157

Tartu Linnamuuseum aastal 2012 M e r i k e T o o m a s

I. Ülevaade linnamuuseumi ja fi liaalide tegevusest

Tartu Linnamuuseumi ja selle fi liaalide 2012. aasta tegevusest oli suur osa seo-tud Eesti fi lmi 100. aastapäeva tähistamisega. Selleks puhuks valmistati ette si-sukas näitus ning kogu aasta kestel korraldati fi lmikunsti tutvustavaid üritusi eri sihtrühmadele. Oskar Lutsu majamuuseumis tähistati mitmete ettevõtmis-tega kirjaniku 125. sünniaastapäeva ja armastatud jutustuse «Kevade» 100. il-mumisaastapäeva.

Hea meel on tõdeda, et muuseumi kogude vastu on jätkuvalt suur huvi, neid kasutavad aktiivselt nii uurijad, üliõpilased kui ka kolleegid teistest muuseumidest. Kõige märkimisväärsem oli arheoloogiakogusse kuuluva vahaketta eksponeerimi-ne Berliini ajaloomuuseumi (Museum für Vor- und Frühgeschichte der Staatlichen Museen zu Berlin, Neues Museum) näitusel «Venelased ja sakslased – 1000 aas-tat kunsti, ajalugu ja kultuuri». Mainekas ajakiri Antiquity kajastas linnamuuseu-mis 2011. aastal koostatud ja eksponeeritud arheoloogianäitust «Poriveski kõrts». Oluline ettevõtmine oli ka 1920.–1940. aastate Tartu tööstuse ja ettevõtluse koh-ta materjali kogumine ja samateemalise näituse ettevalmistamine; Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud näitus «Eesti töös on Eesti kuld. Tartu tööstus 1920–1940» avati muuseumi aastapäeval oktoobris. Aasta lõpus rõõmustas paljusid huvi-lisi 19. sajandi Tartut kirjeldav mälestusteraamat «Emil Andersi mälestused», mis on esimene väljaanne kavandatud Tartu-memuaaride sarjast.

Tartu Linnamuuseumi ja selle fi liaale külastati 2012. aastal 27 006 korral, neist linnamuuseumi 8296, laulupeomuuseumi 8476, KGB kongide muuseu-mi 4729, O. Lutsu majamuuseumi 2666 ja 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumi 2839 korral. Lisaks muuseumides aset leidnud näitustele ja üritus-tele tutvus Tartu Linnamuuseumi näitustega väljaspool muuseumi vähemalt 16 133 huvilist, sealhulgas kogus Tartu raekojas eksponeeritud linna valitsemi-se ajalugu kajastav näitus umbes 10 000 külastust, Eesti Ajaloomuuseumis eks-poneeritud «Poriveski kõrts» 4633 ning O. Lutsu majamuuseumi ja Eesti Kir-jandusmuuseumi koostöös valminud näitus «Mälestusi «Kevadest»» koolides ja maaraamatukogudes 1500 külastust.

158

II. Töö kogudega

Tartu Linnamuuseumi kogud täienesid 2012. aastal 2987 museaali võrra ja aas-ta lõpuks oli muuseumikogus 144 319 museaali (vt peavarahoidja Kaie Jeeseri koostatud 2012. aasta tulme ülevaadet käesolevas kogumikus). Kogusid kasu-tasid uurijad teistest muuseumidest, uurimistöid tegevad üliõpilased ja eraisi-kud. Aasta jooksul laenutati näitustele ja uurijatele kokku 1275 museaali, neist 378 ajaloolisest kogust (koguhoidjad Aime Kärner, Sirje Härmas), 433 arhii-vimaterjalide kogust (koguhoidja Teesi Kivivare), 448 fotokogust (koguhoid-ja Eevi Kärdla) ja 16 kunstikogust (koguhoidja Kaie Jeeser). Siin ei kajastu ar-heoloogiakogu kasutuse statistika, kuna enamasti tutvutakse tervete kogudega. Oluline tegevus muuseumikogu paremaks haldamiseks on museaalide kirjete sisestamine andmebaasi MuIS. 2012. aasta lõpuks olid veebipõhises andme-baasis kättesaadavad 57 464 (u 40%) Tartu Linnamuuseumi museaali andmed. Museaalide kirjeid sisestasid igapäevase fonditöö kõrval Kaie Jeeser, Aime Kär-ner, Teesi Kivivare, Eevi Kärdla, Liivi Rosenvald, Kadi Kähär, Kristi Musteikis, Maris Viibur ja Sirje Härmas.

Laulupeomuuseumi kuraator Kadi Kähär jätkas Ants Nilsoni laulupeotee-maliste negatiivide vastuvõttu, negatiivid skaneeris muuseumi tehnik Joonas Õunapuu.

