taju tähelepanu jne

8/4/2019 taju thelepanu jne

1/59

Taju, thelepanu, mlu, mtlemine.

Areng ja roll ppimisel


2/59

Thelepanu Taju

Meeldejtmine:ttlemine tmlussilitamine pikaajalises mlus

Mtlemine:mlust ja maailmastprit infoga tegutsemine

Ngemine, vaatlemine

Kuulmine, tiskasvanute kne

* Thelepanu, tmlu maht on piiratud* Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nuavad

vhest thelepanu mahtu, st kulub vhe energiat)

Thendust konstrueeritakseTunnetusprotsessid arenevadseda peab petamisel arvestama


3/59

Thelepanu

Tahtmatu ja tahtlik thelepanu

Automatiseerunud protsesside osa

thelepanu arengus Optimaalne keskkond

Individuaalsed iserasused, nendearvestamine


4/59

Taju

Tajumine: meeleorganitelt saadud andmete phjal luuakseterviklik pilt (tajukujund) vahetult mjuvatest nhtustest vi

objektidest Info vastuvtmine ja tervikliku pildi loomine ngemise, kuulmise,haistmise, maitsmise, kompimise ja kehatunnetuse abil

Tajumine on kompleksne ja aktiivne protsess, mis sltubvlisest materjalist (seega ka pitavast), inimese eelnevastkogemusest ja eelteadmistest, ent ka emotsioonidest ja

mtlemise tasemest. Antud hetkel tajutava materjali hulk on piiratud

Visuaalselt suudetakse jtta meeld 7-9 hikut, kuid need ununevadvga kiiresti (


5/59

Eelnevate teadmiste ja konteksti mju materjalitajumisele

Tajumine on kompleksne ja aktiivne protsess, mis sltubvlisest materjalist (seega ka pitavast), inimese eelnevastkogemusest ja eelteadmistest, ent ka emotsioonidest jamtlemise tasemest.

Tajumine ja info kodeerimine on selektiivne jainterpreteeriv protsess Selektiivnepratakse thelepanu osale nitajatele Interpreteerivpannakse juurde rohkem kui otseselt tajutav

ppimisel on thtis, missuguseid kogetavaid tunnuseidtajutakse objektidena ja missuguseid nn ldise foonina,mida peetakse rohkem oluliseks ja mida vhem oluliseks.Sellest jaotusest sltub pitava hilisem meeldejtmine ja

interpreteerimine. St tajumine suhteline, mitte absoluutne, kaks inimest (nt

petaja ja laps) vivad sama nhtust tajuda erinevalt

A 0 C 12 0 14


6/59

petajale

Jlgida, et juhendid oleksid selged ja heseltmistetavad. Lapsed on kergesti mjutatavad tajumisekontekstist. Seda peab arvestama juhiste andmisel

tuleb jlgida, et need oleksid hemttelised, selged jasuunaksid lapsi tajuma petatavas suunas. Jlgida, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid

lastele mistetavad. Raamatutes on palju jooniseid jaskeeme, mida lapsed iseseisvalt mtestada ei suuda.Jooniste keelt tuleb petada niisama nagu tavakeelt jamatemaatika smboleid.


7/59

Hlikutaju olulisus ppimisel

Suuline snade hlikuteks jaotamine seotud lapseoskusega lugeda ja igesti kirjutada.

Lugemisraskuse ennustajad kneloomes: Snade hlikulise struktuuri lihtsustumine (mets-mess)

vi hlikute mberpaigutamine (elevant-evalent) Sarnaste snade segistamine (tool-kool)

Lugemisraskuse ennustajad fonoloogilisesteadlikkuses:

The-hliku vastavuse tundmine Riimimine Snades hlikute ratundmine (esimene, viimane,

teisel kohal)


8/59

Ngemistaju olulisus ppimisel

Kirjutamisraskuse ennustajad: ngemistaju:sarnasuste ja erinevuste leidmine

kujundi ja tausta eristamine Matemaatiliste raskuste ennustajad: Raskused arvude ruumilise paigutamisega

Raskused numbrite jrjestamisel(kmnendkohad)

Tehete ebaige paigutus (liitmine, korrutamine)


9/59

Mlu Kognitiivsed protsessid, mis vimaldavad

inimestel omandada, silitada ja meenutadaoma kogemusi.

