Rein Haak – Tartu LV linnamajanduse osakonna juhataja TARTUS Rein Haak_0.pdf · • 2009. aastal viid projekti „Tartu linna ja lähiomavalitsuste ühistranspordi arendamine“

ÜHISTRANSPORT TARTUSRein Haak – Tartu LV linnamajanduse osakonna

juhataja

ÜHISTRANSPODRDI KORRALDUSEST

• Ühistranspordi korraldamise alused on sätestatud ühistranspordiseaduses

• Ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu

• Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras

• Liinivedu jaguneb avalikuks-,kommerts- ja eriotstarbeliseks liiniveoks

ÜHISTRANSPODRDI KORRALDUSEST• Avalik liinivedu on vedaja ja omavalitsusüksuse

või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu

• kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu

• eriotstarbeliseks liiniveoks loetakse – tööliste vedu tööle ja tagasi– õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja

tagasi


• Liinivedu jaguneb – kohalikuks liiniveoks

• sõitjate vedu valla-, linna- või maakonnaliinil, mille alg- ja lõpp-punkt asuvad sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil;

– kaugliinivedu • sõitjate vedu liinil, mille alg- ja lõpp-punkt asuvad

eri maakondades;


• Ühistransporti kavandavateks ja korraldavateks asutusteks on– kohalik omavalitsusorgan– maavalitsus– Maanteeamet– Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium– Vabariigi Valitsus

ÜHISTRANSPODRDI KORRALDUSEST• kohalik omavalitsusorgan

– suunab ja koordineerib ühistranspordi arengut– töötab välja ja viib ellu ühistranspordiga

seotud arengukavasid – korraldab elanike liikumisvajaduse uuringuid – kujundab valla või linna ühistranspordi

liinivõrgu – korraldab ühistranspordi infrastruktuuri

objektide bussipeatuste, bussi või rongijaama rajamist ja korrashoidu

ÜHISTRANSPODRDI KORRALDUSEST• korraldab avalikke konkursse vedajate

valimiseks avalikule - ja kommertsliiniveole• sõlmib vedajatega avaliku teenindamise

lepinguid• rahastab avalikku liinivedu oma eelarvest • kehtestab avaliku liiniveo piletihinnad• tagab koos vedajatega sõidupiletite müügi• korraldab piletikontrolli kohalikel liinidel• korraldab järelevalvet avaliku

teenindamise lepingute täitmise üle


• naaberomavalitsused võivad omavahelisel ja maavalitsusega kokkuleppel toetada nende haldusterritooriume ühendavaid maakonnaliine oma eelarvest ja riigieelarve sihtotstarbelisest toetusest

ÜHISTRANSPODRDITEENUSE HIND

• Ühistransporditeenuse ja -pileti hinna kehtestab –Taksoveol, kommertsliiniveol ja juhuveol

vedaja –avalikul liiniveol

• kohalikul liiniveol omavalitsus• maakonnasisesel sõitjateveol maavanem

SÕIDUSOODUSTUSED• Sõidusoodustus sõitjale seadusega või seaduse

alusel antud õigus:– sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest– sõita ühissõidukis täishinna eest ning saada

enne või hiljem osalist või täielikku rahalist hüvitist.

• Avalikul liiniveol võib valla- ja linnavolikogu kehtestada oma eelarvest sõidusoodustusi lisaks seaduses sätestatule või suurendada sõidusoodustuse määra.

• Kommertsliiniveol ja taksoveol võib vedaja teha sõitjatele soodustusi

AVALIKU TEENINDAMISE KOHUSTUS• vedaja kohustub korraldama oma ärihuvist

lähtuva rahalise tasu eest avalikku liinivedu riigi või omavalitsusüksuse tellitud mahus ja tingimustel

• Avaliku teenindamise kohustus hõlmab – tegutsemist

• kohustus tegevusloa alusel osutada kvaliteetset järjepidevat ühistransporditeenust

– vedamist • kohustus vedada sõitjaid veolepingus ettenähtud tingimustel

– tariifide järgimist • kohustus rakendada tellija kehtestatud piletihindu

AVALIKU TEENINDAMISE LEPING• avaliku teenindamise kohustuse saab

vedajale panna üksnes avaliku teenindamise lepingu alusel

• avaliku teenindamise lepingu sõlmivad vedaja ja veo tellija (omavalitsus, maavalitsus)

• vedaja valitakse välja avaliku konkursi alusel • konkursi tingimused kehtestab veo tellija • avaliku teenindamise lepingu võib vedajaga

sõlmida kuni kümneks aastaks

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• 2009. aastal viid projekti „Tartu linna ja

lähiomavalitsuste ühistranspordi arendamine“ raames läbi– Liikumisuuring

• eesmärgiks oli teada saada Tartu linna ja lähiomavalitsuste elanike igapäevased liikumised ja suhtumine ühistransporti

• selgitati milliseid transpordivahendeid ja liikumisviise inimesed kasutavad tööpäeval, laupäeval ja pühapäeval

• vastajatel paluti kirjeldada enda ja leibkonnaliikmete igapäevaseid liikumisi ja marsruute.