Konservaator Sirje Härmas korrastas ajaloolisesse kogusse kuuluvaid teks-tiilesemeid ning konservaator Maie Austa pabermaterjale foto-, kunsti- ja ar-hiivkogust ning O. Lutsu muuseumi kogust. 2012. aastal ennistati mitmed 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis eksponeeritavad mööbliesemed.

Kristiina Zadin ja Aime Kärner inventeerisid ajaloolises kogus arvel olevad arheoloogilised esemed. Arheoloogiakogu täienes suure hulga Tartu eeslinna zooarheoloogiliste leidudega, mis toodi Tallinnast Tartusse, ja koostati esma-sed leiunimekirjad. Kristiina Zadin ja Marianne Tähe puhastasid ja pakenda-sid arheoloogiakogusse kuuluvaid esemeid, sisestasid varem tulmunud kogu-de leiunimekirjad andmebaasi, korrastasid arheoloogiaosakonna fotokataloo-gi ning kontrollisid 2012. aastal üleantud leiukogude vastavust nimekirjadele. Aasta jooksul tutvusid uurijad arheoloogiakogu museaalidega 38 korral.

159

Traditsiooniliselt istutati Tartu laulupeomuuseumis muuseumiööl puu, seekord David Otto Wirkhausi 175. ja Indriķis Zīle 171. sünnipäeva auks. Puud aitasid istutada Läti Aloja koori dirigent Aivars Domins, Tartu Tamme gümnaasiumi vilist-lasorkestri dirigent Gunnar Pettaig, Lähte naiskoori dirigent Mall Türk ning Vanemuise Seltsi dirigent Valli Ilvik. Foto: Kadi Kähär.

Näituse «Eesti töös on Eesti kuld. Tartu tööstus 1920–1940» sissepääs. Foto: Tiia Reisner.

160

Jaapani käsitöönäitusel korraldati Tartu Ülikooli jaapani keele ja kultuuri õpetaja Eri Miyano juhendamisel (fotol vasakul) mitmesuguseid töötubasid. Foto: Tiia Reisner.

Linnamuuseumi saalis võis aasta lõpul imetleda Jaapani käsi-töö näitust «Käsitsi valmistatud. Traditsioonid ja tehnikad». Fotol näitusel eksponeeritud lehvik. Foto: Tiia Reisner.

161

III. Teadustöö

Artiklida) teaduslikud artiklid

Arvi Haak, Erki Russow: «Interpreting fi nd complexes from the medieval cesspits of Tartu» kogumikus «Medieval Urban Textiles in Northen Europe», «Muinasaja teadus», 22, Tartu-Tallinn 2012, lk 147–172;

«On the development of the town of Viljandi in the light of earliest fi nd complexes» ajakirjas Estonian Journal of Archaelogy 17/1, 2013, lk 57–86.

Arvi Haak, Eve Rannamäe: «Tracing the castle crew. (Zoo)archaeological search for the inhabitants of Viljandi castle (South Estonia) in the late 13th century. Th e Castle as Social Space» kogumikus «Castrum bene», 12. Toim K. Predovnik, Ljubljana 2013, ilmumas.

Marge Rennit: «Kinolinn Tartu. Esimene poolsajand» Tartu Linnamuuseumi aastaraamatus 2012, lk 35–70; «Eesti ja Liivimaa linnade kuvandist 18.–19. sajandi reisikirjanduses» kogumikus «Vana Tallinn» XXIV (XXVIII), Tallinn 2013, lk 214–258; «Eestlaste kuvand 18.–19. sajandi Euroopa reisi-kirjades (kuni 1850. aastateni)», ilmub ajakirjas Mäetagused 2013. aastal.

Maris Viibur: «Pealekaebamistest Saksa okupatsiooni aegses Eestis 1941–1944» kogumikus «Eesti ajaloost 19.–20. sajandil: historiograafi lisi, al-likaõpetuslikke ja institutsioonialaseid uurimusi» (Eesti Ajalooarhiivi toimetised 19 (26)). Tartu 2012, lk 348–362.

b) tutvustavad ja aimeartiklidKaie Jeeser: «Tartu Linnamuuseumi kogude juurdekasv 2011. aastal» Tartu

Linnamuuseumi aastaraamatus 2012, lk 167–174.

Heivi Pullerits: «Laulus on lauljate südameveri» väljaandes «Tartu Akadee-miline Meeskoor 100», Tallinn 2012, lk 166–167;

«Was bietet Tartuer Stadtmuseum seinen ausländischen Besuchern» pe-rioodikaväljaandes «Baltica. Die Vierteljahresschrift für baltische Kul-tur» 2012, nr 1, lk 26–44.

