alles 2009. aasta septemb-ris. Ümbersõidu ehitamine oli jagatud nelja etappi: I etapp–Ehitajate tee, IIetapp– läänepoolneühendustee, IIIetapp–PapiniidusillaremontjaIVetapp–Papiniidupikendus.

Kolmanda etapi ehitus jõudis lõpule esimesena – 2011.aasta jaanuaris, neljas etapp 2011. aasta oktoobrikuus, esi-menejateineetappehkkoguümbersõiduteekompleksnüüd,2012. aastaoktoobris.Ümbersõiduteeavamiselmärgitikiit-valt, etVia Baltica teemaplaneering Pärnumaakonna piiresonvalmis(kehtestatudPärnumaavanemakorraldusega1.okt2012).Sellekoondkaarton toodudallpool.SealonnähakaPärnu suur ümbersõit trassilNurme-Sindi-Reiu. See algabVia Baltica 118. km-lt ning jõuab praegusele teele tagasi141. km-l.SelleväljaehitamiseaegaeiteaTeelehtnimetada,küllagamahubsinnaäraka2+2sõidurajagamaantee.

E. Vahter

Enn Raadik, kes on silmapaistvalt suure panuse eest Pär-nu ümbersõidu ehitusse valitud Pärnu Aasta Meheks 2012, on paljudest üksiksündmustest pannud kokku ümbersõidu ehitamise epopöa:

• 8.10. 1996RihoSõrmusPär-nus. Nõupidamine ja ring-sõit marsruudil Ehitajatetee, Papiniidu sild, Haap-salu maantee, turbaterminal.OtsustataksePärnu“väikese”ümbersõidu kasuks. Samastajajärgust pärineb Maan-teeameti materjal: kiirteedevajadus Eestis aastaks 2000(Tallinna-Narvamnt-lTallin-na-Haljalalõik80km,Tallin-na –Tartu – Luhamaamnt-lTallinna–Mäolõik82km,Tallinna–Iklamnt-lTallinna–Pärnulõik112km,kokku274km).

• 13.05.1999 Toivo Jürgenson Pärnumaal. KäsitletakseolukordaVia Baltica Pärnut läbival lõigul (Ehitajate tee,Papiniidu sild,Riiamnt).ToimubPärnumaa teedekonve-rents,kusoluliseks teemakskaVia BalticaPärnut läbivalõigurekonstrueerimine jasadamaühendusteeväljaehita-mine(E.Metsaliettekanne).

• Maanteeametimaterjalides(ITN-projektiderahastamine–A. Kaldas) seisuga 15.05.2000 planeeritakse Pärnu ring-teele ISPA-st 57 mln (2001 – 20 mln, 2002 – 37 mln),sadamateele69mln(2001–9mln,2002–30mln,2003–30mln),riigimaanteedeeelarvestPärnuringteele19mln(2000–4 mln,2001–6mln,2002–9mln).Kokkuon

Enn Raadik

5


lepitudPärnulinnaosasadamateeväljaehitamisel(25mlnkrooni).

• Maavanema kiri Toivo Jürgensonile 19.04.2000 nr 1-20/467, kusPärnumaakonnaprioriteedinaaastaks2001on toodud T-4 Pärnu linna läbiva lõigu rekonstrueerimi-nejajuurdepääsutagaminePärnusadamale.Hinnangulinetöödemaht115mlnkrooni.Sadamateemaksumusest25%katabPärnulinn.

• 13.06.2000 ISPA esindajad P.Amblard ja J. Dropinski Pär-nus.ISPA ON VALMISPROJEKTIFINANTSEERIMA!

• 21.08.2000 Nõupidamine maavalitsuse ja linnavalitsuseinitsiatiivilToivoJürgensoni juures.TeemaksPärnuring-tee rekonstrueerimise ja sadamatee ehitusprojektid. Pär-nu ringtee ehitus plaanis realiseerida 2001-2002 aas-tal.RingteeehituseprojektpeabTehnokeskuselvalmima2000.anovembrialguseks.

• 2.10.2000 toimunud nõupidamisel Pärnu Teedevalitsusestutvustatakse projekteerimise käiku Ehitajate tee–Papi-niidu tänava, Tallinna mnt–Haapsalu mnt ümbersõidu jasadamateeosas.

• 1.06.2001maavanemaeesistumisel toimunudnõupidami-sel lepitakse kokkuVia Baltica trassiosa valik km 130–133,5 kõrvuti raudteegaRiiamaanteeni. Sedastatakse, etPapiniidu silla tehniline projekt on valmis,teisekspool-aastakstaotletaksekiirethankekonkurssi jaehitustöödegaalustamist.Tallinnamnt-Ehitajatetee-Papiniidusillapro-jektantakse1.08.2001tellijale(Maanteeamet)üle.

• 31.10.2001nõupidaminemaavanemajuuresPärnuringteeja sadamatee rekonstrueerimis- ja ehitustöö ettevalmista-miseküsimustes.Eesmärkalustada ehitustöödega 2002. aastal.

• 2.11.2001 Toivo Jürgensoni visiit Pärnumaale.• Maavanema kiri Toivo Jürgensonile 07.11.2001

1-21/1721 Pärnu ringtee ja sadamatee rekonstrueerimis-ja ehitustööde ettevalmistamisest, millega väljendatakserahulolematust varem kokkulepitud tähtaegade täitmatajätmisesuhtes.

• 19.11.2001 nõupidamineToivo Jürgensoni juures.Päeva-korrastaasPärnuümbersõiduproblemaatika.

• 18.04. 2002 maavanema kirjad Liina TõnissonilePärnuringteerekonstrueerimis-jaehitustöödeettevalmistamisest(10-1/770)ja2003.aastaprioriteetidest(4.1-6/773).Vaja-dus2003. aastal kogu tee renoveerimine lõpetada.

• 4.05.2002nõupidamineLiinaTõnissonijuures.Päevakor-rasPapiniidusillaremondikavandamine.Otsustati teos-tada Papiniidu silla remont aastatel 2004-2005Via Bal-ticaümberehitusejaremondikoosseisus.L.Tõnissonikiri17.05.20023-1-2-4702/1833,kusonsel-

gelt öeldud, et Pärnu ümbersõidu ehitustööd ISPA-poolselrahaliseltoelonplaneeritudteha2004.–2006.aastal.

PärnuringteeonVabariigiValitsuse2002.aastalkinnitatud“Riigimaanteedeehitusejaümberehitusekavas”:Pärnu ring-tee ja ringtee jätk 2005. a 144 mln, 2006. a 206 mln krooni.

Maavanemakiri 2002. aasta detsembris Liina Tõnisso-nilePapiniidusillaavariiremondivajalikkusest.

Maavanemakiri Meelis Atonenile 30.05.2003 4.1-6/1495 2004. a investeeringuprioriteetidest Pärnumaa riigimaantee-del. Pärnu ringtee Ikla-Tallinna-Narva koondprojekti osanaonjätkuvaltesimeneprioriteet.

Maavanemakiri Meelis Atonenile 14.10.2003 ebarahul-dava hetkeolukorra osas Pärnu ümbersõidu rahastamisel jatöödeajagraafikuosas.

Maanteeametikodulehelt01.08.2005:„01.08.2005sõlmi-sidMKM jaTaani firmaCOWIASkoostöösEesti firmagaEARENGASlepinguPärnuümbersõiduprojekteerimiseks.Projektvalmib2006.ajuulilõpuks,ehitustöödegaloodetak-sealustada2007.akevadel.Pärnuümbersõiduprojektiellu-viimisegasaab2008.aastalõpuskordaVia BalticatrassEestipiirides!“

25.01.2007onPärnus töövisiidilMKM-ikantslerMarikaPriske.Maavalitsusestoimunudnõupidamiselkäsitletierine-vaidvariantePapiniidusillajaRiiamntvahelisestühendus-teest.UussildjaPapiniidutunnelgipolnudvõimatud!

Edasist juba teame: milliseks sai tegelik ehituse lõpp-tähtaeg, kui palju tuli veel vaeva näha ja mis see kõik lõpuks maksma läks!

Lemminkäinen Eesti ASi tegevdirektor Sven Pertens ise-loomustasPärnuümbersõiduavamiselejärgnenudpressibrii-fingulümbersõiduosade–Ehitajateteejaläänepoolseühen-dusteeehitust,sellekäikuningjagaskogemust,missealtsaa-dud.SvenPertensütlesmuuhulgasjärgmist.

Tegu on olnud tee-ehitusob-jektiga, kus maantee (autotee)asublinnaoludesja-tingimustes:teaveolemasolevatestkommuni-katsioonidest ja nende asukoh-tadest oli puudulik, tuli tagadakoostööarvukateosapooltega(shMaanteeamet,Pärnu linn, järele-valve, partnerid, alltöövõtjad,projekteerija, elanikud, liiklejad,ettevõtted, kommunikatsioonidevaldajad), pidevalt tuli kohane-damuutuvateolude jaosapooltesoovidega.

Igaristmikkujunesomaetteobjektiks,kustuliühitadapal-judealltöövõtjatetööd,kusmaa-alustetöödekestusolimõõ-detavkuudes,maapealsetekestusnädalates.

Sellele lisaks tulenes töö edenemisest pidev liikluseümberkorraldamine.Arvestada tulielanike ja liiklejatevaja-dustega.Kõikprobleemidtuli lahendadaaegaviitmata.Per-tensmärkis,etettevõtesaitaasüheheakogemuseSaugasillaehitamisenäol.Samutikujunesümbersõiduehituskasulikuksõppetunniks,kusõpitijakogetivägapaljut.

Selliste objektide tarvis tehtav tehniline projekt ja eel-uuringud peavad olema väga põhjalikud ning hästi tehtud,milleks tuleb varuda aega, projekteerija ja järelevalve vas-tutus kasvab. Ehituse valmimise tähtaja määramisel tulebtöövõtjale jätta oma jõududemobiliseerimiseks enam aega.

Sven Pertens

6


Objektihuvipoolte(tellija,KOV,võrguvaldajad)ehitamisegaseotudkokkulepped(õigused,kohustusedjavastutus)peavadolemaenneehitamisealgustvägatäpseltkindlaksmääratud.

Kogetijaõpitiveelseda,etehitajapoolseteosalejatekoos-tööpeabolemapõhjalikultplaneeritud jameeskondprojek-ti juhtimiseks piisav ning tagatud valmidus kõigi osapoolteoperatiivseks ja kiireks otsuseid langetavaks koostööks ehk–käsuliinidjaotsustajadolgupaigas!

Tarvis on, et rahastamine toimuks märksa kiiremini –sageli tasutakse töövõtjalealles2...3kuudpärast töövalmi-mist.*FIDIC-protseduuridvõtavadaega,seegatulekstähtajaplaneerimiselkanendegaarvestada.

MaanteeametipoolttöötasidPärnuümbersõiduehitamiselpro-jektijuhtidena Tõnu Kuusik Maanteeameti keskusest (2009–2011)jaGregor Reimetslääneregioonist(2011–2012).Õigu-poolest kestab nende projektijuhitegevus edasi kuni ehitusegarantiiaja(5aastat)lõppemiseni.

Peadirektor Aivo Adamson peatus veel kümmekonnal ELstruktuurifondidetoelehitatavatelobjektidel.

Suurehitus, mis k.a valmis, on Tallinna-Narva maanteeLoo-Maardu lõik 6,8 km pikkuses, mille juurde kuuluvadkoguja-, jalgratta- ja jalgteed.Selleehitamistkäsitleseelmi-neTeeleht (nr1 / 2 (69/70),2012, lk11).Loo-Maardu tee-lõiguehitasidASMerkoEhitusEesti,TallinnaTeedeAS jaSIAMerks.Ehitusaegjäiaastaisse2010–2012,sellemaksu-muson25,2mlneurot.EsmakordseltonEestisehitatud3,7kmpikkuseskuuerajaline(3+3)maanteelõikningkolmeta-sandiline liiklussõlm.Samas jätkubKroodi ristmiku ehitus(3,3kmteed,jalgratta-jajalgteid1,8kmningteevalgustust4km),midaalustati2011jalõpetatakse2013.Lepinguliseltmaksabristmikuehitus12,9mlneurot.

