TALLINNA ÜLIKOOL

Haridusteaduste Instituut

Alushariduse valdkond

Kaidi Toomsalu

E-ARENGUMAPPIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAÕPETAJATE JA

LAPSEVANEMATE ARVAMUSEL

Bakalaureuse töö

Juhendaja: Kaire Kollom, MA, MSc

Tallinn 2018

ANNOTATSIOON

(Uurimisseminari I jaoks pole veel vaja).

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5

1. LAPSE ARENGU HINDAMINE LÄBI ARENGUMAPI ............................................ 8

1.1 Arengumapi kasutamine lasteaedades .................................................................... 9

1.2 Arengumapi erinevad osapooled .......................................................................... 10

1.3 IKT vahendite kasutamine õppeprotsessis ............................................................ 13

1.4 E-arengumapi võimalused ja väljakutsed koolieelses lasteasutuses ..................... 16

1.5 Võimalikud e-arengumapi platvormid ja programmid ......................................... 19

3.5.1 Google võimalused ........................................................................................ 19

3.5.2 E-lasteaedade võimalused.............................................................................. 20

3.5.3 Ajaveebi kasutamine e-portfooliona .............................................................. 21

3.5.4 Evernote ......................................................................................................... 21

3.5.5 Seesaw ........................................................................................................... 22

2. METOODIKA JA VALIMI KIRJELDUS .................................................................. 23

2.1 Meetodi valik ja kirjeldus ..................................................................................... 23

2.2 Valimi moodustamine ja kirjeldus ........................................................................ 24

2.3 Uurimisprotseduuri kirjeldus ................................................................................ 27

2.4 Andmetöötlusmeetodite kirjeldus ......................................................................... 27

3. UURIMISTULEMUSED ............................................................................................. 29

3.1 Arengumappide koostamine lasteaias ................................................................... 29

3.2 Õpetajate huvi elektrooniliste arengumappide vastu ............................................ 31

3.3 Lapsevanemate kokkupuude lapse arengumapiga ................................................ 34

3.4 Lapsevanemate huvi elektrooniliste arengumappide vastu................................... 36

ARUTELU JA KOKKUVÕTE ........................................................................................... 40

ALLIKAD ........................................................................................................................... 43

LISA 1. KÜSIMUSTIK ARENGUMAPPI LOOVALE ÕPETAJALE .............................. 47

LISA 2. KÜSIMUSTIK ARENGUMAPPI JÄLGIVALE LAPSEVANEMALE .............. 52

LISA 3. VEEBIPÕHISTE KESKKONDADE LOETELU ................................................. 55

4

LÜHENDID JA MÕISTED

Käesolevas uurimistöös on kasutusel järgnevad lühendid ja mõisted:

Arengumapp on arengut näitavate tööde, dokumentide jms kogum. Eesti keeles on

kasutusel lisaks terminid portfoolio, kasvumapp ja õpimapp. Õpimapp viitab aga pigem

õpilase enda poolt kokku pandud tööde kogumile. Inglise keeles kasutatakse peamiselt

terminit development portfolio (Haridussõnastik, 2017).

Lasteaia kontekstis on arengumapp kui kasvamist ja arengut kajastav mapp, mis esitleb last

mitmekülgselt ja samas isikupäraselt. Peamiseks eesmärgiks on lapse kasvamise ja arengu

nähtavaks tegemine lapsele endale, tema vanematele ja neile, kes lapsega lasteaias tegelevad

(Luuri & Reinap, 2002, lk 12).

E-arengumapp on veebi vahendusel esitatud autentse ja mitmekesise tõendusmaterjali

kogum, mis annab pildi õpimapi omaniku (üksikisiku või rühma) arengust, pädevustest,

sooritustest või õpitulemustest mingis valdkonnas. Inglise keeles on kasutusel termin e-

portfolio (Haridussõnastik, 2017). Käesolevas töös kasutatakse paralleelselt mõisteid e-

arengumapp, e-portfoolio, digitaalne ja elektrooniline arengumapp.

Õppekava – Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava

5

SISSEJUHATUS

Lapse arengu hindamine ja jälgimine on üks osa igapäeva kasvatusprotsessist.

Lasteaiaõpetajad viivad läbi laste vaatluseid, lapsi jälgitakse igapäevatoimingutes,

vabamängus kui ka õpetajate suunatud tegevuses (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava,

2008). Lapse arengutasemest annavad väga hea ülevaate tema poolt tehtud tööd (kunstitööd,

töölehed ja ka fotod, videod, jne) ja seetõttu on üheks lapse arengu jälgimise meetodiks

arengumapi pidamine, mis annab väga hea ülevaate lapse arengu dünaamikast ja arenguloost

(Veisson & Nugin, 2009, lk 29). Eesti lasteaedades on arengumapid kasutusel alates 1996.

aastast ja tänapäeval on nad kasutuses juba enamik lasteaedades, mitte aga elektroonilisel

kujul (Palts & Häidkind, 2014, lk 25).

Arvestades, et info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine on muutumas aina

olulisemaks kõikvõimalikel ametikohtadel ja seda ka lasteaiaõpetajate igapäevatöös – nii

annab arengumappide koostamisel kasutada väga erinevat tehnikat või luua digitaalne

arengumapp (e-portfoolio, e-arengumapp). Kui laste töid ja loomise protsessi jäädvustada

digitaalselt, jääb see mälestuseks kogu eluks, mitte ei jõua mingi hetk riiulitele tolmu

koguma või prügikasti, sest pole ruumi kõikide tööde hoidmiseks (Raudsepp & Rajamets,

2010, lk 109).

Käesoleva uurimistöö probleem seisneb vastuolus, et ühelt poolt peaksid õpetajad kasutama

oma töös sobivaid IKT vahendeid, e-õppemeetodeid ja ennast haridustehnoloogiliselt

arendama (Õpetaja Kutsestandard, tase 6, 2013). Need teadmised ja enda arendamine

haridustehnoloogia vallas annavad eelduse, teadmised ja oskused ka e-arengumapi

loomiseks. Samas varasemad uuringud on näidanud, et lasteaedades tihtilugu IKT vahendid,

mis loovad võimaluse elektroonilise arengumapi koostamiseks kas puuduvad, neid on vähe

või õpetajad ei oska olemasolevat tehnoloogiat maksimaalselt ära kasutada (Hermann, 2016,

lk 40-41). Seega on vaja uurida, kuidas olemasolevaid vahendeid kasutades saaks luua

digitaalseid arengumappe ning kas õpetajatel on huvi ja tahe neid teostama hakata.

Uurimistöö üheks osapooleks on lapsevanemad, varasematest uuringutest on välja tulnud ka

see, et lapsevanemad peavad oluliseks saada regulaarselt ja jooksvalt tagasisidet lapse

arengu kohta, ning nad tahaksid saada rohkem positiivset tagasisidet (Veskiväli, 2015, lk

32). Seega oleks vaja uurida e-arengumapi kasutamise võimalusi, lapsevanemate suhtumist

ja hoiakuid, kuna see annab võimaluse lapsevanemal jooksvalt lapse arengu ja tegemistega

kursis olla.

6

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja milliseid IKT vahendeid, keskkondi või programme

saab kasutada laste e-arengumappide koostamisel.

Eesmärgist lähtuvalt on uurimisküsimusteks:

• Milliseid IKT põhiseid vahendeid ja/või võimalusi kasutatakse laste arengumappide

koostamisel?

• Milline on õpetajate ja lapsevanemate valmidus ja huvi, et koostada arengumapid

elektrooniliselt?

Elektrooniliste arengumappide uudsust on välja toodud ja seda on uuritud mõne võrra

rahvusvahelisel tasandil. Seda lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate omavahelise suhtlemise

kontekstis, kus on välja toodud, et e-arengumappide kasutamine aitab kaasa õpetajate ja

lapsevanemate vahelisele läbisaamisele, info liikumisele ja usalduse tekkele (Higgins, 2015,

lk 84).

Eestis on antud teemat uuritud vähe. Saarela uuris pedagoogilist dokumenteerimist IKT

vahendite abil koolieelses lasteasutuses, kuid pigem Reggio Emilia lasteaedade kontekstis.

Saarela uurimistöös selgus, et õpetajad kasutavad pedagoogilisel dokumenteerimisel IKT

vahendeid, kuid vaid üksikud õpetajad kasutavad e-arengumappe. Toodi välja, et

pedagoogiline dokumenteerimine annab võimaluse ka lapse arengu jälgimiseks, saadud

andmed salvestatakse arengumappides ja lapsevanematele avalikes blogides (Saarela, 2016,

lk 21,24).

Elektrooniliste arengumappide osas on uuritud nende rakendamist algklassides, kus selgus,

et e-arengumappe annab väga edukalt kasutada juba esimese klassi lastega, kellega tasubki

alustada e-arengumappidest, sealt on lapsel edaspidises elus lihtne edasi liikuda e-portfoolio

kasutamise peale. Kõige sobivamaks keskkonnaks kujunes Evernote (Sink, 2014, lk 43).

Lasteaia kontekstis on Pohlak oma lõputöös välja toonud, et e-lasteaia platvormide

kasutamine lihtsustab õpetaja tööd ja suureneb lapsevanemate kaasamine. Kuid mis antud

teema puhul oluline – kõik tänased e-lasteaia moodulid võimaldavad luua ka elektroonilist

arengumappi (Pohlak, 2016, lk 39, 51). Samas e-lasteaia keskkondi on Eestis kasutusel

vähemalt neli, nendega seotud vähemalt 40 lasteaeda üle Eesti (Leikop, 2014). Seega on

paljudes lasteaedades olemas võimalused luua elektrooniline arengumapp, kuid puudub

ülevaade kui palju, kas ja mil määral seda võimalust kasutatakse.

7

Tulenevalt varasematest uuringutest, on käesoleva uurimistöö hüpotees esiteks, et

elektrooniliste arengumappide kasutamine ei ole leidnud lasteaedades kasutust, sest

õpetajatel ei ole huvi ega valmidust elektroonilisi arengumappe luua. Teiseks, et

lapsevanematel on soov saada parem ülevaade oma lapse arengust ja pooldavad

elektrooniliste arengumappide loomist, kuid see ei ole korrelatsioonis õpetajate valmiduse

ja huviga.

Käesoleva lõputöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas käsitletakse uurimistöö teoreetilisi

aluseid. Antakse ülevaade lapse arengumapi kasutamisest lasteaias, arengumapi erinevatest

osapooltest, IKT vahendite kasutamisest õppeprotsessis, e-arengumapi võimalustest ja

väljakutsetest ning tehakse ülevaade mõningatest e-arengumappide platvormidest/

programmidest. Teises osas antakse ülevaade uurimistöö metoodikast ja valimist, mis

hõlmab endas ülevaadet töös kasutatud metoodikast, valimi moodustamisest, uurimistöö

protseduurist ja andmetöötlusest. Lõputöö kolmas osa annab ülevaate andmete

uurimistulemuste analüüsist, arutelust ja kokkuvõttest. Uuringus osales 62 õpetajat ja 38

lapsevanemat.

8

1. LAPSE ARENGU HINDAMINE LÄBI ARENGUMAPI

Lasteaiaõpetaja üheks tööülesandeks on lapse arengu jälgimine ja hindamine. See kohustus

ei tule mitte lasteaiajuhtkonna poolt, vaid on sätestatud Koolieelse lasteasutuse riikliku

õppekava seaduses eraldi peatükina (edaspidi Õppekava).

Õppekavas on välja toodud, et arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära

mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu

toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. Lapse

arengu jälgimine peab olema osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid

viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes,

vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes (Koolieelse lasteasutuse riiklik

õppekava, 2008). Lapse arengu jälgimisel on oluline meeles pidada, et seda tuleks teha

positiivses võtmes, kõiki osapooli innustades ja toetades, mitte muuta keeruliseks ja

hirmutavaks tegevuseks. Kindlasti tuleks välja tuua arengu külgi, mis vajavad toetust ja

tugevdamist. Lisaks tuleks last hinnata kui tervikut, mitte tema arengu eri valdkondi. Seda

saab teha vaid siis, kui kaasata lapse hindamisse/ arengu jälgimisse võimalikult palju lapsega

seotud isikuid, näiteks lapsevanem, õpetaja, logopeed, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja,

psühholoog jt (Veisson & Nugin, 2009, lk 10).

Lapse arengu hindamise meetodid valib aga lasteasutuse pedagoogiline nõukogu, ning

õpetaja kohustuseks on omakorda tutvustada lapsevanemale lapse arengu hindamise

põhimõtteid ja korraldust (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008).

Lapse arengu hindamise meetodeid on erinevaid ja ka materjalide kokku kogumise

võimalusi on erinevaid. Üheks neist on arengumapi koostamine, mis on lapse

õppimistegevuse üheks väljendamise viisiks, ning mille kaudu saame tagasisidet lapse

individuaalsest arengust. Arengumapp annab võimaluse teha nähtavaks lapse areng ja

kasvamine nii lapsele endale, tema vanematele kui ka teistele osapooltele, kes lapsega

lasteaias tegelevad (Almann, 2010, lk 7).

Järgnevates alapeatükkides annan ülevaate arengumapi sisust, IKT vahendite kasutamisest

lasteaedade õppeprotsessis ja arengumapi loomisel, e-arengumapi võimalustest ja

väljakutsetest ning toon välja mõningad keskkonnad/ platvormid, kus on lasteaiaõpetajatel

võimalik luua e-arengumappe.

