MA

RI-A

NN

VA

LD

RE

12

BTAASISESEISVUNUD EESTI KUNST

(Alice Kask. 1998)

AJASTU ÜLDISELOOM Esikohale tõusid foto, installatsioon, performance ja video.

Hea kunsti tunnuseks sai olevikulisus ning fokuseeritus mingile problemaatikale.

Institutsiooniline kriis

Edukalt tegutsesid täiesti uutel alustel loodud uued institutsioonid nagu Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (alates 1999. aastast Kaasaegse Kunsti Keskus) ja Eesti Kultuurkapital.

Põlvkondade lõhestumine:

noored uuendusmeelsed

ja vanad.

(Peeter Allik. Vabadus. 2007)

MAALIKUNST

Alice Kask

Marko Mäetamm ja Kaido Ole

(Kaido Ole. Nimeta. 2000)

Marko Mäetamm. „Inimese elu“. 2000

(Marko Mäe-tamm. Super-natural. 2000)

PEETER ALLIK(1966-...)Maalikunst ja graafika hakkas baseeruma

eelkõige fotol, nagu tõestab näiteks ka Peeter

Alliku looming.

Õppis Tartu kunstikoolis,

Tartu ülikoolis ja EKAs.

Neopop ja sürrealism.

Kursi koolkond ja Academia

Non Grata

Õlimaal, linoollõige, graafika,

installatsioonid.

Ühiskonnakriitilisus.

VIGALA SASS JA SAATANLIK JÄNES – LASTE TERVISE RIKKUJA - KAS SIIS SEE ONGI SEE RIIK, MILLE EEST MEIE KUNAGI VÕITLESIME. 1997

FOTOGRAAFIAFotograafidest tõusid 1990. aastate alguses esile Peeter Maria Laurits (1962) ja Herkki-Erich Merila (1964) rühmitusest DeStudio, Toomas Kalve, Peeter Linnap (1960), Eve Kiiler (1960), Toomas Volkmann (1961)

Peeter Maria Laurits. Herkki-Erich Merila

PERFORMANCE ’ID

Siim-Tanel Annus ja Jaak Arro –

eelkõige romantilised ja pool-

religioossed etendused.

RÜHM T (Raoul Kurvitz, Urmas Muru,

Hasso Krull jt) – absurdsed,

agressiivsed etendused

(Siim-Tanel Annus. Performance. 1982)

VIDEOKUNST JA ELEKTROONILINE KUNST

Mujal maailmas kogus populaarsust juba kuuekümnendatel.

Raivo Kelomees – esimene videokunstiga esinenud kunstnik

Jaan Toomik–videoinstallatsioonid ja maalid

Kai Kaljo

Ando Keskküla

Marko Laimre

Ene-Liis Semper

(Kai Kaljo. Videoinstallatsioon „Luuser“. 1997)

(Ando Keskküla. Videoinstallatsioon „Hingus“ . 1999)

KUMUHoone ehitust alustati 2002. aastal. Valmides sai uus muuseum nimeks Kumu kunstimuuseum, mis avas uksed 18. veebruaril 2006.

KÜSIMUSED JA VASTUSED

1. Millised suured muutused toimusid meie kunstielus vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist?

Pärast taasiseseisvumist ei olnud kunstid enam NSVL poolt kontrollitud ning kunstnikele jäeti vabad käed. Seetõttu tõusidki populaarseteks foto, video ja performance’id.

2. Millised institutsioonid loodi eesti kunsti ja laiemalt kogu kultuuri toetuseks?

Kaasaegse Eesti Kunsti Keskus ja Eesti Kultuurkapital.

4. Kuidas on muutunud Eestis suhtumine fotosse?

Nõukogude ajal ei kuulunud foto kunstiliikide alla. Taasiseseisvumise järgsel ajal hakati fotograafiat eraldiseisva kunstiliigina võtma.

5. Kes on soodustanud foto kasutust kunstis, kes esinenud fotodega suurnäitustel?

Liina Siib ja Peeter Laurits

6. Kirjelda meie video- ja elektroonilise kunsti lühikest, kuid edukat ajalugu.

Kuna eestlastel oli suletud ühiskonnast tingitud uute ideede kiire pealevoolavus ja ei oldud klišeelikud. Kunstnikud said rahvusvahelisel areenil kiiresti tuntuks ja olid populaarsed.

7. Mis on KUMU? Mille poolest on ta meil eriline?

KUMU on Eesti Kunstimuuseum, mis ehitati aastal 2005.

Eriline on ta selle poolest, et meie riigil ei olnud ainukesena Euroopas oma spetsiaalselt ehitatud kunstimuuseumit.

NOOR KUNSTNIK LIIS KOGER

http

://ww

w.liis

.ee

/liis/Pild

id__

_P

ho

tos

.htm

l

KAASAEGSE KUNSTI KESKUS

1992. aastast praeguse ajani.

Prioriteedid on:

Nüüdisaegse kunsti kohta info kogumine ja vahetamine

Eestis loodud kunsti vahendamine rahvusvahelistel üritustel

Kaasaegse kunsti digitaalne arhiveerimine

Uute kunstitrendide defineerimine ja raamatute väljaandmine

www.cca.ee Arhiiv

EESTI KULTUURKAPITALEsimest korda loodi kultuurkapital aastal 1919, suleti 1941, taasavati 1994.

Tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu.

KURSI KOOLKOND ACADEMIA NON GRATA

1988. aastal loodud rühmitus

Ühendas 9-t kunstnikku:

Ilmar Kruusamäe, Peeter Allik, Albert Gulk, Imat Suumann, Priit Pangsepp, Marko Mäetamm, Priit Pajos, Reiu Tüür, Külli Suitso

Alternatiivne kunstikõrgkool

Loodi aastal 1998 (Al Paldrok, Reiu Tüür)

Kujutavale kunstile spetsialiseeru-nud õppeasutus:

kultuurivaldkondade süntees,

kunstiisiksuste väljakujundamine,

ebastandartsed õpetamismeetodid

(Ilmar Kruusamäe.Kunstnik Marko Mäetamme peegelpilt.2000)