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD

• Uuringu käigus küsitleti– Tartu linnas 500 leibkonna liikmeid

• vastajate hulgas oli Annelinna elanikke (22%), järgnevad Karlova (10%) ja Tammelinn (9%) Kõige vähem oli vastajaid Maarjamõisa linnaosas (1% )

– lähiomavalitsustes 200 leibkonna liikmeid• küsitleti Tartus tööl või koolis käivad inimesi• vastajate hulgas oli Elvast 75 leibkonna esindajad,

Tartu vallas, Ülenurme vallas, Luunja vallas,Tähtvere vallas ja Nõo vallas igaühes 25 leibkonna esindajad


• küsimused jaotusid kolme suuremasse küsimuste blokki– elukoht/töökoht– auto ja ühistranspordi kasutamine– suhtumine ühistranspordi kasutamisse

• Ankeedi põhiosa küsimustele vastas valimisse sattunud leibkonna liige

• Ankeedi teise osa küsimused olid leibkonna liikumiste kohta


• Andmeid koguti kõigi leibkonnaliikmete kohta

• kaardistati leibkonna liikmete tööpäeva, laupäeva ja pühapäeva liikumiste alguspunkt ja sihtpunkt, eesmärk, liikumisviis ja aeg

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Tartu linnas tööle ja kooli minemiseks kulunud

aeg• 61% vastanutest kulus tööle või kooli jõudmiseks

15-29 minutit • 2% vastanutest kulus tööle või kooli jõudmiseks üks

tund või rohkem

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Liikumisviisid tööle ja kooli• suveperioodil liigutakse kõige enam jalgsi (38%)• talveperioodil jalgsi (34%), ühistranspordiga

(30%). • suveperioodil liigutakse tööle jalgrattaga (8%) ja

talveperioodil (1%)

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Autokasutus• üks auto 42% peredes• 2 autot oli 14% peredes• 41% peredest ei oma autot

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Autode kasutamise sagedus• Iga päev 49%• erandjuhtudel 2%


• Inimeste arv autos hommikul ja õhtul• hommikuti kui õhtuti on kõige enam neid

autosid, kus on üks inimene (vastavalt 60% ja 67%)


• Ühistranspordi kasutamise sagedus

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Sõidupiletite kasutamine

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Sõidupiletiga tehtavate sõitude arv (v.a

üksikpiletiga ja tasuta sõitjad)

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Tartu linna elanike rahulolu ühistranspordiga

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Autokasutamise eelistamise põhjused Tartu linnas

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Liikumiste ajad tööpäevadel• kõige rohkem on liikumisi ajavahemikul 7:00-8:59 (790)

ja 16:00-17:59 (678)

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Liikumiseesmärk ajavahemikul 7:00-8:59• peamiselt tööle (58%) ja kooli või lasteaeda

(36%)

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Liikumisviisid ajavahemikul 7:00-8:59• Peamiseks liikumisviisiks oli auto (37%)• jalgsi liiguti (35%)

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Liikumisviisid ajavahemikul 7:00-8:59• Peamiseks liikumisviisiks oli auto (37%)• jalgsi liiguti (35%)

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Liikumiseesmärk ajavahemikul 9:00-15:59

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Liikumisviisid ajavahemikul 9:00-15:59





ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Sõidupiletite kasutamine piletiliigiti


• Ühistranspordiuuring– eesmärgiks oli määrata kindlaks Tartu linna-

ja linnalähisliinide koormus– analüüsida Tartu linna ühistranspordi olukorda– viidi Tartu linnaliinidel läbi reisijate loendus– töö käigus leiti liinide koormatus eri

suundades ja kellaaegadel ning peatuste käive

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Reisijate arv ja vanuseline jaotus

– Ühel tööpäeval sooritatakse Tartus linnaliinidel kokku ligikaudu 47 500 reisi

– laupäeval 21 000 reisi– pühapäeval 17 000 reisi

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Hommikusel perioodil (kuni kell 9:00)

– pea pooled kõikidest reisijatest on täiskasvanud reisijad

– õpilased moodustavad sel perioodil 30% reisijatest

– eakad vähem kui 20% reisijatest• Ennelõunasel perioodil (kell 9:00 kuni 13:00)

– Eakad moodustavad sel perioodil 48% reisijatest

– Täiskasvanud reisijad 38% reisijatest

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• perioodil (kell 13:00 kuni 16:00)

– täiskasvanud reisijate osakaal 38% reisijatest– eakate osakaal väheneb– kooliealiste reisijate osakaal kasvab