9

1.1 Arengumapi kasutamine lasteaedades

Arengumappi võib defineerida kui sihikindlat kogutud tööde kogumikku, mis annab

ülevaate õpilase pingutustest, edust ja saavutustest ühes või mitmes eri valdkonnas (Paulson,

Paulson, & Meyer, 1991). Mapi kaudu tuleb ilmsiks lapse õppimise protsess – mida ta on

õppinud, kuidas ta on õppinud, kuidas ta mõtleb, esitab küsimusi, analüüsib ja loob (Grace

& ERIC Clearinghouse on Elementary and Early Childhood Education, 1992). Arengumapp

annab lapse arengu jälgimisele elulisust ja informatsiooni sügavust, mida ükski teine meetod

ei võimalda (Rogers & Chow, 2000).

Esimesed kokkupuuted arengumapiga olid Eesti lasteaiaõpetajatel 1996. aastal, mil Tallinna

Pedagoogilises Seminaris (TPS) esines loenguga Joensuu ülikooli professor Anneli Niikko.

Loengule järgnesid koolitused teemal kasvumapp lasteaias ja edasised tõuked

arengumappide koostamiseks tulid Hea Alguse metoodikast, Rootsi lasteaiaõpetajatelt, TPS

kursustelt ja lasteaedade juhtkondadelt (Almann, 2010, lk 6).

Arengumapi koostamine annab õpetajale võimaluse hoida laste arengu erinevatel

valdkondadel silm peal. Lapsed tegelevad päeva jooksul väga erinevate asjadega: kes ehitab

klotsidest torne, kes paneb puzzlesid kokku, kes joonistab või mängib rollimänge. Kõiki

neid tegevusi erinevatel aladel ja laste arengut individuaalselt, annab jälgida ning hinnata

läbi arengumapi koostamise. Kogudes ning jäädvustades arengumappi infot lapse kohta

regulaarselt, pikema aja vältel saame palju põhjalikuma ülevaate lapse arenguloost, kui

lihtsalt täita kaks korda aastas arengulehti (Huffman, 2017). Arengumapp muudab

nähtavaks ja vaadeldavaks lapse kasvamise, arenemise, õppimise ning seab esikohale iga

lapse individuaalsuse (Lillepõld & Vetik, 2010, lk 77).

Arengumapi koostamise osas ei ole ette kirjutatud, mida see sisaldama peab, vaid selle saab

iga õpetaja ise valida. Või koostatakse arengumapi sisu lasteaia juhtkonna poolt. Näiteks

Võsu kooli lasteaias sisaldab lapse arengumapp lapse arengulehti, käejälge, näo/inimese

joonistust, intervjuusid, värvitud pilte, joonistusi, suulist loomingut (luuletused, naljakad

ütlemised) ja arenguvestluse kokkuvõtet (Võsu Kooli lasteaia õppekava, 2015). Samas võib

arengumappi lisada lastest pilte, töölehti, helisalvestusi, videot jne.

Ka materjalide ja dokumentide hoiustamise osas ei ole õiget ega valet lahendust.

Arengumappi võib pidada kaustana, karbina, videona, elektrooniliselt jne. Iga mapp on

individuaalne, erinev, eriline ja iseloomustab oma omanikku (Kankaanranta, 1996, lk 141).

Materjalide kogumise osas on samuti lasteaedadel voli valida, kas materjale kogutakse

10

mappi süstemaatiliselt (teavet kogutakse iga kord samamoodi; planeeritakse eelnevalt

kogumise viis, mida kogutakse ja millal) või juhuslikult (kogutakse kokku juhuslikult tekkiv

huvitav materjal) (Olenko, 2006, lk 19). Samas võib lasteaed kokku leppida lahenduse, kus

teatud materjalid lisatakse arengumappi süstemaatiliselt, kuid ei ole välistatud juhuslikud

huvitavad laste kätetööd.

1.2 Arengumapi erinevad osapooled

Kuigi Õppekava järgi saavad koolieelsed lasteasutused ise valida vahendid/ meetodid lapse

arengu jälgimiseks, leiab sealt mitmeid punkte, mis toetavad lapse arengu jälgimiseks just

arengumapi pidamist ja koostamist. Õppekavas (2008) on välja toodud, et lasteasutuse

õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng ning

seda kodu ja lasteasutuse koostöös (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008).

Arengumapi koostamine teeb lapsevanematele nähtavaks lapse kasvamise ja õppimisega

seotud protsessid, ning seeläbi on võimalik täiskasvanul neid protsesse omalt poolt toetada

(Luuri & Reinap, 2002). Kui lapsevanem on protsessi kaasatud nii info jagamise, saamise

kui ka laste saavutuste jäädvustamise osas, tekibki dialoog lapse, õpetaja ja lapsevanema

vahel. Nii on lapsevanem paremini kursis lapse elus toimuva, huvide, tegevuste ja lasteaia

õppekavaga (Kankaanranta, 1996, lk 146).

Varasemad uuringud näitavad, et lasteaia kontekstis on väga tähtis lapsevanemate ja lasteaia

pedagoogide tihe suhtlemine, vastastikune positiivne hoiak ja üksteise ootuste läbiarutamine

ning aktsepteerimine, et tagada lapsele sobilik kasvukeskkond. Nii õpetajad kui

lapsevanemad peavad oluliseks omavahelisi suhteid, et suhtlemine oleks avatud ja positiivne

(Vään, 2013, lk 34). Arengumapi koostamine loob selleks ideaalsed tingimused – nii saavad

lapsevanemad regulaarset tagasisidet rühmaõpetajalt, mida lapsevanemad lapse arengu

jälgimisel oluliseks peavad. See omakorda tekitab usalduslikku ja toimivat suhet. Lisaks on

lapsevanemad rõhutanud, et laste hindamine ei peaks toimuma konkreetses etteantud

vormis, pigem võiks infovahetus toimudagi jooksvalt. Vanemad tunnevad, et positiivset

tagasisidet võiks olla rohkem, mitte teavitada vaid lapse arendamist vajavatest külgedest

(Veskiväli, 2015, lk 34). Lapsevanemad on küll rahul õpetajapoolse info jagamisega lapse

arengu kohta, kuid samas arvavad, et alati võiks infot ja tagasisidet veel rohkem olla.

Arengumapp annabki võimaluse saada jooksvalt ja regulaarselt tagasisidet lapse arengu

kohta ning läbi avatud suhtluse ning ühise tegutsemise, on võimalik mõista lapse soove ja

vajadusi palju paremini (Palmissaar, 2016, lk 27-28).

11

Õppekavas (2008) on välja toodud et lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö

(Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008). Arengumapi koostamisel ja lapse arengu

jälgimise protsessi peaks olema kaasatud kõik osapooled, kes lapsega lasteaias ja kodus

tegelevad. (Joonis 1)

Joonis 1 Lapse arengu hindamine (Häidkind & Villems, 2014, lk 36)

Kaasates kõiki osapooli, saame lapse arengust tervikliku pildi ja toimiva süsteemi. Näiteks

muusika- ja liikumistegevuses võib laps avada end hoopis teisest küljest, kus võib välja tulla

lapse võimekus, esinemisjulgus või -hirm jm. Õpetajate omavahelised tähelepanekud ning

ühised arutelud aitavad leida igale lapsele just teda toetava ja arendava lähenemisviisi

(Häidkind & Villems, 2014, lk 36). Sellises olukorras on oluline, et info lapse arengu kohta

jõuaks teistelt õpetajatelt rühmaõpetajani ja sealt omakorda iga lapsevanemani. Arengumapi

kasutamine võimaldabki panna kõik lapse arengunäitajad ühte kohta, et neid saaks jälgida

ja igapäevatöös kasutada (Lillepõld & Vetik, 2010, lk 81).

Üha enam hinnatakse lapse individuaalsust ja tema arengulist eripära (Lillepõld & Vetik,

2010, lk 76). Seetõttu on ka õppekavas (2008) rõhutud lapse individuaalsuse ja tema

arengupotentsiaali arvestamisele (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008).

Arengumapp võimaldabki lapsele eduelamusi, toetab lapse individuaalsust, võimaldab

ennast ise hinnata, toob välja lapse tugevad küljed ja toetab vastutustunde arenemist. Lapse

arengu nägemine võimaldab õpetajal paremini last tunda õppida, mis tagab individuaalse

pedagoogilise lähenemise igale konkreetsele lapsele (Luuri & Reinap, 2002, lk 13-14,19).

Lapse arengu jälgimine ja arengumapi

loomine

Rühmaõpetaja

Õpetaja abi

Muusikaõpetaja

LiikumisõpetajaLogopeed

Eripedagoog

Lapsevanem

12

Lisaks räägime tänapäeval üha rohkem lapsest lähtuvast kasvatusest, mida samuti töö

arengumapiga toetab (Almann, 2010, lk 22). Selles õppeprotsessis on laps õpetajaga

võrdväärne koostööpartner, oma kogemuste tasandist lähtuvalt – subjekt, kes kasvab, õpib

ja areneb. Täiskasvanu on pigem vahendaja ja teenäitaja rollis (Luuri & Reinap, 2002, lk 8).

Ja seda ka arengumapi kontekstis, sest iga laps loob oma arengutee ise, laps on aktiivne

õppija, täiskasvanu ei paku valmis teadmisi, vaid annab ruumi avastada. Arengumapi

koostamisel õpib laps ise vastutama õppimise ja oma tegevuse tulemuste eest ning õpetaja

vastutab õpikeskkonna kujundamise eest (Almann, 2010, lk 21).

Arengumapi põhjal on väga hea läbi viia lapsevanemaga arenguvestlust. Lapse töödest tuleb

ilmsiks vajakajäämisi teadmistes, oskustes ja käitumises ning seeläbi saab lapsevanem koos

õpetajaga kavandada edaspidist õpitegevust. Arengumappi kogutud materjalidele

tuginemine annab lapsevanemale informatsiooni lapse oskustest. Eri aastatel tehtud tööde

vaatlemine ja võrdlemine muutub lapse areng nähtavaks ja tuleb ilmsiks lapse arengupilt

(Olenko, 2006, lk 24).

Arengumapi oluliseks eeliseks on see, et lasteaias koostatud lapse mapp aitab lapsel

kiiremini kooliga kohaneda ja õpetajal last paremini mõista (Almann, 2010, lk 26).

Arengumapi pidamist võib vaadelda kui ühendavat silda lasteaia ja kooli vahel

(Kankaanranta, 1996, lk 139). Arengumapp annab võimaluse kahe asutusevahelist liikumist

tugevdada, lastele võimaluse uude keskkonda paremini sisse sulada – õppida üksteist

tundma ja loob paremad tingimused uute sõprussuhete loomiseks. Laste arengumappidega

tööd tehes õpivad uued õpetajad paremini tundma oma uusi õpilasi ja seeläbi saavad oma

õppeprotsessi paremaks luua (Peters, Hartley, Rogers, Smith, & Carr, 2009). Õpetajad

saavad arengumapist olulist infot lapse varasemate õppimiskogemuste ja õppeprotsessi

kulgemise kohta, erinevat teavet lapsest ja tema tegemistest kodus ja lasteaias (Almann,

2010, lk 26). Arengumapi pidamist saab edukalt jätkata koolis, mapid annab luua nii, et need

kasvavad ja arenevad koos lastega (Kankaanranta, 1996, lk 146,147). Lisaks laste hirm uue

keskkonna ja olukorra ees väheneb, sest kõik jätkub – oma kogemustest rääkimine ja

teadmised mis varasemalt omandatud on. Nii tekib lapse õppimisele ja õpetamisel

järjepidevus (Almann, 2010, lk 26). Arengumappi jätkates koolis saame suurema,

terviklikuma ja järjepideva pildi lapse arenguloost.

Kõigest eelnevast lähtuvalt võib väita, et arengumapi koostamisel lapse arengu jälgimiseks

saavad positiivse kogemuse osaliseks kõik seotud osapooled. Mapi pidamine ja

analüüsimine annab ülevaate lapse arengust ja võimaluse lapsel tunda uhkust tehtud tööde

13

üle. Lapsevanemate seisukohalt annab arengumapp võimaluse olla lapse ellu rohkem

kaasatud, saada regulaarset ning jooksvalt tagasisidet ja mis oluline – saada rohkem

positiivset tagasisidet. Õpetajad aga õpivad paremini tundma oma rühma lapsi, ning tagavad

parema info liikumise erinevate osapoolte vahel.

1.3 IKT vahendite kasutamine õppeprotsessis

Maailm on muutuses ja seda ka lasteaiaõpetajate kontekstis. Tulevad peale uued teadmised,

meetodid ja vahendid ning elu lasteaias ei saa jätkuda vaid 20-30 aastat vanade meetoditega

– IKT-l peab olema oma koht ka lasteaedades (Vinter, 2013). IKT alla lasteaia raames

kuuluvad peamiselt erinevat tüüpi riistvara ja tarkvara. Näiteks arvutid, fotoaparaadid,

loovus- ja suhtlusprogrammid, internet, telefon, magnetofonid, projektorid, elektroonilised

õppemängud, interaktiivsed tahvlid jm (Godiyal & Shah, 2010).

IKT vahendeid on võimalik lasteaias kasutada väga erinevalt. Õpetajad saavad kasutada IKT

vahendeid enda töövahendina (õppetöö planeerimiseks, nädalaplaanide koostamiseks,

kohalolijate märkimiseks, lapse arengu kohta märkmete tegemiseks ja muu

paberimajanduse/ aruandluse tarbeks), koostöös lastega ehk õppetegevuse läbiviimiseks

(näiteks: õppemängud, fotojahid, muusika kuulamine, video vaatamine jm), kui ka

suhtlemisel lapsevanematega (info edastamine, e-kirjade saatmine, blogi pidamine).