Marge Rennit: «Kinolugu Järva-Jaanis» ajakirjas Muuseum 2012, nr 2 (32), lk 33–35.

162

Kristiina Zadin: «Jäljekütid Võrumaal ehk lugu sellest, kuidas Lõuna-Eestis muistiseid otsiti» ja «Kiviaeg» Eesti arheoloogia aastakirjas Tu-tulus 2012, lk 42–43, 62–63.

Merike Toomas: «Tartu Linnamuuseum aastal 2011» Tartu Linnamuuseu-mi aastaraamatus 2012, lk 143–163;

«Tartu – elav ja särav varakamber» ajakirjas Reisimaailm 3–4/2012, lk 10–11.

Tartu Linnamuuseumi 18. aastaraamatu rubriigi «Calendarium» ülevaated koostasid Heivi Pullerits, Eevi Kärdla, Aime Kärner, Teesi Kivivare ja Arvi Haak.

Väljaanded

Heivi Pullerits ja Marge Rennit toimetasid Tartu-ainelise mälestustesarja esimese väljaande «Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused». Teksti tõlkis Aira Võsa, konsultandid Mare Rand ja Allan Liim, keeletoimetajad Ellen Niit ja Valve-Liivi Kingisepp, kujundaja Peeter Paasmäe.

Arvi Haak toimetas artiklikogumiku «Medieval Urban Textiles in Northen Europe» sarjast «Muinasaja teadus», 22.

Marge Rennit koostöös Maris Viiburi ja Heivi Pulleritsuga koostas ja toi-metas Tartu Linnamuuseumi aastaraamatu 2012, nr 18.

Ettekanded

Arvi Haak: «Inhabitants of Viljandi Castle in the 13th and 14th century» rahvusvahelisel konverentsil «Castella Maris Baltici XI» Rootsis Mal-mös ja Osbys 27.05–02.06.

Arvi Haak, Eve Rannamäe: «Households by the market place. Archaeological and zooarcheological contributions to the development of urban Viljan-di, Estonia» rahvusvahelisel konverentsil «18th Annual Meeting of the European Association of Archeologists» Soomes Helsingis 29.08–01.09.

163

Arvi Haak: «Allika moodustamisest Viljandi Muuseumi kinnistul toimu-nud arheoloogiliste kaevamiste põhjal» seminaril «Tartu arheoloogia kevadpäevad» Tartus 07.–08.06.

Eevi Kärdla: «Copyright law and data protection: on the example of the photographic collection of the Tartu City Museum» BAAC rahvusva-helisel konverentsil «From digitization to access and research» Soomes Helsingis 02.–06.10.

Marge Rennit: «Th e description of the inhabitant of the Baltic provinces and representation of the Russian Empire s politics in these provinces in the 18th and 19th century travel accounts» rahvusvahelisel reisikir-janduse uurijate ühingu ISTW 7. konverentsil «Th e Politics of Travel» USAs Washingtonis 30.03–01.04;

«Image of Estonian towns in the 18th century travelogues» I rahvusva-helisel Balti linnauurimise konverentsil «Urban History in the Baltic: Th eoretical Aspects and Current Research» Lätis Riias 10.–14.10.

Aime Kärner: «Tartu tööstuse kajastus ajalehes Postimees aastail 1920–1940» Tartu Linnamuuseumis 26.10.

Liivi Rosenvald: «Laps Oskar Lutsu loomingus» O. Lutsu 125. sünniaasta-päeva konverentsil Eesti Kirjandusmuuseumis 06.01.

Loengud

Loengusari «Asjalugu»:Arvi Haak, «Ühest Tartust leitud vahatahvlikesest», 15.02; Eevi Kärdla, «Fotoharuldusi Tartu Linnamuuseumi kogus. Dagerrotüüp», 21.03; Heivi Pullerits, «Kes oli Parrot», 18.04, ja «Laululipud», 16.05; Kaie Jeeser, «Pallaslase Hilda Kamdroni Tartu-teemaliste pliiatsijoonistuste

ja akvarellide kollektsioon», 26.09; Maris Viibur, «Õpilasvastupanust organisatsiooni Sini-Must-Valge näitel»,

24.10.

Kaie Jeeser: «Fotode sisestamine MuISi» MTÜ Fotopärandi korraldatud se-minaril 09.04.

164

Merike Toomas: «Tootearendus ja turundamine muuseumis» Tartu kutse-hariduskeskuse turismikorralduse eriala õpilastele 19.09.

Uurimistöö

Näituste ettevalmistamine aastateks 2013–2014 Kristi Musteikis: «Tartu vanal turul».Maris Viibur, Silja Paris: «Tartu – vabaduse saar?».

