Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline ...failid.artes.ee/Heiki/Tapa YP/Tapa yp III koide - KSH_aruanne_10.05.11... · Säilitada ilusad vaatekohad. Säilitada ilusad

Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ARUANNE

Tellija: Tapa Vallavalitsus

Töö koostaja: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Alar Noorvee

Vastutav täitja: Tanel Esperk

Tartu 2010 - 2011

2 Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne


Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................5�1.� Üldosa ............................................................................................................................6�

1.1.� Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus ...........................................................................6�1.2.� Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega ...........................................6�1.2.1� Üleriigiline planeering “Eesti 2010” ......................................................................6�1.2.2� Ülevaade Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Tapa valla strateegiliste arengudokumentide eesmärkidest .......................................................................................7�

2.� Mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................................... 14�2.1� Asukoht ja üldandmed ............................................................................................ 14�2.2� Looduskeskkond .................................................................................................... 16�

2.2.1� Pinnas ............................................................................................................. 16�2.2.2� Veekogud ........................................................................................................ 17�2.2.3� Loodusvarad .................................................................................................... 18�2.2.4� Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid ........................................................... 18�2.2.5� Miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud maastikud ja muinsuskaitseobjektid ...... 19�2.2.6� Rohevõrgustik ................................................................................................. 20�

2.3� Elu- ja sotsiaalkeskkond ......................................................................................... 21�2.3.1� Rahvastik ........................................................................................................ 21�2.3.2� Haridus, kultuur ja sport .................................................................................. 22�

2.4� Majanduskeskkond ................................................................................................. 23�2.4.1� Ettevõtlus ........................................................................................................ 23�2.4.2� Kommunikatsioonid ja infrastruktuur .............................................................. 24�

3.� Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika .......................... 28�4.� Mõju hindamise olulisemad järeldused, vajalikud leevendavad meetmed ja eelistatud alternatiivid .......................................................................................................................... 31�

4.1� Elamumaad ............................................................................................................ 31�4.2� Äri- ja teenindushoonete maa ................................................................................. 40�4.3� Tootmismaad .......................................................................................................... 41�4.4� Liiklusmaa (sh jalg- ja jalgrattateed) ....................................................................... 42�4.5� Karjäärimaa ............................................................................................................ 45�4.6� Puhke– ja spordirajatiste maa ................................................................................. 45�4.7� Roheline võrgustik ................................................................................................. 45�4.8� Kumuleeruvad mõjud ............................................................................................. 47�4.9� Mõju Natura 2000 aladele (NATURA HINDAMINE) ............................................ 47�

4.9.1� Üldplaneeringu seos Natura-alade kaitse korraldamisega ................................. 47�4.9.2� Üldplaneeringuga hõlmatava ala mõjupiirkonda jäävate Natura-alade ja liikide kirjeldus48�4.9.3� Mõju hindamine Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele 51�4.9.4� Kokkuvõte Natura hindamisest ........................................................................ 53�

5.� Keskkonnamõju seireks kavandatavad meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus 54�6.� Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist ja mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest .............................................................................................................. 55�7.� Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte ..................................................................... 56�

7.1.� Üldplaneeringu mõjuala kokkuvõte ........................................................................ 56�7.2.� Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess .................................................... 57�7.3.� Mõjude hindamise tulemuste alusel esitatud leevendavad meetmed ........................ 58�


Kasutatud kirjandus .............................................................................................................. 63�

LISAD

Lisa 1. KSH algatamisotsus Lisa 2. KSH programm ja selle avalikustamisega seotud materjalid Lisa 3. KSH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. Tapa valla üldplaneeringu eskiisjoonised (november 2010) Lisa 5. Mõju hindamise koondtabel ja KSH eesmärkide suhtes hindamise tabel Lisa 6. Tapa linna ümbersõidu hindamise tabel Lisa 7. Täpsustatud rohevõrgustiku kaart


Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks oleva Tapa valla (sh Tapa linn) üldplaneeringu koostamise aluseks on Tapa Vallavolikogu 11. oktoobri 2007. a otsus nr 123, millega algatati ka üldplaneeringu KSH koostamine (lisa 1). Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus. Üldplaneeringut koostab AS K&H koostöös OÜ-ga Alkranel ja Tapa Vallavalitsuse töötajatega. Keskkonnamõju strateegilist hindamist viib läbi töörühm koosseisus:

� Alar Noorvee – OÜ Alkranel KSH töörühma juhtekspert, litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert (litsents nr KMH 0098);

� Tanel Esperk – OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist; � Heiki Kalberg, AS K&H planeerimis- ja maastikuspetsialist. � Teet Koitjärv.

Asjast huvitatud isikud on:

� Tapa Vallavalitsus; � Tapa Vallavolikogu; � Lääne-Viru Maavalitsus; � Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaameti Viru regioon; � Kaitseministeerium; � Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; � Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet; � Sotsiaalministeerium ja Tervisekaitsetalitus; � Tapa valla naaberomavalitsused (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Kadrina, Kuusalu

ja Tamsalu Vallavalitsused); � Maa-amet; � Ida Regionaalne Maanteeamet; � vallaelanikud, maaomanikud, ettevõtjad; � laiem avalikkus; � valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused.

Tapa üldplaneeringu KSH programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti Viru regiooni 11.10.2010 kirjaga nr V 6-8/33801-3. KSH programm ja sellega seonduv dokumentatsioon on toodud aruande lisas 2, programmi heakskiitmise otsus lisas 3.

KSH käigus täpsustati valdkonnad, millega käesolev KSH tegeleb ja sellest tulenevalt püstitati KSH eesmärgid. Käsitletavad KSH valdkonnad on järgmised:

1. Vesi ja pinnas (sh jääkreostus) 2. Õhukvaliteet 3. Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik) 4. Maastik ja kultuuripärand 5. Elanikkonna heaolu ja tervis (sh müra, õhusaaste jms) 6. Sotsiaalse keskkonna kvaliteet 7. Majandusliku keskkonna areng

Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindamine toimus samaaegselt üldplaneeringu koostamisega.


1. Üldosa

1.1. Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus

Vastavalt Planeerimisseadusele § 2 ja 8 on üldplaneeringu põhieesmärgiks valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.

Üldplaneering peab tagama võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Üldplaneering on kohaliku kogukonna koosmõtlemise tulemusena sündinud dokument, millega määratakse valla lähiaastate maakasutus ja arengu eesmärgid üldiselt: kuhu laiendada elamualasid, turismi-, põllumajandus-, tööstus- ja äritegevust, samal ajal silmas pidades rohealade säilimist ja keskkonna säästlikku kasutamist.

1.2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega 1.2.1 Üleriigiline planeering “Eesti 2010” Eesti Vabariigi arengusuunad sätestab ja seob maakasutusega üleriigiline planeering Eesti 2010. Planeeringu üldiste sihiseadetena on määratletud järgmised aspektid:

• Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine; • Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine; • Asustuse ruumiline tasakaalustamine; • Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga; • Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.

Nimetatud sihtidest lähtuvalt käsitletakse ruumilist arengut nelja peamise komponendi - asustus, transpordiühendused, energeetika ning roheline võrgustik kaupa. Asustuse arengul lähtutakse suures osas pealinna funktsionaalsest arengust ning maakonnakeskuste tugevdamist rõhutavast strateegiast, mille läbi on võimalik luua kogu riigi territooriumil hästi kättesaadavate tugevate keskuste võrk. Keskusi täiendavad läbi kaug- ja kodustöötamise ning heatasemelise transpordi elujõulised maapiirkonnad. Eestis tervikuna on seatud eesmärgiks, et iga maakonnakeskus ja ka väiksemad linnad leiaksid oma spetsialiseerumisala, millega võiks rahvusvaheliselt konkureerida. Lisaks üksikute keskuste tugevdamisele viidatakse vajadusele keskuste koostööks vastastikuse täiendamise alusel ehk võrgustumisele. Üleriigiline planeering rõhutab koordineeritud transpordikorralduse olulisust koostööpiirkondade toimimisel. Üleriigilise planeeringu transpordistrateegia lähtub Eesti "aeg-ruumilise kokkusurumise" (reisiliikluse kiirendamine peamistel ühendussuundadel) kontseptsioonist. Lisaks rahvusvaheliste teede väljaehitamisele on esiplaanil kogu territooriumi kättesaadavuse parandamine, märgitakse säästliku arengu ühe komponendina üleriigilise ja kohaliku ühistranspordi eelisarendamise vajadust.


Üleriigilise planeeringu rohelise võrgustiku kontseptsioon rõhutab eluslooduse ja maastiku kaitse orgaanilist sulatamist keskkonnakujundusse ning vajadust esile tõsta, väärtustada ja sihipäraselt kasutusele võtta kaitsealuste ning looduslikus või looduslähedases seisundis alade laias mõttes keskkonda kujundavat mõju. Üleriigilise planeeringuga on määratletud peamised tuumalad ja koridorid. Rohelise võrgustiku planeerimisega taotletakse järgmisi eesmärke:

• keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine; • väärtuslike looduskoosluste kaitse ja loomade liikumisteede säilitamine; • looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ning looduslike

alade ruumilise kättesaadavuse tagamine; • väärtuslike maastike säilitamine; • asustuse ning maakasutuse suunamine.

1.2.2 Ülevaade Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Tapa valla strateegiliste

arengudokumentide eesmärkidest Tabelis 1.1 on toodud asjakohaste maakondlike arengudokumentide, Tapa valla arengukava ja Tapa valla üldplaneeringu eesmärgid KSH valdkondade kaupa. Käsitletavad arengudokumendid on: Lääne - Viru maakonnaplaneering 2010+ ja Lääne-Virumaa arengustrateegia 2007-2015, Lääne - Viru ja Järva maakonnaplaneeringute teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, Lääne - Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009 - 2015”ning Tapa valla arengukava 2007 - 2015 ja Lehtse piirkonna arengukava 2010 – 2016. Vastavalt tabelis toodule on üldplaneeringu koostamisel arvestatud kõrgemate arengudokumentidega. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava (kinnitatud 2005) seab eesmärkideks:

� tagada ohutu joogivesi kogu Pandivere elanikkonnale. � joogiveevarustussüsteemide vesi peab vastama kõikidele kvaliteedinõuetele. � kaitsta regionaalset põhjavee toiteala ning säilitada joogivesi kogu piirkonna elanikele

(ka põllumajandusaladel peab vesi lämmastikühendite osas olema kasutatav joogiks). � tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, keskkonnaohtlike objektide

vastavus keskkonnanõuetele, olemasolevate reostuskollete kontroll ning põhjavee reostuse lokaliseerimine.

� joogiveeks kasutatav pinnavesi peab vastama joogiveeks kasutatava pinnavee nõuetele.

� tagada, et pinnaveekogud oleksid heas seisundis, hapnikurikkad ning sobiksid väärtuslike kalaliikide elupaikadeks ja kalakasvatuste rajamiseks.

� kaitsta ohustatud ja ohualtide liikide looduslikke elupaiku ja kasvukohti.

Veemajanduskava kohaselt on Pandivere põhjavee alamvesikonna piires 10 ulatuslikku vedelkütusest saastunud põhjaveega jääkreostuspiirkonda, millest Tapa valda jäävad Tapa Vagunidepoo endine kütusehoidla, AS Eesti Raudtee Tapa Veduridepoo, Tapa lennuväli ja Lehtse raudteejaam. Tapa vallas tekkivate jäätmete käitlemise kord on määratud Tapa valla jäätmekavas 2009 – 2013 (kehtestatud 2009) ja Tapa valla jäätmehoolduseeskirjas (kehtestatud 2007). Tapa valla jäätmekava näeb ette Tapa valda jäätmejaama rajamist.


Tapa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (Infragate AS, 2008) seab veevarustuse tagamiseks ja reo- ning sademevee käitlemiseks vallas järgmised eesmärgid:

� Puurkaevpumplate renoveerimine (Tapa, Lehtse, Jäneda, Moe), tamponeerimine (Tapa) ja veetöötlus (Jäneda);

� Veevõrgu renoveerimine (Tapa, Lehtse, Jäneda, Moe), veevõrgu rajamine (Jäneda, Moe) ja tuletõrjeveevõtu koha rajamine (Lehtse);

� Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine (Tapa, Lehtse, Jäneda, Moe) ja rajamine (Jäneda, Moe);

� Reoveepuhastite renoveerimine (Tapa, Lehtse, Jäneda, Moe); � Sademevee- ja drenaažisüsteemide renoveerimine (Tapa).


Tabel 1.1. Asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja Tapa valla üldplaneeringuga seatud eesmärgid KSH valdkondade kaupa

KSH VALDKOND

LÄÄNE-VIRU MAAKONNA-PLANEERING (sh LÄÄNE-

VIRUMAA ARENGUSTRATEEGIA)

LÄÄNE-VIRU JA JÄRVA MAAKONNAPLANEERINGUTE

TEEMAPLANEERINGUD

TAPA VALLA (sh LEHTSE PIIRKONNA)

ARENGUKAVA EESMÄRGID

TAPA VALLA ÜLDPLANEERING

Vesi ja pinnas

� Tagada maakonnas tarbitava põhjavee (joogivee) hea kvaliteet.

� Pandivere kõrgustiku kui tähtsa põhjavee toiteala tõhus kaitse.

� Rakendada maakonnas ühtne jäätmekäitlussüsteem k.a ohtlike jäätmete kogumine.

� Vähendada ladestatavate jäätmete hulka ning soodustada teisese toorme kasutamist.

� Rekultiveerida maakonnas omanikuta karjäärid.

� Säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid. Mitte rajada rohelise võrgustiku aladele uusi maaparandussüsteeme.

� Säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus.

� Säilitada allikate veerežiim. � Ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle

vähendamisel või suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke.

� Jätkata kaitsmata põhjaveega aladel, või asustatud alade läheduses paiknevate reostusobjektide (mürkkemikaalide laod, prügilad) jääkreostuse likvideerimist.

� Tapa valla tiheasustusega piirkondades ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise võimaldamine.

� Lehtse ja Jäneda reoveepuhastite rekonstrueerimine.

� Tapa linna jäätmejaama rajamine.

� Üldplaneeringuga jäätmejaama rajamiseks maa-ala (tootmismaa) reserveerimine.

Õhukvaliteet

� Rakendada tööstuses ja soojusenergeetikas parimat võimalikku tehnoloogiat;

� Vähendada transpordist tulenevat õhusaastet tiheasustusaladel.

� Säilitada ja arendada

kaugküttel põhinevat soojamajandust Tapa linnas.

� Üldplaneeringuga kaugküttepiirkondade määratlemine.

� Jalg- ja jalgrattateede kavandamine.


KSH VALDKOND




TEEMAPLANEERINGUD




Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik

� Tagada haruldaste liikide säilimine elujõuliste populatsioonidena.

� Maastikulise mitmekesisuse tagamine.

� Maakonna looduskaitseliste väärtuste tutvustamine elanikkonnale.

� Loodusliku mitmekesisuse säilitamine, keskkonnakoormuse vähendamine.

� Rohevõrgustiku osa, mis asub viljakatel põllualadel, jätta põllumajanduslikku kasutusse ja käsitleda seda kõrge boniteediga põllumaana.

� Hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest.

� Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel tuleb hoiduda rohelise võrgustiku koridoride läbilõikamisest.

� Säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku.

� Tuumalade terviklikkuse säilitamine. � Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks

ei tohi tugialadel looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%.

� Põhi- ja tugimaanteedel vaadata üle suurimetajate teeületuskohad ning rakendada täiendavaid meetmeid liiklusohutuse tagamiseks.

� Majandustegevuse kavandamisel linna lähiümbruse rohevööndis tuleb lähtuda rohelise võrgustiku säilimiseks seatud tingimustest.

� Valla tiheasustatud alade haljastuse parandamine.

� Rohevõrgustiku alade ehitus- ja maakasutustingimuste määramine.

� Rohevõrgustiku piiride täpsustamine.

� Linna väärtuslikemate haljasalade säilitamine ja korrastamine.


KSH VALDKOND




TEEMAPLANEERINGUD




Maastik ja kultuuripärand

� Tagada kultuurikihis vanema asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ja säilinud fragmentide kaitse.

� Kultuuriajalooliselt väärtuslike ehitiste ja rajatiste ning nende ehitusajaloolise omapära ja keskkonna säilitamine, uurimine ja edasiarendamine.

� Väärtuslike alade piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste täpsustamine üldplaneeringute koostamise käigus.

� Säilitada väärtuslike maastike omapära. � Taluasemete ja põldude vaheliste

metsatukkade säilitamine, hooldamine. � Säilitada ilusad vaatekohad. � Säilitada ilusad maanteelõigud. � Kõrge boniteediga põllumaad tuleb hoida

kasutuses põllumajandusliku maana või avamaastikuna. Kõrge boniteediga põllumaid saab metsastada ainult üldplaneeringu alusel.

� Linna puhkealadel on asustuse laienemine vastunäidustatud.

� Teede ehitusel negatiivsete ja positiivsete pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms) säilitamine.