Shah ja Godiyal-i väitel tingib ülemaailmne huvi IKT arengu ja integreerumise

hariduspoliitikasse, õppekavadesse ja praktikasse. Tänu IKT kaasamisele on võimalik

tugevdada alusharidust – rikastada lasteaia õpikeskkonda, pakkuda lastele paremat õpi- ja

mängukogemust ning parandada suhtlemist erinevate osapoolte vahel (lapsevanemad,

õpetajad jt) (Godiyal & Shah, 2010).

2013 aastal läbi viidud Steini, Veissoni, Nugini ja Õuna uuringule tuginedes võib väita, et

IKT on jõudnud ka Eesti lasteaedadesse. Peamiselt on lasteaedades olemas lauaarvutid

(96%), sülearvutid (59%), printerid (100%) ja internetiühendus (kaabliga 91%, traadita

48%), vähem aga veebikaameraid (34%), tahvelarvuteid (17%) ja smart-tahvleid (17%).

Uuritud on ka õpetajate hinnanguid antud seadmete kasutamisele, millest selgus, et kõige

paremini osatakse kasutada arvutit ja printerit, mis on ka kõige kättesaadavamad vahendid

(väge hea kasutusoskus: lauaarvuti 29%, sülearvuti 27%, printer 43%). Samas õpetajate

kompetentsus on madalam moodsamate vahendite puhul: väga hea kasutusoskus smart-

14

tahvel 13%, skänner 22%, digikaamera 32%, nutitelefon 15% (Stein, Veisson, Nugin, &

Õun, 2015).

Lisaks näitavad uuemad uuringud, et näiteks Tartu linna lasteaedades on õppe- ja

kasvatustöös kasutamiseks põhiliselt arvutid, fotoaparaadid, projektorid ning

videokaamerad. Neid põhiliselt kasutatakse suhtlemiseks lastevanemate, kolleegide ja teiste

koostööpartneritega ning igapäeva dokumentatsiooni täitmiseks (Hermann, 2016, lk 41).

Valga linnas ja Karula vallas on samuti kõige kättesaadavamaks IKT vahendiks arvuti, mida

kasutavad õpetajad ka oma peamise töövahendina. Õppetegevuses on kasutusel lisaks cd-

mängijad, televiisorid, DVD- mängijad ja mobiiltelefonid (Varis, 2016, lk 35). Pärnumaa

õpetajatel on aga murekohaks IKT vahendite seisukord, kättesaadavus ja vahendite kehv

kasutusoskus (Kruusmann, 2015, lk 41).

Varasematest uuringutest on peamiselt välja tulnud, et arvuti on õpetajatel peamine IKT töö

vahend, kuid see ei peaks olema ainult paberimajanduse tegemiseks, vaid on

multifunktsionaalne abiline, mis pakub rohkelt positiivseid võimalusi ja seda ka arengumapi

loomise kontekstis (Peri, 2013). Kuid lisaks arvutile on vaja elektroonilise arengumapi

loomisel ka seadet, millega töid pildistada või skanneerida. Käesolevast peatükis selgub, et

just kaameraid ja skannereid on lasteaedades vähem kasutusel. Elektroonilise arengumapi

loomise kontekstis on oluline ka foto ja video tegemise oskus, mida Eestis lasteaiaõpetajatest

vaid 29% on hinnanud väga heaks. Elektroonilise arengumapi loomise muudab

keerulisemaks ka fakt, et fototöötlust oskavad väga hästi vaid 10% õpetajatest,

videotöötlemise oskus aga puudub 51% õpetajatest. Lisaks 46% õpetajatest ei oska kirjutada

kodulehele, 30% ei oska teha fototöötlust ja 15% ei oska teha fotot ega videot (Stein,

Veisson, Nugin, & Õun, 2015, lk 209). Samas Pärnumaa õpetajate näitel on selgunud, et

tahtmine ja motivatsioon on peamised tegurid, mis ajendavad õpetajaid kasutama IKT

vahendeid õppekasvatusprotsessis. Kui need tegurid on olemas, on võimalik muudest

takistavatest mõjuritest üle saada (Kruusmann, 2015, lk 41). Seda ka elektroonilise

arengumapi loomise taustal – õpetajatel peab olema ennekõike tahtmine ja huvi luua

elektroonilist arengumappi ja sellele järgneb juba sobivate vahendite kasutamine ja

leidmine.

Eelnevaga seonduvalt koorub välja vastuolu lasteaiaõpetajate reaalsete teadmiste/ oskuste ja

eeldatavate kvalifikatsiooninõuete osas. Vastavalt kutsestandardile, peab õpetaja olema

kompetentne kasutamaks sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda

ja viimaks läbi õpitegevusi. Lisaks peab õpetaja olema võimeline kasutama kaasaegseid

15

IKT-põhiseid suhtlusvahendeid ning hindama ja arendama oma haridustehnoloogilisi

pädevusi vastavalt organisatsiooni International Society for Technology in ESF programm

"Kutsete süsteemi arendamine" 5 Education (ISTE) õpetajate haridustehnoloogilistele

pädevustele (Õpetaja Kutsestandard, tase 6, 2013). Lisaks kutsestandardile, hinnatakse

tänapäeva ühiskonnas laiemas kontekstis digipädevuste oskust, seda seetõttu, et digipädevus

võimaldab meil omandada oskusi, mida kõik kodanikud vajavad, et 21. sajandil

ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Digipädevuste olulisus on välja toodud Eesti elukestva

õppe strateegias 2020, mille rakendamiseks on eraldi loodud Digipöörde programm.

Digipöörde programmi üheks eesmärgiks on õpetada õpetajaid kasutama otstarbekamalt ja

tulemuslikumalt nii õppimisel kui õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat ning parandada

kogu elanikkonna digioskusi (Digipööre, 2017). Kui lasteaiaõpetajatel vastaksid

kvalifikatsiooninõuetele ja saaksid osa Digipöörde programmist, oleksid nad võimelised

kasutama lasteaias olevaid IKT vahendeid ja looma elektroonilist arengumappi.

Arengumapi koostamise väga oluliseks osapooleks on ka laps ise. Kui laps saab võimaluse

ise valida töid, mis lähevad tema arengumappi ning jutustada nende tegemisse puudutavatest

oludest ja mõtetest, loob see ideaalsed võimalused lapse enesehindamise arendamisele.

Analüüsi protsessis on õpetajal väga oluline roll – olla hea kuulaja, sest tema ülesandeks on

julgustada lapsi oma töödest ja mapist rääkima ja seda läbi küsimuste nagu: mida Sa läbi

selle tegevuse õppisid? Mis tuli hästi välja? Mida järgmisel korral paremini teha?

(Kankaanranta, 1996, lk 144) See tegevus õpetab lapsele seadma oma tegevustele eesmärki

ja leidma enesekriitikat, valikute tegemist, oma töö vaatlemist ja hindamist ja oma tugevuste

tajumist (Olenko, 2006, lk 16-17).

Käesolevast peatükist selgub, et kuigi arvutid ja internetiühendus on Eesti lasteaedades

kättesaadav, siis täiendavaid IKT vahendeid, mille abil elektroonilist arengumappi luua

tihtilugu pole. Lisaks puuduvad õpetajatel oskused, kuidas seadmeid kasutada. Samas

arvestades ühelt poolt õpetaja kvalifikatsiooninõudeid, Eesti elukestva õppe strateegiat 2020

ja teiselt IKT vahendite pakutavaid võimalusi, peavad tänapäeva õpetajad olema

arenemisvõimelised ning tegelema IKT alase enesetäiendamisega (Kruusmann, 2015, lk

40).

16

1.4 E-arengumapi võimalused ja väljakutsed koolieelses lasteasutuses

Abrami ja Barrett on toonud välja, et elektroonilised arengumapid koosnevad sihipäraselt

kogutud materjalidest (tekst, pildid, video, heli), mis räägivad loo lapse pingutustest,

progressist ja/või saavutustest. Eesmärgiks on edendada arengut ja toetada elukestvat

õppimist (Barrett & Abrami, 2005).

Arengumappe koostatakse paljudes lasteaedades üle Eesti, kuid seda peamiselt siiski

paberkandjal (Palts & Häidkind, 2014, lk 25). Kuid tänapäeval soosib meid ümbritsev

keskkond üha rohkem võtma kasutusele IKT vahendeid, mis loovad võimaluse

elektroonilise arengumapi loomiseks. Järgnevalt toon välja e-arengumappide eelised ja

võimalused ning väljakutsed, millega mapi koostamisel kindlasti arvestama peab.

Kõige olulisemaks eeliseks elektrooniliste arengumappide kasutamisel on see, et nende

kasutamine vähendab traditsioonilisel kujul kasutatavate arengumappide peamist puudust –

elektrooniline mapp aitab muuta efektiivsemaks üldist andmete ja info jäädvustamist ja

kogumist (Rogers & Chow, 2000). Lisaks on oluliselt lihtsam materjale sorteerida,

kategoriseerida, siis jällegi infot taas leida ja täiendada (Barrett & Abrami, 2005). Üheks

paberkandjal oleva arengumapi kitsaskohaks on ka kompaktsus, mis on samas elektroonilise

arengumapi suureks eeliseks – kõikvõimalikud materjalid ja info on võimalik salvestada

ühte kohta. Arengumapid võivad sisaldada lisaks lapse tehtud kunstitöödele ka näiteks

videoid, linke ja helisalvestusi. Kasutades arengumappi tavapärase kaustana, jäävad video

ja helisalvestused eraldi ning võivad kaduma minna. Kui salvestada failid näiteks CD peale

või mõnda keskkonda on kõikvõimalikud failid üheskohas ja üksikute tööde kadumise oht

väiksem. Lisaks on elektroonilist mappi kerge kaasa võtta (CD, DVD) ja edasi arendada ka

järgmises kooliastmes, kui lapsel on endal oskused arvuti kasutamiseks (Raudsepp &

Rajamets, 2010, lk 111).

Elektroonilise arengumapi eeliseks on info kättesaadavus, mobiilsus ja jagamise lihtsus

(Barrett, 2002). Elektrooniline arengumapp on igal ajahetkel ja ükskõik mis asukohast

kättesaadav nii mapi omanikule kui ka teistele osapooltele (Goldsmith, 2007, lk 36).

Tänapäeva ühiskonnas on see eriti oluline, sest inimesed reisivad palju, lapsevanemad

elavad lahus, mõni lapsevanem elab/ töötab mõnes teises riigis, kuid elektroonilise

arengumapi kadu on lapse tegemiste ja arenguga kursis ka need pereliikmed, kellel pole

võimalik lapsega igapäevaselt kohtuda (Higgins, 2015, lk 24).

17

Lapsevanemad saavad parema ülevaate lapse arengust ja tegemistest lasteaias.

Elektrooniline arengumapp võimaldab erinevate osapoolte vahel paremat ja kiiremat info

liikumist. Varasematest välismaistest uuringutest on välja tulnud, et elektroonilise

arengumapi kasutamisega tunnevad lapsevanemad, et nad on rohkem kursis lapse

õppetegevusega, neil on rohkem teemasid millest lapsega kodus rääkida ja lapsevanemad

julgevad õpetaja poole pöörduda erinevate last puudutavate teemadega. Peale selle on

elektroonilise mapi kasutamisega tähendatud, et lapsevanemad on rohkem arengumapi

loomisesse kaasatud – nad teevad kodustest toimetustest ja ettevõtmistest postitusi, lisades

detailseid kommentaare lapse koduse elu kohta. Lapsevanemad saavad valida, kas teha ise

postitusi lapse tegemiste kohta või vastata õpetaja poolt lisatud kommentaaridele – nii tekib

arutelu. See kõik omakorda annab õpetajale lapsest parema ülevaate (Higgins, 2015, lk 23).

Üheks peamiseks väljakutseks on õpetajate oskused ja teadmised IKT vahendite kasutamise

osas. Õpetajad võivad tunda ennast IKT vahendeid kasutades ebakindlalt, sest vahendite

kasutama õpetamisele ei ole õpetajakoolitustel varasemalt piisavalt tähelepanu pööratud.

Seetõttu rakendatakse lasteaias meetmeid, mida õpetajad on harjunud praktiseerima. Need

aga ei toimi tehnoloogiast ümbritsetud maailmas nii efektiivselt nagu varem (Vinter, 2013).

Näiteks Tartu lasteaedades ei osata olemasolevaid vahendeid kasutada – õpetajatel

puudavad piisavad teadmised ja oskused (Hermann, 2016, lk 41).

Lisaks oskustele ja teadmistele on nii elektroonilise kui ka tavapärases vormis arengumapi

loomine väga suur ja ajamahukas töö (Leikop, 2014). Eesti kontekstis on probleemiks lisaks

veel see, et lapsi on rühmas liiga palju ning päevakava väga tihe (Palts & Häidkind, 2014,

lk 26). See omakorda tekitab olukorra, mil õpetajal ei ole piisavalt aega, et tegeleda laste

individuaalsete vajadustega. Taavet on oma magistritöös välja toonud, et lasteaiaõpetajad

kuuluvad sihtgruppi, keda ohustab tööstress, kuna nende töös on sageli puudusi

töökorralduses ning töökohustuste hulk on lõpmatu. Lasteaiaõpetaja tööle on iseloomulik,

et töötada tuleb päevas ilma puhkepausideta, planeerida ja viia läbi õppetegevusi, viia läbi

arenguvestluseid, organiseerida üritusi, koostada arengumappe jm. Ülekoormus tekibki

juhul, kui õpetajale on antud liialt palju ülesandeid, mida tuleb täita piiratud aja jooksul või

kui töötaja tunneb, et ta pole piisavalt kompetentne (Taavet, 2010, lk 9,10).