Eksperdiarvamused ja retsensioonid

Marge Rennit retsenseeris Tartu Ülikooli üliõpilase Liisu Tähe magistri-tööd «Maakonnamuuseumide kommunikatsioon külastajaga näituse- ja muuseumikeskkonna kaudu», juhendajad Virve Tuubel, MA, ja Kur-mo Konsa, PhD.

Kaie Jeeser osales kultuuriministeeriumi kokkukutsutud muuseumide ko-gumis- ja säilitustöö komisjoni esimehena aastaauhindade «Parim ko-guhoidja» ja «Parim konservaator» võitja väljaselgitamisel, tegi kultuu-riministeeriumi tellimusel muuseumide kogudetöö järelevalvet Eesti Ajaloomuuseumis ja osales Eesti muuseumide ühisdokumendi «Kogu-mispoliitika põhialused ja kogude poliitika koostamise juhend» koos-tamisel.

Merike Toomas osales kultuuriministeeriumi korraldatud Eesti muuseu-mide näituste konkursi «Muuseumirott» hindamiskomisjoni töös.

Arvi Haak osales Eesti Rahva Muuseumi uue püsinäituse kesk- ja uusaja töörühmas.

Juhendamine ja konsultatsioonid

Arvi Haak juhendas Tartu Ülikooli üliõpilase Kärt Reesti bakalaureuse-tööd «Keskaegsed nahaleiud Tartus kolme leiukompleksi analüüsi põh-jal», kaitstud 05.06.

165

Kaari Siemer, Liivi Rosenvald, Arvi Haak ja Kaie Jeeser juhendasid viie Tar-tu kutsehariduskeskuse õpilase ja nelja Tartu Ülikooli üliõpilase prak-tikat Tartu Linnamuuseumis ja selle fi liaalides.

Konsultatsioone Tartu ajalugu ja linnamuuseumi kogusid puudutavates kü-simustes jagasid muuseumi teadurid 117 korral.

Konverentsid ja ettekandepäevad

Linnamuuseumis02.02 Tartu rahulepingu sõlmimise 92. aastapäeva ettekandepäev, korral-

das Tarmo Piir. Ettekandega «Eesti kaitsevägi 1919–1939: Vabadussõ-jast baaside lepinguni» esines sõjaajaloolane Urmas Salo.

26.10 Tartu 30. linnaajaloo päev «Tööstuslinn Tartu?», korraldas Marge Rennit.

Ettekanded: Maie Pihlamägi (TLÜ ajalooinstituut), «Tartu tööstuse areng kahe maailmasõja vahel Eesti Vabariigi tööstuspoliitika valguses»; Aime Kärner (Tartu Linnamuuseum), «Tartu tööstuse arengu kajastus Postimehes 1920–1940»; Enriko Talvistu, «Arhitektuurikunsti olemas-olu ja puudumine Tartu tööstusehitistes»; Tiiu Oja (Eesti Ajalooarhiiv), «Tartu tislermeistrid ja mööblitööstus (18. sajandi lõpust 1940. aasta-ni)»; Lea Leppik (TÜ ajaloo muuseum), «Gaasivalgus Tartule»; Andres Sepp, «Esimene Eesti Mesikoogitööstus J. Lill. Lühiülevaade kondiit-ritööstusest Tartus enne Teist maailmasõda»; Lea Teedema (Eesti Aja-looarhiiv), «Ubinaalist õunaveinini – Tartu Aiavilja Ühisuse tegevus 1907–1920»; Lemmit Kaplinski (Eesti Trükimuuseum), «Trükitehnika Tartus sõdadevahelisel ajal».

Rahvusvahelistel museoloogiakonverentsidelKaie Jeeser ja Merike Toomas osalesid kuulajana rahvusvahelise muuseu-

mikomitee ICOM alakomitee CIDOC aastakonverentsil Helsingis 09.–15.06.

Kaie Jeeser osales kuulajana Šotimaal Edinburghis 05.–09.11 Euroopa re-gistraatorite konverentsil ja Merike Toomas Iirimaal Dublinis 01.–05.11 rahvusvahelisel muuseumiorganisatsioonide võrgustiku NEMO aasta-konverentsil.

166

Aasta alguses sai linnamuuseumis näha Briti karikatuuride näitust kollektsionäär Paul Firnhaberi kogust. Fotol (vasakult) muuseumi kuraator Kaari Siemer, näituse kuraator Paul Firnhaber ja muuseumi tehnik Joonas Õunapuu. Foto: Tiia Reisner.