Mlu ksitlused lhtuvad kahestdimensioonist:

Mlu struktuur Lhimlu (sensoorne, tmlu) Pikaajaline mlu

Mluprotsessid kodeerimine (encoding)

silitamine (storage)

meeldetuletamine (retrieval)

.


10/59

Pikaajaline mlu Mlus silitatakse teadmisi, vrtusi, hoiakuid ja oskusi.

Osa pikaajalise mlu infost on varjatud ja teadvuselekttesaamatu, seal hoitu le tehakse jreldusi kaudselt (nnimplitsiitne mlu), teine osa otsene ja teadvusele kttesaadav(nn eksplitsiitne mlu).

Pikaajalises mlus eristatakse omakorda semantilist mlu,

sisaldab ldisi teadmisi (fakte ja ldistatud teadmisi) maailmakohta, protseduurilist mlu (kuidas midagi tehakse,protseduurid) ning episoodilist mlu, mis sisaldab isiklikkemlestusi enda kogetud aja ja ruumiga seotud elusndmustest.Tingimuslikke teadmisi (conditional knowleedge) (st

teadmisi, millal ja miks midagi kasutada) grupeeritakse teisteosade alla, kuid ppimise kontekstis omandavad need erilistthtsust


11/59

Protseduuriline mlu

Info sellest, kuidas midagi teha mingieesmrgi saavutamiseks. Lihtsad stiimul-

reaktsioon hendused. Areneb tegevustkorrates, ei pea olema mtestatult(jalgrattaga sitmine, suusatamine,

lugemine, kirjutamine, joonistamine). Koolieelses eas ja hiljem


12/59

Koolieelne iga: sndmuste mlu

Varane mlussteem on suunatud pigem sndmuste,mitte staatiliste objektide meeldejtmisele. Lapsele on eriti thtis jtta meelde igapevase elu

korduvaid tegevusi. Neid salvestatakse mlus

skemaatiliselt, jttes vlja tegevuste konkreetseddetailid, kuid silitades iged ajalised ja phjuslikudseosed. Selliseid esitusi nimetataksestsenaariumiteks ning neil on lapse arengus eriline

koht. Vanemate jt tiskasvanute ning sotsiaalse keskkonnamju: Kooskonstrueerimine

Siit areneb edasine semantiline ja episoodiline mlu


13/59

Kuidas pitakse stsenaariume?

Stsenaariumid arenevad juba kne-eelses eas imikutel (kui

lastelt nende tegevuste kohta ksida, rgivad nad ajaliseltiges jrjestuses, mis neil kordadel juhtub, samuti teavad nadtegevuse eesmrki).

Lapsi aitab meeldejtmisel tegevuste kordumine, mis on eritioluline kne-eelsel- ning algsel knetasemel, hiljem selle

thtsus kahaneb. Tiskasvanute kne hiljem olulisemaks Laste mlu areneb laps-tiskasvanu suhtlemises, kui koos

konstrueeritakse nii kesoleva hetke kui minevikusndmusi. Rgitakse korduvalt!

Ksimuste esitamine ja jutustuse tiendamine tiskasvanutepoolt


14/59

Pikaajaline mlu: episoodiline mlu

Isiklikud kogemused

Areng koolieelses eas oluline

Sndmused; episoodid

---- autobiograafiline mlu, enesetunnetus,semantiline mlu


15/59

Semantiline mlu

Skeemid, stsenaariumid, misted,nendevahelised seosed (vrgustiku mudel)

Nii mlu kui mtlemise hikud

Teadmisi kogutakse Teadmisi struktureeritakse mber

Mida rohkem seoseid teadmiste vahel, seda

lihtsam meelde tuletada Verbaalsed ja kujundilised esitused


16/59

Meeldejtmine (mllu salvestamine,kodeerimine)

Uue informatsiooni mllu talletamine

Sellega seotud nii mlus info hoidmine kuihilisem meenutamine

Mida teete, et midagi hsti meelde jtta?