Arengumapi koostamise oluliseks osaks on see, et see oleks ka lapsele igal ajahetkel

kättesaadav (Luuri & Reinap, 2002, lk 14). E-arengumapi puhul sellist võimalust lastel ei

pruugi olla. Sellisel juhul on peamiselt kontroll õpetaja või lapsevanema käes, kelle

juhendamisel laps saab vaadata ja analüüsida oma arengumapis olevaid töid. Samas

18

vanemate lasteaiarühmade lapsi on võimalik arengumapi loomisse kaasata – lapsed võivad

ise teha pilte oma tehtud töödest, filmida erinevaid tegevusi, skanneri olemasolul

skänneerida oma pidid arvutisse jm. Varasemad uuringud on näidanud, et kui anda lastele

võimalus ise oma e-arengumappi luua, see talle igapäevaselt kättesaadavaks muuta, aitab

see arendada lapse kriitlist mõtlemist, ta õpib iseennast ja oma tugevusi/ oskuseid paremini

tundma ja tahab oma eduelamusi teistega jagada (Schallhart & Wieden-Bischof, 2010, lk

154). Kui lapsel on võimalus osaleda protsessis, mille käigus tema tehtud töid pildistatakse

ja laetakse keskkonda üles, kus tal on võimalik saata see oma vanematele, annab see

võimaluse lapsele õpetada ja rääkida tänapäeva suhtlemisvõimalustest ja aitab kaasa ka

lugemis- ja kirjaoskuse arendamisele (NAEYC, 2012).

Nii koolieelses lasteasutuses üldiselt kui ka arengumapi loomisel on suureks ohuks

isikuandmete kaitse. Paljud lapsevanemad ei pruugi olla nõus sellega, et tema lapse kohta

laetakse isikuandmeid ja muud materjali interneti keskkondadesse. Vastavalt Isikuandmete

kaitse seadusele on isikuandmeteks mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava lapse või

lapsevanema kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

Lasteaia ja elektroonilise arengumapi kontekstis võib isikuandmeid avalikustada (laadida

lapse kohta infot, pilte ja muud materjali üles internetipõhistesse keskkondadesse) vaid

juhul, kui selleks on saadud lapsevanemalt luba (Isikuandmete kaitse seadus, 2008). Lisaks

on oluline eelnevalt saada lapsevanematelt luba, et laste toimetusi ja tegemisi pildistada või

muul moel jäädvustada.

Elektroonilist arengumappi koostades peab silmas pidama, et kui mapi pidamise eesmärgid

pole paigas, võib tekkida oht, et mapp on vaid kogu erinevatest töödest, millest ei tule välja

lapse arengu ja saavutuste muster (Sewell, Marczak, & Horn, 2017). Läbi elektroonilise

mapi on võimalik teha lapse õppimine ja areng nähtavaks, kuid mitte juhul, kui rõhk on

hoopis mapi koostamisel või lihtsalt piltide ja/või videote edastamisel vanematele. Õpetajad

peaksid lisama visuaalsele meediafailile õppimise kohta kommentaari, mis tooks esile lapse

õppimise protsessi (Higgins, 2015, lk 22).

Käesolevas peatükis sai välja toodud erinevaid aspekte, millega tuleks arvestada

elektroonilise arengumapi loomisel. Õpetajatel on võimalus kaasata lapsevanemaid ja anda

lastele mitmekülgsemaid õpikogemusi. Samas peab kindlasti arvestama isikuandmete

kaitsega seonduvaga ja ajakuluga, mida see ettevõtmine alguses tähendada võib. Kuid on

olemas erinevaid keskkondi, mis muudavad elektroonilise arengumapi loomise mugavaks

kõikidele arengumapi osapooletele - sellele keskendub järgmine alapeatükk.

19

1.5 Võimalikud e-arengumapi platvormid ja programmid

Elektrooniliste arengumappide loomiseks on mitmeid võimalusi. Kuid sobiva platvormi või

programmi leidmisel on oluline selgeks teha mida vastav keskkond peaks võimaldama, et e-

arengumappi luua.

Kõige olulisemaks funktsiooniks on failide üleslaadimise võimalus. Siia alla kuuluvad nii

pildid, videod kui ka näiteks pdf või tekstifilid. Oluline on see, et oleks võimalus lisada

märkmeid ja seda ka üleslaetavate failide kohta.

Elektroonilise arengumapi loomiseks on palju erinevaid keskkondi ja internetipõhiseid

võimalusi, kuid samas on võimalik elektroonilist arengumappi luua näiteks ka MS

PowerPoint või Word faili programmi, kus iga lapse arengumapp on vaid ühe hiirekliki

kaugusel ja lihtsalt edastatav lapsevanematele. Kuigi seda pole võimalik jälgida reaalajas

nagu järgnevates tasuta keskkondades, kus on elektroonilist arengumappi võimalik luua.

3.5.1 Google võimalused

Google pakub väga palju erinevaid võimalusi ja programme - seda ka arengumapi loomise

osas. Käesolevas peatükis toon välja Google Sites ja Google Docs programmide võimalused.

Google Sites-i kaudu on võimalik luua lihtsalt ja mugavalt kodulehekülge. Lehele on

võimalik lisada teksti, üles laadida videot, faile, kalendrit ja seda kõike saab jagada teiste

osapooltega. Lisaks on olemas võimalus sisse/ välja lülitada kommenteerimisvõimalust ja

valida osapooled, kes saavad lehele juurdepääsu (Google Support, 2017).

Programmi Google Dokumendi (Google Docs-i) abil on võimalik luua erinevaid dokumente.

Lihtsa vaevaga on võimalik koostada tekste, neid kujundada, lisada pilte ja linke. Kõikide

loodud dokumentide puhul on võimalik teha juurdepääsupiiranguid, jagada teiste

osapooltega, anda võimalus teistel kommenteerida, teha soovitusi ja need kas kinnitada või

tagasi lükata. Lisaks saab dokumentides vestelda reaalajas. Hiljem on võimalik Google

dokumendid teisendada näiteks Wordi failiks (Google Dokumendid, 2017).

Arengumapi kontekstis saab Google rakendusi kasutades muuta arengumappi reaalajas

jälgitavaks, erinevatele osapooltele igal ajahetkel kättesaadavaks, anda võimaluse kõikidel

20

osapooltel panustada mapi loomisesse, hiljem näiteks arvutisse Wordi programmi

teisendada ja ära arhiveerida.

3.5.2 E-lasteaedade võimalused

E-lasteaia kasutamine on muutumas ühe populaarsemaks, kuna veebipõhised infosüsteemid,

ehk e-lasteaia keskkonnad peaksid lihtsustama lasteaiaõpetajate igapäevatööd (Leikop,

2014). Kuid lisaks õpetajate paberimajanduse vähendamisele on keskkondade eesmärgiks

muuta lihtsamaks suhtlust lasteaia ja lapsevanemate vahel. (Teder, 2014). E-lasteaia

keskkondade puhul on peamiseks eeliseks see, et info on kättesaadav kõikjal, kus internetiga

on ühendatud arvuti, mobiil või tahvelarvuti (Leikop, 2014).

Tänasel päeval on kasutusel neli e-lasteaia keskkonda: e-lasteaed.eu, elasteaed.ee, eliis.ee,

e-paevik.ee ja neis kõigis on lisaks muudele funktsioonidele (rühma päevikud,

nädalaplaanid/ kuu plaanid, dokumendihaldus, statistika jm) võimalus luua lastele

elektroonilist arengumappi.

E-päeviku keskkonnas saab salvestada laste kunstitöödest tehtud fotod, laadida üles videod

intervjuudest ja mänguvaatlustest, sisestada tekstina laste toredaid ütlemisi ja

arengukirjeldusi. Aastatega moodustub arengumapist lapse oma väike film. Lisaks saab

turvaliselt parooli või ID-kaardi abil ligipääsu lapse arengumapile ka lapsevanem (e-

paevik.ee, 2017).

ELIIS (Eesti Lasteaedade Internetipõhine Infosüsteem) keskkonna eesmärgiks on pakkuda

lasteaedadele innovaatilisi ja mugavaid lahendusi õppetöö korraldamisel. Keskkonda

kasutab tänaseks vähemalt 2100 lasteaiaõpetajat, lisaks veel lapsevanemad ja omavalitsuste

töötajad. Ka ELIIS keskkonnas on võimalus luua igale lapsele digitaalne arengumapp

(eliis.ee, 2017).

E-lasteaed.eu keskkonnas on 2017 aasta kevadeks juba ligi 90 000 kasutajat. Kodulehel

puudub otsene viide elektroonilise arengumapi võimaluse kohta, küll aga võib selle välja

lugeda sellest, et keskkonnas on võimalik luua digitaalseid raporteid ja teostada pilvepõhist

dokumendihaldust. Lisaks on lapsevanematel võimalus jälgida lapse tegevusi lasteaias

(elatseaed.eu, 2017).

Elasteaed.ee (lasteaedade infosüsteem internetis) keskkonna eesmärgiks on lihtsustada

lasteaedade tööd ja muuta lasteaia toimuv lihtsalt jälgitavaks ka lapsevanemale. Keskkonnas

21

on võimalik täita lapse arengu hindamise tabelit, lisada galeriid ja videoid (elasteaed.ee,

2017).

Kokkuvõtvalt võib väita, et Eestis on tuhandeid lasteaiaõpetajaid, kelledel on võimalus luua

elektroonilisi arengumappe läbi e-lasteaia keskkonna ja seda võrdlemisi väikese ajakuluga,

kuna e-lasteaia keskkondades ei ole vaja sisse logida iga lapse konto alt, vaid kõik

arengumapid on hallatavad läbi õpetaja konto.

3.5.3 Ajaveebi kasutamine e-portfooliona

Ajaveeb (weblog või blog) on veebileht, mida annab regulaarselt uute postitustega

täiendada (kirjutised, fotod, video, lingid, jm). Postitused on alati tagurpidi ajalises

järjekorras – esimesena ilmub viimasena lisatud tekst, foto või audioklipp. Lisaks on

lugejatel võimalik postitusi kommenteerida (Tipp, 2007). Erinevates keskkondades on

võimalusi mitmeid: lisada lehti, muuta kujundust, postitusi organiseerida, võib olla mitu

autorit, luua kinnist või avatud ajaveebi või hoopis üksikuid postitusi salasõnaga kaitsta

(Tuleviku Õpetaja koolitusprogramm, 2017). Ajaveebi pidamist on võimalik vaadelda kui

elektroonilist arengumappi, sest infot saab lisada, hallata ning teiste kasutajatega jagada, mis

ongi elektroonilise arengumapi puhul põhiliseks (Saare, 2011, lk 22).

Populaarseimad keskkonnad on Blogger, WordPress ja Kidblog (Tuleviku Õpetaja

koolitusprogramm, 2017).

Ajaveebina arengumapi loomisel peab õpetaja olema valmis iga lapse jaoks looma ja igal

korral sisse logima lapse individuaalselt kontolt. See tegevus võib kujuneda äärmiselt

ajamahukaks. Samas ajaveebi kasutamise plussiks on kindlasti see, et seda on võimalik

järgnevates haridusastmetes lastel edasi arendada.

Võimlaik on luua ka üks ajaveeb, kõikide rühma laste kohta, samas ei pruugi sellisel juhul

olla kaitstud laste isikuandmed, kui kõik lapsevanemad pääsevad kogu infole ligi ning lapsel

pole võimalik seda tulevikus edasi arendada.

3.5.4 Evernote

Evernote keskkonda saab luua erinevad kaustad, kuhu on võimalik lisada sisu (märkmeid,

pilte, faile, linke, videot). Kõiki lisatud märkmeid on võimalik kommenteerida ja jagada kas

kõikide või valitud inimestega (Evernote, 2017). Üles laetud info on kättesaadav igal

22

ajahetkel nii veebist, arvutist, mobiilist ning kogu infost on võimalik teostada otsinguid -

Evernote tunneb isegi fotodelt teksti ära (Sink, 2014). Otsingute lihtsus muudab arengumapi

haldamise ja täiendamise eriti mugavaks ja info kiiresti leitavaks.

3.5.5 Seesaw

Seesaw on ingliskeelne keskkond, mis võimaldab nii õpetajal, kui ka õpilasel ise enda

töödest luua elektroonilist arengumappi. Töid on võimalik jäädvustada nii pildina, videona,

joonistustena, tekstina, pdf-ina kui ka linkidena. Lisaks on võimalik materjali importida läbi

enimtuntud äppide nagu Google apps. Keskkonda on õpetajal võimalik luua virtuaalne klass,

kuhu omakorda igale lapsele elektrooniline arengumapp (Ray, 2017). Kui õpilane on

arengumappi uut materjali lisanud, on õpetajal võimalus saada ülevaade lapse tehtud tööst

läbi ükskõik millise seadme (Seesaw, 2018).

Väiksemate laste puhul on väga oluliseks eeliseks Seesaw puhul see, et keskkonda on

võimalik sisse logida QR koodiga. Läbi Seesaw on lihtne suhelda õpetajatel

lapsevanematega – saata nii personaalseid teateid, kui ka infot kõikidele rühma

lapsevanematele. Lapsevanemad saavad koheselt teateid ka uutest postitustest oma lapse

arengumapis ja neid on koheselt võimalik lapsevanemal kommenteerida (Ray, 2017).