� Arendada välja valla atraktiivsed piirkonnad – Tapa vaksali ümbrus, Tapa Kesklinn ja Jäneda külasüda.

� Valla tiheasustatud alade haljastuse parandamine.

� Linna väärtuslikemate haljasalade säilitamine ja korrastamine.

� Väärtuslike maastike puhkeotstarbel kasutuse võimaldamine.

� Väärtuslike põllumaade säilitamine põllumaadena.

Elanikkonna heaolu ja tervis

� Tervisespordi väärtustamine ja sportimiseks vajalike tingimuste loomine ja finantseerimine.

� Võimaldada tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus kõigile paikkonna elanikele, tervisekeskuste loomine ja sportimisvõimaluste leidmine.

� Tervislike eluviiside propageerimine.

� Teede tehnilise täiuse saavutamine (elanikkonna ohutu

� Tapa valla elukeskkonna parandamine läbi haljastuse.

� Muuta valla liiklusskeem lihtsamaks, selgemaks ning jalakäija- ja jalgratturisõbralikumaks.

� Lehtse kandi jalg- ja jalgrattateede projekteerimine ning ehitamine Lehtse alevist- Lehtse Koolini.

� Tamsalu- Neeruti - Pariisi matkaradade arendamine.

� Puhkealade reserveerimine. � Jalg- ja jalgrattateede

võrgustiku kavandamine. � Terviseradade säilitamine ja

arendamine puhkealadel. � Linna väärtuslikemate

haljasalade säilitamine ja korrastamine.

12

Tapa

val

la ü

ldpl

anee

ringu

kes

kkon

nam

õju

stra

teeg

iline

hin

dam

ine.

Aru

anne

KSH

V

AL

DK

ON

D

LÄ

ÄN

E-V

IRU

MA

AK

ON

NA

-PL

AN

EE

RIN

G (s

h L

ÄÄ

NE

-V

IRU

MA

A

AR

EN

GU

STR

AT

EE

GIA

)

LÄ

ÄN

E-V

IRU

JA

JÄ

RV

A

MA

AK

ON

NA

PLA

NE

ER

ING

UT

E

TE

EM

APL

AN

EE

RIN

GU

D

TA

PA V

AL

LA

(sh

LE

HT

SE

PIIR

KO

NN

A)

AR

EN

GU

KA

VA

E

ESM

ÄR

GID

TA

PA V

AL

LA

Ü

LD

PLA

NE

ER

ING

liikl

use

taga

mis

eks)

. �

Tr

ansp

ordi

ja

liikl

use

nega

tiivs

e vä

lism

õju

(kes

kkon

naka

hjus

tuse

d,

liikl

usõn

netu

sed

ja

liikl

usum

mik

ud) v

ähen

dam

ine.

�

Ja

lgra

ttate

ede

välja

ehita

min

e.

�

Tapa

ter

vise

rada

de v

õrgu

stik

u ar

enda

min

e.

�

Tapa

R

otim

etsa

va

lgus

tatu

d lii

kum

isra

ja ra

jam

ine.

�

Ta

pa u

jula

raja

min

e.

Sots

iaal

se

kesk

konn

a kv

alite

et

�

Rah

vusl

iku

iden

titee

di

alal

hoid

min

e,

tuge

vdam

ine

ja

aren

dam

ine.

�

V

õim

alus

te

loom

ine

kultu

urili

seks

ene

sete

ostu

seks

. �

R

aam

atuk

ogud

e m

uutu

min

e un

iver

saal

sete

ks in

foke

skus

teks

. �

V

aba

aja

veet

mis

e võ

imal

uste

m

itmek

esis

tam

ine

ja k

valit

eedi

pa

rand

amin

e.

�

Taga

da

hari

duse

kä

ttesa

adav

us

– ko

olite

e aj

alin

e ke

stvu

s ei

tohi

õp

ilase

jaok

s su

uren

eda.

�

E

lani

kkon

na

heao

lu

kasv

ja

ha

ridu

se, k

ultu

uri a

reng

. �

M

aael

anik

e el

atus

tase

me

tõst

min

e ja

el

ukva

litee

di

para

ndam

ine.

�

Taga

da

trans

pord

iühe

ndus

ke

skus

e ja

se

lle ta

gam

aa v

ahel

. �

Ü

ldke

skha

ridu

se

kätte

sa

amis

e võ

imal

dam

ine

kesk

use

ja

taga

maa

va

helis

e ko

rral

datu

d tra

nspo

rdi

orga

nise

erim

ise

abil.

�

Sä

ilita

da

algh

arid

use

oman

dam

ise

võim

alus

Leh

tse

kand

is.

�

Moo

dust

ada

selts

imaj

ade

juur

de t

eenu

ste

ühild

amis

e ee

smär

gil p

olüf

unkt

sion

aals

ed

kesk

used

(s

elts

imaj

a,

aval

ik

inte

rnet

, pä

evak

esku

s, n

oort

ekes

kus,

raa

mat

ukog

u vm

s).

�

Kog

ukon

nal

base

eruv

ate

teen

uste

ar

enda

min

e:

last

ehoi

d,

turv

alis

us,

kultu

urite

enus

ja h

uvite

gevu

s.

�

Raj

ada

kant

ides

se k

ülap

lats

id.

�

Sood

usta

da

noor

te

pere

de

tule

mis

t val

da.

�

Ela

mup

iirko

ndad

e pl

anee

rim

ine

Tapa

val

las.

�

N

oort

e ko

oliv

älis

e te

gevu

se

ning

no

orso

otöö

ko

ordi

neer

imin

e ja

hu

viha

ridu

se

võim

alus

te

laie

ndam

ine.

�

K

õigi

le

3-7

aast

aste

le

last

ele

võim

alda

taks

e ho

idu

ja

alus

hari

duse

om

anda

mis

t om

a va

lla la

stea

edad

es.

�

Vaj

alik

u ho

olde

kodu

teen

use

kätte

saad

avus

e ta

gam

ine

valla

pi

ires

. U

ue

hool

deko

du

raja

min

e.

�

Uut

e el

amua

lade

re

serv

eeri

min

e.

�

Ühi

skon

dlik

e eh

itist

e m

aa

rese

rvee

rim

ine.

�

Pu

hkea

lade

rese

rvee

rimin

e.

�

Jalg

- ja

jalg

ratta

teed

e ka

vand

amin

e.

Maj

andu

slik

u ke

skko

nna

aren

g

�

Maj

andu

se

ja

ette

võtlu

se

aren

dam

ine.

So

odus

tada

lo

gist

ikaf

irm

ade

teke

t. �

U

ute

konk

uren

tsiv

õim

elis

te

tehn

oloo

gilis

te

väik

e-

ja

kesk

mis

te e

ttevõ

tete

are

ndam

ine

�

Jäne

da p

iirko

nna

turi

smip

oten

tsia

ali

edas

iare

ndam

ine

koos

töös

A

egvi

idu,

Ani

ja ja

Alb

u va

llaga

. �

Ta

pa T

ööst

uspa

rgi a

la

�

Puhk

eala

rese

rvee

rim

ine

Jäne

da p

iirko

nda.

�

Ta

pa li

nna

ääre

s to

otm

ism

aade

pla

neer

imin

e.

�

Leht

ses

toot

mis

maa

re

serv

eeri

min

e.


KSH VALDKOND




TEEMAPLANEERINGUD




ja selleks soodsa keskkonna loomine ettevõtluskeskuste baasil regioonides.

� Looduslike reservide maa, metsa ja loomade tootmispotentsiaali säilitamine.

� Olemasoleva teedevõrgu ja selle infrastruktuuri säilitamine ning renoveerimine.

� Tagada juurdepääs peamistele transiidisõlmedele ja -trassidele.

� Tagada raudteeületuskohtade ohutuks muutmine.

� Välja ehitada Tapa raudtee viadukt.

planeerimine. � Väiketööstuse arendamine

Lehtse kandis. � Reformimata riigimaa

staatuses olevate maaüksuste munitsipaliseerimine ettevõtluse tarbeks.

� Tapa raudteeületusprobleemi lahendamine. Tapa viadukti rajamine.

� Tapa linna ja Lehtse aleviku tänavad peavad pikemas perspektiivis muudetama tolmuvabadeks.


2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 2.1 Asukoht ja üldandmed Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim vald (joonis 2.1), piirnedes põhjas Kadrina, Kuusalu, Aegviidu ja Anija vallaga ning lõunas Tamsalu, Ambla ja Albu vallaga (joonis 2.2). Vald ulatub kiiluna Harju- ja Järvamaa vahele. Valla üldpindala on 262,8 km2, ulatudes idast läände 35 km ja põhjast lõunasse keskmiselt 9 km. Tapa vald on moodustunud 2005.a Lääne-Virumaa Tapa linna ja Saksi valla ning Järvamaa Lehtse valla liitumisel, kusjuures endise Saksi valla kolm küla (Kiku, Salda ja Pariisi) ühinesid Kadrina vallaga.

Joonis 2.1. Tapa valla paiknemine maakondade suhtes. Aluskaart: Maa-amet, 2010. Valda läbib kolm raudteeharu (Tapa-Tallinn, Tapa-Narva ja Tapa-Tartu), olles seega kogu riigi üks suuremaid raudteesõlmi. Samuti läbib valda ja selle keskust, Tapa vallasisest linna, riigi tugimaantee nr 5 (Pärnu-Rakvere-Sõmeru). Linnulennult on Tapa vallasisesest linnast Rakvereni (maakonnakeskus) umbes 24 km ja Tallinnani umbes 70 km. Lähimad sadamad linnulennult on Loksa ja Kunda (mõlemad umbes 40 km kaugusel). Ajalooliselt asub suurem osa Tapa vallast Ambla kihelkonnas (ajalooline Järvamaa) ja väike osa valla idaosast (Saksi, Loksu, Lokuta ja Imastu küla) Kadrina kihelkonnas (ajalooline Virumaa). 1938. aasta valdade reformi järel oli suurem osa tänasest Tapa vallast omaaegse Lehtse valla osa (va Tapa linn, mis oli iseseisev haldusüksus). Tapa vallas on üks vallasisene linn (Tapa), üks alevik (Lehtse) ja 25 küla (Imastu, Jootme, Jäneda, Karkuse, Kuru, Kõrveküla, Linnape, Loksu, Lokuta, Läpi, Läste, Moe, Nõmmküla, Näo, Patika, Piilu, Pruuna, Rabasaare, Raudla, Rägavere, Räsna, Saiakopli, Saksi, Tõõrakõrve, Vahakulmu).


Joonis 2.1. Tapa valla paiknemine naabervaldade suhtes. Aluskaart: Maa-amet, 2010. Tapa vald jaotub viieks kandiks (joonis 2.3): Tapa, Lehtse, Jäneda, Saksi ja Karkuse. Igapäevaelus jaotub Tapa vallasisene linn kolmeks kuni viieks osaks:

• põhjapoolne linnaosa (raudteest põhjapoole jääv linnaosa), o Rauakõrve (endine Rauakõrve küla, tänapäeval osa Lehtse teest),

• lõunapoolne linnaosa (raudtee ja Paide maantee vahele jääv linnaosa, Pikk, Laane ja Lasketiiru tänav ning Rakvere tee),

o Vilguta (endine Vilguta küla, Pika tänava lõpuosa, Laane ja Lasketiiru tänav), • sõjaväelinn (endine Nõukogude okupatsiooniarmee linnak Paide maantee ja Kirde

Kaitseringkonna linnaku vahel). Traditsiooniliselt käsitletakse Tapa kesklinnana Jüri Vilmsi platsi ja Keskväljaku (vana turuplats) vahele jäävat ja nende väljakutega vahetult piirnevat ala.

Joonis 2.2. Tapa valla kandid koos asulatega.


Maastikuliselt jääb suurem osa valla ida- ja keskosast Pandivere kõrgustikule, valla põhja- ja lääneosa aga Kõrvemaale. Tapa valla peamised metsamassiivid asuvad lääne- ja põhjaosas. 2.2 Looduskeskkond 2.2.1 Pinnas Tapa valla mullad on valdavalt leostunud ja leetjad ning rähk- ja gleistunud rähkmullad. Samuti leidub siirdesoo- ja rabamulda ning leetunud- ja leede-gleimulda. Järvamaa põhjaosas ja Lääne-Virumaal Tapa vallas levivad leostunud ja leetjaid liivsavimullad (pruunmullad) on tähelepanuväärsed oma erakordse tüseduse, rohke Ca-humaatsele lähedase huumusega, suure neelamismahutavusega ning kõrge küllastusastmega. Erinevus tavapärasest leostunud muldadest on märkimisväärne ka kohapealse savistumise puudumise ning tolmufraktsiooni suure osatähtsuse tõttu (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007). Jäneda kandi mullad on valdavalt 45-50 hindepunktiga, Saksi ja Karkuse piirkonna mullad 42-48 hindepunktiga. Väärtusliku põllumaana on määratletud Saksi ja Karkuse piirkonna mullad (joonis 2.4).

Joonis 2.4. Väärtuslikud põllumaad (kollane ala) Tapa vallas. Alus: Lääne – Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Suurem osa Tapa vallast, va Piibe maanteest (riigi tugimaantee nr 13 Jägala-Käravete ) läände jääv ala, asub Pandivere nitraaditundlikul alal (joonis 2.5). Karsti esineb sisuliselt kogu vallas, kaitsmata põhjaveega alasid on eriti rohkelt Lehtse, Saksi ja Karkuse kandis, samuti on vallas mitmeid allikaid (joonis 2.5).


Joonis 2.5. Pandivere nitraaditundliku ala (punasest joonest ida poole), karsti (mustad kolmnurgad), kaitsmata põhjaveega alade (viirutatud alad) ja allikate (sinised mummud) paiknemine vallas. Andmed: Keskkonnateabe Keskus, 2010. Tapa vallasisene linn on õhukese pinnakattega, kaitsmata põhjaveega ala. Tapa linnas on pinnakatte paksus valdavalt 1-2 m, kuid esineb ka piirkondi alla 0,5 m ja üle 3 m. Kõige väiksem on pinnakatte paksus lennuvälja keskosas (0,5-1,0 m). Pinnakate koosneb valdavalt saviliiv- ja liivsavimoreenist, mida reljeefi madalamates vormides katavad jääjärveline saviliiv ja liivsavi. Liustikujõelised liivad ja kruusad levivad oosiahelikena Valgejõe orus ning kitsaste oosidena Tapa linnast lääne ja lõuna pool. Pinnakatte setete all lamavad lõhelised ja tugevalt karstunud pirgu (O3prg) ja vormsi (O3vr) lademe lubjakivid ja merglid. Kogu karbonaatsete kivimite kompleksi paksus on siin ca 135 m (AS Maves, 2004). Tapa vald on normaalse radooniriskiga ala (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004), kus on normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radooniriskiga pinnaseid. Kuna vallas on rohkelt karsti, siis karstipiirkonnad on tuntud kui potentsiaalselt radooniohtlikud alad. Kui hoone asub karstitühiku või –lõhe kohal, võib radoon migreeruda nende kaudu rõhuerinevuste tõttu majade siseõhku. 2.2.2 Veekogud Tapa vald asub Valgejõe ja Jägala jõe veelahkmel. Suurimad valda läbivad jõed on Valgejõgi (Valgejõe valgala), Soodla jõgi ja Jänijõgi (Jägala valgala). Tapa vald jääb valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Lääne-Eesti alamvesikonda (Pandivere). Soodla jõgi on osa Tallinna veehaardest. Tapa valla avalikult kasutatavad järved ja paisjärved (koos pindalaga) on järgmised:

� Jäneda allikajärv (Jäneda mõisa tiigid) - 2,0 ha � Jäneda Kalijärv – 3,8 ha � Kernu järv – 12,1 ha � Imastu allikas (Imastu järv) – 0,5 ha � Jäneda paisjärv (Jänijõgi) – 2,0 ha � Vahakulmu paisjärv (Valgejõgi) – 3,7 ha � Moe paisjärv (Valgejõgi) – 4,6 ha


Lisaks on paisjärv Valgejõel ka Tapa linna piires, mis on aktiivselt kasutatud puhkeala (Valgejõe saar). Saksi karstijärvikud (Saksi küla) on ajutised järved, mis suurvee ajal on olemas, kuid suveks kaovad sootuks. Tapa valla avalikult kasutatavad vooluveekogud (koos pikkuse ja valgalaga) on järgmised:

� Jänijõgi – 28 km, 168 km2 � Soodla jõgi – 75 km, 236 km2 � Valgejõgi – 85 km, 453 km2 � Rauakõrve oja – 12 km, 31,7 km2.

Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362) alusel jäävad Tapa valla territooriumile järgmised lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigad: Jänijõgi (Jäneda veskijärve paisust suubumiseni Jägala jõkke) ja Valgejõgi (terves ulatuses). 2.2.3 Loodusvarad

Tapa vallas on üks toimiv kruusakarjäär – Maleva (Raudla küla). Salda kruusakarjääri seadustamine on koostöös Kadrina vallaga pooleli. Lisaks on Tapa vallas kaks suurt turbamaardlat – Pakasjärve ja Ohepalu. Praegu freesitakse turvast väikeses mahus vaid Ohepalu maardla kaguosas. Tapa vallas paiknevad järgmised mahajäetud turbatootmisalad (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2006): Pakasjärve maardla:

� Läste – 216,70 ha (Läste rabas, passiivne reservvaru) � Rebase – 238,79 ha (Rebase rabas, passiivne reservvaru)

Ohepalu maardla: � Pruuna – 49,40 ha (Lehtse rabas, aktiivne tarbevaru) � Põriku – 103,40 ha (Lasijõe – Pruuna rabas, aktiivne tarbevaru)

Tapa valla idaossa jääb ka osa Rakvere fosforiidimaardlast. 2.2.4 Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid Keskkonnateabe Keskuse andmeil on Tapa vallas järgmised looduskaitsealused objektid: Kaitsealad:

� Kõrvemaa maastikukaitseala. Tapa vallaga piirneb vahetult ka Ohepalu looduskaitseala. Natura 2000 linnu- ja loodusalad:

� Kõrvemaa linnu- ja loodusala. Tapa vallaga piirneb vahetult ka Ohepalu linnu- ja loodusala.


Looduskaitsealused pargid: � Jäneda mõisa park; � Imastu mõisa park; � Pruuna mõisa park; � Linnape park; � Jootme park; � Moe pargi põlispuud; � Saksi park ja karstijärved.

Looduskaitse üksikobjektid:

� Põldvahtrad (Tapa linn); � Imastu siniallikad (Imastu küla); � Kuusk-tuuleluud (Saksi küla); � Karkuse jalakas (Karkuse küla); � Lehtse kokkukasvanud tammed (Lehtse kaks paaristamme) – Tõõrakõrve küla; � Kaldamäe kivi (Patika kivi) – Patika küla; � Rehesaare rändrahn – Kõrveküla.

Metsise püsielupaigad:

� Kernu metsise püsielupaik (sihtkaitsevöönd) II kaitsekategooria liikidest kasvavad/elutsevad Tapa valla territooriumil: ainulehine sookäpp (Malaxis monophyllos), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), kärbesõis (Ophrys insectifera), palu-karukell (Pulsatilla patens), russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), soohiilakas (Liparis loeselii), männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila), kanakull (Accipiter gentilis), metsis (Tetrao urogallus). III kaitsekategooria liikidest kasvavad/lutsevad Tapa valla territooriumil: eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), harilik ungrukold (Huperzia selago), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kahkjaspunanen sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kärbesõis (Ophrys insectifera), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum), soo-neiuvaip (Epipactis balustris), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), tõmmu käpp (Orchis ustulata), tähnikvesilik (Triturus vulgaris). Tapa valla territooriumile jääb 18 vääriselupaika. 2.2.5 Miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud maastikud ja muinsuskaitseobjektid Miljööväärtuslikud alad Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on kehtestatud üks miljööväärtuslik ala – Karkuse küla. Karkuse on vana teedevõrgu ja väikese kompaktse hoonestusega küla, mis on pärit mõisaajast, samuti 20. saj algusest ning ka nõukogude ajast (palk- ja maakivist hooned). Väärtust loovad põlispuud, vana teedevõrk ja hooned. Alal asuvad asulakoht ning kivikalme viitavad ala ajaloolisele kasutusele. Maastik on mitmekesine ja väga omapärane. Väärtust kahandavad hooldamata rohumaad ja haljastus, lagunevad/räämas hooned (eriti NL aegne karjalaut). Järva teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ühtegi miljööväärtuslikku ala tänases Tapa vallas kehtestatud pole.


Lääne-Viru ja Järva maakonna teemaplaneeringute „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel jäävad Tapa valda järgmised väärtuslikud maastikud (joonis 2.6): I klassi (kõige väärtuslikumad, maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad) maastikud:

� Jäneda maastik; � Mägede maastik (Tapa ja Albu vallas); � Jänijõe uhtlammimets (Tapa, Albu ja Anija vallas).

II (väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad) klassi maastikud:

� Saksi maastik (Tapa ja Kadrina vallas).

III (väärtuslikud, kohaliku tähtsusega alad) klassi maastikud: � Valgejõe ürgorg (Tapa, Kadrina ja Tamsalu vallas); � Lehtse maastik; � Pruuna – Jootme küla; � Rabasaare maastik; � Läpi taimharulduste ala.

Joonis 2.6. Tapa valda jäävad väärtuslikud maastikud. Tapa vallas paikneb rohkelt erinevaid muinsuskaitseobjekte (ajaloo, arhitektuuri- ja arheoloogiamälestised). Täpsed asukohad on toodud üldplaneeringu joonisel. 2.2.6 Rohevõrgustik Rohevõrgustik Tapa vallas koosneb tuumaladest ja rohekoridoridest (joonis 2.7). Tuumalad moodustavad esmajoones suured metsaalad Kõrvemaal ja valla idaosas. Rohekoridorid ühendavad tuumalasid. Tapa valla rohevõrgustiku suuremad tuumalad moodustavad ühtsed massiivid naabervaldades (Anija, Albu, Kuusalu, Tamsalu) asuvate aladega. Rohevõrgustiku konfliktikohad on välja toodud punasega. Tegemist transpordikoridoridega (raudtee ja maanteed), mis tükeldavad rohekoridore.


Joonis 2.7. Tapa valla rohevõrgustik. Alus: Lääne – Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 2.3 Elu- ja sotsiaalkeskkond 2.3.1 Rahvastik Tapa valla asumite pindalad ja elanike arvud seisuga 18.01.2010 on toodud tabelis 2.1. 18. jaanuari 2010.a seisuga elab Tapa vallas 8728 elanikku. Suurim asum on Tapa vallasisene linn (6397 elanikku). Seega elab vallakeskuses 73,3% valla elanikest. Tabel 2.1. Tapa valla asumite pindalad ja elanike arvud seisuga 18.01.2010. Asustusüksus Pindala (km2) Elanike

arv Tapa linn 17,32 6397 Lehtse alevik 1,175 442 Imastu küla 7,189 162 Jootme küla 12,29 102 Jäneda küla 7,946 385 Karkuse küla 14,32 64 Kuru küla 7,915 12 Kõrveküla küla 33,69 8 Linnape küla 8,22 63 Loksu küla 4487 43 Lokuta küla 3,268 21 Läpi küla 4,275 43 Läste küla 12,07 47 Moe küla 5,643 229 Näo küla 7,64 88 Nõmmküla küla 6,348 31 Patika küla 21,13 41 Piilu küla 4,798 9 Pruuna küla 9,632 42


Asustusüksus Pindala (km2) Elanike arv

Rabasaare küla 0,6645 3 Raudla küla 9,575 42 Rägavere küla 10,26 80 Räsna küla 8,417 40 Saiakopli küla 12,67 74 Saksi küla 11,85 67 Tõõrakõrve küla 15,03 57 Vahakulmu küla 5,017 115 Kokku 262,8 km 2 8728 2.3.2 Haridus, kultuur ja sport Tapa vallas on kaks gümnaasiumit (1-12. klass) – Tapa Gümnaasium ja Tapa Vene Gümnaasium ning kaks põhikool-lasteaeda – Lehtse ja Jäneda. Tapa vallasiseses linnas on kaks lasteaeda – Vikerkaar ja Pisipõnn. Viimasel on rühmad ka Vahakulmu külas. Tapa valla lapsed õpivad ka Kadrina Keskkoolis ja Tamsalu Gümnaasiumis ning Ambla Põhikoolis. Muusikalist huviharidust annab lastele Tapa Muusikakool. Tapa vallas on kaks kultuurimaja iseseisvate asutustena – Tapa Kultuurikoda ja Lehtse Kultuurimaja. Tapal ja Jänedal on spordihooned, mille koosseisu kuulub ka spordihall Jänedal. Tõõrakõrve külas on motokrossi- ja atv-huvilistele krossirada. Tapa valla ainuke avalik ujumispaik on Kalijärve rand (Jäneda, Kõrveküla), mis on Terviseameti järelevalve all. Lisaks supeldakse ka Tapa linnas Valgejõe saarel ning Vahakulmu paisjärvel. Avalikud suusarajad on Jänedal (Presidendirada) ja Tapal (Männikumägi). Lisaks on Tapa linna soositud suusa- ja matkaobjekt Rutka mäed Ohepalu looduskaitsealal (Kadrina ja Kuusalu vald). Rutka mäele on MTÜ Männikumägi rajanud ka matkaraja, mis algab Tapa linnas Võidu tänava lõpust. MTÜ Presidendirada on arendanud koostöös Aegviidu, Anija ja Albu vallaga Kõrvemaa ühendatud terviseradasid (joonis 2.8), mis ühendavad juba praegu Jäneda ja Nelijärve, osaliselt ka Valgehobusemäe rajad üheks tervikuks. Osaliselt on rada valgustatud. Jäneda-Nelijärve-Aegviidu lõik neist kannab nime Presidendirada.

Joonis 2.8. Kõrvemaa ühendatud terviseradade paiknemine.


Tapa linnas on ajalooliselt välja kujunenud kolm puhkeala: Valgejõe saar, Männikumägi ja Roti mets. Varasemal ajal on Tapa linnas rekreatiivset kasutust leidnud ka nn Elektrivõrgu mets, kuid viimastel aastatel pole seda enam arendatud. Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku kontseptsiooniga püütakse siduda Tapa linna erinevad piirkonnad ja valla suuremad asulad ühtsesse võrgustikku (joonis 2.9). Lehtse valla üldplaneeringu eskiisis on ette nähtud Tapa – Lehtse - Jäneda jalg- ja jalgrattatee. Kadrina valla üldplaneeringus (kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007.a määrusega nr 38) on juba arvestatud Tapa linna nn Imastu ringi jalg- ja jalgrattateega, mis läbib Kadrina valla Ridaküla ning Kadrina-Tapa jalg- ja jalgrattateega (riigi põhimaantee Pärnu-Rakvere-Sõmeru kõrval). Riigi põhimaantee nr 13 (Jägala-Käravete, Piibe maantee) rekonstrueerimise käigus 2005. aastal on juba välja ehitatud Jäneda-Nelijärve jalg- ja jalgrattatee. Tapa linnas on alustatud Pargi ja Eha tänava jalg- ja jalgrattatee väljaehitamist. Tapa kesklinna ühendab tulevikus Kirde Kaitseringkonna linnakuga jalg- ja jalgrattatee piki Loode tänavat.

Joonis 2.9. Jalg- ja jalgrattateede kontseptsiooni eskiis. 2.4 Majanduskeskkond 2.4.1 Ettevõtlus Tapa valla suurimad tööandjad on AS Eesti Raudtee oma tütarettevõtetega ning Eesti Kaitsejõud. Tapa valla arengukavas on öeldud järgmist:

Osa Tapa valla suuremaid tööandjad on registreeritud väljaspool Tapa valda. AS Universal Industries, Eesti Raudteega seotud ettevõtted on registreeritud Tallinnas. Tapa valla tööjõud töötab lisaks Tapa valla territooriumile ka väljaspool valda. Suuremad väljaspool valda paiknevad ettevõtted, kus Tapa vallas elavad töötajad tööl käivad on AS Balti Spoon Grupp Kuusalu vallas, Rakvere Lihakombinaat ning Loksa Laevaremonditehas.


2.4.2 Kommunikatsioonid ja infrastruktuur Raudteed, maanteed, tänavad ja lennuväli Tapa vallasisene linn on riigi üks suuremaid raudteesõlmi, asudes järgmiste raudteeharude liitumispunktis: Tapa-Tallinn, Tapa-Narva ja Tapa-Tartu. Tapal asub kaubajaam ning on olnud suur sorteerimisjaam Muuga sadama teenindamiseks. Tapa Tööstusküla teenindav raudteeharu kuulub Tapa vallale. Tapa valda läbib üks riigi põhimaantee (nr 5, Pärnu-Rakvere-Sõmeru), üks riigi tugimaantee (nr 13, Jägala-Käravete) ning mitmeid kõrvalmaanteesid (joonis 2.10). Jägala-Käravete on osa ajaloolisest Piibe maanteest Tallinna ja Tartu vahel. Riigi tugimaantee nr 120, Tapa-Loobu, jääb tervikuna Kadrina valla maa-alale, kuid on oluline ühenduslüli Tapa valla ja riigi põhitee nr 1 (Tallinn-Narva) vahel.

Joonis 2.10. Riigiteed: põhimaantee (lai heleroheline), tugimaantee (lai tumeroheline) ja kõrvalmaanteed (teised erinevad värvid). Aegviidu valla üldplaneeringus (kehtestatud Aegviidu Vallavolikogu 16.09.2002.a otsusega nr 26) ja Anija valla üldplaneeringus (kehtestatud Anija Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 421) on planeeritud riigi tugimaanteel nr 13 (Jägala-Käravete, Piibe maantee) Aegviidu aleviku ümbersõit, mis algab Tapa valla Jäneda külast (kantud Tapa valla ÜP kaardile). Tapa valla kohalikud teed ja tänavad on esitatud joonisel 2.11. Endine Tapa sõjaväelennuväli ei ole praegu lennuväljana kasutusel.


Joonis 2.11. Tapa valla kohalikud teed ja tänavad. Telekommunikatsioonid Tapa valda läbib Elioni fiiberoptiline magistraalkaabel Tallinn-Narva. Tapa vald on täielikult kaetud kolme teenusepakkuja mobiilsideleviga ning mobiilse internetiga (Elion). Tapa vallasiseses linnas on kortermajad ühendatud Starmani ja STV kaabeltelevisioonivõrku ning Tapa linn, Lehtse alevik lähiküladega ja Jäneda küla keskosas on võimalik liituda Elioni digi-tv-ga. Kaugküte Tapa vallas on kolm kaugküttepiirkonda:

1. Tapa linna põhjapoolne 2. Tapa linna lõunapoolne 3. Jäneda

Kaks esimest on välja renditud eraettevõtjast soojatootjale (Avoterm OÜ ja Termoring Grupp OÜ). Jäneda pole veel käivitunud. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon, reoveekogumisalad Tapa vallas on üks üle 2000 ie-ga reoveekogumisala (Tapa) ja 4 alla 2000 ie-ga reoveekogumisala (Vahakulmu, Moe, Lehtse ja Jäneda; joonis 2.12). Ühisveevärk ja –kanalisatsioon toimib samuti Tapa vallasiseses linnas, Lehtse alevikus ning Vahakulmu, Moe ja Jäneda külas. Kogu vallas ühisveevärki ja –kanalisatsiooni haldab AS Tapa Vesi.


Joonis 2.12.3 Reoveekogumisalad (punane - üle 2000 ie-ga reoveekogumisala; sinine - alla 2000 ie-ga reoveekogumisala). Andmed: Keskkonnaministeerium. Tapa vallasisene linn saab oma joogivee Imastu külast (Moe II veehaare), mille 3 sanitaarkaitsevööndit ulatuvad idasuunas Imastu ja Loksu küla maadele. Tapa linna maa-alal asuvad Tapa linna ühisveevärgi puurkaevud on reservis (va Õuna tänava puurkaev, mis aitab hoida vajalikku veesurvet Tapa põhjapoolses linnaosas). Jääkreostuskolded Tapa vallasiseses linnas on olnud kaks suurt ajaloolist põhjaveereostuse allikat – Eesti Raudtee veduridepoo ja Nõukogude armee sõjaväelennuväli. Tapa linna jääkreostuskoldeid on uurinud AS Maves 2004. aastal. Nimetatud aruandes on kirjas järgmist: Tapa reostusega on tegelenud Eesti Geoloogiakeskus OÜ (endine Geoloogia Valitsus), endine Eesti Maaparandusprojekt ja AS Maves. Geoloogia Valitsuse poolt on Tapal toimunud naftasaaduste hoidmisehitiste avariid protokollitud ja järgnev nimekiri on neist tähtsamatest:

• 1967. aastal Kooli tänava kommunaalosakonna vedelkütusehoidla avarii, mille tagajärjel reostusid puur- ja salvkaevud Kooli, Turu ja Kesk tänava ümbruses;

• 1973. aasta lõpus toimus avarii katlamajas "Ogonjok" (Lembitu tänav 15), mille tagajärjel reostusid puurkaevud Vilde, Pikk, Õhtu ja 21. juuni tänava piirkonnas. Sarnased avariid toimusid "Ogonjokis" ka 1976. aastal mitmel korral;

• 1977. aastal toimus avarii veduridepoo kütusehoidlas, kus jooksis maha 172 tonni masuuti;

• 1979. aastal toimus TK "Vasar" vedelkütusehoidlas avarii, mille tagajärjel reostusid Päikese (end. Pioneeri), Kalda ja Taara tänava ümbruse kaevude veed.