Tartu läänepoolse ümbersõidu III ehitusala (614 m) –Variku viaduktiremontalgas2011jalõppestänavu(2012).Viaduktiseon421mpikkja15,36mlai,kuhumahuvadnel-jarajalinesõidutee,ühepoolne3mlaiunejalgratta-jajalgteekoostänavavalgustusega.Töömaksis3mlneurot.ViaduktilejärgnevaIVehitusala–Postimaja liiklussõlmetöödalgasidk.amaikuusjaseesaabvalmistulevalaastal(2013).Mõista-gi tuleb2kmpikkuselepõhiteeleneli sõidurada, ehitatakseüksmaantee-jaüksraudteeviadukt,kogujateidtuleb4,3km,jalgratta-jajalgteid5,4km,miskõikmaksab19,4mlneurot.

* FIDIC – Fédération Internationale Des Ingénieurs-Con-seils (rahvusvaheline insener-konsultantide föderatsioon). Föderatsioon on töötanud välja reeglistiku/juhendid, mida kasutatakse tellija-järelevalve-ehitusfirma vaheliste suhete reguleerimiseks ehitustöövõtulepingu täitmisel. Reeglistik sätestab muu hulgas, millise tähtaja jooksul peab vastama kirjadele, millised on maksetähtajad, millistel põhimõtetel mingeid küsimusi lahendatakse jne. Reeglistiku eesmärk on mingite protsesside ja protseduuride unifitseerimine. Eestikeelsena võiks see olla „Ehitustöövõtu rahvusvaheli-selt üldtunnustatud reeglistik“ (või regulatsioon).

Variku viadukt

Pärnu ümbersõit Foto Ants Liigus

Loo-Maardu

Viitna möödasõit Fotod Maanteeamet

7


Viitna möödasõit on lõppude lõpuks valmis saanud. Sedaobjekti käsitlesTeelehtka eelmisesnumbris, kordamevaid,et ehitust alustati 1986. aastal, ehitustöö katkes rahastamis-raskuste tõttu 1992. aastal, paus kestis kuni 2010. aastani.Tänasekson2+2sõidurajaga8,3kmpikkuneteelõikkoosviaduktigavalminud,misläksmaksma8,5mlneurot.

Maanteelõigud Pikassaare-Loobu ja Loobu-Liiguste Tal-linna-Narvamaanteel(km65–79)onehitusesalatestänavu-sest aastast ja kokku 13,3 km pikkune teelõik saab valmis2013. aastal. Rekonstrueeritakse kaks viadukti ja üks sild,ehitatakse1,3kmjalgratta-jajalgteid.

Haljaja liiklussõlme ehitamist Tallinna-Narva maanteelalustati 2011 ja tänavu (2012) sai see peaaegu valmis, mistähendab Maanteeameti projektijuhi Erkki Mikenbergisõnul,etliikluse saame tõesti kogu objektile peale ning liik-luskorraldus on samuti projektikohane. Päris valmis aga ei saa. SMA ja plastikuga markeering jääb tegemata, jätkame kevadel.Haljala liiklussõlmmaksab11,6mlneurot,millegamakstaksekinni2+2sõidurajaga3,5kmpõhiteed,kaksvia-dukti (autodele ja jalakäijatele),2kmkogujateid,5km tee-valgustustja350mmüratõkkeseina.

Pärastpikaleveninudjaebaõnnestunudpakkumismenetlu-sijõutiTallinna-TartumaanteeAruvalla-Kose lõiguehitami-segaalustadaalles2011. aastal.Tänaseksonca kaksaastatkestnud tööd sellel 12,3 km pikkusel maanteelõigul tehtudniipalju, et ehitus valmib tähtajal – 2013. aastal. Tänavuseaasta lõpuks saab valmis selle 2+ 2 rajalise tee üks sõidu-suund.

Tuletamemeelde,etsellele teelõiguleehitatakse20,1kmkogujateid, 8,2 km jalgratta- ja jalgteid ning 6,9 kmmüra-tõkkeseina, kolm eritasandristmikku, kaks ristet, jalakäijatesild ja tunnelningökoduktmetsloomadele.Koguselle suu-rejoonelise tee-ehitusobjekti lepingulinemaksumus on 54,2mlneurot.

Jätkub2011.aastalalanudLuige liiklussõlmeehitamine,midatehakseTallinnaringteeajakohastamiseeesmärgilristu-miskohasTallinna-Viljandimaanteega.Liiklussõlmelepingu-lineehitusmaksumuson11,8mlneurot,milleeestehitatak-se3km2+2sõidurajagapõhiteed,kaksviaduktiülepõhi-maantee, neist üks jalakäijatele, 2 km jalgratta- ja jalgteedning1,5kmmüratõkkeseina.

Jõhvi liiklussõlme ehitamine (alustatud2011) on edenenudheahoogajapeablõpule jõudmajubatulevalaastal(2013).VaaboAnnusehitusejärelevalvestandis13.novembrilteada,etnädaltagasiavatiliiklusesimesel,Narvapoolselviaduktil.Ehitusmaksab10,4mlneurot.

Endine viadukt samas kohas oli kaherajalise sõiduteega,praeguehitatavonn-öpaarisviadukt(kakskõrvutiasetsevatsilda)kokkuneljasõidurajaga.

Peadirektor käsitlesettekande lõpuosasarenguidMaantee-ameti uuenenud maanteeinfokeskuses.

Pildil vasakul oleva vana viadukti lammutamine käib (nov 2012) ja sealt enam üle sõita ei saa alates 6. novembrist 2013, parempoolne uus viadukti pool on juba kasutuses. Tei-ne pool koos pealesõitudega peaks lepingu järgi valmima 2013. aasta novembris. Tõenäoliselt juhtub see siiski varem, sest teise viadukti vundamendid on tänaseks kõik valatud ja isegi hull talv ei tohiks töövõtja plaani segi ajada.

Foto Vaabo Annus

Aruvalla-Kose, karstilehter rajatava tee all Foto E. Vahter

Postimaja liiklussõlme ehitus. Tartu Foto Maanteeamet

8


SAUGA SILD2012.ajõudsidlõpulePärnuümbersõiduSaugajõesillaehi-tustööd. Ehitamist taheti alustada juba 2009. aasta sügisel,kuidsiiseileitudtöövõtjat,kestöötegemistalustaks.Soovitimuutaprojektlahendust,millegaeisaanudnõustudaniipro-jekteerijakuikatellija.

Aastahiljem,2010.asügisel,alustatisillaehitust,agaetpeatöövõtjalõpetaslepingu,siisettevalmistustöödestjakaldakindlustamisestkaugemaleeijõutud.

Järgmise hankega peatöövõtu võitnud konsortsium Lem-minkäinenEesti/TeedeREV-2/TREFvalissillaehituselepin-gulisekspartnerikstuntudLätisillaehitajaSIATVAConsort-sium,kelleleseeoliEestisesmanekogemussillaehitamisel.

Uuestialustatiehitusegaoktoobris2011jasildvalmisaas-tapärast,oktoobris2012.

Tegemist on kolmeavalise jätkuvtalasillaga, millel 1+1sõidurada ja 4meetri laiune kergliiklustee. Sild on arvesta-tudkandmakuni360tonniraskusteriveokit,kogulaius16,5meetrit ja pikkus 70m, sildeavadmõõtudega 21+28+21m.Jõelontagatudpaadiliiklusgabariidiga4,5meetrit.

Sild toetub 34-le puurvaiale pikkusega 18–24 meetrit jaläbimõõduga 1,2 m.Vaiadele kulus 900 m3 betooni, jõe jakaldasammasterajamiseks500m3betooni.Sillaavakoosnebkahest 3,5meetri laiusest raudbetoonpeakandjast ning selleehituseks kulus ligi 1100 m3 betooni, milles omakorda on200 tonni armatuurterast. Peakandjates on 15 eelpingetrossikanalit, kus igaskanalison19 trossi.Kokkuonneid trosseligi20kilomeetrit.Jõekallastelesüvistati15meetrisügavu-

sedmetallsulundseinad,misankurdati.Sulundseinolivajaliksilla pealesõitudel muldkeha püsimise tagamiseks, sest sildasubgeoloogiliseltkeerukaspaigas.Jõekaldaljaselleümb-ruskonna all lasub üle 10meetri paksune savikiht. Savi alllasubomakordavedeljavoolavpaarimeetripaksunesinisavi,miskokkumoodustabüsnaebapüsivaaluspinna.Kalda toe-tamiseks ja pinnaselihke vältimiseks süvistati ehitusajal niiajutisikuialalisimetallisttugiseinu.

MillepoolesterinebSaugasildteistesthetkelvalmivatestuutestsildadest?

Esialgsetprojektitäiendatijamuudeti.Tehtiuuedpõhjali-kumadgeoloogiliseduuringud,uuedsillakontrollarvutused,jagati silla oma- ja liikuvat koormust ühtlasemalt sammastevahel. Selleks muudeti peakandjate kõrguse ja laiuse suhetningsillaplaadipaksust.Paigaldatisuuremadtugiosad.

EhituseajalolitöövõtjalkeerulinemõistameiejaLätisil-laehitusnormide ja -nõuete erinevusi, kuigi paikneme üheskliimavööndis. Meil on sillanormid vaid mõnel leheküljelLäti paarisajaleheküljeliste sillaehituse ja remonttööde nor-mibrošüüridekõrval.

Näiteks ilmnesprobleemavaehitusebetooniga.Eestis onnimeltbetoonimahukaalneileliialtväikejabetoonväikese-teraline.Seeviitas jämetäitematerjaliväheselesisaldusele jagraniitkillustiku väikesele terastikulisele koostisele. Samutisoovis töövõtja asendada tsemendi, sestmeie tsemendis onpea kaks korda kõrgem trikaltsiumaluminaadi sisaldus, miskiirendab konstruktsioonis armatuuri korrodeerumist. Selli-

Avaehituse armatuur (valged torud on eelpingetrosside kanalid) Sauga silla avaehituse betoneerimine

9


PÄRNU ÜMBERSÕIDUL

Sauga sild on valmis! Autori fotodJõesamba rostvärgi ehitus – jõe pinnast 2 meetrit allpool

sekõrgetrikaltsiumaluminaadisisaldusegatsementieilubataLätiskasutada.

Kahjuks ei olemeilEestisvõimalikbetoonisegu retseptekoostada ja koostist muuta, nagu seda tehakse asfaltbetoo-niga.Lätlaste jaoks teistsugusebetoonikoostise ja tsemenditõttu tehti uued sillaava arvutused ja saadi omakaalust tule-nevaläbivajumiseväärtuslubatustsuurem.Sellevältimisekslisati paari tonni jagu täiendavat armatuuri tõmbetsooni jalisativiiseelpingetrossikanalitkokku95trossiga.

Silla raketis koostati laiadest moodulitest, mis monteeri-ti ajutistele jões paiknenudkandetaladele.Ajutisteks kande-taladeks kasutati massiivseid raudteesillatalasid (6 tk), mistoetusideraldiabivaiadele.Kandetaladolidpiisavalttugevadkandmaks betooni koguraskust. Betoonitööde järel osutusläbivajuminevaid10mmsuuruseksplaneeritud20mmeel-tõusuga võrreldes. Pärast trosside pingestamist kadus seegivajumjaeeltõussuurenes.Avatõusispealtkummi.

Silla raudbetoonist jäämurdjadkaitsti täiendavategraniit-kividest jäämurdjatega. Silla r/b-servaprusside kaitseks jaeluea pikendamiseks paigaldati graniidist äärekivid.Veevii-marid valmistati malmist, erinevalt meie roostevabast tera-sestjoatorudest,misonkergeltpuhastatavadjaliivapüüduri-ga.Kõnniteelepaigaldativaluasfalt.