Seesaw ei võimalda jäädvustada mitte ainult õppeprotsessi lõpptulemust, vaid ka

õppeprotsessi ennast – keskkond võimaldab muu hulgas näiteks salvestada õppeprotsessi

vältel heli.

Keskkonda on võimalik kasutada tasuta, kui aga on soov saada rohkem võimalusi märkmete

tegemiseks, mahtude suurendamiseks, on keskkonnal tasulised paketid (Seesaw, 2018).

Kõikidest loetletud keskkondadest ja võimalustest lähtuvalt võib öelda, et igal õpetajal tuleb

leida enda jaoks sobivaim lahendus. Kas siis valida sobiv internetipõhine keskkond, e-

lasteaia keskkond (see tuleb peamiselt juhtkonna poolt, kuid arengumapi funktsioon võib

olla igal õpetajal vaba valik) või mõni hoopis teine lahendus, milleni käesolevas töös pole

jõutud. Iga õpetaja peab ise leidma ja tunnetama, millist keskkonda on temal kõige parem ja

mugavam kasutada, et oma eesmärke saavutada ja elektroonilist arengumappi järjepidevalt

iga lapse kohta täiendada, täita ja jagada lapsevanemaga.

23

2. METOODIKA JA VALIMI KIRJELDUS

Käesolev peatükk koosneb neljast alapeatükist. Kõigepealt antakse ülevaade meetodi

valikust, siis valimi koostamisest, järgnevalt uurimisprotseduurist ja viimasena

andmetöötlusmeetoditest.

2.1 Meetodi valik ja kirjeldus

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja milliseid IKT vahendeid, keskkondi või programme

saab kasutada laste e-arengumappide koostamisel. Sellest lähtuvalt on töö

uurimisküsimusteks: milliseid IKT põhiseid vahendeid ja/või võimalusi kasutatakse laste

arengumappide koostamisel? Milline on õpetajate ja lapsevanemate valmidus ja huvi, et

koostada arengumapid elektrooniliselt?

Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutati antud töö raames kvantitatiivse uuringuna

veebipõhist standardiseeritud ankeetküsitlust. Ankeetküsimustik võimaldab saada suurt

andmestikku, mis omakorda annab uurimistöö teemadest - suhtumistest elektroonilistesse

arengumappidesse ja kasutatavatest IKT vahenditest ning keskkondadest parema ülevaate.

Lisaks on veebipõhise ankeetküsimustiku kasutamine suur aja kokkuhoid, et jõuda

õpetajateni, kes loovad lastele arengumappe ja lapsevanemateni, kes puutuvad kokku lapse

arengumapiga. Tulemuste analüüsimisel kasutada statistilist analüüsi (Hirsjärv, Remes, &

Sajavaara, 2005, lk 182). Ka käesoleva uurimistöö uurimisküsimused otsivad loetelusid ja

eesmärgiks on leida põhjus - tagajärg seoseid, mis on samuti iseloomulikud just

kvantitatiivsele uurimisviisile (Õunapuu, 2014).

Samas peetakse antud uurimismeetodi puuduseks seda, et ei ole võimalik kontrollida kui

hoolikalt ja ausalt vastati; on raske tuvastada vastaja küsimuste valesti mõistmist ja kadu,

ehk vastamata võib jääda suur hulk küsitlustest (Hirsjärv, Remes, & Sajavaara, 2005, lk

182).

Selgitamaks välja lapsevanemate ja arengumappe loovate õpetajate hinnanguid, kasutati

elektroonilisi ankeetküsitlusi, mis koostati Google Forms keskkonnas. Kuna antud teemat ei

ole Eestis ankeetküsimustikuna uuritud, loodi küsimustikud toetudes arengumapi

teoreetilistele kontseptsioonidele, millele keskenduti antud töö esimeses pooles. Peamiselt

autorite Lillepüld, Vetik, Luuri, Reinap ja Olenko kirjutatule ning koolieelse lasteasutuse

riiklikule õppekavale.

24

Küsitlus, mis olid suunatud õpetajatele (vt lisa 1), jagunes kolme teemavaldkonda. Esimeses

küsiti andmeid ankeedi täitja kohta. Küsimusi oli kokku viis, kõik valikvastustega

küsimused. Eesmärgiks oli teada saada õpetajate taust-informatsiooni nagu vanus,

haridustase ja laste arv rühmas. Teise teemavaldkonna küsimused olid suunatud

arengumappide koostamise kohta – kes lisavad arengumappidesse infot ja mis vahenditega

arengumappe koostatakse. See koosnes kahest valikvastustega ja ühest avatud küsimusest.

Kolmandas teemavaldkonnas keskenduti elektroonilistele arengumappide, eesmärgiga

saada teada miks õpetajad elektroonilist arengumappi loonud ei ole ja kas nad oleksid valmis

seda tegema. Kolmas teemavaldkond koosnes kahest Likerti skaalal põhinevast ja kahest

üldisemast avatud küsimusest, millega oli õpetajatel võimalik oma vastuseid täiendada või

soovi korral kommenteerida.

Küsitlus, mis oli loodud lapsevanematele (vt lisa 2), jagunes samuti kolme teemavaldkonda.

Esimesesse teemaplokki koondati valikvastustega küsimused lapsevanema andmetest –

sugu ja vanus. Teine teemaplokk keskendus arengumappide loomisele – kuidas lapse

arengumapp on loodud ja kes sellesse veel panustab. Valdkond koosnes kolmest

valikvastustega ja kahes avatud küsimusest. Kolmandas teemavaldkonnas oli eesmärgiks

teada saada lapsevanemate arvamused e-elektroonilistest arengumappidest. See teemablokk

koosnes neljast küsimusest - ühest valikvastustega, ühest Likerti skaalal põhinevast ja kahest

avatud küsimusest.

2.2 Valimi moodustamine ja kirjeldus

Uurimistöö läbiviimisel kasutati eesmärgist lähtuvat (ettekavatsetud) valimit, mille puhul

valim moodustatakse lähtuvalt uurija teadmistest ja kogemustest. Valimit moodustades tulid

kasuks uurija varasemad teadmised ning tutvuste kaudu saadud info arengumappe loovatest

lasteaedadest, nende lasteaedade õpetajad ning vastavate rühmade lapsevanemad valmisse

valiti (Õunapuu, 2014, lk 143).

Uurimistöö esimeses faasis saadeti küsitlused kokku 23 lasteaia direktorile palvega edastada

küsitlus õpetajatele, kes loovad paberkandjal arengumappe ja vastavate rühmade

lapsevanematele. Esimene kontakt lasteaedade direktoritega oli telefoni teel, et seletada ära

uurimistöö eesmärk. Selles etapis koguti andmeid sihipäraselt, kuid sel meetodil oli vastajate

hulk väike ja teises faasis otsustati laiendada sihtrühma ringi ning küsitlused saadeti Tallinna

25

Ülikooli alushariduse tudengitele ja alushariduse haridustehnoloogide võrgustikku –

palvega vastata neil üliõpilastel ja haridustehnoloogidel, kes puutuvad kokku laste

arengumappidega. Lisaks paluti neil edastada lapsevanematele suunatud küsimustiku link

oma rühma lapsevanematele.

Õpetajatele suunatud küsimustikule vastas 62 õpetajat, kes kõik olid naissoost. Kõige

rohkem oli õpetajaid, kes jäid vanusevahemikku 25-31 eluaastat (24,2%), järgnesid vanuses

32-38aastased õpetajad (22,6%) ja 17,7% valimist jäid vanusevahemikku 39-45 eluaastat

(Joonis 2).

Joonis 2. Õpetajate jagunemine vanusegruppide lõikes (%)

Haridustasemelt omas 67,7% õpetajatest bakalaureusekraadi või sellega võrdsustatud

haridust, 21,0% magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus ja 11,3% kesk- või

keskeriharidust. Suurem osa õpetajatest omas lasteaias töötamise kogemust vahemikus 0-5

aastat (40,3%), järgnesid õpetajad, kes on lasteaias töötanud 6-10 aastat (30,6%) ja õpetajad,

kes rohkem kui 21 aastat (21,0%, Joonis3).

26

Joonis 3. Valimi (õpetajad) jaotumine lasteaias töötatud aastate lõikes (%)

Kõige enam oli neid õpetajaid, kes töötavad rühmas, kus on 19-20 last (33,9%), järgnesid

õpetajad, kelle rühmas on 16-18 last (25,8%) ja 21-22 last (21,0%)

Lapsevanematele suunatud küsimustikule vastas 38 vanemat, kellest 86,8% olid naised.

Pooled valmisse sattunud lapsevanematest (joonis 4) kuulusid vanusevahemikku 32-38

eluaastat (50,0%), järgnes noorem vanusegrupp – 25-31eluaastat (31,6%) ja 15,8%

lapsevanematest olid 39-45aastased.

Joonis 4. Lapsevanemate jagunemine vanusegruppide lõikes (%)

27

2.3 Uurimisprotseduuri kirjeldus

Esialgu oli plaanis küsitleda õpetajaid ja lapsevanemaid, kellel on kokkupuude

elektrooniliste arengumappidega, kuid kuna vastavaid lasteaedasid leidis uurija vaid 2 ja

vastuseid ankeetküsimustikele (suunatud nii õpetajatele kui ka lapsevanematele) ei tulnud,

sai muudetud strateegiat ja suunati küsimustikud õpetajatele ja lapsevanematele, kes

puutuvad kokku paberkandjal arengumappidega.

Et ankeetküsimustikke lasteaedadesse ja õigete õpetajate ja lapsevanemateni jõuaks, võttis

uurija kõigepealt ühendust kõikide lasteaia direktoritega, kes talle teadaolevalt süsteemseid

arengumappe paberkandjal kasutavad. Räägiti telefoni teel uurimistöö eesmärgist ja soovist

jõuda arengumappe kasutavate õpetajate ja vastavate rühmade lapsevanemateni.

Seejärel saatis käesoleva töö autor e-kirjaga küsitlused lasteaia direktoritele, kes omakorda

lubas küsitlused edasi saata õpetajatele ja vastavate rühmade lapsevanematele. E-kirjaga

saadeti küsitluste lingid ja kaaskiri, milles oli välja toodud uuringu eesmärk, samuti teavitati

anonüümsusest ja andmete kasutamisest üldistatud kujul (vt lisa 1 ja lisa 2).

Uurimist alustati uurimisinstrumendi koostamisega, millele järgnes selle piloteerimine.

Lapsevanemate küsimustiku piloteerimisel selgus, et vajalik oli muuta kaaskirja – rohkem

lahti seletada arengumapi olemus. Küsitlus viidu läbi ajavahemikul 19.02-26.03.2018. Selle

perioodi vältel selgus, et sihipärane küsimustike saatmine ei andnud head tulemust,

vastuseid oli vähe ja otsustati saata küsitlused Tallinna Ülikooli alushariduse valdkonna

üliõpilaste ja alusharidus hardustehnoloogide listidesse. Küsitluste lingid saadeti

kaaskirjaga, paludes vastata neil õpetajatel, kel kokkupuude laste arengumappidega ja neil

omakorda paluti saata lapsevanematele suunatud küsimustik edasi oma rühma

lapsevanematele.

2.4 Andmetöötlusmeetodite kirjeldus

Lähtudes käesoleva uurimistöö eesmärkidest, koostati kaks veebipõhist ankeetküsimustikku

(lisa 1 ja lisa 2), mis sisaldasid nii suletud (sh valikvastustega ja skaaladel põhinevaid) kui

ka avatud küsimusi (Õunapuu, 2014, lk 162). Veebipõhise ankeetküsimustiku vastused

28

laekusid automaatselt Google Forms keskkonda, kust omakorda oli võimalik andmed ümber

tõsta Microsoft Office Excel 2016 tabeltöötlusprogrammi, mida kasutati lõplike tulemuste

analüüsimiseks ja jooniste koostamisel. Andmetest kokkuvõtete tegemiseks kasutati

kirjeldavat statistikat. Tulemuste visualiseerimiseks loodi tulemustest ülevaatlikke tabeleid

ja ka graafikuid. Analüüsi osas kasutati nii arv- kui ka protsentanalüüsi.

29

3. UURIMISTULEMUSED

3.1 Arengumappide koostamine lasteaias

Käesoleva valdkonna eesmärgiks oli uurida õpetajatelt arengumappide koostamise kohta-

kui tihti, mis vahenditega ja kes veel on laste arengumappide loomisesse kaasatud.

Esmalt selgus, et 85,5% valimisse sattunud õpetajatest ei omanud varasemat kokkupuudet

e-arengumappidega (joonis 5), paberkandjal arengumappe on aga kõik õpetajad loonud ja

omavad selles võrdlemisi pikka kogemust, kõige enam 3-5 aastat - 32,3% ja 25,8% oli neid,

kes on paberkandjal arengumappe loonud 6-8 aastat.

Joonis 5. Õpetajate kogemused arengumappide loomisel (%)

Järgnevalt paluti õpetajatel märkida kes ja kui tihti lapse arengumappi infot lisab (tabel 1).

