TARTU LINNA 2010. AASTA EELARVE · 2017. 1. 17. · 8 Lisa 3 Tartu Linnavolikogu 17.12.2009. a määruse nr 5 juurde Tartu linna 2010. a eelarve TEGEVUS- JA INVESTEERIMISKULUD VALDKONDADE

TARTU LINNA 2010. AASTA

EELARVE

TARTU LINNAVALITSUS

TARTU LINNA 2010. AASTA

EELARVE

Tartu 2010

3

SISUKORD Tartu Linnavolikogu määrus „Tartu linna 2010. a. eelarve“ ................................................. 5 Lisa 1 „Tartu linna 2010. a. koondeelarve“ ........................................................................... 6 Lisa 2 „Tartu linna 2010. a. eelarve tulubaas“....................................................................... 7 Lisa 3 „Tartu linna 2010. a. eelarve tegevus- ja investeerimiskulud valdkondade lõikes“ ... 8 Lisa 4 „Tartu linna 2010. a. eelarve tulude ja kulude jaotus kasutajate ja tegevusalade lõikes“ ....................................................................................................................... 10 Lisa 5 „Tartu linna 2010. a. eelarve investeerimiskulud ja finantserimistehingud valdkondade, kasutajate ja objektide lõikes“............................................................ 39 Lisa 6 „Tartu linna laenu- ja faktooringukohustused aastatel 2007-2011“ ......................... 43 Seletuskiri Tartu linna 2010. a. eelarve kohta .................................................................... 44 Sissejuhatus........................................................................................................................... 45 1. Tulubaas ................................................................................................................... 48

1.1. Maksud................................................................................................................. 53 1.2. Kaupade ja teenuste müük ................................................................................... 56 1.3. Toetused ............................................................................................................... 61 1.4. Tulud varadelt ...................................................................................................... 64 1.5. Muud tulud ........................................................................................................... 65 1.6. Finantseerimistehingud ........................................................................................ 66

2. Kulud valdkondade lõikes ........................................................................................ 67 2.1. Üldised valitsussektori teenused .......................................................................... 71 2.2. Avalik kord........................................................................................................... 75 2.3. Majandus .............................................................................................................. 76 2.4. Keskkonnakaitse .................................................................................................. 79 2.5. Elamu- ja kommunaalmajandus........................................................................... 80 2.6. Tervishoid ............................................................................................................ 82 2.7. Vaba aeg ja kultuur .............................................................................................. 83 2.8. Haridus ................................................................................................................. 85 2.9. Sotsiaalne kaitse ................................................................................................... 88

3. Kulud rahade kasutajate lõikes................................................................................. 91 3.1. Volikogu kantselei ............................................................................................... 92 3.2. Linnakantselei ...................................................................................................... 94 3.3. Arhitektuuri ja ehituse osakond ........................................................................... 99 3.4. Avalike suhete osakond...................................................................................... 102 3.5. Ettevõtluse osakond ........................................................................................... 104 3.6. Haridusosakond.................................................................................................. 107 3.7. Kultuuriosakond................................................................................................. 126 3.8. Linnamajanduse osakond ................................................................................... 141 3.9. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond ................................................... 150 3.10. Linnavarade osakond.......................................................................................... 153 3.11. Rahandusosakond............................................................................................... 161 3.12. Sotsiaalabi osakond............................................................................................ 163 3.13. Tervishoiuosakond ............................................................................................. 181 3.14. Lõuna Politseiprefektuur .................................................................................... 185 3.15. AS Tallinna Lennujaam ..................................................................................... 185 3.16. SA Tartumaa Turism.......................................................................................... 185 3.17. MTÜ Antoniuse Gild ......................................................................................... 185 3.18. MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur .............................................................. 186 3.19. SA Tartu Teaduspark ......................................................................................... 186 3.20. SA Tartu Ärinõuandla ........................................................................................ 187 3.21. OÜ Uppsala Maja............................................................................................... 187

4

3.22. SA Tartu Eluasemefond......................................................................................187 3.23. SA Tähtvere Puhkepark ......................................................................................188 3.24. SA Teaduskeskus AHHAA.................................................................................189 3.25. Teater Vanemuine...............................................................................................189 3.26. Eesti Kontsert......................................................................................................189 3.27. SA Tartu Jaani Kirik ...........................................................................................190 3.28. SA Tartu Pauluse Kirik.......................................................................................190 3.29. SA Tartu Kultuurkapital .....................................................................................190 3.30. SA Eesti Mõtteloo Sihtkapital ............................................................................191 3.31. Tartu Ülikool.......................................................................................................191 3.32. Eesti Maaülikool .................................................................................................192 3.33. Eesti Muusikaakadeemia ....................................................................................193 3.34. Tartu Ülikooli SA (Raefond) ..............................................................................193 3.35. SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond .........................................................193 3.36. OÜ Anne Saun ....................................................................................................194 Linna haridus-, kultuuri- ja sotsiaalhoolekandeasutuste tegevusnäitajad ........................194

5

6

Lisa 1 Tartu Linnavolikogu

17.12.2009. a määruse nr 5 juurde

Tartu linna 2010. aasta KOONDEELARVE

tuh kr TULUD 1 494 514 Maksud 754 852 Kaupade ja teenuste müük 133 938 Toetused 577 633 Tulud varadelt 19 591 Muud tulud 8 500 TEGEVUSKULUD 1 208 870 Üldised valitsussektori teenused 134 501 sh reservfond 11 000 laenudega kaasnevad kulud 24 525 Avalik kord 4 190 Majandus 86 070 Keskkonnakaitse 58 560 Elamu- ja kommunaalmajandus 20 140 Tervishoid 5 610 Vaba aeg ja kultuur 106 466 Haridus 686 739 Sotsiaalne kaitse 106 594 INVESTEERINGUD 291 291 Üldised valitsussektori teenused 1 308 Majandus 106 469 Keskkonnakaitse 500 Elamu- ja kommunaalmajandus 3 046 Vaba aeg ja kultuur 92 955 Haridus 73 176 Sotsiaalne kaitse 13 837 TEGEVUSTULEM -5 647 FINANTSEERIMISTEHINGUD 5 647 Kulude katteks suunatud jääk 16 504 Kohustuste suurenemine 55 871 Kohustuste vähenemine -66 728 EELARVE KOGUMAHT 1 566 889

7



Tartu linna 2010. a eelarve T U L U B A A S tuh kr

finantseerimis-

eelarve majandamis-

eelarve kokku 1 TULUD 1 304 174 190 340 1 494 514 1.1 Maksud 754 852 754 852 1.1.1. Füüsilise isiku tulumaks 728 552 728 552 1.1.2 Maamaks 14 700 14 700 1.1.3 Reklaamimaks 4 100 4 100 1.1.4 Teede ja tänavate sulgemise maks 1 500 1 500 1.1.5 Parkimistasu 6 000 6 000 1.2 Kaupade ja teenuste müük 66 405 67 533 133 938 1.2.1 Riigilõivud 1 565 1 565 1.2.2 Laekumised majandustegevusest 47 342 55 055 102 397 1.2.2.1 Tulud haridusalasest tegevusest 44 416 40 550 84 966

1.2.2.2 Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 2 726 2 514 5 240

1.2.2.3 Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 385 385

1.2.2.4 Tulud keskkonnaalasest tegevusest 200 200 1.2.2.5 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 11 391 11 391 1.2.2.6 Üldvalitsemise tulud 215 215 1.2.3 Üür ja rent 15 330 12 478 27 808 1.2.4 Õiguste müük 918 918 1.2.5 Muu toodete ja teenuste müük 1 250 1 250 1.3 Toetused 454 861 122 772 577 633 1.3.1 Toetused tegevuskuludeks 108 359 9 611 117 970 1.3.2 Toetused põhivara soetuseks 70 323 113 161 183 484 1.3.3 Mittesihtotstarbelised toetused 276 179 276 179 1.4 Tulud varadelt 19 556 35 19 591 1.4.1 Intressi- ja viivisetulud 3 150 3 150 1.4.2 Dividendid 1 000 1 000 1.4.3 Laekumised vee erikasutusest 1 900 1 900 1.4.3 Materiaalsete varade müük 4 506 35 4 541 1.4.4 Maa müük 9 000 9 000 1.5 Muud tulud 8 500 8 500 1.5.1 Trahvid 5 000 5 000 1.5.2 Saastetasud 3 500 3 500 2 FINANTSEERIMISTEHINGUD 65 871 6 504 72 375 2.1 Kulude katteks suunatud jääk 10 000 6 504 16 504 2.2 Laenude refinantseerimine 55 871 55 871

LINNA TULUBAAS 1 370 045 196 844 1 566 889

8



Tartu linna 2010. a eelarve TEGEVUS- JA INVESTEERIMISKULUD VALDKONDADE lõikes tuh kr

finantseerimis-

eelarve majandamis-

eelarve kokku 2 K U L U D KOKKU 1 370 045 196 844 1 566 889 2.1 Üldised valitsussektori teenused 201 082 1 455 202 537 sh: volikogu kantselei 5 158 5 158 linnakantselei 22 496 758 23 254 osakonnad 65 475 697 66 172 laenudega kaasnevad kulud 24 525 24 525 üldised personaliteenused 5 700 5 700 reservfond 11 000 11 000 finantseerimistehingud 66 728 66 728 2.2 Avalik kord 4 190 4 190 sh: linnakantselei 3 407 3 407 linnamajanduse osakond 50 50 rahandusosakond 243 243 Lõuna Politseiprefektuur 490 490 2.3 Majandus 175 343 17 196 192 539 sh: linnakantselei 547 2 500 3 047 arhitektuuri ja ehituse osakond 459 459 avalike suhete osakond 142 142 ettevõtluse osakond 1 019 1 200 2 219 linnamajanduse osakond 144 038 528 144 566 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond 13 338 5 13 343 linnavarade osakond 10 813 12 963 23 776 AS Tallinna Lennujaam 750 750 SA Tartumaa Turism 2 300 2 300 MTÜ Antoniuse Gild 300 300 MTÜ Tartumaa Regiooni Energiaagentuur 264 264 SA Tartu Teaduspark 900 900 SA Tartu Ärinõuandla 383 383 OÜ Uppsala Maja 90 90 2.4 Keskkonnakaitse 52 499 6 561 59 060 sh: linnamajanduse osakond 52 499 6 561 59 060 2.5 Elamu- ja kommunaalmajandus 23 186 23 186 sh: linnamajanduse osakond 19 886 19 886 linnavarade osakond 2 800 2 800 SA Tartu Eluasemefond 500 500 2.6 Tervishoid 5 600 10 5 610 sh: tervishoiuosakond 5 600 10 5 610 2.7 Vaba aeg ja kultuur 144 912 54 509 199 421 sh: linnakantselei 442 442

9

arhitektuuri ja ehituse osakond 482 482 ettevõtluse osakond 157 157 haridusosakond 1 045 525 1 570 kultuuriosakond 92 052 3 214 95 266 linnavarade osakond 36 106 50 770 86 876 SA Tähtvere Puhkepark 2 266 2 266 SA Teaduskeskus AHHAA 1 700 1 700 Teater Vanemuine 1 440 1 440 Eesti Kontsert 480 480 SA Tartu Jaani Kirik 1 773 1 773 SA Tartu Pauluse Kirik 2 000 2 000 SA Tartu Kultuurkapital 2 055 2 055 Eesti Mõtteloo Sihtkapital SA 90 90 Tartu Ülikool 1 824 1 824 Eesti Maaülikool 1 000 1 000 2.8 Haridus 665 910 94 005 759 915 sh: linnakantselei 3 310 3 310 haridusosakond 652 710 87 988 740 698 linnavarade osakond 7 945 6 017 13 962 Tartu Ülikool 1 150 1 150 Eesti Maaülikool 350 350 Eesti Muusikaakadeemia 113 113 Tartu Ülikooli SA 162 162 SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond 170 170 2.9 Sotsiaalne kaitse 97 323 23 108 120 431 sh: linnakantselei 58 58 linnavarade osakond 2 030 11 500 13 530 sotsiaalabi osakond 94 343 11 608 105 951 OÜ Anne Saun 892 892

10



Tartu linna 2010. a eelarve tulude ja kulude jaotus KASUTAJATE JA TEGEVUSALADE lõikes

tuh kr jrk nr klassif TULUD, KULUD

finantseerimiseelarve

majandamiseelarve kokku

TULUBAAS KOKKU 1 370 045 196 844 1 566 889 KULUD KOKKU 1 370 045 196 844 1 566 889 sh: tegevuskulud 1 125 317 83 553 1 208 870

investeeringud ja investeerimiskulud 244 728 113 291 358 019

3.1 VOLIKOGU KANTSELEI Tulud 5 158 5 158 Kulud 5 158 5 158 sh: tegevuskulud 5 033 5 033 investeeringud 125 125

3.1.1 Üldised valitsussektori teenused 5 158 5 158

3.1.1.1 01111 Linnavolikogu ja kantselei Tulud 5 158 5 158 Finantseerimiseelarve 5 158 5 158 Kulud 5 158 5 158 tegevuskulud 5 033 5 033 investeeringud 125 125 3.2 LINNAKANTSELEI Tulud 30 260 3 258 33 518 Kulud 30 260 3 258 33 518 sh: tegevuskulud 30 005 3 258 33 263 investeeringud 255 255

3.2.1 Üldised valitsussektori teenused 22 496 758 23 254

3.2.1.1 01112 Linnakantselei Tulud 21 042 758 21 800 Finantseerimiseelarve 21 042 21 042 Toetused tegevuskuludeks 758 758 Kulud 21 042 758 21 800 tegevuskulud 20 787 758 21 545 investeeringud 255 255 3.2.1.2 01600 Liikmemaks ja ühistegevuskulud Tulud 1 454 1 454

11

Finantseerimiseelarve 1 454 1 454 Kulud 1 454 1 454 tegevuskulud 1 454 1 454 3.2.2 Avalik kord 3 407 3 407 3.2.2.1 03600 Muu avalik kord Tulud 3 407 3 407 Finantseerimiseelarve 3 407 3 407 Kulud 3 407 3 407 tegevuskulud 3 407 3 407 3.2.3 Majandus 547 2 500 3 047

3.2.3.1 04740 Üldmajanduslikud arendusprojektid

Tulud 547 2 500 3 047 Finantseerimiseelarve 547 547 Toetused tegevuskuludeks 2 500 2 500 Kulud 547 2 500 3 047 tegevuskulud 547 2 500 3 047 3.2.4 Vaba aeg ja kultuur 442 442 3.2.4.1 08600 Muu vaba aeg ja kultuur Tulud 442 442 Finantseerimiseelarve 442 442 Kulud 442 442 tegevuskulud 442 442 3.2.5 Haridus 3 310 3 310 3.2.5.1 09110 Lasteaiad Tulud 706 706 Finantseerimiseelarve 706 706 Kulud 706 706 tegevuskulud 706 706 3.2.5.2 09220 Gümnaasiumid Tulud 2 032 2 032 Finantseerimiseelarve 2 032 2 032 Kulud 2 032 2 032 tegevuskulud 2 032 2 032 3.2.5.3 09222 Kutsehariduskeskus Tulud 572 572

12

Finantseerimiseelarve 572 572 sh toetused tegevuskuludeks 572 572 Kulud 572 572 tegevuskulud 572 572 3.2.6 Sotsiaalne kaitse 58 58 3.2.6.1 10200 Eakate sotsiaalne kaitse Tulud 58 58 Finantseerimiseelarve 58 58 Kulud 58 58 tegevuskulud 58 58

3.3

ARHITEKTUURI JA EHITUSE OSAKOND

Tulud 6 678 6 678 Kulud 6 678 6 678 sh: tegevuskulud 6 678 6 678


3.3.1.1 01112 Osakonna teenistused Tulud 5 737 5 737 Finantseerimiseelarve 5 737 5 737 Kulud 5 737 5 737 tegevuskulud 5 737 5 737 3.3.2 Majandus 459 459

3.3.2.1 04740

Üldmajanduslikud arendusprojektid (arhitektuur)

Tulud 184 184 Finantseerimiseelarve 184 184 Kulud 184 184 tegevuskulud 184 184 3.3.2.2 04900 Muu majandus (linnakujundus) Tulud 275 275 Finantseerimiseelarve 275 275 Kulud 275 275 tegevuskulud 275 275 3.3.3 Vaba aeg ja kultuur 482 482 3.3.3.1 08207 Muinsuskaitse

13

Tulud 482 482 Finantseerimiseelarve 482 482 sh toetused tegevuskuludeks 265 265 Kulud 482 482 tegevuskulud 482 482

3.4 AVALIKE SUHETE OSAKOND

Tulud 5 961 5 961 Kulud 5 961 5 961 sh: tegevuskulud 5 961 5 961


3.4.1.1 01112 Osakonna teenistused Tulud 3 056 3 056 Finantseerimiseelarve 3 056 3 056 Kulud 3 056 3 056 tegevuskulud 3 056 3 056 3.4.1.2 01600 Liikmemaks ja ühistegevuskulud Tulud 2 763 2 763 Finantseerimiseelarve 2 763 2 763 Kulud 2 763 2 763 tegevuskulud 2 763 2 763 3.4.2 Majandus 142 142 3.4.2.1 04730 Turism Tulud 142 142 Finantseerimiseelarve 142 142 Kulud 142 142 tegevuskulud 142 142 3.5 ETTEVÕTLUSE OSAKOND Tulud 4 124 1 200 5 324 Kulud 4 124 1 200 5 324 sh: tegevuskulud 4 124 1 200 5 324


3.5.1.1 01112 Osakonna teenistused Tulud 2 948 2 948 Finantseerimiseelarve 2 948 2 948 Kulud 2 948 2 948 tegevuskulud 2 948 2 948

14

3.5.2 Majandus 1 019 1 200 2 219


Tulud 1 019 1 200 2 219 Finantseerimiseelarve 1 019 1 019 Toetused tegevuskuludeks 1 000 1 000 Üldvalitsemise tulud 200 200 Kulud 1 019 1 200 2 219 tegevuskulud 1 019 1 200 2 219 3.5.3 Vaba aeg ja kultuur 157 157 3.5.3.1 08208 Kultuuriüritused (laadad) Tulud 157 157 Finantseerimiseelarve 157 157 Kulud 157 157 tegevuskulud 157 157 3.6 HARIDUSOSAKOND Tulud 669 653 88 513 758 166 Kulud 669 653 88 513 758 166 sh: tegevuskulud 644 604 51 899 696 503 investeeringud 25 049 36 614 61 663



3.6.1.2 01700 Valitsussektori võla teenindamine

Tulud 7 798 7 798 Finantseerimiseelarve 7 798 7 798 Kulud 7 798 7 798 tegevuskulud 4 349 4 349

investeeringud - finantseerimistehingud 3 449 3 449

3.6.2 Vaba aeg ja kultuur 1 045 525 1 570

3.6.2.1 08105

Laste muusika- ja kunstikoolid (teenuse ost teistelt omavalitsustelt)

15


3.6.2.2 08108 Täiskasvanute huvialaasutused (Keeltekool)

Tulud 525 525 Tulud haridusalasest tegevusest 525 525 Kulud 525 525 tegevuskulud 525 525 3.6.3 Haridus 652 710 87 988 740 698 3.6.3.1 09110 Lasteaiad Tulud 191 807 17 788 209 595 Finantseerimiseelarve 191 807 191 807

sh: mittesihtotstarbelised toetused 1 098 1 098

Tulud haridusalasest tegevusest 17 788 17 788 Kulud 191 807 17 788 209 595 tegevuskulud 188 537 17 788 206 325 investeeringud 3 270 3 270 3.6.3.2 09212 Põhikoolid Tulud 40 104 320 40 424 Finantseerimiseelarve 40 104 40 104


Toetus tegevuskuludeks 38 38 Tulud haridusalasest tegevusest 17 17 Üür ja rent 265 265 Kulud 40 104 320 40 424 tegevuskulud 40 104 320 40 424 3.6.3.3 09220 Gümnaasiumid Tulud 283 013 4 453 287 466 Finantseerimiseelarve 283 013 283 013


Toetused tegevuskuludeks 772 772 Tulud haridusalasest tegevusest 1 908 1 908 Üür ja rent 1 773 1 773 Kulud 283 013 4 453 287 466

16

tegevuskulud 283 013 4 453 287 466 3.6.3.4 09221 Täiskasvanute gümnaasium Tulud 10 739 105 10 844 Finantseerimiseelarve 10 739 10 739


Tulud haridusalasest tegevusest 5 5 Üür ja rent 100 100 Kulud 10 739 105 10 844 tegevuskulud 10 739 105 10 844 3.6.3.5 09222 Kutsehariduskeskus Tulud 118 038 63 834 181 872 Finantseerimiseelarve 118 038 118 038 sh toetused tegevuskuludeks 99 708 2 676 102 384 toetused põhivara soetuseks 18 330 36 614 54 944 Tulud haridusalasest tegevusest 20 214 20 214 Üür ja rent 4 330 4 330 Kulud 118 038 63 834 181 872 tegevuskulud 99 708 27 220 126 928 investeeringud 18 330 36 614 54 944 3.6.3.6 09500 Maarja Kool Tulud 7 069 248 7 317 Finantseerimiseelarve 7 069 7 069


Tulud haridusalasest tegevusest 93 93 Üür ja rent 155 155 Kulud 7 069 248 7 317 tegevuskulud 7 069 248 7 317 3.6.3.7 09601 Hariduse abiteenused Tulud 1 940 1 240 3 180 Finantseerimiseelarve 1 940 1 940 toetused tegevuskuludeks 1 240 1 240 Kulud 1 940 1 240 3 180 tegevuskulud 1 940 1 240 3 180 3.7 KULTUURIOSAKOND Tulud 95 296 3 214 98 510 Kulud 95 296 3 214 98 510 sh: tegevuskulud 95 104 3 214 98 318

17

investeeringud 192 192




Tulud 92 92 Finantseerimiseelarve 92 92 Kulud 92 92

investeeringud - finantseerimistehingud 92 92

3.7.2 Vaba aeg ja kultuur 92 052 3 214 95 266 3.7.2.1 08101 Noortesport Tulud 15 100 15 100 Finantseerimiseelarve 15 100 15 100 Kulud 15 100 15 100 tegevuskulud 15 100 15 100 3.7.2.2 08102 Spordibaasid Tulud 3 788 3 788 Finantseerimiseelarve 3 788 3 788 Kulud 3 788 3 788 tegevuskulud 3 688 3 688 investeeringud 100 100

3.7.2.3 08105 Laste muusika- ja kunstikoolid, muud huvikoolid

Tulud 18 974 712 19 686 Finantseerimiseelarve 18 974 18 974

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 689 689

Üür ja rent 23 23 Kulud 18 974 712 19 686 tegevuskulud 18 974 712 19 686 3.7.2.4 08106 Laste huvialamajad ja -keskused

18


Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 385 385

Üür ja rent 182 182 Kulud 6 351 567 6 918 tegevuskulud 6 351 567 6 918 3.7.2.5 08107 Noorsootöö (noortelaagrid) Tulud 1 135 1 135 Finantseerimiseelarve 1 135 1 135 Kulud 1 135 1 135 tegevuskulud 1 135 1 135 3.7.2.6 08108 Täiskasvanute huvialaasutused Tulud 496 496 Finantseerimiseelarve 496 496 Kulud 496 496 tegevuskulud 496 496 3.7.2.7 08109 Noorsoo- ja spordiprojektid Tulud 6 778 6 778 Finantseerimiseelarve 6 778 6 778 Kulud 6 778 6 778 tegevuskulud 6 778 6 778 3.7.2.8 08201 Raamatukogud Tulud 19 470 349 19 819 Finantseerimiseelarve 19 470 19 470 sh toetus tegevuskuludeks 1 529 1 529


Üür ja rent 4 4 Kulud 19 470 349 19 819 tegevuskulud 19 470 349 19 819 3.7.2.9 08202 Tiigi Seltsimaja Tulud 1 396 226 1 622 Finantseerimiseelarve 1 396 1 396


Üür ja rent 26 26

19

Kulud 1 396 226 1 622 tegevuskulud 1 396 226 1 622 3.7.2.10 08203 Muuseumid Tulud 8 567 1 360 9 927 Finantseerimiseelarve 8 567 8 567

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 1 280 1 280

Üür ja rent 80 80 Kulud 8 567 1 360 9 927 tegevuskulud 8 567 1 360 9 927 3.7.2.11 08208 Kultuuriüritused Tulud 7 190 7 190 Finantseerimiseelarve 7 190 7 190 Kulud 7 190 7 190 tegevuskulud 7 190 7 190 3.7.2.12 08209 Seltsitegevus Tulud 1 008 1 008 Finantseerimiseelarve 1 008 1 008 Kulud 1 008 1 008 tegevuskulud 1 008 1 008 3.7.2.13 08600 Muu vaba aeg ja kultuur Tulud 1 799 1 799 Finantseerimiseelarve 1 799 1 799 Kulud 1 799 1 799 tegevuskulud 1 799 1 799

3.8 LINNAMAJANDUSE OSAKOND

Tulud 224 061 7 089 231 150 Kulud 224 061 7 089 231 150 sh: tegevuskulud 137 069 7 089 144 158 investeeringud 86 992 86 992



20

3.8.2 Avalik kord 50 50 3.8.2.1 03600 Muu avalik kord Tulud 50 50 Finantseerimiseelarve 50 50 Kulud 50 50 tegevuskulud 50 50 3.8.3 Majandus 144 038 528 144 566

3.8.3.1 04510 Linna teede ja tänavate korrashoid

Tulud 88 296 88 296 Finantseerimiseelarve 88 296 88 296 sh toetus põhivara soetuseks 42 812 42 812 Kulud 88 296 88 296 tegevuskulud 10 100 10 100 investeeringud 78 196 78 196 3.8.3.2 04511 Liikluskorraldus Tulud 9 481 250 9 731 Finantseerimiseelarve 9 481 9 481 Toetus tegevuskuludeks 250 250 Kulud 9 481 250 9 731 tegevuskulud 9 481 250 9 731 3.8.3.3 04512 Transpordikorraldus Tulud 46 261 278 46 539 Finantseerimiseelarve 46 261 46 261 sh toetus investeeringuteks 5 700 5 700 Toetus tegevuskuludeks 278 278 Kulud 46 261 278 46 539 tegevuskulud 39 561 278 39 839 investeeringud 6 700 6 700 3.8.4 Keskkonnakaitse 52 499 6 561 59 060 3.8.4.1 05100 Jäätmekäitlus Tulud 1 647 6 561 8 208 Finantseerimiseelarve 1 647 1 647 Aasta alguse vabad vahendid 6 504 6 504 Toetus tegevuskuludeks 57 57 Kulud 1 647 6 561 8 208 tegevuskulud 1 647 6 561 8 208

21

3.8.4.2 05100 Prügivedu Tulud 1 332 1 332 Finantseerimiseelarve 1 332 1 332 Kulud 1 332 1 332 tegevuskulud 1 332 1 332 3.8.4.3 05100 Tänavate puhastus Tulud 36 186 36 186 Finantseerimiseelarve 36 186 36 186 Kulud 36 186 36 186 tegevuskulud 36 186 36 186 3.8.4.4 05200 Heitveekäitlus Tulud 4 000 4 000 Finantseerimiseelarve 4 000 4 000 Kulud 4 000 4 000 tegevuskulud 4 000 4 000 3.8.4.5 05400 Haljastus Tulud 8 969 8 969 Finantseerimiseelarve 8 969 8 969 Kulud 8 969 8 969 tegevuskulud 8 469 8 469 investeeringud 500 500 3.8.4.6 05600 Muu keskkonnakaitse Tulud 365 365 Finantseerimiseelarve 365 365 Kulud 365 365 tegevuskulud 365 365

3.8.5 Elamu- ja kommunaalmajandus 19 886 19 886

3.8.5.1 06300 Veevarustus Tulud 54 54 Finantseerimiseelarve 54 54 Kulud 54 54 tegevuskulud 54 54 3.8.5.2 06400 Tänavavalgustus

22

Tulud 12 355 12 355 Finantseerimiseelarve 12 355 12 355 Kulud 12 355 12 355 tegevuskulud 10 927 10 927 investeeringud 1 428 1 428 3.8.5.3 06602 Kalmistud Tulud 5 177 5 177 Finantseerimiseelarve 5 177 5 177 Kulud 5 177 5 177 tegevuskulud 5 009 5 009 investeeringud 168 168

3.8.5.4 06603 Hulkuvate loomadega seotud kulud


3.9

LINNAPLANEERIMISE JA MAA- KORRALDUSE OSAKOND

Tulud 19 630 5 19 635 Kulud 19 630 5 19 635 sh: tegevuskulud 9 630 5 9 635 investeeringud 10 000 10 000



3.9.1.2 01330

Muud üldised valitsemisteenused (arengukavad)

Tulud 291 291 Finantseerimiseelarve 291 291 Kulud 291 291 tegevuskulud 291 291

23

3.9.2 Majandus 13 338 5 13 343 3.9.2.1 04210 Maakorraldus Tulud 11 470 5 11 475 Finantseerimiseelarve 11 470 11 470 Üldvalitsemise tulud 5 5 Kulud 11 470 5 11 475 tegevuskulud 1 470 5 1 475 investeeringud 10 000 10 000

3.9.2.2 04740

Üldmajanduslikud arendusprojektid (territoriaalne planeerimine)

Tulud 1 868 1 868 Finantseerimiseelarve 1 868 1 868 Kulud 1 868 1 868 tegevuskulud 1 868 1 868 3.10 LINNAVARADE OSAKOND Tulud 71 158 81 947 153 105 Kulud 71 158 81 947 153 105 sh: tegevuskulud 20 741 5 400 26 141

investeeringud ja investeerimiskulud 50 417 76 547 126 964

3.10.1 Üldised valitsussektori teenused 11 464 697 12 161

3.10.1.1 01112 Osakonna teenistused Tulud 11 409 697 12 106 Finantseerimiseelarve 11 409 11 409 Toetus investeeringuteks 697 697 Kulud 11 409 697 12 106 tegevuskulud 11 178 11 178 investeeringud 231 697 928

3.10.1.2 01700 Finantseerimistehingud ja võla teenindamine

Tulud 55 55 Finantseerimiseelarve 55 55 Kulud 55 55 tegevuskulud 10 10 investeerimiskulud 45 45 3.10.2 Majandus 10 813 12 963 23 776 3.10.2.1 04730 Turism Tulud 500 500

24

Finantseerimiseelarve 500 500 Kulud 500 500 investeeringud 500 500

3.10.2.2 04900 Muu majandus (linnavara haldamine)

Tulud 10 313 12 963 23 276 Finantseerimiseelarve 10 313 10 313 Toetus investeeringuteks 7 563 7 563 Üür ja rent 5 400 5 400 Kulud 10 313 12 963 23 276 tegevuskulud 7 203 5 400 12 603 investeeringud 3 110 7 563 10 673

3.10.3 Elamu- ja kommunaalmajandus 2 800 2 800

3.10.3.1 06100 Elamumajanduse arendamine Tulud 2 800 2 800 Finantseerimiseelarve 2 800 2 800 Kulud 2 800 2 800 tegevuskulud 1 350 1 350 investeeringud 1 450 1 450 3.10.4 Vaba aeg ja kultuur 36 106 50 770 86 876 3.10.4.1 08102 Spordibaasid Tulud 5 650 34 200 39 850 Finantseerimiseelarve 5 650 5 650 Toetus investeeringuteks 34 200 34 200 Kulud 5 650 34 200 39 850 tegevuskulud 200 200 investeeringud 5 450 34 200 39 650 3.10.4.2 08103 Puhkepargid Tulud 24 600 24 600 Finantseerimiseelarve 24 600 24 600 Kulud 24 600 24 600 investeeringud 24 600 24 600 3.10.4.3 08106 Laste huvialamajad ja -keskused Tulud 1 065 407 1 472 Finantseerimiseelarve 1 065 1 065 Toetus investeeringuteks 407 407

25

Kulud 1 065 407 1 472 investeeringud 1 065 407 1 472 3.10.4.4 08202 Kultuuri- ja rahvamajad Tulud 300 300 Finantseerimiseelarve 300 300 Kulud 300 300 tegevuskulud 300 300 3.10.4.5 08203 Muuseumid Tulud 2 991 9 163 12 154 Finantseerimiseelarve 2 991 2 991 Toetus investeeringuteks 9 163 9 163 Kulud 2 991 9 163 12 154 investeeringud 2 991 9 163 12 154 3.10.4.6 08208 Kultuuriüritused (monumendid) Tulud 500 500 Finantseerimiseelarve 500 500 Kulud 500 500 investeeringud 500 500 3.10.4.7 08600 Muu vaba aeg ja kultuur Tulud 1 000 7 000 8 000 Finantseerimiseelarve 1 000 1 000 Toetus investeeringuteks 7 000 7 000 Kulud 1 000 7 000 8 000 investeeringud 1 000 7 000 8 000 3.10.5 Haridus 7 945 6 017 13 962 3.10.5.1 09110 Lasteaiad Tulud 2 545 4 467 7 012 Finantseerimiseelarve 2 545 2 545 Toetus investeeringuteks 4 467 4 467 Kulud 2 545 4 467 7 012 investeeringud 2 545 4 467 7 012 3.10.5.2 09220 Gümnaasiumid Tulud 800 800 Finantseerimiseelarve 800 800 Kulud 800 800

26

investeeringud 800 800 3.10.5.3 09601 Hariduse abiteenused Tulud 500 1 550 2 050 Finantseerimiseelarve 500 500 Toetus investeeringuteks 1 550 1 550 Kulud 500 1 550 2 050 investeeringud 500 1 550 2 050 3.10.5.4 09800 Muu haridus Tulud 4 100 4 100 Finantseerimiseelarve 4 100 4 100 Kulud 4 100 4 100 tegevuskulud 500 500 investeeringud 3 600 3 600 3.10.6 Sotsiaalne kaitse 2 030 11 500 13 530

3.10.6.1 10700 Riskirühmade sotsiaalhoolekande asutused

Tulud 2 030 11 500 13 530 Finantseerimiseelarve 2 030 2 030 Toetus investeeringuteks 11 500 11 500 Kulud 2 030 11 500 13 530 investeeringud 2 030 11 500 13 530 3.11 RAHANDUSOSAKOND Tulud 92 704 92 704 Kulud 92 704 92 704 sh: tegevuskulud 29 562 29 562

investeeringud ja investeerimiskulud 63 142 63 142



3.11.1.2 01310 Üldised personaliteenused (õppelaenu kustutamine)

Tulud 5 700 5 700 Finantseerimiseelarve 5 700 5 700 sh toetus tegevuskuludeks 5 700 5 700

27

Kulud 5 700 5 700 tegevuskulud 5 700 5 700



3.11.1.4 01700 Finantseerimistehingud (laenude refinantseerimine)

Tulud 63 142 63 142 Finantseerimiseelarve 63 142 63 142 Kulud 63 142 63 142 investeerimiskulud 63 142 63 142 3.15.1 Avalik kord 243 243 3.15.1.1 03600 Muu avalik kord Tulud 243 243 Finantseerimiseelarve 243 243 Kulud 243 243 tegevuskulud 243 243 3.12 SOTSIAALABI OSAKOND Tulud 104 377 11 608 115 985 Kulud 104 377 11 608 115 985 sh: tegevuskulud 104 377 11 478 115 855 investeeringud 130 130


3.12.1.1 01112 Osakonna teenistused Tulud 10 034 10 034 Finantseerimiseelarve 10 034 10 034 Kulud 10 034 10 034 tegevuskulud 10 034 10 034 3.12.2 Sotsiaalne kaitse 94 343 11 608 105 951

3.12.2.1 10120 Puuetega isikute hoolekande asutused

Tulud 4 850 4 850 Finantseerimiseelarve 4 850 4 850

28


3.12.2.2 10121 Muu puuetega isikute sotsiaalne kaitse

Tulud 31 364 31 364 Finantseerimiseelarve 31 364 31 364 sh toetus tegevuskuludeks 585 585 Kulud 31 364 31 364 tegevuskulud 31 364 31 364

3.12.2.3 10200 Koduteenused (Päevakeskus Kalda ja koduteenused)


Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 26 26

Kulud 5 474 26 5 500 tegevuskulud 5 474 26 5 500

3.12.2.4 10200 Päevakeskused (Päevakeskus Tähtvere ja teenuse ost)



Üür ja rent 140 140 Kulud 2 852 970 3 822 tegevuskulud 2 852 970 3 822

3.12.2.5 10200 Hooldekodud (Tartu Hooldekodu ja teenuse ost)

Tulud 11 998 10 322 22 320 Finantseerimiseelarve 11 998 11 998

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 10 245 10 245

Toetused tegevuskuludeks 42 42 Materiaalse vara müük 35 35 Kulud 11 998 10 322 22 320 tegevuskulud 11 998 10 192 22 190 investeeringud 130 130 3.12.2.6 10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse Tulud 914 914

29

Finantseerimiseelarve 914 914 Kulud 914 914 tegevuskulud 914 914 3.12.2.7 10400 Lastekodud (teenuse ost) Tulud 1 944 1 944 Finantseerimiseelarve 1 944 1 944 Kulud 1 944 1 944 tegevuskulud 1 944 1 944

3.12.2.8 10401

Muud laste hoolekande asutused (Turvakodu ja laste päevakeskuse teenuse ost)



Kulud 3 517 80 3 597 tegevuskulud 3 517 80 3 597

3.12.2.9 10402 Muu perede ja laste sotsiaalne kaitse


3.12.2.10 10500 Töötute sotsiaalne kaitse

Tulud 65 65 Finantseerimiseelarve 65 65 Kulud 65 65 tegevuskulud 65 65

3.12.2.11 10700

Muude riskirühmade hoolekande asutused (Varjupaik ja teenuse ost)



Kulud 3 011 110 3 121

30

tegevuskulud 3 011 110 3 121 3.12.2.12 10701 Toimetulekutoetus Tulud 9 142 9 142 Finantseerimiseelarve 9 142 9 142

sh mittesihtotstarbelised toetused 9 142 9 142


3.12.2.13 10702 Muude sotsiaalsete riskirühmade kaitse

Tulud 7 745 7 745 Finantseerimiseelarve 7 745 7 745 Kulud 7 745 7 745 tegevuskulud 7 745 7 745 3.12.2.14 10900 Muu sotsiaalne kaitse Tulud 245 100 345 Finantseerimiseelarve 245 245


Kulud 245 100 345 tegevuskulud 245 100 345 3.13 TERVISHOIUOSAKOND Tulud 6 543 10 6 553 Kulud 6 543 10 6 553 sh: tegevuskulud 6 543 10 6 553

3.13.1 Üldised valitsussektori teenused 943 943

3.13.1.1 01112 Osakondade teenistused Tulud 943 943 Finantseerimiseelarve 943 943 Kulud 943 943 tegevuskulud 943 943 3.13.2 Tervishoid 5 600 10 5 610

3.13.2.1 07120 Meditsiinitooted (põetusvahendid)

Tulud 350 350 Finantseerimiseelarve 350 350 Kulud 350 350

31

tegevuskulud 350 350 3.13.2.2 07210 Üldmeditsiiniteenused Tulud 1 363 1 363 Finantseerimiseelarve 1 363 1 363 Kulud 1 363 1 363 tegevuskulud 1 363 1 363 3.13.2.3 07340 Hooldusravi Tulud 3 400 3 400 Finantseerimiseelarve 3 400 3 400 Kulud 3 400 3 400 tegevuskulud 3 400 3 400 3.13.2.4 07400 Avalikud tervishoiuteenused Tulud 487 10 497 Finantseerimiseelarve 487 487 Üldvalitsemise tulud 10 10 Kulud 487 10 497 tegevuskulud 487 10 497

3.14 LÕUNA POLITSEIPREFEKTUUR

Tulud 490 490 Kulud 490 490 sh: tegevuskulud 490 490 3.14.1 Avalik kord 490 490 3.14.1.1 03100 Politsei Tulud 490 490 Finantseerimiseelarve 490 490 Kulud 490 490 tegevuskulud 490 490

3.15 AS TALLINNA LENNUJAAM

Tulud 750 750 Kulud 750 750 sh: tegevuskulud 750 750 3.15.1 Majandus 750 750 3.15.1.1 04540 Õhutransport Tulud 750 750 Finantseerimiseelarve 750 750 Kulud 750 750

32

tegevuskulud 750 750 3.16 SA TARTUMAA TURISM Tulud 2 300 2 300 Kulud 2 300 2 300 sh: tegevuskulud 2 300 2 300 3.16.1 Majandus 2 300 2 300 3.16.1.1 04730 Turism Tulud 2 300 2 300 Finantseerimiseelarve 2 300 2 300 Kulud 2 300 2 300 tegevuskulud 2 300 2 300 3.17 MTÜ ANTONIUSE GILD Tulud 300 300 Kulud 300 300 sh: tegevuskulud 300 300 3.17.1 Majandus 300 300 3.17.1.1 04730 Turism Tulud 300 300 Finantseerimiseelarve 300 300 Kulud 300 300 tegevuskulud 300 300

3.18 MTÜ TARTU REGIOONI ENERGIAAGENTUUR

Tulud 264 264 Kulud 264 264 sh: tegevuskulud 264 264 3.18.1 Majandus 264 264


Tulud 264 264 Finantseerimiseelarve 264 264 Kulud 264 264 tegevuskulud 264 264 3.19 SA TARTU TEADUSPARK Tulud 900 900 Kulud 900 900 sh: tegevuskulud 500 500 investeeringud 400 400 3.19.1 Majandus 900 900


Tulud 900 900 Finantseerimiseelarve 900 900

33

Kulud 900 900 tegevuskulud 500 500 investeeringud 400 400 3.20 SA TARTU ÄRINÕUANDLA Tulud 383 383 Kulud 383 383 sh: tegevuskulud 383 383 3.20.1 Majandus 383 383


Tulud 383 383 Finantseerimiseelarve 383 383 Kulud 383 383 tegevuskulud 383 383 3.21 OÜ UPPSALA MAJA Tulud 90 90 Kulud 90 90 sh: tegevuskulud 90 90 3.21.1 Majandus 90 90 3.21.1.1 04900 Muu majandus Tulud 90 90 Finantseerimiseelarve 90 90 Kulud 90 90 tegevuskulud 90 90

3.22 SA TARTU ELUASEMEFOND

Tulud 500 500 Kulud 500 500 sh: tegevuskulud 500 500

3.22.1 Elamu- ja kommunaalmajandus 500 500

3.22.1.1 06100 Elamumajanduse arendamine Tulud 500 500 Finantseerimiseelarve 500 500 Kulud 500 500 tegevuskulud 500 500

3.23 SA TÄHTVERE PUHKEPARK

Tulud 2 266 2 266

34

Kulud 2 266 2 266 sh: tegevuskulud 1 800 1 800 investeeringud 466 466 3.23.1 Vaba aeg ja kultuur 2 266 2 266 3.23.1.1 08103 Puhkepargid Tulud 2 266 2 266 Finantseerimiseelarve 2 266 2 266 Kulud 2 266 2 266 tegevuskulud 1 800 1 800 investeeringud 466 466

3.24 SA TEADUSKESKUS AHHAA

Tulud 1 700 1 700 Kulud 1 700 1 700 sh: tegevuskulud 1 700 1 700 3.24.1 Vaba aeg ja kultuur 1 700 1 700 3.24.1.1 08103 Puhkepargid Tulud 1 700 1 700 Finantseerimiseelarve 1 700 1 700 Kulud 1 700 1 700 tegevuskulud 1 700 1 700 3.25 TEATER VANEMUINE Tulud 1 440 1 440 Kulud 1 440 1 440 sh: tegevuskulud 1 440 1 440 3.25.1 Vaba aeg ja kultuur 1 440 1 440 3.25.1.1 08204 Teatrid Tulud 1 440 1 440 Finantseerimiseelarve 1 440 1 440 Kulud 1 440 1 440 tegevuskulud 1 440 1 440 3.26 EESTI KONTSERT Tulud 480 480 Kulud 480 480 sh: tegevuskulud 480 480 3.26.1 Vaba aeg ja kultuur 480 480 3.26.1.1 08206 Kontserdiorganisatsioonid Tulud 480 480 Finantseerimiseelarve 480 480 Kulud 480 480 tegevuskulud 480 480

35

3.27 SA TARTU JAANI KIRIK Tulud 1 773 1 773 Kulud 1 773 1 773 sh: tegevuskulud 260 260 investeeringud 1 513 1 513 3.27.1 Vaba aeg ja kultuur 1 773 1 773 3.27.1.1 08207 Muinsuskaitse Tulud 1 773 1 773 Finantseerimiseelarve 1 773 1 773 Kulud 1 773 1 773 tegevuskulud 260 260 investeeringud 1 513 1 513 3.28 SA TARTU PAULUSE KIRIK Tulud 2 000 2 000 Kulud 2 000 2 000 sh investeeringud 2 000 2 000 3.28.1 Vaba aeg ja kultuur 2 000 2 000 3.28.1.1 08207 Muinsuskaitse Tulud 2 000 2 000 Finantseerimiseelarve 2 000 2 000 Kulud 2 000 2 000 investeeringud 2 000 2 000

3.29 SA TARTU KULTUURKAPITAL

Tulud 2 055 2 055 Kulud 2 055 2 055 sh: tegevuskulud 2 055 2 055 3.19.1 Vaba aeg ja kultuur 2 055 2 055 3.29.1.1 08208 Kultuuriprojektid Tulud 2 055 2 055 Finantseerimiseelarve 2 055 2 055 Kulud 2 055 2 055 tegevuskulud 2 055 2 055

3.30 SA EESTI MÕTTELOO SIHTKAPITAL

Tulud 90 90 Kulud 90 90 sh: tegevuskulud 90 90 3.30.1 Vaba aeg ja kultuur 90 90 3.30.1.1 08300 Kirjastused Tulud 90 90

36

Finantseerimiseelarve 90 90 Kulud 90 90 tegevuskulud 90 90 3.31 TARTU ÜLIKOOL Tulud 2 974 2 974 Kulud 2 974 2 974 sh: tegevuskulud 324 324 investeeringud 2 650 2 650 3.31.1 Vaba aeg ja kultuur 1 824 1 824 3.31.1.1 08102 Spordibaasid Tulud 1 500 1 500 Finantseerimiseelarve 1 500 1 500 Kulud 1 500 1 500 investeeringud 1 500 1 500

3.31.1.2 08203 Muuseumid (Vana Anatoomikum)

Tulud 180 180 Finantseerimiseelarve 180 180 Kulud 180 180 tegevuskulud 180 180 3.31.1.3 08211 Botaanikaaed Tulud 144 144 Finantseerimiseelarve 144 144 Kulud 144 144 tegevuskulud 144 144 3.31.2 Haridus 1 150 1 150 3.31.2.1 09400 Kõrgharidus Tulud 1 150 1 150 Finantseerimiseelarve 1 150 1 150 Kulud 1 150 1 150 investeeringud 1 150 1 150 3.32 EESTI MAAÜLIKOOL Tulud 1 350 1 350 Kulud 1 350 1 350 sh: investeeringud 1 350 1 350 3.32.1 Vaba aeg ja kultuur 1 000 1 000 3.32.1.1 08102 Spordibaasid Tulud 1 000 1 000

37

Finantseerimiseelarve 1 000 1 000 Kulud 1 000 1 000 investeeringud 1 000 1 000 3.32.2 Haridus 350 350 3.32.2.1 09400 Kõrgharidus Tulud 350 350 Finantseerimiseelarve 350 350 Kulud 350 350 investeeringud 350 350

3.33 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA

Tulud 113 113 Kulud 113 113 sh: tegevuskulud 113 113 3.33.1 Haridus 113 113 3.33.1.1 09400 Kõrgharidus Tulud 113 113 Finantseerimiseelarve 113 113 Kulud 113 113 tegevuskulud 113 113

3.34 TARTU ÜLIKOOLI SA (Raefond)

Tulud 162 162 Kulud 162 162 sh: tegevuskulud 162 162 3.34.1 Haridus 162 162 3.34.1.1 09400 Kõrgharidus Tulud 162 162 Finantseerimiseelarve 162 162 Kulud 162 162 tegevuskulud 162 162

3.35 SA EESTI MAAÜLIKOOLI JOOSEP TOOTSI FOND

Tulud 170 170 Kulud 170 170 sh: tegevuskulud 170 170 3.35.1 Haridus 170 170 3.35.1.1 09400 Kõrgharidus Tulud 170 170 Finantseerimiseelarve 170 170

38

Kulud 170 170 tegevuskulud 170 170 3.36 OÜ ANNE SAUN Tulud 892 892 Kulud 892 892 sh: tegevuskulud 715 715 investeeringud 177 177 3.36.1 Sotsiaalne kaitse 892 892

3.36.1.1 10702 Muu riskirühmade sotsiaalne kaitse

Tulud 892 892 Finantseerimiseelarve 892 892 Kulud 892 892 tegevuskulud 715 715 investeeringud 177 177 3.37 RESERVFOND 11 000 11 000

39



Tartu linna 2010. a eelarve investeeringud ja finantseerimistehingud

valdkondade ja finantseerimisallikate lõikes tuh kr Finantseerimisallikad

linn projekti toetus Kokku

INVESTEERIMISKULUD 184 666 173 353 358 019 Investeeringud 117 938 173 353 291 291 Üldised valitsussektori teenused 611 697 1 308 Majandus 57 044 49 425 106 469 Keskkonnakaitse 500 500 Elamu-ja kommunaalmajandus 3 046 3 046 Vabaaeg ja kultuur 42 185 50 770 92 955 Haridus 12 215 60 961 73 176 Sotsiaalne kaitse 2 337 11 500 13 837 Finantseerimistehingud 66 728 66 728 Üldised valitsussektori teenused 66 728 66 728 Investeeringud kasutajate, objektide ja finantseerimisallikate lõikes tuh kr

Finantseerimisallikad Lisa 5 jrk nr

linn projekti toetus Kokku

3.1 VOLIKOGU KANTSELEI 125 125 3.1.1.1 Üldised valitsussektori teenused 125 125 Elektroonilise hääletussüsteemi soetamine 125 125 3.2 LINNAKANTSELEI 255 255 3.2.1.1 Üldised valitsussektori teenused 255 255 Infotehnoloogia soetus 255 255 3.6 HARIDUSOSAKOND 3 270 54 944 58 214 3.6.3 Haridus 3 270 54 944 58 214 3.6.3.1 Lasteaiad 3 270 3 270 Eralasteaedade toetus 3 270 3 270 3.6.3.5 Kutsehariduskeskus 54 944 54 944 Õpilaskodu (Kopli 1) renoveerimine 25 937 25 937 Õppetöökojad (Põllu 11) 29 007 29 007 3.7 KULTUURIOSAKOND 100 100 3.7.2 Vabaaeg ja kultuur 100 100 3.7.2.2 Spordibaasid 100 100