SillakõikbetoonpinnadkaetiSIKA-impregneeriga,midanäebmeil siinharva.Sillale lisati erksustoranživärvikäsi-puudega, (töövõtja kaubamärk). Koonustele rajati nägusmunakivikindlustusvoolurahustavateveeviimaritega.

Eriline oli ka lätlaste konstruktsioonide armeering. Plaa-diarmeeringulonolulineülemise jaalumisearmatuurvõrgukindlasammugaomavahelineankurdus.Lätlasteleitohiollanähtavatel betoonpindadel valuvuuke/jätke. Sillatekk beto-neeriti koos servaprussiga. Ka kalda- ja jõesammastel puu-dusidvalujätked.

Harvanäebkamasinaparki,midaükstöövõtjavõiboma-da:200-tonnistkraanat,suurt(46m)betoonipumpa,omaroo-mikkoppasid, laadureid ning treilereid rasketehnika veoks.Omaette vaatamisväärsus oli vaiamasin, millega süvistatisulundseinu,rajatiajutisivibrex-jafundex-vaiu.

Kokkuvõtvalt.Kuigiolemeüheskliimas janaabrid,onsilla rajamiseksniinõuded kui ka normid paljuski erinevad. Erinevus seisnebilmseltkaselles,etmeiepüüamekasutadajamallivõttaroh-kemSkandinaaviamaadenormidest,kuigioleksniimõndagiõppidahoopismeielõunanaabritelt.

Taivo Kurg

Pärnu Ümbersõidu (sh. Sauga silla ehi-tuse) objektidel töötas Taivo Kurg Ees-ti-Taani Kommunikatsiooni OÜ (ETK OÜ) meeskonnas vastutava omaniku-järelevalve insenerina sillaehituse alal.

10


raldus teeremontide ajal ei ole rahuldav. Samas sõiduolusidpõhilistel riigimaanteedelpidasvägahalvakskoguvastajas-konnahulgastvaid2%veoautojuhtidest,küllagaarvasid4%sõidukijuhtidest ja15%veoautojuhtidest,et sõiduoludväik-sematelriigimaanteedelonvägahalvad.

Küsitlusest selgus, et riigimaanteede sõiduolusidmaakonniti hinn-ta on sõidukijuhtidel raske – vastata ei osanud umbes kolmandikküsitletutest.Enamastipeetakse teeoludelthalvimaksvõiparimaksn-ökodumaakondavõi selle lähedal asuvatmaakonda,kus ilmseltliigutakserohkem.NäiteksPõhja-Eesti(Harju-,Rapla-jaJärvamaa)elanikudpeavadniihalvimakskuiparimaksHarjumaasõiduolusid.Lõuna-Eesti(Põlva-,Viljandi-,Võru-jaValgamaa)elanikudontoo-nudmõlemal juhul väljaVõru-,Viljandi-,Valga-,Pärnu- jaTartu-maa.Tartupiirkonna(Tartu-jaJõgevamaa)elanikudTartumaa.Lää-ne-Eesti (Saare-,Hiiu-,Lääne- jaPärnumaa)elanikudSaare-,Pär-nu- ja Läänemaad. Virumaa (Ida- ja Lääne-Virumaa) elanikud onnimetanudIda-jaLääne-VirumaadjaHarjumaad.

Hinnangsuvise teehooldusekohtaoli suhteliselt tagasihoid-lik.Kui2010.aastauuringusoli80%vastanutestsuvisetee-hooldusegarahul,siis2012.aastasuvelolisamameelt66%sõidukijuhtidest ja 55% veoautojuhtidest. Selsamal tasemelolimenii2008.kuika2009.aastal.Eraldipalusimehinnatateeäärsetealade ja liiklussõlmedeniitmist, sest suvel tekitasseeküsimushulgaliseltpoleemikat.Vastustestselgus,et85%sõidukijuhtidest ja 86%veoautojuhtidest ei näe selles prob-leemi.Vägahalvakseipidanudolukordakeegi,kuidmõnedvastajad heitsid ette, et esimene niide tehakse liiga hilja –allessügisel.

Küsitluselevastanutelpalutiesitadakaettepanekutejasoovitustenaoma nägemus riigimaanteede suvehoolduse paremaks korraldami-seks. Paljuski olid sõidu- ja veoautojuhtide poolt väljatoodud tee-madsamad.Juhidleidsid,etremonttöideitohikstehatipptundidelning rohkem tuleks ära kasutada öist aega ja nädalavahetusi, kuiliiklusonhõredam.Kaarvati,etremonttöödvõiksidtoimudakiire-mininingsoovitatiseleesmärgiltöötajaidjuurdevõttajatehatöödvahetustegaööpäevaringselt.Samutieioldudrahulliikluskorraldu-se organiseerimisega teetööde ajal – soovitati rohkem läbimõeldaümbersõidudjaühteridamitteliigakauakinnihoida,vaidorgani-seeridaliikluskorraldusnii,etläbilaskevõimeolekssuurem.Samuti

Tee kasutajatelt tagasiside saamiseks tellib Maanteeametkorrapäraselt küsitlusi nii talviste kui ka suviste sõiduolu-dega rahulolu kohta.Uuringud viiakse läbi telefoniküsitlus-tena.Viimase neist, sõidu- ja veoautojuhtide rahuloluuurin-gu riigimaanteede sõiduoludega 2012. aasta suvel, tegi OÜEestiUuringukeskusMaanteeameti hooldeosakonna tellimi-sel. Suveküsitlus tehti kahe juhilubasid omava küsitletava-te rühma seas: nn sõidukijuhid e tavajuhid (traditsioonilinevalim)ningnnveoautojuhid(Eestimajandustegevuseregist-ris registreeritud riigisiseste kaubaveosõidukite üldkogumialusel moodustatud veoautojuhtide valim). Veoautojuhtiderühm lisati küsitlusse statistilise andmestiku mitmekesista-miseajendil.Suveküsitlussekaasatinadesmakordselt.Mõle-masrühmasvalitivastajadesinduslikuvalimialusel,mistõttutulemusedonusaldusväärsed.

Riigimaanteede suvised sõiduolud sellel suvel olid üldi-selthead,arvab82%sõidukijuhtidest.Veoautojuhtidestpeabsuviseidsõiduolusidriigimaanteedelüldiseltheaks67%vas-tanutest.Kõrgeimrahuloluonsõidutingimustegasuurtelmaa-nteedel (sõidukijuhtidest 79% ning veoautojuhtidest 81%),madalaim on rahulolu sõidutingimustega väiksematel riigi-maanteedel (vastavalt 51% ja 33%).Rahulolu jaotusmaan-teetüüpide osas on sarnane eelmiste küsitluste tulemustega,kuidrahulolutaseonsellelaastalkeskeltläbi6–8%madalamkuieelmiseküsitluseajal2010.aastal.Veoautojuhidonsõi-duolusid hinnates üldiselt kriitilisemad.Vägahalbuhinnan-guidantivähe:küsitletudsõidukijuhtidest2%javeoautojuh-tidest5%pidasidsõiduolusidriigimaanteedelvägahalvaksjakuiküsiti,miksnadnii arvavad,olivastus, etmeilon teid,misonvägakorrastära,uuedkattedlagunevadkiirestijatee-remonte,missegavadliiklust,onvägapaljuningliikluskor-

Sõidukijuhid peavad suviseid

sõidutingimusi heaks, kuid

mitte nii heaks kui eelmises

uuringus kaks aastat tagasi.

Teekasutajate rahulolu sõiduoludega Eesti riigimaanteedel 2012. aasta suvel

11


Joonis 1. Hinnang riigimaanteede suvistele sõiduoludele (%)

12


eioldudrahulteetakistustestteavitavatemärkidega–needsoovitatikoos ümbersuunavate viitadega välja pannamitu kilomeetrit enneremonditavat ala.Märke sooviti ka üldiselt meie riigimaanteedelerohkem – need peaksid olema arusaadavad, informatiivsed jamisvägaoluline–õigeskohas.Paremliikluskorraldusjateedelolevadmärgidolideritiolulisedjustveoautojuhtidele,kunasuureveokigaonrasketagasipöördeidteha.Teeaukudegaseonduvolitähtiskõiki-deleriigimaanteedelsõitvatelejuhtidele.Teeaukudeparandamisekssoovitatikasutadakvaliteetsematmaterjali,ettehtudtöökauemvas-tu peaks. Samuti peaksid tööd olema tehtud kvaliteetselt ja õigeteilmaoludega.Sõidukijuhidtõidväljavajaduseteharegulaarsetteedejärelevalvet,ennetustöödningtekkinudauketihedaminiparandada,mitteoodataajani,kuineedonjubavägasuuredningtekitavadava-riiohtlikke situatsioone ja ka parandamine võtab sel juhul kauemaega.Samutiolineileolulisemteeäärteparemhooldus.Peetisilmasniiheinaniitmist,puudejavõsakärpimistkuikaprahikoristamist.Mõned juhid leidsid, et niitmist tuleks varem alustada,mitte allessügisel.Veoautojuhidtunnevadsuurtpuudustteeäärsetestraskeveo-kiteparkimisplatsidest,kuivkäimlatestjaprügikastidest.

Veel toodi ettepanekute ja soovituste osas välja, et teetöödegavõikspihtahakatavarem,et teedsuveks jubakorrasoleksid.Soo-vitakse,etkorragaeitehtakstöidmitmelerimaanteel,ningsamuti,etsamalmaanteelremonditakskorragalühematteelõiku.Pindami-sel soovitatakse kasutada peenemat killustikku ja lahtine killustikkiiremini eemaldada. Juhtidehinnangul tulekskruusateedeolukor-ralerohkemtähelepanupööratajavõimaluselneidasfalteerida.Niisõidu- kui veoautojuhid sooviksid laiemaid teid, et oleks kergemmöödasõitesooritadaningveoautojuhtidelvajaduselmasinatümberpöörata.Väiksematejakõrvalisemateasfalteeritudteedepuhultoo-diväljavajadusneidmärgistada.Juhtidearvatestulekskapiirkiirusisuurendada.

Teave sõiduolude kohta on hästi kättesaadav. Teeremonti-destjaümbersõitudestteabejagamiseoperatiivsustpeetakseüldjuhul heaks või isegi väga heaks (75% sõidukijuhtidest,78% veoautojuhtidest). Enam-vähem samal arvamusel olidka2010.aastaküsitletavad.Sarnaselteelmisteleaastateleonenimkasutatav infokanal raadio, kust said teavetülepooltejuhtidest–55%sõiduki-ja52%veoautojuhtidest.Raadiojaa-madest on populaarsed Sky+,Vikerraadio ja Elmar.Raadio

osatähtsusonsõidukijuh-tideseasvõrreldes2010.aastaga siiski 8% lange-nud.Huvitavon,etinfo-allikanajärgnesidraadio-leniisõiduki-kuiveoau-tojuhtide seas sõbrad jatuttavad (vastavalt 27%ja 24%). Edasi järgne-sid sõidukijuhtidel tele-visiooni uudistesaated(23%) ja veoautojuhtidelMaanteeameti veebilehe-külg (19%). Ajalehed jaajalehtede internetipor-taalid on selle küsitlusepõhjaloma tähtsust tee-

dealase infoallikanakaotamas.Ülepoole sõiduki- javeoau-tojuhtidest (vastavalt53%ja56%)arvestasidalativõi tava-liseltomasõidumarsruudiplaneerimiselinfoallikatestsaadudteavet teeremontide jamaanteede suviste sõiduolude kohta.Kuid samas on kasvanud nende sõidukijuhtide osakaal, kestavaliselt või üldse ei arvestaoma sõidumarsruudi planeeri-misel teeolude kohta saadud informatsiooni. Kõige rohkemonsellistejuhtideosakaaltõusnudLõuna-EestijaTartupiir-konnaelanikehulgas(vastavalt19%ja13%).