Selgus, et võrdselt oli õpetajaid, kes lisavad arengumappi materjale kuus korra (29,0%) ja

kord paari kuu jooksul (29,0%). Tabelist number 1 tuleb selgelt välja ka asjaolu, et enamus

arengumappe ei sisalda ei liikumisõpetaja (75,8%), muusikaõpetaja (80,6%) ega logopeedi

79,0) tagasisidet lapse arengule. Pooled õpetajad vastasid, et kas lapsed ise ei lisa töid oma

arengumappidesse, kuigi 24,2% vastas, et lastel on see võimalus aastas paar korda. Huvitav

on aga see, et need, kes vastasid, et lapsed lisavad arengumappi materjale aastas paar korda,

on ise õpetajatena usinamad arengumappi materjali lisajad (80% teeb seda vähemalt ja

sagedamini kui kord paari kuu jooksul).

30

Tabel 1. Arengumappi info lisamise sagedus (%)

Iga

päev

Nädalas

korra

Kuus

korra

Kord

paari

kuu

jooksul

Aastas

paar

korda

Ei lisa

materjali

Kokku

Õpetaja lisab

arengumappi materjali 0,0 19,4 29,0 29,0 21,0 1,6 100

Liikumisõpetaja 0,0 1,6 0,0 0,0 22,6 75,8 100

Muusikaõpetaja 0,0 1,6 0,0 0,0 17,7 80,6 100

Logopeed 0,0 1,6 1,6 3,2 14,5 79,0 100

Laps ise 0,0 6,5 8,1 11,3 24,2 50,0 100

Lapsevanem 0,0 1,6 1,6 0,0 12,9 83,9 100

Lapsevanem saab

tutvuda 35,5 1,6 1,6 0,0 56,5 4,8 100

83,9% õpetajatest vastas, et nende rühma arengumappidesse lapsevanemad materjale ei lisa

ja üle poolte (56,5%) vastas, et lapsevanemad saavad tutvuda arengumapiga aastas paar

korda. Kuigi üsna suur osakaal (35,5%) on neid õpetajaid, kellede rühmades on võimalik

lapse arengumapiga tutvuda igapäevaselt. Õpetajatel oli võimalus veel avatud küsimuse

kaudu vabatahtlikult lisada inimesi, kes veel arengumappi panustavad, kuid 90,3%

õpetajatest jätsid küsimusele vastamata või märkisid, et peale rühmaõpetajate ei lisa

arengumappi informatsiooni mitte keegi. Kuigi üksikud tõid välja, et mappi lisab infot veel

näiteks: assistent, direktori asetäitja õppe- kasvatusalal, kaaslased, vanavanemad ja

tervishoiutöötaja.

Järgenvalt uuriti õpetajatelt milliseid IKT vahendeid nad oma töös, töös lastega ja

arengumappide loomisel kasutavad. Üllatav ei olnud fakt, et kõige rohkem kasutatakse IKT

vahenditest lasteaias arvutit- 98,4% õpetajatest (tabel 2). Väga suur osakaal kasutab ka

printerit (98,4%) ja fotoaparaati (79,0%). Kui aga vaadata süviti kasutamise eesmärkide

lõikes, siis õpetaja paberitöö tarbeks on samuti peamised vahendid arvuti (83,9%) ja printer

(83,9%) ning üllataval kombel nutitelefon (45,2%). Töös lastega kasutavad õpetajad

peamiselt arvutit (77,4%), printerit (69,4%) ja fotoaparaati (66,1%). Kui aga võrrelda IKT

vahendite kasutamist arengumappide loomisel, siis selle tegevuse juures kasutatakse IKT

31

vahendeid võrreldes tavapärase paberitöö tegemise ja lastega õppetöös kasutamisega

oluliselt vähem. Arengumappide loomisel on peamiseks IKT vahendiks mida kasutatakse

printer (67,7%), mis on ka loogiline, arvestades, et suurem osa õpetajatest loob arengumappe

paberkandjal ja selle tarbeks tõenäoliselt prinditakse materjale lastele välja. Käesoleva

puntki juures on madalam ka arvuti (48,4%) kui ka fotoaparaadi kasutamine (32,3%).

Tabel 2. IKT vahendite kasutamine lasteaias (%)

Arv

uti

t (n

ii l

aua

ku

i

süle

arv

uti

t

Tah

vel

arvu

tit

Pri

nte

rit

Fo

toap

araa

ti

Pro

jek

tori

t

Vid

eok

aam

erat

Nu

tite

lefo

ni

Inte

rakti

ivse

t la

ud

a

Inte

rakti

ivse

t ta

hv

lit

Ei kasuta 1,6 50,0 1,6 21,0 48,4 62,9 22,6 95,2 71,0

Seadet kasutab 98,4 50,0 98,4 79,0 51,6 37,1 77,4 4,8 29,0

Õpetaja

paberitöö

tarbeks

83,9 14,5 83,9 27,4 4,8 9,7 45,2 1,6 1,6

Lastega koos

õppetöös 77,4 45,2 69,4 66,1 48,4 32,3 58,1 3,2 27,4

Arengumappide

loomisel 48,4 8,1 67,7 32,3 0,0 1,6 16,1 0,0 1,6

Kuigi selgus, et arengumappide loomisel kasutavad õpetajad IKT vahendeid vähem, kui oma

igapäevatööd tehes või lastega koos õppetöös, on oluline märkida, et õpetajatel on olemas

vahendid, millega elektroonilist arengumappi luua- arvutid, kus arengumappi luua ja

fotoaparaadid, et pilte ja laste tegevusi jäädvustada.

3.2 Õpetajate huvi elektrooniliste arengumappide vastu

See teemavaldkond koosnes kahest Likerti skaalal põhinevast küsimusest. Esimeses uuriti,

mis põhjusel õpetajad ei ole tänaseni laste arengumappe elektroonilisel kujul loonud (joonis

6). Õpetajatele anti viis väidet, mida nad pidid 5-palli skaalal hindama. Esiteks selgus, et

ajamahukaks tegevuseks e-arengumapi loomist ei peeta, sest vastused jagunesid võrdlemisi

32

võrdselt. Seisukohta ei osanud võtta 25,8% õpetajatest ja vaid 6,5% oli nõus väitega, et see

oleks liialt ajamahukas.

Joonis 6. Põhjused, miks e-arengumappe pole loodud (%)

Ka väide, et lasteaial ei ole pakkuda sobivaid vahendeid ei saanud kinnitust, nagu ka eelmisel

alapeatükis välja tuli. Üle poolte õpetajatest ei nõustunud selle väitega- 35,5% õpetajatest ei

nõustunud ja 22,6% ei olnud pigem nõus. Samuti poldud nõus väitega, et õpetajatel

puuduvad teadmised IKT vahendite kasutamisest- 51,6% ei olnud nõus ja 16,1% pigem

polnud nõus. Küll aga hindavad õpetajad oma teadmisi e-arengumappide loomise

võimalikkusest väheseks. 35,5% õpetajatest oli väitega, et pole piisavalt teadmisi e-

arengumappide loomise võimalustest, nõus ja 17,7% pigem nõus. Kuid peamiseks

põhjuseks, miks e-arengumappe lastele loodud ei ole, on see, et lasteaia juhtkonnalt pole

tulnud vastavat nõuet. Selle väitega oli nõus üle poole vastanud õpetajatest- 58,1% ja pigem

nõus 11,3%. Kuid tundub, et õpetajatel e-arengumappide vastu huvi on olemas, sest väitele,

et kas nad huvi tunnevad ja oleksid valmis e-arengumappe lähiajal looma, vastati pigem

positiivselt - nõus oli 26,8%, pigem nõus 21,4% ja seisukohta võtta ei osanud 26,8% (joonis

6). Oluline on veel välja tuua, et viimse väitega oli kõige enam nõus õpetajaid, kes omasid

lasteaias 0-5 aastat töötamise kogemust.

Õpetajatel oli võimalus veel omalt poolt täiendada ja lisada põhjuseid, miks e-arengumappe

tänaseni loonud pole ja kõige enam kirjutas sinna õpetajaid selle kohta, et arengumappe on

tore lehitseda paberkandjal, vaadata reaalseid pilte ja on praeguse mapiga rahul (9,7% kogu

õpetajate valimist). Seda väidet iseloomustab ühe õpetaja kommentaar: “Vähe tõenäoline.

Kõik asjad ei pea olema digi, mõni asi võib olla lihtsalt lehitsemiseks ja meenutamiseks ka.“.

Üksikud kommentaarid tehti aga ka selle kohta, et õpetaja lisab mappi laste kunsti töid, kuid

33

neid ei ole võimalik e-arengumappi üles laadida. Viimane kommentaar illustreerib taas seda,

et e-arengumappide osas on õpetajatel teadmisi vähe.

Viimse küsimusega uuriti õpetajate suhtumist ja hinnanguid arengumappide, e-

arengumappide ja lapsevanematega suhtlemise kontekstis (joonis 7). Selgus, et õpetajad

hindavad infovahetust ja lapsevanematega suhtlemist väga heaks- 50,0% on selle väitega

pigem nõus ja 43,5% nõus. Lisaks arvavad üle poolte õpetajatest, et täna kasutuses oleva

arengumapi kaudu saavad lapsevanemad hea ülevaate oma lapse arengust- 32,3% oli nõus

ja 21% pigem nõus. Samas selle kohta, et kas lapsevanem saab tänu arengumapile ka hea

ülevaate oma lapse igapäevastest tegemistes, ei oska suurem osakaal õpetajaid seisukohta

võtta (30,6%), küll aga olid selle väitega pigem nõus 22,6% ja nõus 16,1% õpetajatest.

Joonis 7. Õpetajate suhtumine ja hinnangud arengumapile (%)

Huvitav on aga see, et õpetajad ei osanud seisukohta võtta väite puhul, kus pidi hindama

seda, kas e-arengmapid on lasteaia kontekstis olulised. 45,2% vastas nii ja naa, ning

võrdlemisi võrdselt oli neid, kes olid e-arengumappide vastu kui ka neid, kes peavada neid

lasteaedades oluliseks. Samas õpetajad tunnistavad, et e-arengumapid võimaldaksid

kiiremat infovahetust lapsevanematega – 25,0% oli pigem nõus, 16,1% nõus, kuigi 35,7%

ei osanud taas seda väidet hinnata (joonis 7).

Küsitluse lõpus oli õpetajatel võimalik antud teemal omalt poolt veel soovi korral midagi

lisada ja tore oli see, te nii mõneski õpetajas tekitas käesoleva uurimistöö küsimustiku

täitmine antud teema vastu suuremat huvi: „Mõte on huvitav ja ilmselt elu selles suunas

liigub aga mulle lihtsalt väga meeldib paberkandjal arengumappe teha mul on 3-4 aastased

lapsed kui need kooli saadan siis arvatavasti hakkan proovima elektroonilisi arengumappe“

ja „Tahaks näha elektrooniliste mappide praktilisi näiteid ja kuulda kogemusi.“.

34

3.3 Lapsevanemate kokkupuude lapse arengumapiga

Lapsevanematele suunatud küsimustiku esimese teemavaldkonnas, esimese esitatud

küsimusega selgus, et 92,1% laste arengumappidest luuakse paberkandjal. Järgnes avatud

küsimus, kus vanemad said paberkandjal arengumapi eeliseid ja puuduseid välja tuua.

31,4% paberkandjal arengumapiga kokku puutuvatest lapsevanematest märkisid, et on

praeguse süsteemiga rahul ja neile meeldib paberil lapse töid lapata. Selle kategooria alla

kuuluvate lapsevanemate vastuseid iseloomustab ühe lapsevanema kommentaar: „Mulle

meeldib paberkujul, et saan oma käega lehitseda ja lapse kunstitöid paberil vaadata.“

Samas 28,6% lapsevanemate kommentaaridest, kel kokkupuude paberkandjal

arengumappidega, tõid välja, et kuna näevad arengumappe vaid kord aastas, siis neil puudub

ülevaade, mida arengumapp sisaldab. Neid lapsevanemaid iseloomustab ühe vanema

kommentaar: „Puudus - ei saa igal ajal kursis olla. Tutvuda saab ainult aasta lõpus

arenguvestlusel.“ Selle avatud küsimuse juures toodi veel välja, et paberkandjal

arengumappi ei ole võimalik kodus vaadata, lapse tegemistega iga päev kursis olla ja

tulevikus võib olla oht, et tööd kipuvad kaduma.

Järgnevast küsimusest tuli aga täpsemalt välja, kui tihti lapsevanemad arengumappidega

kokku puutuvad ja kui tihti mappidesse materjale lisatakse. Tulemused on esitatud tabelis 3.

Andmete analüüsimisel selgus, et 65,8% lapsevanematest näeb lapse arengumappi aastas

paar korda ja 23,7% ei vaata lapse arengumappe. Peamiselt lapsevanemad ise arengumappi

materjale ei lisa (86,8%) ja selle kohta, kas laps ise sinna infot lisab ei teadnud vanemad

kaasa rääkida (47,4%). Küll aga tõid 42,1% vanematest välja, et lapsed ise arengumappi

materjale ei lisa. Ka selle kohta, kui tihti õpetajad materjale lisavad, ei osanud enamus

vanematest vastata (68,4%).

Tabel 3. Arengumappidega tutvumine ja sisu loomine lapsevanema kontekstis (%)

Iga

päev

Nädalas

korra

Kuus

korra

Kord

paari

kuu

jooksul

Aastas

paar

korda

Ei lisa

/ vaata

Ei tea KOKKU

35

Lapsevanem

loeb ja vaatab

arengumappi

0,0 0,0 5,3 0,0 65,8 23,7 5,3 100,0

Lapsevanem

lisab

arengumappi

materjali

0,0 0,0 0,0 0,0 7,9 86,8 5,3 100,0

Laps ise lisab

arengumappi

materjali

2,6 0,0 2,6 0,0 5,3 42,1 47,4 100,0

Õpetaja lisab

arengumappi

materjali

0,0 10,5 7,9 2,6 5,3 5,3 68,4 100,0

Avatud küsimuses said lapsevanemad veel täiendada ja lisada inimesi, kes veel

arengumappidesse materjali lisavad. 50% lapsevanematest jättis sellele küsimusele

vastamata, 28,9% märkisid, et ei tea ja 13,2%, et teisi osapooli arengumapi koostamisse

kaasatud ei ole.