OÜ Kaskool ja MTÜ Forseliuse Tenniseklubi tenniseväljaku kate 100 100

3.8 LINNAMAJANDUSE OSAKOND 45 130 41 862 86 992 3.8.3 Majandus 43 034 41 862 84 896 3.8.3.1 Linna teed, tänavad ja sillad 42 034 36 162 78 196 Tänavate rekonstrueerimine, ehitus 8 618 19 950 28 568

40

Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine 1 750 9 950 11 700

Emajõe ja Väike-Emajõe 2 000 2 000 Ilmatsalu 2 114 2 114 Ujula 127 127 Fr. R. Kreutzwaldi I etapp 827 827 Küüni (Poe-Riia) 1 800 10 000 11 800 Ülekatted 15 259 15 259 sh 2009. a teostatud objektide eest tasumine 13 980 13 980 2010. a objektid 1 279 1 279 Jalg-ja jalgrattateed 2 861 16 212 19 073 Ihaste suunaline jalg-ja jalgrattatee 1 303 7 382 8 685 Võru suunaline jalg-ja jalgrattatee 1 558 8 830 10 388 Sademevee liitumistasu 2 000 2 000 Projekteerimine 4 109 4 109 Ida ringtee 3 429 3 429 Emajõe kaldakindlustus 500 500 Künni, Vao ja Adra tänavad 180 180 Infrastruktuuri arenduste kompensatsioonid 9 187 9 187 Pirni 2 122 122 Selleri 169 169 Kvissentali 729 729 Hipodroomi 182 182 Rebase 25 425 425 Ropka Tööstuspark 7 000 7 000 Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi kogujatee 560 560 3.8.3.3 Transpordikorraldus 1 000 5 700 6 700

Tartu ühistranspordi juhtimis-ja kontrollsüsteemi arendamine 2009-2011 1 000 5 700 6 700

3.8.4 Keskkonnakaitse 500 500 3.8.4.5 Haljastus 500 500 Mänguväljakud 500 500 3.8.5 Elamu ja kommunaalmajandus 1 596 1 596 3.8.5.2 Tänavavalgustus 1 428 1 428

Õhuliinide rekonstrueerimise ühisprojektid AS iga Eesti Energia 1 000 1 000

Ülekäiguradade valgustus ning telemeetria seadmed 168 168

Anne kanali kergliiklustee liitumistasu 260 260 3.8.5.3 Kalmistud 168 168 Rataslaaduri liisimine 168 168

3.9 LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE OSAKOND 10 000 10 000

3.9.2 Majandus 10 000 10 000 3.9.2.1 Maakorraldus (linna arenguks maa ost) 10 000 10 000 3.10 LINNAVARADE OSAKOND 50 372 76 547 126 919 3.10.1.1 Üldised valitsussektori teenused 231 697 928

Raekoja Turismiinfokeskuse arendamine Külastuskeskuseks 231 697 928

3.10.2 Majandus 3 610 7 563 11 173 3.10.2.1 Turism 500 500

41

Lodjakoja projekteerimine 500 500 3.10.2.2 Muu majandus 3 110 7 563 10 673

Antoniuse Gildimaja hoone (Lutsu 3) renoveerimine 2 310 7 563 9 873

Korteriühistute remondifond 500 500 Ettekirjutiste täitmine (sh Laste Turvakodu) 300 300 3.10.3 Elamu-ja kommunaalmajandus 1 450 1 450 3.10.3.1 Elamumajanduse arendamine 1 450 1 450 Linnale kuuluvate korterite remont 950 950 Linnale kuuluvate elamute remont 500 500 3.10.4 Vabaaeg, kultuur 35 606 50 770 86 376 3.10.4.1 Spordibaasid 5 450 34 200 39 650 Sõudebaasi (Ranna 3) juurdeehitus 450 450 Tamme staadioni tribüünihoone 5 000 34 200 39 200 3.10.4.2 Puhkepargid 24 600 24 600 Teaduskeskus AHHAA uue hoone ehitus 24 600 24 600 3.10.4.3 Laste huvialamajad ja keskused 1 065 407 1 472 Anne Noortekeskuse uue hoone projekteerimine 1 000 1 000

Lille Maja (Lille 9) noortekeskuse ruumide remont 65 407 472

3.10.4.5 Muuseumid 2 991 9 163 12 154 Mänguasjamuuseumi Teatrimaja (Lutsu 2) 2 991 9 163 12 154 3.10.4.6 Kultuuriüritused (monumendid) 500 500 Tartu Rahu monument 500 500 3.10.4.7 Muu vaba aeg ja kultuur 1 000 7 000 8 000

Loomemajanduse keskus Kalevi 15,17 hoonete rekonstrueerimine 1 000 7 000 8 000

3.10.5 Haridus 7 445 6 017 13 462 3.10.5.1 Lasteaiad 2 545 4 467 7 012 LA Klaabu (Kummeli 5) ehitus 570 4 467 5 037

LA Rukkilill (Sepa 18) juurdeehituse projekteerimine 1 000 1 000

LA Midrimaa (Vanemuise 28) 975 975 3.10.5.2 Gümnaasiumid 800 800

Tartu Descartes`i Lütseumi B-korpuse katusekatte vahetus 800 800

3.10.5.3 Muud hariduse abiteenused 500 1 550 2 050

Hariduse Tugiteenuste Keskus (Tähe 56) ruumide remont ning sisustus 500 1 550 2 050

3.10.5.4 Muu haridus 3 600 3 600 Haridusobjektide projekteerimine 400 400 Haridusobjektide ettekirjutised 900 900 Haridusobjektide territooriumite korrashoid 400 400

Haridusobjektide avariide likvideerimine, jooksevremonttööd 1 900 1 900

3.10.6 Sotsiaalne kaitse 2 030 11 500 13 530 3.10.6.1 Riskirühmade sotsiaalhoolekande asutused 2 030 11 500 13 530 Sotsiaalmaja (Lubja 7) rekonstrueerimine 2 030 11 500 13 530 3.12 SOTSIAALABI OSAKOND 130 130 3.12.2 Sotsiaalne kaitse 130 130 3.12.2.5 Eakate sotsiaalhoolekande asutused 130 130

42

Hooldekodu (Liiva 32) siibripesumasina soetus 130 130 VÄLJAPOOLE LV STRUKTUURI 8 556 8 556 Majandus 400 400 3.19.1 Üldmajanduslikud arendusprojektid 400 400

SA Tartu Teaduspark infrastruktuuri arendamise kaasfinantseerimine 400 400

Vabaaeg ja kultuur 6 479 6 479 Spordibaasid 2 500 2 500

3.31.1.1 Tartu Ülikooli spordihoone ehituse laenude tasumise toetamine 1 500 1 500

3.32.1.1 EMÜ spordihoone ehituse toetamine 1 000 1 000 Puhkepargid 466 466 3.23.1.1 SA Tähtvere Puhkepark 466 466 BMX rada 206 206

videovalve süsteemi arendamine ja tuleohutusnõuete täitmine 260 260

Muinsuskaitse 3 513 3 513 3.28.1.1 SA Tartu Pauluse Kirik renoveerimise toetamine 2 000 2 000

3.27.1.1 SA Jaani Kirik faktooringlepingu tasumise toetamine 1 513 1 513

Haridus 1 500 1 500 Kõrgharidus 1 500 1 500 3.31.2.1 3.32.2.1

Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool - ühiselamute renoveerimise projekti kaasfinantseerimine 1 500 1 500

Sotsiaalne kaitse 177 177

3.36.1.1 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 177 177

Anne Sauna renoveerimise projekti kaasfinantseerimine 177 177

Finantseerimistehingud kasutajate lõikes tuh kr

Finantseerimisallikad Lisa 5 jrk nr linn

projekti toetus Kokku

HARIDUSOSAKOND 3 449 3 449 3.6.1.2 Finantseerimistehingud 3 449 3 449

Riigi Kinnisvara ASile koolihoone kapitaalremondi maksed 3 449 3 449

KULTUURIOSAKOND 92 92 3.7.1.2 Finantseerimistehingud 92 92 Tartu Linnaraamatukogu väikebussi kasutusrent 92 92 LINNAVARADE OSAKOND 45 45 3.10.1.2 Finantseerimistehingud 45 45 Valitsussektori võla teenindamine 45 45 Sõiduauto liisingmaksed 45 45 RAHANDUSOSAKOND 63 142 63 142 3.11.1.4 Finantseerimistehingud 63 142 63 142 KOKKU 66 728 66 728

43



Tartu linna laenukohustused aastatel 2007-2011 tuh kr

Kohustus 2007 2008 2009 2010 2011 Kokku 2007-2011

Laen 103 mln kr 4 447 4 409 4 430 4 430 107 430 125 146 sh tagasimakse 103 000 103 000 intressid 4 447 4 409 4 430 4 430 4 430 22 146 korralduskulud 0 Võlakirjaemissioon 129,463 mln kr 18 405 18 846 16 608 14 275 15 320 83 454 sh tagasimakse 12 990 12 990 12 990 12 990 12 990 64 950 intressid 5 415 5 856 3 618 1 285 2 330 18 504 korralduskulud 0 Võlakirjaemissioon 85 mln kr 15 584 15 711 13 939 12 891 13 277 71 402 sh tagasimakse 12 184 12 184 12 184 12 184 12 184 60 920 intressid 3 400 3 527 1 755 707 1 093 10 482 korralduskulud 0 Võlakirjaemissioon 150 mln kr 78 22 313 19 996 16 648 18 201 77 236 sh tagasimakse 15 051 15 051 15 051 15 051 60 204 intressid 7 262 4 945 1 597 3 150 16 954 korralduskulud 78 78 Võlakirjaemissioon 81,821 mln kr 30 12 291 10 480 9 139 9 928 41 868 sh tagasimakse 8 210 8 210 8 210 8 210 32 840 intressid 4 081 2 270 929 1 718 8 998 korralduskulud 30 30 Võlakirjaemissioon 129,435 mln kr 0 88 5 225 2 241 3 883 11 437 sh tagasimakse 0 0 0 0 intressid 5 225 2 241 3 883 11 349 korralduskulud 88 88 Võlakirjaemissioon 73,434 mln kr 0 0 4 065 18 111 18 232 40 408 sh tagasimakse 14 707 14 707 29 414 intressid 3 365 3 404 3 525 10 294 korralduskulud 700 700 Võlakirjaemissioon 2010 0 0 0 2 559 14 526 17 085 sh tagasimakse 11 174 11 174 intressid 1 859 3 352 5 211 korralduskulud 700 700 Sildfinantseerimislaen 40 mln kr 0 0 1 628 2 434 2 300 6 362 sh tagasimakse 0 intressid 1 428 2 134 2 000 5 562 korralduskulud 200 300 300 800 Arvelduslaen 0 16 550 580 580 1 726 laenu teenindamine 16 550 580 580 1 726 Riigi Kinnisvara AS leping 0 0 0 7 798 7 798 15 596 sh tagasimakse 3 449 3 449 6 898 intressid 4 349 4 349 8 698 Liisingud 0 231 0 147 164 311 sh tagasimakse 137 152 289 intressid 10 12 22 LINNA KOHUSTUSED KOKKU 38 544 73 889 76 921 91 253 211 639 492 030

44

SELETUSKIRI

Tartu linna 2010. aasta eelarve kohta

45

SISSEJUHATUS Majanduslangus on tugevalt mõjutanud 2009. aastal nii riigieelarvet kui ka kohalike omavalitsuste eelarveid ning mõjutab ka Tartu linna 2010. aasta eelarve kujunemist. 2009. aastal vähenesid omavalitsuste tulud märgatavalt nii riigieelarve kärbete kui ka maksutulude järsu vähenemise tõttu. Suuremad muudatused olid tingitud kohalikele omavalitsustele eraldatava üksikisiku tulumaksuosa vähendamisest 11,93%lt 11,4%ni, käibemaksu- ja töötuskindlustuse maksemäärade tõusust.

Kuigi on juba märke majanduskeskkonna elavnemisest, ei jõua nende mõju niipea kohalike omavalitsusteni, sest tööjõuturul ei ole veel elavnemist märgata. Sise- ja välisnõudluse järsk kokkutõmbumine sunnib Tartus paiknevaid asutusi kulutusi sh palku kärpima.

Eelarve koostamise aluseks olevate prognooside kohaselt on 2009. aasta Eesti majanduses sissetulekute järsu vähenemise aasta, 2010. aastal toimub stabiliseerumine ning alles 2011. aastal on oodata majanduskasvu taastumist.

Eesti Pank hindas oktoobri keskel avaldatud majandusprognoosis, et Eesti majanduslanguseks kujuneb tänavu 14,2 protsenti ja tuleval aastal tõuseb majandus 1,4 protsenti. 2011. aastaks taastub majanduskasv Eestis keskpanga hinnangul viie protsendi suuruseks.

Majandusprognooside kohaselt alaneb tööhõive selle aasta viimastel kuudel ja järgmisel aastal märksa aeglasemas tempos kui aasta alguses. Samas on järgmisel aastal oodata aktiivsemat töökohtade loomist, kui ettevõtjad kasutavad muudetud tööseadusega neile antud suuremat paindlikkust uute töötajate palkamiseks. Käesoleva eelarve koostamisel on aluseks võetud lisaks rahanduse valdkonda reguleerivatele riiklikele ja Tartu linna õigusaktidele:

• Riigi eelarvestrateegia 2010-2013; • Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013; • 2010. aasta Riigieelarve eelnõu; • Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja omavalitsusliitude

koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokoll; • Rahandusministeeriumi 2009. aasta suvine majandusprognoos; • Eesti Panga 2009. aasta sügisprognoos; • Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu

koalitsioonilepe Tartus aastatel 2009-2013; • Arengustrateegia "Tartu 2030"; • Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013; • Valdkondlikud arengukavad.

2010. aasta eelarve koosneb määruses toodud regulatsioonist ja kuuest alljärgnevalt nimetatud lisast:

• lisas 1 on esitatud koondeelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud; • lisas 2 on toodud tulude jaotus vastavalt kinnitatud klassifikaatorile; • lisas 3 on esitatud linna kavandatavad tegevus- ja investeerimiskulud

valdkondade ja vahendite kasutajate ning eelarveliikide lõikes; • lisas 4 on esitatud tulude ja kulude jaotus kasutajate, tegevusalade ning

finantseerimis- ja majandamiseelarve lõikes. Kuluartiklid on jaotatud tegevuskuludeks ja investeeringuteks;

• lisas 5 on esitatud investeeringute ja finantseerimistehingute jaotus vahendite kasutajate, valdkondade, objektide ja vahendite katteallikate lõikes;

46

• lisa 6 kajastab linna laenukohustusi. Seletuskiri on koostatud analoogses järjestuses määruse lisadega, sissejuhatavale osale järgneb üldiseloomustus eelarve tulude kohta (1. osa), sellele järgneb üldiseloomustus linna kulude kohta valdkondade lõikes (2. osa). Põhjalikumalt on kulud lahti kirjutatud kulude seletuskirja 3. osas kasutajate (volikogu, struktuuriüksused ja toetuse saajad väljastpoolt Linnavalitsuse struktuuri) lõikes. Eelarve eelnõus on summad esitatud tuhandetes kroonides. Vastavalt eelarve koostamise korrale esitatakse eelnõu seletuskirjas andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks kinnitatud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta. 2009. aasta täpsustatud plaan on tabelites esitatud seisuga 01.06.2009. 2010. aasta eelarve mahuks on kavandatud 1,567 miljardit krooni. Võrreldes käesoleva aasta täpsustatud eelarvega (ilma II lisaeelarveta) väheneb eelarvemaht 2,5%. Eelarve vähenemine on seotud finantseerimistehingute ja tulude vähenemisega, samas kasvavad toetused ning tulud kaupade- ja teenuste müügist. 2009. aastal kaasati laenuraha investeeringuteks, Euroopa Liidu tõukefondidest eraldatud vahendite omafinantseeringuosa katmiseks 25 miljonit krooni ning 48,4 miljonit krooni olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. 2010. aastal on kavandatud 55,9 miljoni krooni laenamine olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks, otsesed investeeringud kaetakse linna omavahenditest. Kavandatud on linna võlakohustuste vähendamine 10,9 miljoni krooni ulatuses.

Tulude kahanemist mõjutab kõige enam üksikisiku tulumaks, mille laekumine kahaneb prognoosi kohaselt 2009. aasta täpsustatud eelarvega võrreldes 6% (775 miljonilt kroonilt 729 miljoni kroonini). Tulumaksumääraks on 2010. aastal 21%, tulumaksuvabaks osaks 2250 krooni kuus ning sotsiaalmaksu miinimumkohustuse aluseks olevaks summaks 4350 krooni kuus. Töötuskindlustusmakse määraks on arvestatud töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4%, 2009.aasta 31. maini olid määrad vastavalt töötajale 0,6% ja tööandjale 0,3%.

Alampalga suuruseks on 4350 krooni kuus. Arvestatud on asjaoluga, et alates 2009. aasta maikuust eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu 11,4% brutotulust (2009. aastal oli arvestatud tulumaksu määraks 1 kuu 11,9%, 3 kuud 11,93% ja 8 kuud 11,4%). Arvestatud on kasvanud tööpuudusest põhjustatud maksumaksjate arvu vähenemisega ning palkade langusega.

Tegevuskuludeks on kavandatud 1,209 miljardit krooni. Tegevuskulud vähenevad 3,3% ehk 40,8 miljonit krooni. Suurim vähenemine laenudega kaasnevates kuludes on seotud euribori langusega ning asjaoluga, et 2009. aastal tasuti riigile viimane osa soojalaenu võlgnevusest. Kõige enam on kasvanud kulud keskkonnakaitse valdkonnas seoses osalemisega projektis „Aardlapalu prügila sulgemine”. 2010. aasta investeerimiskuludeks planeeritakse kokku 358 miljonit krooni, millest suurem osa on otseselt seotud Euroopa Liidu fondide rahaeralduste omaosalustega. Toetused on laekumas linnaliste piirkondade arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmetest. Investeeringute maht finantseerimistehinguteta kahaneb 2009. aastaga võrreldes 11,8 miljonit krooni ehk 3,9%.

Suurimad kulud investeeringutes, 37% ehk 106,5 miljonit krooni, on kavandatud majanduse valdkonda. Suuremad projektid on Ihaste- ja Võru suunaliste jalg- ja jalgrattateede ehitus ning Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimine. Vaba aja ja

47

kultuuri investeeringuteks planeeritakse 32% investeeringutest ehk 93 miljonit krooni. Tähtsamad on Tamme staadioni tribüünihoone ehitus ja osalemine 24,6 miljoni krooniga AHHAA keskuse ehitamises. Hariduse valdkonna investeeringud moodustavad kokku 73,2 miljonit krooni ehk 25% investeeringutest. Suurem kulu, 54,9 miljonit krooni on kavandatud Kutsehariduskeskuse Kopli tänava õpilaskodu renoveerimise lõpetamiseks ja Põllu tänava õppetöökodade kaasajastamiseks. Nimetatud investeeringuid rahastatakse kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmetest.

48

1. TULUBAAS ( määruse Lisa 2)

49

2010. aastal on linna eelarve tulubaasiks kavandatud 1 566 889 tuh krooni. Suurima osa tulubaasist moodustavad maksutulud, sh on füüsilise isiku tulumaksu laekumine 46,5% eelarve kogumahust. (tuh kr)

Tululiik 2006 aruanne

2007 aruanne

2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

Maksud 634 204 817 133 904 519 803 055 754 852 -6,0 Kaupade ja teenuste müük 105 688 105 442 121 239 114 360 133 938 17,1 Toetused 498 085 536 192 531 642 565 731 577 633 2,1 Tulud varadelt 51 167 35 070 14 011 13 803 19 591 41,9 Muud tulud 7 707 9 362 11 938 7 436 8 500 14,3 Finantseerimis- tehingud 297 664 342 978 232 640 99 836 72 375 -27,5 Tulud kokku 1 594 515 1 846 177 1 815 989 1 604 221 1 566 889 -2,3

Tulubaasi struktuur on ära toodud alljärgneval joonisel.

Joonis 1

Tartu linna 2010. aasta tulubaasi struktuur

Toetused36,9%

Maksud48,2%

Kaupade ja teenuste müük

8,5%

Tulud varadelt1,3%

Muud tulud0,5%

Finantseerimis-tehingud

4,6%

50

Joonis 2

298

8

498

10651

634

343

9

536

10535

817

23312

532

12114

905

1007

566

11414

803

729

578

13420

755

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2006 2007 2008 2009 2010

Tartu linna tulubaas 2006-2010 (mln kr)

Maksud

Tulud varadelt

Kaupade ja teenuste müük

Toetused

Muud tulud

Finantseerimistehingud

Perioodil 2006-2010 on linna tulubaas vähenenud 1,7% ehk 27 626 tuh krooni. Kuni 2007. aastani oli tulubaas kasvutrendis. Alates 2008. aastast algas langus, 2010. aastal eelarve tulubaas langeb veidi alla 2006. aasta taset. Võrreldes 2006. aastaga on tulu maksudest suurenenud 120 648 tuh krooni ehk 19%. Maksude osakaal eelarve tulubaasis on kasvanud 39,8%lt 48,2%ni. Suure tõusu on läbi teinud nii tulu kaupade ja teenuste müügist (28 250 tuh krooni), kui ka toetused (79 548 tuh krooni) Euroopa Liidu tõukefondide linnaliste piirkondade, piirkondade konkurentsivõime tõstmise ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmetest eraldatud toetuste kasvu arvel. Finantseerimiseelarve Tulusid laekub 1 370 045 tuh krooni (87,4% eelarve kogumahust). Tabelis on esitatud finantseerimiseelarve võrdlusandmed tululiikide ja aastate lõikes.

Finantseerimiseelarve tulud 2008-2010 (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % TULUD 1 480 125 1 323 311 1 304 174 -1,4 Maksud 904 801 803 055 754 852 -6,0 Füüsilise isiku tulumaks 874 598 775 055 728 552 -6,0 Maamaks 14 990 14 700 14 700 0,0 Reklaamimaks 5 146 4 100 4 100 0,0 Teede ja tänavate sulgemise maks 2 167 2 100 1 500 -28,6 Parkimistasu 7 900 7 100 6 000 -15,5 Kaupade ja teenuste müük 44 983 38 698 66 405 71,6 Riigilõivud 2 568 1 700 1 565 -7,9 Laekumised majandustegevusest 23 560 19 503 47 342 142,7 Üür ja rent 15 032 15 027 15 330 2,0 Õiguste müük 2 285 983 918 -6,6

51

Muu toodete ja teenuste müük 1 538 1 485 1 250 -15,8 Toetused 505 537 460 325 454 861 -1,2 Toetused tegevuskuludeks 120 244 112 933 108 359 -4,1 Toetused põhivara soetuseks 34 723 50 286 70 323 39,8 Mittesihtotstarbelised toetused 350 570 297 106 276 179 -7,0 Tulud varadelt 13 930 13 803 19 556 41,7 Intressi- ja viivisetulud 5 107 3 140 3 150 0,3 Dividendid 0 500 1 000 100,0 Laekumised vee erikasutusest 1 854 1 850 1 900 2,7 Materiaalsete varade müük 1 218 3 313 4 506 36,0 Maa müük 5 751 5 000 9 000 80,0 Muud tulud 10 874 7 430 8 500 14,4 Trahvid 7 574 5 670 5 000 -11,8 Saastetasud 3 209 1 760 3 500 98,9 Eespool nimetamata muud tulud 91 0 0 0,0 FINANTSEERIMISTEHINGUD 238 707 88 009 65 871 -25,2 Kulude katteks suunatud jääk 109 401 14 574 10 000 -31,4 Saadud laenud 80 871 25 000 0 -100,0 Laenude refinantseerimine 48 435 48 435 55 871 15,4 FINANTSEERIMISEELARVE KOKKU 1 718 832 1 411 320 1 370 045 -2,9

Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega, väheneb finantseerimiseelarve 2,9% ehk 41 275 tuh krooni, sh vähenevad tulud 19 137 tuh krooni ja finantseerimistehingud 22 138 tuh krooni. Suur osa kaupade ja teenuste müügi tulude kasvust on tingitud sellest, et alates 2010. aastast laekub munitsipaallasteaedade vanemate osalustasu majandamiseelarve asemel finantseerimiseelarvesse. Majandamiseelarve Majandamiseelarve maht on 196 844 tuh krooni (12,6% linnaeelarve mahust). Majandamiseelarve tulud laekuvad asutuste kaudu ja jäävad ka nende kasutusse. Alljärgnev tabel annab ülevaate majandamiseelarve tuludest tululiikide lõikes aastatel 2008-2010.

Majandamiseelarve tulud 2008-2010 (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % TULUD 103 224 181 074 190 340 5,1 Maksud -282 0 0 0,0 Parkimistasu -282 0 0 0,0 Kaupade ja teenuste müük 76 256 75 662 67 533 -10,7 Riigilõivud -4 0 0 0,0 Laekumised majandustegevusest 62 024 65 170 55 055 -15,5 Üür ja rent 14 093 10 406 12 478 19,9 Muu toodete ja teenuste müük 144 86 0 -100,0 Toetused 26 106 105 406 122 772 16,5 Toetused tegevuskuludeks 25 271 4 794 9 611 100,5 Toetused põhivara soetuseks 755 100 606 113 161 12,5 Mittesihtotstarbelised toetused 80 5 0 -100,0

52

Tulud varadelt 81 0 35 100,0 Intressi- ja viivisetulud -7 0 0 0,0 Materiaalsete varade müük 88 0 35 100,0 Muud tulud 1 063 6 0 -100,0 Trahvid -53 0 0 0,0 Eespool nimetamata muud tulud 1 116 6 0 -100,0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -6 067 11 827 6 504 -45,0 Kulude katteks suunatud jääk -6 067 11 827 6 504 -45,0 MAJANDAMISEELARVE KOKKU 97 157 192 901 196 844 2,0

Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega kasvab majandamiseelarve maht 3943 tuh krooni ehk 2%. Tulud kasvavad 9266 tuh krooni võrra ja finantseerimistehingud vähenevad 5323 tuh krooni võrra. Aasta jooksul lisandub majandamiseelarvesse sihtotstarbelisi tulusid, mida eelarve koostamisel ette ei nähta.

53

1.1. MAKSUD Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks, kuid eelarve struktuuris eraldi vastavat liigendust ei kasutata. Riiklikud maksud on füüsilise isiku tulumaks ja maamaks ning kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu. Kohalike maksude laekumist reguleerib Kohalike maksude seadus, maksude laekumist reguleerib Maksukorralduse seadus. Laekumist maksudest kavandatakse kokku 754 852 tuh krooni. Maksutulud on suurim tululiik, moodustades 48,2% kogu eelarve mahust. Võrreldes 2009. a täpsustatud eelarvega, vähenevad maksutulud 6% ehk 48 203 tuh krooni peamiselt füüsilise isiku tulumaksu laekumise prognoositava vähenemise tõttu. Maksud laekuvad finantseerimiseelarvesse. Maksutulude dünaamika aastatel 2006-2010 on ära toodud alljärgnevas tabelis.

Maksuliik 2006 aruanne

2007 aruanne

2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

% Riiklikud maksud 624 983 802 291 889 588 789 755 743 252 -5,9 Füüsilise isiku tulumaks 610 255 787 474 874 598 775 055 728 552 -6,0 Maamaks 14 728 14 817 14 990 14 700 14 700 0,0 Kohalikud maksud 9 336 14 842 14 931 13 300 11 600 -12,8 Reklaamimaks 3 218 4 623 5 146 4 100 4 100 0,0 Teede ja tänavate sulgemise maks 1 626 2 176 2 167 2 100 1 500 -28,6 Parkimistasu 4 492 8 043 7 618 7 100 6 000 -15,5 Maksutulud kokku 634 319 817 133 904 519 803 055 754 852 -6,0

Riiklike maksude prognoos 2010. aastaks on 743 252 tuh krooni, mis moodustab eelarve maksutuludest 98,5% ja kogu eelarve mahust 47,4%. Kohalike maksude tuludeks on 2010. aasta eelarves kavandatud 11 600 tuh krooni (1,5% eelarve maksutuludest ja 0,7% kogu eelarve mahust). Kohalike maksude seadus näeb ette lisaks reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu ja parkimistasule veel viit võimalikku kohalikku maksu (müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks ja lõbustusmaks), mida Tartus ei ole rakendatud. 1.1.1. Füüsilise isiku tulumaks Füüsilise isiku tulumaksu laekumist prognoositakse summas 728 552 tuh krooni (46,5% linnaeelarvest). Võrreldes 2009. aasta tulumaksu täpsustatud eelarvega, milleks on 775 055 tuh krooni, on tulumaksu laekumise vähenemiseks prognoositud 46 503 tuh krooni ehk 6%. Füüsilise isiku tulumaksu laekumist reguleerivad Tulumaksuseadus ja Füüsilise isiku tulumaksu kohalikele omavalitsusüksustele eraldamise kord. Tulumaksu laekumist mõjutavad maksumaksjate arv, brutosissetulek ja riigi poolt igal aastal omavalitsustele kehtestatav tulumaksu laekumise määr. Tartu linna maksumaksja on kodanik, kes on registreeritud Tartu linna elanikeregistris 1. jaanuari seisuga. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2009. aasta septembris Tartu

54

linnas 41 496 maksumaksjat, mis on 3361 võrra vähem kui aasta tagasi. 2010. aastal on oodata hõivatute arvu jätkuvat langust. Oktoobrikuu lõpu seisuga oli tööpuudus Tartumaal 9,3%, Eestis 14,6%. Füüsilise isiku brutotulust laekub 2010. aastal kohaliku omavalitsuse eelarvesse 11,4%. 2009. aasta jaanuaris oli eraldatava osa suuruseks 11,9%, veebruaris, märtsis ning aprillis 11,93% ja järgnevatel kuudel 11,4%. 2008. ja 2007. aastal eraldati 11,9% ning 2006., 2005. ja 2004. aastal oli see näitaja vastavalt 11,8%, 11,6% ja 11,4%. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt jäävad 2010. aastal tulumaksumäär ja maksuvaba tulu määr 2009. aasta tasemele ehk vastavalt 21% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (arvestamata mahaarvamisi) ja 27 tuh krooni aastas (2250 krooni kuus). Majandusprognoosides arvestatakse järgmisel aastal brutopalga langusega, erinevates majandusprognoosides 4,2-5,8%. 2009. aastal on palgakulude languseks prognoositud -5,7%, mis erineb oluliselt 2008. aasta 15%-st ja 2007. aasta 20,5%-st brutopalga kasvust. Palgatulude languse põhjuseks on koondamised ja palkade langus ettevõtetes. 1.1.2. Maamaks Maamaksu kavandatakse eelarvesse summas 14 700 tuh krooni (1,9% maksutuludest ja 0,9% eelarve tuludest). Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes Maa hindamise seadusest. Maksumäär on 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Tartu linnas on maamaksumäär olnud alates 2002. aastast 1,0 % maa maksustamishinnast. 2010. aastal laekuva maamaksu prognoosi tegemisel on võetud aluseks 2009. aasta novembri kuu seis. Nimetatud seisuga on maksustatud 12 266 krunti, mis rahaliselt väljendatuna (1,0 % maksumäära korral) on aastaarvestuses ligikaudu 16 250 tuh krooni. Sellest summast tuleb maha arvata alla 20 kroonise aastamaksuga krundi omanike maamaks ning maamaksu soodustust saavate pensionäridest ja represseeritutest krundi omanike maamaks (maksust vabastamise summa kuni 400 krooni). 1.1.3. Reklaamimaks Reklaamimaksu planeeritakse eelarvesse summas 4100 tuh krooni (0,5% maksutuludest). Võrreldes 2009. a prognoositava laekumisega kavandatakse 2010. a reklaamimaksu tulu jätta samale tasemele. Planeerimisel on arvestatud 2006.-2009. aastal kujunenud laekumiste ja deklaratsioonide esitamise trende. Reklaamimaksu laekumist reguleerivad Reklaamiseadus ja Linnavolikogu 7.12.2006. a määrus nr 48 Reklaamimaks. Maksuobjektiks on reklaam ja kuulutused, mis on paigaldatud Tartu linna haldusterritooriumil füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt, samuti Tartu linnas elavatele või asuvatele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud reklaam. Maksumaksja on reklaami paigaldaja. Maksumäära arvestuse aluseks on reklaamiga kaetud pinna (reklaamipinna) 1m2 maksumus. Maksumäär reklaampinna 1m2 eest on 4 krooni päevas, v.a linna üldkeskuses (Sauna, Kroonuaia, K. E. von Baeri, Veski, Vallikraavi, J. Kuperjanovi, Pepleri, Väike-Tähe, Tähe, Pargi, Aida, Väike Turu, Pikk tänavate vastavatel lõikudel ja nende vahele jääval alal), kus maksumäär on 6 krooni m2 eest. Ühe mittestatsionaarse reklaami

55

maksumäär on 300 krooni 12 kuu eest ning ühissõiduki välispinnal paigaldatud reklaami maksumäär on 13 krooni päevas. 1.1.4. Teede ja tänavate sulgemise maks Teede ja tänavate sulgemise maksu on finantseerimiseelarvesse kavandatud summas 1500 tuh krooni (0,2% eelarve maksutuludest). Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega vähenevad teede ja tänavate sulgemise maksust laekuvad tulud 600 tuh krooni ehk 28,6%. Seda tingib peamiselt ehitus-ja remonttööde mahtude vähenemine. Teede ja tänavate sulgemise maksu laekumist reguleerib lisaks Kohalike maksude seadusele ka Linnavolikogu 24.04.2008. a määrus nr 89 Teede ja tänavate sulgemise maks ning Linnavalitsuse 06.05.2008. a määrus nr 8 Tartu linna omandis oleva avalikult kasutatava ala sulgemise kord. Vastavalt nimetatud linnavolikogu määrusele maksavad teede ja tänavate sulgemise maksu füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine Tartu linnas. Maksuperiood on ajavahemik maksuobjekti sulgemise päevast alates kuni selle piiranguteta taasavamiseni. Maksumäär diferentseeritakse olenevalt tee- ja tänavatüübist ning parandustegureist. 1.1.5. Parkimistasu Parkimistasu on kavandatud summas 6000 tuh krooni (0,8% maksutuludest ja 0,4% tuludest). Tulu laekub finantseerimiseelarvesse. Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega väheneb parkimistasu laekumine 1100 tuh krooni ehk 15,5%. Parkimistasu laekumise aluseks on Liiklusseadus ja Linnavolikogu 7.12.2006. a määrus nr 47 Parkimistasu (täpsustatud 02.07.2009. aasta määrusega nr 118). Parkimistasu määrad on kehtestatud eraldi kolme piirkonna (A, B, C) kohta. Valveta tasulise parkimise korraldamiseks on linnal sõlmitud leping ASiga G4S Lõuna-Eesti aastateks 2006-2010. 1.02.2009 võttis AS Ühisteenused Tartu linna parkimise korraldamise ja järelevalve Hankelepingu kohustused üle ettevõtte osa ülemineku korras ASilt G4S Lõuna-Eesti. Vastavalt lepingule saab AS Ühisteenused teenustasu parkimis-automaatidest ja kiipkaartide müügist laekuvatelt maksetelt 58%, mobiiliparkimisest 20%, pikaajaliste parkimislubade ja parkimispiletite müügist 8% ning viivistasu otsustelt 18%. Põhiline osa parkimistasust laekub mobiiliparkimistelt. 2009. aasta oktoobri seisuga on Tartus 1381 parkimiskohta ja 34 parkimisautomaati. Aastaga on lisandunud 93 parkimiskohta.

56

1.2. KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK Kaupade ja teenuste müüki on kavandatud linna eelarvesse summas 133 938 tuh krooni (8,5% linnaeelarvest). Sellest 66 405 tuh krooni laekub finantseerimiseelarvesse ja 67 533 tuh krooni majandamiseelarvesse. Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega on kasv 17,1% ehk 19 578 tuh krooni. 1.2.1. Riigilõivud Riigilõivusid on kavandatud linna finantseerimiseelarvesse summas 1565 tuh krooni (1,2% kaupade ja teenuste müügist). Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega vähenevad riigilõivutulud 135 tuh krooni ehk 7,9%. Riigilõivude laekumist reguleerib Riigilõivuseadus. Linnale laekub riigilõivu järgnevalt:

975 tuh krooni ehituslubade väljastamise eest vastavalt Riigilõivuseaduse § 288-289. Tulu laekumist korraldab arhitektuuri ja ehituse osakond. Võrreldes 2009. aasta eelarvega vähenevad nimetatud tulud 55 tuh krooni seoses ehitus- ja kinnisvaraturgude madalseisuga;

220 tuh krooni kasutuslubade väljastamise eest vastavalt Riigilõivuseaduse § 290. Tulu laekumist korraldab arhitektuuri ja ehituse osakond. Võrreldes 2009. aasta eelarvega vähenevad nimetatud tulud 80 tuh krooni;

150 tuh krooni sõidukikaartide eest (300 kr kaart), ühistranspordi lubade eest (1000 kr luba) ja taksoveo lubade eest (1000 kr luba). Tulu laekumist korraldab linnamajanduse osakond, lähtudes Riigilõivuseadusest ja Ühistranspordiseadusest. Nimetatud tulud jäävad 2009. aasta eelarvega samale tasemele;

220 tuh krooni majandustegevuse registriga seotud toimingute eest vastavalt Riigilõivuseaduse § 306. Tulu laekumist korraldab ettevõtluse osakond. Nimetatud tulud jäävad 2009. aasta eelarvega samale tasemele.

1.2.2. Laekumised majandustegevusest Laekumised majandustegevusest on kavandatud summas 102 397 tuh krooni (6,9% tuludest). Sellest 47 342 tuh krooni laekub finantseerimiseelarvesse ja 55 055 tuh krooni majandamiseelarvesse. Majandamiseelarvesse laekuvad majandustegevuse tulud on omatulud ning jäävad asutuste käsutusse. Võrreldes 2009. aasta eelarvega kasvavad majandustegevuse tulud 17 724 tuh krooni ehk 20,9%. Peamiseks põhjuseks on Kutsehariduskeskuse majandamiseelarve suurenemine, kuna remondijärgselt on tasulisi teenuseid osutavad õppetöökojad hästi tööle rakendanud ning 2010. aastal lõpeb õpilaskodu renoveerimine ja majutatavate arv kasvab. 1.2.2.1. Tulud haridusalasest tegevusest Laekumist on planeeritud summas 84 966 tuh krooni (83% majandustegevuse tuludest). Tulude kasv võrreldes 2009. aasta eelarvega on 14 915 tuh krooni ehk 21,3%.

Finantseerimiseelarve Finantseerimiseelarvesse laekub 44 416 tuh krooni (28 041 tuh krooni enam kui 2009. aastal). Alates 2010. aastast laekuvad finantseerimiseelarvesse lisaks teistele omavalitsustele koolitusteenuste osutamise tasule ka munitsipaallasteasutuste vanemate osalustasud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Koolieelse lasteasutuse seadus

57

sätestavad, et munitsipaalkooli ja koolieelse lasteasutuse tegevuskulude katmisel osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate ja lasteaias käivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste/laste arvuga. Õpilaste arvu prognoosimisel on aluseks võetud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õpilaste arv 2009. aasta septembri kuu seisuga. Tartu linna koolides õpib 2063 (aasta varem 2000) õpilast teistest omavalitsustest. Koolieelsetes lasteasutustes kavandatakse keskmiseks laste arvuks 196 (2009. aastal 150). Vanemate osalustasude (350 krooni kuus) kavandamisel on arvestatud 5344 lasteaiakoha 91,7%lise täituvusega. Lähtudes eelnevast, kavandatakse laekumisi alljärgnevalt: 18 332 tuh kr põhikoolid ja gümnaasiumid; 26 084 tuh kr koolieelsed lasteasutused, sh: 20 575 tuh kr vanemate osalustasud; 5 509 tuh kr teistele omavalitsustele koolitusteenuste

osutamine. Majandamiseelarve Majandamiseelarvesse laekub 40 550 tuh krooni (13 126 tuh krooni vähem kui 2009. aastal) ja tulude struktuur on järgmine:

(tuh kr) Tulu allikas Summa Tulu koolitusteenuse osutamisest (Keeltekool) 525

Maarja Kooli lasteaiarühma kohatasu 28 Tasu toitlustamiskuludeks 17 605 sh: lasteaiad 17 000 gümnaasiumid 540 Maarja Kool 65 Tulu õppekavavälisest tegevusest 1 373 sh: lasteaiad 88 põhikoolid ja gümnaasiumid 1 280 Täiskasvanute Gümnaasium 5 Tulu kutseõppeasutuste toodetest 19 314 Muud tulud haridusalasest tegevusest 1 705 sh: lasteaiad 700 gümnaasiumid 105 kutseõppeasutused 900

KOKKU 40 550

1.2.2.2. Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest Tulud summas 5240 tuh krooni moodustavad majandustegevuse tuludest 5,1%. Finantseerimiseelarve Finantseerimiseelarvesse laekub 2726 tuh krooni (252 tuh krooni vähem kui 2009. aastal), sh: 1524 tuh kr muusika- ja kunstikoolide õpilaste põhiõppe õppetasuna. Tartu

Linnavalitsuse Kultuuriosakonna 20.05.2008 korralduse nr 7 ja 03.06.2008 korralduse nr 8 alusel on muusikakoolide põhiõppe õppetasu 2700 krooni aastas ja Tartu Lastekunstikoolis 1350 krooni aastas;

58

1202 tuh kr teiste omavalitsuste laste koolitamise eest vastavalt sõlmitud lepingutele. Lisaks Tartu lastele õpib linna muusika- ja kunsti-koolides 69 last 11 omavalitsusest.

Majandamiseelarve Majandamiseelarvesse kavandatakse tulu kultuuri- ja kunstialasest tegevusest kokku summas 2514 tuh krooni (142 tuh krooni vähem kui 2009. aastal). Tulud teenuste osutamisest laekuvad: 345 tuh kr raamatukogult; 1280 tuh kr muuseumidelt; 200 tuh kr Tiigi Seltsimajalt; 661 tuh kr muusika- ja kunstikoolidelt; 28 tuh kr muud tulud. Asutuste poolt pakutavate teenuste hinnad on kehtestatud kultuuriosakonna poolt. Huvialakoolide tasuliste ringide tööst võtab osa 184 õpilast. Õppetasu suurus lastekunstikoolis on 300 kroonist kuni 790 kroonini kuus, kõrgeim õppetasu on meistriklassis. Muusikakoolides on õppetasu suuruseks kuni 700 krooni kuus (koormusel üks individuaaltund nädalas). Õppetasu kinnitamise alused: Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakonna 03.06.2008 korraldus nr 8 (lastekunstikool) ja 20.05.2008 korraldus nr 7 (muusikakoolid). 1.2.2.3. Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest Majandamiseelarvesse laekub tulu 385 tuh krooni (0,4% majandustegevuse tuludest). Huvialakeskuste tulud koosnevad tunnitasu alusel saali ja tegevusruumide ning varustuse kasutusse andmisest, tasulistest teenustest, koolitus-, osalus- ja piletitasudest. Hinnad on kinnitatud Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna 30.12.2008 korraldusega nr 54 ja 26.01.2009 korraldusega nr 4. Võrreldes 2009. aasta eelarvega on kasv 115 tuh krooni ehk 42,6%, kuna on muudetud tasuliste teenuste hinnakirja ja hakatud pakkuma uusi teenuseid (õpitubade ja sündmuste tähistamise korraldamine). 1.2.2.4. Tulud sotsiaalabialasest tegevusest Majandamiseelarvesse laekub tulu 11 391 tuh krooni (11,1% majandustegevuse tuludest). Võrreldes 2009. aasta eelarvega on kasv 3138 tuh krooni ehk 38%. Sotsiaalhoolekande omatulude struktuur on järgmine:

• üldhooldekodude tulud laekuvad Hooldekodule hoolealuste pensionitest alates 2010. aastast 95% (varem 85%) 6930 tuh krooni, toetustest 776 tuh krooni ning tasuliselt teenuselt 2451 tuh krooni, seoses hoolealuste arvu kasvuga;

• päevakeskuste tulud laekuvad Kalda Päevakeskusele summas 26 tuh krooni ja Tähtvere Päevakeskusele 830 tuh krooni päevakeskustes osutatud teenuste eest;

• varjupaikade tulud laekuvad Laste Turvakodule summas 70 tuh krooni teistelt kohalikelt omavalitsustelt, lastevanemate osalustasuna ülalpidamiskuludes ja muudelt osutatavatelt teenustelt ning asutusele Varjupaik 110 tuh krooni varjupaiga sotsiaalmajutusteenusest;

• muude tulude laekumine: 12 tuh krooni õppepraktika korraldamisest ja 100 tuh krooni sotsiaalhoolekande konverentsi osalustasudest ning 76 tuh krooni ja 10 tuh krooni vastavalt Hooldekodu ja Laste Turvakodu töötajate toitlustamisest.

59

1.2.2.5. Tulud keskkonnaalasest tegevusest 200 tuh krooni laekub finantseerimiseelarvesse keskkonnajaamade kasutamise tasusid. Tulu laekumist korraldab linnamajanduse osakond. 2010. aasta laekumiste prognoosimisel on lähtutud 2009. aasta tegelikest laekumistest. 1.2.2.6. Üldvalitsemise tulud Tulud laekuvad majandamiseelarvesse summas 215 tuh krooni (0,2% majandustegevuse tuludest), mis on 100 tuh krooni väiksem 2009. aasta eelarvega võrreldes. Üldvalitsemise tuludest laekub omatuludena ettevõtlusosakonnale ettevõtjatelt neile korraldatud kursuste tasuna 200 tuh krooni (omaosalus vähemalt 50% kuludest), tervishoiuosakonnale tervishoiualase konverentsi osalustasudest 10 tuh krooni ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale maade erastamise eeltoimingute eest 5 tuh krooni vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996. aasta määrusele nr 267. 1.2.3. Üür ja rent Tulusid üürilt ja rendilt on kavandatud summas 27 808 tuh krooni (20,8% kaupade ja teenuste müügist saadavast tulust ning 1,9% eelarve tuludest). Finantseerimiseelarve Finantseerimiseelarvesse laekub 15 330 tuh krooni, mis on 303 tuh krooni rohkem kui 2009. aasta täpsustatud eelarves. Linnavarade osakonna kaudu laekub üüri- ja renditulu 15 300 tuh krooni linna üüripindade eest ning linnamajanduse osakonna kaudu laekub asutuselt Kalmistu 30 tuh krooni (asutus Kalmistu rendib lepingute alusel ruume pärgade, hauakivide ja puusärkide valmistajatele). 2009. aasta 1. juulist hakkas tavalepingutega kaetud eluruumide puhul kehtima üür (mugavustega korterite puhul 20 kr/m2 ja ahiküttega eluruumide puhul 14 kr/m2). Seisuga 01.09.09 on linnal 127 tavaüürilepingut, mis rahaliselt väljendatuna annab aastaarvestuses ligikaudu 800 tuh krooni täiendavat eluruumide üüritulu.

Majandamiseelarve Majandamiseelarvesse laekub üüritulu summas 12 478 tuh krooni kultuuriosakonna, haridusosakonna, linnavarade osakonna ja sotsiaalabi osakonna kaudu järgmistelt asutustelt:

80 tuh kr muuseumid; 4 tuh kr raamatukogu; 23 tuh kr muusika- ja kunstikoolid; 182 tuh kr huviasutused; 26 tuh kr Tiigi Seltsimaja; 140 tuh kr Tähtvere Päevakeskus; 5400 tuh kr rendipindade kommunaalteenuste vahendamine

(linnavarade osakond); 6623 tuh kr haridusasutused, sh:

265 tuh kr põhikoolid; 1773 tuh kr gümnaasiumid;

100 tuh kr Täiskasvanute gümnaasium; 4330 tuh kr Kutsehariduskeskus;

155 tuh kr Maarja kool.

60

Tuluobjektiks on mitteeluruumid. Tulude prognoos on tehtud seniste laekumiste põhjal. Vahendid jäävad hoonete ja ruumide majandamiskulude katteks asutuste kasutusse. Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega kasvavad majandamiseelarve üüritulud 2072 tuh krooni ehk 19,9%, mis on tingitud Tartu Kutsehariduskeskuse tulude kasvust. Kutsehariduskeskuse 2010. aasta majandamiseelarve tuludesse on planeeritud laekumised ühiselamutes majutamise korraldamisest kokku 4330 tuh krooni ehk 1761 tuh krooni enam kui 2009. aastal. Suurenemine on tingitud seoses Kopli 1 ühiselamus renoveerimistööde lõpetamisega. 1.2.4. Õiguste müük Õiguste müügist laekub finantseerimiseelarvesse 918 tuh krooni (0,7% kaupade ja teenuste müügist), jagunedes järgnevalt: 498 tuh kr hoonestusõiguse tasud; 420 tuh kr kasutamisõiguse tasu, sh:

250 tuh kr maa renditulu; 170 tuh kr reklaamipindade müük.

Hoonestusõiguse tasud ning maa renditulud laekuvad linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna kaudu. Bussiootepaviljonide reklaamipindade kasutamise tulu laekub linnamajanduse osakonna kaudu. Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega vähenevad tulud õiguste müügist 65 tuh krooni ehk 6,6%. 1.2.5. Muu toodete ja teenuste müük Muu toodete ja teenuste müügist on kavandatud finantseerimiseelarvesse 1250 tuh krooni (0,9% kaupade ja teenuste müügist), laekudes linnamajanduse osakonna ja linnavarade osakonna kaudu. Tulude struktuur on järgmine: 450 tuh kr kalmistutel osutatavate teenuste tasu, Linnamajanduse osakonna

korraldus 115, 27.03.07; 400 tuh kr kaevetööde hüvitistasu (Linnavalitsuse 28.10.08 määrus nr 16); 40 tuh kr suuregabariidiliste veoste lubade väljastamise tasu

(Linnavalitsuse 16.01.03 protokoll nr 4); 180 tuh kr loomade varjupaiga kasutustasu (Linnavolikogu 22.01.09 otsus

nr 470, Linnavalitsuse 03.02.09 korraldus nr 97); 180 tuh kr Reklaamilepingust tuleneva ja Sampo Pangale loovutatud

nõudele lisanduva käibemaksu deklareerimise kohustus ja võlgnikule (AS A. Le Coq Tartu Õlletehas) reklaamilepingu kohase arve esitamise kohustus on Tartu linnal.

Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega on vähenemine 235 tuh krooni ehk 15,8% peamiselt kaevetööde hüvitistasu vähenemise arvel.

61

1.3. TOETUSED Toetusi on planeeritud summas 577 633 tuh krooni (36,9% eelarvest). Finantseerimiseelarvesse on kavandatud toetusi summas 454 861 tuh krooni ja majandamiseelarvesse summas 122 772 tuh krooni. Toetused on eelarvesse planeeritud, võttes aluseks Riigieelarve 2010. aasta eelarve eelnõud ja sõlmitud lepinguid. Võrreldes 2009. aasta eelarvega kasvavad toetused 11 903 tuh krooni ehk 2,1% põhivara soetuseks saadavate toetuste kasvu tõttu. 1.3.1. Toetused tegevuskuludeks Toetusi tegevuskuludeks on kavandatud 117 970 tuh krooni ulatuses (20,4% toetustest ja 7,5 % kogu eelarve mahust). Finantseerimiseelarve Finantseerimiseelarvesse laekub riigilt tegevuskulude toetusi 108 359 tuh krooni ulatuses. Tulude struktuur tuluallikate ja sihtotstarvete lõikes on ära toodud alljärgnevas tabelis:

(tuh kr) Toetuse allikas Sihtotstarve Summa

Maavalitsus Lapsehoiuteenus 585 Haridus- ja Teadusministeerium Kutseharidus 100 280

Muinsuskaitse ametikoht 265 Kultuuriministeerium

Raamatukogu teavikud 1 529 Rahandusministeerium Õppelaenu kustutamine 5 700 KOKKU 108 359 Summad täpsustuvad riigieelarve vastuvõtmisel ja riigi poolt vahendite jaotuse kinnitamisel. Majandamiseelarve Majandamiseelarvesse on kavandatud laekumisi tegevuskulude toetusteks 9611 tuh krooni ulatuses, mis laekub rahastajatelt projektide toetusena. Haridusosakonna erinevate projektide rahastamiseks laekub 4726 tuh krooni, sh põhikoolidele 38 tuh krooni, gümnaasiumidele õppetöö toetavate projektide finantseerimiseks 772 tuh krooni, Kutsehariduskeskuse mitmesuguste projektide finantseerimiseks 2676 tuh krooni ja haridusosakonna projekti TAHTA finantseerimiseks 1240 tuh krooni. Linnamajanduse osakonnale laekub toetusi tegevuskuludeks 585 tuh krooni, sh ökotugi tegevusteks 57 tuh krooni, projekti ACTIVE finantseerimiseks 250 tuh krooni ning Tartu linna ja lähiomavalitsuste ühistranspordi arendamiseks 278 tuh krooni. Linnakantselei projektide rahastamiseks laekub 3258 tuh krooni, sh 2500 tuh krooni Tartu piirkonna digitaalse geoarhiivi loomiseks ja 758 tuh krooni Tartu linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kvaliteedi parendamiseks. Ettevõtlusosakonna projekti BSR InnoReg finantseerimiseks laekub 1000 tuh krooni. 1.3.2. Toetused põhivara soetamiseks Põhivara soetamiseks saadavat sihtfinantseerimist planeeritakse 183 484 tuh krooni ulatuses (31,8% toetustest ja 11,7% kogu eelarve mahust). Toetusi põhivara soetamiseks (investeeringuteks) saadakse riigieelarvest ja Euroopa Liidu tõukefondidest. Võrreldes 2009. aasta eelarvega kasvavad põhivara soetamiseks saadavad toetused

62

32 592 tuh krooni ehk 11,6%. Kasvu peamiseks põhjustajaks on projektidele laekuvad toetused. Finantseerimiseelarve Finantseerimiseelarvesse on kavandatud investeeringutoetusi summas 70 323 tuh krooni. Tulud laekuvad riigilt ja nende struktuur tuluallikate ning objektide lõikes on ära toodud alljärgnevas tabelis.

(tuh kr) Toetuse allikas Investeeringuobjekt Summa

Haridus-ja Teadusministeerium Tartu Kutsehariduskeskuse õpilaskodu ja töökodade renoveerimine 18 330

Ülenurme vald Tartu idapoolse ringtee eelprojekt 150 Kultuuriministeerium A. Le Coq SPORT spordimaja 2 000 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Tartu Turismiinfokeskuse arendamine Külastuskeskuseks 1 482

Emajõe kaldakindlustused; 9 950 Küüni tänav; 10 000 Ihaste suunaline jalg- ja jalgrattatee; 7 382 Võru suunaline jalg- ja jalgrattatee; 8 830

Linnaliste piirkondade arendamise meede

Tartu ühistranspordi juhtimis-ja kontrollsüsteemi arendamine. 5 700

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kohalike teede toetus 6 500

KOKKU 70 323 Majandamiseelarve Majandamiseelarvesse on planeeritud 113 161 tuh krooni, sh Tartu Kutsehariduskeskuse õpilaskodu ja töökodade renoveerimiseks 36 614 tuh krooni, Tamme staadionikompleksi lõplikuks väljaarendamiseks 34 200 tuh krooni, Lubja 7 sotsiaalmaja rekonstrueerimiseks 11 500 tuh krooni, Mänguasjamuuseumi Teatrimaja rajamiseks 9163 tuh krooni, Antoniuse Gildimaja hoone renoveerimiseks 7563 tuh krooni, Tartu Loomemajanduskeskuse rajamiseks 7000 tuh krooni, Kummeli tänava lasteaia rajamiseks 4467 tuh krooni, Hariduse Tugiteenuste Keskuse (Tähe 56) ruumide remondiks 1550 tuh krooni, Tartu Turismiinfokeskuse Külastuskeskuseks arendamiseks 697 tuh krooni ning Lille maja saali ehitustöödeks 407 tuh krooni. 1.3.3. Mittesihtotstarbelised toetused Mittesihtotstarbelisi toetusi on kavandatud summas 276 179 tuh krooni (47,8% toetustest ning 17,6% eelarve mahust). Toetused laekuvad linna finantseerimiseelarvesse riigieelarvest ja nende struktuur on järgmine:

tuh kr Toetuse allikas Sihtotstarve Summa

Vabariigi Valitsus (Tasandusfond §4 lg 1) Tasandusfond 17 000 Hariduskulud 248 592 Toimetulekutoetus 9 142 Vabariigi Valitsus (Tasandusfond §4 lg 2) Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus 1 445

KOKKU 276 179

63

Hariduskuludeks saadava toetuse moodustavad järgmised kulud:

18 247 tuh krooni koolitoit; 211 701 tuh krooni õpetajate ja koolijuhtide personalikulud;

5 618 tuh krooni pedagoogide koolitus koolides ja lasteaedades; 7 848 tuh krooni õppevahendite kuludeks;

3 678 tuh krooni investeeringud;

1 500 tuh krooni ürituste kuludeks. Mittesihtotstarbeliste toetustena saadavad vahendid on eelarvesse kavandatud rahandusministeeriumi prognoosist lähtudes. Summad täpsustuvad riigieelarve kinnitamisel.

64

1.4. TULUD VARADELT Tulusid varadelt on planeeritud summas 19 591 tuh krooni (1,3% eelarve tuludest). Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega on kasv 5788 tuh krooni ehk 41,9%, mis on tingitud maa ning materiaalsete varade müügi planeeritavast suurenemisest. 1.4.1. Intressi- ja viivisetulud Intressi- ja viivisetuludena on kavandatud finantseerimiseelarvesse 3150 tuh krooni (16,1% varadelt laekuvatest tuludest). 3000 tuh krooni laekub intressituluna linna kontsernikontolt. Linna kontsernikonto vahendeid paigutatakse vastavalt võimalustele tähtajalistele deposiitidele ning samuti teenib linn kontsernikontolt üleöödeposiiti. 150 tuh krooni laekub linnavarade osakonnale üüride viiviseid. Tulud jäävad ligikaudu 2009. aasta tasemele. 1.4.2. Dividendid Dividendidena on kavandatud 1000 tuh krooni ASilt Tartu Turg. Dividendid laekuvad finantseerimiseelarvesse. 1.4.3. Laekumine vee erikasutusest Laekumist vee erikasutusest on kavandatud summas 1900 tuh krooni (9,7% varadelt laekuvatest tuludest) ehk 50 tuh krooni enam kui 2009. aastal. 1. jaanuarist 2006 jõustunud Keskkonnatasude seaduse §10 lg 1 kohaselt maksavad vee erikasutusõiguse tasu vee kasutajad, kes võtavad vett otse põhjaveest või veekogust erikasutuse korras. Tartu linnas on suurimaks selliseks vee kasutajaks AS Tartu Veevärk. Tulu laekub Keskkonnaministeeriumile, kes vastavalt Keskkonnatasude seaduse §13 lg 2 järgi kannab 50% laekunud vahenditest vastava omavalitsuse eelarvesse (v.a juhul, kui vett võetakse piiriveekogust). Vahendid on eelarvesse planeeritud Keskkonnaministeeriumi prognoosi arvestades. 1.4.4. Materiaalsete varade müük Materiaalsete varade müüki on kavandatud 4541 tuh krooni ulatuses, sh finantseerimis-eelarvesse 4506 tuh krooni ja majandamiseelarvesse 35 tuh krooni. Kokku moodustavad materiaalsete varade müügist saadavad tulud 23,2% varadelt laekuvatest tuludest. Tulu on planeeritud kinnistu Marja 15 võõrandamisest ja üksikute eluruumide võõrandamisest. 1.4.5. Maa müük Maa müüki planeeritakse summas 9000 tuh krooni (45,9% varadelt laekuvatest tuludest).

65

1.5. MUUD TULUD Muud tulud summas 8500 tuh krooni (0,6% tuludest) koosnevad trahvidest ja saastetasudest. Vahendid laekuvad finantseerimiseelarvesse. Võrreldes 2009. aasta eelarvega kasvavad muud tulud 1064 tuh krooni ehk 14,3%. 1.5.1. Trahvid Laekumisi trahvidena on kavandatud linna eelarvesse summas 5000 tuh krooni (58,8% muudest tuludest). Trahvid laekuvad finantseerimiseelarvesse linnakantselei (2000 tuh kr) ja linnamajanduse osakonna (3000 tuh kr) kaudu, sh: 2 000 tuh kr ühistranspordi ja heakorratrahvid; 3 000 tuh kr parkimise viivistasu. Ühistranspordi trahvide kogumine on alates juunist 2008 linnakantselei menetlusteenistuse uurijate ülesandeks. Ühistranspordi- ja heakorratrahvide sissenõudmine toimub Karistusseadustiku § 47 alusel. Trahviühiku suuruseks on 60 krooni. Maksimaalselt võib määrata 300 trahviühiku suuruse trahvi. Parkimise viivistasude määramise otsuseid teeb parkimisjärelvalve teostamise riigihanke võitnud firma Ühisteenused AS. Viivistasude määramist sätestab Liiklusseaduse § 50 ja Tartu Linnavolikogu 07.12.2006. a. määrus nr 47 ja 27.03.2008. a. määrus nr 85. Tartu linnas on esmakordsel viivistasu määramisel ja alla 1 tunnisel tasu suurus 240 krooni ning korduva rikkumise puhul või parkimisaja ületamisel rohkem kui 1 tund puhul 480 krooni. Parkimistasu maksmiseks mobiiltelefoniga saadetud sõnumi mittenõuetekohase täitmise ja tasulises parkimisalas parkimise õigust andva parkimisloa, parkimispileti või parkimiskaardi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale väljastpoolt nähtavana paigaldamata jätmise korral on trahvi suurus 60 krooni. 1.5.2. Saastetasud Laekumist saastetasudena on planeeritud summas 3500 tuh krooni (41,2% muudest tuludest). Võrreldes 2009. aasta eelarvega kasvavad saastetasud 1740 tuh krooni ehk 98,9%. Saastetasu on arvestatud vastavalt 07.12.2005. a vastu võetud ja 01.01.2006. a jõustunud Keskkonnatasude seadusele. Kalkulatsioonis on arvestatud, et 2010. aastal ladestatakse Torma prügilasse 30 000 tonni Tartust pärinevat olmeprügi saastetasu määraga 188 krooni tonn. Linna eelarvesse laekub 75% saastetasust.

66

1.6. FINANTSEERIMISTEHINGUD Finantseerimistehinguid planeeritakse summas 72 375 tuh krooni (4,6% eelarvest). Tulud finantseerimistehingutest laekuvad finantseerimiseelarvesse 65 871 tuh krooni ulatuses, sh: 10 000 tuh kr kulude katteks suunatud jääk; 55 871 tuh kr laenude refinantseerimine. Majandamiseelarve ületulevaks jäägiks on kavandatud 6504 tuh krooni. 1.6.1. Kulude katteks suunatud jääk Jääki 2009. aasta prognoositavast täitmisest nähakse ette summas 16 504 tuh krooni. Finantseerimiseelarve jääk, 10 000 tuh krooni, suunatakse 2010. aasta kulude katteks. Majandamiseelarve ületulev jääk, 6504 tuh krooni, suunatakse sihtotstarbeliselt osalemiseks projektis Aardlapalu prügila sulgemine. 1.6.2. Saadud laenud 2010. aastal uusi investeerimislaene ei võeta, 55 871 tuhat krooni on kavandatud olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. 2010. aastal tuleb teostada võlakirjaemissioonide tagasimakseid 63 142 tuh krooni ning tasuda 3449 tuh krooni Riigi Kinnisvara ASile Reiniku ja Masingu koolide renoveerimistööde makset. Tehingud kajastuvad finantseerimistehingutes nii tuludes kui ka kuludes (üldvalitsemissektori teenuste valdkonna all). Linna laenukoormusest annab ülevaate määruse lisa 6 ning laenudega seonduvaid kulusid on selgitatud üldiste valitsussektori kulude kontekstis.

67

2. KULUD V A L D K O N D A D E LÕIKES

(määruse Lisa 3)

68

Linna eelarve kulude kogumaht on 1 566 889 tuh krooni, millest tegevuskulud moodustavad 1 208 870 tuh krooni (77,2%) ja investeerimiskulud 358 019 tuh krooni (22,8%), sh investeeringud 291 291 tuh krooni ja finantseerimistehingud 66 728 tuh krooni.

Võrreldes 2009. aasta täpsustatud eelarvega on esitatud eelarves tegevuskulude vähenemine 3,3% ja investeerimiskulude suurenemine (koos finantseerimistehingutega) 1%. Tegevuskulude struktuur on järgmine:

Joonis 3

Tartu linna 2010. aasta eelarve tegevuskulude struktuur

Keskkonnakaitse4,8%

Elamu- ja kommunaal-

majandus1,7%

Tervishoid0,5%

Vaba aeg ja kultuur8,8%

Avalik kord0,4% Majandus

7,1%

Üldised valitsussektori

teenused11,1%

Haridus56,8%

Sotsiaalne kaitse8,8%

2010. aasta investeeringute struktuur valdkondade lõikes 2009. aastaga võrreldes:

Joonis 4

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

140,0

Tartu linna investeeringud 2009.-2010. a (mln krooni)

2009 0,2 81,8 2,4 9,5 58,0 131,1 19,5

2010 1,3 106,5 0,5 3,0 93,0 73,2 13,8

Üldval. Maj.Kesk. kaitse

Elamu- maj.

Vaba aeg

HaridusSots. kaitse

Eelarvesse on kavandatud vahendid projektide omafinantseerimise tagamiseks, mida kajastavad määruse §-d 6-8.

69

Tartu Linnavalitsuse välisprojektide teenistuse poolt koostatud statistika järgi esitati 2009. aasta jaanuarist novembrini erinevatesse Euroopa Liidu ja teistesse toetusfondidesse 152 taotlust. Siin ei kajastu rahastamisotsuse ootel olevad projektid, mille kogumaksumus jääb alla 100 tuh krooni või omaosalus alla 25 tuh krooni. 2009. aastal on positiivse rahastamisotsuse saanud 51 projekti. 2010. aastal planeeritakse toetust linnaliste piirkondade arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmetest. Täiendavaid vahendeid kaasatakse erinevate sotsiaalprogrammide kaudu ametnike koolituseks ning noortele ja lastele suunatud liikumisaktiivsuse parandamiseks.

Järgnevas tabelis on esitatud projektid, mis on kavandatud 2010. aasta eelarvesse.

70

Välisprojektid 2010. aastal (tuh kr)

Osakond Projekti nimetus Oma-/kaas-finantseering Toetus

Haridusosakond Kutsehariduskeskus Kopli 1 õpilaskodu 0 25 937 Haridusosakond KHK Põllu 11 õppetöökojad 0 29 007

Haridusosakond TAHTA - Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine 500 3 100

Linnamajanduse osakond Küüni tänava renoveerimine 1 800 10 000

Linnamajanduse osakond Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine 1 750 9 950

Linnamajanduse osakond Ihaste suunaline jalg- ja jalgrattatee 1 303 7 382 Linnamajanduse osakond Võru suunaline jalg- ja jalgrattatee 1 558 8 830

Linnamajanduse osakond Tartu ühistranspordi juhtimis-ja kontrollsüsteemi arendamine 1 000 5 700

Linnamajanduse osakond Ökotugi tegevused - üheskoos parema keskkonna eest 13 57

Linnamajanduse osakond Aardlapalu prügila sulgemine 6 504 0

Linnamajanduse osakond ACTIVE Säästva tervisliku ja ohutu linnatranspordi arendamine 25 205

Linnamajanduse osakond Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport 200 0

Linnamajanduse osakond Tartu linna ja lähiomavalitsuste ühistranspordi arendamine 21 278

Linnamajanduse osakond Rattaga läbi Vidzeme ja Lõuna-Eesti 158 0

Linnavarade osakond Tartu Turismiinfokeskuse arendamine Külastuskeskuseks 231 697

Linnavarade osakond Antoniuse Gildimaja hoone (Lutsu 3) renoveerimine 2 310 7 563

Linnavarade osakond Tamme staadioni tribüünihoone 5 000 34 200

Linnavarade osakond Lille Maja (Lille 9) noortekeskuse ruumide remont 65 407

Linnavarade osakond Mänguasjamuuseumi Teatrimaja (Lutsu 2) rajamine 2 991 9 163

Linnavarade osakond Tartu Loomemajanduskeskus (Kalevi 13/15) hoonete rekonstrueerimine 1 000 7 000

Linnavarade osakond Piirkondliku õppenõustamiskeskuse (Tähe 56) ehitustööd 500 1 550

Linnavarade osakond Sotsiaalmaja (Lubja 7) rekonstrueerimine 2 030 11 500 Linnavarade osakond Lasteaed Klaabu (Kummeli 5) ehitamine 570 4 467 Linnavarade osakond Teaduskeskus AHHAA uue hoone ehitus 24 600 0

Linnavarade osakond Anne noortekeskuse uue hoone projekteerimine 1 000 0

Linnakantselei Digitaalse geoarhiivi loomine 547 2 500

Linnakantselei Tartu LV dokumendihaldussüsteemi viimine uuele kvaliteeditasemele 174 758

Ettevõtlusosakond BSR InnoReg - Strengthening Regional Innovation Governance through Transnational Cooperation 124 1 000

Sotsiaalabi osakond Eakate inimeste funktsionaalse võimekuse oskuslik ja kvaliteetne toetamine (Sufuca) Tartu Hooldekodu 0 42

KOKKU 55 974 181 293

71

2.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED Üldisteks valitsussektori teenuste kuludeks on eelarves planeeritud 202 537 tuh krooni (12,9% eelarve kogukuludest). Tegevuskuludeks on kavandatud 134 501 tuh krooni ja investeerimiskuludeks 68 036 tuh krooni. Kulud rahastatakse valdavalt finantseerimis-eelarvest. Majandamiseelarvesse laekuva 758 tuh krooni arvelt viiakse ellu linnakantselei projekt Tartu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi viimine uuele kvaliteeditasemele.

Üldised valitsussektori teenused vahendite kasutajate lõikes 2008-2010 (tuh kr)

Raha kasutaja 2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv (%)

Üldised valitsussektori teenused kokku 208 830 228 412 202 537 -11,3 Tegevuskulud 159 756 176 316 134 501 -23,7 Linnavolikogu kantselei 4 987 4 790 5 033 5,1 Linnakantselei 27 141 24 958 22 999 -7,8 Arhitektuuri ja ehituse osakond 7 149 6 288 5 737 -8,8 Avalike suhete osakond 8 321 6 843 5 819 -15,0 Ettevõtluse osakond 3 493 3 299 2 948 -10,6 Haridusosakond 11 637 14 449 12 449 -13,8 Kultuuriosakond 3 596 3 286 3 152 -4,1 Tervishoiuosakond 1 096 975 943 -3,3 Linnamajanduse osakond 10 171 8 929 7 588 -15,0

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond 7 635 7 009 6 292 -10,2 Linnavarade osakond 11 549 11 735 11 188 -4,7 Rahandusosakond 50 981 73 226 40 319 -44,9 Sotsiaalabi osakond 12 000 10 529 10 034 -4,7 Investeerimiskulud 49 074 52 096 68 036 30,6 Volikogu kantselei 0 0 125 100,0 Linnakantselei 501 230 255 10,9 Linnavarade osakond 302 43 973 2162,8 Haridusosakond 0 3 388 3 449 1,8 Kultuuriosakond 0 0 92 0,0 Rahandusosakond 48 271 48 435 63 142 30,4

Tabelis esinevad suured erinevused rahandusosakonna tegevuskulude võrdluses on tingitud sellest, et 2008. ja 2009. aastal tuli linnal tasuda riigile kohtuotsuse alusel soojalaenu võlgnevus vastavalt 21 790 tuh ja 25 455 tuh krooni. Rahandusosakonna tegevuskulude all on ka võla teenindamise kulud, mis on 2010. aastal 20 166 tuh krooni, 2009. aastal 27 801 tuh krooni ja 2008. aasta 25 286 tuh krooni. Vahendid õppelaenude kustutamiseks (2010. aastal 5700 tuh krooni) on samuti eelarvesse kavandatud rahandusosakonnale, kust need aasta jooksul osakondade ja omavalitsusasutuste vahel vastavalt tekkinud vajadustele ära jaotatakse. Võrreldamatust tekitab rahandusosakonna eelarvesse kavandatud reservfond, kuna 2008. aasta lõpul on reservfond juba valdkondade lõikes kuludesse jaotatud. 2009. aasta täpsustatud eelarves on reservfond 11 000 tuh krooni.

72

Investeerimiskulude jaotumisest investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks (võla teenindamine) annab ülevaate alljärgneva tabeli investeerimiskulude osa. Tabelist nähtub, et suurim osa üldvalitsemissektori teenustega seonduvatest kuludest läheb võla teenindamiseks (tegevus- ja investeerimiskuludes kokku 91 308 tuh krooni).

Üldised valitsussektori teenused tegevusalade lõikes 2008-2010 (tuh kr)

Tegevusala 2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/2009 kasv %

Üldvalitsemissektori teenused kokku 208 830 228 412 202 537 -11,3 Tegevuskulud 159 756 176 316 134 501 -23,7 volikogu 4 987 4 790 5 033 5,1 osakonnad 101 209 91 364 83 735 -8,4 reservfond 0 11 000 11 000 0,0 välisabi 100 0 0 0,0 muud teenused 508 250 291 16,4 ühistegevus 5 831 5 650 4 217 -25,4 õppelaenu kustutamine 0 5 400 5 700 5,6 võla teenindamine 25 331 32 407 24 525 -24,3 soojalaenu tasumine 21 790 25 455 0 -100,0 Investeerimiskulud 49 074 52 096 68 036 30,6 investeeringud 803 230 1 308 468,7 võla teenindamine 48 271 51 866 66 728 28,7

Tegevuskulud

Tegevuskulud moodustavad üldiste valitsussektori teenuste kuludest 66,4% ja kogu eelarve tegevuskuludest 11,1%. Kululiikide lõikes jagunevad valitsussektori tegevuskulud järgmiselt:

Üldised valitsussektori teenuste tegevuskulud kululiikide lõikes 2008-2010 (tuh kr)

Kululiik 2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/2009 kasv %

Üldvalitsemissektori teenused kokku 159 756 176 316 134 501 -23,7 personalikulud 85 583 84 838 77 049 -9,2 majandamiskulud 25 735 21 421 20 649 -3,6 muud kulud 47 231 68 929 35 591 -48,3 varade soetamine ja renoveerimine 0 0 83 100,0 toetused ja eraldised 1 207 1 128 1 129 0,1

Personalikulud on 2009. aasta täpsustatud eelarvega võrreldes vähenenud 7789 tuh krooni ehk 9,2%. Kulude vähenemist põhjustab ametnike palkade 10%line alandamine 2009. aasta 1. jaanuari seisuga võrreldes.

Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmete ametipalgad on kehtestatud volikogu poolt nende volituste ajaks.

Eelarvesse on planeeritud ametikohti ametiasutustes kokku 307,35 (linnavalitsuses 301,9 ja volikogus 5,45), millest 20,35 (linnavalitsuses 16,9, volikogus 3,45) on koosseisuvälised ametikohad.

73

Investeeringud

Investeeringutena on kavandatud kokku 1308 tuh krooni, sh:

125 tuh kr Volikogu kantseleile elektroonilise hääletussüsteemi soetamiseks;

928 tuh kr linnavarade osakonnale haldushoonete renoveerimiseks; 255 tuh kr linnakantseleile infotehnoloogiaseadmete soetamiseks. Finantseerimistehingud

2009. aasta alguses olid Tartu linna võlakohustused kokku 605 589 tuh krooni, sh laenud ja emiteeritud võlakirjad 605 358 tuh krooni ja kapitaliliisingumaksed 231 tuh krooni. Võetud laenudest annab ülevaate järgnev tabel.

Võlakohustus (tuh kr) Intress Lõpptähtaeg 103 000 4,231% 04.08.2011 60 714 4,971% 25.10.2013 103 570 3,805% 08.12.2016 135 000 5,263% 12.08.2017 73 639 4,051% 28.11.2017 129 435 5,539% 12.08.2013 231 liisingud 605 589

2009. aasta eelarvesse oli laenutuludena planeeritud 73 435 tuh krooni, millest refinantseerimistehinguteks arvestati 48 435 tuh krooni. 73 435 tuh krooni laenati Swedbank ASilt tagasimaksetega aastatel 2010- 2014. 2009. aastal jätkusid 85 000 tuh ja 129 463 tuh kroonise mahuga võlakirjaemissioonide tagasimaksed ning alustati 150 000 tuh ja 81 821 tuh kroonise mahuga võlakirjaemissioonide tagasimaksetega. Kokku kulus nimetatud võlakirjaemissioonide tagasimakseteks 2009. aastal 48 435 tuh krooni. 2010. aastal alustatakse 2009. aastal korraldatud 73 435 tuh kroonise mahuga võlakirjaemissiooni tagasimaksetega. Selleks kulub 2010. aastal 14 707 tuh krooni. Kokku kulub 2010. aastal olemasolevate võlakohustuste tagasimakseteks koos valuuta konverteerimiskuludega 66 728 tuh krooni. Lisaks laenude tagasimaksetele 63 142 tuh krooni ulatuses, makstakse tagasi Riigi Kinnisvara ASile Vanemuise 33/35 renoveerimistöödeks sõlmitud kontsessioonilepingu alusel 3449 tuh krooni ning liisingmakseid 231 tuh krooni. 2009. aasta puhastatud eelarve järgi peaks Tartu linna otseseks laenukoormuseks 2009. aasta lõpuks kujunema 630 521 tuh krooni ehk 51%, kuid 2009. aasta algul tehti tagasiulatuvalt muudatus Riigi Raamatupidamise üldeeskirjas, mis reguleerib era- ja avaliku sektori partnerlusprojekte. Muudatus sätestab, et kui avaliku sektori üksus võtab endale teenuste kontsessioonikokkuleppe aluseks oleva lepinguga tingimusteta kohustuse tasuda erasektori üksusele infrastruktuuri objekti ehitus- või rekonstrueerimistööde eest, võtab ta arvele materiaalse põhivara ja finantskohustuse. Linnal on selliseks kohustuseks 2005. aastal Riigi Kinnisvara ASiga Vanemuise 33/35 renoveerimistöödeks sõlmitud leping, mille tagasimaksed kestavad 2025. aastani. See suurendab 2009. aasta lõpu laenukoormust 97 393 tuh krooni võrra. Kokku kujuneb Tartu linna arvestuslikuks laenukoormuseks 2009. aasta lõpul 727 915 tuh krooni.

74

Võlakohustus (tuh kr) Intress Lõpptähtaeg 103 000 4,231% 04.08.2011 48 571 (algselt 85 000) 0,977% 25.10.2013 90 624 (algselt 129 463) 1,552% 08.12.2016 120 000 (algselt 150 000) 1,079% 12.08.2017 65 457 (algselt 81 821) 1,562% 28.11.2017 129 435 1,523% 12.08.2013 73 435 4,383% 04.08.2014 97 393 (RKAS leping)

103 000 tuh krooni on laenatud Nordea Pangast, 150 000 tuh krooni ja 129 435 tuh krooni Depfa Bank’ist, 85 000 tuh, 81 821 tuh ning 129 463 tuh krooni on laenatud Svensk Exportkredit ABlt ja 73 434 tuh krooni on laenatud Swedbankilt.

2010. aastal võetavate laenude kogusummaks on planeeritud 55 871 tuh krooni. Prognoositavatest intressimaksetest ja korralduskuludest järgmistel perioodidel annab ülevaate alljärgnev tabel:

2010. aasta intressimaksed, korraldustasud ja tagasimaksed (tuh kr)

Võlakohustus* Intressid Korraldus- tasud

Tagasi-makse KOKKU

103 000 4 430 4 430 48 571 (algselt 85 000) 707 12 184 12 891 90 624 (algselt 129 463) 1 285 12 990 14 275 120 000 (algselt 150 000) 1 597 15 051 16 648 65 457 (algselt 81 821) 929 8 210 3 139 129 435 2 241 0 2 241 73 435 3 404 14 707 18 111 55 871 1 859 700 2 559 Arvelduskrediit 500 80 580 Sildfinantseerimislaen 2 134 300 2 434 RKAS leping 4 349 3 449 7 798 Liisingud 10 137 147

23 445 1 080 66 728 91 253 *võlakohustuste summad antud 01.01.2010 seisuga arvestamata 2010. a. toimuvaid tagasimakseid.

Tartu linna laenukoormuseks koos avaliku ja erasektori partnerlusprojektidest tulenevate kohustuste jäägiga kujuneb 2010. aasta lõpuks 717 472 tuh krooni.

Viimastel aastatel on Tartu linn eelarvevahendite paremaks juhtimiseks kasutanud finantsinstrumendina arvelduslaenu. Arvelduslaenu teenindamise aastaseks kuluks võib kujuneda kuni 580 tuh krooni, kui kasutada seda aktiivselt ning lükata laenulepingute sõlmimise aega edasi nii kaugele kui võimalik. See summa sõltub väga suurel määral lepingutingimustest, mis pankadega on võimalik kokku leppida. Sõltuvalt sellest võib summa kujuneda ka oluliselt väiksemaks. Ka on kavandatud vajadusel kuni 40 000 tuh krooni laenamine välisprojektide sildfinantseerimiseks. Seda kasutatakse rahavoogude juhtimise optimeerimiseks vaid juhul, kui kontsernikonto vahenditest ei piisa töövõtjatele arvete eest tasumiseks enne rahastajatelt tagasilaekumisi.

2010. a. intressikuludeks on prognoositud 23 445 tuh krooni, korralduskuludeks 1080 tuh krooni. Kokku kulub võlakohustuste teenindamiseks 2010. aastal 24 525 tuh krooni.

75

2.2. AVALIK KORD Linna eelarvest suunatakse linna avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks 4190 tuh krooni, mis on 0,3% kogu eelarve mahust.

Avalik kord tegevusalade lõikes (tuh kr)

Tegevusala 2008 täitmine

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv %

Avalik kord kokku 2 410 4 323 4 190 -3,1 politsei 606 545 490 -10,0 muu avalik kord 2 921 3 778 3 700 -2,1

Tegevuskulud Linna eelarves on ette nähtud: 490 tuh kr Lõuna Politseiprefektuurile abipolitseinike rakendamiseks

patrullteenistuses ja videovalve hoolduskuludeks; 3407 tuh kr linnakantseleile 2008. aastal loodud menetlusteenistuse

ülalpidamiskuludeks; 243 tuh kr kogukonna turvalisuse tagamise toetuseks; 50 tuh kr linnamajanduse osakonnale ohuolukordadeks ettevalmistuse

kuludeks – õppusteks ja reguleerimisplaanide koostamiseks.

76

2.3. MAJANDUS Majanduse valdkonna kuludeks on linna eelarves ette nähtud kokku 192 539 tuh krooni (12,3% eelarve kogumahust), sh tegevuskuludeks 86 070 tuh krooni ja investeeringuteks 106 469 tuh krooni.

Majanduskulud vahendite kasutajate lõikes (tuh kr)

Raha kasutaja 2008 täitmine

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

(%) Majandus kokku 295 650 161 348 192 539 19,3 Tegevuskulud 84 860 79 546 86 070 8,2 Linnakantselei 254 46 3 047 6523,9 Arhitektuuri ja ehituse osakond 1 559 516 459 -11,0 Avalike suhete osakond 0 141 142 0,7 Ettevõtluse osakond 2 268 1 333 2 219 66,5 Linnamajanduse osakond 57 694 57 484 59 670 3,8 Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond 4 678 4 624 3 343 -27,7 Linnavarade osakond 14 172 12 079 12 603 4,3 eraldised väljapoole linnavalitsuse struktuuri 4 235 3 323 4 587 38,0 Investeeringud 210 790 81 803 106 469 30,2 Linnamajanduse osakond 206 255 75 903 84 896 11,8 Linnavarade osakond 3 033 2 600 11 173 329,7 Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond 2 2 000 10 000 400,0 eraldised väljapoole linnavalitsuse struktuuri 1 500 1 300 400 -69,2

Majanduse valdkonna kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 175 343 tuh krooni ja majandamiseelarvest 17 196 tuh krooni.

Tegevuskulud

Majanduse tegevuskulud tegevusalade lõikes (tuh kr)

Tegevusala 2008 täitmine

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

(%) Majandus 84 860 79 546 86 070 8,2 maakorraldus 3 021 2 410 1 475 -38,8 linna teede ja tänavate korrashoid 13 159 11 705 10 100 -13,7 liikluskorraldus 10 738 8 999 9 731 8,1 transpordikorraldus 33 798 36 780 39 839 8,3 õhutransport 0 0 750 100,0 veetransport 75 0 0 0,0 turism 2 761 2 441 2 742 12,3 üldmajanduslikud arendusprojektid 3 581 2 312 6 413 177,4 üldmajanduslikud arendusprojektid (territoriaalne planeerimine) 1 657 2 214 1 868 -15,6 üldmajanduslikud arendusprojektid (arhitektuur) 1 026 240 184 -23,3 muu majandus 15 045 12 445 12 968 4,2

77

Suurim kasv (4101 tuh krooni) on üldmajanduslike arendusprojektide kuludes ja kasv on seotud projektide teostamisega. Projektide finantseerimiseks laekub sihtotstarbelisi toetusi 3500 tuh krooni, sh linnakantseleile 2500 tuh krooni projekti Tartu piirkonna digitaalse geoarhiivi loomine toetuseks.

Ühistranspordi dotatsioon on kasvanud 3059 tuh krooni vastavalt riigihanke lepingule.

Liikluskorralduskulude kasvust (732 tuh krooni) on 433 tuh krooni seotud projektidega ACTIVE ja Go cycling trough Vidzeme and Southern Estonia, sh 250 tuh krooni ulatuses toetatakse projekte sihtotstarbeliste toetustega.

Muu majanduse kuludes on kasv (523 tuh krooni) tingitud põhiliselt linna hoonete, ruumide täiendavate pindade ülalpidamiskulude lisandumisest.

Majanduse tegevuskulusid finantseeritakse alljärgnevate osakondade kaudu: • maakorralduse ja üldmajanduslike arendusprojektide (territoriaalne

planeerimine) vahendid on määratud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale;

• linna teede ja tänavate korrashoiu, liikluskorralduse, transpordikorralduse kulud on eraldatud linnamajanduse osakonnale;

• turismi edendamiseks eraldatakse vahendid SAle Tartumaa Turism 2300 tuh krooni, MTÜle Antoniuse Gild 300 tuh krooni ja avalike suhete osakonnale 142 tuh krooni;

• üldmajanduslike arendusprojektide kuludest (6413 tuh krooni) on eraldatud linnakantseleile 3047 tuh krooni, ettevõtluse osakonnale 2219 tuh krooni, SAle Tartu Teaduspark 500 tuh krooni, Mittetulundusühingule Tartu Regiooni Energiaagentuur 264 tuh krooni ja SAle Tartu Ärinõuandla 383 tuh krooni;

• üldmajanduslike arendusprojektide (territoriaalne planeerimine) vahendid on määratud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale;

• üldmajanduslike arendusprojektide (arhitektuur) vahendid on määratud arhitektuuri ja ehituse osakonnale;

• muu majanduse kuludest (12 968 tuh krooni) kavandatakse linnavarade osakonnale linnavara haldamiseks 12 603 tuh krooni, arhitektuuri ja ehituse osakonnale 275 tuh krooni linnakujunduslike projektide konkurssidega kaasnevateks kuludeks ja OÜle Uppsala Maja 90 tuh krooni hoone ülalpidamiskulude katteks.

Järgnev tabel annab ülevaate tegevuskulude jaotusest rahade kasutajate ja kuluartiklite lõikes.

Majanduse tegevuskulud rahade kasutajate ja kululiikide lõikes (tuh kr)

Raha kasutaja Personali-kulud

Majandamis-kulud Eraldised Muud

kulud Kokku

Majandus kokku 779 37 866 44 530 2 895 86 070 Linnakantselei 0 3 047 3 047 Arhitektuuri ja ehituse osakond 0 409 50 0 459 Avalike suhete osakond 142 0 0 0 142 Ettevõtluse osakond 553 1 591 75 0 2 219 Linnamajanduse osakond 24 20 173 39 473 0 59 670 Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond 60 3 268 0 15 3 343

Linnavarade osakond 0 9 378 345 2 880 12 603 Eraldised väljapoole Linnavalitsuse struktuuri 0 0 4 587 0 4 587

78

Investeeringud

Majanduse investeeringud (vt objektiti määruse lisa 5) summas 106 469 tuh krooni moodustavad linna investeeringute mahust 36,6%. Majanduse investeeringutest on aastaid järjekindlalt investeeritud kõige rohkem linna teede- ja tänavatevõrku. 2010. aasta eelarvesse on kavandatud teedele ja tänavatele 78 196 tuh krooni (2009. aasta eelarves 75 903 tuh krooni), sh 13 980 tuh krooni 2009. aastal teostatud tööde eest tasumiseks. Investeeringuid toetatakse linnaliste piirkondade meetmest kokku 36 162 tuh krooni ulatuses.

79

2.4. KESKKONNAKAITSE Keskkonnakaitse kuludeks on linna eelarvesse kavandatud kokku 59 060 tuh krooni (3,8% eelarve kogumahust), sh tegevuskuludeks 58 560 tuh krooni ja investeeringuteks 500 tuh krooni.

Keskkonnakaitse rahade kasutajate lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

Keskkonnakaitse 55 549 55 769 59 060 5,9 Tegevuskulud 51 309 53 379 58 560 9,7 Linnamajanduse osakond 51 298 53 379 58 560 9,7 eraldised väljapoole linnavalitsuse struktuuri 11 0 0 0,0 Investeeringud 4 240 2 390 500 -79,1 Linnamajanduse osakond 4 240 2 390 500 -79,1

Tegevuskulud

Keskkonnakaitse tegevuskulud tegevusalade lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

Keskkonnakaitse 51 309 53 379 58 560 9,7 jäätmekäitlus 2 651 4 297 8 208 91,0 prügivedu 1 619 1 332 1 332 0,0 tänavate puhastus 32 082 35 026 36 186 3,3 heitveekäitlus 5 500 4 000 4 000 0,0 haljastus 9 057 8 319 8 469 1,8 muud keskkonnakaitse kulud 400 405 365 -9,9

Keskkonnakaitse tegevuskulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 51 999 tuh krooni ja majandamiseelarvest 6561 tuh krooni.

Jäätmekäitluses suurenevad kulud, sest majandamiseelarvesse aastate jooksul ASilt Cleanaway Aardlapalu prügila sulgemiseks saadud vahenditest suunatakse prügila sulgemisega kaasnevateks kuludeks 2010. aastal 6504 tuh krooni.

Tegevuskuludest moodustavad linna kohustused pikaajaliste hankelepingute osas 71,9%. 2009. aasta eelarve menetlemisel moodustasid hangetega seotud kulud 67,6% eelarvest.

Keskkonnakaitse tegevuskuludest kasutatakse 58 150 tuh krooni majandamiskuludeks, 265 tuh krooni uurimistöödeks ja 145 tuh krooni eraldisteks (mittetulundusühingute keskkonnaalaste projektide toetuseks 100 tuh krooni ja majaomanike ühendusele libedustõrjeks 45 tuh krooni). Investeeringud keskkonnakaitsele (500 tuh krooni) moodustavad linna investeeringute mahust 0,2% ja on kavandatud mänguväljakutele.

80

2.5. ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS Elamu-ja kommunaalmajanduse kuludeks on linna eelarvesse kavandatud 23 186 tuh krooni (1,5% eelarve kogumahust), sh tegevuskuludeks 20 140 tuh krooni ja investeeringuteks 3046 tuh krooni.

Elamu- ja kommunaalmajanduse kulud rahade kasutajate lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

Elamu-ja kommunaalmajandus 40 500 29 099 23 186 -20,3 Tegevuskulud 21 695 19 587 20 140 2,8 Linnamajanduse osakond 18 079 17 246 18 290 6,1 Linnavarade osakond 1 558 1 335 1 350 1,1 Sotsiaalabi osakond 18 6 0 0,0 eraldised väljapoole linnavalitsuse struktuuri 2 040 1 000 500 -50,0

Investeeringud 18 805 9 512 3 046 -68,0 Linnamajanduse osakond 10 023 4 712 1 596 -66,1 Linnavarade osakond 8 782 4 800 1 450 -69,8 Tegevuskulud

Elamu- ja kommunaaltegevuse tegevuskulud tegevusalade lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

Elamu-ja kommunaalmajandus 21 695 19 587 20 140 2,8 elamumajanduse arendamine 3 598 2 335 1 850 -20,8 veevarustus 50 54 54 0,0 tänavavalgustus 11 050 10 086 10 927 8,3 kalmistud 5 122 5 076 5 009 -1,3 hulkuvate loomadega seotud tegevus 1 801 2 030 2 300 13,3 muud kulud 74 6 0 -100,0

Tegevuskulude suurim kasv (841 tuh krooni) on tänavavalgustuskuludes, kuna 1 kWh elektri keskmine kaalutud hind on alates 2009. aasta märtsikuust tõusnud 24 sendi võrra. 270 tuh krooni kasvavad hulkuvate loomadega seotud kulud. Täiendavad 270 tuh krooni kindlustavad hulkuvate loomade püüdmise. Elamumajanduse arendamise kulud kahanevad 485 tuh krooni (vähendatakse toetust SAle Tartu Eluasemefond 500 tuh krooni).

Elamu-ja kommunaalmajanduse kuludest moodustavad põhiosa tänavavalgustuse hoolduse ja elektri eest tasumise kulud 54,3% ning kalmistute kulud 24,9%, 2009. aasta eelarves vastavalt 49,1% ja 24,4%.


81

Elamu- ja kommunaalmajanduse kulud kuluartiklite lõikes (tuh kr)

Raha kasutaja personali-kulud

majandamis-kulud eraldised kokku

Elamu-ja kommunaalmajandus 2 987 16 653 500 20 140 Linnamajanduse osakond 2 987 15 303 0 18 290 Linnavarade osakond 0 1 350 0 1 350 SA Tartu Eluasemefond 0 0 500 500 Investeeringud Elamu- ja kommunaalmajanduse investeeringud 3046 tuh krooni moodustavad linna investeeringute eelnõust 1% ja on kavandatud:

• 1000 tuh kr õhuliinide rekonstrueerimiseks; • 950 tuh kr linnale kuuluvate elamute remondiks; • 500 tuh kr linnale kuuluvate korterite remondiks; • 260 tuh kr Anne kanali kergliiklustee liitumistasuks; • 168 tuh kr ülekäiguradade valgustuseks ja telemeetriaseadmete

uuendamiseks; • 168 tuh kr kalmistu rataslaaduri liisingu kuludeks.

82

2.6. TERVISHOID Linna eelarvest finantseeritakse tervishoiu korraldamist summas 5610 tuh krooni (0,4% eelarve kogumahust). Tervishoiuosakonna koordineerimisel toimub linna eelarve arvel hooldusravihaigete voodikohtade doteerimine, ravikindlustusega hõlmamata majandusraskustes olevate linna elanike kindlustamine arstiabiga, esmatasandi arstiabi toetamine ennetustegevuse paremaks korraldamiseks, perearstide kaudu koduste voodihaigete varustamine põetusvahenditega, tervishoiualase andmekogu täiendamine ja hooldamine ning tervist väärtustavat eluhoiakut kujundavate ja tervist edendavate projektide rahaline toetamine. Erinevate tervishoiuteenuste toetamist linna finantseerimiseelarvest jätkatakse 2010. aastal 2009. aasta mahus. Vähenemine on majandamiseelarves avaliku tervishoiu ja muude tervishoiu kulude osas, sest 2008. ja 2009. aastal laekus sihtotstarbeliselt tervishoiu osakonnale erinevate projektide rahastamiseks vastavalt 766 tuh krooni ja 226 tuh krooni.

Tervishoid tegevusalade lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv %

Tervishoid kokku 7 014 5 856 5 610 -4,2 meditsiinitooted 400 350 350 0,0 üldmeditsiiniteenused 2 029 1 363 1 363 0,0 hooldusravi 3 200 3 400 3 400 0,0 avalikud tervishoiu teenused 852 710 497 -30,0 muu tervishoid 533 33 0 -100,0 2010. aasta tegevuskuludest kasutatakse 4519 tuh krooni majandamiskuludeks (meditsiiniteenuse ost ja muud meditsiinikulud, koolituskulud, ürituste korralduskulud) ja 1091 tuh krooni toetusteks ja eraldisteks. 2010. aasta tervishoiukulusid rahastatakse finantseerimis- ja majandamiseelarvest järgmiselt:

Tervishoiu tegevuskulud tegevusalade ja eelarve liikide lõikes (tuh kr)

Tegevusala Finantseerimis- eelarve

Majandamis- eelarve Kokku

Tervishoid kokku 5 600 10 5 610 meditsiinitooted 350 0 350 üldmeditsiiniteenused 1 363 0 1 363 hooldusravi 3 400 0 3 400 avalikud tervishoiu teenused 487 10 497 Majandamiseelarvesse laekuvad omatulud tervishoiualase konverentsi osalustasudena.

83

2.7. VABA AEG JA KULTUUR Vaba aja ja kultuuri kuludeks on linna eelarvesse kavandatud kokku 199 421 tuh krooni (12,7% kogu eelarve mahust), sh tegevuskuludeks 106 466 tuh krooni ja investeeringuteks 92 955 tuh krooni. Eelarvete lõikes jagunevad vaba aja ja kultuuri kulud järgmiselt:

• finantseerimiseelarvest 144 912 tuh krooni; • majandamiseelarvest 54 509 tuh krooni.

Vaba aeg ja kultuur raha kasutajate lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % Vaba aeg ja kultuur 172 958 171 180 199 421 16,5 Tegevuskulud 120 336 112 893 106 466 -5,7 Linnakantselei 631 640 442 -30,9 Arhitektuuri ja ehituse osakond 566 467 482 3,2 Ettevõtluse osakond 432 407 157 -61,4 Haridusosakond 1 674 1 797 1 570 -12,6 Kultuuriosakond 107 189 100 553 95 166 -5,4 Linnavarade osakond 100 300 500 66,7 SA Tähtvere Puhkepark 2 000 1 800 1 800 0,0 SA Teaduskeskus AHHAA 1 600 1 440 1 700 18,1 Teater Vanemuine 1 500 1 620 1 440 -11,1 Eesti Kontsert 0 540 480 -11,1 SA Tartu Jaani Kirik 260 260 260 0,0 SA Tartu Kultuurkapital 2 700 2 655 2 055 -22,6 SA Eesti Mõtteloo Sihtkapital 100 90 90 0,0 Tartu Ülikool 360 324 324 0,0 muud 1 224 0 0 0,0 Investeeringud 52 622 58 287 92 955 59,5 Kultuuriosakond 3 764 235 100 -57,4 Linnavarade osakond 36 895 50 696 86 376 70,4 SA Tähtvere Puhkepark 478 1 511 466 -69,2 SA Tartu Jaani Kirik 1 700 1 602 1 513 -5,6 SA Tartu Pauluse Kirik 3 000 1 800 2 000 11,1 Tartu Ülikool 4 070 580 1 500 158,6 Eesti Maaülikool 1 873 0 1 000 100,0 muud 842 1 863 0 -100,0

Linnavalitsuse osakondade kaudu rahastatakse järgmisi asutusi ja tegevusi:

• linnakantselei - infotehnoloogia kulud kultuuriosakonna allasutustele; • arhitektuuri ja ehituse osakond – muinsuskaitse alased tööd; • ettevõtluse osakond – laatade korraldamise kulud; • kultuuriosakond – noortespordi ja spordibaasidega seotud kulud, laste muusika-

ja kunstikoolid, laste huvialamajad ja keskused, noorsootöö kulud, eraldised täiskasvanute huvialaasutustele, noorsoo-, spordi- ja kultuuriprojektide kulud, raamatukogu, seltsitegevuse kulud, Tiigi Seltsimaja, muuseumid;

84

• haridusosakond – Keeltekool, arvlemised teiste kohalike omavalitsuste asutustega Tartu linna laste õppimisel nende huvikoolides;

• linnavarade osakond – kultuuri- ja rahvamajade üüri- ja hoolduskulud, investeeringud kultuuriasutustele, monumentidele.

Vaba aja ja kultuuri kulude tegevuskuludesse on lülitatud riigieelarvest eraldatavad raamatukogu teavikute vahendid 1529 tuh krooni ja koosseisuvälise töötaja Muinsuskaitseameti poolt hüvitatav personalikulu 265 tuh krooni.