Tartut kui Eesti fi lmi sünnilinna tutvustas näitus «Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini». Näituse montaaž, fotol (va-sakult) Joonas Õunapuu ja Malle Jürgenson (OÜ Laika, Belka ja Strelka). Foto: Tiia Reisner.

167

IV. Näitused, muuseumipedagoogika ja programmid

Linnamuuseum

Näituseda) muuseumis

«William Hogarth ja John Kay. 18. ja 19. sajandi Briti karikatuur» kollektsio-näär Paul Firnhaberi kogust 24.01–25.02.2012, «Filmilinn Tartu. Pää-sukesest tARTuFFini» (koostajad Marge Rennit ja Silja Paris, kujundus OÜ Laika, Belka & Strelka) 08.03–15.09, «Stseenid saja-aastasest elust. Selle sajandi kollaažid. Helju Sarnet-Zauram» (koostaja Enn Lillemets) 21.09–17.10.2012, «Eesti töös on Eesti kuld. Tartu tööstus 1920–1940» (koostajad Aime Kärner, Eevi Kärdla ja Teesi Kivivare, kujundajad Tai-si Kadarik ja Peeter Paasmäe) 26.10.2012–30.04.2013, «Käsitsi valmis-tatud. Traditsioonid ja tehnikad» (koostas Jaapani Fond, vahendas Jaa-pani suursaatkond) 23.11–15.12.2012.

b) väljaspool muuseumiTiia Reisneri fotonäitus «Pingid» Tartu linnaraamatukogus 20.02–17.03,

«Vabadussõda» Tartu kiirabijaamas 29.02–29.03, «Poriveski kõrts» Ees-

Poole sajandi pikkuse kinomehaanikustaažiga Aavo Põlenik 1970. aastate kinoprojektorit seadistamas. Foto: Tiia Reisner.

168

ti Ajaloomuuseumis 22.03–12.08, «Koorilaul kui elustiil» Tartu Üli-kooli peahoones ja Chemicumi õppe-hoones 12.05.–15.09, «Minu Tartule, minu Eestile. Arhitekt Arnold Mat-teuse elu ja looming» keskkonna-messil «Elukvaliteet 2012» 07.–08.12, «Filmilinn Tartu. Pääsukesest tAR-TuFFini» Viljandis Kondase kesku-ses 07.12.2012–17.03.2013.

Muuseumitunnid, programmid ja üritusedTartu Linnamuuseumis on jätku-valt prioriteediks muuseumihariduse arendamine. Pedagoogilisi program-me valmistasid ette ja juhtisid Kairit Johanson, Keiu Telve ja Kaari Siemer.Aasta jooksul toimus enam kui 120 üritust, ekskursiooni ja muuseumi-tundi nii lastele kui ka täiskasvanu-

Oktoobri lõpus avati linnamuuseumis näitus 1920.–1930. aastate Tartu tööstusest. Foto: Joonas Õunapuu.

Pallases õppinud kunstnik Helju Sarnet-Zauram, kelle loo-minguga sai linnamuuseumis tutvuda 2012. aasta septembris-oktoobris. Foto: Joonas Õunapuu.

169

tele. Populaarsemateks muu-seumitundideks osutusid «Veneetsia peekri õpituba» ja oktoobris lasteaialastele koostatud programm «Mui-naslugu muuseumis». Lisaks juhatati muuseumitunde «Keskaegne Tartu», «Kultuur-kihi maalimine» ja fi lminäi-tusega kaasnevat «Kino Tar-tus ja meie ümber».

Eesti Vabariigi aastapäeval oli traditsiooniline kooliõpilas-te viktoriin, kevadisel kooli-vaheajal korraldati õpituba «Saagu kino!», 04.05 vana aja mängupäev, 28.09 teadlaste öö, 03.11 isadepäeva perepäev ning jõulueelsel ajal, 09.12 ja 16.12, peeti advendiaega.

Mai alguses peeti muuseumi õuel tavapäraselt vana aja mängupäeva. Foto: Joonas Õunapuu.

Igal aastal osaletakse Tartu hansapäevadel. Fotol muuseu-mi kuraator Kaari Siemer. Foto: Tiia Reisner.