Järgnev küsimus oli seotud IKT vahenditega, mida lapsevanemad kasutavad kui lapse

arengumappidesse ise sisu lisavad. See küsimus ei olnud kohustuslik ja lubatud oli see

vahele jätta, kui ise materjali arengumappi ei lisa. Nii jättis 73,7% lapsevanematest sellele

küsimusele vastamata (joonis 8) ja 14,2% täiendas valikvastuseid kommentaariga, et ise

midagi arengumappi ei lisa. Sellest võib järeldada, et kokku 87,9% lapsevanematest ise lapse

arengumappi materjale ei lisa ja selle tarbeks IKT vahendeid ei kasuta. Vaid 6,1%

lapsevanematest tõsi välja, et kasutab mapile sisu loomisel arvutit, 4% nutitelefoni ja 2%

fotoaparaati.

36

Joonis 8. Lapsevanemate IKT vahendite kasutamine arengumapi sisu loomisel (%)

Käesolevast teemavaldkonnast loeme välja, et lapsevanemad ei ole lapse arengumappide

loomisega kursis, ise materjali ei lisa ja puutuvad mappidega kokku vaid paar korda aastas.

3.4 Lapsevanemate huvi elektrooniliste arengumappide vastu

Selle teemavaldkonna eesmärgiks oli välja selgitada lapsevanemate eelistused ja huvid

seoses lapse arengumapi ja e-arengumapi kohta. Märkimisväärne tulemus on see, et kuigi

47,4% lapsevanematest eelistab arengumappe paberkandjal on üsna suur osakaal vanemaid

(39,5%), kes eelistaksid arengumappi elektrooniliselt (joonis 9).

37

Joonis 9. Lapsevanemate arengumapi eelistused (%)

Põhjuseid miks eelistatakse arengumappe paberkandjal on erinevaid (joonis 10), peamiselt

võib välja tuua selle, et vanemad peavad paberkandjal arengumapi lehitsemist mugavaks

(38,9%) ja neile on selle vaatamine tore tegevus. Seda iseloomustab ühe lapsevanema

kommentaar: „loodan lasteaia lõpetamisel selle kaasa saada, see on tore lapse kujunemise

lugu, mida paberil mugav vaadata ja vanaemale-vanaisalegi näidata“.

Joonis 10. Paberkandjal arengumapi eelistuste põhjused (%)

Samas palju on neid, kes ei ole kursis muude võimalustega (27,8%) ja kes peavad

paberkandjal arengumappi tuleviku tarbeks toredaks mälestuseks: „Tore on see mapp

38

lasteaia lõpetades omale saada. Väga armas on hiljem vaadata lapse töid ja teste.

Elektrooniliselt sellist võimalust poleks.“ Viimasest kommentaarist ja lapsevanemate

vastustest võib aga välja lugeda seda, et vanemad ei ole kursis elektroonilise arengumapi

võimalustega. Elektroonilist arengumappi annab kasutada ja täiendada ka lapse edaspidistes

eluetappides, võimaldab koguda kompaktsemalt kokku rohkem materjali ja lapse tööde

kadumise oht on oluliselt väiksem. Seega lapsevanemad, kes peavad paberkandjal

arengumapi eeliseks seda, et see on tulevikuks tore mälestus, ei pruugi samuti olla kursis

elektroonilise arengumapi võimalustega.

Tähelepanu väärib ka asjaolu, et oluliselt väiksem ei olnud lapsevanemate osakaal, kes

eelistaksid arengumappi elektrooniliselt (joonis 9) - 39,5%. Nende peamiseks põhjuseks oli

see, et e-arengumappi on mugavam igal ajahetkel jälgida ja lapse tegemistega kursis olla

(73% e-arengumapi eelistajatest): „Kättesaadav mõlemale poolele, võimaldab rohkem

materjale lisada, keskkonnasäästlikum, ei eelda printimist vms. Mugavam. Saab igal ajal

mapile ligi. Paberil mapp on üldjuhul lasteaias ja sellele igapäevane ligipääs puudub.“

Teisteks põhjusteks olid veel, et elektrooniline arengumapp võimaldab rohkem infot ja

materjali lisada ning on uudne. Märkimisväärne on, et kõik need lapsevanemad, kes tõid

välja e-arengumapi eeliseks selle, et see on igal ajahetkel kättesaadavam (73% e-arengumapi

eelistajatest) puutuvad hetkel oma lapse arengumappidega kokku kuni paar korda aastas või

üldse mitte.

Lapsevanemate suhtumised ja hoiakud lapse arengumapi osas on välja toodud tabelis 4.

Selgelt tuleb välja, et õpetajatega suhtlemist ja info vahetust peetakse tänasel hetkel väga

heaks (52,6% on pigem nõus, 39,5% nõus). Samas on märgata, et lapsevanemad ei pea

tänaseid kasutusel olevaid arengumappe (92,1% paberkandjal) piisavalt ülevaatlikuks, sest

39,5% ei osanud konkreetset seisukohta võtta ja 18,4% oli selle väitega nõus. Oluline on aga

välja tuua, et lapsevanematele on tähtis saada lapse tegemistest ülevaadet paar korda nädalas,

sest selle väitega oli nõus 33,3% ja pigem nõus 36,4% vanematest. Samas ei peeta oluliseks

lisada arengumappi materjale laste kodustest tegemistest, sest 36,4% vanematest pigem ei

pidanud seda oluliseks ja 30,3% ei osanud seisukohta võtta. Kuid arvestades, et

arengumapiga paberkandjal head ülevaadet lapse arengust ei saada, ja lapsevanemad

soovivad rohkem lapse tegemistega kursis olla, võib selle lahenduseks olla just

elektroonilise arengumapi kasutusele võtmine.

Tabel 4. Lapsevanemate hinnangud (%)

39

1-

Ei ole

nõus

2-

Pigem

ei ole

nõus

3-

Nii ja

Naa

4-

Pigem

olen

nõus

5-

Olen

nõus

Kokku

Lapsevanema ja õpetaja vaheline suhtlemine

ja infovahetus on väga hea 5,3 0,0 2,6 52,6 39,5 100,0

Lapsevanemad saavad hea ülevaate oma

lapse arengust, tänu arengumapile 18,4 5,3 39,5 23,7 13,2 100,0

Saada ülevaadet paar korda nädalas lapse

arengust ja tegemistest lasteaias 3,0 9,1 18,2 36,4 33,3 100,0

Pean oluliseks lisada arengumappi

materjali ka lapse kodustest tegemistest

15,2 36,4 30,3 12,1 6,1 100,0

Elektrooniliste arengumappide kasutamise

olulisus 10,5 10,5 42,1 26,3 10,5 100,0

Samas elektroonilisi arengumappe lasteaias väga oluliseks ei peeta, sest 42,1%

lapsevanematest ei osanud seisukohta võtta. Kuid nendest lapsevanematest 63,3% eelistas

arengumappi paberkandjal ja eelnevalt toodi välja, et paberkandjal arengumapi eelistajate

seas oli palju neid, kes ei olnud kursis elektrooniliste arengumappide võimalustega.

Teadmiste puudumine elektrooniliste arengumappide kohta võib siinkohal olla põhjuseks,

miks lapsevanemad elektroonilisi arengumappe lasteaias oluliseks ei pea. Kuigi võrdlemisi

suur osakaal lapsevanemaid peab pigem oluliseks e-arengumappide kasutamist lasteaias

(26,3% vanematest) ja oluliseks 10,5% vanematest.

40

ARUTELU JA KOKKUVÕTE

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada milliseid IKT vahendeid, keskkondi või

programme on võimalik kasutada laste e-arengumappide loomisel. Sellest tulenevalt uuriti

arengumappidega kokku puutuvaid õpetajaid ja lapsevanemaid.

Esimese uurimistöö küsimuse raames selgus milliseid IKT põhiseid vahendeid ja/või

võimalusi kasutatakse laste arengumappide loomisel. Peamiselt tuli välja see, et kuigi

lasteaedades on olemas erinevaid IKT põhiseid vahendeid, kasutatakse neid minimaalselt

laste arengumappide loomisel. Kuna peamiselt koostatakse arengumappe paberkandjal on

ka loogiline, et peamisteks IKT põhisteks vahenditeks arengumapi loomisel lasteaias on

printer, arvuti ja fotoaparaat. Kuid oluliselt rohkem kasutatakse nii loetletud kui ka teisi IKT

vahendeid õpetaja igapäeva paberitöö tarbeks või siis lastega koos õppetöös. IKT vahendite

kontekstis selgus veel, et elektrooniliste arengumappide mitte tegemine ei jää õpetajate osas

IKT vahendite taha - vahendid on lasteaedades olemas, kuid nii nagu on varasematest

uuringutest selgunud, tuli ka seekord ilmsiks fakt, et õpetajad ei oska olemasolevaid

vahendeid maksimaalselt ära kasutada ja seda tõenäoliselt põhjusel, et õpetajatel ei ole

teadmisi e-arengumappide loomise võimalustest (Hermann, 2016, lk 40-41).

Teise uurimisküsimuse raames selgus milline on lapsevanemate ja õpetajate valmidus ja

huvi, et koostada arengumappe elektrooniliselt. Esmalt tuli ilmsiks see, et nii õpetajatel, kui

ka lapsevanematel on kokkupuuteid e-arengumappidega vähe ja teadmisi sellest valdkonnast

samuti minimaalselt. Arengumappidesse lisavad sisu peamiselt õpetajad ja lapsevanemad

puutuvad arengumappidega kokku vaid paar korda aastas. Kuigi rohkem on lapsevanemaid,

kes eelistavad oma lapse arengumappe paberkandjal, on üsna suur osakaal ka neid

lapsevanemaid, kes sooviksid oma lastele elektroonilisi arengumappe - et arengumapp oleks

kättesaadavam ja võimalik igal ajahetkel sellega tutvuda. Käesoleva uurimistöö kinnitab

juba varasemates uuringutes selgunut, et lapsevanemad soovivad saada tihedamini lapse

tegemistest ülevaadet ja tagasisidet (Veskiväli, 2015, lk 32) ning elektrooniline arengumapp

loob selleks ideaalsed võimalused.

Kuigi õpetajatel on väheseid teadmisi e-arengumappide loomise võimalustest, tunnevad

selle teema vastu huvi ja tulevikus on ka valmis e-arengumappe looma üle poole õpetajatest.

41

Arutelus tuleb uuritavale probleemile kõige lähedasemaid kirjanduse seisukohti võrrelda oma

uuringu tulemustega (teooria ja empiirika).

Kõrvutada teiste uurijate järeldusi enda omadega, võib esitada ka oma hüpoteetilisi seisukohti ja

arvamusi.

Soovitatav esitada uurimisküsimuste lõikes.

3-4 lk, ei esitata konkreetseid arve

Baka töös võib olla arutelu koos kokkuvõttega, magistritöös peaks arutelu olema eraldi

Kokkuvõttes antakse hinnang:

kogu tööle;

põhitulemustele,

tehtud vigadele (millest tingitud?) (piirangud)

Töö piiranguteks võib pidada asjaolu, et uurimistöö lõpu faasis saadeti küsimustikud

üliõpilaste ja haridustehnoloogide listidesse, kust ei pruukinud vastajateks olla töötavad

õpetajad või kel kokkupuude arengumappidega puudub.

kas hüpotees leidis kinnitust?

Lõputöös oli esitatud hüpotees, et elektrooniliste arengumappide kasutamine ei ole leidnud

lasteaedades kasutust, sest õpetajatel ei ole huvi ega valmidust elektroonilisi arengumappe

luua. Samas lapsevanematel on soov saada parem ülevaade oma lapse arengust ja pooldavad

elektrooniliste arengumappide loomist, kuid see ei ole korrelatsioonis õpetajate valmiduse

ja huviga. Uuringust selgus, et peamiseks põhjuseks, miks elektroonilisi arengumappe

loodud ei ole on pigem seetõttu, et juhtkonnalt pole tulnud vastavat nõuet ja õpetajad

hindasid oma e-arengumappide alaseid teadmisi väheseks. Kuid huvi ja valmisolek oli üle

poole õpetajatel. Ning lapsevanemad küll soovivad saada paremat ülevaadet oma lapse

arengust, kuid enamus siiski pooldab paberkandjal arengumapi loomist. Seega võib väita, et

hüpotees ei leidnud kinnitust.

42

Uudsus, praktilisus, avaldatud artiklid

Käesoleva töö uudsus seisneb selles, et alushariduse valdkonnas ei ole varasemalt toodud

välja keskkondi, kus saab elektroonilisi arengumappe luua, ega antud valdkonda uuritud.

Antud tööst saab asjast huvitatud õpetaja suuna milliste keskkondade kohta uurima hakata

ja millega elektroonilisi arengumappe luues arvestama peab. Metoodika osa läbi viies tundis

ühe lasteaia direktor huvi antud teema vastu ja lasteaiast paluti infot erinevate keskkondade

kohta. Nii ongi ühte kokku koondatud info erinevatest võimalustest, õpetajate ja

lapsevanemate arvamustest, millest lähtuvalt saavad antud teemast huvitatud õpetajad edasi

liikuda ja endale sobivad mooduse/keskkonna leida elektroonilise arengumapi loomisel.