Kommentaaridest javastustest teeremontideliikluskorral-duse kohta selgus, et siin jääb nii mõndagi soovida. Kuigirahulolevaid sõidukijuhte oli 71% ja veoautojuhte 57%, onsõidukijuhtidehinnang6%võrra langenud,võrreldeseelmi-se uurimusega. Positiivseid hinnanguid andnute osakaal on,võrreldes 2010. aastaga, langenud ka pea kõikides sõiduki-juhtide sihtrühmades (vanusegrupp, juhistaaž, elukoht) ningsamas on kasvanud negatiivseid hinnanguid andnud sõidu-kijuhtide osakaal. Järelikult on liikluskorraldus teeremonti-deajalvaldkond,millelepeamesenisest rohkemtähelepanupöörama.

Maanteeametonigalaastallisanudküsitluspakettimõnedhetkelaktuaalsedteemad,millekohtapeameolulisekssõidu-kijuhtidearvamust.2012.aastauuringuskäsitlesimejärgmisiteemasid:

1) Kas väiksem piirkiirus maanteedel vähendab suvel möödasõitude arvu ja muudab liikluse sujuvamaks?

Sõidukijuhid – 39% täiesti nõus või pigem nõus, 56%pigemeiolenõusvõiüldseeiolenõus(4%eioskaöelda).

Veoautojuhid – 29% täiesti nõus või pigem nõus, 71%pigem ei ole nõus või üldse ei ole nõus (kõik oskasidöelda).

2) Hinnang enda puhul lubatud sõidukiirusest kinnipida-mise kohta.

Sõidukijuhid – 86% sõidab peaaegu alati lubatud sõidu-kiirusepiiresvõi10km/hlubatustkiiremini,14%sõidabaeg-ajaltvõisagelirohkemkui10km/hlubatustkiiremini.

Veoautojuhid – 84% sõidab peaaegu alati lubatud sõidu-kiirusepiiresvõi10km/hlubatustkiiremini,16%sõidabaeg-ajaltvõisagelirohkemkui10km/hlubatustkiiremini.

3) Kas olete nõus väitega, et kiiruskaamerad distsiplinee-rivad liiklust?

Sõidukijuhid – 78% täiesti nõus või pigem nõus, 19%pigemeiolenõusvõiüldseeiolenõus(2%eioskaöelda).

Veoautojuhid – 56% täiesti nõus või pigem nõus, 42%pigemeiolenõusvõiüldseeiolenõus(2%eioskaöelda).

4) Mida peate suviste liiklusõnnetuste peamiseks põhju-seks?

Sõidukijuhid: läbimõtlematumöödasõit (33%); sõiduolu-

Pille Hillep, uuringu projektijuht

Foto E. Vahter

13


dele mittevastav kiirus (25%); väsinud olekus (joobes,pohmeluses)juhtimine(23%).

Veoautojuhid: läbimõtlematu möödasõit (38%); väsinudolekus(joobes,pohmeluses)juhtimine(25%);sõiduolude-lemittevastavkiirus(23%).

3% küsitlusele vastanud sõiduki- ja 11% veoautojuhiga juhtus suvel liik-lusõnnetus.Veoautojuhtidegatoimunudliiklusõnnetustepõhjusedjagunevadvaidkahevastusevariandivahel–5neistütles,etnemadeiolnudsüüdi,jaülejäänud6valisidvastusevariandi„muu“.5sõidukijuhtiütlesid,etnadeiolnud toimunud õnnetused süüdlased, 2 tunnistas, et olid väsinud (joobes,pohmeluses)ja1põhjustasõnnetusesellega,etvalissõiduoludelemittevas-tavakiiruse.Ülejäänud7sõidukijuhtivalisidvastusevariandi„muu“.

Muudest õnnetuse põhjustest 8 olid juhtunud teiste süülja 5 enda süül. Teiste süül toimunud õnnetustest poolteloli kokkupõrge kitsega ja ülejäänutele sõideti ette (üheljuhul toimus õnnetus jalgratturi osalemisel), tagant otsavõimõlgitiparklas.Endasüültekkinudõnnetustepõhjus-tenatoodi3korraltähelepanematust,paarilkorralvalear-vestusetegemistningmõlkimistparkimisel.

5) Mida peate oluliseks jalgratturite turvalisuse suuren-damiseks maanteedel?

Sõidukijuhtidel paluti avaldada arvamust,mis oleks olu-line jalgratturite turvalisuse suurendamiseks maanteedel.Validavõis etteantudvastusevariantide seast soovikorralkamitu. 81%veo- ja 62% sõidukijuhte arvas, et jalgrat-turid ise peaksid hoolikamalt sõitma. 71–76% juhtidestarvas, et oluline on ohutusvarustuse nõuete ja soovitustetäpne täitmine. Seda, et tuleks ehitada rohkem jalgratta-teid,arvas71%sõidu-ja63%veoautojuhtidest.Ülepool-te(53%)sõidukijuhtidestpidasoluliseks,etjuhidoleksidjalgratturite suhtes tähelepanelikumad, veoautojuhtidestarvassedaveidiüleveerandi(26%).Sõidukijuhidpidasidveoautojuhtidestolulisemakskakiivrikandmist(vastavalt43%ja25%).

„Muuabinõu“väljapakkunudjuhtidestmõnedleidsid,etjalgratturitele tuleks liikluseeskirja õpetada, mõne arva-tes suureneks turvalisus, kui jalgratturid teel nähtavamadoleksid,3juhtileidis,etjalgratturidpeaksidvöötrajalette-vaatlikumadolema, jasamuti3 juhtiarvas,et turvalisusetagakssee,kummalteepooleljakuidasjalgratturidliikle-vad. Oli ka juhte, kes arvasid, et jalgratturite turvalisustsuurendaks see, kui neil üldse maanteedel sõitmine ärakeelata.

43%sõiduki- ja69%veoautojuhtideloli soovitusi jaettepanekuid jalg-ratturiteohutuseparandamiseksmaanteedel.Ettepanekutestnimetatiniisõiduki-kuikaveoautojuhtidepooltkõigeenam(vastavalt33%ja27%)vajadustrajadajalgratturiteleohutumadtingimusedmaanteedelliikumi-seks.

Ettepanekudulatusid lihtsalteraldusjoone tõmbamisestkunieraldi jalg-rattateedeehitamiseni.Teinetähtsamettepanekoliendteedelnähtavaksteha,midasoovitas23%sõiduki- ja22%veoautojuhtidest.Paljudneistolidarvamusel,ethelkurvestidpeaksid jalgratturiteleolemakohustusli-kud, aga soovitati ka lihtsalt eredamaid riideidkanda,paigutadahelku-reidjavilkuvaidlampeniirattaettekuitaha.Sõidukijuhtidesoovitustestolijärgmiselkohal(7%)varustuseolemasolujakorrasolek,milleallpee-tisilmas,etrataspeakstöökorrasolemaningvarustatudhelkurite,tuledeja tahavaatepeeglitega, jalgrattur isepeakskindlastikandmakiivrit,mispaljudesõidukijuhtidearvatespeaksolemakohustuslikkõigile,olenema-tavanusest.Veoautojuhtidesoovitustestolikolmandalkohal(12%)ohu-tum sõidustiil,mille all arvati seda, et jalgratturid peaksid sõitma aeg-lasemalt, hoidma sõites rohkem teepervele, ristmikel ratta seljastmahatulema. Suureks probleemiks osutus ratturite kõrvutisõitmine maantee-del.Niisõiduki-kuiveoautojuhid(6–7%vastanutest)panevadsuuremavastutuse omaohutuse tagamise eest jalgratturitele enestele, soovitadesneilsõiteshoolikamadolla.

Kokkuvõtteks

Nagu uuringust sel-gus, oli autojuhtide üldi-ne rahulolu suviste sõi-duoludega 2012. aastasuvel hea (82%), parakumitte nii hea kui eelmiseuuringukorral,2010.aas-ta suvel (88%), kuid sar-nane eelnevatel aastatelkorraldatud uuringutegaanaloogiliste sõidukijuh-tide gruppidega (2008 –79%,2009–83%).Seegarahulolu riigimaanteedesuviste sõiduoludega onkeskmiselthea.Paremonsõidetavus suurtel maanteedel (põhi- ja tugimaanteed), hal-vemväikestelmaanteedel(kõrvalmaanteed),milleseisukordahinnataksekriitiliselt.Kasuviseteehooldusekorraldamisegaollaksepõhimõtteliselt rahul (66%)ning tulemuson aastatejooksulkeskmiseltstabiilne.Kuidsamaspeaksliikluskorral-dussuvisteteeremontideajalollaläbimõeldum–liiklusskee-midpeaksidolemaloogilisedningkergestiarusaadavad.

Kunaviimasesseuuringussekaasatikaeraldiveoautojuh-tidesihtrühm,selgushuvitavtõsiasi,etveoautojuhidonsõi-duolude ja teehoolde suhtes kriitilisemad kui sõidukijuhidüldiselt.

Täname vastanuid heatahtliku suhtumise eest küsitlusseningotsekohestejaausatevastusteeest!

Jüri ValtnaMaanteeameti hooldeosakonna peaspetsialist

Uuringuga võib tutvuda lingilt: http://www.mnt.ee/public/Maan-teeamet_loppraport_161112.pdf

Jüri Valtna: rahulolu aastate jooksul on tublisti kasvanud

Foto E. Vahter

14


INNOVAATILISED LAHENDUSED TEEDEEHITUSES

Tallinna Tehnikaülikool, 6.–7. november 2012

AktsiaseltsiTeedeTehnokeskusprojektijuhtEva Äkkesõnulsai ideekorraldada Maanteeameti kui tellijaorganisatsiooniesindajatelekahepäevane täienduskoolitus teemalInnovaati-lised lahendused teedeehituses alguseMaanteeameti perso-naliosakonnast. Täienduskoolitus oliAS-i Teede Tehnokes-kusjaTTÜTeedeinstituudiesmakordnekoostööprojekt.

Koolitusest võttis arvukalt osa ka suuremate tee-ehituse,teedeprojekteerimise jahooldegategelevateettevõtetespet-sialiste.KoolituspaigaksvalitiTTÜkuiteedeinseneridekas-vulava.Osavõtjaidolikokkuülesaja,shMaanteeametiorga-nisatsioonist50.

Koolituse projektijuhid olidAve Eessalu Teedeinstituu-distjaEva ÄkkeTeedeTehnokeskusest.

Allpool refereerime lühendatult mõnda esitatud ette-kannet.

Tallinna Tehnikaülikooli Teede Instituudi direktor pro-fessor Andrus Aavik kõneles seminari avades Teedeinsti-tuudist.Teedeinstituutvalmistabettetehnikateadusemagistrikraadigaehitusinsenere(integreeritud õpe,õppeaeg5aastat,300EAP;magistriõpe, õppeaeg 2 aastat, 120EAP).Trans-pordiehituse eriala üliõpilastel on võimalik spetsialiseerudatee-ehitusele, sillaehitusele (juba alates 2005/2006), ehitus-geodeesiale.

Õpinguid on võimalik jätkata doktorantuuris (ehituse jakeskkonnatehnika erialal), omandades filosoofiadoktorikraadi(õppeaeg4aastat).Aastail1991–2008ontehnikatea-dustemagistrikraadisaanud33jaalates1991.aastasttehni-kateadustedoktorikraadi(PhD)kaksteedespetsialisti.

Professor Dago Antov (TallinnaTehnikaülikool) esines ette-kandega Eesti transpordivõrgustiku ja liikuvuse olukorra tulevikuvisioonist.

Euroopaühtse transpordipiirkonna tegevuskava seabees-märgiks konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordi-süsteemi.

Maanteeliikluses säilib eraautol oluline roll! Eelkõige maapiirkondades. Eestionkiirestiautostuvriikjalähiaas-tatel ei ole võimalikprognoosida autostumistaseme langust,küllagasellekiiretempoalanemist.