17/59

Meeldejtmise strateegiad (mluvtted) Mehaaniline kordamine

Hajutatud kordamine Mtestatud kordamine Grupeerimine snadeks vi lauseteks Kujutluspildid

Seostamine situatsioonidega, kogetuga Seostamine tegevustega Seostamine emotsioonidega Grupeerimine hierarhilistesse kategooriatesse

Kokkusurumine Mrkmete tegemine Subjektiivne grupeerimine


18/59

Keerukama materjali meeldejtmine

Eelnevas kirjeldatud strateegiad

Varasemate teadmiste aktiveerimine. Igas vanuses olemas teatud teemakohased eelteadmised

Juhendatud ksitlemine (ksimused, mis panevad

mtlema, arutlema) pilaste endi ksimused, nt t paarides

Otsesed teksti puudutavad ksimused

Jreldust nudvad ksimused

Sgav infottlus (rhuasetus thendusel) vspindmine infottlus (rhuasetsu otseselt tekstil)


19/59

Vanuselised iserasused

Vanemaks saades lapsed:hakkavad kasutama uusi strateegiaid

tpsustavad olemasolevaid

olemasolevaid kasutatakse uutes olukordades Nooremad lapsed vivad kll erinevaid

mluvtteid kasutada, kuid ainult piiratud

kontekstist ja lesannete korral


20/59

Metatunnetus. 2 dimensiooni

Teadmised tunnetusest

Deklaratiivne: teadmineendast kui ppijast,faktoritest, mis ppimistmjutavad

Protseduuriline: teadmisedtunnetusstrateegiatest

Tingimuslik: teadmised,millal ja miks mingitstrateegiat kasutada

Algklassides sedaiseseisvalt ei suuda, saab

petada

Tunnetuse regulatsioon

Planeerimine:strateegiate

valik ja ressursside otsing,eesmrkide pstitamine Reguleerimine: enese

krvalt jlgimine Hindamine: tulemuse

hindamine, eesmrkidemberhindamine Paljudes

ppesituatsioonides ei oleteadlik

Automatiseerunudprotsessid, mida eiteadvustata


21/59

Metatunnetuse areng

Areneb hilja, lastel kehv

Kuni 6nda klassini lastel kehvad oskusedenda tunnetust jlgida ning kirjeldada.

Vime tunda ra vajadust meelde jtta kanrk.Lasteaialastele tuleb elda, mida meelde jtta

Phikooli lpus suudavad ise

Lastel kehv vime hinnata mlulesanneteraskust


22/59

Enese jlgimine (monitoring)

Tpsus seotud kahe nitajaga:

lesande raskus eelnevad tedamised.

Kui lesanne on raske, kalduvad pilased omaoskusi le hindama.

Teadmised parandavad tegutsemist jatulemuslikkust, kuid mitte jlgimise tpsust Vanemad pilased jlgivad tpsemalt sest neil on

paremad teadmised tegutsemiseks, omakorda, heategutsemine madaldab liigset eneseusaldust

Enese jlgimise vime vhe seotud ldisevimekusega, seda saab arendada Madalaid vimeid ja teadmisi saab kompenseerida

krge enesekohase teadlikkusega


23/59

Meenutamine (reprodutseerimine, pitu kasutamine)

Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip:salvestamise ja meenutamise edukus onseotud

Meenutamise edukust saab tsta, kuimeenutamise tingimused viia sarnaseksmeeldejtmise tingimustele

Meenutamine on aktiivne konstreerimine(rekonstrueerimine) (nt Bartletti katsed)


24/59

Meenutamist soodustavad tingimused ldistamise, aktiivse kasutamise efekt (mitte

lihtne lugemine) ldistavad ksimused Kaaslaste omavaheline ksimuste esitamine Grupitd, arutelud

Ennetavad struktuurid ppimise alguses Miks need meetodid ttavad?

niiviisi seostatakse uus materjal olemasolevatetedamistega paremini ning uut on mllu salvestadalihtsam (tekib ka rohkem seoseid)

niiviisi rikastatakse infot, lisades uusi vtmeid, midahilisemal meenutamisel kasutada, pitavale lisatakse kathendust