Lisaks suudeti juba käesoleva töö ankeetküsimustiku levitamisega teha õpetajatele

teavitustööd, sest nii mõnelgi õpetajal tekkis selle valdkonna vastu suurem huvi.

Kuigi käesoleva uurimistöö raames uuriti lapsevanemate IKT vahendite kasutamist lapse

arengumapi kontekstis, ei selgunud see, et kas lapsevanemad omavad sobivaid vahendeid,

et elektroonilisi arengumappe jälgida ja omalt poolt materjaliga panustada. Uurimistöös

selgus, et enamus lapsevanemaid lapse arengumappi omalt poolt materjali ei lisa ja ei pea

seda oluliseks. Kuid tulevikus tasub uurida, et miks see nii on - kas vanematel on see

võimalus olemas, et arengumapi materjali lisada või pole sobivaid IKT vahendeid või hoopis

teadmisi kuidas neid vahendeid arengumapi kontekstis kasutada.

NB! Kui tulemused ei toeta hüpoteesi, ei tohi neid muuta ega nendega manipuleerida! Sel juhul

tuleb selgitada, miks ei läinud nii, nagu oodati ja vajadusel sõnastada uus hüpotees.

tuuakse esile järeldused, mis lisavad uut võrreldes varasemate uurimustega (püütakse selgitada,

millest vastuolud võivad olla tingitud)

Jälgida tuleb, et järeldused põhineksid tulemuste analüüsil ning mõtted oleksid sõnastatud

loogiliselt ning täpselt ilma uurija emotsioonideta.

Järeldustes ei tooda esile konkreetseid arve, vaid üldistus.

43

ALLIKAD

Almann, S. (2010). Portfoolio teoreetiline lähtealus. rmt: S. Almann, & A. Kons (Toim.), Portfoolio

lapse arenguloost. Tallinn: Kirjastus Ilo.

Barrett, H. (2002). ICT Support for Electronic Portfolios and Alternative Assessment. Kluwer

Academic Publishers. Allikas: http://electronicportfolios.org/portfolios/wcce2001.pdf

Barrett, H., & Abrami, P. (2005). Directions for research and development on electronic portfolios.

Canadian Journal of Learning and Technology, 31(3). Allikas:

https://www.cjlt.ca/index.php/cjlt/article/view/26487/19669

Digipööre. (2017). Haridus-ja Teadusministeerium. [21.04.2017]. Allikas:

https://www.hm.ee/et/tegevused/digipoore

elasteaed.ee. (2017). Kasutamise kuupäev: 24. 04 2017. a., allikas www.elasteaed.ee

elatseaed.eu. (2017). Kasutamise kuupäev: 24. 04 2017. a., allikas www.elasteaed.eu

eliis.ee. (2017). Kasutamise kuupäev: 24. 04 2017. a., allikas www.eliis.ee

e-paevik.ee. (2017). Kasutamise kuupäev: 24. 04 2017. a., allikas www.e-paevik.ee

Evernote. (2017). Kasutamise kuupäev: 19. 05 2017. a., allikas https://evernote.com/

Godiyal, S., & Shah, A. (2010). Ict in the Early Years : Balancing the Risks and Benefits. British

Journal of Educational Technology.

Goldsmith, D. J. (2007). Enhancing learning and assessment through e‐portfolios: A collaborative

effort in Connecticut. . New Directions for Student Services, 2007(119).

Google Dokumendid. (2017). Kasutamise kuupäev: 15. 05 2017. a., allikas

https://www.google.com/intl/et/docs/about/

Google Support. (2017). Kasutamise kuupäev: 15. 05 2017. a., allikas

https://support.google.com/a/topic/14075?en&ref_topic=9197

Grace, C., & ERIC Clearinghouse on Elementary and Early Childhood Education, U. I. (1992). Grace,

C., & ERIC Clearinghouse on Elementary and Early ChildThe Portfolio and Its Use:

Developmentally Appropriate Assessment of Young Children. ERIC Digest.

Haridussõnastik. (2017). (Eesti Keele Instituut) Kasutamise kuupäev: 01. 03 2017. a., allikas

http://www.eki.ee/dict/haridus/

Haridustehnoloogia sõnastik. (2017). Kasutamise kuupäev: 20. 04 2017. a., allikas http://wiki.e-

uni.ee/htsonastik/index.php?n=Main.I

Hermann, T. (2016). IKT vahendid ja nende kasutamine õppeprotsessis Tartu linna lasteaedade

näitel. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut.

Higgins, A. (2015). Electronic portfolios in early childhood education: Parent-teacher

communication. Masters of Education. Victoria University of Wellington . Allikas:

http://researcharchive.vuw.ac.nz/xmlui/bitstream/handle/10063/4805/thesis.pdf?seque

nce=1

44

Hirsjärv, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Helsinki: Medicina.

Huffman, P. D. (02. 03 2017. a.). ''Look What I Did!'' Why Portfolio-Based Assessment Works.

Allikas: Early Childhood News:

http://www.earlychildhoodnews.com/earlychildhood/article_view.aspx?ArticleID=495

Häidkind, P., & Villems, K. (2014). Hindamine, arengukeskkonna ja õppe-kasvatustegevus. rmt: K.

P. Pille Häidkind, Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele

lasteasutustele. Haridus- ja Teadusministeerium. Allikas:

https://www.hm.ee/sites/default/files/juhendmaterjal_alusharidus.pdf

Isikuandmete kaitse seadus. (2008). RT I 2007, 24, 127. Allikas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010011?leiaKehtiv

Kankaanranta, M. (1996). Self-portrait of a child: portfolios as a means of self-assesment in

preschool and primary school. rmt: E. Hujala, Childhood Education: International

Perspectives. Finland Association for Childhood Education International.; Oulu Univ.

(Finland). Early Education Center.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). RT I 2008, 23, 152. Allikas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

Kruusmann, L. (2015). Erinevas vanuses lasteaiaõpetajate valmisolek info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamiseks lasteaia õppe-kasvatusprotsessis:

Pärnumaa lasteaedade näitel. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, Pedagoogiline Seminar.

Leikop, M. (23. 04 2014. a.). Veebipõhised infosüsteemid lihtsustavad lasteaiaõpetaja tööd.

Allikas: Koolielu: https://koolielu.ee/info/readnews/355393/veebipohised-infosusteemid-

lihtsustavad-lasteaiaopetaja-tood

Lillepõld, M., & Vetik, H. (2010). Lapse arenguloo jäädvustamine. rmt: S. Almann, & A. Kons

(Toim.), Portfoolio lapse arenguloost. Tallinn: Kirjastus Ilo.

Luuri, J., & Reinap, L. (2002). Lapse kasvumapp. Tea ja Toimeta 21. Tallinn: Kirjastus Ilo.

NAEYC, N. Y. (2012). Technology and Interactive Media as Tools in Early Childhood Programs

Serving Children from Birth through Age 8. Allikas:

https://www.naeyc.org/sites/default/files/globally-

shared/downloads/PDFs/resources/topics/PS_technology_WEB.pdf

Olenko, P. (2006). Arengumapp lapse arengu kajastajana. (E. Vadi, Toim.) Tallinn: Kirjastus Ilo.

Palmissaar, M. (2016). Lastevanemate rahulolu koolieelse lasteasutusega. Bakalaureusetöö.

Tallinna Ülikool, Haridusteaduste Instituut.

Palts, K., & Häidkind, P. (2014). Lapse arengu hindamine. rmt: K. P. Pille Häidkind, Lapse arengu

hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Haridus- ja

Teadusministeerium. Allikas:

https://www.hm.ee/sites/default/files/juhendmaterjal_alusharidus.pdf

Paulson, F. L., Paulson, P. R., & Meyer, C. A. (1991). What Makes a Portfolio a Portfolio?

Educational Leadership.

45

Peri, A. (20. 05 2013. a.). Digiõpe alushariduses. Allikas: Tea ja Toimeta:

http://www.teatoimeta.ee/Digiope_alushariduses_936.htm

Peters, S., Hartley, C., Rogers, P., Smith, J., & Carr, M. (2009). Early childhood portfolios as a tool

for enhancing learning during the transition to school. International Journal of Transitions

in Childhood(Vol.3).

Pohlak, E. (2016). E- lasteaed lasteaiaõpetaja töö toetajana Rae valla lasteaedade näitel.

Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, Haridusteaduste Instituut.

Raudsepp, J., & Rajamets, K. (2010). Innovaatiline lähenemine lapse portfoolio loomisel. rmt: S.

Almann, & A. Kons (Toim.), Portfoolio lapse arenguloost. Tallinn: Kirjastus Ilo.

Ray, A. (2017). ‘Seesaw’ Between School and Home. ASHA Leader, 22.

Rogers, G. M., & Chow, T. (2000). Electronic Portfolios and the Assessment of Student Learning.

Assessment Update.

Saare, J. (2011). E-portfooliod veebiajakirjade haldamissüsteemi Open Journal Systems abil.

Magistritöö. Tartu Ülikool, Arvutiteaduse Instituut.

Saarela, E. (2016). Pedagoogiline dokumenteerimine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

vahendite abil koolieelses lasteasutuses. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Haridusteaduste

Instituut.

Schallhart, E., & Wieden-Bischof, D. (2010). Working with E-portfolios in Kinderkarten Institutions.

rmt: N. Buzzetto-More, The E-portfolio Paradigm: Informing, Educating, Assessing, and

Managing with E-portfolios. Informing Science.

Seesaw. (2018). Allikas: www.seesaw.com

Sewell, M., Marczak, M., & Horn, M. (2017). (The University of Arizona) Kasutamise kuupäev: 19.

05 2017. a., allikas The use of portfolio assesment in evaluation:

http://methodenpool.uni-

koeln.de/portfolio/USE%20OF%20PORTFOLIOS%20IN%20EVALUATION.htm

Sink, I. (2014). Digitaalse õpimapi rakendamine algklasside õppetöös. Magistritöö. Tallinna

Ülikool, Informaatika Instituut. Allikas: Etera.

Sink, I. (06. 06 2014. a.). Koolielu. Allikas: Evernote kasutusjuhend:

https://koolielu.ee/waramu/view/1-ab66cdf6-4075-4670-a5e8-fef1d3fcaa27

Stein, K., Veisson, M., Nugin, K., & Õun, T. (2015). Infotehnoloogiliste vahendite kasutamine

lasteaias lapse keelelise arengu toetamisel. rmt: T. Kuurme, Kasvatustegelikkuse

ajakajalisi peegeldusi. Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituut.

Taavet, T. (2010). Lasteaiaõpetajate tööstress, tervis ja töövõime. Magistritöö. Tartu Ülikool,

tervishoiu instituut.

Teder, M. (09. 03 2014. a.). Korraga tekkis kolm lasteaedade e-keskkonda. Postimees.ee. Allikas:

http://www.postimees.ee/2722136/korraga-tekkis-kolm-lasteaedade-e-keskkonda

Tipp, V. (23. 03 2007. a.). Ajaveeb ehk Blog. Allikas: E-õppe uudiskiri: http://uudiskiri.e-

ope.ee/?p=7888

46

Tuleviku Õpetaja koolitusprogramm. (2017). Digitaalse arengumapi loomise vahendid. Kasutamise

kuupäev: 27. 04 2017. a., allikas http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/eelmoodul/digitaalne-

arengumapp/digitaalse-arengumapi-loomise-vahendid/

Varis, J. (2016). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamine õppetöös Valga

linna ja Karula valla lasteaedade näitel. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool,

Haridusteaduste Instituut.

Veisson, M., & Nugin, K. (2009). Lapse arengu hindamine. Lapse arengu hindamine ja toetamine.

(E. Kulderknup, Toim.) Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Veskiväli, K. (2015). Lapsevanemate arvamused lapse arengu hindamisest koolieelses

lasteasutuses. Bakalauureusetöö. Tallinna Ülikool, Alushariduse valdkond.

Vinter, K. (07. 08 2013. a.). Kas nüüdisaegne lasteaed vajab digitaaltehnoloogiat? Allikas: Koolielu:

http://koolielu.ee/info/readnews/332253/kas-nuudisaegne-lasteaed-vajab-

digitaaltehnoloogiat

Võsu Kooli lasteaia õppekava. (2015). Allikas: Võsu Kooli lasteaed: http://www.vosu.edu.ee/wp-

content/uploads/2015/11/V%C3%95SU-KOOLI-LASTEAIA-%C3%95PPEKAVA2.pdf

Vään, H. (2013). Lastevanemate ja õpetajate partnerlus ja koostöö lapse kasvukeskkonna

kujundajana. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, Alushariduse ja

täiendusõppe osakond.

Õpetaja Kutsestandard, tase 6. (27. 11 2013. a.). Allikas: Kutsekoda:

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/opetaja-tase-

6.1.et.pdf

Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes. Tartu: Tartu

Ülikool.

47

LISA 1. KÜSIMUSTIK ARENGUMAPPI LOOVALE ÕPETAJALE

48

49

50

51

52

LISA 2. KÜSIMUSTIK ARENGUMAPPI JÄLGIVALE LAPSEVANEMALE

53

54

55

LISA 3. VEEBIPÕHISTE KESKKONDADE LOETELU

Keskkonnad, mida tasub tulevikus veel edasi analüüsida on Portfoliogen.com,

Edmodo.com, kidblog.org, edublogs.org.