Maanteede arendamisel tuleb neid vaadata koos raudtee-võrguarendamisega.Liiklemise turvalisus kujuneb peami-seks teedevõrgu arengu suunajaks. Tagada tuleb toime-piirkondadepõhine transpordikorraldus.

Ühistransport saab reaalseks alternatiiviks igapäevase-le autokasutusele tagama inimestele ligipääsu töökohtadele,haridusasutustele ning teenustele. Loob eeldused asustus-mustrisäilimiseks.

15


Rongiliiklus on oluline eelkõige toimepiirkondade vahe-lises ja rahvusvahelises liikluses.Reisirongiliiklus onainus siseriiklikliikumisviis,milleabilonvõimaliksaavutadaolu-lineaeg-ruumilistevahemaadevähendamine.Maanteeleiolevõrreldavalmääralvõimalikkiirustohutulttõsta.

Toimepiirkondadeomavaheliselsidumiseljääbolulinerolllinnadevahelisele, regionaalsele ja kohalikule bussiliiklu-sele. Bussiliikluse võrk on integreeritud teiste ühistrans-pordiliikidega (näiteks raudteetransport).

Olulisimonrahvusvahelisteühendustearengusjärgneva-telaastatelkiire,mugavjasagereisirongiliiklus.

Kiire raudtee on konkurendiks ja alternatiiviks len-nuliiklusele lähedal ja keskmisel kaugusel paiknevatesse sihtkohtadesse.

Uuringud on näidanud, et kiirrongil on selge potentsiaalasendadalennuliiklustkuni2,5tunniliikumisraadiuses.

Linnapiirkondadesonolulistekstaristuosistekskujunemaseri transpordiliike siduvad ühisveondusterminalid. Võt-meprojektiksonsiinTallinnassekavandatavÜlemiste termi-nal,misühendabrahvusvahelisejaregionaalselennuliikluse,rahvusvahelise ja siseriikliku raudteeliikluse, linnadevaheli-se, regionaalse ja kohaliku bussiliikluse ja linnasisese liik-luse(tramm,buss).Järgnevaltkäsitlesettekandja üleriigilist transpordimudelit, misvõimaldabhinnata asustuse, taristuja liikumisharjumuste võimalikke mõjusid eri transpordilii-kidejataristukasutusele.Seeontarkvarapõhinemudel,misarvestab liikumiste korrespondentse (kust – kuhu?) ja otsibigaüheleneistratsionaalsemaliikumismoodusejamarsruudi.

Andres Urm(Maanteeamet)jaTiit Metsvahi(TallinnaTeh-nikaülikool) esitasid ülevaate tee projekteerimise normide uuendamisest.

Teedeprojekteerimisepraktikasonühaenamesilekerki-nud vajadus korrigeerida praegu kehtiva määruse nõudeid.Eesmärgiks on liiklusohutuse taseme tõstmine ja vahenditeefektiivsem kasutamine. Ajakohastatud on liiklussageduseprognoosimine, tee klassidele vastavate perspektiivsete liik-lussagedusteningnendegaotseseltseotudkoormussagedusteja katendi vähimate nõutavate elastsusmoodulite korrigeeri-minejms.

Maanteeklassmäärataksesõltuvalteeldatavastaastakeskmi-sestööpäevasestliiklussagedusest.

Maantee klass

Eeldatav aasta keskmine ööpäevaneliiklussagedus a/ööp

Füüsiline Taandatud sõiduautole

Kiirtee üle40000 üle45500

Iklass üle14500 üle18500

IIklass 6000–14500 7200–18500

IIIklass 3000–6000 3500–7200

IVklass 500–3000 1000–3500

Vklass 50–500 100–1000

VIklass kuni50 kuni100

I klassimaanteel ei ole samatasandiliste ristmikeprojek-teeriminelubatud.

Projekteerimisnormide uuendamine on jagatud 2 etappi,esimese etapi töö tähtaeg on detsember 2012, teise etapi töö (normi määruse eelnõu) tähtaeg on juuli 2013.

Dago Antov Andres UrmTiit MetsavahiAndrus Aavik

High-speed rail fastest

High speed necessary for rail to be fastest

High-speed railConventional railAir

Doo

r-to

-doo

r jou

rney

tim

e (h

ours

)

Journey times v. distance for rail (HS and conventional lines) and air transport

0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000Distance (km)

8

7

6

5

4

3

2

1

0

Graafika kirjeldab liikumisele kuluvat aega (uksest-ukseni) erinevate liikumisviiside kasutamisel sõltuvalt teekonna pik-kusest.

16


Ott Talvik (TallinnaTehnikaülikool) tegiettekandeEhitus- ja lammutusjäätmetest (tee-)ehitusma ter jaliks.

Lammutamiseltekibca900kgjäätmeid1m2kohta.Ligikaudse hinnangu alusel on Eestis ca 3…4 mln m2

lammutamistvajavaidhooneidjarajatisi.Riigi jäätmekava eesmärkide hulgas on vanade põllu-

majandushoonete lammutamine. Alates 2020. a tuleb ELjäätmeraamdirektiivi kohaselt taaskasutada 70% ehitus- jalammutusjäätmetest.Esinejaosutasehitus- ja lammutusjäät-metekogusteleEestisningtaaskasutusele,teisteriikidekoge-musteleja juhendmaterjalidele, katselõigu rajamisele ningvastava uuringu esimestele tulemustele. Ettekandes on too-dudandmedkõnealustejäätmetekasutamisestteistesmaades,uuringudjakasutamiskogemusednäitavad,etjäätmedontee-ehituseskasutamiskõlbulikudalumistesalustekihtides.

Eestis on rajatud katselõikMaardu-Raasiku kõrvalmaan-teelnr11103Maardu-Kostivere lõigulkm0,0–3,9,kuskat-selõikasubkm3,4–3,9.Ettekandesontoodudandmedteeta-rindikatsetamisepõhilistesttulemustest.

Marek Truu (AS Teede Tehnokeskus) käsitles põlevkivi tootmisjääkide kasutamise võimalusi tee-ehituses.

Deformatsiooni-, kulumis- ja ilmastikukindla pealiskihiolemasolul on jäikade ja pooljäikade katendite korral tee-deehitaminemajanduslikultotstarbekas suhteliseltnõrkasidpinnaseidvõitäitematerjale(LA35-40)jastabiliseerimisenatuntudtehnoloogiaidkasutades.Selliselahendusesaavutami-seksonEestispõhimõtteliseltolemaseelteadmisedningehi-tamiseksvajalikpõhitehnoloogia.

Suured eesmärgid:• keskkonnaalased–oluliseltvähendadapõlevkivitöötlemi-

segakaasnevatkeskkonnasaastamist• majanduslikud– leida tänakasutatavatest tasuvamad tee-

deehituslahendused

Väikesed eesmärgid: väiksem vajadus tuha ja aheraineladustamiseks ning uute lubjakivikarjääride järele, väiksemteeehitusmaksumusjt.

ASTeedeTehnokeskusonpõlevkivituhakasutamisvõima-lusiEestisuurinudalates60-ndatestaastatest.2005.atehtud

uurimistöösselgus,etpaljudvanadtuhkkattedonvastupida-nud, kuid paljudel juhtudel on need ka purunenud. Põhjus-tena toodiväljaCaOvabasuur jakõikuvsisaldus(5–25%),seguebaühtlusniipaksusekuikomponentideosas.

Toimetuselt:• Maanteeamet ja Viru Keemia Grupp AS (VKG) kirjuta-

sid 5. oktoobril alla koostöökokkuleppele, mille eesmärk on uurida põlevkivi kaevandamise ja ümbertöötlemisjää-kide võimalikku kasutamist tee-ehituses. Nelja-aastase koostöölepingu raames rajab VKG Ojamaa kaevanduse ja Aidu karjääri vahele kilomeetripikkuse katseteelõigu, millel kasutatakse muu hulgas põlevkivituhka ja põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainest valmistatud killustik-ku. Teelõiku hakkavad kasutama raskeveokid ning pärast aastast ekspluatatsiooni kogutavate andmete põhjal lan-getab Maanteeamet otsuse, kas vastavasisulisi uuringuid jätkata. Kui katselõik annab positiivse tulemuse, siis jätka-vad osapooled koostööd võimaliku katselõigu rajamiseks ka mõnele riigimaanteele.

• Kõnealune katselõik ehitati valmis 2012. aasta novembris.

Katseobjektpikkusega1kmon rajatudOjamaakaevandusejaAidukarjäärivaheleIda-Virumaal.

Töö tellijaks/arendajaks on Viru Keemia Grupp (VKG).Katseobjekt on ajutisele liiklusele rajatud tee, mille ambit-

Kuuno MeschinMarek Truu Heikki TõuguOtt Talvik

Ojamaa-Aidu karjääri teele tuhkbetoonkatte ehitus Foto Maanteeamet

17


sioonikus seisneb terve tarindi ehitamises kõigis kihtidestootmisjäätmeist,väljaarvatudpindamisbituumen(ca5%).

Teetarindiristlõigealtüles:*Tolmsedjasavisedaluspinnased*Aherainestmulle*Aherainekillustikustalus-dreenkiht*Aherainesegusthüdrauliliseltseotudkattekiht–stabi*Traditsioonilinepindaminevõituhkbetoonca300mpik-

kusel lõigul, kus sideainena kasutati erinevates proport-sioonidestsementijatuhkaÜlesanne: uurida tarindi käitumist äärmuslikes oludes:

märg + külmumine. Sideaineks on tuhk, laotamine toimubtsemendilaoturiga(7läbikut).Mõõtmisitarindiseisundimää-ramisekstehakseüheaastavältel.

Sideainete arengusuundadest ja positsioneerimisest infor-meeris Heikki Tõugu (AS Nynas AS), käsitledes toodetenimesüsteemi, funktsionaalsete omaduste varieerumis ningtutvustasNynasAS-s2012.aastaltoodetudsideainetenime-kirja.2013.aastallisandubneilemituuutsideainet.

Kuuno Meschin (OÜTeedeLaboratoorium) käsitles betoo-ni temperatuuripragude tekkimist ja selle vältimise või-malusi tee-ehituses.

Professor Artu Ellmann (Tallinna Tehnikaülikool) tut-vustas teekatete ja sildade deformatsioonide määramist kõrgtäpse digitaalnivelliiriga.

Käsitlus sisaldas kõrgusmäärangu meetodeid, digitaalni-velleerimise tehnoloogia ülevaadet, rakendusi ja tulemusiteekattedeformatsioonidemääramiseljasildadekoormuskat-setustel.Kõrgusmäärangutehnoloogiatestkäsitlesettekandjasatelliitnavigatsiooni(GPS,GLONASS),elektrontahhümeet-riat,geomeetrilistnivelleerimist ja terrestrilist laserskaneeri-mist. Digitaalse nivelleerimise kasutamine võimaldab tõstaniivälitöödekuikaandmetöötlusekiirust.

Tanel Ilves (AS Regio) esitles projekti Tark Tee uutest innovaatilistest võimalustest.

Targa Tee teemal on lugeda ka Teelehest nr 3/4, 2011lk 34janr1/2,2012lk32–33.

Aarne Saareväli (OÜ-stREXESTGrupp) tutvustas lades-tatavate plastjäätmete taaskasutamist ehitusmaterjalide tootmiseks. Ta tutvustas Eestis toodetavat ilmastikukindlatmaterjaliPLASTREX, sealhulgasmüratõkkelahendustningmuidtooterakendusi,misontoodetudEestiskogutudplastik-pakenditejäätmetest.

Tarvo Mill (Tallinna Tehnikakõrgkool) esitles terrestrilise laserskanneri kasutamist teerajatiste uurimisel.

Laserskanneri tööpõhimõtteks on koguda kolmemõõtme-lisi andmeid (x; y; z + I + RGB) objektide kuju ja esine-misviisi kohta, kasutades laserkaugusmõõtjat. Skaneeriminetoimub ühe punkti haaval.TarvoMill käsitles skaneerimisetehnoloogia arengut, esimesed skannerid ilmusid kasutus-se 1990-ndatel aastatel. Ta võrdles skaneerimistehnoloogiakasutuselevõtuplussejamiinuseid.

