TALLINNA PAEpae.tln.edu.ee/2019-2020/ainekavad/g/Ainevaldkond... · 2019. 9. 27. · I KURSUS „RAKUD“ 16 II KURSUS „ORGANISMID“ 20 III KURSUS „PÄRILIKKUS“ 23 IV KURSUS

GUumlMNAASIUM AINEVALDKOND LOODUSAINED

TALLINNA PAE

GUumlMNAASIUMI

AINEKAVAD

2

SISUKORD

1 AINEVALDKOND LOODUSAINED 4

11 LOODUSTEADUSLIK PAumlDEVUS JA UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE 4

12 UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE AINEVALDKONNA OtildePPEAINETES 5

13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT 7

14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING 7

141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA 9

15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI 9

16 HINDAMISE ALUSED 11

17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND 12

2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA 14

I KURSUS bdquoRAKUDldquo 16

II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo 20

III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo 23

IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIAldquo 26

3 LOODUSGEOGRAAFIA 30

I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo 32

II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMIDldquo 35

4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA 38

3

I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo 41

II KURSUS ldquoMEHAANIKA 44

III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo 47

IV KURSUS ldquoENERGIArdquo 51

V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo 54

5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo 58

6 KEEMIA AINEKAVA 62

I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo 65

II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINEDldquo 67

III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo 69

7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo

AINEKAVA 72

8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA

76

4

1 AINEVALDKOND LOODUSAINED

11 LOODUSTEADUSLIK PAumlDEVUS JA UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE

Loodusteaduslik paumldevus vaumlljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses mis

hotildelmab oskust vaadelda motildeista ja selgitada loodus- tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi

keskkond) toimuvaid naumlhtusi analuumluumlsida keskkonda kui ter iksuumlsteemi maumlrgata selles

esinevaid probleeme teha potildehjendatud otsuseid neid lahendades jaumlrgides loodusteaduslikku

meetodit ning kasutades teadmisi bioloogilistest fuumluumlsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest

suumlsteemidest vaumlaumlrtustada loodusteadusi kui kultuuri osa jaumltkusuutlikku ja vastutustundlikku

eluviisi ning loodusressursside saumlaumlstvat kasutamist

Guumlmnaasiumi lotildepetaja

1) analuumluumlsib ja interpreteeribkeskkonnas toimuvaid nii vahetult tajutavaid kui ka meeltele

tajumatuid naumlhtusi mikro- makro- ja mega tasemel ning motildeistab mudelite osa reaalsete

objektide kirjeldamisel

2) oskab iseseisvalt leida ning kasutada loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase info

hankimiseks eesti- ja votildeotilderkeelseid allikaid mis on esitatudsotildenalisel numbrilisel votildei

suumlmbolite tasandil oskab hinnata neid kriitiliselt ning vaumlaumlrtustada nii isiku kui ka

uumlhiskonna tasandil

3) oskab maumlaumlratleda ja lahendada keskkonna probleeme eristada neis loodusteaduslikku ja

sotsiaalset komponenti kasutades loodusteaduslikku meetodit koguda infot sotildenastada

uurimiskuumlsimusi votildei huumlpoteese kontrollida muutujaid vaatluse votildei katsega analuumluumlsida ja

interpreteerida tulemusi teha jaumlreldusi ning koostada juhendamise korral uurimisprojekti

4) kasutab bioloogias keemias fuumluumlsikas ja geograafias omandatud suumlsteemseid teadmisi

loodusteaduslikke tehnoloogiaalaseid ning sotsiaalteaduslikke probleeme lahendades

ja potildehjendatud otsuseid tehes

5) motildeistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripaumlra ning uute interdistsiplinaarsete

teadusvaldkondade kohta selles suumlsteemis

5

6) motildeistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja

taumlnapaumlevases kontekstis oskab hinnata loovuse osa teadusavastustes ning teaduse

piiranguid reaalse maailma suhtes

7) hindab ja prognoosib teaduse ja tehnoloogia saavutuste motildeju keskkonnale tuginedes

loodusteaduslikele sotsiaalsetele majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele

ning arvestades otildeigusakte

8) vaumlaumlrtustab keskkonda kui tervikut ja jaumlrgib jaumltkusuutliku eluviisi tavasid tuginedes

totildeendusmaterjalidele suhtub vastutustundlikult keskkonda

9) tunneb huvi keskkonnas toimuvate lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste ning loodusteaduste

ja tehnoloogia arengu vastu oskab teha potildehjendatud otsuseid karjaumlaumlri valides ning on

motiveeritud elukestvaks otildeppeks

Sotsiaalteaduslike probleemide all motildeistetakse uumlhiskonnas esinevaid probleeme millel on

loodusteaduslik sisu ja sotsiaalne kandepind Siia hulka kuuluvad ka dilemmad

12 UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE AINEVALDKONNA OtildePPEAINETES

KULTUURI- JA VAumlAumlRTUSPAumlDEVUS

Loodusainete otildepetamisel kujundatakse otildepilaste suhtumist teadusesse kui inim-tegevuse

taumlhtsasse valdkonda arendatakse huvi loodusteaduste vastu suumlvendatakse saumlaumlstlikku hoiakut

keskkonna sh kotildeige elava suhtes vaumlaumlrtustatakse jaumltkusuutlikku vastutustundlikku ning

tervislikku eluviisi

SOTSIAALNE JA KODANIKUPAumlDEVUS

Dilemmasid lahendades ning kaalutletud otsuseid tehes arvestatakse loodusteaduslikke

seisukohti ja inimuumlhiskonnaga seotud aspektndash otildeiguslikke majanduslikke ning eetilis-

moraalseid seisukohti Sotsiaalse paumldevuse saavutamist toetavad aktiivotildeppemeetodid