25/59

Mlu liigid: tmlu truum,kushoitakse ja tdeldakse infot, et seda kasutada

arutlemisel, probleemide lahendamisel jm

Piiratud korraga tdeldavate objektide hulgaga. Maht 7 +/- 2hikut, kuid hikutesse saab infot knkida ja niiviisikasutatava info hulka suurendada

Siin olevat infot tdeldakse, mitte ei hoita; st siin toimubthenduse andmine

Info nii vlismaailmast kui pikaajalisest mlust, tihedalt seotudpikaajalise mluga (ka kui pikaajalise mlu aktiveeritud osa) On pigem valdkonnaspestiifiline kui ldine (st meeldejtmise

edukus sltub ainevaldkonnast) Info kaob kiiresti, sest uus tuleb juurde (uuega interferents) On

oluline oskuslikus eneseregulatsioonis, reflektsioonis ppimiseja meeldejtmise le Selle ts omavad rolli emotsionaalsed faktorid (revus)


26/59

Baddeley (1986jj)mudel ja selle

edasiarendused. Tmlu 3 osa

Visuaalruumilise infottlemise blokk(visuospatial sketchpad)

Verbaalse infottlemise blokk(phonological loop)Passiivne fonoloogiline ttlus

Aktiivne kne tekitamine

Thelepanu koordineeriv keskus(central executive)

LILL

MESILANE

Visuaalne semantika Kne


27/59

Mdetakse

Arvujadade meeldejtmine loetulevastupidises suunas

2 5 4 8 9 3 5 1 Meeldejtmine loetud suunas: pigem

lhimlu, kus hoitakse, mitte ei tdelda

Snade meeldejtmine Kujundite meeldejtmine Otsustada, kas lause on grammatiliselt ige


28/59

Arengulised muutused

Tmlu maht suureneb algklassides

Kiirus tuseb, 14-15a-tel tiskasvanute tase

Osa tegevusi automatiseerunud

jb aega raskemate lesannete titmiseks

Thelepanu osatakse paremini jaotada (eristadaolulist ja ebaolulist)

Verbaalset infot hakatakse kordama (7a) ning

seostama (knkima) 7-8a suurem rhk verbaalsele meeldejtmisele,

mitte niivrd visuaalsele (nimetatakse snadega)

L d k l k h t l


29/59

Lapsed, kel kehv tmlu

Rohkem poisse kui tdrukuid

Probleemid ajas psivad (st pole halvemaidja paremaid pevi) Head suhted, aga vaiksed

Grupitdes ei osal, klassi ees ei tahaesineda Kehvad akadeemilised tulemused

LugemineMatemaatika lesandedThenduse mistmine ja argumenteerimine


30/59

ldised raskused

Hoida infot mlus ja tita teist lesannet Keerukate juhiste mistmine

Raskused enda vigade parandamisega Enese t jlgimine (st metatunnetuse areng

puudulik)

Thelepanu kontsentreerimine. Tavaliselt alustavad hinal, kuid peagi

loobuvad (st paistavad psimatud ja laisad)


31/59

Juhiseid petajale Esitage juhiseid selgelt ja lhidalt. Oluline on, et petaja keelekasutus oleks

lihtne ja selge, alguses formuleeritakse keerukamad terminid mber ja

seletatakse lahti. Eriti thtsa infopeaks andma jutu alguses, et laste thelepanusellele suunata. Vajadusel tuleks lapsi aidata ning jaotada pikemadinstruktsioonid osadeks. Laste tegevust tuleks jlgida.

Jlgige, et lapsed pole erinevate tegevustega le koormatud. lesandeid saabmodifitseerida, vhendades materjali mahtu. Samuti viks suurendada tuttava jatuntud materjali osathtsust. Keerukamad lesanded tuleb mber struktureeridaja lihtsamateks osadeks jaotada.

Harjutage vajalikke protseduure, et tegevused automatiseeruksid. Vga thtison, et klassis ppimise alguses tegevusi korratakse, sest see viib protsessideautomatiseerumiseni ning vimaldab seelbi tmlu mahtu suurendada, uutetegevuste jaoks ressursse leida. Kordamine ei pea olema rutiinnevastupidi,seda viks modifitseerida ja kordamise tingimusi muuta.