Artu Ellmann Tarvo MillAarne SaareväliTanel Ilves

18


Taavi Tõnts (Maanteeamet) andis ülevaate teedealastest uuringutest, sh valminud (2010 ja 2011), töösolevatest jakavandatavatest uuringutest, ning uurimistöösse kohalikeomavalitsustejateadusasutustekaasamisest.

Arvukatest uuringutulemustest tõi esineja välja kloriididesi-saldusemääramise killustikalustes, optimaalse segu tagami-seprobleeme, jääteemõjuHaapsaluravi-mudamaardlale (sellega ei kaasne olulisttranspordisaastestpõhjustatudkeskkonna-riski), Eesti põhi- ja tugimaanteede kan-devõime (Emod) määramise, töötlemataümarpuiduveokseriveonavajalikumuld-kehade läbikülmumise, ilmastikutingi-mustejaerinevateteedekandevõimeseo-se uuringu, kohalike mineraalmaterjalideoptimaalsekasutamiseuuringujmt.

Maanteeamettelliblähiaastatelreateadusuuringuidkavat-susegaväljaselgitada,millistemeetoditegaonvõimalikolu-liselt tõstateekateteiga.Ühtlasionseatudeesmärgikskasu-tada tee-ehituses rohkem kohalikke ja keskkonnasäästlikkematerjale.

Toomas Uibo (OÜ Meiren Engineering) esitles innovat-siooni taliteede hooldel täiustatud Meier Engineering OÜ lumesaha MSP03 näitel.

Täiuslikuma lumesaha MSP03loomist on ärgitanud senivalitsenudmadal taliteede puhastuse kvaliteet, suur vajaduskemikaalidejärgi,madalefektiivsus,sahkamisekõrgemüra-tase,madalsahkamisekiiruskiirteedeljasuuredkäitamisku-lud(kütus,sahaterad,hooldus).

Erko Puusaag (AS Teede Tehnokeskus) rääkis teekate-te tekstuuri mõõtmisandmete kasutamise meetoditest ja andmete piirväärtustest.

Toimetuselt: Käesolevas Teelehes lk 46 on avaldatud TiitKaalu ja Andrus Aaviku artikkel Teekatte tekstuurist, miskäsitlebsamateemat.

Ott Talvik (TallinnaTehnikaülikool)käsitles tee-ehitusma-terjalide filtratsioonimooduli määramist.

Ettekandesräägitilahtijärgmisedteemad:pinnaseveejuh-tivus ja seda mõjutavad suurused, võimalused filtratsiooni-moodulimääramiseks,muutusedmetoodikasjt.

Stanislav Metlitski (AS Teede Tehnokeskus) rääkis ITS-lahenditest.

ITSehkIntelligent Transport System, kus:I – intelligentsus on üldine vaimne võimekus,mis hõlmab

loogilistejäreldustetegemisevõimeT– transporton inimeste jamaterjalide teisaldamine ühest

kohastteiseS– süsteem on fikseeritud arvuga kindlate elementide või

komponentidekogum,millelonomavahelisedseosed.

Intelligentsedtranspordisüsteemidonrakendused,milleees-märk on suurendada transpordi ligipääsetavust, suurendadaliikluse turvalisust, parendada olemasoleva taristu kasuta-mist,suurendadaenergiasäästlikkust.

Eri prognoosid ennustavad muuhulgas, et 2050. aastakssuhe reisija : kilomeeter kahekordistub, ummikutega seotudkuludsuurenevadligi50%.

Euroopa komisjoni direktiiv 2010/40/EU loob õiguslikuraamistiku.Direktiivi põhieesmärk on kiirendada innovaati-listetransporditehnoloogiatekasutuselevõttuEL-s.

Finantseerimise programm HORIZON 2020 toetamaksintelligentsete transpordisüsteemide arendamist stardib2014. aastal, selle eelarve aastaiks 2014–2020 on 80 mil-jardieurot jaeesmärkon tagadaEuroopakonkurentsivõimemaailmas.

Toomas Uibo Stanislav MetlitskiErko PuusaagTaavi Tõnts

19


Professor Martti Kiisa (Tallinna Tehnikakõrgkool/Maa-nteeamet) esitles innovaatilist sillaehitusviisi ettekandes „Puitplaatsillad. Kandevõime määramine“.Selleehitusviisieripä-raks on kohapealsestkäepärasest materja-list ehitamise võima-lus, suhteline odavus,komposiitkonstrukt-sioon:ntkokkunaelu-tatud lamellidest (18ja 22 cm) puitplaat,milleleonpealevala-tudkiudbetoonistplaadid(paksusega4...8cm).Plaadimõõdud:1,5×4m,tugedevahekaugus1,5m(vtpiltikõrval).

Jaak Liivaleht (Maanteeamet) tegi ettekande teepäraldis-te tugikonstruktsioonide passiivsest ohutusest.

Teepäraldistehulkavõivadkuuludavalgustid, liiklusmär-gid, foorid, telefonid ja elektri- või sidekaablid. Tugikonst-ruktsioon hõlmab poste, maste, konstruktsioonielemente,jalandeid, eemaldatavaidmehhanisme,kuineidkasutatakse,ja kõikimuid vastavate teepäraldiste toestamiseks kasutata-vaidkomponente.

Õnnetuse raskust sõidukis olijale mõjutab teepäraldisetugikonstruktsioon, millega toimub kokkupõrge. Ohutus-kaalutlustele tuginedes saab tugikonstruktsioone valmistadanii, et sõidukiga kokkupõrkel need eralduvad või annavadjärele.

Ettekandestutvustataksenõudeidtugikonstruktsioonidele,etohtsõitjaterviselejaeluleoleksvõimalikultväike.

Aivar-Oskar Saar (OÜ Järelpinge Inseneribüroo) esitles innovatsiooni sillaehituses raudteesildade ümberehitami-senäidetelSoomes. Idee seisnebuue sillavalmisehitamisesvanasillakõrvalningsellelibistamine(nihutamine)vanasil-laasemele, ilmaetrongideliiklusehitustöötõttupeakskat-kema. Ühe Soome sillaehituspraktikast võetud näite puhulkulusselleksaegaalla18tunni.

Juhan Idnurm (Tallinna Tehnikaülikool) käsitles teemat „Sildade uurimine ja katsetamine“.

Kõneleja tuletasmeelde,mis on sildadekatsetamise ees-märgid, samuti katsetamise viisid (tõestav, täiendav, purus-tav).Laialdasemkatsetaminealgas20.sajandiesimeselpoo-lelkooskatsetus-jamõõtetehnikaarenguga.

KoostöösMaanteeametigaonkavasLoobusillapurustavkatsetamine.

Koolitusest tegi kokkuvõtte ja lõppsõna ütles AS-i Teede Tehnokeskus juhataja Ilmar Jõgi. Meie kaks päeva kestnud seminar oli vajalik ja täitis püsti-tatud eesmärgi. Asjad meie ümber muutuvad pidevalt ning mõnigi vana küsimus vajab uut vastust. Seda enam on ükstei-se kuulamine vajalik tervikpildi kokkusaamiseks.

Teedega tegelevate asjatundjate ring Eestis pole kuigi suur. Seda väärtuslikum on võime teha koostööd. Mis oma-korda saab alguse teineteise kuulamisest ning töödega kur-sis olemisest. Mõnikord viib ka juhus ning selle äratabamine märkimisväärselt headele lahendustele lähemale (nagu kuul-sime esimesel päeval MEIREN-i lumesaha loos.)

Kuid ka seda edulugu ei oleks, kui poleks esitatud õigeid küsimusi, mis sundis otsima õigeid vastuseid.

Igapäevases paremate lahenduste otsimises peame näge-ma oma tegevuse oodatavaid tulemusi, ehk püstitama ees-märke. Nende eesmärkide „mahamüümise“ ja huvipool-te kaasamise oskusest oleneb nii tegevuse rahastamine kui ka koostöö võimalused. Uurimine ja leiutamine ilma selgelt kavandatud eesmärgistamiseta ei koonda piisavalt vaimu- ja rahajõudu.

Sellepärast peaksime jõudma lähemale olukorrale, kus teadus-arendustegevus enamikus mahus toimub selgelt sõnastatud programmide raames.

Programmide sõnastamiseks on head meie oma Eesti-sise-sed probleemipüstitused (näiteks tuhkade ja aheraine kasu-tusvõimalused) ja rahvusvahelised üleeuroopalised tege-vuskavad, millest rääkis näiteks ITS valdkonnas Stanislav Metlitski. Igal juhul peame eriti praeguses majandusolukor-ras olema oma rahakasutuse osas selgemad ning tulemuste raporteerimise osas rohkem eesmärgist lähtuvad.

Jaak Liivaleht Ilmar JõgiAivar-Oskar SaarMartti Kiisa Juhan Idnurm

Fotod E. Vahter

20


Meil on innovatsiooni tegevuste osas aastatega välja kuju-nenud põhilised vedavad keskused: Tehnikaülikool, Tehnika-kõrgkool ja Tehnokeskus.

Olen kindel, et seda potentsiaali paremini Riigi struktuuri-de poolt kasutades oleme võimelised jätkama arengut teede-majanduses. Kui meil kõik see õnnestub, on meil põhjust iga-aastaselt kokku tulla kas üldisemate või kitsamate teemade edusamme hindama.

Arvamust korraldatud koolitusest küsis Teeleht koolituse moderaatoriks olnud TTÜ professorilt Andrus Aavikult ja veel neljalt osalenult.

Professor Andrus Aavik:Huviüritusevastuolioodatustsuurem.Inimestelonvajaduska omavahelise vahetu kontakti järele,midameie elektroo-nilineinfovahetusajastuenameritieipaku,etkohtuda,mõnitööasiselgeksrääkidaningkavahetada informatsiooni.Vii-maseaastajooksuleioleenamkorraldatudasfaldipäevi,missellistkontaktionvõimaldanud,jaseetõttuandiskorraldatudseminar,lisaksplaneeritudettekannetele,kindlastikavõima-luseisiklikukssuhtluseks,miseiolevähetähtis.

Seminari temaatika oli sel korral äärmiselt lai, haaratespraktiliseltkõikiteehoiugaseotudaspekte,mistõttuvõib-ollakõik osalejad ei saanud teda huvitavas temaatikas piisavaltdetailsetinformatsiooni,kuidselkorraleiolnudseekameieeesmärgiks.Pigempüüdsimegiandaüldistpilti,midauuen-duslikku meie teehoiumaastikul on hetkel toimumas. Eest-lane on oma iseloomult suhteliselt tagasihoidlik ja ei kipuomasaavutustestlaiematavalikkusteritimeelsastiteavitama,mistõttu temaatikasse sobivate ettekannete ja lektorite leid-mineeiolnudsugugilihtne.Võib-ollakõikseminarilkuuldueiolnudkiniiuuenduslik,agakorraldajadpüüdsidandaomaparima. Taolisi laiema temaatikaga üritusi võiks korraldadakordaastas,etandaosalejailevõimalustööalaseksjakaisik-likukssuhtluseks.Agavõib-ollasobiksidkakitsamatemaati-kagann teemapäevad,kuskäsitletaksmõndakonkreetsematteematjubapõhjalikumalt.

Tänankorraldajatepooltkõikiosalejaidjalektoreid!

Tasu Prangli: Maanteeameti lõuna regiooni direktori ase-täitja. Seminar-koolitus oli väga teretulnud. Süsteemne infoinnovatsioonist teede ja sildade alal ning nendega kokku-puutuvatesvaldkondadesonvägagivajalik.Sedalaadiüritusipeakstõestikorraldamaregulaarselt,ntkordaastas,jaärgita-manendestveelgiarvukamaltosavõtma.