ENESEMAumlAumlRATLUSPAumlDEVUS

6

Toetatakse otildepilase eneseanaluumluumlsivotildeime kujunemist ja oskust hinnata oma notilderku ning tugevaid

kuumllgi Kaumlsitledes inimorganismi eripaumlra ja kohta keskkonnas otildepitakse lahendama oma vaimse

ning fuumluumlsilise tervisega ja igapaumlevaeluga seonduvaid probleeme

OtildePIPAumlDEVUS

Probleemuumllesandeid lahendades ja uurimuslikku otildepet rakendades omandavad otildepilased oskused

leida loodusteaduste kohta infot sotildenastada probleeme ja uurimiskuumlsimusi plaanida ja teha

katse votildei vaatlust analuumluumlsida totildelgendada ning esitada tulemusi Otildepipaumldevuse arengut toetab

IKT-potildehiste otildepikeskkondade ja uute tehnovahendite kasutamine

SUHTLUSPAumlDEVUS

Kirjaliku ja suulise suhtluse dilemmade ning sotsiaalteaduslike probleemide lahendamise ja

loodusteaduste kohta info otsimise ning interpreteerimise kaudu arendatakse loodusteadusliku

keele korrektset kasutamist ja oskust arusaadavalt edastada loodusteaduslikku teavet

MATEMAATIKA- LOODUSTEADUSTE

NING TEHNOLOOGIALANE PAumlDEVUS

Loodusainete otildeppimisel kujundatakse oskust aumlra tunda loodusteaduslikke kuumlsimusi motildeista

loodusteaduslikke naumlhtusi teaduse ja tehnoloogiaarengu taumlhtsust ning motildeju uumlhiskonnale ja teha

totildeenduspotildehiseid otsuseid Kotildeigis loodusaineis rakendatakse motildeotildetmistulemuste analuumluumlsimisel

ja tulemuste uumlldistamisel matemaatilisi oskusi ning omandatakse oskused kasutada otildeppes ja

igapaumlevaelus uusi tehnoloogilisi lahendusi

ETTEVOtildeTLIKKUSPAumlDEVUS

Loodusainete otildeppimisega kujundatakse otildepilastes loovust ja oskust seada eesmaumlrke ning teha

eesmaumlrkide saavutamiseks koostoumloumld Otildepitakse valima ideede elluviimiseks sobivaid ja

uuenduslikke meetodeid votildetma vastutust ning viima tegevusi lotildepule Ettevotildetlikkusele paneb

tugeva aluse probleemipotildehine otildepe ja loodusteaduslike teadmiste ning oskuste olulisuse

teadvustamine Otildepilaste initsiatiivi toetamine otildeppes aitab neil kujuneda motildetlemis- ja

7

algatusvotildeimelisteks isikuteks kes kaumlsitlevad loovalt ning paindlikult elus ettetulevaid

probleeme

13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT

Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia geograafia (loodusgeograafia) fuumluumlsika ja keemia

Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks

Kohustuslike kursuste arv otildeppeaineti on jaumlrgmine bioloogiandash 4 kursust geograafia

(loodusgeograafia)ndash 2 kursust keemiandash 3 kursust fuumluumlsikandash 5 kursust

Otildeppeainete valikkursused on bdquoGeoinformaatikardquo bdquoKeemiliste protsesside seaduspaumlrasusedrdquo

bdquoTeistsugune fuumluumlsikardquo

14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING

Valdkonna otildeppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalas kirjaoskust

seostades jaumlrgmisi valdkondi

1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja fuumluumlsikalis-keemilistest motildeistetest

seaduspaumlrasustest ning teooriatest mis maumlaumlravad konkreetse otildeppeaine sisu ja vastavad

teaduse saavutustele

2) loodusteadusliku uurimismeetodi kasutamine mis moodustab loodusvaldkonna

otildeppeainete uumlhisosa

3) loodusteaduslike majanduslike poliitiliste sotsiaalsete eetilis-moraalsete aspektide

arvestamine probleeme lahendades ja otsuseid tehes

4) loovuse kriitilise motildetlemise suhtlus- ja koostoumloumloskuste arendamine riskide

teadvustamine hoiakute ning karjaumlaumlriteadlikkuse kujundamine

Ainevaldkonnasisene lotildeiming ja teadusliku meetodi rakendamine toetavad loodusteadusliku

teadmiste suumlsteem kujunemist Loodusained aitavad motildeista tehnoloogia rakendusi Uumllevaade

loodusteaduste potildehilistest seaduspaumlrasustest teooriatest praktilistest vaumlljunditest

8

tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab otildepilasi

igapaumlevaelus ja elukutsevalikus

Bioloogia otildeppimise eesmaumlrk on saada tervikuumllevaade elu mitmekesisuse organismide ehituse

ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni ja oumlkoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia

printsiipidest Tuginedes bioloogia haruteaduste potildehilistele teooriatele uumlldistele

seaduspaumlrasustele ja nende rakendusaspektidele avardub otildepilaste loodusteaduslik maailmapilt

paraneb igapaumlevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek

loodus- ja sotsiaalkeskkonnas

Geograafia kuulub integreeriva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka

Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas

esinevatest protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Rotildehk on

saumlaumlstlikku ja jaumltkusuutlikku eluviisi looduse ja kultuuri mitmekesisust kodanikuaktiivsust

vaumlaumlrtustavate hoiakute kujundamisel ning nuumluumldisaegse tehnoloogia kasutamisel