Uudsete lesannete (loovlesannete) korral rhutage nende erilisust ningesitage need tavalesannetest eraldi. Tnu thelepanu koordineeriva keskuse t

iserasustele vivad lapsed (ka tiskasvanud inimesed) olla raskustes uuteoludega kohanemisel ning uute juhiste mistmisel. Nad vivad interpreteeridaloovlesandeid sarnaselt tplesannetega ning vastavalt ka samalahendusskeemi kasutada, mis aga sihile ei vii.


32/59

Juhiseid petajale-2 Kasutada visuaalseid abimaterjale, et vtta

lekoormatust verbaalselt blokilt petada lapsi ppima, st rkida mlu

iserasusest ja sellest, kuidas saaks enda

ppimist efektiivistada Arvestada laste arengu tasemega

Teha kindlaks, milles on lapse probleem

Individualiseerida petust (arvestada lapseiserasustega)


33/59

Juhiseid: mlu abivahendite

kasutamine Spontaanselt abivahendeid ei kasuta, seda tuleb

eraldi petada

Vaadata, et klassis oleksid abivahendid keprast(nt seinal)

Kaugemal ja raskesti kttesaadavate abivahenditekasutamine nuab eraldi petamist

Harjutada abivahendite kasutamistalguses koospetajaga ja hiljem saavad iseseisvalt hakkama


34/59

Mtlemine

Tavaksitluses mistetakse mtlemise all erinevaid nhtusi

Mtlemine on iga varjatud kognitiivne vi mentaalnemanipuleerimine ideede, kujundite, smbolite, snade,videte, mlestuste, mistete, tajude, uskumustega

Mtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab jaorganiseerib pshikas kajastatud teadmisi mbritseva

maailma kohta Mtlemine on kogemuse ja sellele vastav tegevuseseesmine organiseerimine. Mtlemine seisneb teadmiste jamistete ehk mtlemise hikute diferentseerimises jaseostamises teiste teadmistega.

Koolipetuse seisukohalt on thtis, et pilased piksid niiteadmisi korrastama kui ka oma tegevust planeerima jamtestama. Esmalt saab maailma mtestada, omandadesteadmisi ja neid korrastades. Alles siis saab nende lemelda ja teadlikult tegutseda (st tegevust planeerida).


35/59

Mtlemise hikud

Skeemid ja stsenaarumid(Nelson, Bartlett) (episoodide meeldejtmine ja sealt edasi)

Kujundid(ngemis-, kuulmis- jakompimiskogemuse vaimne koopia, n- originaalianaloogia).

Olulisemad kooli kontekstis misted Miste on mingite histe omadustega objektide hulga

seesmine pshiline esitus ehk representatsioon. Mistesisaldab seda, mida objektidest teatakse.

Mistet tistatakse snaga vi teiste smbolitega


36/59

Teadmiste esitamise viisid ja tasemed

Tegevus, tegevuslik esitamisviis Kujundid, ikooniline esitamisviis

Smbolid, smboliline esitusviis

Protseduuriline, episoodiline, semantiline mlu Oluline haarata ppimisel kiki tasemeid

ppimine vtab aega, et info saaks eri tasemetelmber kirjutatud

Jerome Bruner


37/59

Misted. Mistete uurimine

Achi meetod. Ach andis lastele 12 mitmesugusekuju (kuubid, silindrid), suuruse (vike, suur) jakaaluga (kerge, raske) eset. Igal esemel oli lipiknimega(Gazun, Raz jne).

ppisid: laps vise esemeid tsta, nhes nimesid Edasi: veti lipikud ra ja lapsed pidid valima

esemeid nime alusel.

Puudused: ei saa uurida mtlemise protsessi!


38/59

Mistete arengu tasemed

Snkreet: paneb laps kahele asjalehesuguse nime, kui need on koos vilapsele meeldivad

Kompleks: tajutavomadus (nt vrvus,

krgus), kuid katse jooksul vivad lapsedoma klassifikatsiooni alust muuta

Tavamiste: tajutavad hised omadused,

ei oska oma valikuid phjendada Teaduslik miste: oskab klassifitseerimise

alust phjendada


39/59

Misted Tavamisted on misted, mida laps ise oma

kogemuse alusel arendab. Laps jlgib enda mbertoimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid-nhtusi nimetavad ning tuletab vastavalt kuuldule

ja nhtule oma tavamisted (st snadethendused).