Targo Toots: Lemminkäinen Eesti AS Tallinna Ehitusosa-konna juht: Üldhinnang sellisele koolitusele on igati posi-tiivne. On võimalus saada informatsiooni, mida igapäevasetegevusejuureseikohta.Sellekoolitusejuuresjäiheamuljejust tagasisidest katselõikude kohta ning uute lahenduste jamaterjalide tutvustusest, mida saab teinekord oma tegemis-teskasutada. Tõenäoliselt meeldiks natuke lühem formaat, näiteks üks

päev, ning jätaks välja sellised teemad, millel ei ole veelkonkreetset lahendust. Neid saaks kuulata, kui lahendus onsaabunud. Kokkuvõtteks sooviksin selliste koolituste jätku-mist.

Jüri Riimaa:Maanteeametipeaspetsialist:Seminarolivägavajalik.Sellepidanuksvaremgikorraldama.Edaspidi tuleksneidtehasagedamini.

Erkki Suurorg: volitatudehitusinsener,NordeconASjuha-tuseliige:

Kahepäevasele seminarile olid korraldajad valinud vägaambitsioonika teemaarenduse ja pealkirja – Innovatsioon teedeehituses. Tänan esinejaid huvitavate sõnavõttude eest,kellestenamikolikauuendustelekeskendunud.Minuisikli-kudootusedkoolituseltolidseotudMaanteeametiteedealas-teuuringutetegevusplaanijateedevaldkonnanormide-nõuetearendamise ning innovatsiooniga. Põhjuseks asjaolu, et vii-maselajalonnimetatudteemadtekitanudenimvaidlusiehi-tuslepingutetäitmisel.Tehnilisedvaidlusedehitusplatsilteki-vad põhiliselt puuduliku nõuetebaasi või siis nende aluseksolevateebapiisavateuuringutulemustetõttu.MitmednõudedonMaanteeametkuisellevaldkonnavastutajalihtsaltuurin-guid teostamata ja ilma eelnevat insenerialast laiemat dis-kussioonipidamataomakäskkirjadegajõuliseltkehtestanud.Samasonpositiivne,etonvõetudeesmärgidjamoodustatudtöögruppprojekteerimisnormideuuendamiseks.Loodetavastionvõimalikosaliselt ka läbi innovaatiliste lahendustemuu-tanormdokumentatsiooni jastandarditekvaliteetiparemaks,samasvähendadessubjektiivsetekäskkirjadeningriigihange-tessemeelevaldseltsissekirjutatudvastuolutekitavatetehni-listenõuetemõjujõudu.TeedealasteuuringuteosasootaksinMaanteeametiltrohkemläbipaistvust.

Võrreldestänaseseminariteedealasteuuringuteettekannet30.11.11toimunudAsfaldipäeva(millelsamutiüsnasarnanenimioli–„Trendid ja innovatsioon teedeehituses“) semina-riga,eiolnudettekandesisusminuhinnangulerilistmuutust.Maanteeametikodulehelonküll enamik teostatud ja teosta-misel olevate uuringute kohta kirjeldused leitavad, aga aru-saamatuks jääb, mis saab edasi või mis muutub. SoovitanMaanteeameti uuringute talitusele ja vastava ala sisekomis-jonile kehtestada strateegiline pikaajaline tegevusplaan, kusonfikseeritudvaldkonnakitsaskohadningseatudiga-aasta-sedeesmärgid.Allespealeeesmärgistatuduuringutetulemu-sitehakoostöösülikoolideningerialaliitudegaotsused,mil-liseid nõudeid ja kui suures ulatusesmuudetakse.Valdkon-nale avatud ja vaba uuringutealane tegevus tagab osapoolteusalduse javälistabõigenõuetepagasipuhulmõttetudvaid-lusedehitusplatsil.Üldiselt olen arvamusel, et riigi (MKM, Maanteeamet, Teede Tehnokeskus), ülikoolide, erialaliitude ja ettevõte-te koostöös toimuvad seminarid on väga vajalikud. Lisa-väärtusena on osalejatel võimalik omandatavaid täiend-õppepunkte kasutada ka erialase kutsetunnistuse taotle-misel või uuendamisel. n

21


.Ajaleht „Äripäev“ ja Eesti Asfaldiliit korraldasid 10. oktoobril 2012 Tallinnas hotell Meritonis teede ja infraehituse ettevõtete,

raudtee-ettevõtete, teehooldeettevõtete juhtidele ja juhatuse liikmetele, teede ja infraehitusega seotud inseneridele, projekteerijatele ning järvelevalvet teostavate

ettevõtete juhtidele ja juhatuse liikmetele ning kohalike omavalitsuste juhtidele konverentsi.

TEEDE JA INFRAEHITUSE ÄRIPLAAN 2013

Konverentsi avasõnad ütles video vahendusel majandus- jakommunikatsiooniministerJuhanParts.

Maanteeameti peadirektorAivo Adamson kõneles Eestiriigimaanteede tulevikust, käsitledeska tänastMaanteeame-tit. Muu hulgas ütles ta, hetkeolukordaMaanteeametis ise-loomustades, et Maanteeameti tegevus pole olnud piisavaltnähtav,asutusonviimasekolmeaastajooksulolnudpidevasmuutumises, samas pole kokku lepitud uut ühist eesmärki,mille suunas liikuda ja kuidas seda teha.Maanteeamet kuiavaliku teenuse pakkuja soovib tulla lähemale inimesele jaarendadaväljakliendisõbralikpartnersuhe.

EestiAsfaldiliidu juhatuse esimees, Lemminkäinen EestiAS juhatajaSven Pertens käsitles teemat „Teede- ja infra-ehituseväljavaated“.

SissejuhatusekskommenteerisSvenPertens seitsmeEes-titeede-jainfraehitusettevõttefinantstulemusiaastail2010–2011. Need ettevõtted jäid majandustegevuses miinustesse,neistükspankrotistusjateineostetiüles(läksteiseettevõtteomandisse).

2012.aastatausta,millemõjualasonEestiettevõtted,ise-loomustas esineja järgmiste märksõnadega: maailmamajan-duse ebakindlus, eurotsooni probleemid, riigipoolne riskidejätmine ettevõtja kanda, seaduste tagasiulatuv mõju, struk-tuurimuutusedMaanteeametis,konkurentsi stabiliseerumine,vanade(kahjumiga)projektidelõppemine,riigijaettevõtjatevahelise dialoogi tekkimine, mis ei ole küll veel kaugeltkipiisav.

Esineja osutas, et tee- ja infraehitus on järjekindel prot-sess, kuhu paigutuvad planeerimine, finantseerimine, tehni-listeprojektidekoostamine,hangeteläbiviimine(RHS),ehi-tamine ja ehitusjärelevalve, teehoole, kvaliteet, normid jajuhendid,innovatsioonjariskid.

Tee- ja infraehitus on ressursimahukas. Viimastel aasta-tel ja lähitulevikus ehitatakse palju Euroopa toetusrahaga,

samasonprioriteedid japrojektidaastaiks2014–2020 tead-mataningehitajaonsunnitudtegelemaennustamisega.Toe-tusrahakasutaminepõhjustabehitajajaoksliigapikamakse-tähtaja ehk töö eestmaksmine venibmitme kuu pikkuseks,kui arvestadamaterjaliostuks, tööprotsessiks,valmistööüle-andmiseks-vastuvõtmiseks jaaegaraha laekumisekskuluvataega.

Omaetteküsimusonpikkviieaastanegarantiiaeg,misonselgelt ebamõistlik, kui teada, et ehitusvead tulevad väljajubakahelesimeselaastal.

Ehitaja satub tihtipeale madala kvaliteediga projektile.Sagelivalmivadprojektidaastaidenneehitamisealgust,kuidvahepealonmuutunudniisituatsioonkuihinnad.Projektee-rijal tuleksvastutadaprojekti kvaliteedi eest, ühtaegupeakstatäitmaprojekteerijapoolsejärelevalvajarolli.

Ehitusjärelevalvekompetentsitaseonebaühtlane.Praegune riigihangete korraldus ei suuda välistada selles

protsessis ettetulevaid negatiivseid olukordi, nagu lepingu-te tasakaalustamatus, sagedane hangete tühistamine ja kor-dushangeteväljakuulutamine,samaskulutabpakkujaselleksprotsessiks valmistudes aega ja raha. Kvalifitseerimistingi-mused ja nõudmised on kohati põhjendamatud ja ettevõt-jad on sunnitudkombineerima.Pakkumistähtajadkuhjuvad.Ainuvõimalikunaotsustabpakkumiseodavaimahinnakritee-rium, samas on odav asi ja hea asi kaks eri asja. Seevastuoleksratsionaalnemajanduslikultsoodsaimpakkumine.

Teehooletoimubteeseisundinõudeidjärgides.Nõudeidjasanktsioonekarmistadessellehindkallineb.Hooldelepingutekehtivusajapikkusonseotudettevõtterentaablusegajaspet-siifiliste töövahenditesoetamisega,millest tulenevalt lepin-gulühikekehtivusaegmõjutabnegatiivseltettevõtterentaab-lust.Samasodavaimlepingulinehindeitagakvaltieeti.Olu-lisedonhooldajatekompetentsjakogemus.

Teehoiukvaliteetikäsitledeseisaamöödakohalikemater-

22


Sissejuhatuseks

Maanteeametil on praegu ja jääb ka tulevikus valdavmõjuteedesektori turule. Maanteeametile ei ole hetkel reaalsetalternatiiviteedeehitusearendajanajasuunanäitajanaEestis.

Planeerimise ja projekteerimise mõjust

Planeerimise ja projekteerimise faasimaksumus on projektikogumaksumusega võrreldes väike. See jääb olenevalt pro-jekti raskusastmest2–5%piiridesse.Samasonplaneerimiseja projekteerimise faasil määravmõju projekti kogumaksu-musele, lahenduse teostatavusele ja toimivusele (vt allpoololevatjoonist).“Kokkuhoid”projekteerimisesmakstaksehil-

jalide kasutamisest, küsides, kas kohalikud ehitusmaterjalidonkasutuskõlbmatud?Ometionneistvaremehitatud!

Normide ja juhendite süsteemon raskesti jälgitav,esinebpaljukattuvusi javastuolusid,mitmednõudedonebamõist-likud.On hakatud küsima ka ettevõtjate arvamust, loodeta-vastijõutaksevarstinendearvestamiseni.Muuhulgasosutasesinejariskidele,mismõjutavadettevõtjaid.Nendeksvõivadolla maailmamajandusest tingitud globaalsed riskid, riskidbituumeni jamuu toormehindadekasvust, eurokursimuu-tustest,poliitilistest e seadusmuudatustest tulenevad jmt ris-kid.

Ettevõtjasoovibstabiilsustjaperspektiiviteadmist,koos-töödjadialoogiriigikuipeamisetellijaga,eurotoetustekäsit-lemistväljaspoolriigieelarveraha,õiglastkohtlemist.

Esinemise lõpuosasosutasSvenPertensmuuhulgasveeleurotsooniprobleemidelejaEuroliiduabiprogrammidepeat-sele pausile Eesti jaoks, tee- ja infraehituse mahu võimali-

Ramboll Eesti AS juhataja Peeter Škepast tegi ettekande teemal „Teede projekteeri-mine ja järelevalve 2013“, mille põhjal ta Teelehe palvel kirjutas alljärgneva artikli.

Perspektiivist ja aktuaalsetest teemadest projekteerimises

jemkinniehitus-jaekspluatatsioonimaksumusekallinemise-ga,misületavadprojekteerimismaksumustkümneidvõiisegisadukordi.

Arvestadesülaltooduton tellijalmõistlikpanustadaprae-gusestoluliselt rohkemaega jamuidvahendeidplaneerimi-selejaprojekteerimisele.

Hangetest

Planeerimine ja projekteerimine algab tellimisest ehk han-kest.Hangete korraldamine onMaanteeameti üks põhiprot-sesse.OotusedMaanteeametilekuiprofessionaalseletellijaleonkõrged.