Inimgeograafiat otildeppides omandavad otildepilased arusaamise looduses ning uumlhiskonnas esinevatest

naumlhtustest ja protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Seejuures

arenevad otildepilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused

Keemia otildepetusega taotletakse otildepilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi

avardumist Otildepilased saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest seaduspaumlrasustest

seostest erinevate naumlhtuste ja seaduspaumlrasuste vahel keemia tulevikus uundumustest ning

nendega seotud rakendustest ja elukutsetest

Fuumluumlsikas otildepitakse tundma seaduspaumlrasusi millel potildehineb nuumluumldisaegne tehnoloogia otildepitakse

naumlhtusi seletama loodusteaduslikult kasutades ka matemaatilisi meetodeid Fuumluumlsikat otildeppides

laieneb otildepilase loodusteaduslik maailmapilt otildepilane motildeistab fuumluumlsikateadmiste rolli

nuumluumldisaegses uumlhiskonnas Selgitatakse votildeotilderkeelse algupaumlraga loodusteaduslikke motildeisteid ning

votildeotilderkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja motildeistmisega

9

141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA

Keel ja kirjandus sh votildeotilderkeeled Loodusaineid otildeppides ja loodusteadustekstidega toumloumltades

arendatakse otildepilaste teksti motildeistmise ja analuumluumlsimise oskust Erinevaid tekste (nt referaate

esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt vaumlljendada nii suuliselt kui ka

kirjalikult Otildepilased kasutavad kohaseid keelevahendeid ainealast sotildenavara ja vaumlljendusrikast

keelt ning jaumlrgivad otildeigekeelsusnotildeudeid Otildepilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist

ja seda kriitiliselt hinnata Juhitakse taumlhelepanu toumloumlde korrektsele vormistamisele viitamisele

ning intellektuaalomandi kaitsele

Matemaatika Matemaatikapaumldevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja

probleemotildeppe kaudu arendades loovat ja kriitilist motildetlemist Uurimuslikus otildeppes on taumlhtis

koht andmete analuumluumlsil ja totildelgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite graafikute ja

diagrammidena Loodusnaumlhtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid

Sotsiaalained Loodusainete otildeppimine aitab motildeista inimese ja uumlhiskonna toimimist kujundab

oskust naumlha uumlhiskonna arengu seoseid keskkonnaga oskust teha teadlikke valikuid toimida

kotildelbelise ja vastutustundliku uumlhiskonnaliikmena ning isiksusena

Kunstiained Kunstipaumldevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine esitluste

tegemine naumlitustel kaumlimine looduse ilu vaumlaumlrtustamine otildeppekaumlikudel jms

Kehaline kasvatus Loodusainete otildeppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi

vaumlaumlrtustamist

15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI

ELUKESTEV OtildePE JA KARJAumlAumlRIPLANEERIMINE

Erinevate otildeppetegevuste kaudu suunatakse otildepilased motildeistma ja vaumlaumlrtustama elukestvat otildepet kui

elustiili ning motildetestama karjaumlaumlri planeerimist kui jaumltkuvat otsuste tegemise protsessi

Otildeppetegevus votildeimaldab vahetult kokku puutuda toumloumlmaailmaga nt ettevotildette kuumllastused

otildepilastele tutvustatakse aine valdkonnaga seotud ameteid erialasid ja edasiotildeppimisvotildeimalusi

Otildeppetegevus votildeimaldab otildepilasel suumlvendada teadmisi hariduse ja toumloumlmaailma vahelistest

10

seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida

ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja

koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad

otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja

harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse

ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja

individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus

votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest

teadlaste toumloumlst

KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG

Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise

ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi

ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda

keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka

uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning

majandamisviise

KULTUURILINE IDENTITEET

Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende

panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes

KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS

Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust

kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste

tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka

globaalsel tasandil

11

TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON

Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli

inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke

otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise

motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja

riske

TEABEKESKKOND

Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt

TERVIS JA OHUTUS

Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada

adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam

tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil

VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS

Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks

vajalikud vaumlaumlrtushinnangud

16 HINDAMISE ALUSED

Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase

teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase

teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse

sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse

eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata

Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja

millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid

Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks

12

1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis

2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused

Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku

motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60

Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade

jaumlrgi

Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi

1) probleemi maumlaumlramine

2) probleemi sisu avamine

3) lahendusstrateegia leidmine

4) strateegia rakendamine

5) tulemuste hindamine

Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse

tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse

langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates

arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente

Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe

kohustusliku kursuse hinnete potildehjal

17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND

Kool korraldab

1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades

2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning

spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete

kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale

3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp

13

4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt

(iga otildepilase kohta atlas)

5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav

mikroskoop ja binokulaar

6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks

ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks

Kool votildeimaldab

1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid

ning demonstratsioonivahendid

2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike

materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks

3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid

4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja

keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel

5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool

kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)