Tavamistetes kodeeritakse informatsioon,toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadudinformatsioonile vi informatsioonile, mis onmistetav otsese tajukogemusena

Tavamistete kasutamine piirab ka mtlemiseprotsessi. Jreldustes lhtutakse isiklikestkogemustest vi analoogiast kogemusega.


40/59

Misted

Teadusmistetes kodeeritakse informatsiooni

toetudes mrgissteemis (eelkige knekeeles)kodeeritud informatsiooni ttlusele. Teadusmistelises mtlemises eristub keelesisene

infottlus otseselt tajutava maailma kogemise

infottlusest. Mtlemine muutub reeglipraseks ja otseselt

tajutavast keskkonnast sltumatuks. Mtlemistjuhivad formaalloogilised ige mtlemise

reeglid. Teadusmistete kujundamise alustsuudetakse phjendada, st misteid ja mtlemiseprotsessi teadvustatakse.

T d j t i t t dl


41/59

Teadus- ja tavamistete vrdlus

Teke

Teiste mrkidevahendusel.

Tiskasvanute verbaalseteseletuste alusel, nt koolis.

Areng

Esitatud algselt

verbaalselt (ntdefinitsioonidena),konkretiseeruvad hiljem.

Teke

Igapevaelu otsesekogemusealusel.Analoogiaotsese kogemusega.

Areng

Konkreetsed, vivadolla esitatud nidetena,mistetena eiteadvustata, alleshiljem suudetakseverbaalselt kirjeldada.


42/59

Tugevad ja nrgad kljed

Teadusmisted

Teadvustataksemistetena,reflekteeritakse nendele.

Moodustavadsteemseid struktuure.

Vimalikud

mistetevahelisedkogemusvlisedseosed.

Tavamisted

Pole mistetenateadvustatud, kuidomavad thendusttavaelus.

Ei moodusta ssteemi,seotud hajusalt.

Mistetevahelised

seosed tulenevadkogemustest.

Teadusmiste


43/59

Tavamiste

taju, vaatlused, katsetused thelepanu suunatud tiskasvanute seletused nhtu kohta

a

kogemusvlised seosedpetaja jt tiskasvanute verbaalsed seletusedldistused kogemusvliste nhtuste kohta

Pseudomiste

>Verbalism

>Vrmisted

Tajutud, nhtav maailm

Abstraktne, konstrueeritud,

vahendatud maailm

Konstrueeritud pitu ja tajutu

alusel

Uus strateegia, oskus

Olemasolevad strateegiad,oskused

Mehaaniline kasutamine

(pseudo-oskus?)

Mi d


44/59

Misted

Ssteemmistetes kodeeritakseteadusmisteline mtlemine laia teadmistessteemi. Iga teadusmiste puhul onvimalik phjendatult osutada, millises

kontekstis antud miste on vaadeldavteadusmistena.


45/59

Inimeste teadmised maailmast

Nhtu Kogetu (katsetatu)

Kuuldu

jreldatakse, ldistatakse integreeritaksetervikuks (st mteldakse, arutletakse teadmiste

le) Tervik selline, mida mistetakse (st millest

saadakse aru) Vivad olla teaduslikult valed (nn vrmisted)


46/59

Arutlemine, jreldamine (reasoning)

Jreldamine on mttetegevus, mis seisneb etteantud info(eelduste) muutmises selleks, et juda tulemuseni(jreldustele). See tegevus peab olema suunatud vhemalthele eesmrgile.

Eristatakse deduktiivset ja induktiivset jreldamist. Deduktsioon on loogiline operatsioon, milles suundutakseldiselt konkreetsele. Deduktiivsel jreldamiselmratakse, kas jreldused on vi ei ole tuletatavad(jreldatavad) teatud videtest (eeldustest).

Induktiivne jreldamine suundub konkreetselt ldisele,mille kigus tehakse ldistusi konkreetsetest nidetest.