Vaba aja ja kultuuri tegevuskulud tegevusalade lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

% Vaba aeg ja kultuur 120 336 112 893 106 466 -5,7 noortesport 14 093 15 100 15 100 0,0 spordibaasid 4 636 4 149 3 888 -6,3 puhkepargid 3 600 3 240 3 500 8,0 laste muusika- ja kunstikoolid 21 404 21 140 20 731 -1,9 laste huvialamajad ja keskused 7 889 7 458 6 918 -7,2 noorsootöö 1 178 1 080 1 135 5,1 täiskasvanute huvialaasutused 1 063 1 371 1 021 -25,5 noorsoo- ja spordiprojektid 9 906 8 015 6 778 -15,4 raamatukogud 22 405 20 574 19 819 -3,7 Tiigi Seltsimaja 1 946 2 008 1 922 -4,3 muuseumid 10 349 9 528 10 107 6,1 teatrid 1 550 1 620 1 440 -11,1 muinsuskaitse 778 727 742 2,1 kultuuriüritused 15 400 12 949 9 402 -27,4 seltsitegevus 1 214 1 008 1 008 0,0 botaanikaaed 160 144 144 0,0 kirjastused 100 90 90 0,0 religiooniteenused 88 0 0 0,0 muu vaba-aeg ja kultuur 2 577 2 152 2 241 4,1 kontsertorganisatsioonid 0 540 480 -11,1

Vaba aja ja kultuuri tegevuskuludest moodustavad personalikulud (töötasu ja maksud) 35,0%, majandamiskulud 17,9% ja toetused 47,1%. Finantseerimiseelarves on 96,5% vahenditest ja majandamiseelarves 3,5% vahenditest. Investeeringud Vaba aja ja kultuuri investeeringud 92 955 tuh krooni moodustavad kogu investeeringute mahust 31,9%. Investeeringud objektiti on toodud määruse lisas 5.

85

2.8. HARIDUS Hariduse kuludeks on linna eelarvesse planeeritud 759 915 tuh krooni (48,5% kogu eelarve mahust), sh tegevuskuludeks 686 739 tuh krooni ja investeeringuteks 73 176 tuh krooni. Eelarvete lõikes jagunevad hariduse kulud järgmiselt:

• finantseerimiseelarvest 665 910 tuh krooni; • majandamiseelarvest 94 005 tuh krooni.

Hariduskulud raha kasutajate lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % Haridus 842 817 827 961 759 915 -8,2 Tegevuskulud 714 677 696 818 686 739 -1,4 Linnakantselei 5 287 4 343 3 310 -23,8 Haridusosakond 708 674 691 516 682 484 -1,3 Linnavarade osakond 0 477 500 4,8 Eesti Muusikaakadeemia 125 113 113 0,0 Tartu Ülikooli SA (Raefond) 200 180 162 -10,0 SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond 200 189 170 -10,1 muud 191 0 0 0,0 Investeeringud 128 140 131 143 73 176 -44,2 Haridusosakond 109 291 42 553 58 214 36,8 Linnavarade osakond 15 849 85 660 13 462 -84,3 Taru Ülikool 2 301 2 301 1 150 -50,0 Eesti Maaülikool 699 629 350 -44,4

Linnavalitsuse osakondade kaudu rahastatakse järgmisi asutusi ja tegevusi:

• linnakantselei - infotehnoloogia kulud koolieelsetele lasteasutustele, gümnaasiumidele, Kutsehariduskeskusele;

• haridusosakond - lasteaiad, põhikoolid ja gümnaasiumid, Kutsehariduskeskus, toetused erakoolidele ja –lasteaedadele, teiste omavalitsuste koolides ja lasteaedades käivate Tartu linna õpilaste ja laste koolituse kulud;

• linnavarade osakond – haridusasutuste hoolduskulud ja investeeringud.

2010. aasta tegevuskulude eelarvesse on kavandatud hariduskuludeks 345 149 tuh krooni riigieelarvelisi vahendeid. Tasandusfondi vahendeid on 248 592 tuh krooni, mis jagunevad järgmiselt: 200 800 tuh kr õpetajate ja koolijuhtide personalikuludeks. Arvestuse aluseks on

arvestuslik kulu õpilasele lähtudes kooliastmest 11 720-14 650 krooni, mis on 2009. a suve tasemel;

17 059 tuh kr I-IX klassi õpilaste koolilõuna kulude hüvitamiseks arvestusega 11.50 krooni koolipäeva kohta (2009. aastal 11.50 kr);

7 395 tuh kr õpikute ja täiendavate õppevahendite soetamiseks 2009. aasta tasemel arvestusega õpikute soetamiseks 282 krooni ja täiendavate õppevahendite (töövihikute) soetamiseks 485 krooni õpilasele aastas;

4 520 tuh kr täiendkoolituse kuludeks koolidele arvestusega 3% pedagoogide palgavahenditest;

12 782 tuh kr eraldised erakoolidele, sh personalikuludeks 10 901 tuh krooni,

86

toitlustamiseks 1 188 tuh krooni, õppevahenditeks 453 tuh krooni, investeeringuteks 240 tuh kr;

1 500 tuh kr ainesektsioonide töö korraldamiseks ning ülelinnaliste ürituste läbiviimiseks 2009. a tasemel;

3 438 tuh kr investeeringuteks arvestusega 4400 krooni klassikomplektile ja 100 kr õpilasele 2009. aasta tasemel;

1 098 tuh kr lasteaedade pedagoogide täiendkoolituse kuludeks 3% 2008. a palgakuludest.

Haridus- ja Teadusministeeriumilt on kavandatud Kutsehariduskeskuse põhitegevuse finantseerimiseks 100 280 tuh krooni ning investeeringuteks Euroopa Liidu Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmest 36 614 tuh krooni ja Haridus- ja Teadusministeeriumilt kokku 18 330 tuh krooni.

Riigieelarvest eraldatav summa moodustab haridusosakonna finantseerimiseelarve hariduskuludest 53,9% ehk 2009. aasta tasemel.

Tegevuskulud 686 739 tuh kr

Hariduse tegevuskulud tegevusalade lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

% Haridus 714 677 696 818 686 739 -1,4 lasteaiad 194 099 201 751 207 031 2,6 lasteaed-algkoolid 116 0 0 0,0 algkoolid 9 0 0 0,0 põhikoolid 47 144 43 803 40 424 -7,7 gümnaasiumid 317 406 306 183 289 498 -5,4 täiskasvanute gümnaasium 11 578 11 193 10 844 -3,1 kutseõppeasutus 135 403 125 271 127 500 1,8 kõrgharidus 698 482 445 -7,7 erivajadustega laste koolid 7 068 7 236 7 317 1,1 hariduse abiteenused 687 399 3 180 697,0 muu haridus 469 500 500 0,0

Hariduskulude arvestamisel on aluseks linnavalitsuse poolt vastu võetud määrused lasteaedade ja üldhariduskoolide finantseerimise korraldamise kohta. Vastavalt nendele dokumentidele on kulud arvestatud lähtudes õpilaste või laste arvust ja otsearvestuse teel hoonete majandamiskulud. Majandamiskulud on arvestatud viimase kolme aasta tegeliku naturaalkulu järgi järgmiste ühiku hindadega:

• küte – 1 mWh 914 kr või 832 kr (2009. a 882 kr või 1118 kr), keskmine hind koolides 905 krooni (2009. a 903 kr) ja lasteaedades 900 krooni (2009. a 924 kr). Hind oleneb teenindavast katlamajast;

• elekter – 1 kWh 1.50 kr 2009. a tasemel; • vesi ja kanalisatsioon – 24,4 kr 1m³ (2009. a 24 kr); • koolide jooksevremont 10 kr m2 ; • lasteaedade jooksevremont keskmiselt 23 krooni (2009. a 50 kr) m2.

87

Hariduse tegevuskuludest moodustavad personalikulud 68,5%, majandamiskulud 24,3%, eraldised 6,4% ja varade soetamine 0,8%. Finantseerimiseelarves on 92,5% ja majandamiseelarves 7,5% vahenditest.

Haridusosakonna personalikulud on jäänud 2009. aasta tasemele, sh kõikide asutuste teenindava ja abipersonali kuupalga alammääraks on arvestatud 4350 krooni, lasteaedade õpetaja abide kuupalga alammäär on 5500 krooni.

• linna eelarvest palka saavate koolide pedagoogide kuupalga alammäärad on jäänud 2009. aasta tasemele;

• koolide riigieelarvest finantseeritavate pedagoogide palgakulud on 4% võrra väiksemad kui 2009. aasta täpsustatud eelarves.

2010. aasta eelarves on õpilase arvestuslikuks kuluks planeeritud 1800 kr (2009. aastal 2140 kr), millest lähtudes on üldhariduskoolidele arvestatud vahendeid järgmiselt:

• õppetööd toetavaks tegevuseks 24 458 tuh krooni ehk 1800 krooni ühe õpilase kohta aastas, hariduslike erivajadustega lastele on rakendatud kõrgemat koefitsienti;

• tunni- ja klassiväliseks tegevuseks 245 tuh krooni ehk 1% arvestuslikust kulust ehk 18 krooni kõigile õpilastele;

• pikapäevarühmade töö korraldamiseks 3955 tuh krooni arvestusega 0,5 õpetaja ametikoha personalikuludeks pedagoogi ametijärgule vastava kuupalga alammäära ulatuses;

• kooride ja orkestrite juhendamiseks antud koolis tegutsevatele kategooriaga kooridele ja orkestritele 2260 tuh krooni arvestusega I kategooria korral 8 tundi, II kategooria korral 6 tundi ning III kategooria korral 4 tundi nädalas arvestusega 10% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alusel arvestatud aasta personalikuludest.

Koolilõuna kulusid hüvitatakse üldhariduskoolide I-IX klassi õpilastele kuni 14 krooni päevas, millest kaetakse linna rahast 2.50 krooni (2009. aasta tasemel) päevas kokku 3661 tuh krooni ja riigirahast 11.50 krooni (2009. aasta tasemel) kokku 18 247 tuh krooni. Arvestuse aluseks on I-IX klassis keskmiselt 9297 õpilast ning ühele õpilasele arvestatakse 175 päeva. Linna tuludest kaetavad kulud on kavandatud gümnaasiumide eelarvesse.

Investeeringud

Hariduse valdkonna investeeringuteks on määratud 73 176 tuh krooni (25,1% investeeringute kogumahust). Investeeringud objektide lõikes on esitatud määruse lisas 5.

88

2.9. SOTSIAALNE KAITSE Linna eelarves on vahendeid sotsiaalse kaitse korraldamiseks summas 120 431 tuh krooni, mis on 7,7% kogu linna eelarve mahust. Sotsiaalse kaitse kuludest rahastatakse 97 323 tuh krooni finantseerimiseelarvest ja 23 108 tuh krooni majandamiseelarvest.

Sotsiaalse kaitse kulud raha kasutajate lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

Sotsiaalne kaitse kokku 143 129 120 591 120 431 -0,1 Tegevuskulud 94 676 101 091 106 594 5,4 Linnakantselei 15 60 58 -3,3 Sotsiaalabi osakond 93 859 100 315 105 821 5,5 eraldised väljapoole linnavalitsuse struktuuri 802 715 715 0,0

sh OÜ Anne Saun 802 715 715 0,0 Investeeringud 48 453 19 500 13 837 -29,0 Linnavarade osakond 42 792 18 300 13 530 -26,1 Sotsiaalabi osakond 5 661 1 200 130 -89,2 eraldised väljapoole linnavalitsuse struktuuri 0 0 177 100,0

sh OÜ Anne Saun 0 0 177 100,0 Tegevuskulude muutumist kolme aasta jooksul iseloomustab järgnev tabel:

Sotsiaalse kaitse tegevuskulud tegevusalade lõikes (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % Sotsiaalne kaitse kokku 94 676 101 091 106 594 5,4 puuetega isikute hoolekande asutused 4 230 5 000 4 850 -3,0 muu puuetega isikute sotsiaalne kaitse 28 839 31 535 31 364 -0,5 koduteenused 6 127 5 782 5 500 -4,9 hooldekodud 16 992 18 431 22 190 20,4 päevakeskused 4 027 4 235 3 880 -8,4 muu eakate sotsiaalne kaitse 985 924 914 -1,1 lastekodud 2 177 2 068 1 944 -6,0 muud laste hoolekandeasutused 3 948 3 834 3 597 -6,2 muu perede ja laste sotsiaalne kaitse 11 590 13 736 11 222 -18,3 töötute sotsiaalne kaitse 461 0 65 100,0 muude riskirühmade hoolekandeasutused 3 168 3 802 3 121 -17,9 toimetulekutoetus 8 310 4 850 9 142 88,5 muu riskirühmade sotsiaalne kaitse 3 795 6 894 8 460 22,7 muu sotsiaalne kaitse 27 0 345 100,0

89

Tegevuskulud on kasvanud kokku 5503 tuh krooni. Olulisemad muutused on järgmiste kulude osas: 4 292 tuh kr toimetulekutoetus on kavandatud eelnõusse vastavalt 2009. aasta

oodatavale kulule; 3 334 tuh kr kasvavad hooldekodu laekumised hoolealuste pensionitelt ja

teenuste osutamise eest. Hoolealuste 2010. aasta arvuks kavandatakse 177 (2009. a alguses 114). Suurendatakse ka hoolealuse omaosalust 85%-lt 95%-le pensionist, mis annab lisatulu aastas 630 tuh krooni.

1 790 tuh kr kasvavad hooldekodu finantseerimiseelarve kulud (2009. aasta septembrist rakendatud 39 ametikoha personalikulu aasta arvestuses);

-2 200 tuh kr väheneb täiendav lastetoetus arvestusega, et 2010. aastal sündivatele lastele makstav sünnitoetus on 1000 krooni senise 2500 krooni asemel. Vähendatud osa 1500 krooni makstakse välja järgnevatel aastatel;

-1 365 tuh kr väheneb hooldekodu teenuse ost, sest kasvab hoolealuste omaosalus (85%-lt 95%-le pensionist) ja väheneb hooldatavate arv teiste omavalitsuste hoolekandeasutustes;

-423 tuh kr vähendatakse sotsiaalhoolekande asutuste töötajate personalikulusid.

Sotsiaalse kaitse tegevuskulud tegevusalade ja eelarvete lõikes (tuh kr)

Tegevusala finantseerimiseelarve

omatulude eelarve kokku

Sotsiaalne kaitse kokku 95 116 11 478 106 594puuetega isikute hoolekandeasutused 4 850 0 4 850muu puuetega isikute sotsiaalne kaitse 31 364 0 31 364koduteenused 5 474 26 5 500hooldekodud 11 998 10 192 22 190päevakeskused 2 910 970 3 880muu eakate sotsiaalne kaitse 914 0 914lastekodud 1 944 0 1 944muud laste hoolekande asutused 3 517 80 3 597muu perede ja laste sotsiaalne kaitse 11 222 0 11 222töötute sotsiaalne kaitse 65 0 65muude riskirühmade hoolekandeasutused 3 011 110 3 121toimetulekutoetus 9 142 0 9 142muu riskirühmade sotsiaalne kaitse 8 460 0 8 460muu sotsiaalne kaitse 245 100 345


Sotsiaalse kaitse tegevuskulud raha kasutajate ja kululiikide lõikes (tuh kr)

Raha kasutaja personalikulud

majandamiskulud

toetused ja eraldised kokku

Sotsiaalne kaitse kokku 21 574 34 198 50 822 106 594 Linnakantselei 0 58 0 58 Sotsiaalabi osakond 21 574 34 140 50 107 105 821 OÜ Anne Saun 0 0 715 715

90

Sotsiaalse kaitse investeeringud 13 837 tuh krooni moodustavad linna 2010. aasta investeeringute mahust 4,8%. Sotsiaalabi osakonna kaudu soetatakse hooldekodule majandamiseelarve vahenditest siibripesumasin (130 tuh krooni). Linnavarade osakonna eelarvesse on kavandatud 13 530 tuh krooni Lubja 7 ruumide väljaehitamiseks sotsiaalmajutusüksusena. Projekti rahastatakse linnaliste piirkondade arendamise meetmest 11 500 tuh krooni ulatuses. Osaühingule Anne Saun eraldatakse 177 tuh krooni üldsauna renoveerimiseks võetud kohustuse (kolmeaastane laen 530 tuh krooni) tagasimakseteks. Sotsiaalse kaitse majandamiseelarve on kokku 11 608 tuh krooni, sh omatulud 11 566 tuh krooni ja sihtotstarbeline toetus 42 tuh krooni (hooldekodu projektile Sufuca Leonardo Da Vinci Riiklikult Agentuurilt).

Hoolekande asutused kavandavad oma majandamiseelarve kulutused järgmiste tululiikide arvel:

Sotsiaalhoolekande asutuste omatulud tululiikide lõikes (tuh kr)

Asutus Üüritulu Tasulised teenused

Hooldus-tasu

Varade müük

Saadud toetused Kokku

Päevakeskus Kalda 0 26 0 0 0 26 Päevakeskus Tähtvere 140 830 0 0 0 970 Tartu Hooldekodu 0 2 539 7 706 35 42 10 322Tartu Laste Turvakodu 0 80 0 0 0 80Varjupaik 0 110 0 0 0 110Sotsiaalabi osakond 0 100 0 0 0 100KOKKU 140 3 685 7 706 35 42 11 608

91

3. KULUD R A H A D E K A S U T A J A T E LÕIKES (määruse Lisa 4)

92

3.1. VOLIKOGU KANTSELEI 5 158 tuh kr 3.1.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 5 158 tuh kr Finantseerimiseelarve 5 158 tuh kr

tegevuskulud 5 033 tuh kr investeeringud 125 tuh kr

(tuh kr)

Klassif Tegevusala ja kululiik 2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

01111 LINNAVOLIKOGU KANTSELEI 4 987 4 790 5 033 5,1 50 Personalikulud 4 449 4 248 4 606 8,4 Tippjuhtide töötasu* 2 037 2 017 2 441 21,0 Avaliku teenistuse ametnike töötasu 652 628 457 -27,2 Lepinguline töötasu 20 18 15 -16,7 Muud tasud 520 489 480 -1,8 Erisoodustused 90 32 48 50,0 Personalikuludega kaasnevad maksud 1130 1 064 1 165 9,5 55 Majandamiskulud 538 542 427 -21,2 Administreerimiskulud 167 108 108 0,0

Lähetuskulud 255 275 170 -38,2 Koolituskulud 2 5 15 200,0 Hoonete ja ruumide majandamiskulud 71 110 90 -18,2 Sõidukite ülalpidamise kulud 23 24 24 0,0 Inventari kulud 18 20 20 0,0 Meditsiinikulud ja hügieenitarbed 2 0 0 0,0

*valitavate ja ametisse nimetatavate ametnike töötasu

Personalikulud

Volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest hüvituse maksmine ning komisjonide liikmete tasu maksmine toimub Tartu Linnavolikogu 02. juuli 2009. a määruse nr 120 alusel, komisjonide esimeestele hüvituse maksmine toimub Tartu Linnavolikogu 5. novembri 2009. a otsuse nr 7 ning Tartu Linnavolikogu 02. juuli 2009. a määruse nr 120 alusel. Fraktsiooniesimeeste hüvituste maksmine toimub vastavalt Tartu Linnavolikogu 2. juuli 2009. a määruse nr 120 ja Tartu Linnavolikogu 5. novembri 2009. a istungi protokollile nr 2. Linnavolikogu esimehele hüvituse maksmine on reguleeritud Tartu Linnavolikogu 29. oktoobri 2009. a otsusega nr 1. Linnavolikogu aseesimehe hüvituse maksmine on reguleeritud Tartu Linnavolikogu 29. oktoobri 2009. aasta otsusega nr 2. Volikogu istungid toimuvad volikogu poolt kinnitatud kava alusel valdavalt üks kord kuus, juulis ja augustis istungeid ei toimu. Kokku toimub aasta jooksul 15 istungit (2009. aastal 20). Volikokku kuulub 49 inimest, istungitel osalemise protsent on 90%. Istungitasu arvutamise aluseks on Tartu Linnavolikogu määrus nr 120 02.07.2009. Linnavolikogul on 8 alalist komisjoni, komisjoniliikmete arvuks 110. Komisjonide koosolekute arvuks on planeeritud 17 koosolekut iga komisjoniaasta kohta, keskmiseks koosolekutest osavõtuks 90%. Linnavolikogu kantselei koosseisus on ette nähtud 5,45 ametikohta (neist 3,45 koosseisuvälist ametikohta).

93

Majandamiskulud Majandamiskulud vähenevad võrreldes 2009. aasta eelarvega 21,2%. Kõige enam vähenevad lähetuskulud ning hoonete ja ruumide majandamiskulud. Lähetusteks on planeeritud eelarves vahendid, lähtudes välissuhete 2010. aasta tegevuskavast ning vajadusest tagada linnavolikogu esindatus välispartneritega suhtlemisel. Planeeritavad kulud on vähenenud 38,2 % (2009. a. 275 000 krooni, 2010. a 170 000 krooni). Telefoni- ja sõidukite ülalpidamise kulud on planeeritud samal tasemel 2009. a vähendatud kuludega. Linnavolikogu istungite läbiviimiseks renditakse koosolekute saali, mille rendikulu on planeeritud vastavalt istungite arvule ning käesoleval ajal kehtivatele rendihindadele. Investeeringud Vahendid (125 tuh krooni) on kavandatud volikogu elektroonilise hääletussüsteemi soetamiseks ja paigaldamiseks.

94

3.2. LINNAKANTSELEI 33 518 tuh kr 3.2.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 23 254 tuh kr

Finantseerimiseelarve tegevuskulud 22 999 tuh kr investeeringud 255 tuh kr

Tegevuskulud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 01112 LINNAKANTSELEI 25 251 22 399 21 545 -3,8

50 Personalikulud 17 559 15 600 14 316 -8,2 Tippjuhtide töötasu 5 302 4 971 4 112 -17,3 Avaliku teenistuse ametnike töötasu 6 414 5 762 5 621 -2,4 Lepinguline töötasu 44 45 40 -11,1 Muud tasud 696 234 219 -6,4 Erisoodustused 567 547 527 -3,7 Personalikuludega kaasnevad maksud 4 536 4 041 3 797 -7,3 55 Majandamiskulud 7 599 6 799 7 229 6,3 Administreerimiskulud 1 209 734 747 1,8 Lähetuskulud 89 50 50 0,0 Koolituskulud 220 30 40 33,3 Hoonete ja ruumide majandamiskulud 165 185 175 -5,4 Sõidukite ülalpidamise kulud 187 171 157 -8,2 Infotehnoloogia kulud 5 565 5 383 5 971 10,9 Inventari kulud 148 36 30 -16,7 Meditsiinikulud ja hügieenitarbed 4 210 59 -71,9 Eri- ja vormiriietus 7 0 0 0,0 Muu erivarustus ja erimaterjalid 5 0 0 0,0 6 Muud kulud 93 0 0 0,0

01600 LIIKMEMAKS JA ÜHISTEGEVUSKULUD 1 890 2 559 1 454 -43,2

50 Personalikulud 39 860 0 -100,0 Avaliku teenistuse ametnike töötasu 0 140 0 -100,0 Lepinguline töötasu 0 505 0 -100,0 Erisoodustused 23 0 0 0,0 Personalikuludega kaasnevad maksud 16 215 0 -100,0 55 Majandamiskulud 1 116 952 695 -27,0

Administreerimiskulud 510 504 367 -27,2 Lähetuskulud 337 268 268 0,0 Koolituskulud 269 45 60 33,3 Hoonete ja ruumide majandamiskulud 0 47 0 -100,0 Sõidukite ülalpidamise kulud 0 48 0 -100,0 Inventari kulud 0 40 0 -100,0

4 Eraldised 735 747 759 1,6 Mittesihtotstarbelised eraldised 735 747 759 1,6

95

Linnakantselei

Personalikulud

Linnakantselei koosseisus on 2009. a lõpu seisuga 38 koosseisulist ning 1,5 koosseisuvälist ametikohta (1 linnapea abi ja 0,5 arhivaari ametikohta). Alates 2010. aastast tuuakse üle haridusosakonna järelevalve peaspetsialisti ametikoht sisekontrolliteenistusse. Töövõtulepingu alusel töötab raekoja kellade hooldaja. Seoses palkade vähendamisega, vähenevad personalikulud võrreldes 2009. aasta eelarvega 8,2%. Linnavalitsuse liikmete palgad kinnitati nende ametisse määramisel ja palgamäär kestab kuni nende ametiaja lõpuni.

Majandamiskulud

Põhitegevusala majandamiskuludes kasvavad koolitus-, infotehnoloogia- ja administreerimiskulud. Koolituskuludeks on planeeritud 40 000 krooni, mis moodustab 0,37% töötasufondist ja töötaja kohta tuleb aastas seega 1 013 krooni. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude kasv on põhjustatud infotehnoloogia riistvara ja tarvikute väljavahetamise, andmehoidla riistvara garantii pikendamise ning tarkvara (Novelle tugilepingu pikendamine) kulutuste suurenemise tõttu. Administreerimiskulude kasv on suuresti tingitud teenuste ja kaupade kallinemisest seoses käibemaksu suurenemisega. Meditsiinikulude ja hügieenitarvete vähenemine on tingitud asjaolust, et 2009. aastal teostati kõigi linnavalitsuse töötajate tervisekontroll, mis tõi endaga kaasa järsu kulude kasvu. 2010. aastal tuleb toestada osade ametnike järelkontroll ning uute töötajate kontroll. Liikmemaks ja ühistegevuskulud

Ühistegevuse alla on planeeritud sellised kulud, mis on otseselt seotud linnavalitsuse esindamisega LV liikmete ja LV delegatsiooni poolt. Koolituskuludeks on planeeritud 60 tuh krooni linnavalitsuse töötajate ühiskoolituse korraldamiseks. Esindus- ja vastuvõtukuludeks on planeeritud 367 tuh krooni järgmiste delegatsioonide vastuvõttudeks: (tuh kr)

Tartu- Riia 5a 43 Baerum/ Lviv 25 Pihkva/ Peterburi 30 Aigina/ Prizren 28 Uppsala 30 Zutphen 1 Frederiksberg/ Santiago de Compostela 30 Ferrara/ Siena 30 Põhjamaade Sõpruslinnade (Island, Soome, Taani, Norra, Rootsi, Eesti) 2011. aasta kokkutuleku koordinaatorite ettevalmistav töökoosolek Tartus 18.-21.mai 2010

150

96

Linnavalitsuse esindajate välislähetusteks on planeeritud 268 tuh kr. Suuremad välislähetused on Uppsala: uue koostööprotokolli allakirjutamine november 2010, Salisbury VI rahvusvaheline kultuurifestival, Tampere 20. Eesti päevad, UBS komisjonide koosolekud ja Aigina kultuurifestival/ Siena sügisfestival.

Investeeringud Investeeringuna on kavas infotehnoloogia seadmete soetamine 255 tuh krooni ulatuses, sh A3 digipaljunduste soetamine ja linnavalitsuse arvutivõrgu parendamine. 3.2.2. AVALIK KORD 3 407 tuh kr 3.2.2.1. Muu avalik kord Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 3 407 tuh kr (tuh kr)

Klassif Tegevusala ja kululiik 2009 eelarve

2010 eelarve

2010/2009 kasv %

03600 MUU AVALIK KORD 3 458 3 407 -1,5 50 Personalikulud 2 975 2 925 -1,7 Avaliku teenistuse ametnike töötasu 458 494 7,9 Muud tasud 1774 1682 -5,2 Personalikuludega kaasnevad maksud 743 749 0,8 55 Majandamiskulud 483 482 -0,2 Administreerimiskulud 98 94 -4,1

Koolituskulud 10 10 0,0 Sõidukite ülalpidamise kulud 365 365 0,0 Inventari kulud 10 10 0,0 Eri- ja vormiriietus 0 3 0,0

Personalikulud

Menetlusteenistuses on 14 ametikohta, sh 11 koosseisuvälist väärteouurijat. Avaliku teenistuse ametnike töötasu suureneb 2009. aasta eelarvega võrreldes 7,9%, mis on tingitud ühe uue ametikoha lisandumisest alates 1. maist 2009. aastal.

Majandamiskulud

Administreerimiskuludes on suurimad kulud bürootarvetele, trükistele (sh põhilisest blanketid) ja sideteenustele. Sõidukite ülalpidamise kulud jäävad 2009. aasta täpsustatud eelarve tasemel. Menetlusteenistuse kasutuses on 3 sõidukit. Iga sõiduki kütuselimiidiks on kehtestatud 250 liitrit kuus ja kütusekuludeks kokku 160 tuh krooni. Rendikulude tasumiseks on 129 tuh krooni, kindlustustasudeks 15 tuh krooni ning remondi ja hoolduskuludeks ning tarvikuteks 61 tuh krooni. Eri- ja vormiriietuse kuludeks on välistöödeks vajalike täiendavate vestide ostmine 3 tuh krooni ulatuses.

97

3.2.3. MAJANDUS 3 047 tuh kr 3.2.3.1. Üldmajanduslikud arendusprojektid Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 547 tuh kr Majandamiseelarve (tegevuskulud) 2 500 tuh kr

Kulud on kavandatud Tartu piirkonna digitaalse geoarhiivi loomiseks. Projekti finantseeritakse Ettevõtluse Arendamise SA vahendusel Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna regionaaltoetusest. Projektis osalevad ka Luunja ja Ülenurme vald.

3.2.4. VABA AEG JA KULTUUR 442 tuh kr 3.2.4.1. Muu vaba aeg ja kultuur Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 442 tuh kr

Majandamiskulud (infotehnoloogia)

Linnakantselei infotehnoloogia teenistus administreerib linnavalitsuse struktuuriüksuste ja asutuste arvutivõrku ja korraldab riigihankeid riistvara ja tarkvara rentimiseks/soetamiseks. (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08600 MUU VABA AEG JA KULTUUR 631 735 442 -39,955 Majandamiskulud 631 735 442 -39,9

Infotehnoloogia kulud 631 735 442 -39,9 Kultuuriasutustele on kavandatud arvutite rendi kulud.

3.2.5. HARIDUS 3 310 tuh kr 3.2.5.1. Lasteaiad

Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 706 tuh kr


(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

09110 LASTEAIAD 837 960 706 -26,455 Majandamiskulud 837 960 706 -26,4

Infotehnoloogia kulud 837 960 706 -26,4Andmesidele 321 tuh krooni, viirusetõrjeks 19 tuh krooni ja arvutite rendiks 366 tuh krooni.

98

3.2.5.2. Gümnaasiumid

Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 2 032 tuh kr


(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

09110 GÜMNAASIUMID 3 712 3 057 2 032 -33,555 Majandamiskulud 3 712 3 057 2 032 -33,5

Infotehnoloogia kulud 3 712 3 057 2 032 -33,5 Andmesidele 168 tuh krooni, viirusetõrjeks 305 tuh krooni ja arvutite rendiks 1559 tuh krooni 3.2.5.3. Kutsehariduskeskus



(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

09222 KUTSEHARIDUSKESKUS 738 674 572 -15,155 Majandamiskulud 738 674 572 -15,1

Infotehnoloogia kulud 738 674 572 -15,1

Viirusetõrjeks 81 tuh krooni ja arvutite rendiks 491 tuh krooni.

3.2.6. SOTSIAALNE KAITSE 58 tuh kr

3.2.6.1. Eakate hoolekandeasutused



2010. a eelnõusse on arvestatud olemasolevate arvutite rent (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10200 EAKATE SOTSIAALNE KAITSE 15 60 58 -3,3

55 majandamiskulud 15 60 58 -3,3

infotehnoloogia kulud 15 60 58 -3,3

99

3.3. ARHITEKTUURI JA EHITUSE OSAKOND 6 678 tuh kr 3.3.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 5 737 tuh kr




2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

01112OSAKONNA TEENISTUSED 7 149 6 288 5 737 -8,8 50 personalikulud 6 159 5 583 4 996 -10,5

avaliku teenistuse ametnike töötasu 4 414 4 144 3 672 -11,4 lepinguline töötasu 9 0 0 0,0 muud tasud 108 0 0 0,0 erisoodustused 70 36 36 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 1 558 1 403 1 288 -8,2

55 majandamiskulud 990 705 741 5,1 administreerimiskulud 517 414 395 -4,6 uurimis- ja arendustööde kulud 11 0 0 0,0 lähetuskulud 41 30 30 0,0 koolituskulud 78 27 27 0,0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 7 8 8 0,0 sõidukite ülalpidamise kulud 264 179 235 31,3 infotehnoloogia kulud 8 7 6 -14,3 inventari kulud 50 30 30 0,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 14 10 10 0,0

Personalikulud Arhitektuuri ja ehituse osakonnas on 2009. aasta novembri seisuga 22 ametikohta (2009. aastal koondati kaks ametikohta). Majandamiskulud Majandamiskulud kasvavad 2009. aasta täpsustatud eelarvega võrreldes 36 tuh krooni. Majandamiskulud (nii vähenemised kui suurenemised) on prognoositud 2009. aasta tegelike kulude alusel. Sõidukite ülalpidamiskuludes on suurenenud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist saavate ametnike arv. 3.3.2. MAJANDUS 459 tuh kr Osakonna eelarves on kulud arhitektuurile ja linnakujundusele. Kulusid finantseeritakse finantseerimiseelarvest. 3.3.2.1. Üldmajanduslikud arendusprojektid (arhitektuur) 184 tuh kr

Tegevuskulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest.

100


(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

04740 ÜLDMAJANDUSLIKUD ARENDUS- PROJEKTID (arhitektuur) 1 000 240 184 -23,3

50 personalikulud 252 0 0 0,0 lepingulised töötasud 189 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 63 0 0 0,0 55 majandamiskulud 369 240 184 -23,3 administreerimiskulud 85 110 59 -46,4 uurimis- ja arendustööd 84 60 60 0,0 lähetuskulud 68 70 65 -7,1 muud kulud 132 0 0 0,0 4 eraldised 379 0 0 0,0

Kulud arhitektuurile on vähenenud, kuna kampaaniaid (Heade värvide linn, Kaunis kodu ja Piirdeaiad korda) kavandatakse väiksemas mahus.

Administreerimiskuludes kajastuvad aasta ehitise auhindamisürituse korralduskulud ja konkursi “Heade värvide linn” ning kampaania “Piirdeaiad korda!” preemiad.

Uurimis- ja arendustöödes kajastuvad linnaehituse seisukohalt oluliste objektide arhitektuurilise ekspertiisi kulud.

Lähetuskulud on kavandatud osalemiseks arhitektuurialastel messidel, seminaridel ja võistlustel.

3.3.2.2. Muu majandus (linnakujundus) 275 tuh kr

Finantseerimiskulud (tegevuskulud) 275 tuh kr

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

04900 MUU MAJANDUS (linnakujundus) 533 276 275 -0,4

55 majandamiskulud 293 226 225 -0,4 administreerimiskulud 9 0 0 0,0 kinnistute, ruumide majandamiskulud 66 0 0 0,0 inventari kulud 100 100 100 0,0 muud kulud 118 126 125 -0,8 4 eraldised 240 50 50 0,0

• Inventari kulud on infostendide soetamiseks; • muud kulud on kavandatud reklaamikandjate eemaldamiseks, linnaürituste

atribuutika soetamiseks, jääskulptuuri tellimiseks, Raekoja platsi jõulukaunistusteks;

• eraldised on kavandatud jõulukaunistuste konkursipreemiateks.

101

3.3.3. VABA AEG JA KULTUUR 482 tuh kr

3.3.3.1. Muinsuskaitse 482 tuh kr

Finantseerimiseelarve tegevuskulud 482 tuh kr Muinsuskaitseametilt kavandatakse laekumisi linna eelarvesse muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmiseks 265 tuh krooni.

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08207MUINSUSKAITSE 491 467 482 3,2

50 personalikulud 254 200 215 7,5 avaliku teenistuse ametnike töötasu 176 150 160 6,7 lepinguline töötasu 15 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 63 50 55 10,0

55 majandamiskulud 237 267 267 0,0 administreerimiskulud 6 50 50 0,0 uurimis- ja arendustööde kulud 209 187 187 0,0 lähetuskulud 22 30 30 0,0

Personalikulud

Muinsuskaitseameti poolt hüvitatava koosseisuvälise töötaja personalikulud.

Majandamiskulud

Jätkuva tööna Tartu linna kultuuriväärtustega asjade ja mälestiste registri täiendamine, miljööväärtuslike hoonestusalade hoonete pildistamine ja ehitusajalooliste uuringute tellimine.

102

3.4. AVALIKE SUHETE OSAKOND 5 961 tuh kr 3.4.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 5 819 tuh kr Finantseerimiseelarve tegevuskulud 5 819 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv %

01112 OSAKONDADE TEENISTUSED 3 836 3 378 3 056 -9,5 50 Personalikulud 3 412 3 086 2 783 -9,8 Avaliku teenistuse ametnike töötasu 1 996 1 865 1 665 -10,7 Muud tasud 483 387 342 -11,6 Erisoodustused 63 51 51 0,0

Personalikuludega kaasnevad maksud 870 783 725 -7,4

55 Majandamiskulud 424 292 273 -6,5 Administreerimiskulud 190 147 140 -4,8 Lähetuskulud 84 57 55 -3,5 Koolituskulud 59 20 17 -15,0

Hoonete ja ruumide majandamiskulud 26 15 13 -13,3

Sõidukite ülalpidamise kulud 11 14 14 0,0 Infotehnoloogia kulud 10 10 10 0,0 Inventari kulud 41 22 22 0,0 Meditsiinikulud ja hügieenitarbed 2 5 2 -60,0 Muu erivarustus ja erimaterjalid 1 2 0 -100,0

01600 ÜHISTEGEVUS 4 485 3 465 2 763 -20,3 50 Personalikulud 232 190 90 -52,6 Lepinguline töötasu 168 142 67 -52,8 Erisoodustused 5 0 0 0,0

Personalikuludega kaasnevad maksud 59 48 23 -52,1

55 Majandamiskulud 3 881 2 894 2 303 -20,4 Administreerimiskulud 2 234 1 688 1 566 -7,2 Uurimis- ja arendustööde kulud 161 54 155 187,0 Lähetuskulud 86 70 70 0,0 Koolituskulud 157 60 42 -30,0

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 42 0 0 0,0

Inventari kulud 22 0 0 0,0 Õppevahendite ja koolituse kulud 162 186 0 -100,0

Kultuuri ja vaba aja sisustamise kulud 1 017 836 470 -43,8

4 Eraldised 372 381 370 -2,9 Eraldised muudele residentidele 191 198 187 -5,6 Mittesihtotstarbelised eraldised 181 183 183 0,0

103

Osakonna koosseisu kuuluvad teabeteenistus, maine- ja turismiteenistus ning välissuhete- ja protokolliteenistus. Osakonna ülesanneteks on Linnavalitsuse suhtluse korraldamine tartlaste, Tartu külaliste ning koostööpartneritega põhimääruses sätestatud piirides. Avalike suhete osakond Personalikulud Avalike suhete osakonnas on 13 töötajat, sellest 10 koosseisulist ning 3 koosseisuvälist ametikohta (teabeteenistuse spetsialist, infospetsialist ja sekretär). Personalikulude vähenemine on tingitud lisaks ametipalkade üldisele alandamisele 10% ka ühe ametikoha koondamise tõttu. Majandamiskulud Majandamiskulud vähenevad võrreldes 2009. aastaga 6,5%. Ühistegevus Personalikulud Lepingulisi tasusid makstakse fotograafidele, tõlkijatele ja ilukirjutajatele. Majandamiskulud Uurimis- ja arendustööde kulud on suurenenud seoses uuringu „Tartu suvekülastaja” läbiviimisega 2010. aastal. Eraldised Eraldistes on kavandatud vahendid KUKU raadiosaate „Linnatund” kuludeks ja Tartu linna osalusega organisatsioonide ja liitude liikmemaksude tasumiseks. Tartu linn osaleb Balti mere Turismi Komisjonis, Läänemere Linnade Liidus, Kohalike Keskkonnainitsiatiivide Rahvusvahelises Nõukogus ning Konverentsibüroos. Samas kajastuvad ka kulud Tartu infopunkti ülalpidamiseks Tamperes. 3.4.2. MAJANDUS 142 tuh kr 3.4.2.1. Turism Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 142 tuh kr Vahendid eraldatakse Turu linna Tartu infopunkti personalikulude katteks. Infopunkt hakkas tööle vastavalt linnadevahelisele kokkuleppele alates 01.03.2007. a. Kuni 2009. aastani toimus rahastamine SA Tartu Rahvaülikool kaudu.


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

04730 TURISM 156 141 142 0,7 50 personalikulud 0 141 142 0,7 Lepinguline töötasu 0 106 106 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 0 35 36 2,9 45 Eraldised SA-le Tartu Rahvaülikool 156 0 0 0,0

104

3.5. ETTEVÕTLUSE OSAKOND 5 324 tuh kr 3.5.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 2 948 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 2 948 tuh kr Tegevuskulud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 01112OSAKONNA TEENISTUSED 3 493 3 249 2 948 -9,3

50 personalikulud 3 117 2 976 2 675 -10,1

avaliku teenistuse ametnike töötasu 2 260 2 188 1 945 -11,1

erisoodustused 62 36 36 0,0

personalikuludega kaasnevad maksud 795 752 694 -7,7

55 majandamiskulud 376 273 273 0,0 administreerimiskulud 125 103 103 0,0 lähetuskulud 64 35 35 0,0 koolituskulud 70 24 24 0,0

hoonete ja ruumide majandamiskulud 13 14 14 0,0

sõidukite ülalpidamise kulud 43 46 46 0,0 infotehnoloogia kulud 6 5 10 100,0 inventari kulud 45 35 30 -14,3 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 10 11 11 0,0

01600ÜHISTEGEVUSKULUD 0 50 0 -100,055 majandamiskulud 0 50 0 -100,0 Personalikulud Ettevõtluse osakonnas on 12 koosseisulist ametikohta, üks ametikoht koondati 2009. aastal. Majandamiskulud Majanduskulud on jäänud 2009. a tasemele. 3.5.2. MAJANDUS 2 219 tuh kr

3.5.2.1. Üldmajanduslikud arendusprojektid 2 219 tuh kr

Tegevuskulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 1019 tuh krooni ja majandamiseelarvest 1200 tuh krooni.

105

Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 1 019 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 04740 ÜLDMAJANDUSLIKUD ARENDUSPROJEKTID 1 402 1 035 1 019 -1,5 50 personalikulud 83 80 204 155,0 avaliku teenistuse ametnike töötasu 0 0 92 100,0 lepingulised töötasud 57 60 60 0,0 erisoodustused 4 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 22 20 52 160,0 55 majandamiskulud 1 152 870 740 -14,9 administreerimiskulud 1067 830 530 -36,1 uurimis- ja arendustööde kulud 0 0 200 100,0 lähetuskulud 85 40 10 -75,0 4 eraldised 167 85 75 -11,8

Personalikulud on kavandatud projekti BSR omafinantseeringuna ja lektorite töö seminaridel, kursustel ja teabepäevadel eest tasumiseks. Lähetuskulud on osalemiseks rahvusvahelistes linnaarenguprojektides, konverentsidel ja seminaridel. Osakond kavandab 2010. aastaks administreerimiskuludena järgmised arendused:

• projekt “Hea teenindusega linn”; • projekt BSR; • ettevõtluse nädala korraldamine; • ettevõtjate koolituskursused; • Tartu edukaima ettevõtja valimine; • välisinvesteerijatele suunatud infomaterjalide koostamine ja trükk; • tasuta infopäevade ja pärastlõuna seminaride korraldamine; • statistika tellimine Tartu ettevõtluse kohta.

Uurimis- ja arendustööde eelarve 200 tuh krooni on kavandatud ettevõtlusuuringu korraldamiseks. Uuringut teostatakse iga 4 aasta järel. Eraldised on kavandatud mittetulundusühingute tarbijakaitsealaste projektide toetuseks.

Majandamiseelarve (tegevuskulud) 1 200 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 04740 ÜLDMAJANDUSLIKUD ARENDUSPROJEKTID 866 298 1 200 302,7 50 personalikulud 56 80 349 336,3 avaliku teenistuse ametnike töötasu 37 60 260 333,3 erisoodustused 4 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 15 20 89 345,0 55 majandamiskulud 274 218 851 290,4 administreerimiskulud 248 218 736 237,6 lähetuskulud 0 0 100 100,0 sõidukite ülalpidamiskulud 13 0 15 100,0 inventari kulud 13 0 0 0,0 15 Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 486 0 0 0,0 4 eraldised 50 0 0 0,0

106

Tulud laekuvad osakonna majandamiseelarvesse, sh 1000 tuh krooni projekti BSR toetusena BSR Programme 2007-2013 raames ja 200 tuh krooni ettevõtjatelt neile korraldatud kursuste osavõtutasuna. Vahendid kasutatakse projekti teostamiseks ja ettevõtjatele kursuste korraldamiseks. 3.5.3. VABA AEG JA KULTUUR 157 tuh kr 3.5.3.1. Kultuuriüritused (laadad) 157 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 157 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08208 KULTUURIÜRITUSED (laadad) 237 212 157 -25,9

50 personalikulud 55 55 0 -100,0 avaliku teenistuse ametnike töötasu 41 41 0 -100,0 personalikuludega kaasnevad maksud 14 14 0 -100,0 55 majandamiskulud 182 157 157 0,0

kultuuri- ja vabaaja sisustamise kulud 182 157 157 0,0 Vahendid on kavandatud kevad-, Maarja- ja jõululaada korraldamiseks.

107

3.6. HARIDUSOSAKOND 758 166 tuh kr 3.6.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 15 898 tuh kr Finantseerimiseelarvest rahastatakse haridusosakonna üldisi valitsussektori teenuseid 15 898 tuh krooni ulatuses. Tegevuskulud 12 449 tuh kr Investeeringud- finantseerimistehingud 3 449 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

01112 OSAKONNA TEENISTUSED 11 637 9 856 8 100 -17,8 50 personalikulud 10 469 8 861 7 380 -16,7 avaliku teenistuse ametnike töötasu 7 867 6 569 5 446 -17,1 lepingulised töötasud 106 18 0 -100,0 erisoodustused 84 48 36 -25,0

personalikuludega kaasnevad maksud 2 412 2 226 1 898 -14,7

55 majandamiskulud 1 168 995 720 -27,6 administreerimiskulud 642 532 450 -15,4 lähetuskulud 50 35 20 -42,9 koolituskulud 107 134 35 -73,9


sõidukite ülalpidamise kulud 84 46 25 -45,7 infotehnoloogia kulud 34 5 5 0,0 inventari kulud 123 145 95 -34,5 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 50 49 50 2,0

kultuuri ja vaba aja sisustamise kulud 59 34 25 -26,5

01700 VÕLA TEENINDAMINE 0 4593 4349 -5,3 Personalikulud Haridusosakonna eelarvesse on planeeritud vahendeid 38 ametikoha personalikuludeks. Personalikulude vähenemine 16,7% on tingitud haridusosakonna viie ametikoha koondamisest, kolme vanemraamatupidaja üleviimisest Tartu Kutsehariduskeskkooli koosseisu ning kahe ametikoha üleviimisest linnavarade osakonna koosseisu. 2010. aastal kavandatakse ühe järelevalve peaspetsialisti üleviimist linnakantselei koosseisu. Majandamiskulud Majandamiskulud vähenevad 2009. aastaga võrreldes 275 tuh krooni. Seoses e-arvetele üleminekuga on vähenenud administreerimiskulud. Koolituskulusid moodustavad ühe töötaja kohta aastas 897 krooni. Sõidukite ülalpidamiskulude alt hüvitatakse haridusosakonna teenistujatele isiklike sõiduauto kasutamise kulud seoses teenistusülesannete täitmisega, samuti kaetakse

108

nimetatud klassifikaatori alt taksoteenuste kulud. Inventarikulude alt kaetakse haridusosakonna printer- paljundusmasina soetamise kulud. Võla teenindamine Vastavalt Riigi Kinnisvara ASiga sõlmitud pikaajalise kasutusrendi lepingule (Vanemuise 33 ja Vanemuise 35 asuvate koolihooned) tuleb 2010. aastal tasuda 4349 tuh krooni intressi.