Mitmete avariide ja reostusallikate ülevaatuse protokollidest selgub ka, et reostajaks on olnud autobaas nr. 21, Tapa Mehhaniseeritud Ehituskolonn (MEK), bensiinijaam Pikal (end. Lillaka) tänaval, Tapa veduri ja vaguni depoo. Esimene aruanne Tapa elanike kaevude reostuse kohta valmis Geoloogia Valitsuses 1982. aastal koos veduridepoo kütusehoidlas 1977. aastal toimunud avarii reostuse ulatuse uuringuga. Tapa linnas tuleb arvestada põhjavee ülemiste veekihtide reostusega pea kogu linna alal (ca 16 km2, joonis 2.13), kusjuures vaba õlikihi levila põhjavee pinnal laiub samades piirides, mis on saadud Tapa lennuvälja reostuse kaardistamise ja puhastustööde aegsel seirel aastatel


1992-2000, ca 5,5 km2-l. Pinnase jääkreostus levib Veduri- ja Vagunidepoo territooriumil naftasaadustega seotud rajatiste ning vagunite sorteerimisala piirkonnas. Pinnase jääkreostust võib tõenäoliselt leida ka endiste NSVL sõjaväe lennuvälja kütusehoidlate ja lennukite tankimisala piirkonnas, samuti linnas, vedelkütusel töötanud katlamajade lähikonnas. Vastavad uuringuandmed küll puuduvad ja kindlasti on õhuke pinnasekiht aja jooksul sademete poolt läbi pestud, kuid võimalus naftasaadustega reostunud pinnase avamiseks kaevetööde käigus on olemas.

Joonis 2.13.4 Nõukogude armee jääkreostuse levik. Allikas: AS Maves, 2004.


3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks on vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87) Tapa valla üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude olulisuse ja ulatuse hindamine ning negatiivsetele mõjudele vajalike leevendavate meetmete, võimalike alternatiivsete lahenduste ja keskkonnamõju seiremeetmete väljapakkumine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus hõlmab planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude analüüsi Tapa valla territooriumil, kuivõrd üldplaneering hõlmab Tapa valla haldusterritooriumi. Samas on mõjude hindamisel arvestatud ka naaberomavalitsuste üldplaneeringutega. Riigipiiri-ülest mõju pole ette näha. KSH aluseks olevad üldplaneeringu eskiisjoonised (seisuga november 2010) on esitatud lisas 4. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringust tulenevaid strateegilisi keskkonnamõjusid järgmistes valdkondades ja nende alamvaldkondades: 1. Mõju looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele

� Vesi ja pinnas (sh jääkreostus); � Õhukvaliteet; � Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik); � Jäätmekäitluse mõjud.

2. Mõju maakasutusele ja kultuuripärandile

� Väärtuslikud maastikud ja väärtuslikud põllumaad; � Maaparandussüsteemid; � Maastikuilme; � Muinsuskaitseobjektid.

3. Mõju inimese heaolule ja tervisele ning sotsiaalsele keskkonnale

� Keskkonnasaaste (müra, vibratsioon, õhusaaste, radionukliidid jt); � Inimeste turvalisus; � Kinnisvara väärtus; � Puhkamis- ja sportimisvõimalused; � Teenuste kättesaadavus.

4. Mõju majandusliku keskkonna arengule

� Ettevõtluskeskkond; � Infrastruktuurivõrgustiku toimimine ja kättesaadavus.

Mõjusid hinnatakse eraldi lühiajalises ja pikaajalises perspektiivis ning arvestatakse seejuures ka mõjude võimalikku kumuleerumist. Mõjude hindamisel ja alternatiivide võrdlemisel kasutatakse tabelis 3.1 toodud hindeskaalat.


Tabel 3.1. Mõju olulisuse hindamise skaala ++ tugev positiivne mõju + nõrk positiivne mõju 0 mõju puudub - nõrk negatiivne mõju -- tugev negatiivne mõju ? mõju olulisust ei ole võimalik määrata

Mõju hindamise tulemuste koondtabel on esitatud lisas 5. Hindamise käigus selgunud olulised ja täpsemat hindamist vajavad teemad on toodud peatükis 4. Peatükis 4 on toodud ka vastavad leevendavad meetmed ja maakasutuse alternatiivsed lahendused (käsitletakse kui leevendav meede) üldplaneeringuga määratud maakasutuse sihtotstarvete järgi. KSH käigus hinnati eraldi alternatiividena kahte trassikoridori varianti Tapa linna ümbersõidu osas. Tulemused on esitatud peatükis 4 Liiklusmaa (sh jalg- ja jalgrattateed) alampeatüki all, samuti lisas 6.. Parimaks alternatiiviks on alternatiiv, mis on erinevates valdkondades enim eelistatud (väiksemate negatiivsete mõjudega). Kuna üldplaneeringu näol on tegemist arengudokumendiga hinnatakse KSH käigus üldplaneeringuga kaasnevaid mõjusid samuti säästva arengu printsiipidest lähtuvate KSH eesmärkide suhtes (lisa 5). Igas mõjuvaldkonnas püstitati KSH eesmärgid (tabel 3.2), mille suhtes hinnatakse üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevat mõju.

Tabel 3.2. Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgid. KSH VALDKOND KSH EESMÄRGID

Vesi ja pinnas

• vältida pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumist määral, mis võiks ohustada keskkonna kvaliteeti;

• hoida veekasutust sellisel tasemel, et ei toimuks ületarbimist;

• vähendada jäätmeteket, rakenda jäätmete taaskasutust ja kompostimist;

• kaevandada maavarasid keskkonda (oluliselt) kahjustamata.

Õhukvaliteet

• vältida õhu saastamist määral, mis võiks kahjustada keskkonda;

• vähendada vajadust autode kasutamiseks; • vähendada kasvuhoonegaaside emissioone.

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik)

• säilitada bioloogilist mitmekesisust; • vältida olulisi negatiivseid mõjusid kaitsealadele,

kaitsealustele liikidele ja kaitstavatele loodusobjektidele; • tagada vajalike ökoloogiliste protsesside toimimine

looduslikel aladel; • säilitada toimiv rohevõrgustik.

Maastik ja kultuuripärand

• säilitada kohalike maastike mitmekesisus ja omapära; • säilitada kultuurimälestisi ja kultuuriliselt olulisi paiku ja

tagada neile avalik ligipääs; • tagada uute hoonete ja rajatiste sobivus antud keskkonda.

Elanikkonna heaolu ja tervis

• vältida keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni mõjusid inimese tervisele;

• toetada tervislikke eluviise. • säilitada elanikkonnale võimalused loodusega kokku

puutuda, looduses liikuda; • tagada elanikkonna turvalisus; • tagada elanikele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi

Sotsiaalne keskkond • tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile;


KSH VALDKOND KSH EESMÄRGID • tagada spordi-, puhke-, kultuuri- ja vaba-aja veetmise

võimaluste kättesaadavus kõigile; • tugevdada elanike identiteeditunnet ja sotsiaalseid

võrgustikke.

Majanduslik keskkond • soodustada mitmekülgse ettevõtluse arengut; • tagada kogu vallas infrastruktuuri kättesaadavus ja

kvaliteet. �

0-alternatiiv ehk olukord, kus Tapa vallale üldplaneeringut ei kehtestata ning valla ruumilist arengut on võimalik suunata maakonnaplaneeringu, detailplaneeringute ning arengukavade kaudu, reaalselt rakendatav ei ole, kuna Planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) kohaselt on kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu koostamine kohustuslik. Lisaks on KSH koostaja seisukohal, et ilma üldplaneeringuta toimuva valla arendamisega kaasneb säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt negatiivsem mõju kui ala tervikliku ja suunatud arenguga. Seetõttu käesolevas KSH-s 0-alternatiivi ei käsitleta.


4. Mõju hindamise olulisemad järeldused, vajalikud leevendavad meetmed ja eelistatud alternatiivid

Käesolevas peatükis käsitletakse põhjalikumalt peatükis 3 toodud olulisemaid teemasid maakasutussihtotstarbe alusel, tuuakse välja leevendavad meetmed ning eelistatud alternatiivid. 4.1 Elamumaad Lisas 5 toodud hindamise tulemusel kaasnevad elamualade rajamisega negatiivsed mõjud rohevõrgustiku toimimisele, põhjaveele ja pinnasele, kaitsealadele (sh Natura 2000 aladele), metsamaa säilimisele, välisõhu kvaliteedile, kohalikule maastikuilmele, elanike turvalisusele ja puhkamis- ja sportimisvõimalustele. Positiivne mõju kaasneb kinnisvara väärtusele, teenuste kättesaadavuse paranemisele, infrastruktuuri toimimisele ja kättesaadavusele. Järgnevalt on käsitletud võimalikke olulisi mõjusid. Peatüki lõpus on esitatud leevendavad meetmed. Mõju looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele Üldplaneeringuga on kaks perspektiivset elamumaad Jäneda piirkonnas kavandatud Kõrvemaa maastikukaitsealale (Kõrvamaa linnu- ja loodusala) või sellega piirnevale alale (joonis 4.1). Kõrvemaa maastikukaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks. Joonisel 4.1 „1“ tähistatud elamuala jääb enamuses Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa piiranguvööndisse (osaliselt Jäneda sihtkaitsevööndisse). Kõrvemaa piiranguvööndis on ehitamine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Jäneda sihtkaitsevööndis on majandus ja ehitustegevus keelatud. Elamumaa on kavandatud olemasolevate elamumaade vahelisele alale, nii et krundi piirid kulgevad ühel joonel. Arvestades ala suurust ning asjaolu, et enamuses paikneb elamumaa („1“) piiranguvööndis (mitte sihtkaitsevööndis) ja olemasolevate elamukruntide vahelisel alal, siis ei ole antud alale elamumaa rajamisega ette näha olulist mõju maastikukaitseala kaitse-eesmärkide täitmisele. Joonisel 4.1 toodud elamumaa „2“ piirneb Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa piiranguvööndiga. Otsest negatiivset mõju elamuala rajamisega Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkide täitmisele ette näha ei ole. Küll aga võib negatiivne mõju kaitse-eesmärkide (kaitseala metsade kaitse-eesmärk on loodusobjektide hoidmine, metsa kui tervikliku maastiku olulise osa säilitamine, liikide elupaikade hoidmine ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine) täitmisele kaasneda elamupiirkonna rajamiseks vajalike kommunikatsioonide ja juurdepääsuteede rajamisega. Viimane lähtub eeldusest, et juurdepääsud perspektiivsele elamualale kavandatakse piki maastikukaitseala servaala kulgevalt teelt (lühim ühendustee Jänedaga ja võimalike kommunikatsioonide liitumispunktidega). Elamumaa „2“ paikneb terves ulatuses metsamaal, kus mets tuleks elamumaa kavandamisega vähemalt osaliselt eemaldada. Elamuala rajamine killustaks hetkel terviklikku metsamassiivi. Lisaks puuduvad antud alal kommunikatsioonid ning ala ise paikneb rohevõrgustiku tuumalal. Kõike eelnevat arvesse võttes soovitab KSH koostaja loobuda antud kohta elamupiirkonna kavandamisest. Kuna tegemist on tervikliku metsamassiiviga soovitab KSH koostaja säilitada alal senine maakasutus. Juhul kui siiski otsustatakse antud kohta elamuala kavandada tuleb lähtud allpool toodud leevendavatest meetmetest.


Joonis 4.1. Perspektiivsete elamualade (1 ja 2) paiknemine Kõrvemaa maastikukaitseala (Kõrvemaa linnu- ja loodusala) suhtes. Elamumaade reserveerimisega kaasnevaid mõjusid Natura 2000 alale käsitletakse peatükis 4.9. Üldplaneeringuga on Tapa linna Metsapargi servaaladele 1. Mai pst ja Pargi tänava äärde kavandatud elamualad (joonis 4.2). Elamuala nr „1“ paikneb Pargi tänava ääres. Antud alal on minimaalselt kõrghaljastust, puuduvad korralikud pargiteed ning elamuala kavandamine antud kohta oleks loogiline jätk kõrval paiknevale elamumaale. Elamuala nr „2“ paikneb 1.Mai pst ääres. Antud alal paikneb tänavaäärne puiestee. Ala läbivad peamised pargi kõnniteed. Antud kohta elamuala (nr „2“) kavandamisel lõigatakse sisuliselt läbi peamised pargi teed ning pargi kasutus võib väheneda. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et Tapa linna on kavandatud piisavalt uusi elamualasid teeb KSH koostaja ettepaneku loobuda Metsapargi 1. Mai pst äärde kavandatavast elamualast (nr „2“) ning säilitada alal senine maakasutus (puiestee, park koos teedevõrguga).


Joonis 4.2. Metsapargi servaalale kavandatud elamualad (1 ja 2, kollane viirutus). Aluskaart: Maa-ameti ortofoto, 2010. Mõju inimese heaolule ja tervisele ning sotsiaalsele keskkonnale Peamised mõjud (müra, vibratsioon ja õhusaaste) inimeste heaolule ja tervisele kaasnevad uute elamualade kavandamisega suuremate maanteede ja raudtee lähedusse. Samuti võib negatiivne mõju kaasneda uute tootmisalade kavandamisega elamualade lähistele.. Üldplaneeringuga on perspektiivsed elamumaad kavandatud Jänedal Perila – Jäneda kõrvalmaantee ning Jägala – Käravete tugimaantee äärde. Lehtses on elamualad kavandatud Tapa – Lehtse – Jäneda kõrvalmaantee äärde ning lisaks Tallinn – Tapa raudtee äärde. Tapa linnas on elamualad kavandatud Tapa – Lehtse – Jäneda kõrvalmaantee ja Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee äärde. Müra Teede sanitaarkaitsevööndisse võib elamuid rajada vaid juhul, kui lubatud välismüra tasemeid ei ületata. Seetõttu on oluline teede sanitaarkaitsevöönditesse jäävate elamualade arendamisel nõue viia läbi liiklusest tuleneva mürataseme hindamine. Mürataseme piirnormide ületamise korral tuleb ette näha leevendavad meetmed mürataseme alandamiseks elamumaadel. Eeltoodud maanteede sanitaarkaitsevööndi ulatused on toodud tabelis 4.2. Tabel 4.2. Maanteede sanitaarkaitsevööndid (alus: Maanteeameti kaardirakendus, 2010 ja teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrus nr 55 „Tee projekteerimise normid ja nõuded“, RTL 2000, 23, 303) Maantee nimi Sanitaarkaitsevööndi ulatus, m Perila – Jäneda kõrvalmaantee 60 Jägala – Käravete tugimaantee 60


Maantee nimi Sanitaarkaitsevööndi ulatus, m Tapa – Lehtse – Jäneda kõrvalmaantee 60 Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee 200 Olemasoleval hoonestusalal võib Tapa linnas suuremate tänavate ääres tulla ette kehtestatud müra piirnormide ületamist. Linnaliiklusest tulenevat mürataset saab liikluskorralduslikult vähendada:

� liiklussageduse vähendamisega (liikluse hajutamine, ümbersuunamine); � kergliikluse ja ühistranspordi soodustamisega; � raske veoliikluse keelustamisega öötundidel ja puhkepäevadel; � ristmiku liikluskorralduse parandamisega; � kiiruspiirangu rakendamisega; � teekatte asendamise/rekonstrueerimisega, kasutades seejuures müra vähendavat

teekatet. Passiivsetest müratõkkevahenditest saab kasutada hoonetel mürakindlaid aknaid, seinte katmist pehmendava materjaliga. Samuti saab kasutada müraekraane, -seinu, kuid nende rajamiseks on vaja ruumi. Seetõttu on neid võimalik rajada eelkõige raudtee äärde. Lisaks maanteedelt tulenevale mürale kaasneb müra ka raudtee kasutamisega. Eriti oluline on see teema sellistes piirkondades, kus elamualad jäävad maantee ja raudtee vahele, näiteks Lehtses. Lehtses on uued elamumaad kavandatud Tapa – Lehtse – Jäneda kõrvalmaantee (liiklussagedus minimaalne, 450 a/ööp) ja Tallinn – Tapa raudtee vahelisele suhteliselt kitsale (maantee ja raudtee vahe ca 100 m) maa-alale. Tallinn – Tapa raudteelõik on Eestis kõige intensiivsema liiklussagedusega raudteelõik, mida perspektiivis on kavandatud läbima ka Rail Baltica trass (http://www.mkm.ee/). Lehtse asulas ei ole teadaolevalt tehtud raudteelt tuleneva mürataseme mõõtmisi. Analoogina võib müratasemete hindamisel lähtuda Rakvere üldplaneeringu KSH (GeoBaltica OÜ ja Alkranel OÜ, 2009) raames läbi viidud raudtee müra modelleerimise tulemustest. Nii Lehtses kui ka Rakveres on rongide koosseis sarnane ja liikumiskiirus osaliselt piiratud, erinevus on aga liiklussageduses. Lehtse asulat läbib ca 2 korda rohkem ronge kui Rakvere linna (AS EVR Infra, 2010. Rongide liiklusgraafik). Teadaolevalt on kaks korda suurema liiklussageduse korral mürataseme väärtus ligikaudu sama kaks korda kaugemal müraallikast (Ründva ja Arumägi, 2004). Uute elamualade planeerimisel juba hoonestatud alal võetakse aluseks mürataseme taotlustase, mis II kategooria alal päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal 50 dB (sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (RTL 2002, 38, 511)). Rakveret läbiva raudteeliikluse poolt põhjustatud müra jääb lubatud taotlustaseme piiridesse päevasel ajal ca 50 m kaugusel ja öisel ajal ca 140 m kaugusel raudtee peateest. Arvestades, et Lehtse asulat läbib kaks korda rohkem ronge ööpäevas, siis jääb raudteelt tulenev müratase hinnanguliselt lubatud taotlustase piiridesse päevasel ajal ca 100 m kaugusel ja öisel ajal ca 280 m kaugusel raudtee peateest. Seega uute elamualade planeerimisel raudteele lähemale kui 280 m tuleb kasutusele võtta meetmed (mürasein) mürataseme viimiseks vastavusse kehtestatud normidega. Tegemist on avatud maastiku kohta käiva ja üldistatud hinnanguga. Siiski võib eelneva põhjal väita, et Lehtsesse elamualade kavandamisel raudtee ja kõrvalmaantee vahelisele alale ning raudteest põhja poole jäävale alale, tuleb kasutusele võtta leevendavad meetmed (mürasein eelkõige raudtee äärde, maanteelt tulenev müratase on minimaalne).