47/59

Arutlemine koolieelikutel

Nrgalt arenenud vime vtta arvesse situatsiooni

erinevaid aspekte Raskustes juhtunuajas mttelise tagasipramisega.

Ka see on nhtav Piaget katsetes.

Saavad aru vaid lihtsamatest phjuslikest seostest Phjuslikesse seostesse uskumise krval usuvad ka

leloomulikku ja elavad kohati fantaasiamaailmas.

Varjatumaid phjusi ja tagajrgi lapsed mrgata eioska

Esitavad pshholoogilisi seletusi


48/59

Egotsentrism

Egotsentrism thendab, et inimene nebmaailma ainult hest vaatepunktist: endaomast. Egotsentrism tugevneb alati, kui lapspuutub kokku uut tunnetusviisi nudvate

probleemidega, st alati, kui laps hakkabjudma tunnetuse uuele tasemele. Egotsentrismi avaldumine eri vanuses

erinev Lapseea egotsentrism taandub, kui lapshakkab esitama Miks? ksimusi


49/59

Egotsentrismist tulenevad teised iserasused

Antropotsentrilised ehk enesekesksedseletused: maailmas toimuvad muutusedseetttu, et inimesed seda tahavad.

Animismlaps lisab elututele asjadeleelusate asjade omadusi, ehk ksitleb elutuidasju elusatena.

Artifitsialism: arvamus, et keegi on asjadvalmis teinud


50/59

Egotsentrismi letamine

Suhtlemine, koost, grupit eakaaslastega

Autoriteedid (tiskasvanud) petavad(suruvad peale) oma lhenemist, selle le eipea lapsed arutlema

Omasuguste teised arvamusedpanevadmtlema!

P bl id l h d i


51/59

Probleemide lahendamine

James (1890) mratles probleemi kui otsingu, mis

toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid (means to anend) ei avaldu samaaegselt tulemusega. Probleemilahendamisel ei leidu rutiinset teed eesmrgile

judmiseks; lisaks vivad oskuste puudumine viteadmised seguneda sobiva lahenduskiguga, takistades

lahenduse leidmist. Eristatakse teadmiste-vaeseid (knowledge-lean,

knowledge-poor) ja teadmiste-rikkaid (knowledge-rich,knowledge-intensive) mtlemislesandeid.

Teadmiste-vaeseid lesandeid saab lahendada kasutades piiratud

hulka konkreetseid teadmisi. Teadmiste-rikaste lesannetelahendamisel on vajalik kasutada mitmekesist infot; nendelahendamine sltub paljuski sellest, millised (eel- taust-)teadmised inimesel on

Lahendamise viisid


52/59

Lahendamise viisid

Getaltpshholoogide td Katse-eksituse teel, juhuslikult (st kombineerides ette

antud arve, nendega manipuleerides vidakse juhuslikultsaada ige tulemuse)

Reproduktiivselt, meeldejtmise abil. lesandelahendamisel ei kasutata eelnevaid teadmisi, vaidpitakse uus lahenduskik lihtsalt phe (st ppides phe

rpkliku pindala valemi, seostamata seda ristklikuomaga). Produktiivselt, kasutades eelnevaid teadmisi ja nendest

lahenduse tuletamine. Selleks on vaja probleemirestruktureerida. Vaid niisuguse lahendamise korral on

inimene mistnudlesande struktuuri, mistttu suudabkord leitud lahendusi kanda le teistele probleemidele.Tihti jutakse lahenduseni kki, ning sellega kaasnebahhaa-elamus. Niisugust lahendamist nimetatakse kaintuitiivseks lahendamiseks (insight).

Mida koolis petatakse?

P bl id l h d i k tid l j l j t l


53/59

Probleemide lahendamine ekspertidel ja algajatel

Chi, Feltovich ja Glaser (1981):kuidas klassifitseerivad, esitavad ja lahendavad

fsika probleeme algajad ja eksperdid.

Selleks palusid nad probleeme sarnasuse alusel

klassifitseerida ja hiljem, lesandeid lahendades,inimestel rkida, mida nad teevad.

Larkin (1983) uuris lesannete lahendamiseprotsessi.