Investeeringud - finantseerimistehingud Pikaajalise kasutusrendi põhiosamaksed Riigi Kinnisvara ASile 3449 tuh krooni ulatuses. 3.6.2.VABA AEG JA KULTUUR 1 570 tuh kr

3.6.2.1. Laste muusika- ja kunstikoolid

(koolitusteenuse ost teistelt omavalitsustelt) 1 045 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 1 045 tuh kr (tuh kr)

Klassif

Tegevusala ja kululiik

2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08105 LASTE MUUSIKA- JA KUNSTIKOOLID 1 156 917 1 045 14,0

55 majandamiskulud 1 156 917 1 045 14,0 õppevahendite ja koolituse kulud 1 156 917 1 045 14,0

Majandamiskulud Kulud on kinnitatud eelarvesse vastavalt Linnavolikogu 06.11.2003. a otsusele nr 228, mille alusel on Linnavalitsuse õigus sõlmida omavalitsustega huvialakoolide koolituskulude katmise lepinguid. Eelarvesse on planeeritud keskmiselt 58 (2009. a 43) Tartu linna rahvastikuregistris oleva õpilase õppimise kulud teiste omavalitsuste muusika- ja kunstikoolides keskmise kuluga 1501 krooni kuus (2009.a 1777 krooni). Lepingud on sõlmitud 11 omavalitsusega. 3.6.2.2. Täiskasvanute huvialaasutused (keeltekool) 525 tuh kr

Majandamiseelarve 525 tuh kr (tuh kr)

Klassif


2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

%

08108 TÄISKASVANUTE HUVIALAASUTUSED

TULU koolitusteenuse osutamisest 604 653 525 -19,6 TEGEVUSKULUD 518 880 525 -40,3

50 personalikulud 474 788 452 -42,6 töötajate töötasu 249 280 231 -17,5 lepinguline töötasu 111 311 105 -66,2 personalikuludega kaasnevad maksud 114 197 116 -41,1 55 majandamiskulud 44 92 73 -20,6

109

administreerimiskulud 7 21 20 -4,8 lähetuskulud 0 12 6 -50,0 koolituskulud 0 12 10 -16,7 hoonete ja ruumide majandamiskulud 1 0 4 100,0 sõidukite ülalpidamise kulud 0 3 0 -100,0 infotehnoloogia kulud 11 12 7 -41,7 inventari kulud 0 1 0 -100,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 1 3 2 -33,3 õppevahendite ja koolituse kulud 17 25 22 -12,0

kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 7 3 2 -33,3

Keeltekool korraldab tasulisi kursusi keelte õppimiseks. Tulud laekuvad majandamiseelarvesse. Kool rendib ruume Raatuse Gümnaasiumilt. Kavandatakse 100 õpilase (2009. a 115 õpilase) koolitust poolaasta õppemaksuga 2620 krooni (2009. a 2850 krooni). Koolitusteenuse osutamisest laekunud summad kasutatakse kursuste läbiviimisel personali- ja majandamiskuludeks. 3.6.3. HARIDUS 740 698 tuh kr 3.6.3.1. Lasteaiad 209 595 tuh kr Lasteaedu rahastatakse finantseerimiseelarvest 191 807 tuh krooni (sh riigieelarvest tegevuskuludeks 1098 tuh krooni) ja majandamiseelarvest 17 788 tuh krooni ulatuses. Finantseerimiseelarve 191 807 tuh kr

tegevuskulud 188 537 tuh kr investeeringud 3 270 tuh kr Tegevuskulud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

09110 LASTEAIAD 157 147 159 237 188 537 18,4 50 personalikulud 133 339 139 013 143 780 3,4

töötajate töötasu 99 705 104 086 106 978 2,8 lepinguline töötasu 29 0 0 0,0 erisoodustused 903 0 0 0 personalikuludega kaasnevad maksud 32 702 34 927 36 802 5,4

55 majandamiskulud 18 766 13 024 31 998 145,7 administreerimiskulud 62 55 865 1 472,7 lähetuskulud 16 0 25 100,0 koolituskulud 881 1 098 1 428 30,1 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 11 384 6 356 16 430 158,5 sõidukite ülalpidamise kulud 1 0 95 100,0 infotehnoloogia kulud 0 29 124 327,6 inventari kulud 25 180 633 251,7 toiduained ja toitlustusteenused 0 400 400 0,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 0 0 441 100,0

110

õppevahendite ja koolituse kulud 6 284 4 906 11 464 133,7

kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 113 0 40 100,0 eri- ja vormiriietus 0 0 40 100,0 muu erivarustus ja erimaterjalid 0 0 13 100,0

6 muud kulud 2 0 0 100,0 4 eraldised muudele residentidele 5 040 7 200 12 759 77,2

Kulud nähakse ette 30 lasteaiale, kus on kohti keskmiselt 5344 lapsele e võrreldes 2009. a 120 lapsele rohkem. Aasta alguses avatakse 120 lapsele 6-rühmaline Tartu Lasteaed Klaabu. Kokku on lasteaedades 250 rühma, sh aiarühmades käib 3754 last, sõimerühmades 808 last, liitrühmades 440 last, sobitusrühmades 160 ja erivajadustega laste rühmades 182. Vene õppekeelega on avatud 29 rühma viies lasteaias.

Lasteaedade kulude arvestamisel on aluseks võetud Tartu Linnavalitsuse 28.12.2006. a määrus nr 35 „Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste finantseerimisalused”.

Personalikulud

Personalikulud suurenevad võrreldes 2009. aastaga 4767 tuh krooni, sh uue Lasteaia Klaabu arvel 3600 tuh krooni ja 2009. a märtsis avatud Lasteaia Sipsik arvel 640 tuh krooni ning töötuskindlustusmakse määra tõusu arvel. Kulud on planeeritud 1175 ametikohale, sh uues lasteaias 30 ametikohta. Pedagoogide ja õpetaja abide kuupalga alammäärad on 2009. a tasemel ja järgmised:

Keskeri haridus Kõrgharidus Noorempedagoog 7 000 8 000 Pedagoog 8 000 9 360 Vanempedagoog 9 000 10 500 Pedagoog-metoodik 11 500 Õpetaja abi 5 500

Majandamiskulud

Majandamiskuludesse on kavandatud riigieelarvest 1098 tuh krooni (2009. a tasemel) pedagoogide koolituskuludeks.

Alates 2010. aastast laekub lapsevanema poolt kaetav osa (nn kohatasu) summas 20 575 tuh krooni finantseerimiseelarvesse, varem koguti tasu majandamiseelarvesse (2009. a kavandatud laekumine 20 950 tuh kr). Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada koolieelsete lasteasutuste majandamistingimusi. Nimetatud tulu arvelt kaetakse lasteasutuste osa majandamiskulusid (administreerimiskulud, lähetus- ja koolituskulud, hoonete ja ruumide majandamiskulud, infotehnoloogiakulud, inventari kulud, meditsiinikulud ja hügieenitarbed, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud, eri- ja vormiriietus). Kohatasu arvel tehtavad õppevahendite kulud on 5130 tuh krooni, mis on 25% laekuvast kohatasust.

Seega on alates 2010. aastast finantseerimiseelarvesse kavandatud kõik lasteaedade kulud peale toitlustuskulude ja õppekavavälise tegevuse.

Õppevahendite ja koolituse kuludesse kavandatakse teistelt omavalitsustelt lasteaiateenuse ostmiseks 6334 tuh krooni (2009. a 4906 tuh krooni) keskmiselt 181 lapse (2009. a 144 lapse) keskmise kuluga 2916 krooni (2009. a 2839 krooni) kuus lähtudes 2009. a loodetavast täitmisest.

111

Eraldised

Eralasteaedadele vahendite eraldamist reguleerib Linnavolikogu 08.10.2009. a määrus nr 124 Erakoolidele linnaeelarve eraldise andmise kord. 2010. aastaks on planeeritud 7159 tuh krooni (2009. a 2726 tuh krooni). On arvestatud laste arvu kasvuga 133-lt 308-ni.

Lapsehoiuteenusele eraldatakse 5600 tuh krooni (2009. a 4474 tuh krooni). Kulude arvestamise aluseks on Tartu Linnavolikogu 28.06.2007. a määrus nr 64 Tartu linna eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise kord. Vahendite suurenemine 1126 tuh krooni on tingitud laste arvu suurenemisest (200-st 275-ni) ning vanuselise struktuuri ja lasteaias viibimise aja muudatustest.

Investeeringud 3 270 tuh kr

Vastavalt Volikogu otsustele 02.07.2009. a nr 547 ja 546 sõlmis Linnavalitsus finantseerimislepingud MTÜga Agathe ja MTÜga Tartu Erahariduse Edendamise Selts uute lasteaiakohtade loomiseks. Vahendid kavandatakse ka uutele rühmadele.

Majandamiseelarve 17 788 tuh kr (tuh kr)

Klassif


2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

%

09110 LASTEAIAD TULUD 34 279 38 464 17 788 -53,8 koolieelsete lasteasutuste kohatasu 19 843 20 470 0 -100,0

tasu toitlustamiskuludeks 13 096 17 179 17 000 -1,0 tulu õppekavavälisest tegevusest 95 91 88 -3,3 muud tulud haridusalasest tegevusest 889 700 700 0 renditulud 356 24 0 0 TEGEVUSKULUD 35 045 41 152 17 788 -56,8 50 personalikulud 1 452 646 0 -100,0 töötajate töötasu 768 313 0 -100,0 lepinguline töötasu 326 167 0 -100,0 personalikuludega kaasnevad maksud 358 166 0 -100,0 55 majandamiskulud 33 302 40 429 17 788 -56,0 administreerimiskulud 821 1 131 0 -100,0 lähetuskulud 6 52 0 -100,0 koolituskulud 492 525 0 -100,0 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 7 804 10 563 78 -99,3 rajatiste majandamiskulud 460 44 0 -100,0 sõidukite ülalpidamise kulud 139 160 0 -100,0 infotehnoloogia kulud 312 265 0 -100,0 inventari kulud 3 576 2 043 3 -99,9 toiduained ja toitlustusteenused 13 968 18 873 17 700 -6,2 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 393 480 0 -100,0 õppevahendite ja koolituse kulud 4 858 5 782 7 -99,9 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 206 166 0 -100,0 eri- ja vormiriietus 218 255 0 -100,0

112

muu erivarustus ja erimaterjalid 49 90 0 -100,0 6 muud kulud 3 0 0 0,0 15 materiaalsete varade soetamine 288 77 0 -100,0

inventari soetamine ja renoveerimine 288 77 0 -100,0 Koolieelse lasteasutuse kohatasu.

2010. a on koolieelsete lasteasutuste kohatasu kavandatud finantseerimiseelarvesse.

Tasu toitlustamiskuludeks.

Toidupäeva maksumuse kinnitab vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele asutuse juhataja hoolekogu ettepanekul. Toidupäeva maksumus on olenevalt lasteasutusest lasteaialapse kohta 18-22 kr päevas ja sõimelapse kohta 18-20 kr. 2009. a oli toidupäeva maksumuseks planeeritud 22 krooni lasteaialapsele ja 20 krooni sõimelapsele. Tegelik toidupäeva maksumus on aga madalam ligikaudu 2 krooni võrra. 2010. a tuluks toitlustamisest on kavandatud 17 000 krooni (2009. a 17 179 tuh krooni). 2010. a kavandatakse toitlustamiskulude vähenemist. Langenud on toidukaupade hinnad ning mõned lasteaiad on käesolevaks hetkeks alandanud toidupäeva maksumust võrreldes 2009. aastaga. Ka tegelik laste kohalkäimine on väiksem.

Ühe sõimelapse kohta planeeritakse keskmiselt 140 ja aialapse kohta 150 toidupäeva. Vähekindlustatud perede laste toitlustamise ja kohatasu toetus on kavandatud sotsiaalabi osakonna eelarvesse.

Tulu õppekavavälisest tegevusest.

Lasteaedades Triinu ja Taavi ning Lasteaias Pääsupesa organiseeritakse lastevanemate kulul ujumise algõpet. Vahendid suunatakse õppe korraldamise kuludeks.

Muud tulud haridusalasest tegevusest.

Laekuvad lasteaiapersonali toitlustamisest ja suunatakse toitlustamise kuludeks.

Lisaks haridusosakonna eelarvele on kavandatud lasteaedadele linnakantselei eelarvesse 706 tuh krooni infotehnoloogia kuludeks.

3.6.3.2. Põhikoolid 40 424 tuh kr Põhikoole rahastatakse finantseerimiseelarvest 40 104 tuh krooni (sh riigieelarvest 30 669 tuh krooni) ja majandamiseelarvest 320 tuh krooni ulatuses. Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 40 104 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

09212 PÕHIKOOLID 46 369 43 207 40 104 -7,2 50 personalikulud 27 463 26 694 24 625 -7,8 töötajate töötasu 20 334 20 025 18 439 -7,9 lepinguline töötasu 76 0 0 0,0 erisoodustused 165 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 6 888 6 669 6 186 -7,2 55 majandamiskulud 9 363 6 660 5 723 -14,1

113

administreerimiskulud 357 275 182 -33,8 lähetuskulud 3 3 2 -33,3 koolituskulud 427 444 421 -5,2

kinnistute ja ruumide majandamiskulud 2 117 2 693 2 254 -16,3

sõidukite ülalpidamise kulud 11 11 11 0,0 infotehnoloogia kulud 107 50 190 280,0 inventari kulud 332 70 33 -52,9 toiduained ja toitlustusteenused 2 131 2 003 1 871 -6,6 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 39 32 23 -28,1 õppevahendite ja koolituse kulud 3 767 1 051 716 -31,9 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 72 28 20 -28,6 4 eraldised muudele residentidele 9 543 9 853 9 756 -1,0

Põhikoolides (Kesklinna Kool, Kroonuaia Kool ja Veeriku Kool) õppis 10.09.2009. a seisuga 950 õpilast ehk võrreldes 10.09.08 seisuga 31 õpilast vähem. Seoses Kroonuaia Kooli juures oleva Nõustamis- ja Õpiabi keskuse eelarve suunamisega Hariduse Tugiteenuse Keskuse kuludeks vähenevad kulud kokku 1239 tuh krooni (personali-, administreerimis- ja majandamiskulud).

Personalikulud Kavandatakse 135,5 (sh riigieelarvest finantseeritavaid 82,9) koosseisulise ametikoha kulud ehk võrreldes 2009. a väheneb linna finantseeritavate ametikohtade arv 8,4 võrra (sh 7,75 ametikoha kulud 1200 tuh krooni suunatakse Hariduse Tugiteenuste Keskuse eelarvesse), suureneb aga riigieelarvest finantseeritavate ametikohtade arv 3,1 võrra ringijuhtide täiendavate tundide finantseerimiseks. Riigieelarvest kaetakse 18 644 tuh krooni.

Majandamiskulud Majandamiskuludesse on kavandatud riigieelarvest 420 tuh krooni koolituskulusid, 1871 tuh krooni toitlustamiskulusid ja 707 tuh krooni õppevahendite kulusid. Kokku on vähendatud majandamiskulusid 14,1%, kuna arvestuslik kulu vähenes ja Hariduse Tugiteenuste Keskusele suunatakse 39 tuh krooni majandamiskulusid. Linna eelarvelistest vahenditest on planeeritud toitlustamise ja teistele omavalitsustele koolitusteenuse maksmiseks vahendid gümnaasiumide tegevusala eelarvesse.

Eraldised Tartu linna neljas erapõhikoolis käis seisuga 10.09.2009. a 468 õpilast, sh Tartu linna 405 õpilast (2009. a 359 õpilast). Erakoolidele kavandatakse eraldistena riigieelarvest 9027 tuh krooni (sh personalikuludeks 7623 tuh krooni, õppevahenditeks 333 tuh krooni, toitlustamiseks 903 tuh krooni, investeeringuteks 168 tuh krooni) ja Tartu linna vahenditest 729 tuh krooni (2009. a 619 tuh krooni). Linna vahendid on arvestatud Tartu linna lastele arvestusega 100% munitsipaalkooli õpilase arvestuslikust tegevuskulust. Arvestuslik tegevuskulu on 1800 krooni. Erapõhikoolidele kavandatud toetus:

Kool Toetuse suurus Tartu linna vahenditest (tuh kr)

Katoliku Kool 463 Tartu Erakool 220 Elu Sõna Kristlik Kool 43 Rahvusvaheline Erakool 3 KOKKU 729

114

Majandamiseelarve 320 tuh kr

(tuh kr)

Klassif


2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

% 09212 PÕHIKOOLID

TULUD 580 268 320 19,4 tulu õppekavavälisest tegevusest 62 48 17 -64,6

renditulud 448 220 265 20,5 tegevustoetus 70 0 38 100,0 TEGEVUSKULUD 774 596 320 -46,3 50 personalikulud 102 97 17 -82,5 töötajate töötasu 77 73 13 -82,2 personalikuludega kaasnevad maksud 25 24 4 -83,3 55 majandamiskulud 672 499 303 -39,3 administreerimiskulud 15 23 0 -100,0

lähetuskulud 38 0 0 0,0 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 221 143 115 -19,6 infotehnoloogia kulud 1 52 30 -42,3 inventari kulud 257 124 40 -67,7 masinate ja seadmete kulud 0 87 0 -100,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 2 0 10 100,0 õppevahendite ja koolituse kulud 11 61 30 -50,8 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 119 9 78 766,7 eri- ja vormiriietus 8 0 0 0,0

Tulud laekuvad tasuliste ringide ja kursuste osavõtutasuna ja vabade pindade rendituludest. Renditulud suurenevad, kuna suureneb äriühingutele vabade pindade rentimine. Vahendid suunatakse ringide personalikuludeks ja kursuste korralduskuludeks ning renditud pindade majandamiskuludeks. Kroonuaia Koolis kavandatakse Haridus- ja Teadusministeeriumilt rehabilitatsiooni toetuseks 38 tuh krooni. 3.6.3.3. Gümnaasiumid 287 466 tuh kr Gümnaasiume rahastatakse finantseerimiseelarvest 283 013 tuh krooni (sh riigieelarvest 201 226 tuh krooni) ja majandamiseelarvest 4453 tuh krooni ulatuses. Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 283 013 tuh kr Tegevuskulud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

09220 GÜMNAASIUMID 305 958 296 677 283 013 -4,6 50 personalikulud 231 472 224 471 212 695 -5,2 avaliku teenistuse ametnike töötasu 2 5 0 -100,0 töötajate töötasu 172 244 168 216 159 213 -5,3

115

lepinguline töötasu 680 177 105 -40,7 erisoodustused 879 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 57 667 56 073 53 377 -4,8 55 majandamiskulud 69 429 68 094 65 066 -4,4 administreerimiskulud 2 880 2 142 1 884 -12,0 lähetuskulud 118 165 186 12,7 koolituskulud 4 175 5 219 4 009 -23,2 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 23 922 21 220 19 844 -6,5 sõidukite ülalpidamise kulud 214 171 164 -4,1 infotehnoloogia kulud 1 075 863 711 -17,6 inventari kulud 1 946 857 768 -10,4

masinate ja seadmete ülalpidamise kulud 9 6 35 483,3

toiduained ja toitlustusteenused 18 802 19 153 18 741 -2,2 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 293 326 279 -14,4 õppevahendite ja koolituse kulud 13 716 14 516 16 392 12,9 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 2 262 1 965 2 050 4,3 eri- ja vormiriietus 15 0 2 100,0 muu erivarustus ja erimaterjalid 2 55 1 -98,2 6 muud kulud 6 1 436 1 260 -12,3 maksu, riigilõivu- ja trahvikulud 5 1 436 1 260 -12,3 muud tegevuskulud 1 0 0 0,0 15 infotehnoloogia seadmete soetamine 46 0 0 0,0 4 eraldised muudele residentidele 5 005 4 112 3 992 -2,9

Kulud on kavandatud 14 munitsipaalgümnaasiumi 435 klassikomplekti 10 656 õpilasele (seisuga 10.09.2009. a), mis on võrreldes 2008. aastaga 212 õpilast vähem ja 4 klassikomplekti rohkem. Klassikomplektide arvu suurenemine on tingitud seadusemuudatusest, mis määras põhikooliastmetes klassi täituvuse ülemiseks piirnormiks 24 ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast klassis. Teises vahetuses õpib 232 õpilast (5 õpilast rohkem kui 2009. aastal). Personalikulud Kavandatakse 1098,7 (sh riigieelarvest finantseeritavad 703,4 e 24,4 ametikohta vähem võrreldes 2009. a) ametikoha kulud. Linna eelarvest finantseeritavate ametikohtade arv väheneb 25,3 võrra, sh 1 ametikoht ja 265 tuh krooni suunatakse Hariduse Tugiteenuste Keskuse eelarvesse. Kulud vähenevad seose arvestusliku kulu vähenemisega. Personalikuludest kaetakse riigieelarvest 170 561 tuh krooni.. Sihtotstarbelise kuluna on eelarves: 1361 tuh kr

Karlova Gümnaasiumile süvendatud koorimuusika tundide läbiviimiseks 8,3 õpetaja personalikulud (2009.a 9,6 ametikohta);

750 tuh kr II klasside õpilaste ujuma õpetamiseks (2009.a 888 tuh krooni); 1460 tuh kr

kutse-eelse koolituse läbiviimiseks gümnaasiumiklassi õpilastele Kutsehariduskeskuses, kokku 8 ametikohta (2009.a 9 ametikohta);

6086 tuh kr

Üldhariduskoolides 19,5 psühholoogi ja 17,5 sotsiaalpedagoogi personalikulud 2009.a tasemel;

150 tuh kr

projektile „m-klassijuhataja”, mis on üks osa Linnavalitsuse „m-Tartu” projektist, mille eesmärk on mobiilteenuste rakendamise teel linlaste elu mugavamaks muutmine (2009.a 199 tuh krooni).

116

Majandamiskulud

Majandamiskuludes on vahendeid riigieelarvest 3882 tuh krooni koolituskuludeks, 15 080 tuh krooni toitlustamiskuludeks, 6448 tuh krooni õppevahendite kuludeks ja 1500 tuh krooni ürituste kuludeks. Täiendavalt riigieelarvelistele vahenditele on linna eelarvest planeeritud koolilõuna kulude hüvitamiseks keskmiselt 9297 põhikooli õpilasele kuni 14 kr koolilõuna maksumuseni 3661 tuh kr.

Lisaks finantseerimisalustest lähtuvate kulude arvestamisele on hoonete ja ruumide haldamiskuludes suuremad kulud veel:

115 tuh kr Hugo Treffneri Gümnaasiumile sõlmitud hoolduslepingute kuludeks;

242 tuh kr

Miina Härma Gümnaasiumile sõlmitud hoolduslepingute kulude katteks (elektrisüsteem, ventilatsioon, välisvalgustus);

317 tuh kr Kivilinna Gümnaasiumile koristuse hoolduslepingute katteks; 50 tuh kr Maarja Koolile koolibussi ülalpidamiseks; 260 tuh kr

Herbert Masingu Koolile Riigi Kinnisvara ASga sõlmitud lepingu alusel omaniku kohustuste täitmiseks;

137 tuh kr

Mart Reiniku Gümnaasiumile Riigi Kinnisvara ASga sõlmitud lepingu alusel omaniku kohustuste täitmiseks.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et munitsipaalkooli tegevuskulude katmisel osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga. Õppevahendite ja koolituse kuludesse kavandatakse 9505 tuh kr (2009. a 7041 tuh kr) teistele omavalitsustele 513 (2009. a 494) õpilase koolitusteenuse eest tasumiseks. Kulud kasvavad 2464 tuh krooni õpilaste arvu ja kohamaksude suurenemise tõttu. Kohamaksud suurenevad, kuna koolides õpilaste arv väheneb, aga hoone kulud jäävad samaks.

Muud kulud Riigi Kinnisvara ASiga sõlmitud koolide üürilepingute käibemaks. Eraldised Erakoolis Waldorfgümnaasium on õpilasi seisuga 10.09.2009. a kokku 186, sh Tartu linna lapsi 132 (seisuga 10.09.2008. a oli vastavalt 195 ja 140).

Erakoolile kavandatakse eraldistena riigieelarvest 3755 tuh krooni (sh personalikuludeks 3278 tuh krooni, õppevahenditeks 120 tuh krooni, toitlustamiseks 285 tuh krooni, investeeringuteks 72 tuh krooni) ja linna vahenditest 250 tuh krooni (2009. a 300 tuh krooni). Linna vahendid on arvestatud Tartu linna lastele arvestusega 100% munitsipaalkooli õpilase arvestuslikust tegevuskulust - 1800 kroonist. Majandamiseelarve 4 453 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

09220 GÜMNAASIUMID TULUD 6 627 3 123 4 453 42,6 tasu toitlustamiskuludeks 1 011 297 540 81,8

117

tulu õppekavavälisest tegevusest 1 021 950 1 263 32,9 tulud haridusalasest tegevusest 551 105 105 0,0

renditulud 2 594 1 771 1 773 0,1 tegevustoetus 1 450 0 772 100,0 TEGEVUSKULUD 7 736 6 693 4 453 -33,5 50 personalikulud 2 391 1 857 1 954 5,2 töötajate töötasu 1 585 1 317 1 354 2,8 lepinguline töötasu 207 69 100 44,9 personalikuludega kaasnevad maksud 599 471 500 6,2 55 majandamiskulud 5 234 4 836 2 499 -48,3 administreerimiskulud 272 472 257 -45,6 lähetuskulud 69 322 56 -82,6 koolituskulud 212 475 160 -66,3 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 1 902 1 787 975 -45,4 sõidukite ülalpidamise kulud 9 0 25 100,0 infotehnoloogia kulud 596 204 95 -53,4 inventari kulud 939 359 179 -50,1 masinate ja seadmete kulud 19 63 69 9,5 toiduained ja toitlustusteenused -389 307 0 -100,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 48 8 0 -100,0 õppevahendite ja koolituse kulud 301 214 341 59,3 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 1 219 614 340 -44,6 eri- ja vormiriietus 37 11 0 -100,0 muu erivarustus ja erimaterjalid 0 0 2 100,0 6 muud kulud 3 0 0 0,0

15 materiaalsete varade renoveerimine 108 0 0 0,0 2009.a eelarvesse avati ka 2008.a riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeliste vahendite jääk 1126 tuh krooni ja majandamiseelarve vahendite jääk 2444 tuh krooni. 2010. a kulud on võrreldes 2009. a väiksemad, kuna 2009. a tehti kulutusi ka aasta alguse jääkide ja sihtotstarbeliste laekumiste arvel. Majandamiseelarve tegevustuludeks on:

• tasu toitlustamiskuludeks. Tamme Gümnaasiumis ja Mart Reiniku Gümnaasiumis korraldab toitlustamist kool. Tulud laekuvad lapsevanematelt 1.-9. klassi õpilaste puhul kui toidu maksumus ületab 14 krooni ja gümnaasiumiõpilaste kogu koolilõuna maksumus. Tulud suurenevad, kuna sööjate arv on suurenenud peamiselt gümnaasiumiõpilaste arvelt;

• õppekavaväliste tasuliste ringide ja tundide osavõtutasu suureneb seoses õpilaste arvu suurenemisega ning uute tundide rakendamisega. Ringist osavõtutasu sõltub ringijuhi kvalifikatsioonist ja õpilaste arvust;

• tulud haridusalasest tegevusest. Koolides korraldatavate kontsertide ja ürituste tulud, mis suunatakse nende ürituste korraldamiseks;

• rendi- ja üüritulud. Vabade pindade väljaüürimisest, toitlustusfirmadega sõlmitud lepingute alusel elektrikulude tasumine. Tulud on kavandatud lähtudes 2009. a prognoositavast laekumisest;

• tegevustoetusena sihtotstarbelised eraldised erinevate õppetööd toetavate projektide rahastamiseks SAlt Archimedes ja Tiigrihüppe SAlt. Toetusi

118

eraldatakse suvepraktikumide läbiviimiseks, õppevahendite ostmiseks, ürituste korraldamiseks.

Majandamiseelarve tulud suunatakse toitlustusteenuse osutamiseks (teenuse osutamisega seotud personali- ja majandamiskuludeks), ringide ja tundide läbiviimiseks, ruumide haldamiseks, projektide rahastamiseks. Gümnaasiumidele on vahendid planeeritud peale haridusosakonna ka linnakantselei eelarvesse infotehnoloogia kuludeks 2032 tuh krooni. 3.6.3.4. Täiskasvanute Gümnaasium 10 844 tuh kr Täiskasvanute Gümnaasiumi rahastatakse finantseerimiseelarvest 10 739 tuh krooni (sh riigieelarvest 8349 tuh krooni) ja majandamiseelarvest 105 tuh krooni ulatuses. Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 10 739 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv %

09221 TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 11 413 11 091 10 739 -3,2 50 personalikulud 9 972 9 648 9 361 -3,0 töötajate töötasu 7 454 7 237 7 012 -3,1 erisoodustused 20 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 2 498 2 411 2 349 -2,6 55 majandamiskulud 1 441 1 443 1 378 -4,5 administreerimiskulud 84 72 85 18,1 lähetuskulud 6 3 3 0,0 koolituskulud 185 188 168 -10,6 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 628 882 849 -3,7 sõidukite ülalpidamise kulud 10 11 9 -18,2 infotehnoloogia kulud 32 25 21 -16,0 inventari kulud 105 47 32 -31,9 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 12 0 6 0,0 õppevahendite ja koolituse kulud 367 207 192 -7,2 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 11 5 12 140,0 muu erivarustus ja erimaterjalid 1 3 1 -66,7

Täiskasvanute Gümnaasiumis õpib 10.09.2009. a seisuga 400 õpilast e eelmise õppeaasta tasemel. Personalikulud Kavandatakse 41,6 (sh riigieelarvelistest vahenditest 24,3) koosseisulise ametikoha kulud, täiendavalt 1 ametikoht võrreldes 2009. a. Riigieelarvest kaetakse 7995 tuh krooni. Majandamiskulud Majandamiskuludesse on kavandatud riigieelarvest 165 tuh kr koolituskuludeks ja 189 tuh krooni õppevahendite kuludeks. Majandamiskulud vähenevad seoses arvestusliku kulu vähendamisega.

119

Majandamiseelarve 105 tuh kr

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv %

09221 TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMID TULUD 107 100 105 5,0

tulu õppekavavälisest tegevusest 0 0 5 100,0 renditulud 107 100 100 0,0 TEGEVUSKULUD 165 102 105 2,9 50 personalikulud 11 0 0 0 töötajate töötasu 8 0 0 0 personalikuludega kaasnevad maksud 3 0 0 0 55 majandamiskulud 104 102 105 2,9 administreerimiskulud 2 0 5 100,0 kinnistute, ruumide majandamiskulud 84 75 80 6,7 inventari kulud 7 15 0 -100,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 2 0 0 0,0 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 9 12 20 66,7 15 materiaalsete varade renoveerimine 50 0 0 0,0

Täiskasvanute Gümnaasiumis kavandatakse tulusid 105 tuh krooni, sh renditulusid 100 tuh kr, mis kasutatakse hoone haldamiseks. 3.6.3.5. Kutsehariduskeskus 181 872 tuh kr Kutsehariduskeskust rahastatakse finantseerimiseelarvest 118 038 tuh kr (riigi-eelarvelised vahendid) ja majandamiseelarvest 63 834 tuh krooni ulatuses. Finantseerimiseelarve 118 038 tuh kr

tegevuskulud 99 708 tuh kr investeeringud 18 330 tuh kr Tegevuskulud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

% 09222 KUTSEÕPPEASUTUSED 107 392 104 981 99 708 -5,0

50 personalikulud 52 116 57 335 58 586 2,2 avaliku teenistuse ametnike töötasu 0 316 405 28,2 töötajate töötasu 37 406 41 196 41 486 0,7 lepinguline töötasu 1 334 1 500 1 700 13,3 erisoodustused 280 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 13 096 14 323 14 995 4,7 55 majandamiskulud 26 862 20 235 20 355 0,6 administreerimiskulud 1 483 1 625 1 430 -12,0

120

uurimis- ja arendustööde kulud 0 100 0 -100,0 lähetuskulud 134 624 200 -67,9 koolituskulud 470 465 400 -14,0 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 10 868 9 680 10 207 5,4 sõidukite ülalpidamise kulud 450 530 550 3,8 infotehnoloogia kulud 2 110 1 176 1 428 21,4 inventari kulud 3 127 1 700 1 610 -5,3 masinate ja seadmete ülalpidamise kulud 42 50 50 0,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 95 160 130 -18,8 õppevahendite ja koolituse kulud 7 632 3 722 4 000 7,5 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 451 400 350 -12,5 muud mitmesugused majanduskulud 0 3 0 -100,0 6 maksu, riigilõivu- ja trahvikulud 27 35 45 28,6

15 materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 13 479 8 404 3 352 -60,1

rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 10 793 5 934 2 000 -66,3

masinate ja seadmete soetamine ja renoveerimine 2 471 2 470 1 352 -45,3

infotehnoloogia seadmete soetamine 215 0 0 0,0 4 eraldised 14 908 18 972 17 370 -8,4 õppetoetused 14 821 18 907 17 300 -8,5

eraldised valitsussektorisse kuuluvatele SA-tele 24 0 0 0,0

mittesihtotstarbelised eraldised 63 65 70 7,7 Kutsehariduskeskus on Tartu linna hallatav õppeasutus, mille põhitegevust finantseeritakse lepingu alusel Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Vahendid kasutatakse riiklikult tellitud õpilaskohtade finantseerimiseks. Käesolevas eelarves on arvestatud riigipoolse koolitustellimuse esialgse plaaniga. Kutsehariduskeskuses töötavatele kutsenõustajatele ja kutse-eelseks koolituseks planeeritud vahendid on kavandatud gümnaasiumide eelarvesse kokku 1460 tuh krooni ulatuses. Kutsehariduskeskuses õpib 3250 õpilast kokku 153 õppegrupis ehk võrreldes 2009. a 100 õpilast ja 5 õppegruppi rohkem. Personalikulud Kulud kavandatakse 285,8 (2009.a 286,5) koosseisulise ametikoha personalikuludeks. Majandamiskulud Majandamiskulud jäävad praktiliselt samale tasemele, toimub üksikutes kululiikides vähendamisi ja suurendamisi. Materiaalsete varade soetamine Kavandatakse kulud Põllu 11 autoerialade õppetöökoja projekteerimiseks ja Kopli 1 õpilaskodu rekonstrueerimiseks. Soetatakse õppeotstarbelised tööpingid (freespingid, treipingid, mehhatroonika õppelabori sisustamine). Eraldised Eraldistena nähakse ette vahendid stipendiumiteks ja toetusteks riigi poolt kinnitatud määrades. Seoses seaduse muudatusega vähenevad põhitoetused õpilastele.

121

Kutsehariduskeskusele on vahendeid kavandatud ka linnakantselei eelarves 572 tuh krooni infotehnoloogiakuludeks.

Majandamiseelarve 63 834 tuh kr

tegevuskulud 27 220 tuh kr investeeringud 36 614 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

09222KUTSEÕPPEASUTUSED TULUD 26 494 17 841 27 220 52,6 tulud haridusalasest tegevusest 14 854 12 600 20 214 60,4 renditulud 4 228 2 569 4 330 68,5

tegevustoetus 7 412 2 672 2 676 0,0 TEGEVUSKULUD 27 273 19 616 27 220 38,850 personalikulud 10 947 8 641 10 985 27,1 töötajate töötasu 5 534 5 043 6 059 20,1 lepinguline töötasu 1 249 1 439 2 061 43,2 muud tasud 1 403 0 0 0,0 erisoodustused 19 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 2 742 2 159 2 865 32,755 majandamiskulud 15 131 9 906 15 535 56,8 administreerimiskulud 653 273 426 56,0 lähetuskulud 450 567 291 -48,7 koolituskulud 233 43 367 753,5 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 2 678 1 475 3 719 152,1 sõidukite ülalpidamise kulud 506 388 438 12,9 infotehnoloogia kulud 111 161 100 -37,9 inventari kulud 580 335 818 144,2 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 8 3 1 100,0 õppevahendite ja koolituse kulud 3 392 1 503 2 750 83,0 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 156 119 256 115,1 tootmiskulud 5 703 4 992 5 819 16,6 muu erivarustus ja erimaterjalid 661 47 550 1 070,26 muud kulud 3 0 0 0,0

15 materiaalsete varade soetamine ja renoveerimine 1 090 1 057 700 -33,8

rajatiste ja hoonete renoveerimine 855 0 700 100,0 masinate ja seadmete soetamine 235 142 0 -100,0 inventari soetamine ja renoveerimine 0 915 0 -100,04 eraldised 102 12 0 0,0

122

Omatulud suurenevad, kuna: - õpilaskodu Kopli 1 rekonstrueerimise tööd lõpetatakse ja sinna majutatakse 386

õpilast ehk 196 õpilast rohkem kui 2009; - on lisandunud uued praktikabaasid Kopli 1C õppekorpuses (iluteeninduse

õppebaas, kodumajanduse õppebaas); - järjest suureneb täiskasvanute koolituse osatähtsus, korraldatakse töötute täiend-

ja ümberõpet Töötukassa poolt väljakuulutatud hangete alusel; - suureneb toitlustuse õppebaaside käive (valmistoidu pakendid, konverentside- ja

peolaudade teenindamine). Tulud haridusalasest tegevusest. Kokku tulud 20 214 tuh krooni, sh suuremad

- täiskasvanute koolitus 8742 tuh krooni (2009. a 4519 tuh krooni); - sööklate ja õpperestorani teenus 7079 tuh krooni (2009. a 5409 tuh krooni); - liha käitlemine 1010 tuh krooni (2009. a 1050 tuh krooni); - iluteenindus ja juuksuritööd 1529 tuh krooni (2009. a 300 tuh krooni); - kaupluste majandustegevus 900 tuh krooni (2009. a 957 tuh krooni).

Renditulud Kokku laekub 4330 tuh krooni, sh

- ühiselamu majutusteenus 4030 tuh krooni (2009. a 2200 tuh krooni). Tulud suurenevad seoses Kopli 1 ühiselamu renoveerimistööde lõppemisega;

- spordisaalide rent 300 tuh krooni (2009. a 369 tuh krooni). Tegevustoetusteks on kavandatud sihtotstarbelisi eraldisi 2676 tuh krooni, sh suuremad eraldised

- SAlt Archimedes 892 tuh krooni projekti Kutsemeisterlikkuse arendamine rahvusvahelise kogemuse kaudu;

- Rahandusministeeriumilt 697 tuh krooni karjääriteenuste süsteemi arendamiseks; - SAlt Archimedes 141 tuh krooni Grundtvig õpikoostööprojekti kuludeks; - Leonardo da Vinci Saksamaa keskuselt 110 tuh krooni projekti BILVOC II.

Personalikulud Kulud kavandatakse 47,5 koosseisulise ametikoha personalikuludeks (2009. a 43), sh täiendavad 10 ametikohta uute õppebaaside teenindamiseks ja koondatakse 5,5 puhastus- ja klienditeenindajat. Majandamiskulud Kulud on kavandatud osutatud teenuste ja tegevuste kuludeks. Kulud kasvavad, kuna peale remonti hakkas tööle Kopli 1 ühiselamu, kavandatakse ka teiste teenuste kasvu.

Investeeringud 54 944 tuh kr, sh 25 937 tuh krooni Kutsehariduskeskuse Õpilaskodu (Kopli 1) renoveerimiseks; 29 007 tuh krooni Põllu 11 autoerialade õppetöökodade rajamiseks ja sisustamiseks. Vahendid eraldatakse kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise programmist. 3.6.3.6. Maarja Kool 7 317 tuh kr Maarja Kooli rahastatakse finantseerimiseelarvest 7069 tuh krooni (sh riigieelarvest 3812 tuh kr) ja majandamiseelarvest 248 tuh krooni ulatuses.

123



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

09500 ERIVAJADUSTEGA LASTE KOOL (Maarja Kool) 6 701 6 838 7 069 3,3

50 personalikulud 5 455 5 729 6 162 7,6 töötajate töötasu 4 059 4 297 4 600 7,0 erisoodustused 30 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 1 366 1 432 1 562 9,1 55 majandamiskulud 1 246 1 109 907 -18,2 administreerimiskulud 62 64 58 -9,4 koolituskulud 79 89 60 -32,6

kinnistute ja ruumide majandamiskulud 317 382 487 27,5

sõidukite ülalpidamise kulud 104 110 100 -9,1 infotehnoloogia kulud 8 4 3 -25,0 inventari kulud 45 19 19 0,0 toiduained ja toitlustusteenused 107 107 108 0,9 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 11 16 15 -6,3 õppevahendite ja koolituse kulud 66 54 57 5,6 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 1 0 0 0,0 eri- ja vormiriietus 2 0 0 0,0 muud mitmesugused majanduskulud 444 264 0 -100,0

Hariduslike erivajadustega õpilaste koolis - Maarja Koolis - õpib 10.09.2009. a seisuga 69 õpilast (2008. a 65 õpilast). Maarja Koolis on 11 klassikomplekti (1 rohkem kui 2008. a) ja 2 lasteaiarühma 8 lapsega (võrreldes eelmise perioodiga 1 rühm ja 4 last rohkem). Personalikulud Kulud on arvestatud 40,8 (riigieelarvest finantseeritavaid 17,5) koosseisulise ametikoha ülalpidamiseks. Linna eelarvest finantseeritavate ametikohtade arv suureneb kokku 2,8 ametikoha võrra, sh 3 uut ametikohta lasteaiarühmale, täiendavalt on ka üks riigieelarvest finantseeritav ametikoht. Personalikuludest kaetakse riigieelarvest 3600 tuh krooni. Majandamiskulud Majandamiskuludesse on kavandatud riigieelarvest 53 tuh krooni koolituskuludeks, 108 tuh krooni toitlustuskuludeks ja 51 tuh krooni õppevahendite kuludeks. Majandamiskulud vähenevad, kuna ei kavandata vahendeid õpilaskodu ülalpidamiseks. Vahendid eraldatakse sihtotstarbeliselt aasta jooksul. Majandamiskulusid vähendatakse seoses arvestusliku kulu vähenemisega. Täiendavalt finantseerimisalustele on Maarja Kooli eelarvesse arvestatud koolibussi ülalpidamiskuludeks 50 tuh krooni (2009. a 35 tuh krooni).

124

Majandamiseelarve 248 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv %

09500 MAARJA KOOL TULUD 317 173 248 43,4 koolieelse lasteasutuse kohatasu 15 18 28 55,6 tasu toitlustamiskuludeks 153 62 65 4,8 renditulud 149 93 155 66,7 TEGEVUSKULUD 367 398 248 -37,7

55 majandamiskulud 367 398 248 -37,7 administreerimiskulud 0 1 0 -100,0 koolituskulud 0 8 0 -100,0 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 130 125 155 24,0 infotehnoloogia kulud 6 0 0 0,0 inventari kulud 3 6 0 -100,0 toiduained ja toitlustusteenused 147 234 65 -72,2 õppevahendite ja koolituse kulud 11 24 28 16,7 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 70 0 0 0,0

Maarja Koolis on avatud sügava vaimupuudega lastele alushariduse andmiseks 2 lasteaiarühma 8 lapsega. Lapsevanemad maksavad lasteaia kohatasu ja toiduraha nii nagu teistes linna lasteaedades. 2009. a toitlustamise kuludes kasutati eelmise aasta jääki 172 tuh krooni. Tulu laekub ka ruumide rendist. Maarja Kool üürib ruume Maarja Tugikeskusele õpilaskodu teenuse osutamiseks. Vahendid kasutatakse sihtotstarbeliselt ettenähtud ülesannete täitmiseks.

3.6.3.7. Hariduse abiteenused 3 180 tuh kr Hariduse abiteenuseid rahastatakse finantseerimiseelarvest 1940 tuh krooni ja majandamiseelarvest 1240 tuh krooni.



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 09601 HARIDUSE ABITEENUSED 669 397 1 940 388,7

50 personalikulud 41 72 1 465 1 934,7 töötajate töötasu 0 0 1 090 100,0 lepinguline töötasu 31 54 0 -100,0 personalikuludega kaasnevad maksud 10 18 375 1 983,3 55 majandamiskulud 608 325 475 46,2 administreerimiskulud 7 0 27 100,0 lähetuskulud 0 0 3 100,0 koolituskulud 154 25 0 -100,0

kinnistute ja ruumide majandamiskulud 0 60 120 100,0

kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 447 240 325 35,4 4 eraldised muudele residentidele 20 0 0 0,0

125

Hariduse abiteenuste kuludesse kavandatakse kokku 1940 tuh krooni, sh

- Hariduse Tugiteenuste Keskuse loomiseks 1615 tuh krooni Tartu Kroonuaia Kooli juures oleva Nõustamis- ja Õpiabi keskuse baasil. Keskus luuakse projekti Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine raames. Sellega seoses rajatakse piirkondlik tugiteenuste keskus Tähe 56 esimesele korrusele. Keskuse koosseisus on 8,75 ametikohta;

- Haridusosakonna korraldatavateks üritusteks kokku 325 tuh krooni (2009. a 240 tuh krooni), sh 175 tuh krooni üritusteks ja 150 tuh krooni ainesektsioonide töö korraldamiseks.

Majandamiseelarve (tegevuskulud) 1 240 tuh kr


2009 eelarve

2010 eelarve

09500 HARIDUSE ABITEENUSED TULUD 0 0 1 240 tegevustoetus 0 0 1 240 TEGEVUSKULUD 0 2 1 240

50 personalikulud 0 0 479 avaliku teenistuse ametnike töötasu 0 0 357 personalikuludega kaasnevad maksud 0 0 122 55 majandamiskulud 0 2 761 administreerimiskulud 0 2 18

lähetuskulud 0 0 12 koolituskulud 0 0 731

Hariduse Tugiteenuste Keskus luuakse projekti Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine raames. Sellega seoses rajatakse piirkondlik tugiteenuste keskus Tähe 56 esimesele korrusele. Projekti kogumaksumus on 3647 tuh krooni, Norra-EMP regionaalarengu toetusena tuleb kokku 3100 tuh krooni ja projekti teostamise aeg on 03.08.2009.-08.02.2011. a. Laekuv tegevustoetus kasutatakse projekti läbiviimise kuludeks, sh lisatasudeks projekti teostajatele, koolituskuludeks, lähetus- ja administreerimiskuludeks.

126

3.7. KULTUURIOSAKOND 98 510 tuh kr 3.7.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 3 244 tuh kr Finantseerimiseelarve

Tegevuskulud 3 152 tuh kr Investeeringud- finantseerimistehingud 92 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 01112 OSAKONNA TEENISTUSED 3 566 3 286 3 152 -4,1

50 personalikulud 3 232 3 080 2 967 -3,7 avaliku teenistuse ametnike töötasu 2 384 2 265 2 162 -4,5 lepingulised töötasud 11 0 0 0,0 erisoodustused 17 36 36 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 820 779 769 -1,3 55 majandamiskulud 334 206 185 -10,2 administreerimiskulud 134 83 92 10,8 lähetuskulud 58 20 20 0,0 koolituskulud 45 15 11 -26,7 hoonete ja ruumide majandamiskulud 24 6 6 0,0 sõidukite ülalpidamise kulud 27 34 45 32,4 infotehnoloogia kulud 5 6 2 -66,7 inventari kulud 39 40 5 -87,5 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 2 2 4 100,0 Personalikulud Kultuuriosakonnas on 14 koosseisulist ametikohta. Majandamiskulud Administreerimiskulud kasvavad seoses Põhjamaade Sõpruslinnade (Island, Soome, Taani, Norra, Rootsi, Eesti) 2011. aasta kokkutuleku ettevalmistaval töökoosolekul (18.-21. mai 2010. a) osalevate koordinaatorite vastuvõtukuludega. Lisandub ühele peaspetsialistile makstav sõiduauto kasutamise kompensatsioon.

Investeeringud - finantseerimistehingud Tartu Linnaraamatukogu sõlmis 25. mail 2009. aastal ASiga Renest väikebussi kasutusrendilepingu. Kasutusrendi periood 60 kuud, igakuine makse 7 630 krooni. 3.7.2. VABAAEG JA KULTUUR 95 266 tuh kr 3.7.2.1. Noortesport 15 100 tuh kr Finantseerimiseelarve 15 100 tuh kr

tegevuskulud 15 100 tuh kr

127


Klassif


2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08101 NOORTESPORT 14 093 15 100 15 100 0,0 55 majandamiskulud 72 61 71 16,4 sõidukite ülalpidamise kulud 11 11 11 0,0

kultuuri- vaba-aja sisustamise kulud 61 50 60 20,0

4 eraldised 14 021 15 039 15 029 -0,1 Spordiklubidele eraldatakse vahendid noorsportlaste tegevuse toetamiseks. Toetuse määramisel on aluseks Linnavolikogu 26.06.2008. a määrus nr 93 „Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord”. Toetuse taotlejate arv on 2009. aasta tasemel. Toetust arvestatakse Tartu linna elanikuks registreeritud noortele vanuses 7-19 aastat (iluvõimlemine alates 5. eluaastast), kes käib aktiivselt spordiklubis või eraspordikoolis treeningutel.

2008. a 2009. a 2010. a Spordiklubide arv 55 53 60 Noorsportlaste arv 4600 4600 4600 Arvestuslik määr (kr) 3500 3650 3650

Majandamiskulud 11 tuh krooni kasutatakse kultuuriosakonna sporditeenistuse poolt klubide kontrollimiseks ning 60 tuh krooni koolispordi toetuseks ja ürituste kuludeks. Eraldised. Kavandatakse klubide toetamiseks lähtudes toetuse arvestuslikust määrast, 3650 kroonist, spordiklubile kinnitatud koefitsiendist ja noorsportlaste arvust kokku 14 420 tuh krooni, andekate noorsportlaste toetuseks 500 tuh krooni ning koolispordi toetuseks ja üritusteks 109 tuh krooni. 3.7.2.2. Spordibaasid 3 788 tuh kr

Finantseerimiseelarve 3 788 tuh kr tegevuskulud 3 688 tuh kr investeeringud 100 tuh kr

Tegevuskulud

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08102 SPORDIBAASID 4 610 4 149 3 688 -11,1 4 eraldised 4 610 4 149 3 688 -11,1

valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 4 510 4 059 3 608 -11,1

muudele residentidele 100 90 80 -11,1

128

Spordibaaside toetus on planeeritud Tartu linna omandis olevate spordibaaside haldamise toetuseks. SA Tartu Sport haldab Tartu linnale kuuluvaid spordibaase, sh A. Le Coq Sport spordimaja. Sõudmise ja aerutamise keskus on antud rendile mittetulundusühingule Sõudmise ja Aerutamise klubi “Tartu”. Toetus jaguneb: 3608 tuh kr A. Le Coq Sport spordimaja ja teiste spordibaaside toetus; 80 tuh kr Sõudmise ja aerutamise keskuse ülalpidamise toetus.

Investeeringud 100 tuh kr OÜ Kaskool ja MTÜ Forseliuse Tenniseklubi tenniseväljaku kate. 3.7.2.3. Laste muusika- ja kunstikoolid, muud huvikoolid 19 686 tuh kr Laste muusika- ja kunstikoole rahastatakse finantseerimiseelarvest 18 974 tuh krooni ja majandamiseelarvest 712 tuh krooni ulatuses.