Professionaalne tellija teab, milliseid ja millises mahustöidtahankegatellib.Samutiteabtatellitavatetöödemõist-likkejapõhjendatudhindasid.Seevõimaldabtellijalkoosta-dakulueelarveninghinnatapakkumusterealistlikkust.„Oda-va”pakkumusepuhulontõenäoliseltpakkujaljatellijaltöö-demahujakvaliteediosaserinevarusaam.Erinevaidarusaa-muonmõistlikjakordivähemkulukasarutadaennelepingusõlmimist.

Rõõm„odavast”lepingustjääblühikeseks.Õnnelikeiolelõpukseitellija,töövõtjaegalõpptarbija.

Loomulikulttulebpeeglissevaadataalapakkumusteesita-jatelendil,kaasaarvatudsiinkirjutajal.Parakuon tõsiasi,etpakkujadeiolealapakkumustehasartmängunõiaringistvõi-

23


melisedilmatellijasekkumisetaväljatulema.Onkõigihuvi-des,etseeringsaaksvõimalikultkiirestikatkilõigatud.

Samution oluline, et lõpeb ära määratlemata töömahu-ga lõpphinnaga hangete loto, mis kuulub samuti hasart-mängude kategooriasse. Mulle on jäänud mulje, et tellijaesindajadonpraeguseolukorrapärastmuresningsoovmuu-tusteksolemas.

Mida teha?

Hangete korraldamisel tegutseme samas õigusruumis teisteEL-iliikmesriikidega.Meilonvõimalikõppidalähiriikide–Soome ja Rootsi, aga miks mitte ka Ühendkuningriigi võiteisteEL-iriikideprojekteerimise lähteülesannetekoostami-sejahangeteläbiviimisepikaajalisestkogemusest.Selleksonmõistliksaatainimesivalitudriikidessemõnekskuukskoge-musthankimaningsiiskogetutkodusrakendada.

Juhulkuitöödemahtueiolevõimaliküheseltmääratleda,tulebkasutadasobivaidhankemeetodeid,näiteksläbirääkimi-si.Hankevaidlustaminevõimittevaidlustamineeiolehankeläbiviimiseedukriteerium.

Alapakkumustesse tuleb suhtuda resoluutselt. Profes-sionaalne tellija on suuteline hindama pakkumuse realist-likkust ning pakutav hind peab võimaldama kõiki tellija poolt lähteülesandes planeeritud töid teostada.

Projekteerimistööde kvaliteedist

Projekteerimistööde kvaliteedist räägitakse nii tellijate kuiehitajatepoolelt.Projektidekvaliteedigaollaksetihtiõiguse-garahulolematud.

Esmatähtsad on üksiku projekteerija ja projekteerimis-meeskonnaprofessionaalsedoskused.Nendearendamineonprojekteerijatejaprojekteerimisfirmaülesanne.Projektikva-liteetitulebjasaabmõjutadakateistevahenditega.

Mida teha?

Üheks kvaliteediprobleemiks on olnud uuringute ebapiisa-vusjakvaliteet.Praegunehankekorraldustingibuurimistöö-de minimeerimist pakkuja poolt selleks, et projekteerimis-hangetvõita.Tellijalonmõistlik tellidavajalikuduuringuidmahupõhiselt koos projekteerijaga. Mudelprojekteeriminevõimaldab paljusid projekteerimisvigu automaatselt avas-tada. Tellijal on mõistlik hakata nõudma projekteerimiselmudelprojekteerimist, kehtestades selleks omanõuded.Ehi-tusprotsessis tekivad teekasutajatele paratamatult lisakulud,misonsamassuurusjärgusehitusmaksumusega.Komplekse-teprojektidepuhulonmõistliknõudaehitusprotsessi,shehi-tusaegseliikluskorraldusemodelleerimist(virtuaalneehitus).

Koostööst

Õnnestunudprojekteiseloomustabalatiühiseeesmärginimeltöötamine,teineteisemõistmine,kuulaminejaavatus.Selli-seidnäiteidonjaseeannablootust.Projekti õnnestumine või ebaõnnestumine on kinni inime-ses (projektijuht – nii tellija kui täitja oma) ja keskkonnas(leping).Meiekogemuserinevatetellijaprojektijuhtidegaonnäidanud,etprofessionaalseprojektijuhi,kuidkoostöödmit-tesoosiva lepingu puhul on asi siiski õnnestunud. Keeruli-seksonläinudsiis,kuilepingonosapoolivastandavningtel-lijaprojektijuhinäolontegemistvähesepädevusega,millesttulenevadhirmudjapseudoprobleemidegategelemine.

Õnnestumiseks on vaja positiivseid ja professionaalseidprojektijuhteningkoostöölesuunatudlepingukeskkonda.

Ühe aastaga pole võimalik saada olümpiavõitjaks, samu-ti ei ole mõistlik loota kiiret edu ülalkirjeldatud teemades.Tulemuseniviivadväikesedsammud.Üheksnendestsammu-destondialoog.Ettevõtjatelonmõistlikkuulata,midatellijalneileöeldaonningvastupidi.

kulevähenemisele,kütusehinna jakeskkonnatasudetõusule,kvalifitseeritud tööjõu puudusele, uute reeglite, normide jajuhenditevajalikkuseleningnentis, et ettevõtjate suhted rii-gigahakkavadparanema.

AS TREV2 Grupp juhatuse esimees Erki Mölder tut-vustas 2013. aasta tee-ehituse äriplaani Euroopa jaEestimajanduse,shehitustegevusejatee-ehitusetaustal.

AS Eesti Teed juhatuse esimees Olari Karlson tutvustas firmat: EESTI TEED – KAS MIDAGI UUT?Ettevõteasutati2012.aastaalgusesviieriigilekuuluvamaan-teehoolde ettevõtte liitumise tulemusena. 400 firma tööta-jathooldabca6200km riigimaanteid, seega ligi38%koguriigimaanteede pikkusest. Maanteeametiga on sõlmitudhooldeleping, mis võib olla käsitatav uue teehoolde stan-dardina.

Soome teede- ja infraehitajate äriplaani 2013. aastaks tutvustas Fjäder Group Oy juhatuse esimees Per Fjäder. Kõigi ettekannete slaidiversioone saab lugeda lingilt http://www.seminar.aripaev.ee/?SeminarID=0045bdd9-e62c-47f3-9cfb-78298368c250#sessions


24

koos kaasaegsete liikumisvõimalustega on üsna hiljutinenähtus.Veelsadakondaastat tagasi liikusidmeie teedelval-davalthobusõidukidjatänapäevastemoodsatereisiterminaa-lide ülesandeid täitsid teeäärsed hobupostijaamad.KunagisiVõru jaTartukreisilinnuühendanudmaanteeäärdeehitatudVarbusepostijaamakompleksoli nii hobuajastul kui kaveel1920. aastatelgi, esimeste bussiliinide käimapanemise järel,kahe linna vahel reisijate jaoks oluliseks peatus- ja puhke-kohaks.PraeguseksonVõrujaTartuvahelineteekond,milleläbimisekssadaaastattagasivõiskuludatervepäev,taandu-nudvaidkolmveerandtunniseauto-võibussisõidukauguse-le. Sellele on aidanud kaasameie teedemajanduse ja trans-pordivahendite kiire areng,mis on lühendanudvahemaid jatoonud kaugused lähemale. Esimeses ettekandes kõnelesid-kimuuseumi teadurKerstiLiloson ja juhatajaMairoRääskVarbuse hobupostijaama ajaloost ja teemeistrikeskuse kuju-nemisest.

Järgmiseksesinejaksolijubamöödunudaastaselteedeaja-loo päeval ladusa esinemise ja laialdaste teadmistega silmapaistnud hobiajaloolaneValdo Praust. Seekordses ettekan-des keskendus ta Tallinna-Tartu maantee kujunemisloolemuinasajast kuni 20. sajandi alguseni. Eesti E-tervise siht-asutuses infoturbe juhina töötavPraustonära teinudmärki-misväärse töömeie asustusajaloo ja teedevõrgu kujunemise

Teedeajaloo päev maanteemuuseumis23.novembril toimusEestiMaanteemuuseumistraditsiooni-lineteedeajaloopäev.Seekordsetüritustvõibmitmelpõhju-seljuubelihõngulisekspidada,sesttänavumöödus150aastatpraeguEestiMaanteemuuseumi koduks olevaVarbuse pos-tijaama avamisest ning viis aastat esimesest teede ajalugupopulariseerivaajalookonverentsitoimumisestmuuseumis.

Aastatagasi,eelmiseteedeajaloopäevajäreltõstatusküsi-mus,kasjätkataedaspidikonverentsikorraldamist jubahar-jumuspäraseks saanudviisil või otsidauusi väljundeid selleatraktiivsusesuurendamiseks.Seekordneteedeajaloopäevoliaga tõestuseks, et selliselkujul teedeajaloopopulariseerimi-nepakubjätkuvaltsuurthuvi.Loomulikulteivälistaseeagatulevikuspäevakorralduslikkupoolde teatuduuenduste sis-seviimist.Teede-jakommunikatsioonitemaatikanäibolevatuurijatehulgasküllaltkipopulaarnejaseetõttueivalmistanudraskusikaesinejateleidmine.Teedetemaatikagaseotuduuri-mistöödega tegelevaid inimesi leidub nii arheoloogide, aja-loolaste,maastikuarhitektide,kartograafide,kuidkamuudesvaldkondades töötavate inimeste hulgas. Tunnistuseks healtasemeltehtuduurimistöödestolidteedepäevalesitatudvägasisukadettekanded.

Sellel aastal toimunud konverentsi keskseteks teemadeksolid teedevõrgu ja -majanduse areng ning sellega seotudkommunikatsioonivahendite areng. Korrastatud teedevõrk

Fotod saalist ja esinejatest Tauno Rahnu


25

uurimisel.Omatugevusekspeabtaseda, et pole keskendunud üksnesolemasolevakaardimaterjali ja aja-looallikate läbitöötamisele,vaidonoma igapäevatöökõrvaltEestimaalringi rännates paljud ajaloolisedteelõigud, koolme- ja sillakohadning mõisa- ja kõrtsiasemed ülevaadanud.Saadudteadmistepõhjalon kokku pandud Eestimaa teede-võrgustiku võimalikku kujunemistselgitavad rekonstruktsioonimude-lid. Prausti ettekanne tekitas saaliselava diskussiooni, mille vedajaksoliraamatu„Eestiteedevõrgukuju-nemine“ autor, kartograaf Tõnu Raid.

Muinasaegsetest liikumisvõima-lustest rääkis ka järgnev esineja –arheoloogMauri KiudsooTallinnaÜlikooliAjalooInstituudist.Täien-duseksveesidusastliiklusesttehtudettekandele tutvustas ta möödunudsuvel Harjumaal, rekonstrueeritavaTallinn-Tartumaanteetrassiltoimu-nud arheoloogiliste uuringute tule-musi. Mauri Kiudsoo sõnul satutiSaulakülalähedaltehtudvälitöödekäigusüksteisekõrvaljapealpaik-nevatele rauasulatusahjude jäänus-tele,millestpoolsadameetriteemaltulipäevavalgeleviiemeetrilaiunemuistne teease. Leitud keraamikapõhjal dateeriti nii ahjud kui sellelähedal asuv teease 9.–10. sajan-disse. Kuna leiumaterjali analüüsi-minepoleveel lõppenud,siis tulebselle põhjal koostatud üksikasjali-ku aruandega tutvumist veel mõn-daaegaoodata.Ettekandelejärgnestaas elav diskussioon, mis jätkusveelVarbuseteemajalõun

Documents

MAANTEEAMETI VÄLJAANNE - Avaleht · 56 Isiklikust vaatevinklist: aasnelgi taasasustamine Loo-Maardu ehitusobjektil 59 Monument Eesti teehöövlile 60 Hallatud maantee 63 Korrashoiuhanked