Kuna olemasolevatel hoonestusaladel kehtivad teised mürataseme piirnormid kui uutel planeeritavatel aladel, on järgnevalt esitatud hinnang ka olemasoleva olukorra kohta raudteelt tuleneva mürataseme osas Lehtse alevikus. Olemasoleva olukorra hindamisel lähtutakse elamualade puhul II kategooria piirtasemest, mis päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal 55 dB. Seega lähtudes Rakvere analoogiast jääb müratase olemasolevatel elamualadel Lehtse asulas päevasel ajal lubatud normi piiridesse ca 100 m kaugusel raudtee peateest ja öisel ajal ca 150 m kaugusel raudtee peateest. AS Eesti Raudtee toob oma Tapa valla üldplaneeringule esitatud seisukohakirjas välja, et uusi elamumaid ei ole soovitatav planeerida raudteele lähemale kui 120 m (lähtudes SWOTi analüüsist ning teistes maakondades teostatud mürauuringutest). Kirjast lähtuvalt võib eeldada, et raudteelt tulenev müratase võib ületada lubatud piirnorme ca 120 m kaugusel raudteest. Lehtse asulas paiknevad raudteele lähimad elamualad ca 40 m kaugusel raudtee peateest, seega võib eeldada, et praeguse liiklussageduse juures võib esineda raudteele lähimatel elamualade lubatud müratasemete ületamist. Nii planeeritavatele kui olemasolevatele elamumaadele raudteelt tulenevat mürataset arvestades tuleb Lehtse alevikus eeldatavasti kasutusele võtta müraseinad. Täpsed müraseinte asukohad ja parameetrid tuleb määrata edaspidiste tööde käigus. Eelnevat hinnangut ei saa üheselt üle kanda Tapa linna raudteelt tuleneva müraolukorra iseloomustamiseks, kuna võrreldes Rakvere ja Lehtsega on Tapa linna rongide liikumised ja kiirused erinevad ning tegemist on olulise depooga. Siiski soovitab KSH koostaja ka Tapa linnas uusi elamualasid raudteele lähemale kui 120 m mitte planeerida või arvestada, et selliste alade puhul on vajalik meetmete rakendamine mürataseme vähendamiseks. Raudteele lähemal kui 120 m on üldplaneeringuga kavandatud perspektiivne elamumaa Kauba ja Vabriku tänavate ristmiku ääres (vt allpool Alternatiivne maakasutus). Maie ja Valve tänavatevahelisele alale ja Liblika tänava äärde kavandatud elamumaad jäävad osaliselt raudteele lähemale kui 120 m. Antud alade puhul tuleks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia müratasemete hindamine ning selle tulemustest lähtuvalt võtta vajadusel kasutusele vastavad müra leevendavad meetmed. Võimalik müraprobleem võib esile tulla Tapa linnas Maie tn piirkonda kavandatavas elamupiirkonnas, tulenevalt elamualaga piirneval alal töötavast saeveskist. KSH koostaja soovitab perspektiivsel elamumaal osaliselt reserveerida alternatiivne maakasutus – äri- ja teenindushoonete maa (joonis 4.3). Ärimaa oleks nö puhvriks saeveski ja elamupiirkonna vahel ning kavandatav hoonestus aitaks takistada võimaliku müra jõudmist elamualale.


Joonis 4.3. Tapa linnas olemasoleva tootmismaa (saeveski) ja perspektiivse elamumaa vahelisele alale soovitatav puhverala – äri- ja teenindushoonete maa (Ä). Alternatiivne maakasutus – Lehtse aleviku raudtee ja kõrvalmaantee vahelisele alale, perspektiivse tootmismaa lähedusse kavandatud elamumaa vs senise maakasutuse säilitamine. Perspektiivne elamumaa on kavandatud raudtee ja kõrvalmaantee vahelisele alale, lisaks on elamumaast lõuna suunda kavandatud võimalik kahjuliku mõjuga tootmismaa (joonis 4.4). Sisuliselt paikneb ala mitme müraallika vahelisel alal, mistõttu võib müratase antud elamualal ületada lubatud norme. Antud kohas elamine võib avaldada negatiivset mõju elanike tervisele. Eelnevast lähtuvalt soovitab KSH koostaja loobuda elamumaa reserveerimisest antud kohta ning säilitada alal senine maakasutus (haljasala). Senisele maakasutusele alternatiiviks võib olla ka müra suhtes vähem tundlike alade (nt äri- ja teenindushoonete maa) reserveerimine antud alale.

Joonis 4.4. Lehtsesse kavandatud perspektiivne elamumaa (1) paiknemine perspektiivse tootmismaa (lilla viirutus), raudtee ja maantee suhtes.


Alternatiivne maakasutus – Tapa linnas Kauba ja Vabriku tänavate ristmiku äärde kavandatav elamumaa vs senise maakasutuse säilitamine Käesoleval hetkel on Kauba ja Vabriku tänavate ristmiku äärde kavandatava elamumaa (joonis 4.5) ala näol tegemist haljasalaga, kus kasvab vähesel määral kõrghaljastust. Kuna raudteelt tulenev müratase võib antud alal ületada kehtestatud norme, soovitab KSH koostaja loobuda antud alale elamumaa planeerimisest. Soovitatav on säilitada alal senine maakasutus – haljasala, mis jääks nö puhvriks raudtee ja haljasalast lõunasuunas paiknevate elamumaade vahel. Kaaluda võib ka alale elamumaast müra suhtes vähemtundliku maakasutuse, nt ärimaa sihtotstarbe määramist. Sellisel juhul toimiks rajatav ärihoone müratõkestajana.

Joonis 4.5. Kauba ja Vabriku tänavate ristmiku äärde kavandatav elamumaa (1). Õhusaaste Maantee ja tänavaliiklusest tuleneva õhusaaste korral üldjoontes väljaspool teeala lubatud piirkontsentratsioone ei ületata. See kehtib isegi suurema liiklussagedusega tänavate kohta, näiteks Tallinna tänav Rakveres (GeoBaltica OÜ ja Alkranel OÜ, 2009) või Vabaduse pst Tallinnas Nõmmel (OÜ Alkranel, 2009 - 2010). Samuti võib väita, et raudtee liiklusest põhjustatud õhusaaste jääb väljaspool raudteemaad lubatud piirnormidest madalamaks (GeoBaltica OÜ ja Alkranel OÜ, 2009). Uute elamualade rajamisel tiheasustusaladele võib õhukvaliteeti lokaalselt mõjutada lokaalkütte kasutamine eramajades. Seejuures on elamute järg-järgulisest lisandumisest tulenevalt tegemist kumuleeruva iseloomuga mõjuga. Soovitav on lokaalküttena vältida kivisöe ja turbabriketi kasutamist, eelistatud on taastuvate kütteliikide (puit, biomass, päikeseenergia) kasutamine. Üle kolme korteriga korterelamute rajamisel tuleks kaaluda võimalusi nende liitmiseks kaugküttepiirkonnaga, mis aitab vähendada lokaalsetest küttesüsteemidest tulenevat õhusaastet. Samuti tagab kõrgemate korstnate kasutamine kaugküttevõrgu katlamajades parema õhusaaste hajumise võrreldes eramajade madalate korstnatega. Vibratsioon Soovimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Inimesele mõjub vibratsioon peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale, toime sõltub vibratsiooni tugevusest. Liiklusest tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite konstruktsioon jne), pinnase


tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase kihilisus, aastaajad, hoone konstruktsioon jne (OÜ Kupi, 2005). Samuti mõjutavad vibratsiooni pinnaseomadused. Mida väiksem on pinnase tihedus (kõvadus), seda suurem on vibratsioon. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega (Hunaidi, 2000). Teedelt ja tänavatelt tulenev vibratsioon on eelkõige probleemiks linnades ja suuremates asulates. Tihti kaebavad linnade majaomanikud, et liiklusest tingitud vibratsioon põhjustab nende majade lagunemist (nt praod seintes ja lagedes või vundamendis). Siiski on liiklusest tingitud vibratsioonitasemed harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete lagunemise põhjustajaks, kuid vibratsioon võib aidata kaasa hoonete lagunemisele teiste faktoritega koosmõjus. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada hoone aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt pinnase vajumist ja kerkeid mõjutades olenevalt pinnase omadustest. Eriti mõjutatavad on vibratsiooni poolt liivapinnased (Hunaidi, 2000). Mõnel juhul ei vähene vibratsioon teest eemaldumisel, vaid jääb samale tasemele või isegi tõuseb. Viimasel juhul on tegemist hästi vetruva pinnasega (sageli on selleks turbapinnas) (OÜ Kupi 2005). Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000). Vanad hooned on oluliselt tundlikumad vibratsioonile kui uued, seega võib potentsiaalselt neid vibratsioon rohkem kahjustada. Hoonete kahjustused võivad tekkida ka vibratsiooni võngete resonantsi korral. Tapa liiklusest (sh rongiliiklusest) tulenevaid vibratsioonitasemeid teadaolevalt mõõdetud ei ole. Samas on vibratsioonitasemete mõõtmine ainus viis reaalsete vibratsioonitasemete määramiseks. Tapa linna pinnakate (savi-, liiv- või liivsavimoreen) on õhuke (valdavalt 1-2 m) ning selle all esinevad lubjakivi kihid. Kuna pinnases esinevad vibratsiooni edasikandumist mittesoodustavad kihid, siis Tapa linnas on liiklusest tingitud vibratsioonitasemete piirnormide ületamine vähetõenäoline, kuid kaebuste esinemise korral saab vibratsioonitasemeid kindlaks määrata konkreetsete mõõtmiste alusel. Leevendavad meetmed elamualade planeerimisel:

� KSH koostaja soovitab loobuda Jäneda piirkonnas joonis 4.1 toodud elamuala „2“ rajamisest. Kui siiski otsustatakse antud kohta elamuala kavandada tuleb planeerimisel arvestada, et:

o alale ehitamisel on soovitav lähtuda hajaasustusele seatud tingimustest ning säilitada võimalikult suures ulatuses looduslikku keskkonda.

o alale ehitamisel tuleb piirata tarastamist, säilitamaks liikumisvõimalused loomadele. Maksimaalselt tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus.

� KSH koostaja teeb ettepaneku loobuda Tapa linnas Metsapargi 1. Mai pst äärde

kavandatavast elamualast (nr „2“, joonis 4.2) ning säilitada alal senine maakasutus (puiestee, park koos teedevõrguga). Nii välditakse pargi kasutamise vähenemist.


� KSH koostaja soovitab loobuda Tapa linnas Kauba ja Vabriku tänavate ristmiku äärde elamumaa planeerimisest (joonis 4.5). Soovitatav on säilitada alal senine maakasutus – haljasala. Kaaluda võib ka alale elamumaast müra suhtes vähemtundliku maakasutuse, nt ärimaa sihtotstarbe määramist.

� KSH koostaja soovitab Tapa linnas Maie tn piirkonna perspektiivsel elamumaal osaliselt reserveerida alternatiivne maakasutus – äri- ja teenindushoonete maa (joonis 4.3). Ärimaa oleks nö puhvriks olemasoleva saeveski ja elamupiirkonna vahel ning kavandatav hoonestus aitaks takistada võimaliku müra jõudmist elamualale.

� Tapa linnas Maie ja Valve tänavatevahelisele alale ja Liblika tänava äärde kavandatud

elamumaad jäävad osaliselt raudteele lähemale kui 120 m. Antud alade puhul tuleks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia müratasemete hindamine ning selle tulemustest lähtuvalt võtta vajadusel kasutusele vastavad müra leevendavad meetmed.

� Teede sanitaarkaitsevöönditesse jäävate elamualade puhul tuleb arendustegevuse

käigus seada nõue müratasemete hindamiseks ja kui need ületavad kehtestatud piirnorme, siis tuleb ette näha vajalikud leevendavad meetmed. Hoonete kavandamisel mürarikastesse piirkondadesse tuleks ehitamisel arvestada standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõudeid.

� Lehtsesse elamualade kavandamisel raudtee ja kõrvalmaantee vahelisele alale ning raudteest põhja poole jäävale alale, tuleb kasutusele võtta leevendavad meetmed (mürasein eelkõige raudtee äärde, maanteelt tulenev müratase on minimaalne) mürataseme viimiseks lubatud piiridesse. Täpsed müraseinte asukohad ja parameetrid tuleb määrata edaspidiste tööde käigus.

� KSH koostaja soovitab loobuda elamumaa reserveerimisest Lehtse alevikku joonisel 4.4 näidatud kohta ning säilitada alal senine maakasutus (haljasala). Senisele maakasutusele alternatiiviks võib olla ka müra suhtes vähem tundlike alade (nt äri- ja teenindushoonete maa) reserveerimine antud alale.

� Perspektiivsete elamumaade kruntide suuruse määramisel Lehtse aleviku keskuses

tuleks arvestada asula keskuses ümbritsevate krundi suurustega.

� Elamuala kruntideks jagamine ja neile hoonete kavandamine Jäneda piirkonnas perspektiivsel elamumaal tuleks ette näha ala tervikliku planeerimisega läbi detailplaneeringu.

� Suuremate (suurus täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus) elamupiirkondade planeerimisel tiheasustusaladel (Jänedal, Lehtses ja Tapal) tuleb detailplaneeringu koostamise käigus ette näha puhke- ja spordiplatse.

� Üle kolme korteriga korterelamute rajamisel tuleks kaaluda võimalusi nende liitmiseks

kaugküttepiirkonnaga, mis aitab vähendada lokaalsetest küttesüsteemidest tulenevat õhusaastet.

� Planeerimise- ja ehitustegevuse käigus Tapa linnas asuvate Tapa veduri- ja vagunidepoo lähistel tuleb arvestada võimaliku pinnase jääkreostusega. Võimalike jääkreostusnähtude ilmnemisel pinnases või pinnase(põhja)vees tuleb see vastavalt


reostuse iseloomule likvideerida või lokaliseerida ning peatada seniks reostuse levikut soodustavad tegevused.

� Kambriumi veekompleksi põhjavett joogiveena tarvitades tuleb tähelepanu pöörata lisaks üldnõuetele ka joogivee radionukliidide sisaldusele ning viia joogivesi normidega vastavusse.

4.2 Äri- ja teenindushoonete maa Lisas 5 toodud hindamise tulemusel kaasnevad äri- ja teenindushoonete rajamisega negatiivsed mõjud metsa/pargimaa säilimisele, välisõhu kvaliteedile, kohalikule maastikuilmele ja elanike turvalisusele. Positiivne mõju kaasneb kinnisvara väärtusele, puhkamis- ja sportimisvõimaluste ja teenuste kättesaadavusele, ettevõtluskeskkonna arendamisele (sh töökohtade loomine) ja infrastruktuuri toimimisele ja kättesaadavusele. Järgnevalt on esitatud leevendavad meetmed. Leevendavad meetmed äri- ja teenindushoonete maa planeerimisel:

� Planeerimise- ja ehitustegevuse käigus Tapa linnas asuva Tapa veduridepoo lähistel tuleb arvestada võimaliku pinnase jääkreostusega. Võimalike jääkreostusnähtude ilmnemisel pinnases või pinnase(põhja)vees tuleb see vastavalt reostuse iseloomule likvideerida või lokaliseerida ning peatada seniks reostuse levikut soodustavad tegevused.

� Suurte kõvakattega pindadega (nt parklad) äri- ja teenindushoonete maal on vajalik sademevee kogumine ning selle nõuetekohane käitlemine. Samuti on soovitatav ette näha sademevee tippvooluhulkade puhverdamise võimalus või sademevete lahkvoolne kogumine.

� Osaliselt Rabasaare küla keskuses paiknevale pargialale (joonis 4.6) kavandatud äri- ja teenindusettevõtete planeerimise/projekteerimise faasis tuleb läbi viia dendroloogiline uuring, eesmärgiga selgitada välja väärtuslikud puud ning seada tingimused nende säilitamiseks.