Finantseerimiseelarve 18 974 tuh kr tegevuskulud 18 974 tuh kr Tegevuskulud

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08105 LASTE MUUSIKA- JA KUNSTI- KOOLID, MUUD HUVIKOOLID 19 319 19 164 18 974 -1,0

50 personalikulud 13 943 14 100 13 911 -1,3 töötajate töötasu 10 408 10 535 10 321 -2,0 lepinguline töötasu 55 42 30 -28,6 personalikuludega kaasnevad maksud 3 480 3 523 3 560 1,1

55 majandamiskulud 2 332 1 913 1 743 -8,9 administreerimiskulud 161 134 116 -13,4 lähetuskulud 18 3 10 233,3 koolituskulud 84 19 22 15,8


sõidukite ülalpidamise kulud 42 42 42 0,0 infotehnoloogia kulud 36 28 29 3,6 inventari kulud 411 221 151 -31,7 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 6 1 4 300,0 õppevahendite ja koolituse kulud 98 50 80 60,0 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 176 155 122 -21,3

15 inventari soetamine ja renoveerimine 4 0 0 0,0

4 eraldised 3 040 3 151 3 320 5,4 eraldised muudele residentidele 3 024 3 130 3 299 5,4 mittesihtotstarbelised eraldised 16 21 21 0,0

Kulud nähakse ette Tartu I Muusikakooli, Tartu II Muusikakooli ja Tartu Lastekunstikooli ülalpidamiseks. Õpilasi on 795 eelmise aasta tasemel. Põhiõppe õppetasu on muusikakoolides kultuuriosakonna 20.05.2008. a korraldusega nr 7

129

kinnitatud aastaks 2700 krooni ja kultuuriosakonna 3.06.2008. a korraldusega nr 8 on kinnitatud kunstikoolis 1350 krooni. Kokku laekub finantseerimiseelarvesse 1524 tuh krooni tuh krooni. Personalikulud Kulud nähakse ette 104,5 koosseisulisele ametikohale (2009.a tasemel). Personalikulude muudatused on tingitud muu (mittepedagoogilise) personali palkade vähendamisest. Lepingulist töötasu kasutatakse pillide remontimiseks, ansamblite juhendamiseks, modellide tasustamiseks. Majandamiskulud Hoonete ja ruumide majandamiskulud vähenevad administreerimiskulude, ürituste kulude ja inventari soetuse vähendamise arvelt. Eraldised Linnavolikogu 16.01.2003. a määruse nr 14 Tartu linnas tegutsevatele erahuvikoolidele toetuse andmise kord alusel arvestatakse erahuvialakoolidele antava toetuse suurus. Selle alusel toetatakse kunsti-, balleti- ja muusikaharidust omandava õpilase õpinguid 2300 krooniga ja teistel erialadel õppijaid 1820 krooniga aastas. Toetust saavad õpilased vanuses 7-19 aastat (balleti eriala õpilased alates 5. eluaastast). 2010. aastal finantseeritakse 8 erahuvialakooli, sh 5 balleti- ja muusikakooli, Tartu Loodusmaja ning 2 muud erahuvikooli. Õpilasi 1133, 94 õpilast rohkem kui 2009. aastal.

Õpilaste arv Toetus (tuh kr) Kool

2008 2009 2010 2010 Balleti- ja muusikakoolid 388 505 559 1126 Ida Tantsukool 39 39 38 87 Vanemuise Tantsu- ja Balletikool 86 98 95 219 Arsise Kellade Kool 112 112 109 198 Eramuusikakool Ardente 56 66 64 147 Jakobi Mäe Kultuurikoda 56 44 86 157 Puhkpilliorkester Tartu 39 27 29 67 Huvikool Huvitera 0 119 138 251 Tartu Loodusmaja (erakool) 541 534 574 1045 Keskkonnahariduse Keskusele eraldatakse erakooli Tartu Loodusmaja majandamiskuludeks 676 tuh krooni ja Keskkonnahariduse Keskuse ülalpidamiskuludeks 452 tuh krooni. Eraldistes nähakse ette ka Muusikakoolide Liidu liikmemaks 21 tuh krooni. Majandamiseelarve (tegevuskulud) 712 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08105 LASTE MUUSIKA- JA KUNSTI-KOOLID, MUUD HUVIKOOLID

TULUD 862 972 712 -26,7 tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 560 886 689 -22,2

renditulud 21 23 23 0,0

130

tegevustoetus 281 63 0 -100,0 TEGEVUSKULUD 583 953 712 -25,3 50 personalikulud 534 817 615 -24,7 töötajate töötasu 392 569 442 -22,3 lepinguline töötasu 9 43 15 -65,1 personalikuludega kaasnevad maksud 133 205 158 -22,9 55 majandamiskulud 49 136 97 -28,7 administreerimiskulud 0 5 5 0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 21 24 48 100,0 inventari kulud 6 41 18 -56,1

õppevahendite ja koolituse kulud 22 26 19 -26,9 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 0 40 7 -82,5

Muusika- ja kunstikoolides organiseeritakse 100% ulatuses osaleja poolt finantseeritavaid eel- ja vabaklasse, mille tööst võtab osa keskmiselt aastas 184 õpilast (2009. a 158 õpilast). Lastekunstikooli eelkassides on õppetasu kuni 300 krooni kuus, vaba- ja meistriklassides kuni 790 krooni kuus. Muusikakoolides on õppetasu sõltuvalt individuaaltundide arvust nädalas kuni 700 krooni kuus; rühmatundides kuni 200 krooni kuus. 2010. aastal tulud vähenevad, kuna suureneb kunstikoolis madalama õppetasuga õppijate arv ning väheneb muusikakoolides kõrgema õppetasuga õppijate arv. Laekunud vahendid kasutatakse õppetöö korraldamiseks. 3.7.2.4. Laste huvialamajad ja keskused 6 918 tuh kr Laste huvialamajasid ja keskusi rahastatakse finantseerimiseelarvest 6351 tuh krooni ja majandamiseelarvest 567 tuh krooni ulatuses.

Finantseerimiseelarve 6 351 tuh kr tegevuskulud 6 351 tuh kr Tegevuskulud

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08106 LASTE HUVIALAMAJAD JA KESKUSED 6 831 6 389 6 351 -0,6

50 personalikulud 1 566 1 804 1 945 7,8 töötajate töötasu 1 147 1 346 1 449 7,7 lepinguline töötasu 16 7 0 -100,0 erisoodustused 10 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 393 451 496 10,0

55 majandamiskulud 1 249 1 047 869 -17,0 administreerimiskulud 88 60 42 -30,0 lähetuskulud 16 10 0 -100,0

131

koolituskulud 27 18 0 -100,0 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 827 776 735 -5,3 sõidukite ülalpidamise kulud 17 11 9 -18,2 infotehnoloogia kulud 69 56 50 -10,7 inventari kulud 21 14 0 -100,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 1 1 0 -100,0 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 183 101 33 -67,3

4 eraldised muudele residentidele 4 016 3 538 3 537 0,0 Kulud nähakse ette Lille Maja ja Anne Noortekeskuse hoonete ülalpidamiseks ning nendes töötavate mittetulundusühingute tegevuse toetuseks. Huvialakeskustes tegutsevate huviklubide liikmete prognoositav arv 2010. a on 2029 liiget 36 huviklubis (2009. a oli 1947 liiget). Personalikulud Kulud nähakse ette 15 koosseisulisele ametikohale, personalikulude kasv on seotud asutuste tegevusalade laienemisega, uute projektidega, mis eeldavad tööd nii õhtusel ajal kui nädalavahetustel, paljudel juhtudel on tegemist mitmepäevaste ettevõtmistega. Eesmärk on tagada avatud noorsootöö teenuse jätkusuutlikkus ja kvaliteet. Majandamiskulud Hoonete ja ruumide majandamiskulud vähenevad administreerimis-, lähetus-, koolitus-, inventari soetuse ja ürituste korralduskulude arvel 141 tuh krooni. Vähendatud majandamiskulud kaetakse välisprojektide laekumistest ja omatulude eelarvest. Eraldised Eraldiste arvestamise aluseks on Linnavolikogu 26.06.2008. a määrus nr 95 „Tartu linna eelarvest kultuuriühingutele, noorsooühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord”. Noorteühendused on ühendused, mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja noorte osaluse suurendamine. Eraldised tegevustoetuseks jagunevad: 2382 tuh kr noorte huvialaklubidele (toetus lähtudes pearahast ja saavutustoetus); 1024 tuh kr kolmele avatud noortekeskusele (majandamiskulude ja personalikulude

osaline hüvitamine; 131 tuh kr viiele noorteühendusele noorteühenduse toetus. Majandamiseelarve (tegevuskulud) 567 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08106 LASTE HUVIALAMAJAD JA KESKUSED

TULUD 1 212 725 567 -21,8

tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 398 270 385 42,6

renditulud 155 160 182 13,8 tegevustoetus 659 295 0 -100,0 TEGEVUSKULUD 551 590 567 -3,9 50 personalikulud 129 217 124 -42,9

132

töötajate töötasu 37 126 64 -49,2 lepinguline töötasu 60 37 28 -24,3 personalikuludega kaasnevad maksud 32 54 32 -40,7 55 majandamiskulud 422 373 443 18,8 administreerimiskulud 23 42 60 42,9 lähetuskulud 18 29 29 0 koolituskulud 33 70 40 -42,9 hoonete ja ruumide majandamiskulud 135 79 75 -5,1 sõidukite ülalpidamise kulud 13 6 20 233,3

infotehnoloogia kulud 38 10 44 340,0 inventari kulud 67 36 32 -11,1 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 0 3 2 -33,3

kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 95 98 141 43,9

Huvialaasutused üürivad oma ruume huvialaklubidele ja noortekeskustele. Tulud laekuvad ka multimeedia labori teenustest ning matkavarustuse laenutamisest. Laekunud vahendid kasutatakse personali- ja majandamiskuludeks ning teenuste osutamiseks. 3.7.2.5. Noorsootöö (noortelaagrid) 1 135 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 1 135 tuh kr (tuh kr)

Klassif


2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

%

08107 NOORSOOTÖÖ (noortelaagrid) 1 178 1 080 1 135 5,1 55 majandamiskulud 156 121 119 -1,7 kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 156 121 119 -1,7 4 eraldised 1 022 959 1 016 5,9 eraldised riigile ja riigiasutustele 137 189 43 -77,2 eraldised muudele residentidele 885 770 973 26,4 Majandamiskulud Kulud nähakse ette Lille Maja poolt organiseeritava töömaleva kuludeks. Eraldised Mittetulundusühingutele projektlaagrite korralduskulude toetuseks. Toetamise aluseks on Linnavolikogu 26.06.2008. a määrus nr 92 Tartu linna eelarvest projektlaagrite korraldamiseks toetuste andmise kord. Toetatakse projektlaagreid, vaba aja veetmise laagreid (sh vähekindlustatud perede lastelaagrid), töökasvatuslikke laagreid. 2010. aastal arvestatakse laagritoetust 3048 noorele (2009. a 2733). Laagritest osavõtvate noorte arv on suurenenud 315 noore võrra ja et saaks kõigile soovijatele võimaldada laagri korraldamise toetust, siis vähendati pearaha määra. Eralistena riigile ja riigiasutustele on kulud politseile töö- ja vähekindlustatud laste laagri korraldamiseks. 2009. a korraldati kaks laagrit, 2010. a on kavas korraldada üks laager.

133

3.7.2.6. Täiskasvanute huvialaasutused 496 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 496 tuh kr Eraldised Täiskasvanute huvialaasutustele on eraldistena ette nähtud 496 tuh krooni (2009. a 491 tuh krooni). Kokku on osalejaid kahes asutuses järgmiselt:

Osalejad Asutus 2009 2010

SA Tartu Rahvaülikool 2208 1973 MTÜ Tartu Vene Rahvaülikool 80 50 KOKKU 2288 2023

SAle Tartu Rahvaülikool määratakse tegevustoetuseks 420 tuh krooni ja projekti Rahvaülikoolide ja koolituskeskuste uuendamine ning arendamine kaasfinantseeringu katteks 60 tuh krooni. MTÜle Tartu Vene Rahvaülikool vabahariduskoolituse kulude osaliseks katmiseks 16 tuh krooni. 3.7.2.7. Noorsoo- ja spordiprojektid 6 778 tuh kr


(tuh kr)

Klassif


2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv %

08109 NOORSOO- JA SPORDIPROJEKTID 9 850 8 015 6 778 -15,4

55 majandamiskulud 279 268 230 -14,2 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 279 268 230 -14,2 4 eraldised 9 571 7 747 6 548 -15,5

valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 10 9 9 0,0

muudele residentidele 9 561 7 738 6 539 -15,5 Noorsoo- ja spordiprojektide summa jaotatakse järgnevalt: Noorsooprojektid: 742 tuh kr Noorsootöö maineüritused on Noorte amatöörfilmide festival NAFF, Lastekaitsepäev „Linn täis loomingut”, Tarkusepäev „Teadmised nähtavale”, ekstreemspordifestival „Extreme Battle”, 10. rahvusvaheline breiktantsuvõistlus „Battle of EST 2010”; Noorte omaalgatuslike projektide toetamine 48 tuh krooni ulatuses; Uus projekt Noorte TV 2010. See on Eestis ainulaadse veebipõhise noortetelevisiooni arendamine, et pakkuda kvaliteetset Tartu sündmuste kajastamist. Spordiprojektid: 6036 tuh kr Maineürituste, traditsiooniliste-, rahvaspordiürituste, tiitlivõistluste korraldamise ja tiitlivõistlustel osalemise toetused vähenevad võrreldes 2009. a 20%. Saavutusspordi toetus esindusvõistkondadele kokku 2720 tuh krooni, sh korvpallimeeskond TÜ/Rock 1440 tuh kr, võrkpallimeeskond Tartu Pere Leib 480 tuh kr, jalgpallimeeskond Tartu Tammeka 480 tuh krooni, jäähokimeeskond Tartu Kalev/Välk 320 tuh krooni;

134

muud üritused, sh OÜ Lõuna Jää toetamiseks 960 tuh krooni, aasta jooksul laekunud täiendavate spordiprojektide toetus 235 tuh krooni. 3.7.2.8. Raamatukogud 19 819 tuh kr Raamatukogusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 19 470 tuh krooni (sh riigieelarvest 1529 tuh krooni) ja majandamiseelarvest 349 tuh krooni ulatuses.

Finantseerimiseelarve 19 470 tuh kr tegevuskulud 19 470 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08201 RAAMATUKOGUD 22 056 19 979 19 470 -2,5 50 personalikulud 13 935 13 243 13 098 -1,1

töötajate töötasu 10 400 9 880 9 690 -1,9 lepinguline töötasu 30 29 25 -13,8 erisoodustused 24 20 25 25,0 personalikuludega kaasnevad maksud 3 481 3 314 3 358 1,3

55 majandamiskulud 8 083 6 692 6 328 -5,4 administreerimiskulud 505 350 280 -20,0 lähetuskulud 26 20 15 -25,0 koolituskulud 225 100 60 -40,0


sõidukite ülalpidamise kulud 65 65 50 -23,1 infotehnoloogia kulud 538 360 314 -12,8 inventari kulud 170 80 60 -25,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 25 18 18 0,0 teavikud ja kunstiesemed 3 630 2 729 2 729 0,0 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 72 70 57 -18,6

4 eraldised muudele residentidele 38 44 44 0,0 Kulud Tartu O. Lutsu nimelisele Linnaraamatukogule koos harukogudega: Karlova-Ropka harukogu (Tehase 16), Tammelinna harukogu (Suur-Kaar 56), Annelinna harukogu (Kaunase pst 23) ja laenutuspunkt Lubja tänaval. Lugejaid prognoositakse 39 000, külastusi 600 000 ja laenutusi 1445 000, seega lugeja kohta 15,4 külastust (2009. a 16,2) ja 37 laenutust (2009. a 36,1). Personalikulud Personalikuludes nähakse ette 97,8 (2009. a tasemel) koosseisulise töötaja töötasukulu. Lepinguline töötasu planeeritakse sanitaartehniliste ning hooldustööde tegemiseks, väikeremondiks. Erisoodustusena tasutakse tasemeõppe kulusid. Majandamiskulud

135

Hoonete ja ruumide majandamiskulud vähenevad 364 tuh krooni. Sõidukite ülalpidamiskuludeks on arvestatud bussi kulud. Kultuuriministeeriumilt on teavikute soetamiseks kavandatud 1529 tuh krooni 2009.a tasemel. Eraldised Eraldistes nähakse ette 44 tuh krooni (2009. a tasemel) Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu toetuseks.

Majandamiseelarve (tegevuskulud) 349 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08201 RAAMATUKOGUD TULUD 508 350 349 -0,3

tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 337 345 345 0,0

renditulud 6 5 4 -20,0 tegevustoetus 165 0 0 0,0 TEGEVUSKULUD 268 473 349 -26,2

50 personalikulud 49 40 40 0,0 töötajate töötasu 22 30 10 -66,7 lepinguline töötasu 10 0 20 100,0 personalikuludega kaasnevad maksud 17 10 10 0,0

55 majandamiskulud 219 433 309 -28,6 administreerimiskulud 12 1 0 -100,0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 110 11 4 -63,6 teavikud ja kunstiesemed 48 417 300 -28,1

kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 49 4 5 25,0 Kultuuri- ja kunstialane tasuline tegevus on: kasutatud raamatute müük, viivised raamatute laenutamisest, arvuti kasutamine, lugejapileti uuendamine, arvutil väljatrükk, koopiate valmistamine. Üüritulud laekuvad ühekordsetelt saali kasutamistelt ja vabade pindade väljaüürimisest. Laekunud vahendid kasutatakse teenuste osutamiseks ja ruumide majandamiseks. 3.7.2.9. Tiigi Seltsimaja 1 622 tuh kr Tiigi Seltsimaja rahastatakse finantseerimiseelarvest 1396 tuh krooni ja majandamiseelarvest 226 tuh krooni ulatuses.



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08202 TIIGI SELTSIMAJA 1 573 1 437 1 396 -2,9 50 personalikulud 1 088 1 031 952 -7,7

töötajate töötasu 810 769 704 -8,5 lepinguline töötasu 5 5 5 0,0

136

personalikuludega kaasnevad maksud 273 257 243 -5,4 55 majandamiskulud 485 406 444 9,4

administreerimiskulud 78 67 50 -25,4 lähetuskulud 5 0 3 100,0 koolituskulud 10 10 0 -100,0 kinnistute ja ruumide majandamiskulud 248 233 316 35,6 sõidukite ülalpidamise kulud 11 11 11 0,0 infotehnoloogia kulud 24 12 8 -33,3 inventari kulud 51 15 15 0,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 1 1 1 0,0 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 57 57 40 -29,8

Tartu linna asutuse Tiigi Seltsimaja ruume kasutab oma tegevuseks 25 harrastus-kollektiivi ca 800 liikmega, maja külastatavus on perioodil september kuni mai ligi 4500 inimest kuus.

Personalikulud Kulud kavandatakse 7 koosseisulise ametikoha töötasudeks. Personalikulud vähenevad, kuna töötajate palgafondi vähendatakse 2% võrreldes 2009. a ja kaotatakse koristaja ametikoht, kuna tellitakse koristamine koristusfirmalt. Kulud kasvavad töötuskindlustusmakse määra tõusu arvel. Lepingulised töötasud on planeeritud seoses ürituste korraldamisega.

Majandamiskulud Hoonete majandamiskulud suurenevad koristusteenusele ülemineku tõttu.



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv %

08202 TIIGI SELTSIMAJA TULUD 273 603 226 -62,5

tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 144 200 200 0,0

renditulud 23 26 26 0,0 tegevustoetus 106 377 0 -100,0 TEGEVUSKULUD 180 227 226 -0,4

50 personalikulud 23 67 81 20,9 töötajate töötasu 0 30 30 0 lepinguline töötasu 17 20 30 50,0 personalikuludega kaasnevad maksud 6 17 21 23,5

55 majandamiskulud 157 160 145 -9,4 administreerimiskulud 9 41 21 -48,8 lähetuskulud 14 17 4 -76,5 koolituskulud 13 14 10 -28,6 hoonete ja ruumide majandamiskulud 22 26 26 0 sõidukite ülalpidamise kulud 0 4 0 -100,0 infotehnoloogia kulud 6 7 2 -71,4 inventari kulud 0 0 42 100,0 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 93 51 40 -21,6

137

Planeeritakse saada tulu tasulistelt üritustelt ja ruumide rentimisest (MTÜle Lõuna-Eesti Vähiühing). Laekunud tulu suunatakse maja haldamiseks ja ürituste korraldamiseks. 3.7.2.10. Muuseumid 9 927 tuh kr Muuseume rahastatakse finantseerimiseelarvest 8567 tuh krooni ja majandamiseelarvest 1360 tuh krooni ulatuses. Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 8 567 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv %

08203 MUUSEUMID 8 782 8 144 8 567 5,2 50 personalikulud 5 581 5 393 5 558 3,1

töötajate töötasu 4 085 3 927 4 027 2,5 lepinguline töötasu 130 119 109 -8,4 personalikuludega kaasnevad maksud 1 366 1 347 1 422 5,6

55 majandamiskulud 3 201 2 751 3 009 9,4 administreerimiskulud 559 347 360 3,7 lähetuskulud 64 54 40 -25,9 koolituskulud 25 13 23 76,9

kinnistute ja ruumide majandamiskulud 1 967 1 911 2 200 15,1

sõidukite ülalpidamise kulud 38 28 28 0,0 infotehnoloogia kulud 40 23 47 104,3 inventari kulud 100 37 40 8,1 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 7 7 8 14,3 teavikud ja kunstiesemed 133 50 60 20,0 õppevahendite ja koolituse kulud 49 31 31 0,0

kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 216 247 170 -31,2

muu erivarustus ja erimaterjalid 3 3 2 -33,3

Kulud nähakse ette Tartu Linnamuuseumi ja tema filiaalide (19. saj Tartu linnakodaniku maja, O. Lutsu Majamuuseum, KGB Kongid, Laulupeomuuseum) ning Mänguasjamuuseumi ja tema filiaalide (filmi- ja teatrinukkude maja Lutsu 8 ning käikuantav Teatrimaja Lutsu 2) ülalpidamiseks. 2010. aastaks prognoositav külastajate arv on 58 000 (2009. a 49 500).

Personalikulud Kulud on arvestatud 42 ametikohale, sh täiendavalt keskmiselt 2,5 ametikohta seoses Mänguasjamuuseumi Teatrimaja avamisega 2010. a mais. Täie koormusega hakkab maja tööle septembris.

Majandamiskulud Hoonete majandamiskulud suurenevad seoses Mänguasjamuuseumi Teatrimaja avamisega.

138



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08203MUUSEUMID TULUD 2 210 1 020 1 360 33,3 tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 924 880 1 280 45,5 renditulud 66 90 80 -11,1 tegevustoetus 1 220 50 0 -100,0 TEGEVUSKULUD 1 114 1 071 1 360 27,0

50 personalikulud 152 89 257 188,8 töötajate töötasu 74 51 56 9,8 lepinguline töötasu 36 15 135 800,0 personalikuludega kaasnevad maksud 42 23 66 187,0

55 majandamiskulud 962 982 1 103 12,3 administreerimiskulud 52 70 122 74,3 lähetuskulud 36 58 35 -39,7 koolituskulud 147 70 36 -48,6 hoonete ja ruumide majandamiskulud 522 515 501 -2,7 sõidukite ülalpidamise kulud 0 11 16 45,5

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 4 15 40 166,7

inventari kulud 114 88 48 -45,5 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 13 0 0 0 teavikud ja kunstiesemed 0 15 20 33,3 õppevahendite ja koolituse kulud 0 0 40 100,0

kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 74 140 245 75,0

Tulud laekuvad muuseumide tasulistelt teenustelt ja näituste korraldamisest ja üürituludelt. Tasuliste teenustena on kavandatud ka muuseumiruumide ja Laulupeomuuseumi pargi tasuline kasutamine ja seal ürituste korraldamine. Tulud suurenevad, kuna kavandatakse tulu Teatrimaja etenduste ja ekspositsiooni piletite müügist 400 tuh krooni. Laekunud vahendid kasutatakse muuseumide põhitegevuse toetamiseks, hoonete majandamiskuludeks ja töötasudeks. Ürituste korraldamistest laekunud vahenditest korraldatakse näitusi, meisterdamiskursusi, mängupäevi, etendusi, kontserte ja õpitubasid.

3.7.2.11. Kultuuriüritused 7 190 tuh kr Kultuuriüritusi rahastatakse finantseerimiseelarvest 7190 tuh krooni Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 7 190 tuh kr (tuh kr)

Klassif


2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

%

08208 KULTUURIÜRITUSED 10 564 9 387 7 190 -23,4

139

50 personalikulud 29 0 0 0 55 majandamiskulud 1 228 2 173 682 -68,6 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 1 228 2 173 682 -68,6 4 eraldised 9 307 7 214 6 508 -9,8 riigile ja riigiasutustele 549 123 5 -95,9 avalik-õiguslikele isikutele 34 0 0 0,0

valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 521 350 0 -100,0

muudele residentidele 8 213 6 741 6 503 -3,5 Kavandatud vahendid on jaotatud järgmiselt: 5415 tuh kr suur- ja maineüritused; 1453 tuh kr koostööprojektid (tähtpäevad, kunst, kontserttegevus, tants, kirjandus,

teater, film); 222 tuh kr kultuuriosakonna allasutuste projektid (Mänguasjamuuseum,

Linnamuuseum, Tiigi Seltsimaja, Linnaraamatukogu); 100 tuh kr aasta jooksul laekunud täiendavate kultuuriprojektide toetus. Kulude jaotus kooskõlastatakse Linnavolikogu kultuurikomisjonis ja kinnitatakse Linnavalitsuse poolt. 3.7.2.12. Seltsitegevus 1 008 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 1 008 tuh kr Kultuuriühingud saavad toetust huvitegevuse korraldamiseks vastavalt Linnavolikogu 26.06.2008. a määrusele nr 95 Tartu linna eelarvest kultuuriühingutele, noorsooühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord. Toetust arvestatakse noortele vanuses 7-26 ja täiskasvanutele vanuses 60 aastat ja vanemad, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Tartu linn. Toetust eraldatakse kultuuriühingutele, mis tegelevad rahvakultuuri (koori-, puhkpilli- ja rahvamuusika, rahvatantsu, harrastusteatri ja –kunsti, käsitöö) valdkonnas. Toetust makstakse pearahapõhiselt ja täiendavalt vastavalt tulemustele ka saavutustoetust

(tuh kr)

Klassif


2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

%

08209 SELTSITEGEVUS 1 130 1 008 1008 0 4 eraldised 1 130 1008 1008 0 eraldised riigile ja riigiasutustele 27 25 25 0 eraldised muudele residentidele 1 103 983 983 0

Eraldised Kavandatakse toetust 66 kollektiivi/ringi 941 liikmele (2009. a 47 ühingut ja 770 liiget). Pearahatoetus kultuuriühingu kollektiivis ühe osaleja kohta jääb 2009. aasta tasemele, so 1080 krooni noortele vanuses 7-26, 540 krooni liikmele vanuses üle 60 aasta, 1620 krooni esinduskollektiivide liikmetele. Makstakse ka saavutustoetust.

140

3.7.2.13. Muu vaba aeg ja kultuur 1 799 tuh kr Muu vaba aja ja kultuuri tegevusi rahastatakse finantseerimiseelarvest 1799 tuh krooni.

Finantseerimiselarve (tegevuskulud) 1 799 tuh kr

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

08600 MUU VABAAEG JA KULTUUR 1 451 1 399 1 799 28,6 50 personalikulud 1 307 0 -100,0 55 majandamiskulud 1 444 1 092 1 168 7,0

administreerimiskulud 0 58 0 -100,0 uurimis- ja arendustööde kulud 127 0 0 0,0 lähetuskulud 0 2 0 -100,0

kinnistute ja ruumide majandamiskulud 0 5 0 -100,0

sõidukite ülalpidamise kulud 0 5 0 -100,0 infotehnoloogia kulud 0 20 0 -100,0 inventari kulud 0 6 0 -100,0 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 1 317 996 1 168 17,3

4 eraldised muudele residentidele 6 0 631 100,0 Eelarvesse planeeritakse osakonna poolt korraldatavate ürituste kulud 1168 tuh krooni ja tegevustoetus SAle Tartu Loomemajanduskeskus 631 tuh krooni. Korraldatavad üritused: -iga-aastane tänuüritus kultuuritöötajate tunnustamiseks; -kultuurikalendri, tähtsündmustekalendri, trükiste väljaandmine; -infopäevad, koolitused, kultuuriprojektide ja huvitegevuse hindamine, müra mõõtmised; -kontaktid partnerlinnadega; -lapsesõbraliku linna tegevused; -uue projektina rahvakultuurifestivali “Europeade 2011” ettevalmistus 400 tuh krooni. SA Tartu Loomemajanduskeskus� on asutatud loomemajanduse arenduskeskuse ja loometegevuse eripäradele kohandatud ettevõtlusinkubaatori loomise, arendamise ja haldamise eesmärgil. Sihtasutuse eesmärgiks on: - loomemajanduse valdkonna koordineerimine ja arendamine Tartus ja Lõuna-Eestis; - loomemajanduse valdkonna ettevõtluse kasvu kiirendamine; - innovaatiliste loomemajanduse ettevõtete tekke, elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamine; - ettevõtete käivitusperioodi riskide vähendamine soodsa ja kvaliteetse töökeskkonna ning tugiteenuste pakkumise kaudu. Sihtasutus planeerib eelarve tuludeks 1273 tuh krooni, millest 631 tuh krooni ehk ligi 50 % moodustab linna toetus.

141

3.8. LINNAMAJANDUSE OSAKOND 231 150 tuh kr 3.8.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 7 588 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 7 588 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

01112OSAKONNA TEENISTUSED 10 171 8 929 7 588 -15,050 personalikulud 8 828 8 046 6 546 -18,6 avaliku teenistuse ametnike töötasu 6 542 5 654 4 774 -15,6 muud tasud 0 382 98 -74,3 erisoodustused 63 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 2 223 2 010 1 674 -16,755 majandamiskulud 1 343 883 959 8,6 administreerimiskulud 213 198 298 50,5 lähetuskulud 108 56 56 0,0 koolituskulud 116 26 26 0,0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 5 4 4 0,0 sõidukite ülalpidamise kulud 803 557 545 -2,2 infotehnoloogia kulud 23 10 10 0,0 inventari kulud 47 24 15 -37,5 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 8 8 5 -37,5 eri- ja vormiriietus 20 0 0 0,015 varade soetamine ja renoveerimine 0 0 83 100,0

masinate ja seadmete soetamine 0 0 83 100,0 Personalikulud Linnamajanduse osakonnas koondati 2009. aastal 3 ametikohta ja täiendati koosseisu 0,7 liikluskorraldusteenistuse koosseisuvälise ametniku võrra viivistasu otsustega seotud andmete töötlemiseks, dokumentide vormistamiseks ja edastamiseks. 2009. a novembri seisuga on osakonnas 30 koosseisulist ja 2,9 koosseisuvälist ametikohta. 2010. aastal ei pikendata kahe koosseisuvälise teedeteenistuse spetsialisti töölepinguid. Majandamiskulud Majandamiskuludes kasvavad administreerimiskulud - seoses viivistasude menetlemise ületulekuga linnamajanduse osakonda on oluliselt kasvanud kirjavahetuskulud. Sõiduautode ülalpidamiskuludesse on planeeritud 9 sõiduauto kulud. Kasutusrendi makseid tasutakse nelja sõiduauto eest. Isikliku sõiduauto kompensatsiooni maksmist on planeeritud viiele töötajale. Masinate ja seadmete soetamise kuludes on kahe sõiduauto, millede kasutusrent lõpeb 30. juunil 2010. aastal, väljaostu kulud.

3.8.2. AVALIK KORD 50 tuh kr

3.8.2.1. Muu avalik kord 50 tuh kr


142

(tuh kr)

Klassif Tegevusala ja kululiik 2008

aruanne 2009

eelarve 2010

eelarve

2010/ 2009

kasv %

03600MUU AVALIK KORD 59 50 50 0,0

55 majandamiskulud 59 50 50 0,0

Majandamiskulud Seoses Surma põhjuse tuvastamise seaduse rakendamisega on avalikest kohtadest tuvastamata või omasteta surnute veo kulude eest tasumine kohtuekspertiisi ja surnukambrisse tehtud kohustuseks politseile ja haigekassale, mis varasematel aastatel kuulus omavalitsuste pädevusse. Linn on selleks otstarbeks planeerinud ainult 10 tuh krooni ning ohuolukordadeks ettevalmistuse kuludeks – õppusteks ja koolitusteks 40 tuh krooni.

3.8.3. MAJANDUS 144 566 tuh kr

3.8.3.1. Linna teede ja tänavate korrashoid 88 296 tuh kr

Linna ülesandeks on korras hoida teid ja tänavaid kogupikkusega 334 km, sellest asfaltkattega 274 km, kruusakattega 34 km ning muu kattega 26 km.

Finantseerimiseelarve 88 296 tuh kr Tegevuskulud 10 100 tuh kr investeeringud 78 196 tuh kr Tegevuskulud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

04510 LINNA TEEDE JA TÄNAVATE KORRASHOID 13 159 11 705 10 100 -13,7

55 majandamiskulud 13 159 11 705 10 100 -13,7 rajatiste majandamiskulud 13 159 11 705 10 100 -13,7 Majandamiskulud 5000 tuh kr asfaltkattega tänavate remonttöödeks, mis on kavandatud

kolmeaastalise riigihankelepingu alusel; 1300 tuh kr asfaltkattega tänavate remont- ja pindamistöödeks, mis ei ole

seotud pikaajalise riigihankelepinguga; 1500 tuh kr kruusakattega tänavate hoolduseks; 700 tuh kr sildade sõiduteekatete remondiks; 650 tuh kr 1045 tuletõrjehüdrandi korrashoiuks; 150 tuh kr kraavide ja truupide hoolduseks; 150 tuh kr bussiootepaviljonide klaaside vahetuseks ning remondiks; 300 tuh kr sademeveetorustike liitumistasudeks, mis on seotud aasta

jooksul avastatud probleemsetesse kohtadesse sademeveekaevude rajamisega;

150 tuh kr treppide remondiks; 200 tuh kr muudeks kuludeks.

143

Investeeringud 78 196 tuh kr Investeeringute jaotus objektiti on toodud määruse lisas 5. 3.8.3.2. Liikluskorraldus 9 731 tuh kr Kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 9481 tuh krooni ning majandamiseelarvest 250 tuh krooni. Finantseerimiseelarve 9 481 tuh kr

tegevuskulud 9 481 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 04511 LIIKLUSKORRALDUS 10 738 8 998 9 481 5,4

50 personalikulud 0 0 24 100,0 55 majandamiskulud 10 738 8 998 9 299 3,3 uurimis- ja arenduskulud 0 0 1 100,0 rajatiste majandamiskulud 10 738 8 998 9 298 3,3 4 eraldised 0 0 158 100,0 Personalikuludesse kavandatakse töötasud rahvusvahelises jalgsiliikumise projektis Active osalemiseks. Majandamiskulud 4754 tuh kr riigihankena sõlmitud aastaringse liikluskorraldusvahendite,

tänavasiltide, bussiinfotahvlite ja liikluskorraldusvahendite infosüsteemi hooldustööde eest tasumiseks;

1144 tuh kr teekatete märgistustöödeks, mille aluseks on pikaajaline töövõtuleping;

650 tuh kr liikluskorralduste muudatusteks; 100 tuh kr linna ühistranspordi optimeerimiseks ja liikluskoormuste

uuringuks; 200 tuh kr foorisüsteemide remondiks; 50 tuh kr liikluskorraldusvahendite remonttöödeks; 2400 tuh kr parkimiskorralduse teenustasuks. Vahendid eraldatakse ASile

G4S Lõuna-Eesti, kes korraldab ja teostab kontrolli parkimisnõuete täitmise üle linnas.

Eraldised on kavandatud osalemiseks Eesti-Läti projektis Go cycling through Vidzeme and Southern Estonia. Majandamiseelarve (tegevuskulud) 250 tuh kr on planeeritud osalemiseks rahvusvahelises projektis Active, mis keskendub jalgsi liikumise arendamisele linnas. 3.8.3.3. Transpordikorraldus 46 539 tuh kr Kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 46 261 tuh krooni ning majandamiseelarvest 278 tuh krooni. Finantseerimiseelarve 46 261 tuh kr


144



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 04512 TRANSPORDIKORRALDUS 33 797 36 645 39 561 8,0

55 majandamiskulud 952 25 246 884,0 uurimis-ja arendustööd 54 0 221 100,0 mitmesugused majanduskulud 898 25 25 0.0 4 eraldised 32 845 36 620 39 315 7,4 subsiidiumid 32 845 36 620 39 315 7,4

Majandamiskulud Majandamiskulud on suurenenud, sest osaletakse programmis, mille eesmärgiks on uurida, arendada ja propageerida biogaasi kasutuselevõttu linnatranspordis.

Eraldised Eraldised kantakse üle ASile GoBus linna avaliku bussiliiniveo teostamiseks pikaajalise hankelepingu alusel.

Investeeringud 6700 tuh kr on planeeritud osalemises projektis Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamine (sh Tartu juunior-, seenior- jms kaardi kontseptsiooni väljaarendamine).

Majandamiseelarve (tegevuskulud) 278 tuh kr

Tegevuskulud on kavandatud osalemiseks projektis Tartu linna ja lähiomavalitsuste ühistranspordi arendamine. Projekt algas 2009. aastal.

3.8.4. KESKKONNAKAITSE 59 060 tuh kr

3.8.4.1. Jäätmekäitlus 8 208 tuh kr

Kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 1647 tuh krooni ning majandamiseelarvest 6561 tuh krooni ulatuses.

Finantseerimiseelarve 1 647 tuh kr tegevuskulud 1 647 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

05100 JÄÄTMEKÄITLUS 2 651 2 037 1 647 -19,1 55 majandamiskulud 2 651 2 037 1 647 -19,1 rajatiste majandamiskulud 2 131 2 037 1 647 -19,1 4 eraldised 520 0 0 0

eraldised muudele residentidele 520 0 0 0

Majandamiskulud

870 tuh kr keskkonnajaamade Jaama 72a ja Tähe 108 haldamiseks; 50 tuh kr ohtlike jäätmete kogumiseks; 250 tuh kr suuremõõtmeliste jäätmete ja teisese toorme kogumiseks; 50 tuh kr korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks;

145

187 tuh kr linna puhastusalade koristusaktsioonide läbiviimiseks; 210 tuh kr korteriühistute ja majaomanike toetamiseks suuremõõtmeliste

majapidamisesemete veol; 30 tuh kr elanike teadlikkuse tõstmiseks, mis hõlmab ka jäätmete

sorteerimise propageerimist.

Majandamiseelarve (tegevuskulud) 6 561 tuh kr 6054 tuh kr ASilt Cleanaway laekuvad vahendid kogutakse ja suunatakse

Aardlapalu prügila sulgemiseks; 57 tuh kr Osalemiseks projektis Ökotugi tegevused-üheskoos parema

keskkonna eest.

3.8.4.2. Prügivedu 1 332 tuh kr


Võrreldes 2009. aastaga on vahendid prügiveole jäänud samale tasemele.

Majandamiskulud

1065 tuh kr linna parkides, tänavatel ja bussipeatustes paikneva 730 prügiurni hooldamis- ja tühjenduskuludeks. Kulude planeerimise aluseks on pikaajaline riigihange;

89 tuh kr munitsipaal- ja reformimata riigi maade hooldamiseks; 178 tuh kr illegaalsete prügikohtade likvideerimiseks. 3.8.4.3. Tänavate puhastus 36 186 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 36 186 tuh kr

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 05100 TÄNAVATE PUHASTUS 32 082 35 026 36 186 3,3

55 Majandamiskulud 32 032 34 981 36 141 3,3 Rajatiste majandamiskulud 32032 34 981 36 141 3,3 4 Eraldised 50 45 45 0,0

Eraldised muudele residentidele 50 45 45 0,0 Majandamiskulude kasv võrreldes 2009. aastaga on seotud tänavate aastaringseks hoolduseks läbiviidud pikaajalise riigihankega. Hange on korraldatud aastateks 2009-2011. Majandamiskulud 33 300 tuh kr riigihankena sõlmitud aastaringse linna tänavate hooldustööde

eest tasumiseks; 2388 tuh kr kõrvaltänavate talviseks korrashoidmiseks; 253 tuh kr linnale kuuluva 32 bussipeatuse paviljoni ja 221 eraldi asetseva

istepingi hoolduseks ja remondiks; 200 tuh kr muudeks kuludeks (nt uute juurdeehitatud kõnniteede, parklate

hooldus).

146

Eraldised Talvise libedustõrje puistematerjalid majaomanike ühendusele. 3.8.4.4. Heitveekäitlus 4 000 tuh kr


Vahendid suunatakse ASile Tartu Veevärk linna tänavatelt ja platsidelt koguneva sademevee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. 3.8.4.5. Haljastus 8 969 tuh kr

Linnas on püsihoolduse all 302,4 ha haljastuid, sellest parke ja muid haljasalasid 230,8 ha ning metsa 71,6 ha. Igale hooldusklassile on vastavalt hoolduse intensiivsusele kehtestatud kindlad nõuded.

Finantseerimiseelarve 8 969 tuh kr tegevuskulud 8 469 tuh kr investeeringud 500 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 05400 HALJASTUS 9 057 8 319 8 469 1,8

55 majandamiskulud 9 057 8 319 8 469 1,8 rajatiste majandamiskulud 9 057 8 319 8 424 1,3 muud mitmesugused majanduskulud 0 0 45 100,0

Majandamiskulud

4912 tuh kr riigihankena sõlmitud aastaringse haljastuse hooldustööde eest tasumiseks;

800 tuh kr raekoja akendele, Rüütli tänava konteinerhaljastuse ja haljastusaladel olevatele lillepeenardele ning lillekastidele suvelillede ostmiseks ja suveringseks hooldamiseks;

125 tuh kr remonttöödeks (vandalismi tagajärgede likvideerimine, lagunenud kõnniteede, rajatiste ja väikevahendite korrastamine);

350 tuh kr mänguväljakute korrashoiuks; 99 tuh kr ühekordseteks haljastustöödeks, mis ei ole seotud riigihankega; 191 tuh kr kuivanud ja ohtlike puude raideks ja hoolduslõikuseks; 140 tuh kr muudeks kuludeks (purskkaevude vee- ja elektrikulud, ujulate

joogivesi, koerte jalutuskohtade hooldus); 1757 tuh kr supelrandade hoolduseks ja vetelpäästeteenuse ostmiseks; 50 tuh kr Raekoja platsil oleva linna jõulupuuga seotud kuludeks. 45 tuh kr Konkursi “Kaunis kodu” korraldamine.

Investeeringud 500 tuh kr on kavandatud laste mänguväljakutele 3.8.4.6. Muu keskkonnakaitse 365 tuh kr


Võrreldes 2009. aastaga on vahendeid muu keskkonnakaitse tegevusalale kavandatud 40 tuh kr ehk 9,9% vähem.

147

Majandamiskulud 165 tuh kr müra ja välisõhu uuringuteks ja seireteks; 100 tuh kr keskkonnaalaste väikeprojektide finantseerimiseks; 100 tuh kr linna territooriumil ilmnevate keskkonnakahjustuste

määramiseks.

3.8.5. ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 19 886 tuh kr

3.8.5.1. Veevarustus 54 tuh kr




2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 06300 VEEVARUSTUS 50 54 54 0,0

55 majandamiskulud 50 54 54 0,0 rajatiste majandamiskulud 50 54 54 0,0

Majandamiskulud Vahendid on kavandatud linna ainsa käigusoleva (Roosi-Pikk) tänava vesiku hoolduseks ja vee kuluks. 3.8.5.2. Tänavavalgustus 12 355 tuh kr Finantseerimiseelarve 12 355 tuh kr


Tegevuskulud

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 06400 TÄNAVAVALGUSTUS 11 050 10 086 10 927 8,3

55 majandamiskulud 11 050 10 086 10 927 8,3 rajatiste majandamiskulud 11 050 10 086 10 927 8,3

Majandamiskulud 1877 tuh kr aastaringse tänavavalgustuse hooldustööde eest tasumiseks; 7400 tuh kr linna valgustite elektrikuluks; 1450 tuh kr valgustusvõrgu remonttöödeks; 100 tuh kr jõuluinventari uuendamiseks; 100 tuh kr valgustusvõrgu kaugjuhtimise sidekuludeks ja arendustöödeks.

Investeeringud 1 428 tuh kr 168 tuh kr valgustuskilpidele uued telemeetria seadmed, ülekäiguradade

valgustamine; 1000 tuh kr õhuliinide rekonstrueerimiseks koostöös ASiga Eesti Energia; 260 tuh kr Anne kanali kergliiklustee liitumistasu.

148

3.8.5.3. Kalmistud 5 177 tuh kr Eelarvest kaetakse Tartu linna asutuse Kalmistu kulud, kelle hallata on Raadi, Puiestee, Pauluse, Rahumäe, Tuigo ja Vanausuliste kalmistud pindalaga kokku 77 ha. Asutusel on viis kabelit (Raadi, Uspenski, Pauluse, Peetri ning Jaani). Jaani kabelit kasutatakse ka külmkambrina. Finantseerimiseelarve 5 177 tuh kr

tegevuskulud 5 009 tuh kr investeeringud 168 tuh kr Tegevuskulud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

06602 KALMISTUD 5036 5070 5009 -1,2 50 personalikulud 2986 3023 2987 -1,2 töötajate töötasu 2240 2268 2223 -2,0

personalikuludega kaasnevad maksud 746 755 764 1,2

55 majandamiskulud 2050 2047 2022 -1,2 administreerimiskulud 60 66 58 -12,1 koolituskulud 8 10 10 0,0

hoonete ja ruumide majandamiskulud 394 355 282 -20,6

rajatiste majandamiskulud 1107 1237 1318 6,5 sõidukite ülalpidamiskulud 269 239 239 0,0 infotehnoloogia kulud 25 10 5 50,0 inventari kulud 157 100 80 20,0 meditsiinikulud 5 5 8 60 eri- ja vormiriietus 25 25 22 -12 Personalikulud

Asutuses on kokku 27,5 ametkohta.

Majandamiskulud

Rajatiste majandamiskuludes on kõige suurema osakaaluga linna kalmistute prügivedu 1182 tuh krooni ehk 89,7%, mille aluseks on riigihange “Tartu linna kalmistute prügivedu 2009-2011. a”.

Hoonete ja ruumide majandamiskuludest suurim on kulu elektrile 160 tuh krooni ehk 56,7%.

Investeeringud 168 tuh kr 168 tuh kr rataslaaduri liisingmaksed.

149

3.8.5.4. Hulkuvate loomadega seotud kulud 2 300 tuh kr Finantseerimiseelarve 2 300 tuh kr

tegevuskulud 2 300 tuh kr Tegevuskulud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 06603 Hulkuvate loomadega seotud kulud 1801 2030 2300 13,3 55 majandamiskulud 1801 2030 2300 13,3

muud mitmesugused majandamiskulud 1801 2030 2300 13,3

Majandamiskulud Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja käitlemise kulude aluseks on pikaajaline riigihange aastateks 2009-2013.

150

3.9. LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE OSAKOND 19 635 tuh kr

3.9.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 6 292 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 6 292 tuh kr

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

% 01112OSAKONNA TEENISTUSED 7 127 6 759 6 001 -11,2

50 personalikulud 6 804 6 411 5 653 -11,8 avaliku teenistuse ametnike töötasu 5 010 4 765 4 160 -12,7lepinguline töötasu 3 0 0 0,0

erisoodustused 72 36 36 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 1 719 1 610 1 457 -9,5

55 majandamiskulud 323 348 348 0,0 administreerimiskulud 147 136 136 0,0 lähetuskulud 3 22 22 0,0 koolituskulud 74 32 32 0,0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 2 4 4 0,0 sõidukite ülalpidamise kulud 48 122 122 0,0 inventari kulud 45 26 26 0,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 4 6 6 0,0

01330MUUD ÜLDISED VALITSEMIS- TEENUSED (ARENGUKAVAD) 508 250 291 16,4

50 personalikulud 10 10 11 10,0 avaliku teenistuse ametnike töötasu 8 8 8 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 2 3 3 0,0

55 majandamiskulud 498 240 280 16,7 administreerimiskulud 83 157 170 20,6 uurimis- ja arendustööde kulud 385 90 100 11,1 lähetuskulud 2 9 10 11,1

Personalikulud Osakonnas on 2009. aasta novembri seisuga 25 koosseisulist ametikohta. Personalikulud vähenevad võrreldes 2009. aasta eelarvega seoses ühe ametikoha koondamisega, ametniku lapsehoolduspuhkusel viibimisega ning palgakulude vähendamisega. Majandamiskulud Majandamiskulude suurenemise põhjustab postiteenuste kallinemine. 3.9.2. MAJANDUS 13 343 tuh kr 3.9.2.1. Maakorraldus 11 475 tuh kr Rahastatakse finantseerimiseelarvest 11 470 tuh krooni ja majandamiseelarvest 5 tuh krooni.

151

Finantseerimiseelarve 11 470 tuh krooni sh: tegevuskulud 1 470 tuh krooni investeeringud 10 000 tuh krooni



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

04210 MAAKORRALDUS 2 960 2 269 1 470 -35,2 50 personalikulud 32 50 0 -100,0 avaliku teenistuse ametnike töötasu 24 38 0 -100,0 personalikuludega kaasnevad maksud 8 12 0 -100,0 55 majandamiskulud 2 907 2 201 1 455 -33,9 administreerimiskulud 258 251 150 -40,2 uurimis- ja arendustööde kulud 2 646 1 940 1 290 -33,5 lähetuskulud 3 10 15 50,0 6 muud kulud 21 18 15 -16,7

maksu, riigilõivu- ja trahvikulud 21 18 15 -16,7 Uurimis- ja arenduskulud on ette nähtud: 495 tuh kr maade arvestuse ja maksustamise programmi koostamiseks ja

üleminekuks uuele tehnilisele lahendusele; 300 tuh kr linna digitaalplaani ja digitaalplaani tehnovõrkude baasi

loomiseks ja uuendamiseks; 250 tuh kr maade munitsipaliseerimiseks, omandi registreerimiseks; 150 tuh kr linna kolmemõõtmelise digitaalse mudeli (M1:2000)

uuendamiseks; 145 tuh kr maamaksu eelteadete koostamiseks ja saatmiseks,

eksperthinnanguteks; 120 tuh kr detailplaneeringute ja projektide koostamiseks vajalikeks

mõõdistusteks; 10 tuh kr aadressandmete registri uuendamiseks.


Vahendid on määratud linna arenguks vajalike maade ostmiseks. Majandamiseelarve (tegevuskulud) 5 tuh kr

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

04210 MAAKORRALDUS 61 141 5 -97,5 50 personalikulud 0 34 0 -100,0 avaliku teenistuse ametnike töötasu 0 25 0 -100,0 personalikuludega kaasnevad maksud 0 9 0 -100,0 55 majandamiskulud 61 107 5 -95,3

administreerimiskulud 26 77 5 -93,5 inventarikulud 35 30 0 -100,0

152

2009. aasta eelarve mahtu kujundasid oluliselt aasta alguse kasutamata jäägid õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisest ja maa erastamise eeltoimingutelt kokku 136 tuh krooni. Kuna enamus erastamise toiminguid on lõpetatud, on maa erastamise ja õigusvastaselt võõrandatud maa toimingutelt laekuvat tasu kavandatud 5 tuh krooni ja seda kasutatakse eelnimetatud toimingute korralduskuludeks. 3.9.2.2. Üldmajanduslikud arendusprojektid 1 868 tuh kr (territoriaalne üldplaneerimine)

Rahastatakse finantseerimiseelarvest.