Olulist


54/59

Olulist

Algajad grupeerivad lesandeid vastavalt nendes esinevatele objektidele (nt vedrud,tasapinnad) pindmiste omaduste jrgi (st selle alusel, mis on nhtav). Eksperdid seevastugrupeerivad lesandeid vastavalt lahendamise meetodile (nt Newtoni seadus, energia

jvuse seadus), seega vastavalt svastruktuurile, vastavalt printsiibile. Ekspertide probleemi lahendamise skeem tugineb fsikalisteleprintsiipidele (nt NewtoniII seadus, energia jvuse seadus), algajatel aga fsikalistele objektidele (nt vedrud,tasapinnad) ja konstruktidele (nt hrdumine, gravitatsioon).

Info, mida sisaldavad nii ekspertide kui algajate skeemid, sisult ei erine, kuid algajateskeemidespuuduvad teatud olulised seosedseosed probleemi pindmiste omaduste (stnhtava) ja teaduslike printsiipide (st svastruktuuri, aluseks oleva teooria) vahel.

Ekspertidel on abstraktsed esitused (representatsioonid) probleemi nhtavatest omadustest

ja fsikalistest printsiipidest, mis on vastava probleemi lahendamise aluseks. Needesitused puuduvad algajatel.

Ekspertide skeemid on esitatud hierarhiliselt, algajate teadmistes pole erinevad tasemedselgelt eristunud ega omavahel seotud, viimane takistab infovahetust eri tasemete vahel.

Eksperdid kulutavad kaua aega lahendamise alguses. Nad analsivad ja mtestavadprobleemi. Nad analsivadprobleemi esmalt kvalitatiivselt, alles siis, kui ldidee onselge, vtavad appi matemaatilise aparatuuri. Edasi tegutsevad nad kiirestinad teavad,mida teha. Algajad vivad jtta vahele selle esimese, analsi etapi, ja asuda kohematemaatilisi vrrandeid koostama. Kokkuvttes lahendavad eksperdid probleemekiiremini ja edukamalt kui algajad.

P bl id l h d i t id (L ki jt)


55/59

Probleemide lahendamise etapid (Larkin jt)

Snaliselt vljendatu leskirjutamine. Esmase situatsiooni skeemi koostamine.

Probleemi kvalitatiivne anals, sobiva

lahendusstrateegia valimine. Probleemi kvantitatiivne (arvuline)

lahendamine, ehk vrrandi koostamine ja

lahendamine. Tagasivaade, kontroll, eneserefletsioon

Ek tid j l j t i d


56/59

Ekspertide ja algajate erinevused

Ekspertide valdkonnaspetsiifiline mlu on parem. Eksperdid kasutavad algajatest erinevaid probleemide

lahendamise strateegiaid Kasutatakse palju tagasilangust tavamistete tasemele Algajad kasutavad probleemide lahendamisel nn pindmisi

nitajaid, eksperdid sgavaid struktuure Algajate tedamised hajusad, ekspertidel ssteemsed

Ekspertidel on paremini lbi ttatud probleemideesitused.

Ekspertide paremus on tingitud nende parematestvaldkonnaspetsiifilistest teadmistest, mitte ldvimetest.

Eksperdiks saadakse rohke harjutamisega.


57/59

Probleemide lahendamine grupis

Laste koostoskusedarenevad vanuse jakogemusega, sltuvad lapse kognitiivsearengu tasemest.

Kootks on vaja saavutada hne arusaam,mista teise vaatepunkti, vrreldaarusaamu, kaitsta oma seisukohti.


58/59

Grupit tulemuslikkust mjutavad

lesande raskus

t eesmrk

institutsionaalsed normid kultuurilised erinevused

lastevahelised suhted


59/59

Vanuselised iserasused

Eelkooliealised: tuttavates situatsioonides,mngides (mng petab probleeme lahendama!)

Algklassid: koos lahendavad lihtsamaid probleeme

Phikool: grupit kasutamine phjendatud Vanusega areneb:

Oskus phjendada ja arutleda enda ja kaaslaseperspektiivi le, luua kahe erineva lahenduse alusel

uusi Oskus vastu vaielda ja erinevusi lahendada

Documents

taju tähelepanu jne