Joonis 4.6. Rabasaare küla keskuses paiknevale pargialale (joonis 4.6) kavandatud äri- ja teenindusettevõtete maa (lilla viirutus), kus tuleb planeerimise/projekteerimise faasis läbi viia dendroloogiline uuring.


4.3 Tootmismaad Lisas 5 toodud hindamise tulemusel kaasnevad tootmismaade rajamisega negatiivsed mõjud põhjaveele ja pinnasele, välisõhu kvaliteedile, rohealade säilimisele, kohalikule maastikuilmele, elanike turvalisusele ja kinnisvara väärtusele. Positiivne mõju kaasneb teenuste kättesaadavuse parandamisele, ettevõtluskeskkonna arendamisele (sh töökohtade loomine) ja infrastruktuuri toimimisele ja kättesaadavusele. Tootmismaade reserveerimisega kaasnevaid mõjusid Natura 2000 alale käsitletakse peatükis 4.9. Järgnevalt on käsitletud võimalikke olulisi mõjusid. Peatüki lõpus on esitatud leevendavad meetmed. Mõju inimese heaolule ja tervisele ning sotsiaalsele keskkonnale Lehtse aleviku lõunaosasse on reserveeritud võimaliku kahjuliku välismõjuta tootmismaa sihtotstarve. Tootmistegevuse enda käigus võimalikku olulist negatiivset mõju elanike tervisele ja heaolule ette näha ei ole. Küll aga võib ala ehitustegevuseks ja hilisemaks tootmistegevuseks vajaliku transpordi liikumisega läbi Lehtse aleviku kaasneda piirkonna müra- ja õhusaastetaseme kasv. Eelnevast lähtuvalt tuleb vältida võimaliku raskeveokite liikumist tootmisalale läbi Lehtse aleviku. Tootmisalale juurdepääsuks tuleb eelistada alevikust lõuna- ja idapoolt kulgevaid teesid. Lehtse aleviku idaosasse on kavandatud võimaliku kahjuliku välismõjuga tootmismaa. Lähimad elamud jäävad alast ca 100 m kaugusele loodesse. Tegemist on avatud maastikuga ning arvestades valdavaid tuulesuundi (edelatuuled), siis ei ole ette näha võimaliku müra või õhusaaste ületamist lähimate elamute juures. Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne elamumaa vahetult mainitud tootmisala kõrvale. KSH koostaja soovitab loobuda perspektiivse elamumaa kavandamisest antud kohta (vt ptk 4.1). Leevendavad meetmed tootmismaa planeerimisel:

� Lehtse aleviku lõunaosasse kavandatud tootmismaa rajamise ja kasutamise aegne juurdepääs tuleb lahendada Lehtse alevikust lõuna ja ida pool kulgevate teede abil. Vältida tuleb juurdepääsu kavandamist läbi Lehtse aleviku.


� Tootmisalade veevajaduse rahuldamisel tuleb lähtuda kinnitatud põhjaveevarudest, et

ei tekiks varudest suuremat tarbimist. Vastasel juhul hakkab puurkaevude ümber tekkima depressioonilehter ning seeläbi võivad kuivale jääda lähiümbruses asuvad madalama või sama veekompleksi tarbekaevud.



� Aladel, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud (nt Lehtse alevik), tuleb tootmismaade arendamisel potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida.

� Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalset eelpuhastust.

� Tulenevalt tootmise iseloomust on vajalik sademevee kogumine tootmisterritooriumil

ning selle nõuetekohane käitlemine. Samuti on soovitatav ette näha sademevee tippvooluhulkade puhverdamise võimalus või sademevete lahkvoolne kogumine.

4.4 Liiklusmaa (sh jalg- ja jalgrattateed) Tapa valla üldplaneeringuga kavandatakse Tapa linna ümbersõit, eritasandilised ristmikud maantee (tänava) ristumisel raudteega. Tapa valla territooriumile jääb väikeses ulatuses ka Aegviidu ümbersõit (valdavalt paikneb Anija valla territooriumil). Jalg- ja jalgrattateede võrgustik on planeeritud arvestades vajadust siduda omavahel suuremad asulad (ka naabervaldadega) ning puhkealade, ühiskondlike ehitiste ning suuremate elamumaade paiknemist. Lisas 5 toodud hindamise tulemusel kaasnevad liiklusmaa arendamisega peamised negatiivsed mõjud rohevõrgustiku toimimisele, rohealade säilimisele, kohalikule maastikuilmele ja kinnisvara väärtusele. Positiivsed mõjud kaasnevad välisõhu kvaliteedile (jalg- ja jalgrattateede arendamine), elanike turvalisusele, puhkamis- ja sportimisvõimaluste kättesaamisele ning infrastruktuurivõrgustiku toimimise ja kättesaadavuse parandamisele. Maanteelt ja raudteelt tuleneva müra, õhusaaste ja vibratsiooni temaatikat on käsitletud peatükis 4.1. Jalg- ja jalgrattateed Tapa linnas on Hommiku pst piirkonnas jalg- ja jalgrattatee kavandatud läbi Tapa depoo territooriumi. Tegemist on kinnise territooriumiga ning raudtee teenindamiseks vajaliku maaga, kus jalgsi või jalgrattaga liiklemine ei ole turvaline. Eelnevast lähtuvalt soovitab KSH koostaja muuta antud asukohas jalg- ja jalgrattatee trassi joonis 4.7 näidatud asukohta.


Joonis 4.7. Tapa depoo territooriumile kavandatud jalg- ja jalgrattatee (roheline katkendjoon) ja selle soovituslik asukoht (punane joon). Tapa linna ümbersõit Tapa valla üldplaneeringuga on kavandatud Tapa linna ümbersõit. Ümbersõidu alternatiividena on kaalumisel kolm varianti (joonis 4.8): variant 1 - olemasolev maantee (punane joon), variant 2 (roheline joon) ja variant 3 (sinine joon). Käesoleva KSH käigus hinnati kõiki kolme alternatiivi mõju valdkondade kaupa. Mõju hindamise tabel on toodud lisas 6. Mõju hindamise tulemusena osutusid võrdseteks alternatiivideks variant 1 (olemasolev maantee) ja variant 2. Ainult ühe hindepunkti võrra jäi maha variant 3. Tapa ümbersõidu rajamise eesmärk on läbiva liikluse Tapa linnast eemale suunamine ja seeläbi negatiivsete mõjude vähendamine Tapa linna elanikkonnale. Samuti ei tuvastatud hindamise käigus ümbersõidu rajamisel (variant 2 ja 3) olulisi negatiivseid mõjusid, seetõttu on soovituslik rajada ümbersõit variant 2 või 3 asukohas. Kuna variant 2 asukohas jääb trass osaliselt riigikaitsemaale on soovitatav trass kavandada riigikaitsemaast lõuna poole variantide 2 ja 3 vahelisele alale. Seejuures tuleb tee projekteerimisel tagada antud alale jäävate Näo karstilehtrite ja VEP nr.104015 säilimine. Võimalusel arvestada rohevõrgustiku paiknemise ning metsa maksimaalse säilitamisega.


Joonis 4.8. Tapa ümbersõidu alternatiivid: variant 1 (olemasolev maantee, punane joon), variant 2 (roheline joon) ja variant 3 (sinine joon). Leevendavad meetmed liiklusmaa planeerimisel:


� Liiklejate ja elanike turvalisust aitab suurendada jalg- ja jalgrattatee ning maantee (raudtee) ristumiskohtade kavandamine eritasandilisteks. Samas ei saa eeldada, et seda õnnestub rakendada kõikjal.

� Osaliselt on jalg- ja jalgrattatee kavandatud kulgema läbi Imastu kaitsealuse pargi

servaala (park piirneb olemasoleva maanteega). Soovitav on jalg- ja jalgrattatee kavandada Imastu pargist teisele poole olemasolevat maanteed.

� Pruuna mõisaparki läbiva allee äärde jalg- ja jalgrattatee projekteerimisel ja rajamisel

tuleb tagada allee puude säilimine.

� Tapa ümbersõidu kavandamisel on soovitatav trass kavandada riigikaitsemaast lõuna poole variantide 2 ja 3 vahelisele alale. Seejuures tuleb tee projekteerimisel tagada antud alale jäävate Näo karstilehtrite ja VEP nr.104015 säilimine. Võimalusel arvestada rohevõrgustiku paiknemise ning metsa maksimaalse säilitamisega.


4.5 Karjäärimaa Tapa valla üldplaneeringuga kavandatakse Jäneda lähistele olemasoleva Maleva karjääri laiendusena perspektiivne karjäärimaa. Lisas 5 toodud hindamise tulemusel kaasnevad perspektiivse karjääri rajamisega negatiivsed mõjud rohevõrgustiku toimimisele, välisõhu kvaliteedile, rohealade säilimisele, kohalikule maastikuilmele, elanike heaolule ja tervisele (müra, tolm) ja kinnisvara väärtusele. Kõik mainitud mõjud on seotud karjääri tegutsemisega. Peale tegutsemise lõppemist ja ala korrastamist ei ole negatiivset mõju ette näha. Positiivne mõju kaasneb ettevõtluskeskkonna arendamisega (sh töökohtade loomine) ning infrastruktuuri toimimise ja kättesaadavuse parandamiseks vajaliku ehitusmaterjali saamisega. Järgnevalt on esitatud Jäneda lähistele olemasoleva Maleva karjääri laiendusena kavandatud perspektiivne karjäärimaa leevendavad meetmed. Leevendavad meetmed karjäärimaa planeerimisel:

� Karjääri korrastamisega tuleb ette näha looduslike tingimuste taastamine (metsastamine, veekogu).

� Sõltuvalt karjääris kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks.

4.6 Puhke– ja spordirajatiste maa Lisas 5 toodud hindamise tulemusel perspektiivsete puhkealade rajamisega olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne. Seejuures tuleb arvestada alltoodud leevendavaid meetmeid. Positiivsed mõjud kaasnevad puhkealade rajamisel kohalikule maastikuilmele (sh Valgejõe ürgoru väärtuslikule maastikule), elanike elukvaliteedile, puhkamis- ja sportimisvõimaluste kättesaadavusele, ettevõtluskeskkonnale ning teenuste ja infrastruktuuri kättesaadavuse parandamisele. Leevendavad meetmed puhke- ja spordirajatiste maa planeerimisel:

� Perspektiivsete puhkealade arendamisel tuleb maksimaalses ulatuses säilitada olemasolev mets (eriti Kalijärve puhkealal) ja kõrghaljastus. Moe puhkealal tuleb säilitada Moe pargi põlispuude kaitsealale jäävad väärtuslikud puud.

� Puhkealase tegevuse kavandamisel Valgejõe äärsele alale on oluline säilitada ja vajadusel avada (võsa likvideerimine) vaateid ürgorule. Jäneda - Aegviidu vallseljakult (Jäneda linnamäe ümbrus) avada vaated maastikule.

� Jäneda väärtuslikul maastikul paikneval perspektiivel puhkealal tuleks tähistada parkimis- ja puhkekohad ning ehitada välja täiendavaid matkaradasid.

4.7 Roheline võrgustik Tapa valla üldplaneeringus lähtuti rohelise võrgustiku alade määratlemisel Lääne - Viru ja Järva maakonnaplaneeringute teemaplaneeringutest „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Vastavates teemaplaneeringutes toodud rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade piire täpsustati käesoleva KSH koostamise käigus (lisa 7). Piiride täpsustamisel lähtuti veekogude ja hoonestuse paiknemisest, kõlvikute piiridest ning alade sidususe loomisest ja säilimisest. Võrreldes maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga tehti rohevõrgustikus üks suurem muudatus (joonis 4.9):


1. Jänedast põhja poole Tapa valla ja Aegviidu valla piirialasse (osaliselt ka Aegviidu valda) määrati maakondliku tähtsusega (K3) rohekoridor, mis ühendab kaht riikliku tähtsusega tuumala (T1). Sisuliselt puudus eelnevalt mainitud tuumaladevaheline ühenduslüli, mis on oluline rohevõrgustiku sidususe säilimiseks.

Joonis 4.9. Tapa üldplaneeringuga tehtud olulisem rohevõrgustiku piiride muudatus (sinine täpp tähistab vastavat piirkonda - uus rohekoridor). Leevendavad meetmed rohevõrgustiku maa-ala ehitustegevuse planeerimisel:

� Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega tuumalasid läbi lõigata, st peab säilima alade sidusus ja terviklikkus.

� Rohevõrgustiku alal, mis paikneb metsamaal, paikneva kinnistu tarastamisel tohib aia ehitada ainult õueala ümber, et mitte takistada metsloomade liikumist.

� Rohevõrgustiku avatud alasid võib kasutada loomade karjatamiseks, kuid ajal, mil maa ei ole karjatamiseks kasutusel, tuleb tagada metsloomade vaba liikumine (näiteks avada otstes elektrikarjus).

� Rohevõrgustiku alal tuleb kallasrada hoida loomade ja inimeste liikumiseks avatuna

(ilma tõkestamata);

� Rohevõrgustiku aladele jäävate karjääride ammendumise korral tuleb korrastusprojektis ette näha ala võimalikult looduslähedane taastamine.


� Põhi- ja tugimaanteedel vaadata üle suurimetajate teeületuskohad ning rakendada

täiendavaid meetmeid (vastavad hoiatusmärgid) liiklusohutuse tagamiseks.

4.8 Kumuleeruvad mõjud Elustiku ja ökosüsteemide seisukohast on positiivse iseloomuga rohevõrgustiku toimimise tagamine ning üldplaneeringu käigus läbi viidud rohevõrgustiku täpsustamine, samuti suuremate metsa- ja põllumaade ning teiste looduslike alade säilitamine. Jalg- ja jalgrattateede rajamine ühtse võrgustikuna suuremate asulate ning olulisemate sotsiaal- ja puhkealade vahel suurendab kergliiklusvahendite kasutamist liiklemisel ning omab positiivset mõju nii sotsiaalsele keskkonnale, elanikkonna heaolule ja tervisele kui ka õhukvaliteedile, kuna vähendab autodega liiklemise vajadust ning parandab ka erinevate teenuste kättesaadavust liikumisvõimaluste laienemise kaudu. Miljööväärtusliku hoonestusala määramine, väärtuslike maastike kaitse ning põllu- ja metsamaade säilitamine aitavad säilitada kohalike maastike mitmekesisust ja omapära, tagades sealjuures ka piirkonna elukvaliteedi säilimise. Elanikkonna heaolule ja tervisele avalduv positiivne kumuleeruv mõju kaasneb lisaks ka rohealade säilitamise, puhkealade kavandamise ning vaba juurdepääsu tagamisega kallasradadele. Mainitud meetmetega tagatakse elanikkonnale võimalused loodusega kokku puutuda ning samuti toetatakse tervislikke eluviise. Elanikkonna heaolule ja tervisele avalduv negatiivne kumuleeruv mõju on seotud eelkõige elamumaade paiknemisega erinevate müraallikate (raudtee, maantee, tootmismaad) läheduses. Samuti võib müra kaasneda seoses Tapa linnakus toimuvate lahinglaskmistega. Positiivne kumuleeruv mõju sotsiaalvaldkonnale kaasneb valla polüfunktsionaalse arendamisega, kuna üldplaneeringu kohaselt on valda planeeritud nii elamu-, tootmis- ja ärimaid kui ka puhke- ja virgestusalasid. Majanduskeskkonna elavdamise seisukohast on positiivse kumuleeruva mõjuga uute tootmis- ja ärimaade kavandamine (sh turismi arendamine), väärtuslike põllumaade säilitamine ning infrastruktuuride rajamine ja renoveerimine.

4.9 Mõju Natura 2000 aladele (NATURA HINDAMINE) Natura hindamine viidi läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Käesolevas töös on Natura hindamisel kasutatud Euroopa Komisjoni juhendit „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005) ja juhendmaterjali „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (koostaja K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006). 4.9.1 Üldplaneeringu seos Natura-alade kaitse korraldamisega


Üldplaneeringuga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega. 4.9.2 Üldplaneeringuga hõlmatava ala mõjupiirkonda jäävate Natura-alade ja

liikide kirjeldus 1. Kõrvemaa loodusala

Tapa valla lääneossa jääb Kõrvamaa loodusala (20 543 ha), mis on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lamminiidud (6450), rabad (7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0), lammi-lodumetsad (91E0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus). Üldplaneeringuga on Kõrvemaa loodusala servaalale või selle lähedusse Jänedal reserveeritud elamu-, tootmis- ja puhkealad (joonis 4.10). Joonisel 4.10 toodud elamuala (nr 1) jääb osaliselt (ca 0,05 ha) teadaolevalt esmatähtsa elupaigatüübi – vanad loodusmetsad 9010* alale (tabel 4.3). Perspektiivsele puhkealale jääb Kalijärv - vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) ning lähedusse elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270). Elamuala nr 2 ning tootmisalade nr 1 ja 2 lähedusse loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ei jää. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku Keskkonnateabe Keskuse andmetele tuginedes üldplaneeringuga reserveeritavate alade lähedusse ei jää (tabel 4.4).