170

Meelelahutuslikest üritustest pälvis kõige enam tähelepanu üleriigiline muuseumiöö «Öös on kino». Täis-kasvanud muuseumikülastajatele jätkus muuseumi teadurite loengu-sari «Asjalugu». Ülejõe päevade raa-mes toimus salongiõhtu «Ülejõe eesti kirjandusklassikas». Jätkuvalt leidsid muuseumi kaunis saalis aset kontser-did, muuseum korraldas Natalja Tro-šina kontserdi «Film! Film! Film…» 29.09.Ajutiste näitustega kaasnesid giidi-tunnid, loengud ja meelelahutusüri-tused. Näitusel «William Hogarth ja John Kay. 18. ja 19. sajandi Briti ka-rikatuur» oli Paul Firnhaberi giidi-tund 08.02, näitusel «Filmilinn Tar-tu. Pääsukesest tARTuFFini» pidasid giiditunni fi lmiajaloolane Lauri Kärk 17.05 ja kuraator Marge Rennit 14.09

ning näitusel «Stseenid saja-aastasest elust. Selle sajandi kollaažid. Hel-ju Sarnet-Zauram» Enn Lillemets 11.10.

Näitusega «Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini» seonduvalt toimu-sid kevadel sarjas «Kinokohvik» kaheksa üritust, kus vaadati tartlas-te loodud ja Tartuga seotud fi lme: «Lotmani maailm» (rež Agne Nelk), «Grigori Lotmani Õndsak», «Erakpoeet Marko Kompus», «Supilinn 2002», «Varblane, poeet», «Zavoodi viimased päevad» ja «Genialisti-de klubi fenomen» (Jaan-Jürgen Klaus), «Kinolinn Tartu» ja «Moguči» (Toomas Griin), «Professionaalne amatöör» (Indrek Kangro, Erik Norkroos), «Tudengimuusikal» (MTÜ Kinoonud), «Arnold Matteus. Arhitekti mälestusi» (Andres Sööt). Külalisena tutvustasid fi lme Jaan-Jürgen Klaus, Matti Milius ja Enriko Talvistu. 14.09 korraldas muu-seum Tartu endiste kinotöötajate kohtumise.

Jaapani Fondi koostatud näitusel «Käsitsi valmistatud. Traditsioonid ja teh-nikad» korraldati Jaapani traditsiooniliste mänguasjade, Jaapani kalli-graafi a ja origami töötoad, mida juhendas Tartu Ülikooli jaapani keele ja kultuuri õpetaja Eri Miyano.

Teadlaste ööl tutvustas peavarahoidja Kaie Jeeser muuseu-mi kunstikogusse kuuluvaid Hilda Kamdroni joonistusi sõjajärgsest Tartust. Foto: Joonas Õunapuu.

171

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum

Näituseda) muuseumis

«Uisutamine vanas Tartus» (koostaja Kristi Musteikis, kujundaja Silja Paris) 11.02–30.04, Irina Vinogradova-Lebedeva lamenukkude näitus «Pan-dora» 03.05–01.07, «Märkamatud. Uku Petersoni fotod linnakassidest» 11.11–18.12.

Muuseumitunnid, programmid ja üritusedAasta jooksul juhtis kuraator Kristi Musteikis muuseumitunde «Värviline

muuseum», «Tartu pagarmeister Boening», «Vürtsid ja ürdid», «Jutu-retk 19. sajandi Tartusse», «Kassid fotol ja paberil», õpituba «Paberist moenukud», kevadpühade programmi ning programmi «Jõulud lin-nakodaniku kodus». Advendiajal juhendas Ingrid Kivitar (Krull) vil-timise töötuba, Pia Hanslep kirjakunsti töötuba ning Kristi Musteikis pähklite kuldamise ja vanaaegsete jõuluehete valmistamise töötuba.

Jätkus vestlussari Tartu Ülikooli õppejõududega. Ago Pajur rääkis teemal «Eesti iseseisvumine ja Tartu» 21.02 ja Olaf Mertelsmann «Oma ja võõ-ras – Tartu linn ja migratsioon» 11.04.

Linnakodaniku muuseumi kuraatori Kristi Musteikise eestvõttel ja giid Märt Männiku juhendamisel tutvuti Tartuga jalgrattasadulas. Foto: Tiia Reisner.

172

Muuseumiööl pakkus muuseum võimaluse nautida muusikali- ja fi lmilugu-sid Lande Lampe-Kitse esituses. Tartu linna päeval toimus kogupere-üritus «Linnamäng», mille käigus pandi proovile orienteerumisoskus endises ja praeguses Tartus. Giidi ja harrastusratturi Märt Männiku eestvedamisel käidi kultuuriloolistel jalgrattaretkedel kevadsuvises Tartus: «Tärkav Ülejõe, sarmikas Supilinn ja turud-sadamad Emajõe kallastel» 26.05, «Karlova – ühe asumi teke, areng, võidud ja kaotu-sed» 03.06, «Tähtvere–Toome-tagune–Vaksali: Eesti aeg, arhitektuur ja vaim» 08.06 ja «Läänepoolne Tartu: Tammelinn, Maarjamõisa, Veeri-ku» 09.06.