Tegevuskulud 1 868 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

04740 ÜLDMAJANDUSLIKUD ARENDUS PROJEKTID (territoriaalne planeerimine) 1 657 2 214 1 868 -15,6

50 personalikulud 126 60 60 0,0 avaliku teenistuse ametnike töötasu 95 45 45 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 31 15 15 0,0 55 majandamiskulud 1 531 2 154 1 808 -16,1 administreerimiskulud 494 410 525 28,0 uurimis- ja arendustööde kulud 1 001 1 700 1 239 -27,1 lähetuskulud 36 44 44 0,0 Administreerimiskulud on kuulutuste avaldamiseks ajalehtedes. Uurimis- ja arenduskulud ja personalikulud on ette nähtud: 250 tuh kr munitsipaalmaade ja linnaehituslikult oluliste alade

detailplaneeringuteks (Ranna tee-Ujula tn ja Liiva tn kvartali ning Ringtee rekonstrueerimisest tuleneva linna tänavavõrgu väljaehitamiseks vajalike maa-alade detailplaneeringud);

393 tuh kr jätkuvate töödena Ropka silla detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamiseks ja Karlova linnaosa üldplaneeringuks;

400 tuh kr linnale oluliste valdkondade ja alade teemaplaneeringuteks (miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimuste teemaplaneeringud, naabervaldadega ühised teemaplaneeringud);

250 tuh kr tehniliste infrastruktuuri objektide teostamiseks (liiklusprognooside ja auditite koostamine, sademevee eesvoolude lahenduste kavandamine.

Lähetuskulud on osalemiseks vabariiklikel ja rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel.

153

3.10. LINNAVARADE OSAKOND 153 105 tuh kr 3.10.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 12 161 tuh kr Finantseerimiseelarve 11 464 tuh kr

tegevuskulud 11 188 tuh kr investeerimiskulud 276 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

01112OSAKONNA TEENISTUSED 11 384 11 656 11 178 -4,150 personalikulud 6 756 6 963 6 372 -8,5 avaliku teenistuse ametnike töötasu 4 944 5 127 4 585 -10,6 lepinguline töötasu 0 0 28 100,0 erisoodustused 98 76 102 34,2 personalikuludega kaasnevad maksud 1 714 1 760 1 657 -5,955 majandamiskulud 4 617 4 633 4 746 2,4 administreerimiskulud 1 317 1 146 1 185 3,4 uurimis- ja arendustööde kulud 26 11 14 27,3 lähetuskulud 172 80 114 42,5 koolituskulud 169 76 88 15,8 hoonete ja ruumide majandamiskulud 2 776 3 206 3 214 0,2 sõidukite ülalpidamise kulud 50 72 85 18,1 infotehnoloogia kulud 35 0 0 0,0 inventari kulud 61 34 38 11,8 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 11 8 8 0,06 muud kulud 11 60 60 0,0 maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 11 60 60 0,0

01700FINANTSEERIMISTEHINGUD ja VÕLA TEENINDAMINE 45 13 10 -23,1

6 muud kulud 45 13 10 -23,1 intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult 45 13 10 -23,1

Osakonna teenistused

Personalikulud Linnavarade osakonnas on 27 koosseisulist ametikohta. 2009. aastal koondati kaks ametnikku, kellele maksti ka koondamishüvitis ning haridusosakonnast toodi üle 2 majandusteenistuse ametnikku. Erisoodustused kasvavad seoses vajadusega hüvitada kolmele ametnikule isikliku sõiduauto kasutamist ja kindlustada töötajate vaktsineerimine. Majandamiskulud Majandamiskulud kasvavad 2,4% ehk 113 tuh krooni. Suurem kasv on administreerimiskulude juriidiliste ja info ning PR teenuste osas (39 tuh krooni),

154

lähetuskuludes (34 tuh krooni). Lähetuskuludest on 85 tuh krooni seotud välisprojekti Study visit to Frederiksberg and Turku omafinantseeringuga.

Muud kulud 60 tuh krooni on planeeritud riigilõivu tasumiseks seoses juriidiliste toimingutega.

Finantseerimistehingud ja võla teenindamine

Tasutakse sõiduauto kapitaliliisingu intressimakseid 10 tuh krooni.

Investeeringud (sh majandamiseelarve) 973 tuh kr

• 45 tuh krooni sõiduauto liisingumaksed; • 928 tuh krooni Raekoja Turismiinfokeskuse arendamine Külastuskeskuseks.

Külastuskeskuse projekteerimiseks eraldati 2009. a reservfondist 94 tuh krooni. 2010. aastal toetatakse objekti arendamist 697 tuh krooniga Turismiinfo jaotuskanalite toetamise meetmest.


3.10.2.1. Turism 500 tuh kr

Finantseerimiseelarve (investeeringud) 500 tuh kr

Investeeringud on ette nähtud lodjakoja projekteerimiseks

3.10.2.2. Muu majandus (linnavara haldamine) 23 276 tuh kr

Rahastatakse finantseerimiseelarvest 10 313 tuh kr ja majandamiseelarvest 12 963 tuh kr.

Finantseerimiseelarve 10 313 tuh kr tegevuskulud 7 203 tuh kr Investeeringud 3 110 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 04900 MUU MAJANDUS 8 533 6 874 7 203 4,8

55 majandamiskulud 8 053 6 314 6 658 5,4 hoonete ja ruumide majandamiskulud 8 053 6 314 6 658 5,4

6 muud kulud 180 180 200 11,1 maksu-, riigilõivu-ja trahvikulud 180 180 200 11,1 4 eraldised 300 380 345 -9.2

eraldised muudele residentidele 300 380 345 -9,2 Osakonna hooldada on linnale kuuluvaid haldushoonete pindasid 11 502 m2, välisterritooriume ca 271 000 m2 ulatuses. Korteriühistute poolt hallatavates hoonetes asub 10 681 m2 linnale kuuluvaid mitteeluruume ja Tartu Elamuhalduse ASi poolt hallatavates majades 3265,9 m2.

155

Majandamiskulud

3343 tuh kr linna kasutuses olevate kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskuludeks, sh:

2241 tuh kr kulud korrashoiule, millest haldushoonete püsilepingud moodustavad 1438 tuh krooni, ühekordsed hooldustööd (akende pesu, porivaibad, WC tarvikute soetus, eritööd jne) 731 tuh krooni, monumentide hooldus 66 tuh krooni (sh E. Tubina monumendi igakuine hooldus ca 2,7 tuh kr) ning prügivedu 6 tuh krooni;

239 tuh kr kulud haldushoonete jooksevremondile; 795 tuh kr hoonete kindlustusmaksed

18 tuh kr Raekoja platsi purskkaevu ning E. Tubina monumendi valgustamiseks;

50 tuh kr muud kulud- hoonete ülesmõõtmisjooniste tellimiseks vastavalt ruumide paiknemisele peale rekonstrueerimist;

3315 tuh kr kinnisvarainvesteeringute (s.o linna poolt väljaüüritavate mitteeluruumide) majandamiskuludeks, sh:

1020 tuh kr mitteeluruumide hoolduskulude tasumiseks korteriühistutes;

332 tuh kr mitteeluruumide hoolduskulude tasumiseks Tartu Elamuhalduse ASi poolt hallatavates majades;

471 tuh kr avarii-ja remonttöödeks; 408 tuh kr ühekordselt tellitud väliskoristusteks, mis puudutavad eelkõige

krundihooldust. Linnavarade osakonna valitsemisalasse on viimastel aastatel lisandunud väga suurte maa-aladega territooriumid (Roosi 91, Puiestee 114, Kasarmu 11, Kasarmu 3 ning kogu Jaamamõisa piirkond);

350 tuh kr tühjade mitteeluruumide ning hoonete Staadioni 48, Kastani 138 ning Rahu 8 küttekuludeks;

644 tuh kr püsilepingutega ettenähtud hoolduskuludeks; 60 tuh kr tühjade äripindade valvekuludeks;

30 tuh kr kulu elektrile. Muud kulud

200 tuh kr käibemaksu kohustus A.Le Coq Spordimaja nõude müügist Sampo pangale

Eraldised

300 tuh kr avaliku käimla vabaduse pst 4 kulude kompenseerimiseks; 45 tuh kr J. Lotmani monumendi korrashoiu kuludeks.

Investeeringud 3 110 tuh kr 500 tuh kr mitteeluruumide (linna üüripindade) investeeringuteks

korteriühistute hoonetes; 2310 tuh kr vahendid suunatakse piirkondade konkurentsivõime

tugevdamise meetmest positiivse rahastamise otsuse saanud objekti Antoniuse Gildimaja hoone (Lutsu 3) renoveerimise omafinantseeringuks. Objekti kogumaksumuseks on 9873 tuh krooni.

300 tuh kr ettekirjutuste täitmiseks ja erakorraliste kulude tarbeks.

156



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 04900 MUU MAJANDUS 5 639 5 205 5 400 3,7

55 majandamiskulud 2 748 2 505 2 700 7,8 hoonete ja ruumide majandamiskulud 2 748 2 505 2 700 7,8 6 muud kulud 2 891 2 700 2 700 0,0 maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 2 891 2 700 2 700 0,0 Mitteeluruumide rendipindade kommunaalteenuste vahendamisest laekuvast 5400 tuh kroonist on ette nähtud kasutada vastavalt sõlmitud lepingutele teenuste müüjatele kommunaalteenuste eest tasumiseks 2700 tuh krooni ja käibemaksuks mitteeluruumide üürilt ja kommunaalteenustelt 2700 tuh krooni. Majandamiseelarve (investeeringud) 7 563 tuh kr Vahendid laekuvad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ning suunatakse Antoniuse Gildimaja hoone (Lutsu 3) renoveerimiseks. 3.10.3. ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 2 800 tuh kr 3.10.3.1. Elamumajanduse arendamine 2 800 tuh kr Finantseerimiseelarve 2 800 tuh kr

tegevuskulud 1350 tuh kr investeeringud 1450 tuh kr Tegevuskulud

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

06100 ELAMUMAJANDUSE ARENDAMINE 1558 1335 1350 1,1

50 personalikulud 40 0 0 0 55 majandamiskulud 1327 1100 1350 22,7 hoonete ja ruumide majandamiskulud 1327 1100 1350 22,7 4 eraldised 191 235 0 -100,0 eraldised muudele residentidele 191 235 0 -100,0 Linnale kuulub 14 tervikmaja kokku 333 korteriga. Eluruume on linnal aga 633. Majandamiskulud 1230 tuh kr Vastavalt linna ja Tartu Elamuhalduse ASi vahel sõlmitud

lepingule munitsipaaleluruumide haldamisega seotud lepingujärgseteks kuludeks, sh:

280 tuh kr tühjade sotsiaal- ja üürikorterite hoolduseks, sh: korterite kulud kohtuvaidluse ja täitevmenetluse ajal; sotsiaalkorterite kulud remondi ajal ja selle ootel, sh

sotsiaalkorteriks tunnistamise periood;

157

tühjade korterite kulu üürileandmise menetlemise ajal kuni üürilepingu sõlmimiseni;

710 tuh kr sotsiaalmajade remondi ja hoolduskuludeks, kuna sotsiaalmajades ei laeku üürist piisavalt vahendeid elamute korrashoiuks;

240 tuh kr sotsiaaleluruumide võlgnevuse katteks. Üürnike võlgnevuste ja väljatõstmise ajal on vajalik katta eluruumi haldamisega seotud kulud;

120 tuh kr kohtuotsuste alusel üürnike väljatõstmisega seotud kuludeks.


950 tuh kr linnale kuuluvate korterite remondiks. Linnale kuulub 633 eluruumi;

500 tuh kr linnale kuuluvate elamute remondiks. Linnale kuulub 14 tervikmaja, mida haldab Tartu Elamuhalduse AS. Elamute haldaja koostöös Nortim OÜga on koostanud majade tehnilise ekspertiisi ja remondivajaduste hindamise, millest järeldub, et paljudele elamutele on tarvis teha avariilisi töid ja majade nn hädavajalikke säilimise töid;

3.10.4. VABA AEG JA KULTUUR 86 876 tuh kr

3.10.4.1. Spordibaasid 39 850 tuh kr

Rahastatakse finantseerimiseelarvest 5650 tuh kr ja majandamiseelarvest 34 200 tuh kr.

Finantseerimiseelarve 5 650 tuh kr tegevuskulud 200 tuh kr investeeringud 5 450 tuh kr

Tegevuskulu vahendid suunatakse Aardla 25i kaarhalli kohandamiseks ekstreemspordihalliks ja rularampide korrashoiuks.


5000 tuh kr Tamme staadioni tribüünihoone ehitus rahastatakse linnaliste piirkondade arendamise meetmest. Projekti maksumuseks on arvestatud 50 877 tuh krooni, millest projekti omafinantseering 13 162 tuh kr, millest 2010. aastal linna osa 5000 tuh krooni.

450 tuh kr sõudebaasi (Ranna 3) juurdeehituse toetuseks. Majandamiseelarve (investeeringud) 34 200 tuh kr Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Tamme staadionikompleksi ehituseks. 3.10.4.2. Puhkepargid 24 600 tuh kr

Finantseerimiseelarve (investeeringud) 24 600 tuh kr

24 600 tuh kr teaduskeskuse AHHAA uue hoone ehituseks. Teaduskeskuse rajamise ning sisustuse kulud on kokku ca 240 mln kr, millest Tartu linna kaasfinantseering uue hoone ehituse kogusummas kuni 61 mln krooni perioodil 2010-2012 (volikogu otsus nr 513, 18. mai 2009)

158

3.10.4.3. Laste huvialamajad ja -keskused 1 472 tuh kr


1000 tuh kr Anne noortekeskuse uue hoone projekteerimiseks Ihaste teele A. Le Coq Spordimaja kõrvale;

65 tuh kr Lille Maja (Lille 9) noortekeskuse ruumide remondi omaosaluseks. Projekt on esitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi ESTLAT meetme raames toetuse saamiseks.

Majandamiseelarve (investeeringud) 407 tuh kr

Vahendid kavandatakse Lille Maja noortekeskuse ruumide remondiks.

3.10.4.4. Kultuuri-ja rahvamajad 300 tuh kr


MTÜga Tartu Spordiselts Kalev on sõlmitud üürileping tähtajani 30.06.2013 Magasini 5 ruumide kasutamiseks MTÜ Genialistide Klubi poolt. Linn tasub ruumide üüri (üür kuus 25 tuh kr).

3.10.4.5. Muuseumid 12 154 tuh kr

Finantseerimiseelarve (investeeringud) 2 991 tuh kr 2991 tuh kr Mänguasjamuuseumi teatrimaja (Lutsu 2) hoone renoveerimise

omafinantseeringuks. Projekti rahastatakse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Projekti kogumaksumus on 29 mln krooni. Objekt on töös 2009.aastast.

Majandamiseelarve (investeeringud) 9 163 tuh kr

Vahendid laekuvad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ning suunatakse Mänguasjamuuseumi teatrimaja (Lutsu 2) hoone renoveerimiseks.

3.10.4.6. Kultuuriüritused (monumendid) 500 tuh kr


500 tuh kr Tartu Rahu monumendi rajamiseks (J. Poska bareljeefi modelleerimine, valmistamine ja paigaldamine). Eelnevalt on toimunud monumendi tähisala ideekonkurss ja selgunud selle võidutöö.

3.10.4.7. Muu vaba aeg ja kultuur 8 000 tuh kr


1000 tuh kr Loomemajandusekeskuse Kalevi 15,17 hoonete renoveerimiseks. Objekti projekt on esitatud rahastamiseks Loome-majanduse tugistruktuuride toetamise programmi meetmesse. Loomemajanduskeskuse eesmärgiks on loomemajanduse valdkonna koordineerimine ja arendamine Tartus.


Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Loomemajanduskeskuse Kalevi 15, 17 hoonete renoveerimiseks.

159

3.10.5. HARIDUS 13 962 tuh kr

3.10.5.1. Lasteaiad 7 012 tuh kr Rahastatakse finantseerimiseelarvest 2545 tuh kr ja majandamiseelarvest 4467 tuh kr. Finantseerimiseelarve (investeeringud) 2 545 tuh kr 1000 tuh kr lasteaia Rukkilill (Sepa 18) juurdeehituse projekteerimis-

töödeks;

975 tuh kr lasteaia Midrimaa (Vanemuise 28) hoone ja keldri remondiks. Töödega alustati 2009.a aastal;

570 tuh kr uue lasteaia Klaabu (Kummeli 5) ehitustööde lõpetamise omafinantseering.


Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt lasteaia Klaabu (Kummeli 5) ehitustööde lõpetamiseks. 3.10.5.2. Gümnaasiumid 800 tuh kr


800 tuh kr Descartesi Lütseumi B- korpuse katusekatte vahetuseks. 3.10.5.3. Muud hariduse abiteenused 2 050 tuh kr Finantseerimiseelarve (investeeringud) 500 tuh kr 500 tuh kr Hariduse Tugiteenuste Keskuse (Tähe 56) ruumide remondi

omafinantseering. Majandamiseelarve (investeeringud) 1 550 tuh kr Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Hariduse Tugiteenuste Keskuse (Tähe 56) ruumide remondiks. 3.10.5.4. Muu haridus 4 100 tuh kr Finantseerimiseelarve 4 100 tuh kr tegevuskulud 500 tuh kr investeeringud 3 600 tuh kr Tegevuskulud 500 tuh kr suunatakse haridusasutuste küttesüsteemide läbipesuks. Investeeringud 3600 tuh kr kavandatakse: 400 tuh kr haridusasutuste projekteerimistöödeks; 900 tuh kr haridusasutuste ettekirjutiste täitmiseks; 400 tuh kr haridusasutuste territooriumite korrashoiuks; 1900 tuh kr avariide likvideerimiseks.

160

3.10.6. SOTSIAALNE KAITSE 13 530 tuh kr 3.10.6.1. Riskirühmade sotsiaalhoolekande asutused 13 530 tuh kr Finantseerimiseeelarve (investeeringud) 2 030 tuh kr 2030 tuh kr Sotsiaalmaja (Lubja 7) rekonstrueerimise omafinantseeringuks.

Projekti rahastatakse Linnaliste piirkondade arendamise programmist. Objekti kogumaksumuseks on kavandatud 13 529 tuh kr. Projekti üldeesmärk on toimetulekuraskustega Tartu linna elanike eluasemeprobleemide leevendamine, arvestades eluasemeteenuste arendamisel sotsiaalabi vajavate inimeste erinevaid arengutasemeid ja vajadusi.

Majandamiseelarve (investeeringud) 11 500 tuh kr Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Sotsiaalmaja (Lubja 7) rekonstrueerimiseks.

161

3.11. RAHANDUSOSAKOND 103 704 tuh kr 3.11.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 103 461 tuh kr Finantseerimiseelarve 103 461 tuh kr

tegevuskulud 40 319 tuh kr investeerimiskulud 63 142 tuh kr Tegevuskulud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

01 ÜLDVALITSEMINE KOKKU 50 981 73 226 40 319 -44,9 01112 OSAKONNA TEENISTUSED 25 595 29 025 3 453 -88,1

50 Personalikulud 2 999 2 937 2 819 -4,0 Avaliku teenistuse ametnike töötasu 2 131 2 089 1 988 -4,8 Muud tasud 60 68 62 -8,8 Erisoodustused 47 37 38 2,7 Personalikuludega kaasnevad maksud 761 743 731 -1,6 55 Majandamiskulud 806 631 633 0,3 Administreerimiskulud 521 532 541 1,7 Lähetuskulud 2 11 5 -54,5 Koolituskulud 195 31 31 0,0 Hoonete ja ruumide majandamiskulud 8 8 10 25,0 Sõidukite ülalpidamise kulud 25 20 19 -5,0 Infotehnoloogia kulud 10 4 6 50,0 Inventari kulud 43 19 17 -10,5 Meditsiinikulud ja hügieenitarbed 2 6 4 -33,3 6 Muud kulud 21 790 25 457 1 -100,0 01114 RESERVFOND 0 11 000 11 000 0,0

6 Muud kulud 0 11 000 11 000 0,0 01220 VÄLISABI 100 0 0 0,0

4 Eraldised 100 0 0 0,0 01310 ÕPPELAENU KUSTUTAMINE 0 5 400 5 700 5,6

50 Personalikulud 0 5 400 5 700 5,6 Erisoodustused 0 3 214 3 400 5,8

Personalikuludega kaasnevad maksud 0 2 186 2 300 5,2 01700 VÕLA TEENINDAMINE 25 286 27 801 20 166 -27,5

6 Muud kulud (intressi- ja kohustistasud) 25 286 27 801 20 166 -27,5

Personalikulud Rahandusosakonnas on 2009. a lõpu seisuga 11 koosseisulist ja 0,5 koosseisuvälist ametikohta. Personalikulud vähenevad võrreldes 2009. aastaga 118 tuh krooni ehk 4%. Majandamiskulud Põhiosa majandamiskuludest moodustavad administreerimiskulud, mis koosnevad peamiselt audiitortasust 340 tuh krooni ja pangateenustest 110 tuh krooni.

162

Muud kulud 1 tuh krooni osakonna ülalpidamiskuludes on määratud Tartu linna pärandvaraga teostatavate toimingute riigilõivu kulude katteks. Linna reservfondi suuruseks on planeeritud varasemate aastatega analoogselt 11 000 tuh krooni. Reservfondi kasutamist reguleerivad Volikogu 01.06.2004. a määrus Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (viimati muudetud 14.05.2009 määrusega nr 116) ning Linnavalitsuse 29.07.2004. a määrus nr 18 Linnavalitsuse reservfondi vahendite kasutamise rakendusjuhend. Linnavalitsuse ja linna asutuste õppelaenude tasumiseks on kavandatud koos erisoodustusmaksudega 5 700 tuh krooni. Eelnimetatud summad planeeritakse rahandusosakonna eelarvesse, kuid jaotatakse aasta jooksul struktuurüksuste ja asutuste vahel. Muud kulud võla teenindamisel summas 20 166 tuh krooni koosnevad intressikuludest (19 086 tuh krooni) ja korralduskuludest (1 080 tuh krooni). Täpsem ülevaade nimetatud summadest ja ka investeerimiskuludest on toodud seletuskirja üldvalitsemissektori teenuste valdkonna seletuses.

Investeerimiskulud 63 142 tuh kr 2010. aastal tuleb teostada võlakirjaemissioonide tagasimakseid 63 142 tuh krooni väärtuses.

3.11.2. AVALIK KORD 243 tuh kr

3.11.2.1. Muu avalik kord

Vahendid tegevuskuludeks on määratud toetusena mittetulundusühingutele linna avaliku korra ning kogukondade turvalisuse tagamise kindlustamiseks kavandatud projektidele. (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 03600 MUU AVALIK KORD 300 270 243 -10,0

4 eraldised 300 270 243 -10,0 eraldised riigiasutustele 300 270 243 -10,0

163

3.12. SOTSIAALABI OSAKOND 115 985 tuh kr

3.12.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 10 034 tuh kr

Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 10 034 tuh kr Tegevuskulud

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 01112 OSAKONNA TEENISTUSED 12 000 10 529 10 034 -4,7

50 personalikulud 10 620 9 755 9 336 -4,3 avaliku teenistuse ametnike töötasu 7 739 7 288 6 920 -5,0 lepinguline töötasu 24 30 30 0,0 erisoodustused (õppelaen) 161 0 0 0,0


55 majandamiskulud 1 374 769 693 -9,9 administreerimiskulud 438 344 335 -2,6 koolituskulud 200 100 110 10,0


sõidukite ülalpidamise kulud 109 95 108 13,7 infotehnoloogia kulud 31 5 5 0,0 inventari kulud 59 10 5 -50,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 10 10 10 0,0 muud mitmesugused majanduskulud 40 45 40 -11,1

6 muud kulud 6 5 5 0,0 Personalikulud Sotsiaalabi osakonnas on 51 koosseisulist ametikohta. Lepingulist töötasu makstakse koristajale Annelinna piirkonnakeskuses.

Majandamiskulud

Osakonna eelarvesse on kavandatud kulutused piirkonnakeskuste ülalpidamiskuludeks. Haldusaparaadi ja raamatupidamisteenistuse kasutuses olevate ruumide kommunaalkulud katab linnavarade osakond.

Osakond kasutab ühte sõiduautot kasutusrendi alusel. Isikliku sõiduauto kasutamise kulutusi kompenseeritakse vajadusel lastekaitse spetsialistidele ja sotsiaaltöötajatele ning hoolekandeteenistuse peaspetsialistile.

Meditsiinikuludes on kavandatud esmaabivahendite olemasolu piirkonnakeskustes ja prilliklaaside kompenseerimine ametnikele.

Muudes majandamiskuludes on kavandatud lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate kuupiletite kompenseerimise kulud. Nende ametikohtade tööülesannete hulka kuuluvad kodukülastused, milleks enamasti kasutatakse ühistransporti.

Muud kulud on riigilõivukulud kohtutoimingutelt.

164

3.12.2. SOTSIAALNE KAITSE 105 951 tuh kr

Sotsiaalse kaitse kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 94 343 tuh krooni ja majandamiseelarve omatulude arvel 11 608 tuh krooni. 3.12.2.1. Puuetega isikute hoolekande asutused 4 850 tuh kr

Finantseerimiseelarve tegevuskulud 4 850 tuh kr

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

%

10120 PUUETEGA ISIKUTE HOOLEKANDE ASUTUSED 4 230 5 000 4 850 -3,0

55 majandamiskulud 4 230 5 000 4 850 -3,0 sotsiaalteenused 4 230 5 000 4 850 -3,0

Vahendid kasutatakse teenuste ostuks psüühikahäiretega inimestele: Ööpäevaringse hooldamise, päevase hooldamise ja koduhoolduse teenuse osutaja linna psüühikahäiretega eakatele on SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus. Hanget teenuse ostuks ei korraldata, kuna tegemist on Tartu linna poolt psüühikahäiretega isikute hoolekande korraldamiseks asutatud asutusega ning teenuse ostu korraldatakse lepingu alusel. Seoses hoolealuse omaosaluse tõstmisega 85%-lt 95%-le pensionist vähenevad kulud Vaimse Tervise Hooldekeskuse ööpäevaringse hooldusteenuse eest 150 tuh krooni. 3.12.2.2. Muu puuetega isikute sotsiaalne kaitse 31 364 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 31 364 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10121 MUU PUUETEGA ISIKUTE SOTSIAALNE KAITSE 28 839 31 535 31 364 -0,5

55 majandamiskulud 4 693 6 466 6 170 -4,6 sotsiaalteenused 4 693 6 466 6 170 -4,6 4 eraldised 24 146 25 069 25 194 0,5

toetused puuetega inimestele ja nende hooldajatele 17 250 16 700 16 990 1,7

toetustelt makstav sotsiaalmaks 6 005 7 755 7 590 -2,1 eraldised muudele residentidele 891 614 614 0,0

Vahendid on kavandatud hooldajatoetuste maksmiseks, erinevate puudega inimest toetavate teenuste ostmiseks ja puuetega isikute elu kvaliteedi parandamiseks kavandatud projektide läbiviimise toetamiseks. Majandamiskulud (sotsiaalteenused)

585 tuh kr riiklikuks hoideteenuseks 2009. a tasemel (teenust osutatakse teenuse osutaja, lapsevanema ja sotsiaalabi osakonna kolmepoolse lepingu alusel arvestusega igale puudega lapsele 5800 krooni ulatuses aastas).

165

1374 tuh kr invatakso teenuseks. Teenuse osutaja on riigihanke alusel aastatel 2010-2011 OÜ Tartaline. Teenust kasutab ca 1350 inimest.

1617 tuh kr isikliku abistaja teenuseks (sügava liikumis- ja nägemispuudega isikute abistamiseks). Teenuse osutaja on riigihanke alusel aastatel 2009-2010 MTÜ Händikäpp. Teenuse kasutajaid on keskmiselt 40 isikut. 2010. a eelarves on kavandatud teenusmaht hankelepingu alusel 28 000 tundi tunnihinnaga 57,75 krooni. Kulud on suurenenud seoses muutustega teenustundides (+3000) ja teenustunni hinnas (+3,55 krooni).

864 tuh kr erivajadustega laste (teenuse kasutajaid 50 last) transportimiseks lasteaeda ja kooli. Koolitranspordi teenust osutatakse septembrist kuni juunini ning lasteaiatransporti vastavalt vajadusele aastaringselt. Teenustunni hind on 320 krooni, teenustunde 2700. Teenust osutab vastavalt riigihankele aastatel 2009-2012 OÜ Tartaline.

972 tuh kr viipekeele tõlketeenuseks eraldatakse 567 tuh krooni enam kui 2009. aastal. Teenust ostetakse 130-le kurdile või raske kuulmispuudega inimesele (2009. a eelarves 111). Teenuse osutajaks aastatel 2010-2011 on riigihanke alusel MTÜ Tartumaa Kurtide Ühing. Teenust osutatakse 2009. a mahus (2700 teenustundi), teenustunni hinna tõus 150 kroonilt 360 kroonile.

385 tuh kr tugiisiku teenuseks puudega lastele ja tema pereliikmetele. Teenuse käigus abistatakse peret peresse mittekuuluva palgalise töötaja poolt. Tugiisiku tegevused lapse abistamisel on enesehooldus, liikumine, huvitegevuses osalemine, õues käimine jms. Teenust osutab hanke alusel aastatel 2009-2010 MTÜ Anni Mängumaa. Teenuse kasutajate arv on keskmiselt 30 last kuus, teenusmaht 7000 tundi aastas, teenusetunni hind 55 krooni (2009 a 55 krooni), millele lisandub kliendi omaosalus 5 krooni.

273 tuh kr ajutiseks hoideteenuseks puudega lapsele. Teenus on vajalik ajutise hoidevõimaluse pakkumiseks vaimse puudega laste vanematele puhkuste perioodil, õhtuti või nädalavahetustel. Teenuse osutaja aastatel 2009-2010 on hanke alusel MTÜ Maarja Tugikeskus. Teenuse kasutajate arv on keskmiselt 30 last kuus, teenustunni hind hankepakkumuse alusel on 65 krooni ning teenusmaht aastas 4200 tundi. 2008. aastal oli teenustunni maksumus 55 krooni ja teenusmaht 4180 tundi.

100 tuh kr kooliabistaja teenuseks 2009. a tasemel. Abistamisteenust võimaldatakse sügava või raske liikumispuudega 2-3 õpilasele koolikohustuse täitmisel kooliruumides liikumisel, riietumisel, kirjutamisel, söömisel, hügieeniprotseduuridel.

Eraldised 23 400 tuh kr hooldajatoetuseks. Hooldajatoetust makstakse puuetega inimeste

hooldajatele lähtuvalt hinnatud hooldusvajadusest 100% või 60% ulatuses kinnitatud määrast. Hooldajatoetuse rahaliseks määraks on 600 krooni ning toetuse saajate arvuks 3040 (kasv 40 võrra), millest lähtuvalt on kavandatud 2010. a toetuseks 16 500 tuh krooni. Sotsiaalmaksu (6900 tuh krooni) kavandamisel on lähtutud sotsiaalmaksu seadusest, mille alusel on maksumäär 1436 krooni (2009. a alampalk x 0,33).

1080 tuh kr puuetega laste hooldajatoetuseks. Kulud on planeeritud lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse muutmisest, millega alates 2009. aasta 1. märtsist anti kohalikele omavaltsustele üle hooldajatoetuse

166

maksmise kohustus puuetega laste eest. Tartu linnas on 40 toetusesaajat, kellele makstakse alates 01.10.2009. a 1000 või 750 krooni kuus. Toetuseks on kavandatud 390 tuh krooni ja maksudeks (sotsiaalmaksu makstakse kõigilt toetustelt) 690 tuh krooni.

600 tuh kr toetuseks puuetega inimeste organisatsioonidele tegevus- ja transpordikuludeks. Toetuse andmise kord on kinnitatud Tartu Linnavolikogu 12.04.2007. a määrusega nr 57. Toetust eraldatakse 25-le organisatsioonile.

100 tuh kr toetuseks puuetega isikutele korterite kohaldamiseks. Tartu Linnavolikogu 19.06.2003. a määrusega nr 35 on kehtestatud puuetega isikute eluruumide kohandamise toetuse maksmise kord. Korterite remonditööd on seotud peamiselt eluruumi sissepääsu, ruumis liikumiseks vajalike ümberkorralduste tegemise ja pesemisruumide kohandamistega. Maksimaalne toetussumma kohanduse kohta on 25 tuhat krooni, inimese omaosaluseks on vähemalt 25% kohanduse maksumusest. Vahendite kavandamisel on aluseks võetud 2009. aasta maht.

14 tuh kr toetuseks Eksmeedikute Ühingule “Halastus” ajalehe “Saatuse Teed” väljaandmise jätkamiseks. Ühing annab välja tasuta ajalehte, milles kajastatakse eakatele ja puuetega inimestele olulist teavet ja seadusandluse muudatusi.

3.12.2.3. Koduteenused (päevakeskus Kalda ja koduteenused) 5 500 tuh kr

Kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 5474 tuh krooni ja majandamiseelarve omatulude arvel 26 tuh krooni ulatuses.



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10200 PÄEVAKESKUS KALDA JA KODUTEENUSED 6 100 5 756 5 474 -4,9

50 personalikulud 5 704 5 371 5 119 -4,7 töötajate töötasu 4 233 4 021 3 801 -5,5 lepinguline töötasu 8 8 8 0,0 erisoodustused 30 0 0 0,0


55 majandamiskulud 396 385 355 -7,8 administreerimiskulud 93 81 71 -12,3 koolituskulud 60 48 42 -12,5

hoonete ja ruumide majandamiskulud 71 82 91 11,0 sõidukite ülalpidamise kulud 35 35 26 -25,7 infotehnoloogia kulud 6 3 3 0,0 inventari kulud 32 20 20 0,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 10 26 11 -57,7 eri- ja vormiriietus 20 10 15 50,0 muud mitmesugused majanduskulud 69 80 76 -5,0

167

Päevakeskus Kalda osutab koduabi- ja ka päevakeskuse teenuseid. Kodust hooldust kavandatakse võimaldada aastaringselt ca 295-le üksikvanurile. Päevakeskuse inspektorid töötavad sotsiaalabi osakonna 5 piirkonnakeskuses, kus lisaks hooldustöötajate töö koordineerimisele tegeldakse ka vastava piirkonna kõigi vanurite ja puuetega inimeste probleemidega, mille lahendamiseks pakutakse mitmesuguseid teenuseid. Päevakeskuses on loodud vanuritele võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks, milles osaleb 240 püsiklienti. Personalikulud Kinnitatud koosseisus on alates 01.08.2009. a 53 ametikohta (2009. aastal koondati üks ametikoht), neist 45 hooldustöötajad. Lepingulist töötasu makstakse seminaride ja ürituste läbiviijatele. Majandamiskuludeks on:

• administreerimiskulud - päevakeskuse interneti- ja lugemistuppa ajalehtede ja ajakirjade tellimine, paljunduskulud, esinduskulud ja seitsme lauatelefoni ja ühe mobiiltelefoni kulud.

• koolituskulud, mis peavad kindlustama uute töötajate töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ettekirjutatud kohustuslikud esmaabi ja ergonoomikakoolituse ja kõigi sotsiaalhooldajate täiendkoolituse.

• hoonete ja ruumide majandamiskulud, milledest on suurim osatähtsus (60 tuh krooni) küttel.

• sõidukite ülalpidamise kulud - ühe sõiduauto kütuse, korrashoiu ja remondi ning kindlustuskulud ning juhataja isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon 1000 krooni kuus..

• info ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud kuue arvuti hoolduseks. • inventarikulud klienditoolide, hooldustöötajate seljakottide-kärude soetamiseks ja

hoolduseks. • meditsiini- ja hügieenikulud hügieenitarvete soetamiseks ja töötajate

tervisekontrolliks. Võttes arvesse kehtivat töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning Tartumaa Tööinspektsiooni ettekirjutust, peab päevakeskus kindlustama tervist kahjustavate ohufaktoritega kokku puutuvate töötajate perioodilise tervisekontrolli.

• eri- ja vormiriietuse soetus – hooldustöötaja töö nõuab tööriietuse olemasolu, kuna tuleb käia poes, keldris ja ka kuuris puude järel.

• kuna hooldustöötajad, inspektorid ja huvijuht peavad igapäevaste töökohustuste täitmiseks kasutama linna ühistransporti, siis on kavandatud ühistranspordi kvartalipiletite ostmiseks 76 tuh krooni.


(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 10200 PÄEVAKESKUS KALDA 27 26 26 0,0

55 majandamiskulud 27 26 26 0,0 administreerimiskulud 14 15 15 0,0

hoonete ja ruumide majandamiskulud 7 5 4 -20,0 inventari kulud 5 4 4 0,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 1 2 3 50,0

168

Tulud laekuvad linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifide alusel massaažiteenuselt, pesu pesemise teenuselt ja ravivõimlemiselt. Vahendid kasutatakse teenuse osutamiseks vajalike materjalide ja seadmete soetamiseks, korrashoiuks ja administreerimiseks. 3.12.2.4. Päevakeskused (Päevakeskus Tähtvere ja teenuse ost) 3 822 tuh kr

Kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 2852 tuh krooni ja majandamiseelarvest 970 tuh krooni ulatuses.



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10200 PÄEVAKESKUSED (Päevakeskus Tähtvere ja teenuse ost) 2 951 2942 2 852 -3,1

50 personalikulud 1 122 1 135 1 030 -9,3 töötajate töötasu 829 839 755 -10,0 lepinguline töötasu 11 11 11 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 282 285 264 -7,4 55 majandamiskulud 1 807 1 807 1 822 0,8 administreerimiskulud 27 18 0 -100,0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 821 882 787 -10,8 sõidukite ülalpidamise kulud 52 0 0 0,0 infotehnoloogia kulud 8 0 0 0,0 inventari kulud 48 0 0 0,0 sotsiaalteenused 851 907 1 035 14,1 4 eraldised 22 0 0 0,0

eraldised muudele residentidele 22 0 0 0,0 Kuludes kajastatakse Päevakeskus Tähtvere ülalpidamiskulud 1817 tuh krooni ja päevakeskuse teenuse ost teistelt organisatsioonidelt 1035 tuh krooni. Päevakeskus Tähtvere põhiülesandeks on huvitegevuse korraldamine ning abi osutamine eakatele ja puuetega isikutele nende iseseisvaks toimetulekuks harjumuspärases keskkonnas. Tasuta teenustena pakutakse eakatele võimalust osaleda ringide töös, kasutada internetipunkti ja raamatukogu. Ringidest töötavad rahvatantsu-, lauluansambli-, vestlus-, käsitöö-, ravivõimlemis- ja seenioritantsuring. Personalikulud Päevakeskus Tähtveres on palgal 11 töötajat. Alates 01.08.2009. a koondati üks koristaja ametikoht. Lepingulist töötasu makstakse rahvatantsuringi ja vestlusringi juhendajale. Majandamiskulud on:

• administreerimiskulud kaetakse majandamiseelarvest. • ruumide majandamiskuludest kaetakse finantseerimiseelarve arvel

kommunaalkulud, kindlustusmaksed, valveteenused ja üürikulu. Päevakeskus kasutab Ingerisoomlaste Liidu hoonest (Veski 35) 84% e 562,6 m�.

• Päevakeskuse teenust osutavad aastatel 2010-2011 hanke alusel MTÜ Tartu Puuetega Inimeste Koda (vahendid vastavalt lepingule 605 tuh

169

krooni) ja MTÜ Kodukotus (430 tuh krooni). Teenuse ost mittetulundusühingult Kodukotus on kallinenud 128 tuh krooni võrra seoses teenuse osutamisega uutes ja suuremates ruumides (Staadioni 48).



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10200 PÄEVAKESKUSED (Päevakeskus Tähtvere) 1 061 1 233 970 -21,3

50 personalikulud 77 0 0 0,0 töötajate töötasu 60 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 17 0 0 0,0 55 majandamiskulud 984 1 233 970 -21,3 administreerimiskulud 56 60 55 -8,3

koolituskulud 11 14 7 -50,0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 190 201 236 17,4 sõidukite ülalpidamise kulud 68 110 94 -14,5 infotehnoloogia kulud 2 27 10 --63,0 inventari kulud 59 42 35 -16,6 toiduained ja toitlustusteenused 542 715 505 -29,4 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 4 4 3 -25,0 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 18 20 15 -25,0 eri- ja vormiriietus 34 40 10 -75,0

Omatulud summas 970 tuh krooni laekuvad:

795 tuh kr toitlustamisest, sh toidu kojuvedu ja peolauad (vähenemine 245 tuh krooni vastavalt 2009. a loodetavale täitmisele);

3 tuh kr pesupesemise teenuselt; 32 tuh kr laekumine saunateenuselt; 140 tuh kr üüriteenustelt koos kommunaalmaksetega.

Majandamiskulude vähenemised on seotud väiksemast tulude laekumisest:

• administreerimiskuludes on posti- ja side (4 laua- ja 1 mobiiltelefoni kulu) teenused, büroo-, trükiste, paljundus- ja esinduskulud;

• ruumide majandamiskuludes kaetakse remondimaterjalide ja korrashoiutarvikute kulud ning korrashoiuteenused (gaasikatla hooldus-, liftihooldus, prügiveoteenus, porivaipade hooldus, territooriumi korrashoid, akende pesu).

• sõidukite ülalpidamiskuludeks on asutuse käsutuses oleva kaubiku renditasu Ingerisoomlaste Liidule, ülalpidamis- ja remondikulud;

• infotehnoloogiakulud on kuue arvuti hoolduseks ja andmeside rendiks; • inventarikulud on toidunõude mööbli soetuseks ja hoolduseks; • toitlustamiskulu kahanemine on kavandatud vastavalt 2009. a nõudlusele; • meditsiinikulud on meditsiinilise läbivaatuse ja kontrolli kindlustamiseks ja

esmaabitarvete soetamiseks; • vabaaja sisustamise kulud on kavandatud eakatele ürituste ja väljasõitude

korraldamiseks; • eri- ja vormiriietuse (köögipersonali, autojuhi ja koristajate) rendiks ja korrashoiuks

ASiga Lindström sõlmitud hooldusleping lõpeb 19.02.2010. a.

170

3.12.2.5. Hooldekodud (Tartu Hooldekodu ja teenuse ost) 22 320 tuh kr Kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 11 998 tuh krooni ja majandamiseelarvest 10 322 tuh krooni. Kuludes kajastatakse Tartu Hooldekodu ülalpidamiskulud 20 155 tuh krooni, investeeringud 130 tuh krooni ja teenuse ost teistelt hooldekodudelt 2035 tuh krooni. Hooldekodus on 156 linna eelarvest finantseeritavat hooldekohta ja 21 tasulist hooldekohta. Keskmiseks kohamaksumuseks kuus kavandatakse ca 9500 krooni. Tööd alustab ka päevakeskus. Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 11 998 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10200 HOOLDEKODUD (Tartu Hooldekodu ja teenuse ost) 11 900 11 573 11 998 3,7

50 personalikulud 7 411 8 171 9 963 21,9 töötajate töötasu 5 543 6 125 7 409 21,0 lepinguline töötasu 4 4 0,0 erisoodustused 13 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 1 855 2 042 2 550 24,9 55 majandamiskulud 4 489 3 402 2 035 -40,2

administreerimiskulud 2 2 0 -100,0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 209 0 0 0,0 sotsiaalteenused 4 259 3 400 2 035 -40,1 muud majanduskulud 19 0 0 0,0

Personalikulud Personalikulude kasv 21,9% on seotud 2009. a septembrist loodud uute ametikohtadega aastaarvestuses. Arvestatud on 108,5 töötaja personalikuludega. Majandamiskulud Hoolekande teenuse ost teistelt hooldekodudelt (3400 tuh krooni) kahaneb. 2010. aastal kavandatakse osta hooldusteenust 40-le isikule kuumaksumusega 4230 krooni. Kohamaksumus väheneb, kuna tõstetakse hoolealuse omaosalust 85%-lt 95%-le hoolealuse pensionist. 2009. aastaks kavandati teenust 72,5-le hooldekohale ja 9 kuu keskmine kuutasu oli 4537 krooni. Majandamiseelarve 10 322 tuh kr

tegevuskulud 10 192 tuh kr investeeringud 130 tuh kr

Omatulud laekuvad teenuste osutamisest ja hoolealuste omaosalusest ülalpidamiskuludes. Hoolealuste arv :

6930 tuh kr hoolealuste (156 kohta endise 107 asemel) osalus on 95% ulatuses pensionist;

2426 tuh kr tulu 21-lt tasuliselt kohalt; 776 tuh kr puudetoetus hoolealustelt;

171

76 tuh kr laekumine töötajate toitlustamisest; 42 tuh kr projekti toetus Leonardo Da Vinci riiklikult agentuurilt 35 tuh kr bussi müük; 25 tuh kr sauna, basseini, soolakambri teenused; 12 tuh kr laekumine õppepraktika korraldamisest.

Tegevuskulud 10 192 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10200 Hooldekodud (Tartu Hooldekodu) 5 092 6 858 10 192 48,6 50 personalikulud 405 338 1 140 237,3

töötajate töötasu 300 254 849 234,3 lepinguline töötasu 4 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 101 84 291 246,4

55 majandamiskulud 4 687 6 520 9 052 53,3 administreerimiskulud 261 201 205 2,0 koolituskulud 65 35 40 14,3 lähetuskulud 0 39 37 -5,1

hoonete ja ruumide majandamiskulud 1 203 2 272 3 480 53,2 sõidukite ülalpidamise kulud 144 123 275 123,6 infotehnoloogia kulud 32 3 25 733,3 inventari kulud 238 442 145 -67,2 toiduained ja toitlustusteenused 1 389 1 843 2 335 26,7 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 848 890 1 730 94,4

kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 10 16 30 87,5 eri- ja vormiriietus 497 656 740 12,8 muud mitmesugused majanduskulud 0 0 10 100,0

Majandamiskulud on: • administreerimiskuludest (205 tuh krooni) on suurimad (83 tuh krooni) sideteenused:

telefonide kulu, telefonijaama rent, häiresüsteemi igakuine tasu. • lähetuskulud on seotud projekti “Sufuca” läbiviimisega. Projekt on suunatud eakate

inimeste funktsionaalse võimekuse oskuslikule ja kvaliteetsele toetamisele. • ruumide majandamiskulud (3480 tuh krooni) kasvavad seoses kogu hoone

käikuandmisega 2009. a septembris. Suurim kulu on küttele (1200 tuh krooni) ja elektrile (995 tuh krooni).

• sõidukite ülalpidamiskuludesse (275 tuh krooni) on arvestatud sõiduauto ja bussi kulud. Kasvu põhjustavad igakuised uue bussi rendimaksed.

• Infotehnoloogiakulude (25 tuh krooni) arvel kavandatakse soetada telefone (sh 6 raadiotelefoni majasiseseks kasutamiseks ja uuendada viirustõrje programmi.

• inventari soetuseks kavandatud vahendid (145 tuh krooni) kasutatakse inventari hoolduseks ja remondiks ning toitmislaudade, ratas- ja potitoolide ning nõupidamisruumi toolide soetamiseks.

172

• toitlustamiskulud 2335 tuh krooni, millest 2261 tuh krooni on ette nähtud aastaringselt 177 hoolealuse toitlustamiseks. Toidupäeva maksumus 35 krooni toitlustatava kohta jääb 2009. a tasemele. 74 tuh krooni töötajate toitlustamiseks.

• meditsiinikulud 1730 tuh krooni, sellest 624 tuh krooni põetusvahendite soetamine ja põetusega seotud kulud, 546 tuh krooni hoolealuse haiglaravi korral voodipäevatasu ja hambaravi ning kiirabi väljakutsete eest tasumine, 480 tuh krooni ravimite soetamine, 80 tuh krooni hügieenitarvete ost ja tervishoiuteenus töötajatele.

• kultuuri- ja vabaaja sisustamise kuludest (30 tuh krooni) kasutatakse 15 tuh krooni ürituste korraldamiseks ja 15 tuh krooni materjalidele.

• eri- ja vormiriietuse kuludest (740 tuh krooni) kasutatakse pesupesemisteenusele 600 tuh krooni, riiete ja jalanõude soetamiseks 70 tuh krooni, töötajate vormiriietuse soetamiseks 40 tuh krooni ja voodivarustuse uuendamiseks 30 tuh krooni.

Investeeringud 130 tuh kr

Vahendid kasutatakse siibripesumasina soetamiseks. 3.12.2.6 . Muu eakate sotsiaalne kaitse 914 tuh kr Tegevuskulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest. Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 914 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10201 MUU EAKATE SOTSIAALNE KAITSE 779 862 914 6,0

55 majandamiskulud 258 292 292 0,0 koolituskulud 13 0 0 0,0 sotsiaalteenused 245 292 292 0,0

4 eraldised 521 570 622 9,1

muud sotsiaalabitoetused ja eraldised füüsilistele isikutele 496 528 552 4,5

eraldised valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 0 28 100,0

eraldised muudele residentidele 25 42 42 0,0 Majandamiskuludest on kavandatud:

250 tuh kr toidu kojuveo teenusele. Teenust osutab aastatel 2009-2010 hanke alusel OÜ Creole 60-le isikule. Linna eelarvest tasutakse sooja toidu pakend ja transpordikulud.

42 tuh kr eakate hädaabi teenuseks 15-le kliendile. Hädaabi teenus käivitus 2009. aastal ja kavandatakse eelarvesse 2009. a mahus. Teenuse osutajaks aastatel 2009-2010 sai hanke alusel AS G4S. Teenuse maksumus kliendi kohta kuus on 413 krooni, millest klient tasub 177 krooni seadme rendikulu. Linna vahenditest on kavandatud kulutused väljakutsetele vastamiseks 236 krooni kuus kliendi kohta.

Eraldised 552 tuh kr toetuse maksmiseks linna aukodanikele. Toetuse maksmise aluseks

Tartu Linnavolikogu 09.02.2006. a määrus nr 14. 42 tuh kr tegevustoetuseks MTÜle Tartu Eakate Nõukoda.

173

28 tuh kr toetus Vaimse Tervise Hooldekeskuse projektile “Koduhoolduse ja koduõenduse lõimimine” osutatavate teenuste kvaliteedi parandamise eesmärgil.