Joonis 4.10. Perspektiivsete elamualade (1 ja 2), tootmisalade (1 ja 2) ning puhkeala paiknemine Kõrvemaa linnu- ja loodusala ning loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide suhtes. Tabel 4.3. Kõrvemaa loodusalal üldplaneeringuga reserveeritavatele aladele või nende lähedusse jäävad kaitstavad elupaigatüübid Nr Elupaigatüübi

nimetus Kood Esmatähtis Osakaal

kogu loodusala pindalast (%)

Kaugus ÜPga reserveeritavast alast

Ohutegurid

1 vanad loodusmetsad 9010* jah 49,3 Jääb osaliselt reserveeritavale

elamualale

Veerežiimi muutmine,

metsa majandamine

2 vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved

3140 - 0,04 Jääb enamuses reserveeritavale

puhkealale

Veerežiimi muutmine,

veekvaliteedi halvenemine

3 liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

6270* jah 0,001 Jääb reserveeritavast puhkealast ca 45

m kaugusele edelasse

Veerežiimi muutmine, niitmise või karjatamise lõpetamine


Tabel 4.4. Kõrvemaa loodusalal üldplaneeringuga reserveeritavatel aladel või nende läheduses elutsevad kaitsekorralduslikult olulised liigid Nr Liik Ladina

keelne nimi

Esma-tähtis

Teadaoleva elu/kasvupaiga kaugus maanteest

Isendite arv/ populatsiooni suurus

Ohutegurid

- - - - - - - 2. Kõrvemaa linnuala

Kõrvemaa linnuala (22 775 ha) on loodud linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on kanakull (Accipiter gentilis), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), väikepistrik (Falco columbarius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hallõgija (Lanius excubitor), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Tuginedes Keskkonnateabe Keskuse andmetele, siis üldplaneeringuga reserveeritavate alade läheduses eelmainitud kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide elupaiku ei esine (tabel 4.5). Tabel 4.5. Tuginedes Keskkonnateabe Keskuse andmetele, siis üldplaneeringuga reserveeritavate alade läheduses eelmainitud kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide elupaiku ei esine. Nr

Liik Ladina-keelne nimi

Pesapaiga kaugus

maanteest

Kaitse-kategooria

Linnu-direktiivi

I lisa

IBA-kritee-rium

Ohutegurid

- - - - - - - - 3. Väljaspool Natura linnu- ja loodusalasid elutsevad kaitsekorralduslikult olulised

liigid Teadaolevalt üldplaneeringuga reserveeritavatel aladel ega nende läheduses väljaspool Natura 2000 alasid kaitsekorralduslikult oluliste liikide elupaiku või kasvukohti ei esine. 4. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad ehk IBA – alad

Kärevere linnuala (kood 075, 22 775 ha) on arvatud IBA alade nimistusse. Tuginedes Keskkonnateabe Keskuse andmetele, siis üldplaneeringuga reserveeritavate alade läheduses IBA kriteeriumitele vastavate linnuliikide elupaiku ei esine (tabel 4.5). 5. Muud olulised alad, kaitstavad liigid ja kooslused

Väljaspool Kõrvemaa Natura 2000 alasid üldplaneeringuga reserveeritavate alade lähedusse jäävaid teisi kaitsealuseid liike ja vääriselupaiku ning neile kaasnevat mõju on käsitletud eelnevates mõju hindamise peatükkides ja lisas 5. Tapa vallaga piirneb Ohepalu linnu- ja loodusala. Üldplaneeringuga antud ala lähedusse olemasolevast maakasutusest erinevaid maakasutuse sihtotstarbeid ei reserveerita ning seetõttu ei ole olulist mõju Natura 2000 alale ette näha.


4.9.3 Mõju hindamine Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele

Natura 2000 alade juures on oluline ala terviklikkuse säilitamine. Ala terviklikkuse ehk sidususe all mõistetakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja –vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise. Loodusliku elupaigatüübi seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levilapiires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka tulevikus ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Ala terviklikkuse olemasolu vaadeldakse kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast. Kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikus on säilinud (liigid ja elupaigad on soodsas seisundis; Peterson, 2006). Mõju elupaigatüüpidele Üldplaneeringuga reserveeritav elamuala (nr 1, joonis 4.10) jääb osaliselt (ca 0,05 ha) esmatähtsa elupaigatüübi – vanad loodusmetsad 9010* alale. Mainitud elupaigatüüp on Kõrvemaa loodusalal kõige levinum elupaigatüüp, hõlmates enda alla 10 128 ha. Uue elamuala rajamisega väheneb või saab mõjutatud kogu Kõrvemaa loodusalal paiknevast 9010* elupaigatüübist ca 0,0005 %, mida võib lugeda mitteoluliseks mõjuks antud elupaigatüübi säilimisele ja kaitse-eesmärkide täitmisele. Lisaks on antud elamuala kavandatud juba olemasolevate elamualade vahele samale joonele. Eelnevast lähtuvalt ei ole ette näha olulist mõju elamuala „1“ kavandamisega Kõrvemaa linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele. Elamuala nr 2 ning tootmisalade nr 1 ja 2 (joonis 4.10) lähedusse loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ei jää. Lisaks on oluline, et tootmisalade nr 1 ja 2 puhul on tegemist olemasolevate tootmisobjektidega (pumpla ja Jäneda biopuhasti). Eelnevat arvestades ei ole olulist mõju elamuala nr 2 ning tootmisalade nr 1 ja 2 reserveerimisega Natura elupaigatüüpide säilimisele ette näha. Perspektiivsele puhkealale jääb Kalijärv - vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) elupaigatüüp. Järv ja selle ümbrus on juba käesoleval hetkel puhkeotstarbelisel kasutusel. Olulisi tegevusi, mis mõjutaks järve veerežiimi või veekvaliteeti üldplaneeringuga ei kavandata. Seetõttu ei ole ette näha olulist negatiivset mõju elupaigatüübi säilimisele. Üldplaneeringuga ei kavandata senist maakasutust muutvat tegevust elupaigatüübi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270) alal. Ca 45 m kaugusele jääb reserveeritav puhkeala, mis sisuliselt on ka täna kasutusel. Kuna puhkealal olulisi negatiivse mõjuga tegevusi ei kavandata ei ole ette näha ka negatiivse mõju ilmnemist antud elupaigatüübile. Kokkuvõtvalt on mõju elupaigatüüpidele käsitletud tabelis 4.6.


Tabel 4.6. Üldplaneeringuga reserveeritavate alade mõju kaitstavatele elupaigatüüpidele

Elupaigatüüp Tegevus, mis elupaigatüüpi

mõjutab

Mõju kirjeldus

Mõju hinnang

Kõrvemaa loodusala vanad loodusmetsad (9010*)

Elamuala rajamine

Pindala vähenemine ja veerežiimi muutmine

Mainitud elupaigatüüp on Kõrvemaa loodusalal kõige levinum elupaigatüüp, hõlmates enda alla 10 128 ha. Uue elamuala rajamisega väheneb või saab mõjutatud kogu Kõrvemaa loodusalal paiknevast 9010* elupaigatüübist ca 0,0005 %, mida võib lugeda mitteoluliseks mõjuks antud elupaigatüübi säilimisele ja kaitse-eesmärkide täitmisele.

vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved

Puhkeala rajamine

Veerežiimi muutus, veekvaliteedi halvenemine

Järv ja selle ümbrus on juba käesoleval hetkel puhkeotstarbelisel kasutusel. Olulisi tegevusi, mis mõjutaks järve veerežiimi või veekvaliteeti üldplaneeringuga ei kavandata. Olulist negatiivset mõju elupaigatüübi säilimisele ette näha ei ole.

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

Veerežiimi muutmine, niitmise või karjatamise lõpetamine

Üldplaneeringuga ei kavandata antud elupaigatüübi alal ega selle läheduses senise maakasutuse muutmist. Oluline mõju puudub.

Mõju kaitsekorralduslikult olulistele liikidele Tuginedes Keskkonnateabe Keskuse andmetele, siis üldplaneeringuga reserveeritavate alade läheduses eelmainitud kaitsekorralduslikult olulisi linnuliikide elupaiku ei esine. Olulise negatiivse mõju ilmemist ette näha ei ole (tabel 4.7). Tabel 4.7. Üldplaneeringuga reserveeritavate alade mõju kaitsekorralduslikult olulistele liikidele

Liik

Tegevus, mis mõjutab liiki

Mõju kirjeldus

Mõju hinnang

- - - -


4.9.4 Kokkuvõte Natura hindamisest Natura hindamise tulemusena leiti, et üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju Natura alade terviklikkuse säilimisele ja kaitsekorralduslikult oluliste liikide soodsale seisundile. Alljärgnevalt on tabelis 4.8 toodud kokkuvõtlik ülevaade Natura 2000 alade hindamisest, mis on koostatud Natura hindamise protseduuri Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005) lähtuvalt. Tabel 4.8. Kokkuvõte Natura hindamisest.

Küsimus Vastus Märkused Kas kava on ala kaitsekorraldamisega otseselt seotud või selleks vajalik?

EI

Kas on tõenäoline, et kava avaldab alale olulist mõju?

EI Üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste ellu viimisega ei ole ette näha Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmise takistamist.

Kas kava mõjub kahjulikult ala terviklikkusele?

EI

Üldplaneeringuga kavandatud tegevusi võib ellu viia


5. Keskkonnamõju seireks kavandatavad meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus

Keskkonnamõju seiret korraldab kohalik omavalitsus. Seire aitab jälgida keskkonnameetmete rakendamise käiku, hinnata nende tõhusust ning varakult avastada võimalik oluline keskkonnamõju. Üldplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire tuleb ühitada teiste planeeringute ja arengukavadega kavandatava tegevusega rakendatava seiresüsteemiga, et saada omavahel võrreldavaid andmeid. Seejuures on oluline erinevate strateegilise (sh ruumilise) planeerimise dokumentide KSH-des kavandatud seiremeetmete ja mõõdetavate indikaatorite omavaheline kooskõla ja seiremeetmete mõõtmise sagedus. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneva tegevuse mõjude mõõtmiseks on soovitav rakendada järgmisi indikaatoreid:

• naabrussuhetel ja avalikul huvil põhinevate vastuväidete arv detailplaneeringute menetlemisel, neist rahuldamata jäänud vastuväidete osakaal;

• üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute osakaal. Mõõtmise sagedus: üks kord aastas. Oluline keskkonnaseire meede omavalitsuse tasandil on planeeringute regulaarne ülevaatamine vastavalt planeerimisseadusele. Antud meede loob võimaluse analüüsida planeeringute elluviimisega kaasnevaid mõjusid ja kavandada ilmnenud ebakõladele uute planeeringutega leevendavaid meetmeid. Mõõtmise sagedus: 4 aastat (KOV valimisperiood).


6. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist ja mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks oleva Tapa valla (sh Tapa linn) üldplaneeringu koostamise aluseks on Tapa Vallavolikogu 11. oktoobri 2007. a otsus nr 123, millega algatati ka üldplaneeringu KSH koostamine (lisa 1). Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Tapa valla üldplaneeringu KSH viisid läbi OÜ Alkranel konsultandid koostöös AS K&H ja Tapa Vallavalitsuse töötajatega. Tapa valla üldplaneeringu KSH programmi eelnõu kohta küsiti enne programmi avalikku arutelu seisukohti järgmistelt asutustelt:

� Lääne - Viru Maavalitsus; � Keskkonnaameti Viru regioon; � Kultuuriministeerium; � Sotsiaalministeerium; � Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; � Kaitseministeerium.

KSH programmiga oli võimalik tutvuda Tapa Vallavalitsuse koduleheküljel ning OÜ Alkranel veebilehel. Programmi avalikust aruelust teatati 10.08.2010. a „Ametlikes Teadaannetes” ning ajalehtedes Virumaa Teataja (24.08.2010), Tapa valla ajaleht (03.09.2010) ja Tapaskije Vesti (sept 2010). KSH programmi avalikust väljapanekust ja arutelust teavitati ka KSH programmis toodud huvitatud isikuid. KSH programmi avalik arutelu toimus 06.09.2010. a kell 17 Tapa Kultuurikoja saalis. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ning programmi avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutega arvestamise kommentaarid on toodud lisas 2. KSH programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti Viru regiooni 11.10.2010 kirjaga nr V 6-8/33801-3 (lisa 3). Olulisi raskusi töö tegemise käigus ei ilmnenud. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos planeerija ja tellijaga.


7. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte

7.1. Üldplaneeringu mõjuala kokkuvõte

Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim vald, piirnedes põhjas Kadrina, Kuusalu, Aegviidu ja Anija vallaga ning lõunas Tamsalu, Ambla ja Albu vallaga. Vald ulatub kiiluna Harju- ja Järvamaa vahele. Valla üldpindala on 262,8 km2. Suurem osa Tapa vallast, va Piibe maanteest (riigi tugimaantee nr 13 Jägala-Käravete ) läände jääv ala, asub Pandivere nitraaditundlikul alal. Karsti esineb sisuliselt kogu vallas, kaitsmata põhjaveega alasid on eriti rohkelt Lehtse, Saksi ja Karkuse kandis, samuti on vallas mitmeid allikaid. Tapa vald on normaalse radooniriskiga ala (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004), kus on normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radooniriskiga pinnaseid. Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362) alusel jäävad Tapa valla territooriumile järgmised lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigad: Jänijõgi (Jäneda veskijärve paisust suubumiseni Jägala jõkke) ja Valgejõgi (terves ulatuses). Tapa vallas on üks toimiv kruusakarjäär – Maleva (Raudla küla). Lisaks on Tapa vallas kaks suurt turbamaardlat – Pakasjärve ja Ohepalu. Praegu freesitakse turvast väikeses mahus vaid Ohepalu maardla kaguosas. Tapa valla idaossa jääb ka osa Rakvere fosforiidimaardlast. Kaitsealadest jääb Tapa valla territooriumile Kõrvemaa maastikukaitseala (ühtlasi ka Natura 2000 Kõrvemaa linnu- ja loodusala). Tapa vallaga piirneb vahetult ka Ohepalu looduskaitseala. Valla territooriumil paiknevad mitmed kaitsealused pargid ja looduskaitse üksikobjektid. Samuti jääb Tapa valla territooriumile Kernu metsise püsielupaik, mitmed II ja III kaitsekategooria liikide elu/kasvupaigad ja 18 vääriselupaika. Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on Tapa vallas kehtestatud üks miljööväärtuslik hoonestusala – Karkuse küla. Tapa valda jäävad mitmed väärtuslikud maastikud ja muinsuskaitseobjektid. Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel on Tapa vallas määratletud rohekoridoridest ja tuumaladest koosnev rohevõrgustik. Tapa valla rohevõrgustiku suuremad tuumalad moodustavad ühtsed massiivid naabervaldades (Anija, Albu, Kuusalu, Tamsalu) asuvate aladega. Jaanuar 2010.a seisuga elab Tapa vallas 8728 elanikku. Suurim asum on Tapa vallasisene linn (6397 elanikku). Tapa vallas on kaks gümnaasiumit, kaks põhikool-lasteaeda ja kaks lasteaeda. Tapa vallas on kaks kultuurimaja, kaks spordihoonet ja krossirada. Samuti paiknevad vallas suusa- ja matkarajad. Tapa linnas on ajalooliselt välja kujunenud kolm puhkeala: Valgejõe saar, Männikumägi ja Roti mets. Tapa vallasisene linn on riigi üks suuremaid raudteesõlmi, asudes järgmiste raudteeharude liitumispunktis: Tapa-Tallinn, Tapa-Narva ja Tapa-Tartu. Tapa valda läbib üks riigi põhimaantee (nr 5, Pärnu-Rakvere-Sõmeru), üks riigi tugimaantee (nr 13, Jägala-Käravete) ning mitmeid kõrvalmaanteesid. Endine Tapa sõjaväelennuväli ei ole praegu lennuväljana kasutusel.


Tapa vallas on kolm kaugküttepiirkonda: Tapa linna põhjapoolne, Tapa linna lõunapoolne ja Jäneda. Vallas on üks üle 2000 ie-ga reoveekogumisala (Tapa) ja 4 alla 2000 ie-ga reoveekogumisala (Vahakulmu, Moe, Lehtse ja Jäneda). Tapa vallasiseses linnas on olnud kaks suurt ajaloolist põhjaveereostuse allikat – Eesti Raudtee veduridepoo ja Nõukogude armee sõjaväelennuväli. Mitmete avariide ja reostusallikate ülevaatuse protokollidest selgub ka, et reostajaks on olnud autobaas nr. 21, Tapa Mehhaniseeritud Ehituskolonn (MEK), bensiinijaam Pikal (end. Lillaka) tänaval, Tapa veduri ja vaguni depoo. Tapa linnas tuleb arvestada põhjavee ülemiste veekihtide reostusega pea kogu linna alal (ca 16 km2).