14

2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA

21 Otildeppe-eesmaumlrgid

Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane

1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset

motildetlemist

2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest

igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks

3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab

korrektset bioloogiasotildenavara

4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning

vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi

5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab

kriitiliselt neis sisalduvat teavet

6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit

7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele

majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning

prognoosides otsuste tagajaumlrgi

8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-

votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides

22 Otildeppeaine kirjeldus

Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele

oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas

matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige

elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias

omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus

sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks

Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu

mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning

15

keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate

bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning

nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset

Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile

tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise

huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste

analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused

Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid

verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate

probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste

toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas

Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse

individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe

potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik

kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete

lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng

Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi

saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe

totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni

kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet

projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet

otildeppekaumlike jne

Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil

erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures

suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis

igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja

eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut

23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused

Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane

16

1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja

tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud

elukestvaks otildeppeks

2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru

nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale

3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest

ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga


5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi

6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb

ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja

visuaalses vormis

7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning

prognoosida otsuste tagajaumlrgi

8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab

kriitiliselt

9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja

protsesse selgitades ning probleeme lahendades

10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT

votildeimalusi

I KURSUS bdquoRAKUDldquo

TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo

Otildepitulemused

Kursuse lotildepul otildepilane

1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid

tunnuseid

17

2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid

uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid

3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide

lahendamisel

4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist

5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile

potildehjendatud hinnanguid

6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel

Otildeppesisu

Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega

seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist

organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu

tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja

esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu

probleeme

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada

uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist

TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo

Otildepitulemused


1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist

2) seostab vee omadusi organismide talitlusega

3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses

4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega

5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid

6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises

18

Otildeppesisu

Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide

elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja

organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste

biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning

talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja

biomolekulide osa tervislikus toitumises

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades

infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust

ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks

TEEMA bdquoRAKKldquo

Otildepitulemused

Teema lotildepus opilane

1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest

2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega

ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel

3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses

4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani

5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite

luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende

talitlusega

6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel

7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade

omavaheliste talitlusseoste kohta

19

Otildeppesisu

Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja

talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos

bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide

taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport

Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides

Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide

omavaheline koostoumlouml

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh

arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning

nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust

rakumembraani talitlusele

TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo

Otildepitulemused

Kursuse lopus opilane

1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid

2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses

3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna

mikropreparaatidel

4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega

5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel

6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta

7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende

vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise

8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid

eluslooduse oluliste osadena

20

Otildeppesisu

Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega

Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll

looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine

seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes

paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele

Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis

ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine

valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite

uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga

II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo

TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo

Otildepitulemused


1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel

organismidel

2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes

3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia

salvestamises

4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid

5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust

6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust

7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta

biosfaumlaumlriga

8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile

21

Otildeppesisu

Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel

organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia

salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise

etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine

kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus

Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest

Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine

sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil

TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo

Otildepitulemused


1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel

2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust

3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi

4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi

5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning

vaumlaumlrtustab pereplaneerimist

6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest

probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju

7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga

8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning

hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale

22

Otildeppesisu

Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku

muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende

taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid

Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise

organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente

kasvule kanamuna ehituse vaatlus

TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo

Otildepitulemused


1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega

2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus

3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste

ilmingutega

4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes

5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust

6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse

regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises

7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust

8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel

Otildeppesisu

Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut

motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning

erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri

osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud

levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse

23

neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise

mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja

levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise

tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite

uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml

fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)

III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo

TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo

Otildepitulemused


1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel

2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises

3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi

4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab

elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile

5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste

potildehiprotsessideuniversaalsust

6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega

7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis

8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu

24

Otildeppesisu

Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside

(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja

RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest

tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi

lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning

protsessi uumlldine kulg

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh

arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil

TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo

Otildepitulemused


1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta

2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega

3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist

4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega

5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja

ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist

6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta

7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades

teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte

8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning

elukutsetest

Otildeppesisu

DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses

Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel

levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste

25

ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega

kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja

geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust

motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil

TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo

Otildepitulemused


1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel

2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi

3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid

4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel

5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide

rekombineerumisega

6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi

7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-

hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest

8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes

Otildeppesisu

Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste

kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses

Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse

omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused

ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine

Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning

suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile

26

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust

reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise

uurimine sh arvutimudeli abil

IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo

TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo

Otildepitulemused


1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust

2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni

3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal

4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi

5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes

6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise

tekkemehhanisme ning avaldumisvorme

7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis

8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse

Otildeppesisu

Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria

potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad

elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide

kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused

Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse

muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside

ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning

avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning

uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega

Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid

27

bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused

Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga

praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses

TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo

Otildepitulemused


1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega

2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke

naumliteid

3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega

4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta

oumlkosuumlsteemis

5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid

6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub

vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda

7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid

8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid

Otildeppesisu

Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime

graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite

motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad

vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash

omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad

tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega

Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal

eksisteeriva elu alus

28

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide

arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil

TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo

Otildepitulemused


1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda

tegevusse looduskeskkonnas

2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust

3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses

4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab

saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil

5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning

toob naumliteid

6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust

7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme

arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte

8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi

suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid

Otildeppesisu

Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused

Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse

nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud

kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul

kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis

Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine

lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid

Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine

29

1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil

2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga

30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid

Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane

1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende

taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus

2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja

protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust

3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja

keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel

4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit

5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes

vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning

jaumltkusuutlikku arengut

6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda

kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid

7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja

edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi

igapaumlevaelus

8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning



Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda

Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja

hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos

uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja

hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel

arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest

31

nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja

inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku

ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab

nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste

vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia

seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste

kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud

arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada

tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna

Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja

infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses

uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)

kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha

suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult

Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest

arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle

saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet

projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse

nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades

omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete

kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on

kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise

oskust



1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende

uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu

32

2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise

seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat

3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes

ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri

mitmekesisust

4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel

tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut

5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt

neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles

6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku

meetodit

7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-

tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh

karjaumlaumlri plaanides

8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid

tehnovahendeid

I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo

TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo

Otildepitulemused

Kursuse lotildepus otildepilane

1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta

2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju

3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut

Otildeppesisu

Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine

33

TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo

Otildepitulemused


1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi

teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta

2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet

3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort

4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas

5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse

seostades neid laamade liikumisega

6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist

laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega

7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist

8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta

keskkonnale ja majandustegevusele

Otildeppesisu

Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade

liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest

vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast

TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo

Otildepitulemused


1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust

2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti

3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket

4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale

34

5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele

6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas

7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning

seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga

8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri

tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes

Otildeppesisu

Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss

Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri

ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid

Kliimamuutused

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma

iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha

kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele

TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo

Otildepitulemused


1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri

piirkondades

2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi

maailmameres

3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises

4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust

5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid

inimtegevuse motildeju kohta rannikutele

6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust

35

Otildeppesisu

Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises

Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate

rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus


rannikust

TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo

Otildepitulemused


1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses

2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist

3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse

4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla

5) teab bioomide tsonaalset levikut

6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel

Otildeppesisu

Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja

ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja

taimestiku seoste analuumluumls

II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo

TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo

Otildepitulemused


1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides

36

2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset

potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil

3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega

riikides

4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest

5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele

6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta

arenenud ja vaumlhem arenenud riikides

Otildeppesisu

Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud

tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja

arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus

Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi

potildellumajandusest votildei vesiviljelusest

TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo

Otildepitulemused


1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme

2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja

puidutoodete kaubavoogusid

3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust

4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende

majandamist ning keskkonnaprobleeme

37

Otildeppesisu

Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja

nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud

ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud

riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus

TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo

Otildepitulemused


1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab

saumlaumlstlikku energia kasutamist

2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja

keskkonnaprobleeme

3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses

4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid

keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi

5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja

keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal

6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal

7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega

kaasnevaid probleeme

8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist

Otildeppesisu

Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne

tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi

energiamajandusest

38

4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA

41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid

Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane


motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades

2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud

elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus

3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja

taumlhtsat kultuurikomponenti

4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut

5) piiratust

6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke

teadmisi ebateaduslikest

7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning

rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades

8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga

9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja

igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes


Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb

aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid

Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust

Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline

struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia

loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond

Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe

eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas

keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid

39

Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku

ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel

Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud

liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja

suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja

eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades

loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast

teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid

otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise

fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas

ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste

otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning

analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad

potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning

tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis

spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel

uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb

viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus

fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille

poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on

Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest

kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste

mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses

fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses

bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning

olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse

uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning

soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja

tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika

40

ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad

inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase

kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on

esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei

osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad

omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt

Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib

otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku

kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune

fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo



1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi

2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste

motildeistmisel

3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab

4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva

5) huumlpoteesi kehtivuse kohta

6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud

tulemuste totildeepaumlrasust

7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse

valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)

8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab

tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi

9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi

10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult

11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja

edasiotildeppimisvotildeimalustest

12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus

41

I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo

TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo

Otildepitulemused

Kursuse lotildepus opilane

1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste

seas ning maaratleb fuusika uurimisala

2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning

nimetab nende erinevusi

3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades

joutakse mudelini

4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks

5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust

6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende

7) mootuhikuid

8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega

9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet

10) toob naiteid pohjusliku seose kohta

11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga

Otildeppesisu

Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-

ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli

jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava

suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute

suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle

hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik

ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid

42

Potildehimotildeisted

loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm

vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem

motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend

taatlemine

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha

liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha

joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning

andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal

TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo

Otildepitulemused


1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)

potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel

2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse

kohta makromaailmas

3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast

4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega

5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid

6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele

vastupidiseks)

7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline

liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid

ning toob sellekohaseid naumliteid

8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende

suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise

43

9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549

120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab

liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492

2

10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse

11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala

12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja

kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid

Otildeppesisu

Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus

Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv

sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse

sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba

langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja

kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus


fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine

punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus

vaba langemine

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade

liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine

44

II KURSUS ldquoMEHAANIKA

TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo

Otildepitulemused


1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist

ning rakendumist looduses

2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku

puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)

3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu

4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega

5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost

6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta

looduses ja rakenduste kohta tehnikas

7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust

potildehjustava jotildeuga

8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492

1205492

9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet

10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi

kotildeverdumise kaudu

11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk

probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)

12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja

tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl

13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik

energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi

45

14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492

2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep

16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas

Otildeppesisu

Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega

liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine

Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi

seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia

Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia

liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas


kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi

jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur

hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri

maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise

ja jaumlaumlvusseadustega

TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo

Otildepitulemused


1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase

tiirlemise ning poumloumlrlemisega

2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus

nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus

46

3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid

4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet

5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades

6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi

liikumisi kirjeldades

7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja

8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel

9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid

10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas

11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid

12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus

lainenaumlhtusi selgitades

13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf

14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest

ning tehnikast

Otildeppesisu

Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus

kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine

Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud

periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses

ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus

periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon

lained looduses ning tehnikas

47


poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve

amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine

pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse

maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja

tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine

III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo

TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo

Otildepitulemused


1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust

2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli

3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit

4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust

5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549

120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2

6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel

etteantud punktis

7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli

8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja

elektrivool ning rakendab valemit

48

9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust

10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis

11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja

12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab

Lorentzi jotildeu suunda

13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni

elektromotoorjotildeu motildeistet

14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid

15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi

Otildeppesisu

Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI

seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos

Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip

Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja

vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi

jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline

induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus

Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne

magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia


elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus

potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli

magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud

magnetvoog endainduktsioon

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel

elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine

49

Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli

rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja

induktiivpoolide toumloumlga

TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo

Otildepitulemused


1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S

2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta

ja

3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi

A = I U Δt N = I U

4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut

5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust

6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda

valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega

7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu

8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut

9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost

10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning

elektrienergia uumllekandes

11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute

elektriseadmete kasutuselevotildettu

12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust

50

Otildeppesisu

Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus

Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus

pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine

Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid

Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja

pinge efektiivvaumlaumlrtused


alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud

ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo

kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine

multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine

pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine

tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga

51

IV KURSUS ldquoENERGIArdquo

TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo

Otildepitulemused


1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi

2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet

3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse

lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust

4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet

5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas

ning toob nende rakendamise naumliteid

6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava

interferentsipildi saamisel

7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas

8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja

9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi

10) votilderdleb spektrite potildehiliike

11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem

12) lahendades valemit E = h f

13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga

14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega

Otildeppesisu

Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse

lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja

interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega

Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus

52

selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses

Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents


elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)

energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon

elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon

aines prisma luminestsents

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava

difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi

valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse

uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine

peegeldumisel

TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo

Otildepitulemused


1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia

liikidest

2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost

T = t (oC) + 273 K

3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid

4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T

5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid

6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta

naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike

7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem

53

8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga

9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet

10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega

11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende

keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi

nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid

12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest

Otildeppesisu

Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas

ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi

olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja

makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused

Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid

toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine

isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur

soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud

protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt

Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad

Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus

energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused


siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud

suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess

soojusmasin entroopia

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine

energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine

54

ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine

V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo

TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo

Otildepitulemused


1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil

2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid

3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning

seostab neid ilmastikunaumlhtustega

4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias

5) toimuvate naumlhtustega

6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire

7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel

Otildeppesisu

Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus

Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt

Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja

pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja

siirdesoojused


aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline

niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude

votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist

55

ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine

TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo

Otildepitulemused


1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid

2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades

3) kirjeldab elektronide difraktsiooni

4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos

5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut

6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2

7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone

8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi

rakendamise kohta

9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja

sellega seonduvaid ohte

10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju

elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks

Otildeppesisu

Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide

difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia

Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja

tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja

nende toimed Kiirguskaitse

56


vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos

eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne

dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine

udukambri valmistamine

TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo

Otildepitulemused


1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab

maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid

2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike

planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad

3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist

4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni

5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal

Otildeppesisu

Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine

aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid

Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi

struktuur Universumi evolutsioon


observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane

tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee

kosmoloogia

57

Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella

valmistamine

58

5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo


Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks

1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke

teadmisi

2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus

3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma

nahtuste kohta

4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada

mikromaailma ja universumi seadusparasustest

5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel

kasutatavatele fuusikalistele mudelitele

6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja

universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele

7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning

kosmoloogias

8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja

valmiduse elukestvaks oppeks

9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-

javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi

52 Valikkursuse luumlikirjeldus

Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia

probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid

potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi

majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates

eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste

rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt

59

vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit

igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud

vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende

kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute

teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53

vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt

mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult

vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse

otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses

kvantitatiivkaumlsitlus

53 Otildepitulemused


1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme

2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades

3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid

ja puudusi

4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega

kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi

5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning

nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega

6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel

54 Kursuse otildeppesisu

1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused

Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine

suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui

uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel

2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne

aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused

60

Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning

keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop

3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos

Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika

totildelgendused Kvantteleportatsioon

4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja

stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter

Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus

Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine

5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja

Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki

kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused

6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja

sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element

Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid

7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia

Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon

Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete

elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus

Ahelreaktsioon

8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende

omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse

intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad

Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse

alused Isikudoosi piirmaar

9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad

suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja

osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise

nahtavushorisondi edasinihutamisel

61

10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende

areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine

Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja

kosmoloogia Eestis

11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud

Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses

Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire

satelliitside

Militaartehnoloogiad kosmoses

12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja

rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng

13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese

atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud

temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud

tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng

14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate

parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia

15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure

Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus

Antroopsusprintsiip

55 Hindamine

Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud

mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50

tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal

1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon

3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks

4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis

62

6 KEEMIA AINEKAVA


Otildepetusega taotletakse et otildepilane

1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna

arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks

otildeppeks

2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist

ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil

3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning

hindab seda kriitiliselt

4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku

maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste

protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara

5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult

keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus

6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-

moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke

tagajaumlrgi

7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat

eluviisi

8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud

teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides


Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse

kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja

hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes

otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised

paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes

63

motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus

Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama

tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised

oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel

kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning

terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest

seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab

neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu

mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei

vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia

arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate

probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele

tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on

teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise

oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates

otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT

votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses

(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja

tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme

lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi

hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga

seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete

mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni

kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja

uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid

jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus

guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes

potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning

suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja

64

seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse

tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud

seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele

Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada

erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste

otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja

koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine




majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks

1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise

motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust

2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud

teavet kriitiliselt

3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning

kasutab korrektselt keemiasotildenavara

4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning

kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus

5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma

tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi

6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende

motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult

elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi


teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides

65

I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo

TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo

Otildepitulemused

1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust

2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi

uurimismeetodeid

Otildeppesisu

Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias

Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse

vms

TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo

Otildepitulemused

1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid

elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade

elementide korral)

2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist

perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega

3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid

oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab

elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid

4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme

olemust

5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast

perioodilisustabelis

66

6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka

vesiniksideme) motildeju ainete omadustele

Otildeppesisu

Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle

totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete

fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine

molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid

TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo

Otildepitulemused

1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse

2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja

lagunemisel esinevatest energiamuutustest

3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste

protsesside kiiruse muutmist argielus

4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside

vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast

Otildeppesisu

Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised

reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle

nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime

uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori

toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine

sh arvutimudeli abil

67

TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo

Otildepitulemused

1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)

2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte

3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal

4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni

5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)

6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda

Otildeppesisu

Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad

elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)

Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond

huumldroluumluumlsuva soola lahuses

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste

elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete

ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise

uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse

kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise

kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine

akuhappes vms)

II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo

TEEMA bdquoMETALLID ldquo

Otildepitulemused

1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga

perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid

(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)