3.12.2.7. Lastekodud (teenuse ost) 1 944 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 1 944 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10400 LASTEKODUD (teenuse ost) 2 177 2 068 1 944 -6,0

55 majandamiskulud 2 177 2 068 1 944 -6,0 sotsiaalabiteenused 2 177 2 068 1 944 -6,0

Lastekodudelt ostetavale asendushooldusteenusele riigihanget ei korraldata, vaid hoolduslepingud sõlmitakse või pikendatakse iga lapse kohta eraldi. Linna eelarvest kaetakse nende vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamiskulud, kes ei vasta riikliku finantseerimise kriteeriumidele, st kelle suhtes ei ole kohtulikku lahendit perest eraldamiseks või vanemaõiguste äravõtmiseks, kuid kelle eestkostet ei ole võimalik enam korraldada ajutiste meetmetega. Eelarvesse on kavandatud osta lastekodu teenust 18-le lapsele keskmise kuumaksumusega 9 000 krooni (2008. aastal 21,5 last keskmise maksumusega 8000 krooni kuus; 2009. aastal esialgne kohamaks 10 000 krooni, alates maist vähendati 9000 kroonile). 3.12.2.8. Muud laste hoolekandeasutused (Turvakodu ja laste päevakeskuse teenuse ost) 3 597 tuh kr Kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 3517 tuh krooni ja majandamiseelarvest 80 tuh krooni. Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 3 517 tuh kr Tegevuskulud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10401

MUUD LASTE HOOLEKANDE ASUTUSED (Turvakodu ja laste päevakeskuse teenuse ost) 3 768 3 616 3 517 -2,7

50 personalikulud 1 734 1 631 1 613 -1,1 töötajate töötasu 1 224 1 162 1 139 -2,0 lepinguline töötasu 71 61 61 0,0 erisoodustused 5 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 434 408 413 1,2 55 majandamiskulud 2 034 1 985 1 904 -4,1 administreerimiskulud 40 44 32 -27,3

koolituskulud 31 25 0 -100,0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 318 336 303 -9,8

174

sõidukite ülalpidamise kulud 12 12 12 0,0 infotehnoloogia kulud 47 28 20 -28,6 inventari kulud 76 0 0 0,0 toiduained ja toitlustusteenused 274 298 274 -8,1

meditsiinikulud ja hügieenitarbed 15 0 0 0,0 õppevahendite ja koolituse kulud 10 0 0 0,0 kultuuri- ja vaba-aja sisustamisekulud 6 0 0 0,0 sotsiaalteenused 1 201 1 242 1 263 1,7 eri- ja vormiriietus 4 0 0 0,0 Vahendid kajastavad kulutusi Laste Turvakodu ülalpidamiskuludeks 2254 tuh krooni ja osakonna kaudu laste päevakeskuse teenuse ostuks 1263 tuh krooni. Tartu Laste Turvakodu põhitegevuseks on osutada ajutist abi, tuge ja kaitset vägivalla või konfliktide tõttu ohtu sattunud ja peavarju ning hoolitsuseta jäänud lastele vanuses 3-18 eluaastat ning korraldada neile ööpäevast hooldamist, arendus- ja huvitegevust. Vajaduse korral võetakse lapsega koos vastu ka lapsevanemad või eestkostjad. Majutuskohti on 20, kavandatud keskmine täituvus 18. Sotsiaalabi osakonna ettekirjutusel korraldatakse Laste Turvakodus puudust kannatavate laste tasuta toitlustamist. Turvakodus tegutsevasse laste päevakeskusesse suunatakse eelkooliealisi lapsi ja algklasside õpilasi pere raske majandusliku ja sotsiaalse olukorra tõttu. 2009. aastaks on päevakeskuse teenusele kavandatud 10 last ja tasuta toitlustamisele keskmiselt 4 last. Personalikulud on kavandatud 13,5 töötajale. Lepingulist töötasu makstakse kasvatajate, abikasvatajate, kokkade ja majandusjuhataja asendusteks puhkuse ajal. Majandamiskulud

• administreerimiskulud (32 tuh krooni) on sideteenusteks ajakirjanduse tellimiseks, kontoritarvete soetamiseks, esindus- ja vastuvõtukuludeks, kodulehe hoolduseks ja postikuludeks.

• koolituskulud tehakse majandamiseelarve arvelt. • hoonete ja ruumide majandamiskuludes (303 tuh krooni) vähenevad

jooksevremondi kulud. • sõidukite ülalpidamiskuludes hüvitatakse isikliku sõiduki kasutamist. • infotehnoloogiakuludes (20 tuh krooni) on interneti püsiühendustasu ja seitsme

arvuti (5 laste käsutuses) hooldus. • toitlustamiskuludeks kavandatakse 274 tuh krooni, sh põhiklientide

toitlustamiseks, tasuta toitlustamiseks ja päevakeskust külastavate laste toitlustamiseks (10 kuud). Päevaraha ei ole muutunud, kuid vähenenud on päevakeskust külastavate laste arv.

• Päevakeskuse teenuse ostuks kavandatakse 1263 tuh krooni (kasv 1,7%) vastavalt sõlmitud lepingutele. Teenust ostetakse 90-le lapsele 10 kuud kuuhinnaga 1403 krooni. Vähekindlustatud ja piisava vanemliku hoolitsuseta lastele tagatakse õpiabi, järelvalve pärast kooli, pakutakse võimalusi huvitegevuseks, garanteeritakse toitlustamine ja hügieen. Teenuse osutajad on piirkondlikul printsiibil riigihanke alusel aastatel 2008-2010 MTÜ Kristlik Kodu, MTÜ Öökull, MTÜ Noorte Abistamiskeskus Carpe Diem.

175


Tulu laekub vastavalt Tartu Linnavalitsuse 28.06.2001. a korraldusele nr 3307, mille alusel sõlmitakse turvakodus viibiva lapsevanemaga leping ülalpidamiskulude tasumiseks. Lepingu järgi peab lapsevanem tasuma 20% oma sissetulekust ülalpidamiskulude katteks. Turvakodu osutab teenust ka teistele omavalitsustele. Arve esitatakse neile maavalitsustele, kelle laps viibib turvakodus üle 24 tunni. Tulu laekub ka töötajate toitlustamiselt.



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

%

10401 MUUD LASTE HOOLEKANDE ASUTUSED (Turvakodu) 180 218 80 -63,3

55 majandamiskulud 180 218 80 -63,3 koolituskulud 0 0 20 100,0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 33 30 0 -100,0

inventari kulud 75 78 15 -80,8 toiduained ja toitlustusteenused 8 8 10 25,0

meditsiinikulud ja hügieenitarbed 4 15 20 33,3 õppevahendite ja koolituse kulud 14 21 5 -76,2 kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 46 62 6 -90,3 eri- ja vormiriietus 0 4 4 0,0 2008. ja 2009. aastal on asutuse majandamiseelarvesse laekunud annetusi, mida 2009. aastasse ei ole kavandatud. 3.12.2.9. Muu perede ja laste sotsiaalne kaitse 11 222 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 11 222 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

%

10402 MUU PEREDE JA LASTE SOTSIAALNE KAITSE 11 590 13 736 11 222 -18,3

55 majandamiskulud 941 1 081 860 -20,4 sotsiaalteenused 941 1 081 860 -20,4 4 eraldised 10 649 12 655 10 362 18,1 peretoetused 10 206 12 250 10 050 -18,0

eraldised riigile ja riigiasutustele 203 200 203 1,5 eraldised muudele residentidele 240 205 109 -46,8

Sotsiaalabi osakonna kaudu ostab linn lastele ja peredele suunatud teenuseid, maksab täiendavat lastetoetust ja toetab maakondliku alaealiste asjade komisjoni tööd ja erinevaid lastele ja peredele suunatud projekte.

176

Majandamiskulud Osakonna eelarves on järgmised sotsiaalteenused lastele ja peredele:

365 tuh kr vägivalla all kannatavate laste ja pereliikmete nõustamisteenus. Teenuse osutaja aastatel 2008-2010 on riigihanke alusel MTÜ Laste Tugikeskus.

495 tuh kr perekülastusteenus. Perekülastusteenust osutatakse 30-le perele maksumusega 1375 krooni pere kohta kuus, kus kasvavad koolieelses lasteasutuses mittekäivad väikelapsed ja kus pereliikmetel esineb erivajadusi, tervise- ja sotsiaalseid probleeme. Teenuse osutaja on aastatel 2010 - 2011 MTÜ Hea Algus.

Eraldised • Peretoetused:

10 050 tuh kr täiendav lastetoetus. Kavandatud on toetuse maksmine enne 2010. aastat sündinud 1475 lapsele 5500 krooni + 230 lapsele (täiendava osa saajad) 2000 krooni. 2010. aastal sündivale 1475-le lapsele kavandatakse sünnitoetust 1000 krooni varasema 2500 krooni asemel. Vähendatud osa 1500 krooni makstakse välja järgnevatel aastatel. Eelnõusse on lülitatud toetused järgmiste määrade alusel:

I osa lapse sünnil alates

01.01.2010 1 000 kr

+ 750 kr kolmandale ja järgnevale lapsele

II osa enne 01.01.2010 sündinud lapse aastaseks saamisel

2 500 kr


III osa enne 01.01.2010 sündinud lapse 2 aastaseks saamisel

3 000 kr


• Eraldised laste ja perede sotsiaalseks kaitseks:

203 tuh kr Tartu Maakonna alaealiste asjade komisjoni töö toetuseks. Tartu maakonna alaealiste asjade komisjon töötab Tartu Maavalitsuse juures alates 1999. aastast. 85% komisjoni töös arutusel olnud asjadest on olnud seotud Tartu linna lastega. Komisjoni tööd on toetatud linna eelarvest alates 2001. aastast.

109 tuh kr projektide toetuseks: 69 tuh kr toetus MTÜ Öökull projektile „Parem tulevik III”. Projekti

eesmärk on parandada vägivaldse käitumisega ja õigusrikkumiste sooritamisele kalduvate laste sotsiaalset arengut, toimetulekut ja psühholoogilist heaolu, arendada nende laste vanemate vanemaoskusi ja tugevdada peresuhteid. Projekt on suunatud 48-le alaealisele õigusrikkujale ja nende vanematele.

40 tuh kr laste leinalaagri korralduskulude katteks. Leinalaagris osaleb kuni 30 last. Leinalaagri korraldaja on MTÜ Laste ja Noorte Kriisprogramm. Projekti kaasfinantseerijateks on Eesti Haigekassa, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo, teised kohalikud omavalitsused.

3.12.2.10. Töötute sotsiaalne kaitse 65 tuh kr

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest projekti “Tartu ja Tartumaa töökeskus- riskirühmade hõivesse toomine läbi kombineeritud tööhõivemeetmete ja tugiisikuteenuse” kaasfinantseerimiseks. 2009. aastal eraldati 68 tuh krooni linnavalitsuse reservfondi kassareservist. Projekti, kogumaksumusega 3510 tuh krooni, juhib Johannes Mihkelsoni Keskus MTÜ ning kaasfinantseerijad Tartu linn ja viis Tartumaa valda.

177

3.12.2.11. Muude riskirühmade hoolekande asutused (Varjupaik ja teenuse ost) 3 121 tuh kr Kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 3011 tuh krooni ja majandamiseelarvest 110 tuh krooni. Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 3 011 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

%

10700 MUUDE RISKIRÜHMADE HOOLEKANDE ASUTUSED (Varjupaik ja teenuse ost) 3 134 3 670 3 011 -18,0

50 personalikulud 2 311 2 263 2 162 -4,5 töötajate töötasu 1 734 1 698 1 608 -5,3 personalikuludega kaasnevad maksud 577 565 554 -1,9 55 majandamiskulud 823 1 407 849 -39,7 administreerimiskulud 41 37 52 40,5 koolituskulud 0 14 4 -71,4 hoonete ja ruumide majandamiskulud 386 487 413 -15,2 sõidukite ülalpidamise kulud 12 12 12 0,0 infotehnoloogia kulud 12 12 12 0,0 inventari kulud 33 328 6 -98,2 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 5 10 10 0,0 eri- ja vormiriietus 5 90 20 -77,8 muud majanduskulud 0 5 0 -100,0 sotsiaalteenused 329 412 320 -22,3 Vahendid kajastavad linna asutuse Varjupaik ülalpidamiskulusid 2691 tuh krooni ja varjupaiga teenuse ostu 320 tuh krooni. Asutuses Varjupaik kasutab teenust keskmiselt aastaringselt 48 inimest ööpäevas, talveperioodil on täituvus maksimaalne (80 majutuskohta). Varjupaik kindlustab ka sotsiaalmaja Lubja 7 ja Nisu 2a valve. Alates 01.09.2008 osutab Varjupaik Lubja 7 I korrusel sotsiaalmajutusüksuse teenust. Personalikulud Kinnitatud koosseisus on 17 ametikohta (2 Nisu kahe valvuri kohad koondati 2009. aastal). Seoses sotsiaalmajutusüksuse laienemisega Lubja 7 II korrusele kavandatakse eelarvesse koosseisu suurenemist alates 01.10.2010 1 sotsiaaltöötaja ja 0,5 koristaja koha võrra. Majandamiskulud

• administreerimiskulud (52 tuh krooni) on suurenenud 15 tuh krooni võrra, mis on tingitud kolimiskuludest seoses maja remondiga.

• ruumide majandamiskuludes (413 tuh krooni) on suuremateks kuludeks hooldustasu Tartu Elamuhalduse ASile 119 tuh krooni, kulu küttele 90 tuh krooni, elektrile 66 tuh krooni ja korrashoiuteenusele 54 tuh krooni. Vähenemine on iga-aastase sanitaarremondi ärajätmisest, kuna majas kavandatakse rekonstrueerimistööd rahastamisega EL struktuurifondist “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” linnaliste piirkondade arendamise meetmena.

178

• sõidukite ülalpidamiskuludest kaetakse isikliku sõiduauto kasutamise kulusid. • infotehnoloogia kuludes kajastub olemasoleva riist- ja tarkvara hooldus, remont,

uuendamine. • 2009. a eelarves oli kavandatud inventari kulud sotsiaalmajutusüksuse uute

ruumide sisustamiseks. Vahendid jäävad valdavalt kasutamata seoses remondi lükkumisega uude aastasse. Inventar soetatakse rekonstrueerimistoetuse vahendite arvel. 6 tuh krooni kulub olemasoleva inventari remondiks ja joogiveeaparaadi rendiks.

• meditsiinikulud on kavandatud esmaabikuludeks varjupaiga klientidele ja majutusüksuse elanikele.

• eri- ja vormiriietuse kulud on kavandatud voodipesu ostmiseks ja pesupesemisteenuseks. 2009. a eelarves oli arvestatud sotsiaalmajutusüksuse laienemisega, mis aga teostub 2010.

• sotsiaalteenuste eelarvet kasutab osakond emade ja laste ning naiste varjupaiga teenuse ostuks. Teenust osutab riigihanke tulemusel aastatel 2010-2011 MTÜ Naiste Varjupaik koostöös MTÜ Johannes Esto Ühinguga. Teenuse osutajal peab olema valmisolek majutada üheaegselt kuni 15 naist ja/või ema koos lapsega. Teenuse kuumaksumus on 26 667 krooni.



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10700 MUUDE RISKIRÜHMADE HOOLEKANDE ASUTUSED (Varjupaik) 34 132 110 -16,7

55 majandamiskulud 34 132 110 -16,7


Omatulu laekub isikutelt, kes on paigutatud elama sotsiaalmajutusüksuse tubadesse (keskmine täituvus aastas 17 elanikku). Sotsiaalmajutusüksus oli kavas avada 2009. aasta 1. septembrist, avatakse 2010. aasta 1. oktoobrist. Vahendid kasutatakse ruumide ülalpidamiskuludeks (kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikulud). 3.12.2.12. Toimetulekutoetus 9 142 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 9 142 tuh kr Toimetulekutoetuste maksmiseks on eelarves kavandatud vahendid riigilt saadud toetusena.

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 10701 TOIMETULEKUTOETUS 8 310 4 850 9 142 88,5

50 personalikulud 50 0 0 0,0 töötajate töötasu 38 0 0 0,0 personalikuludega kaasnevad maksud 12 0 0 0,0 55 majandamiskulud 842 428 428 0,0 administreerimiskulud 0 10 0 -100,0 uurimis- ja arendustööd 197 0 0 0,0

179

koolituskulud 174 23 0 -100,0 hoonete ja ruumide majandamiskulud 77 395 428 8,4 inventari kulud 236 0 0 0,0 sotsiaalteenused 158 0 0 0,0 4 eraldised 7 418 4 422 8 714 97,1 toimetulekutoetus 3 631 4 422 8 714 97,1 täiendavad sotsiaaltoetused 3 787 0 0 0,0

2010. aasta kulude kavandamisel lähtutakse 2009. a eeldatavast kulust. Riik on eraldanud täiendavalt (tabelis eelarve 01.06.09 seisuga) toimetulekutoetuseks 3865 tuh krooni. 3.12.2.13. Muude sotsiaalsete riskirühmade kaitse 7 745 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 7 745 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10702 MUUDE SOTSIAALSETE RISKIRÜHMADE KAITSE 2 246 6 179 7 745 25,3

50 personalikulud 0 27 575 2029,6 muud tasud 0 20 432 2060,0 personalikuludega kaasnevad maksud 0 7 143 1942,9 55 majandamiskulud 1 771 2 102 2 020 -3,9 sotsiaalteenused 1 771 2 102 2 020 -3,98 4 eraldised 475 4 050 5 150 27,2

muud sotsiaalabitoetused ja eraldised füüsilistele isikutele 300 3 900 5 000 28,2

eraldised muudele residentidele 175 150 150 0,0 Vahendid kavandatakse vältimatu sotsiaalabi teenuse, nõustamisteenuse ja sõltlaste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ostuks ning täiendavateks sotsiaaltoetusteks ja eraldisteks riskirühmade toetamiseks erinevate projektide kaudu. Personalikulud on kavandatud töötute avalike tööde tasustamiseks. 2009. a eelarve on seisuga 01.06.09.a. Eeldatav täitmine 503 tuh krooni, mis kaetakse linna reservfondi arvel.

Majandamiskulud

Eelarvesse on kavandatud järgmised sotsiaalteenused: 720 tuh kr vältimatu sotsiaalabi teenus. Teenuse osutaja aastatel 2008-2010

on riigihanke alusel EELK Pauluse Kogudus. Vältimatu abi korras kindlustatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele ilma sissetulekuteta inimesed toidu ja riietega.

600 tuh kr nõustamisteenus. Teenuse osutaja aastatel 2010-2011 on riigihanke alusel MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus. Nõustamisteenus sisaldab psühholoogilist nõustamist vähekindlustatud elanikkonna-gruppidele ja riskirühmadele, usaldustelefoni ja kriisinõustamist. Teenuse vajajate arv on keskmiselt 2 000 isikut aastas.

400 tuh kr kodutute päevakeskuse teenust osutab hankelepingu alusel MTÜ Iseseisev Elu keskmiselt 40 inimesele tööpäeviti. Sügis-talvisel perioodil on päevakeskus avatud ka puhkepäevadel. 2008. aastal

180

kaeti kulud toimetulekutoetuse arenduskuludest. 2010. aastal on teenuse hinda vähendatud, kuna mittetulundusühingul on võimalus saada lisarahastust tööharjutusteenuse läbiviimiseks Töötukassalt.

300 tuh kr tugiisiku teenus sotsiaaleluruumi üürnikule. Teenust osutab aastatel 2010-2011 riigihanke tulemusel MTÜ Iseseisev Elu kuus keskmiselt 45-le inimesele. Teenuse eesmärgiks on motiveerida sotsiaaleluruumis elavaid inimesi aktiivselt osalema tööturul, planeerima kulutusi ja vältima maksuraskustesse sattumist.

Eraldised 5000 tuh kr täiendavateks sotsiaalabitoetusteks ehk nn kriisiabiks. 2008. aastal

maksti täiendavateks toetusteks 3787 tuh krooni toimetulekutoetuse vahenditest. 2009. aasta eelarve eeldatav täitmine on 4600 tuh krooni. Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 31.01.2008. a määrusega nr 81. Toetused on jaotatud perioodilisteks ja ühekordseteks toetusteks. Perioodiliste toetustega kaetakse vähekindlustatud perede kulud lasteaia kohamaksule ja toitlustamisele lasteaias, gümnaasiumides ning kutseõppeasutustes. Ühekordsed toetused on mõeldud mitmesuguste hädavajalike kulude (küttekulud, abivahendid, ravimid, aabitsad, matusetoetus jm) osaliseks katmiseks, mida ei hüvitata teiste toetuste ja teenustega. Täiendava sotsiaaltoetusena makstakse ka toetust 107-le Tšernobõli avariist osavõtnule arvestusega 1000 krooni aastas.

150 tuh kr toetus projektile “Tugiisik sõltuvusprobleemidega tööealisele isikule”. Projekti juhiks on MTÜ Johannes Mihkelson ja sihtrühmaks on 16 sõltuvusprobleemidega isikut ja nende perekonnad. Projekti eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide ennetamine tutvustades sõltlastele suunatud teenuseid, toetades suhtlemisel lähedastega, ametiasutustega, abistades õigusabi, töö ja koolituskursuste leidmisel.

3.12.2.14. Muu sotsiaalne kaitse 345 tuh kr Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 245 tuh kr Majandamiseelarve (tegevuskulud) 100 tuh kr

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10900 MUU SOTSIAALNE KAITSE 27 0 345 100,0

55 majandamiskulud 27 0 345 100,0 administreerimiskulud 27 0 45 100,0 ürituste korralduskulud 0 0 300 100,0 Vahenditest suunatakse 300 tuh krooni aastakonverentsi korraldamiseks ja 45 tuh krooni sotsiaaltööalaste uurimustööde ja infovoldikute väljaandmiseks. Sotsiaalhoolekande aastakonverentsi korraldamiseks (Tartu linna korraldada iga kahe aasta tagant) kavandatakse 300 tuh krooni sh 100 tuh krooni majandamiseelarve arvel konverentsi osalustasudena laekunud vahenditest.

181

3.13. TERVISHOIUOSAKOND 6 553 tuh kr

3.13.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 943 tuh kr

Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 943 tuh kr (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

01112 OSAKONDADE TEENISTUSED 1 096 975 943 -3,3 50 personalikulud 868 832 799 -4,0

avaliku teenistuse ametnike töötasu 601 572 543 -5,1

lepinguline töötasu 5 7 7 0,0

erisoodustused 36 36 36 0,0

personalikuludega kaasnevad maksud 226 217 213 -1,8

55 majandamiskulud 228 143 144 0,7 administreerimiskulud 56 53 57 7,5

lähetuskulud 14 24 24 0,0

koolituskulud 54 17 17 0,0


sõidukite ülalpidamise kulud 12 12 12 0,0

infotehnoloogia kulud 73 22 20 -9,1

inventari kulud 11 6 5 -16,7

meditsiinikulud ja hügieenitarbed 3 3 3 0,0

Personalikulud Tervishoiuosakonnas on 3 koosseisulist ametikohta.

Majandamiskulud Võrreldes 2009. aastaga on kululiikide lõikes toimunud mõningaid ümberpaigutusi. 3.13.2. TERVISHOID 5 610 tuh kr

Tervishoiu kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest 5600 tuh krooni ja majandamis-eelarve omatulude vahenditest 10 tuh krooni.

3.13.2.1. Meditsiinitooted (põetusvahendid) 350 tuh kr

Finantseerimiseelarve (eraldised) 350 tuh kr

Eraldised Vahendid 350 tuh krooni määratakse eraldistena kodustele voodihaigetele põetusvahendite ostmiseks samas mahus 2009. aastaga. Raha eraldamine toimub perearstikeskustele, kelle poolt on korraldatud hooldus-põetusvahendite ostmine ja jaotus. Hooldus- ja põetusvahendeid vajavate isikute arv on perearstide hinnangul stabiilselt 300 ringis. 3.13.2.2 . Üldmeditsiiniteenused 1 363 tuh kr


182



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 07210 ÜLDMEDITSIINITEENUSED 1 937 1 363 1 363 0,0 55 majandamiskulud 1 179 1 009 944 -6,4

meditsiinikulud ja hügieenitarbed 1 179 1 009 944 -6,4 4 eraldised 835 354 419 18,4


eraldised muudele residentidele 835 354 389 9,9 Majandamiskulud (944 tuh krooni) on järgmiste teenuste eest tasumiseks:

330 tuh kr ravikindlustusega hõlmamata linnaelanike ambulatoorse ja statsionaarse ravi eest tasumiseks tervishoiuasutuste poolt esitatud arvete alusel. Riigieelarvest kaetakse ravikindlustusega hõlmamata isikutele üksnes vältimatu abi ravikulud, plaanilise ravi eest tuleb ise tasuda. Linna eelarvest tasutakse ravikindlustuseta tartlaste plaanilise arstiabi eest. Summa kavandamisel lähtuti haigekassa hinnakirjast ja perearstidele aastas ühe kindlustatud isiku eest makstavast pearahast.

234 tuh kr koduõendusteenuse toetamiseks. Kavandatud on ca 1800 ravijuhtu (aluseks haigekassa lepingumahud). Tartu linnas on neli koduõendusteenust osutavat raviasutust.

200 tuh kr laste (Tartu linna sissekirjutusega kuni 19 aastaste) vältimatu abi esmavisiitide eest tasumiseks.

180 tuh kr ca 140 noore (20-23. aastased) harrastussportlase tervisekontrolliks. Teenuse osutamine on korraldatud SA TÜ Kliinikumis, rahastamine raviarvete alusel.

Eraldised on kavandatud: 354 tuh kr esmatasandi arstiabi toetuseks. Nimetatud rahalise toetuse eesmärk on

tugevdada perearstide rolli haiguste ennetamisel ning tervise edendamisel. Raha on kavandatud eeskätt eelkooliealiste laste ja eakate aktiivse tervisekontrolli tõhustamiseks. Arvestuse aluseks on perearsti nimistus vastavate sihtrühmade arvestuslik suurus.

35 tuh kr laste stomatoloogiliseks kontrolliks linna lasteaedades eelkooliealiste laste hambumuse hindamiseks. Kontrolli on aastate jooksul läbinud ca 700 last;

30 tuh kr sugulisel teel levivate haiguste aktiivseks diagnostikaks.

183

3.13.2.3. Hooldusravi 3 400 tuh kr



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 07340 HOOLDUSRAVI 3 200 3 400 3 400 0,0

55 majandamiskulud 3 200 3 400 3 400 0,0 meditsiinikulud ja hügieenitarbed 3 200 3 400 3 400 0,0

Majandamiskulud Vahendid jaotatakse järgmiselt:

3300 tuh kr hooldusravi korraldamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini ja Taastusravi Kliiniku hooldusravi osakonnas 92-l voodikohal, millest vähemalt 10-l voodikohal (vajadus 15-20 kohta) osutatav hospiitsteenus on ajaliselt piiramata. Hospiitsteenust osutatakse alates 2007. a septembrist. 2010. aastal jätkatakse voodipäeva doteerimist 100 krooniga, millega vabastatakse tartlastest haiged voodipäeva tasu maksmisest. Ajaliselt piiramata voodikohad rahastatakse vastavalt Haigekassa teenuse loetelus kehtestatud voodipäeva maksumusele;

100 tuh kr sõltuvusprobleemidega laste ja noorte hooldusraviks eelnevate aastatega samas mahus.

3.13.2.4. Avalikud tervishoiuteenused 497 tuh kr Teenuseid rahastatakse finantseerimiseelarvest 487 tuh krooni ja majandamiseelarve omatulude arvelt 10 tuh krooni. Finantseerimiseelarve (tegevuskulud) 487 tuh kr suunatakse:

322 tuh kr tervist väärtustava eluhoiaku kujundamisele, süstemaatilisele tervisekoolitusele ja nõustamisele tervise küsimustes ning eri earühmi haaravatele tervist edendavatele üritustele Tartu linnas;

95 tuh kr tervishoiu osakonna poolt korraldatavatele üritustele ja aastakonverentsile;

70 tuh kr esmatasandi tervishoiu toetamiseks, eeskätt koolitervishoiu-teenusele.

Majandamiseelarvesse laekub omatuluna 10 tuh krooni tervishoiu aastakonverentsi osavõtutasudest, mis kasutatakse konverentsi korralduskuludeks.

Osakonna majandamiseelarvesse on laekunud 2008. ja 2009. aastal täiendavaid vahendeid Eesti Haigekassalt vastavalt 337 tuh krooni ja 193 tuh krooni tervist edendavate projektide toetuseks.

184



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009 kasv

% 07400 AVALIKUD TERVISHOIUTEENUSED 852 710 497 -30,0

50 Personalikulud 112 76 0 -100,0 avaliku teenistuse ametnike töötasu 46 34 0 -100,0 töövõtulepingu alusel töötajatele makstav tasu 38 23 0 -100,0 personalikuludega kaasnevad maksud 28 19 0 -100,0

55 majandamiskulud 385 288 175 -39,2 administreerimiskulud 35 10 0 -100,0 lähetuskulud 2 0 0 0,0 koolituskulud 64 23 0 -100,0 sõidukite ülalpidamiskulud 6 4 0 -100,0 inventari kulud 11 0 0 0,0 õppevahendite ja koolituse kulud 165 126 70 -44,4

kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba-aja sisustamise kulud 102 125 105 -16,0

4 Eraldised 355 346 322 -6,9

eraldised avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele 0 8 8 0,0

eraldised valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 10 0 -100,0 eraldised muudele residentidele 355 328 314 -4,3

185

3.14. LÕUNA POLITSEIPREFEKTUUR 490 tuh kr 3.14.1. AVALIK KORD 490 tuh kr

3.14.1.1. Politsei

Vahendid on määratud finantseerimiseelarvest: • Tegevuskuludeks, sh:

Tartu linnas avaliku korra kaitsel töötanud abipolitseinike tasustamiseks, abipolitseinikele väljaõppe ning eriettevalmistuse korraldamise kulude katteks, abipolitseinikele vormiriietuse soetamiseks ja Tartu linnas avaliku korra kaitsel silmapaistvalt tegutsenud abipolitseinike ning politseiametnike ergutamiseks ja kesklinnas paigaldatud videovalve hoolduseks.

(tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 03100 POLITSEI 756 545 490 -10,0

4 eraldised 756 545 490 -10,0 eraldised riigiasutustele 756 545 490 -10,0 3.15. AS TALLINNA LENNUJAAM 750 tuh kr

3.15.1. MAJANDUS 750 tuh kr

3.15.1.1. Õhutransport

Tegevuskulusid regulaarliinide teenindamiseks rahastatakse finantseerimiseelarvest. 3.16. SA TARTUMAA TURISM 2 300 tuh kr


3.16.1.1. Turism

Sihtasutuse tegevuskulud rahastatakse finantseerimiseelarvest. Turismi jätkusuutlikuks arenguks on vajalik pidev sihtkoha turundus, uute toodete arendamine ja osalemine projektide finantseerimisel. (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 04730 TURISM 2 330 2 100 2 300 9,5

4 eraldised 2 330 2 100 2 300 9,5

eraldised valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 2 330 2 100 2 300 9,5

3.17. MTÜ ANTONIUSE GILD 300 tuh kr


3.17.1.1. Turism

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuludena Antoniuse õue aastaringse tegevuse toetamiseks ja hooviala korrashoiuks samas mahus eelnevate

186

aastatega. Antoniuse Õu on kujunenud ainulaadseks kultuurielamuspaigaks, mille tegevused on suunatud nii tartlastele kui linna külalistele. Eelarve kasv on seotud Rekonstrueeritud Gildimaja (Lutsu 3 hoone) avamisega 2010. a juunis, millega kaasneb pakutavate teenuste kvaliteedi tõus ja lisandub uusi tegevusi tartlastele ja pakette turistidele. (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 04730 TURISM 200 200 300 50,0

4 eraldised 200 200 300 50,0


3.18. MTÜ TARTU REGIOONI ENERGIAAGENTUUR 264 tuh kr


3.18.1.1. Üldmajanduslikud arendusprojektid

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuludeks. Linna volikogu 11.06.09 otsusega nr 526 otsustati osaleda juhtpartnerina projektis "Tartu Regiooni Energiaagentuur", mida rahastatakse Intelligent Energy Europe`ile Energiaagentuuri loomise meetme raames. Projekti kogumaksumus on 5217 tuh krooni, linna omafinantseering 992 tuh krooni. 2010. a maht on 264 tuh krooni. 3.19. SA TARTU TEADUSPARK 900 tuh kr



Kulusid rahastatakse finantseerimiseelarvest. Sihtasutuse põhitegevuse toetamiseks on määratud linnaeelarve tegevuskuludes 500 tuh krooni. Sihtasutus pakub inkubatsioonikeskusena kõigile inkubantidele võimalust osa saada teaduspargi koostöövõrgustikust ja pakub konsultatsioone finantseerimisvõimaluste, tehnoloogia-arenduse ja inimressursi arendamise osas. Toetus on võimaldanud pakkuda alustavatele firmadele soodsamat renti ja äriarendusteenuseid ning on muutnud Teaduspargi inkubaatori atraktiivseks tehnoloogiafirmadele.

Investeeringud 400 tuh krooni on mõeldud infrastruktuuri arendamise kaasfinantseerimiseks.

Tegevuskulud ja investeeringud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

04740 ÜLDMAJANDUSLIKUD ARENDUSPROJEKTID 1 575 1 350 900 -33,3

4 eraldised 1 575 1350 900 -33,3

sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks

1 000 800 400 -50,0

eraldised valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 575 550 500 -9,1

187

3.20. SA TARTU ÄRINÕUANDLA 383 tuh kr



Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuludeks. Sihtasutuse põhiteenusteks on konsultatsiooni- ning nõustamisteenuse pakkumine (sh ettevõtluse alustamisega seotud küsimused, raamatupidamine, nõustamine struktuurifondide tingimuste osas, stardiprogrammi taotluste ettevalmistamine, infolevi korraldamine jne) vastavalt Ettevõtluse Arendamise SAga sõlmitud baasfinantseerimise lepingule. Teenused on tasuta. Linnapoolse toetuse vajadus tuleneb konsultatsioonide nõudluse kasvust ja vajadusest kindlustada professionaalsete konsultantide olemasolu ja töötingimused, piisav turundustugi ja konsultantide enesetäiendamise võimalused. 2010. a eelarves on kavandatud 180 tuh krooni põhitegevuseks, 25 tuh krooni Mentorklubi arendamiseks ja juhtimiseks, 163 tuh krooni noorte ettevõtlusalastele ja ettevõtlikkust toetavatele arenguprojektidele ning loomemajanduse arendamiseks ja 15 tuh krooni mittetulundusühingute jätkusuutlikkusele suunatud arendusprojektideks



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

04740 ÜLDMAJANDUSLIKUD ARENDUSPROJEKTID 425 383 383 0,0

4 eraldised 425 383 383 0,0


3.21. OÜ UPPSALA MAJA 90 tuh kr


3.21.1.1. Muu majandus

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuludeks toetamaks osaühingut hoone ülalpidamiskulude katmisel. Linnapoolne toetus moodustab osaühingu aasta eelarvest 8,3% ja see katab osaliselt Tartu linna külaliste majutamisest tulenevad majandamiskulud.



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 04900 MUU MAJANDUS 225 90 90 0,0 4 eraldised 225 90 90 0,0 eraldised muudele residentidele 225 90 90 0,0 2008. aastal eraldati linna reservfondist tulekahjusignalisatsiooni paigaldamiseks, soklikrohvi parandamiseks ja köögimööbli väljavahetamiseks kokku 125 tuh krooni. 3.22. SA TARTU ELUASEMEFOND 500 tuh kr

3.22.1. ELAMU JA KOMMUNAALMAJANDUS 500 tuh kr

188

3.22.1.1. Elamumajanduse arendamine

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuludena tagastatud eluruumide elanikele laenude ja toetuste andmiseks ning laenude kustutamiseks. Tagastatud eluruumide elanike registris on olnud arvel 1221 üürnikku, abi on saanud 1070 üürnikku. Registris on veel 200 eluasemeprobleemi lahendamisel abivajavat sundüürnikku. (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

06100 ELAMUMAJANDUSE ARENDAMINE 2 000 1 000 500 -50,0

4 eraldised 2 000 1 000 500 -50,0

eraldised muudele residentidele 2 000 1 000 500 -50,0 3.23. SA TÄHTVERE PUHKEPARK 2 266 tuh kr


3.23.1.1. Puhkepargid

Sihtasutuse esmane ülesanne on linna elanikkonnale vaba aja veetmiseks tingimuste loomine. Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest.

Tegevuskuludeks ettenähtud 1800 tuh krooni on põhitegevuse toetuseks, spordipargi ja laste- ja noortepargi aastaringseks hoolduseks.



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08103 PUHKEPARGID 2 000 1 800 1 800 0,0

4 eraldised 2 000 1 800 1 800 0,0


Investeeringuteks eraldatakse 466 tuh krooni, sh 206 tuh krooni BMX raja arendamiseks ja 260 tuh krooni territooriumi videovalve süsteemi täiendamiseks ja tuleohutusnõuete täitmiseks. Videovalvesüsteemi täiustamine võimaldab edaspidi kokku hoida valveteenuse sisseostmisel.

Investeeringud (tuh kr)

2008 aruanne

2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % SA Tähtvere Puhkepark kokku, sh: 478 1 511 466 -69,2

spordipargi hooldustehnika soetus 0 62 0 -100,0Skatepargi renoveerimine 278 77 0 -100,0

BMX rada 0 1 372 206 -85,0videovalve süsteemi arendamine ja

tuleohutusnõuete täitmine 0 0 260 100,0

189

istepinkide vahetus 100 0 0 0,0juurdepääsutee rajamine 100 0 0 0,0

3.24. SA TEADUSKESKUS AHHAA 1 700 tuh kr


3.24.1.1. Puhkepargid

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest. 2010. aastal on kavas korraldada kaks rendinäitust ja jätkata uue hoone ekspositsiooni koostamisega. Sügisel korraldatakse Teadusfestival ja Teadlaste öö. Koolidele, asutustele ja peredele pakutakse võimalust külastada planetaariumi, tellida erinevaid teadusteatreid ja töötubasid ning jätkatakse koos Briti Nõukoguga Cafe Scientifique traditsiooni.


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08103 PUHKEPARGID 1 600 1 440 1 700 18,1

4 eraldised 1 600 1 440 1 700 18,1


Linnavarade osakonnale on eraldatud 24 600 tuh krooni AHHAA uue hoone ehituseks.

3.25. TEATER VANEMUINE 1 440 tuh kr


3.25.1.1. Teatrid

Toetus on määratud finantseerimiseelarvest tegevuskuludeks - erinevate projektide rahastamiseks, sh lastelavastustele ja lasteprojektidele, sümfooniaorkestri tegevusele, uuslavastuste väljatoomiseks, muusikalide autoriõiguste ostmiseks, jõuluüritustele ja detsembrikuu etendustele, vabaõhukontserdile ja festivalidele, välisgastrollidele ning Vanemuise fondi toetuseks.


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08204 TEATRID 1 500 1 620 1 440 -11,1

4 eraldised 1 500 1 620 1 440 -11,1

eraldised riigiasutustele 1 500 1 620 1 440 -11,1

3.26. EESTI KONTSERT 480 tuh kr


190

3.26.1.1. Kontserdiorganisatsioonid

Vahendid on määratud finantseerimiseelarvest tegevuskuludeks kindlustamaks vähekindlustatud koolinoortele ja puuetega õpilastele aastas kuni 800 tasuta pääsme eraldamise lastekontsertidele ning ühendus Kodukotus kaudu Tartu eakatele abonomentkontserdisarja pakkumine. (tuh kr)

Klassif Tegevusala ja kululiik 2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08206 KONTSERTORGANISATSIOONID 540 480 -11,1

4 eraldised 540 480 -11,1

eraldised riigiasutustele 540 480 -11,1

3.27. SA TARTU JAANI KIRIK 1 773 tuh kr


3.27.1.1. Muinsuskaitse

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest. Tegevuskuludeks eraldatakse 260 tuh krooni SAle kiriku külastajatele avatud hoidmiseks lisaks suvekuudele ka talvekuudel.

Investeeringuteks eraldatakse 1513 tuh krooni faktooringmaksete tasumiseks Ühisliisingu ASile.

Tegevuskulud ja investeeringud (tuh kr)


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08207 MUINSUSKAITSE 1 960 1 862 1 773 -4,8

4 eraldised 1 960 1 862 1 773 -4,8


sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 1 700 1 602 1 513 -5,6

3.28. SA TARTU PAULUSE KIRIK 2 000 tuh kr


3.28.1.1. Muinsuskaitse

Eelarvesse on kavandatud eraldised investeerimistoetusena kiriku renoveerimistöödeks. 2007. ja 2008. aastal oli toetus 3000 tuh krooni, 2009. aastal 1800 tuh krooni.

3.29. SA TARTU KULTUURKAPITAL 2 055 tuh kr

191


3.29.1.1. Kultuuriprojektid

Sihtasutus on ellu kutsutud kultuuri, teaduse, hariduse ja spordi toetamiseks. Põhikirjalist tegevust teostatakse loominguliste stipendiumide maksmisega, suuremahuliste projektikonkursside toetamisega, erinevate projektide ja isikute loomingulise tegevuse toetamisega. Linna finantseerimiseelarve tegevuskuludes on määratud vahendid sihtasutuse põhikirjalise tegevuse toetuseks.



2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08208 KULTUURIPROJEKTID 2 700 2 655 2 055 -22,6

4 eraldised 2 700 2 655 2 055 -22,6

eraldised valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 2 700 2 655 2 055 -22,6

3.30. SA EESTI MÕTTELOO SIHTKAPITAL 90 tuh kr


3.30.1.1. Kirjastused

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuludena sarja “Eesti Mõttelugu” raamatute väljaandmise toetamiseks. Sari keskendub kultuuritraditsiooni ajaloo talletamisele. Uurijad ja toimetajad koguvad eesti mõtet ja toimetavad selle rahvale kättesaadavaks. Aastas ilmuvad keskmiselt nelja klassiku ja kahe kaasaja mõtleja raamatud.


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08300 KIRJASTUSED 100 90 90 0,0

4 eraldised 100 90 90 0,0 Eraldised muudele residentidele 100 90 90 0,0 3.31. TARTU ÜLIKOOL 2 974 tuh kr



Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest investeeringuna Tartu Ülikooli spordihoone rekonstrueerimise toetuseks.


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08102 SPORDIBAASID 3 000 500 1 500 300,0

4 eraldised 3 000 500 1 500 300,0

Eraldised avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele investeeringuteks 3 000 500 1 500 300,0

192

3.31.1.2. Muuseumid (Vana Anatoomikum) 180 tuh kr

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuluna 2009. a mahus Vanas Anatoomikumis eksponeeritava näituse külastajate vastuvõtmise ja teenindamisega seotud kuludeks. Näitusega kaasneb muuseumipedagoogiline programm, milles demonstreeritakse instrumentide tööpõhimõtteid ja selgitatakse meditsiiniajaloos olulisi eksperimente.


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08203 MUUSEUMID 200 180 180 0,0

4 eraldised 200 180 180 0,0

Eraldised avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele investeeringuteks 200 180 180 0,0

3.31.1.3. Botaanikaaed 144 tuh kr

Vahendid eraldatakse 2009. a mahus finantseerimiseelarvest tegevuskuludena 144 tuh krooni botaanikaaia avamaa kollektsioonide majandamiskulude katteks. Botaanikaaia avamaa kollektsioonid ja ekspositsioonid on avalikus ja tasuta kasutamiseks kõikidele külalistele. Kulutused on vajalikud ka avalike WC-de korrashoiuks.


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 08211 BOTAANIKAAED 230 224 144 -64,3

4 eraldised 230 224 144 -64,3

Eraldised avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele tegevuskuludeks 160 144 144 0,0

Eraldised avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele investeeringuteks 70 80 0 -100,0

3.31.2. HARIDUS 1 150 tuh kr

3.31.2.1. Kõrgharidus 1 150 tuh kr

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest investeeringuteks. Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool on käivitanud üliõpilaste ühiselamute renoveerimise ja ehitamise projekti kogumahus 312 000 tuh krooni. Eesti Vabariik ja Euroopa Nõukogu Arengupank on sõlminud laenuraamlepingu üliõpilaselamute renoveerimise ja ehitamise rahastamiseks. Tartu linn on alates 2001. aastast toetanud programmi iga-aastaselt 3 000 tuh krooniga. Alates 2003. aastast rahastab linn eraldi Tartu Ülikooli summas 2 301 tuh krooni ja Eesti Maaülikooli 699 tuh krooni. 3.32. EESTI MAAÜLIKOOL 1 350 tuh kr



Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest investeeringuna Eesti Maaülikooli 2009. aastal valminud spordihoone ehituskuludeks võetud laenu tagasimaksete toetuseks.

193

3.32.2. HARIDUS 350 tuh kr

3.32.2.1. Kõrgharidus

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest investeeringuteks üliõpilaste ühiselamute renoveerimise ja ehitamise projekti raames.

3.33. EESTI MUUSIKAAKADEEMIA 113 tuh kr



Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuludena Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali õppetöö korralduskuludeks. Alates 2004. a vastuvõtust keskendub filiaal instrumendiõpetaja bakalaureuse õppekavale, mille eesmärk on ette valmistada kõrgharidusega õpetajaid Tartu linna ja kogu Lõuna-Eesti muusikakoolidele.


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 09400 KÕRGHARIDUS 125 113 113 0,0

4 eraldised 125 113 113 0,0

Eraldised avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele tegevuskuludeks 125 113 113 0,0

3.34. TARTU ÜLIKOOLI SA (Raefond) 162 tuh kr



Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuludeks Tartu Ülikooli töötajate premeerimiseks teadussaavutuste ja õppetöö arendamise eest ning Tartu linna üliõpilaste premeerimiseks eduka õppetöö eest.


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 09400 KÕRGHARIDUS 200 180 162 -10,0

4 eraldised 200 180 162 -10,0 Eraldised muudele residentidele 200 180 162 -10,0

3.35. SA EESTI MAAÜLIKOOLI JOOSEP TOOTSI FOND 170 tuh kr




2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv % 09400 KÕRGHARIDUS 200 189 170 -10,1

4 eraldised 200 189 170 -10,1

194

Eraldised valitsussektori sihtasutustele 200 189 170 -10,1 Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuludeks eesmärgiga väärtustada inseneriharidust. Fondi vahenditega tunnustatakse 81 tuh krooni ulatuses ülikooli parimaid õppejõude ja teadustöötajaid, 81 tuh krooni ulatuses Tartust pärit Maaülikooli üliõpilasi ning 8 tuh krooni on administreerimiskuludeks. 3.36. OÜ ANNE SAUN 892 tuh kr

3.36.1. SOTSIAALNE KAITSE 892 tuh kr

3.36.1.1. Muu riskirühmade sotsiaalne kaitse

Vahendid eraldatakse finantseerimiseelarvest tegevuskuludena 715 tuh kr, sh laste ja pensionäride saunapiletite doteerimiseks 600 tuh krooni ja tasuta saunapäevade korraldamiseks 115 tuh krooni.


2009 eelarve

2010 eelarve

2010/ 2009

kasv %

10702 MUUDE RISKIRÜHMADE SOTSIAALNE KAITSE 715 715 715 0,0

4 eraldised 715 715 715 0,0 subsiidiumid 715 715 715 0,0 Investeeringud 177 tuh krooni eraldatakse osaühingule üldsauna renoveerimiseks võetud laenu (kolmeaastane laen 530 tuh krooni) tagasimaksete katteks. LINNA HARIDUS-, KULTUURI- JA SOTSIAALHOOLEKANDEASUTUSTE TEGEVUSNÄITAJAD

2006 keskmine

2007 keskmine

2008 keskmine

2009 keskmine

plaan

2010 keskmine

plaan I HARIDUS Lasteaiad Asutusi 27 27 28 29 30 Lasterühmi 226 231 237 245 250 Lapsi 4 663 4 706 4 773 5 224 5 344 Lastepäevi 719 485 733 632 729 536 802 882 820 538 Ametikohti 1 020 1 040 1 080 1 145 1 175 Eralasteaiad Asutusi 6 7 6 6 8 Lapsi 126 145 140 133 308 Põhikoolid ja gümnaasiumid

Asutusi 19 18 18 18 18 Klasse 507 499 496 499 504 Õpilasi 13 285 12 766 12 263 11 920 11 675 Ametikohti 1312 1 295 1 304 1 326 1 275 Täiskasvanute gümnaasium Asutusi 1 1 1 1 1 Klasse 16 16 18 17 17

195

Õpilasi 411 439 510 400 400 Ametikohti 36 38 40 40 41 Kutsehariduskeskus Õpilasi 2 815 2828 2 834 3 150 3 250 Ametikohti 241 288 285 287 286 Erakoolid Asutusi 5 5 5 5 5 Õpilasi 503 510 574 619 644 II VABA AEG JA KULTUUR

Laste huvialaasutused Asutusi 2 2 2 2 2 Ametikohti 12 12 12 15 15 Tartu Keeltekool Õpilasi 230 263 278 115 100 Ametikohti 1,4 1 1 1 1 Muusika- ja kunstikoolid Asutusi 3 3 3 3 3 Õpilasi 920 938 942 953 979 Ametikohti 103 102 103 104 104 Raamatukogu Filiaale 4 4 4 4 4 Laenutusi 1 484 028 1 550 900 1 249 000 1 336 000 1 445 000 Ametikohti 103 102 102 98 98 Muuseumid Asutusi 2 2 2 2 2 Külastusi 47 871 47871 58 655 58 000 58 000 Ametikohti 36 36 37 40 42 Tiigi Seltsimaja Ametikohti 6 7 7 7 7 Spordiklubid Klubide arv 58 55 54 53 60 Osalejate arv (noored) 4 500 4 500 4 600 4 600 4 600 Spordibaasid Ametikohti 24 0 0 0 0 III SOTSIAALNE KAITSE Päevakeskus Kalda Hoolealuseid 289 290 335 290 295 Ametikohti 52 50 51 54 53 Päevakeskus Tähtvere Ametikohti 12 12 13 12 11 Tartu Hooldekodu Hooldekohti 120 112 112 127 177 Ametikohti 68,5 67 69 79 108 Laste Turvakodu Hoolealuseid turvakodus 17 14 19 18 18 Ametikohti 12 13 14 14 14 Varjupaik Majutuskohti 80 80 80 80 80 Ametikohti 13 16 18 17 17

Documents

TARTU LINNA 2010. AASTA EELARVE · 2017. 1. 17. · 8 Lisa 3 Tartu Linnavolikogu 17.12.2009. a määruse nr 5 juurde Tartu linna 2010. a eelarve TEGEVUS- JA INVESTEERIMISKULUD VALDKONDADE