Kodanikupäeval korraldati koos laulupeomuuseumi ja linnamuuseumi pe-dagoogidega noorte linnakodanike näidisväitlus teemal «Iga kodanik peaks vähemalt korra elus osalema meeleavaldusel», kus esinesid Hugo Treff neri ja Poska gümnaasiumi väitlusklubide liikmed.

Regilauluhuvilised kogunesid muuseumi regilaulutuppa vanu laule laulma kaheksal korral.

Laulupeomuuseum

Näitused«Eesti klaverimeister Robert Rathke 175» (koostas Alo Põldmäe, Eesti Kla-

verimuuseum) 17.01–25.02, «Mees kuldse nööbiga» (koostatud Eesti Tuletõrjemuuseumis) 04.03–14.04, «Ülesvõtteid laulu- ja tantsupidu-dest. Kalju Suure fotod» 04.05–09.06, «Elab koor, elab laulupidu» (Põh-ja- ja Baltimaade meestelaulupäevade puhul, koostas Kadi Kähär koos-töös meeskooriga Gaudeamus) 15.06–30.06, «Taimest tulnud» (Tartu Käsitööklubi võistlusnäitus) 06.09–22.09.

Muuseumitunnid, programmid ja üritusedPedagoog Katrin Välja andis muuseumitunde «Koidula – Lydia Jannsen»,

«Ärkamisaeg», «Kas tunned kodulinna teatri ajalugu» ja «Kõik on staa-rid». Näitusega «Mees kuldse nööbiga» kaasnes tuleohutusteemaline haridusprogramm, toimus viktoriin «Ärkamisaeg. Seltsid. Kultuurilu-gu». Korraldati keelepäev, väitluskonkurss, joonistuste võistlus «Minu lemmikfi lm», etluskonkursi «Koidulauliku valgel» maakondlik eelvoor ja laste sünnipäevaprogramme ning osaleti ülelinnalises muuseumide mängus «Muuseumimetroo».

173

Leidsid aset pereüritused «Mees kuldse nööbiga» ja «Ravimtaimed ja taime-dest meisterdamine», koorilauluöö ühislaulmine, muuseumiöö prog-ramm ning mitmed kontserdid, sh klaverimeister R. Rathke sünniaas-tapäeva klaverikontsert ja meeskoori Gaudeamus kontsert. Jätkusid harrastusteatrite ja näitemänguhuviliste külalisetendused, need toi-musid kuuel korral. «Eesti fi lm 100» ettevõtmiste sarjas leidsid aset üri-tused «Vanemuise majade lood» ja «Laulupidu pole moeasi» ning fi lmi-de «Laulu sõber» ja «Laulev revolutsioon» ühisvaatamised. Kevadiseks tähtsündmuseks oli Jannseni päev, mille korraldamisel lõid kaasa lau-lupeomuuseumi seltsi segakoor, segakoor MaSk, Vanemuise Seltsi se-gakoor ja Tartu Tamme gümnaasiumi vilistlasorkester.

Laulupeomuuseumi ürituste korraldamisel olid abiks Katrin Välja ja muu-seumi koostööpartnerite poolt 2012. aastal asutatud Laulupeomuuseu-mi Selts, kus tegutsevad segakoor, näitemänguring Stuudium ning sõ-nakunstiring Hea Sõna.

Harrastusteatrite etendused toovad laulupeomuuseumisse hulgaliselt publikut. Esineb Assikvere külateater. Foto: Kadi Kähär.

174

KGB kongide muuseum

NäitusedTallinna Linnamuuseumi näitus «Stalini päikese all» (koostanud Aino Lepp) 04.06–19.01.2013.

MuuseumitunnidKuraator Maris Viibur koostas ja an-dis muuseumitunde «Suurküüdita-mised Eestis 1941 ja 1949», «Nõu-kogude esimene okupatsiooniaasta Eestis 1940–1941» ja «Saksa okupat-sioon Eestis 1941–1944».

ÜritusedJuuniküüditamise aastapäeval jagas oma mälestusi ja kommenteeris do-kumentaalfi lmi «Aegumatu» selle re-žissöör Andres Sööt. Kommunismi ja

Aleksandr Solženitsõni sünniaastapäeva puhul avati väljapanek tema Eestis valminud peateosest «Gulagi arhipelaag» (alumisel fotol). Selle avamisüritusel jagasid mälestusi Heli Susi ja Enn Tarto (ülemisel fotol, paremal). Fotod: Maris Viibur.