68

2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas

3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi

4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni

metallide oksuumldeerumisel

5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib

korrosioonitotilderje votildeimalusi

6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt

elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)

7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid

Otildeppesisu

Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide

keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning

looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls

korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite

arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse

votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste

uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine

animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite

valmistamisestkasutamisest

TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo

Otildepitulemused

1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava

elemendi asukohaga perioodilisustabelis

2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid

3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise

votildeimalusi praktikas

69

Otildeppesisu

Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast

perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema

uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite

saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine

III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo

TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo

Otildepitulemused

1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline

ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)

2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab

suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli

struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi

3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi

omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)

4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab

lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning

alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma

reaktsiooni mehhanismideta)

5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning

kasutamisega kaasnevaid ohtusid

6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku

Otildeppesisu

Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted

isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)

70

fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning

alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende

derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)

Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri

uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste

jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete

ainete vastastiktoime veega

TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo

Otildepitulemused

1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi

2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses

3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel

4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab

vastavaid reaktsioonivotilderrandeid

5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud

sotsiaalseid probleeme

6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid

7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku

8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust

Otildeppesisu

Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped

(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)

Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud



71

jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel

huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega

72


AINEKAVA


Valikkursusega taotletakse et otildepilane



otildeppeks

2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist

motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust

3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside

uumlldistest seaduspaumlrasustest


motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule

5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi

6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja

eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi

7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud


72 Valikkursuse luumlhikirjeldus

Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud

teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades

samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes

keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista

keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab

ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad

suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest

73


neil valida ka elukutset

Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi

avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud

erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja

eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja

sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse

positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust

inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik

suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi

Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale

otildeppimisele

Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga




uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb

otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml

oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest

ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades

Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud

vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu

tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls

protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide

lahendamine) jne

73 Hindamise alused

Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise

potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja

74

oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava

hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab

aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste

alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)

1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt

otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid

puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud

toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud

2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi

puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on

otildepetaja poolt mittearvestatud



1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel

ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest

2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab

keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus

3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning

rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides

4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH

vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal

5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja

eluslooduses

6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)

7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel

asendusreaktsioone

8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja

nukleofiilsuse motildeistest

75

9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete

delokalisatsiooni kaudu

75 Otildeppesisu

1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus

ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise

reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus

2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist

Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide

aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls

(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle

taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises

Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo

printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)

Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses

looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu

nihutamine)

3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja

aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH

Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)

Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja

eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)