7.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks oleva Tapa valla (sh Tapa linn) üldplaneeringu koostamise aluseks on Tapa Vallavolikogu 11. oktoobri 2007. a otsus nr 123, millega algatati ka üldplaneeringu KSH koostamine (lisa 1). KSH eesmärgiks on vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87) Tapa valla üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude olulisuse ja ulatuse hindamine ning negatiivsetele mõjudele vajalike leevendavate meetmete, võimalike alternatiivsete lahenduste ja keskkonnamõju seiremeetmete väljapakkumine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus hõlmab planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude analüüsi Tapa valla territooriumil, kuivõrd üldplaneering hõlmab Tapa valla haldusterritooriumi. Samas on mõjude hindamisel arvestatud ka naaberomavalitsuste üldplaneeringutega. Riigipiiri-ülest mõju pole ette näha. KSH käigus hinnatati üldplaneeringust tulenevaid strateegilisi keskkonnamõjusid järgmistes valdkondades (lisa 5):

� Mõju looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele; � Mõju maakasutusele ja kultuuripärandile; � Mõju inimese heaolule ja tervisele ning sotsiaalsele keskkonnale; � Mõju majandusliku keskkonna arengule.

Mõjusid hinnatati eraldi lühiajalises ja pikaajalises perspektiivis ning arvestatakse seejuures ka mõjude võimalikku kumuleerumist. Mõju hindamise tulemuste koondtabel on esitatud lisas 5. Hindamise käigus selgunud olulised ja täpsemat hindamist vajavad teemad on toodud peatükis 4. Peatükis 4 (ja ka allpool) on toodud ka vastavad leevendavad meetmed ja maakasutuse alternatiivsed lahendused (käsitletakse kui leevendav meede) üldplaneeringuga määratud maakasutuse sihtotstarvete järgi. KSH käigus hinnati eraldi alternatiividena kahte trassikoridori varianti Tapa linna ümbersõidu osas. Tulemused on esitatud peatükis 4 Liiklusmaa (sh jalg- ja jalgrattateed) alampeatüki all (samuti allpool kokkuvõttes ja lisas 6). Parimaks alternatiiviks on alternatiiv, mis on erinevates valdkondades enim eelistatud (väiksemate negatiivsete mõjudega). 0-alternatiiv ehk olukord, kus Tapa vallale üldplaneeringut ei kehtestata ning valla ruumilist arengut on võimalik suunata maakonnaplaneeringu, detailplaneeringute ning arengukavade kaudu, reaalselt rakendatav ei ole, kuna Planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) kohaselt on kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu koostamine kohustuslik. Lisaks on KSH koostaja


seisukohal, et ilma üldplaneeringuta toimuva valla arendamisega kaasneb säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt negatiivsem mõju kui ala tervikliku ja suunatud arenguga. Seetõttu käesolevas KSH-s 0-alternatiivi ei käsitleta. Kuna üldplaneeringu näol on tegemist arengudokumendiga hinnatati KSH käigus üldplaneeringuga kaasnevaid mõjusid samuti säästva arengu printsiipidest lähtuvate KSH eesmärkide suhtes. Igas mõjuvaldkonnas püstitati KSH eesmärgid, mille suhtes hinnatati üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevat mõju (lisa 5). Tapa valla üldplaneering üldiselt toetab Tapa valla, Lääne-Viru maakonna ja ka Järva maakonna varasemaid arengudokumente, sh Lääne - Viru maakonnaplaneeringut 2010+ ja Lääne-Virumaa arengustrateegiat 2007-2015, Lääne - Viru ja Järva maakonnaplaneeringute teemaplaneeringut „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, Lääne - Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009 - 2015”ning Tapa valla arengukava 2007 - 2015 ja Lehtse piirkonna arengukava 2010 – 2016. Samuti ei esine vastuolu Tapa valla naaberomavalitsuste üldplaneeringutega. Tapa üldplaneeringu KSH programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti Viru regiooni 11.10.2010 kirjaga nr V 6-8/33801-3. KSH programm ja sellega seonduv dokumentatsioon on toodud aruande lisas 2, programmi heakskiitmise otsus lisas 3.

7.3. Mõjude hindamise tulemuste alusel esitatud leevendavad meetmed

Järgnevalt on toodud mõju hindamise tulemusena (ptk 4) väljapakutud leevendavad meetmed üldplaneeringuga kavandatavate maakasutussihtotstarvete alusel. ELAMUMAAD Leevendavad meetmed elamualade planeerimisel:

� KSH koostaja soovitab loobuda Jäneda piirkonnas joonis 4.1 toodud elamuala „2“ rajamisest. Kui siiski otsustatakse antud kohta elamuala kavandada tuleb planeerimisel arvestada, et:

o alale ehitamisel on soovitav lähtuda hajaasustusele seatud tingimustest ning säilitada võimalikult suures ulatuses looduslikku keskkonda.

o alale ehitamisel tuleb piirata tarastamist, säilitamaks liikumisvõimalused loomadele. Maksimaalselt tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus.

� KSH koostaja teeb ettepaneku loobuda Metsapargi 1. Mai pst äärde kavandatavast

elamualast (nr „2“, joonis 4.2) ning säilitada alal senine maakasutus (puiestee, park koos teedevõrguga). Nii välditakse pargi kasutamise vähenemist.

� KSH koostaja soovitab loobuda Kauba ja Vabriku tänavate ristmiku äärde elamumaa planeerimisest (joonis 4.5). Soovitatav on säilitada alal senine maakasutus – haljasala. Kaaluda võib ka alale elamumaast müra suhtes vähemtundliku maakasutuse, nt ärimaa sihtotstarbe määramist.

� KSH koostaja soovitab Tapa linnas Maie tn piirkonna perspektiivsel elamumaal osaliselt reserveerida alternatiivne maakasutus – äri- ja teenindushoonete maa (joonis 4.3). Ärimaa oleks nö puhvriks olemasoleva saeveski ja elamupiirkonna vahel ning kavandatav hoonestus aitaks takistada võimaliku müra jõudmist elamualale.


� Tapa linnas Maie ja Valve tänavatevahelisele alale ja Liblika tänava äärde kavandatud

elamumaad jäävad osaliselt raudteele lähemale kui 120 m. Antud alade puhul tuleks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia müratasemete hindamine ning selle tulemustest lähtuvalt võtta vajadusel kasutusele vastavad müra leevendavad meetmed.

� Teede sanitaarkaitsevöönditesse jäävate elamualade puhul tuleb arendustegevuse

käigus seada nõue müratasemete hindamiseks ja kui need ületavad kehtestatud piirnorme, siis tuleb ette näha vajalikud leevendavad meetmed. Hoonete kavandamisel mürarikastesse piirkondadesse tuleks ehitamisel arvestada standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõudeid.

� Lehtsesse elamualade kavandamisel raudtee ja kõrvalmaantee vahelisele alale ning raudteest põhja poole jäävale alale, tuleb kasutusele võtta leevendavad meetmed (mürasein eelkõige raudtee äärde, maanteelt tulenev müratase on minimaalne) mürataseme viimiseks lubatud piiridesse. Täpsed müraseinte asukohad ja parameetrid tuleb määrata edaspidiste tööde käigus.

� KSH koostaja soovitab loobuda elamumaa reserveerimisest Lehtse alevikku joonisel 4.4 näidatud kohta ning säilitada alal senine maakasutus (haljasala). Senisele maakasutusele alternatiiviks võib olla ka müra suhtes vähem tundlike alade (nt äri- ja teenindushoonete maa) reserveerimine antud alale.

� Perspektiivsete elamumaade kruntide suuruse määramisel Lehtse aleviku keskuses

tuleks arvestada asula keskuses ümbritsevate krundi suurustega.

� Elamuala kruntideks jagamine ja neile hoonete kavandamine Jäneda piirkonnas perspektiivsel elamumaal tuleks ette näha ala tervikliku planeerimisega läbi detailplaneeringu.

� Suuremate (suurus täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus) elamupiirkondade planeerimisel tiheasustusaladel (Jänedal, Lehtses ja Tapal) tuleb detailplaneeringu koostamise käigus ette näha puhke- ja spordiplatse.

� Üle kolme korteriga korterelamute rajamisel tuleks kaaluda võimalusi nende liitmiseks kaugküttepiirkonnaga, mis aitab vähendada lokaalsetest küttesüsteemidest tulenevat õhusaastet.

� Planeerimise- ja ehitustegevuse käigus Tapa linnas asuvate Tapa veduri- ja vagunidepoo lähistel tuleb arvestada võimaliku pinnase jääkreostusega. Võimalike jääkreostusnähtude ilmnemisel pinnases või pinnase(põhja)vees tuleb see vastavalt reostuse iseloomule likvideerida või lokaliseerida ning peatada seniks reostuse levikut soodustavad tegevused.



ÄRI- JA TEENINDUSHOONETE MAA Leevendavad meetmed äri- ja teenindushoonete maa planeerimisel:


� Suurte kõvakattega pindadega (nt parklad) äri- ja teenindushoonete maal on vajalik sademevee kogumine ning selle nõuetekohane käitlemine. Samuti on soovitatav ette näha sademevee tippvooluhulkade puhverdamise võimalus või sademevete lahkvoolne kogumine.

� Osaliselt Rabasaare küla keskuses paiknevale pargialale (joonis 4.6) kavandatud äri- ja teenindusettevõtete planeerimise/projekteerimise faasis tuleb läbi viia dendroloogiline uuring, eesmärgiga selgitada välja väärtuslikud puud ning seada tingimused nende säilitamiseks.

TOOTMISMAAD Leevendavad meetmed tootmismaa planeerimisel:

� Lehtse aleviku lõunaosasse kavandatud tootmismaa rajamise ja kasutamise aegne juurdepääs tuleb lahendada Lehtse alevikust lõuna ja ida pool kulgevate teede abil. Vältida tuleb juurdepääsu kavandamist läbi Lehtse aleviku.


� Tootmisalade veevajaduse rahuldamisel tuleb lähtuda kinnitatud põhjaveevarudest, et

ei tekiks varudest suuremat tarbimist. Vastasel juhul hakkab puurkaevude ümber tekkima depressioonilehter ning seeläbi võivad kuivale jääda lähiümbruses asuvad madalama või sama veekompleksi tarbekaevud.


� Aladel, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud (nt Lehtse alevik), tuleb

tootmismaade arendamisel potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida.

� Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalset eelpuhastust.

� Tulenevalt tootmise iseloomust on vajalik sademevee kogumine tootmisterritooriumil

ning selle nõuetekohane käitlemine. Samuti on soovitatav ette näha sademevee tippvooluhulkade puhverdamise võimalus või sademevete lahkvoolne kogumine.


LIIKLUSMAA (SH JALG- JA JALGRATTATEED) Leevendavad meetmed liiklusmaa planeerimisel:


� Liiklejate ja elanike turvalisust aitab suurendada jalg- ja jalgrattatee ning maantee (raudtee) ristumiskohtade kavandamine eritasandilisteks. Samas ei saa eeldada, et seda õnnestub rakendada kõikjal.

� Osaliselt on jalg- ja jalgrattatee kavandatud kulgema läbi Imastu kaitsealuse pargi

servaala (park piirneb olemasoleva maanteega). Soovitav on jalg- ja jalgrattatee kavandada Imastu pargist teisele poole olemasolevat maanteed.

� Pruuna mõisaparki läbiva allee äärde jalg- ja jalgrattatee projekteerimisel ja rajamisel

tuleb tagada allee puude säilimine.

� Tapa ümbersõidu kavandamisel on soovitatav trass kavandada riigikaitsemaast lõuna poole variantide 2 ja 3 vahelisele alale. Seejuures tuleb tee projekteerimisel tagada antud alale jäävate Näo karstilehtrite ja VEP nr.104015 säilimine. Võimalusel arvestada rohevõrgustiku paiknemise ning metsa maksimaalse säilitamisega.

KARJÄÄRIMAA Leevendavad meetmed karjäärimaa planeerimisel:

� Karjääri korrastamisega tuleb ette näha looduslike tingimuste taastamine (metsastamine, veekogu).

� Sõltuvalt karjääris kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks.

PUHKE– JA SPORDIRAJATISTE MAA Leevendavad meetmed puhke- ja spordirajatiste maa planeerimisel:

� Perspektiivsete puhkealade arendamisel tuleb maksimaalses ulatuses säilitada olemasolev mets (eriti Kalijärve puhkealal) ja kõrghaljastus. Moe puhkealal tuleb säilitada Moe pargi põlispuude kaitsealale jäävad väärtuslikud puud.

� Puhkealase tegevuse kavandamisel Valgejõe äärsele alale on oluline säilitada ja vajadusel avada (võsa likvideerimine) vaateid ürgorule. Jäneda - Aegviidu vallseljakult (Jäneda linnamäe ümbrus) avada vaated maastikule.

� Jäneda väärtuslikul maastikul paikneval perspektiivel puhkealal tuleks tähistada parkimis- ja puhkekohad ning ehitada välja täiendavaid matkaradasid.

ROHELINE VÕRGUSTIK Tapa valla üldplaneeringus lähtuti rohelise võrgustiku alade määratlemisel Lääne - Viru ja Järva maakonnaplaneeringute teemaplaneeringutest „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Vastavates teemaplaneeringutes toodud rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade piire täpsustati käesoleva KSH koostamise käigus (lisa 7). Piiride täpsustamisel


lähtuti veekogude ja hoonestuse paiknemisest, kõlvikute piiridest ning alade sidususe loomisest ja säilimisest. Leevendavad meetmed rohevõrgustiku maa-ala ehitustegevuse planeerimisel:

� Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega tuumalasid läbi lõigata, st peab säilima alade sidusus ja terviklikkus.

� Rohevõrgustiku alal, mis paikneb metsamaal, paikneva kinnistu tarastamisel tohib aia ehitada ainult õueala ümber, et mitte takistada metsloomade liikumist.

� Rohevõrgustiku avatud alasid võib kasutada loomade karjatamiseks, kuid ajal, mil maa ei ole karjatamiseks kasutusel, tuleb tagada metsloomade vaba liikumine (näiteks avada otstes elektrikarjus).

� Rohevõrgustiku alal tuleb kallasrada hoida loomade ja inimeste liikumiseks avatuna

(ilma tõkestamata);

� Rohevõrgustiku aladele jäävate karjääride ammendumise korral tuleb korrastusprojektis ette näha ala võimalikult looduslähedane taastamine.

� Põhi- ja tugimaanteedel vaadata üle suurimetajate teeületuskohad ning rakendada täiendavaid meetmeid (vastavad hoiatusmärgid) liiklusohutuse tagamiseks.

MÕJU KAITSEALADELE JA NATURA 2000 ALADELE Olulist mõju kaitsealade kaitse eesmärkide täitmisele ette näha ei ole kui arvestatakse eelnevalt liiklusmaa, puhke-ja spordirajatiste maa ning rohevõrgustiku juures toodud vastavaid leevendavaid meetmeid. Natura hindamise tulemusena leiti, et üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju Natura alade terviklikkuse säilimisele ja kaitsekorralduslikult oluliste liikide soodsale seisundile. Keskkonnamõju seire soovitused on toodud peatükis 5.


Kasutatud kirjandus Aegviidu valla üldplaneering. Aegviidu Vallavolikogu, 2002; Anija valla üldplaneering. Anija Vallavolikogu, 2008; Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus, 2011; Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjon: 2. etapp. Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Tartu maakond. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2006; Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004; Järvamaa: Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007; Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Järva Maavalitsus, 2002; Kadrina valla üldplaneering. Kadrina Vallavolikogu, 2007; Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrus nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362); Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87); Lehtse piirkonna arengukava 2010 – 2016; Liiklusest tekkiva vibratsiooni mõõtmine Tartu linnas. OÜ Kupi, 2005; Liiklusmüra. Keskkonnatehnika 3/04. Ründva, M. ja Arumägi, E., 2004; Lääne – Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Lääne-Viru Maavalitsus, 2006; Lääne – Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009 – 2015. Lääne-Viru Maavalitsus, 2009; Maa-ameti kaardiserver, 2010; Maleva II kruusakarjääri maavara kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2010; Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhise. Keskkonnaministeerium, 2005; Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud. Tapa. AS Maves, 2004; Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava (kinnitatud 2005);


Peterson, K., 2006. „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ Säästva Eesti Instituut. Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579); Rakvere linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ GeoBaltica ja OÜ Alkranel, 2009; Sotsiaalministri määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511); Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ Alkranel, 2009-2010; Tapa valla arengukava aastateks 2007 - 2015. Tapa Vallavolikogu, 2007; Tapa valla jäätmekava 2009 – 2013 (kehtestatud 2009); Tapa valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud 2007); Tapa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (Infragate AS, 2008); Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrus nr 55 Tee projekteerimise normid ja nõuded (RTL 2000, 23, 303); Traffic Vibrations in Buildings. Hunadi, O., 2000; Üleriigiline planeering “Eesti 2010” (RTL 2000, 102, 1611).

Documents

Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline ...failid.artes.ee/Heiki/Tapa YP/Tapa yp III koide - KSH_aruanne_10.05.11... · Säilitada ilusad vaatekohad. Säilitada ilusad