• õhtusel perioodil (kell 16:00 kuni 19:00)– täiskasvanud reisijate osakaal 44%reisijatest– kooliealiste reisijate osakaal 33%reisijatest– eakate osakaal 23%

• perioodil (kell 19:00 kuni …)– täiskasvanud reisijate osakaal 44%reisijatest– kooliealiste reisijate osakaal 38% reisijatest

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Tartu ühistranspordiuuringute peamine eesmärk

– optimaalse liinivõrgu koostamine• koostati ja rakendati Tartu linna ühistranspordi

mudel– Ühistranspordi mudeli sisendandmed

• Tänavavõrk• Liinivõrk• Sõitjate maatriks

– liikumisuuringu ja ühistranspordiuuringu tulemused– Tartlaste elu- ja töökohad– koolide asukohad ja õpilaste elukohad

ÜHISTRANSPORDIUURINGUD• Ühistranspordimudeli abil hinnatavad näitajad

– Bussiliini ja –liinivõrgu pikkus– Tipptunnis läbitud kilomeetrid– Liini või liinivõrgu läbisõidu aeg– Sisenemiste arv liinil või kogu võrgul– Sõitjakäive– Sõitjatunnid– Liini või võrgu keskmine ühenduskiirus km/h– Keskmine sõidu pikkus liinil või liinivõrgul– Keskmiselt sõitjaid liinikilomeetri kohta– Peatuse käibed

• Tänane Tartu bussiliinivõrk on hinnatud ühistranspordimudeli abil

Hange uue vedaja leidmiseks• 2009 aasta lõpus hakati ette valmistama

hanget vedaja leidmiseks Tartu bussiliinide teenindamiseks

• Kutsuti kokku laiapõhjaline komisjon välja töötamaks Tartu avalku bussiliiniveo tehnilised- ja kvaliteedinäitajad

• Hange viidi läbi 2010 aastal• Pakkumuse esitasid 5 bussivedusid

teostavat ettevõtet• Estiatud pakkumuste hind jäi vahemikku

103 milj.kr – 143 milj.kr

Tartu ühistransport• Estiatud pakkumuste hind jäi vahemikku

103 milj.kr – 143 milj.kr• Leping sõlmiti madalaima hinna esitanud

pakkujaga AS SEBE• Lepingu periood 01.01.2011 – 30.06.2017• Vedajale makstavat liinikilomeetri hinda

korrigeeritakse kord kvartalis maanteeameti poolt arvutatava ühistranspordi hinnaindeksi alusel

Tartu ühistransport• Tartu linnas on 25 bussiliini• Bussiliinide kogupikkus on 490,65 km• 2011. aastal läbiti 3,55 tuh. liinikilomeetrit• Vedajale maksti 6 603 tuh.€ (kmga)• Piletitulu laekus linnale 2011. a 2 322 tuh.

€ (kmta)• 2010. a tehti piletiga 11,95 miljonit reisi• 2011. a tehti piletiga 12,34 miljonit reisi

Tartu ühistransport

• Tartu linnaliinidel kasutatavad piletiliigid• Üksikpilet• Piletikomplekt kümme üksikpiletit• Tunnipilet• Kuupäevapilet• 10 – päeva pilet• 30 – päeva pilet • 90 – päeva pilet

• Lisaks paberpiletile on kasutusel ID-piletid

Tartu ühistransportSoodushinnaga pileteid müüakse Tartu

linnas:• Õpilastele• Üliõpilastele• Vanaduspensionäridele• Raske puudega isikutele

Tartu ühistransport

Täiendav tasuta sõidu õigus Tartlastele on• 65- aastastel ja vanematel isikuteL• raske puudega isikutel, kellel on liikumis- ja/või

nägemisfunktsiooni puudulikkus• perekondadel kus on 4 või enam kuni 18 aastast

last• hoolekandeasutuses viibivatel isikutel• puudega lapse või sügava puudega isiku saatjatel

Reaalaja infosüsteem

• Kõik bussid varustatakse bussi reaalajas jälgimise seadmetega

• 44 bussipeatusesse busside liikumise kohta informatsiooni edastav tabloo

• 10 bussile sõitjate loendamise seadmed• Bussijuhile tabloo millel kuvatakse

kõrvalekalle sõiduplaanist

Piletisüsteem

• kontaktivaba kaardiga piletisüsteem• paigaldatakse piletimüügiautomaadid• Kõik reisijad peavad bussi sisenemisel

pileti registreerima • Võimaldab saada reisijate liikumiste

andmeid• Annab võimaluse planeerida reisijate

liikumistele vastavaid bussiliine

Tänan tähelepanu eest

Documents

Rein Haak – Tartu LV linnamajanduse osakonna juhataja TARTUS Rein Haak_0.pdf · • 2009. aastal viid projekti „Tartu linna ja lähiomavalitsuste ühistranspordi arendamine“