4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline

iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine

reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli

struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon

(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne

asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne

76

liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi

reaktsioonid


Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete

alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning

peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse



1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja

votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil

2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu

vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel

3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele

4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust

5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel

6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid

teabeallikaid

82 Valikursuse kirjeldus

Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse

kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna

saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb

guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja

hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga

Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja

77

motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu

potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik

Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja

arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku

mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone

otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna

arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide

lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste


Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet

kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad

uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada

83 Valikkursuse hindamisalused

Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus

(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse

ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde

potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus

Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust

toimub veebikeskkonnas

VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo

Otildepitulemused


1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning

votildeimalikke tagajaumlrgi

2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu

vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel

78

3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele

4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste

kommetest ja traditsioonidest

5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta

geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt

6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes

oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult

Otildeppesisu

Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu

komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide

naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna

riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka

regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada

kursuses notildeutavaid otildepitulemusi

Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur

kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud

motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised

1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale

Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule

Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused

Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid

Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende

potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana

2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule

Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas

Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas

79

Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne

orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid

suurlinnades

3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees

Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle

tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid

4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine

Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused

nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas

5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele

Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja

keskkonnaprobleemid

2

SISUKORD

1 AINEVALDKOND LOODUSAINED 4

11 LOODUSTEADUSLIK PAumlDEVUS JA UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE 4

12 UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE AINEVALDKONNA OtildePPEAINETES 5

13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT 7

14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING 7

141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA 9

15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI 9

16 HINDAMISE ALUSED 11

17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND 12

2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA 14

I KURSUS bdquoRAKUDldquo 16

II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo 20

III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo 23

IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIAldquo 26

3 LOODUSGEOGRAAFIA 30

I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo 32

II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMIDldquo 35

4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA 38

3












AINEKAVA 72


76

4



























5

























6




OtildePIPAumlDEVUS





SUHTLUSPAumlDEVUS

















7


probleeme























8


























9



















vaumlaumlrtustamist








10
















majandamisviise








globaalsel tasandil

11






riske

TEABEKESKKOND


TERVIS JA OHUTUS







16 HINDAMISE ALUSED









12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

3












AINEKAVA 72


76

4



























5

























6




OtildePIPAumlDEVUS





SUHTLUSPAumlDEVUS

















7


probleeme























8


























9



















vaumlaumlrtustamist








10
















majandamisviise








globaalsel tasandil

11






riske

TEABEKESKKOND


TERVIS JA OHUTUS







16 HINDAMISE ALUSED









12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

4



























5

























6




OtildePIPAumlDEVUS





SUHTLUSPAumlDEVUS

















7


probleeme























8


























9



















vaumlaumlrtustamist








10
















majandamisviise








globaalsel tasandil

11






riske

TEABEKESKKOND


TERVIS JA OHUTUS







16 HINDAMISE ALUSED









12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

5

























6




OtildePIPAumlDEVUS





SUHTLUSPAumlDEVUS

















7


probleeme























8


























9



















vaumlaumlrtustamist








10
















majandamisviise








globaalsel tasandil

11






riske

TEABEKESKKOND


TERVIS JA OHUTUS







16 HINDAMISE ALUSED









12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

6




OtildePIPAumlDEVUS





SUHTLUSPAumlDEVUS

















7


probleeme























8


























9



















vaumlaumlrtustamist








10
















majandamisviise








globaalsel tasandil

11






riske

TEABEKESKKOND


TERVIS JA OHUTUS







16 HINDAMISE ALUSED









12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

7


probleeme























8


























9



















vaumlaumlrtustamist








10
















majandamisviise








globaalsel tasandil

11






riske

TEABEKESKKOND


TERVIS JA OHUTUS







16 HINDAMISE ALUSED









12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

8


























9



















vaumlaumlrtustamist








10
















majandamisviise








globaalsel tasandil

11






riske

TEABEKESKKOND


TERVIS JA OHUTUS







16 HINDAMISE ALUSED









12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

9



















vaumlaumlrtustamist








10
















majandamisviise








globaalsel tasandil

11






riske

TEABEKESKKOND


TERVIS JA OHUTUS







16 HINDAMISE ALUSED









12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

10
















majandamisviise








globaalsel tasandil

11






riske

TEABEKESKKOND


TERVIS JA OHUTUS







16 HINDAMISE ALUSED









12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

11






riske

TEABEKESKKOND


TERVIS JA OHUTUS







16 HINDAMISE ALUSED









12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

12






jaumlrgi














Kool korraldab







13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

13







Kool votildeimaldab










14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

14





motildetlemist
























15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

15






























16












visuaalses vormis




kriitiliselt




votildeimalusi



Otildepitulemused



tunnuseid

17




lahendamisel





Otildeppesisu






probleeme




Otildepitulemused








18

Otildeppesisu











Otildepitulemused









talitlusega




19

Otildeppesisu













Otildepitulemused





mikropreparaatidel








20

Otildeppesisu













Otildepitulemused



organismidel



salvestamises





biosfaumlaumlriga


21

Otildeppesisu











Otildepitulemused













22

Otildeppesisu









Otildepitulemused





ilmingutega







Otildeppesisu






23










Otildepitulemused












24

Otildeppesisu










Otildepitulemused












elukutsetest

Otildeppesisu




25







Otildepitulemused







rekombineerumisega





Otildeppesisu








26






Otildepitulemused











Otildeppesisu











27






Otildepitulemused




naumliteid



oumlkosuumlsteemis






Otildeppesisu









28




Otildepitulemused









toob naumliteid






Otildeppesisu










29



30

3 LOODUSGEOGRAAFIA

















igapaumlevaelus










31























oskust





32





mitmekesisust






meetodit





tehnovahendeid



Otildepitulemused





Otildeppesisu


33


Otildepitulemused














Otildeppesisu






Otildepitulemused






34







Otildeppesisu




Kliimamuutused





Otildepitulemused



piirkondades


maailmameres






35

Otildeppesisu





rannikust


Otildepitulemused








Otildeppesisu







Otildepitulemused



36




riikides





Otildeppesisu








Otildepitulemused








37

Otildeppesisu







Otildepitulemused





keskkonnaprobleeme










Otildeppesisu




energiamajandusest

38











5) piiratust


















39






























40















motildeistmisel















41



Otildepitulemused







joutakse mudelini




7) mootuhikuid





Otildeppesisu








42





taatlemine






Otildepitulemused





kohta makromaailmas





vastupidiseks)






43


120549120549 ja a =

120549 minus1205490

120549120549 kasutab


2





Otildeppesisu










vaba langemine



44



Otildepitulemused














1205492










45


2 Ep = mgh ning

15) E = Ek + Ep


Otildeppesisu















Otildepitulemused






46















ning tehnikast

Otildeppesisu








47










Otildepitulemused







120549 φ =

120549120549

120549 E =

120549

120549 U = φ1 - φ2


etteantud punktis




48










Otildeppesisu

















49





Otildepitulemused




ja


A = I U Δt N = I U













50

Otildeppesisu















51



Otildepitulemused



















Otildeppesisu





52












peegeldumisel


Otildepitulemused



liikidest


T = t (oC) + 273 K







53








Otildeppesisu



















54




Otildepitulemused










Otildeppesisu





siirdesoojused






55



Otildepitulemused










rakendamise kohta





Otildeppesisu






56








Otildepitulemused









Otildeppesisu








kosmoloogia

57


valmistamine

58





teadmisi



nahtuste kohta








kosmoloogias












59
















ja puudusi













60




















Ahelreaktsioon










61




kosmoloogia Eestis




satelliitside












Antroopsusprintsiip

55 Hindamine




1) Suuline esitlus

2) Presentatsioon



62

6 KEEMIA AINEKAVA





otildeppeks












tagajaumlrgi


eluviisi









63






























64















teavet kriitiliselt












65



Otildepitulemused



uurimismeetodeid

Otildeppesisu




vms


Otildepitulemused



elementide korral)







olemust



66



Otildeppesisu







Otildepitulemused








Otildeppesisu








67


Otildepitulemused







Otildeppesisu











akuhappes vms)



Otildepitulemused




68










Otildeppesisu












Otildepitulemused






69

Otildeppesisu








Otildepitulemused















Otildeppesisu



70









Otildepitulemused











Otildeppesisu






71



72


AINEKAVA





otildeppeks




















73












otildeppimisele













lahendamine) jne

73 Hindamise alused



74























eluslooduses



asendusreaktsioone



75



75 Otildeppesisu













nihutamine)












76


reaktsioonid















teabeallikaid








77





















Otildepitulemused






78








Otildeppesisu



















79



suurlinnades









keskkonnaprobleemid

Documents

TALLINNA PAEpae.tln.edu.ee/2019-2020/ainekavad/g/Ainevaldkond... · 2019. 9. 27. · I KURSUS „RAKUD“ 16 II KURSUS „ORGANISMID“ 20 III KURSUS „PÄRILIKKUS“ 23 IV KURSUS