175

natsismi ohvrite mälestuspäeval, 23.08 näidati Teise maailmasõja rin-del fi lmitud materjali. Vastupanuvõitluse päeval, 22.09 vestlesid huvi-listega endised vastupanuvõitlejad Arnold Ojaste, Udo Josia ja Mart Niklus. Aleksandr Solženitsõni sünniaastapäeva puhul täiendati pü-siekspositsiooni teemakohaste eksponaatidega ning mälestusi jagasid Heli Susi ja Enn Tarto, 22.12.

O. Lutsu majamuuseum

Näituseda) muuseumis

«Mälestusi «Kevadest»» (koostasid Külliki Kuusk Eesti Kirjandusmuuseu-mist ja Liivi Rosenvald, kujundas Joonas Õunapuu) 18.01–30.03, «Kü-las meie kirjanikuprouadel» (koostatud A. H. Tammsaare majamuu-seumis) 06.08–30.09, väljapanek «Kevade» lavastuste kavalehtedest 03.10–30.12, Tartu kunstikooli õpilastööde näitus ««Kevade» karakte-rid» 05.11–05.12.

b) väljaspool muuseumiEesti kirjanike muuseumide ühisnäitust «Elas kord kirjanik» eksponeeriti

Tartu linnaraamatukogu Tamme- ja Annelinna harukogus ning Maarja-mõisa kliiniku peahoone fuajees, näitust «Mälestusi «Kevadest»» Üle-nurme gümnaasiumis, Kambja, Ilmatsalu, Nõmme ja Rahumäe põ-hikoolis, Liivi muuseumis, Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Võrus, E. Vilde muuseumis, A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel ning Võru ja Tartu linnaraamatukogus. Näitust «Mälestusi «Keva-dest»» võis näha ka Rüütli tänaval asunud Postimehe kirjastuse ja raa-matukaupluse vaateakendel, ajaloolises paigas, kus nägi trükivalgust «Kevade» esimene väljaanne ja kus seda ka müüdi.

Muuseumitunnid, programmid ja üritusedKuraator Liivi Rosenvald koostas ja juhatas muuseumiprogrammi näituse

«Mälestusi «Kevadest»» juurde ja Eesti fi lmi 100. aastapäeva muuseumi-tundi «Pilk fi lmimaailma». Aasta jooksul leidsid aset muuseumitunnid Oskar Lutsust ja «Kevadest», «Oskar Luts nooreestlaste ajastul», «Nu-kitsamees», draamalood «Kuidas lõpeb vanaema muistne jutt», «Lapse-põlve lood», «Isaga linna», «Murumuna tark sumadan» ning õpikojad «Seda rehkendust ei tohi sa Imelikule näidata!», «Teeme koos ajakirja!»

176

ja «Kes laskis parve põhja?». Jõuluajal sai osaleda programmis «Keva-dised jõulud».

Hugo Treff neri gümnaasiumis toimus lõunatund «Kevadest», 43 võistkon-da kaheksast koolist võtsid osa võistluslikust keelemängust «Nööbid on ära». Kevadisel koolivaheajal pakkus muuseum võimaluse lutsupäeval mõnusalt aega veeta, maikuus olid traditsioonilised aiapäevad ja nende raames Tootsi peenra õpikoda, jutupliiatsitunnid Pia Hanslepa ja fi l-miõpikoda Urmas Jõemehe juhendamisel. Aiateatrifestivalil ««Kevade» tuleb taas» osales viis truppi Tartu linna ja maakonna koolidest. Las-tekaitsepäeva juba tavaks saanud kontsert oli seekord pühendatud fi l-miaastale: Olav Ehala loodud teatri- ja fi lmimuusikat esitasid autor ja Tartu Noortekoor.

Täiskasvanute üritusedOskar Lutsu 125. sünniaastapäeva puhul korraldati 06.01 kultuurilooline

bussireis, mille käigus Peeter Olesk tutvustas Lutsuga seotud paiku Tartu linnas, kirjaniku kalmul oli mälestustund 07.01 ja muuseumis «Kirjanikuhärra muusikaõhtu» 12.01.

Tammelinna päevade raames septembris kohtuti Udo ja Virve Tiirmaa-ga ning Aleksei Lotmaniga. Novembris möödunud «Kevade» 100. il-

Tartu Veeriku kooli õpilased oma ajakirja toimetamist õppimas. Foto: Liivi Rosenvald.

177

mumisaastapäeva puhul korraldati kohtumine Aivar Tommingasega ja teehommik ««Kevade» – igatsus ar-mastuse järele» ning toimus giidi-tund.

Kasutatud eelarveraha, toetused ja koostööpartnerid

Tartu Linnamuuseumi 2012. aasta fi nantseerimiseelarve suurus oli 375 720 eu-rot, sellele lisandus teenuste müügist teenitud tulu 27 977 eurot. Projektipõhi-seid toetusi saadi 2012. aastal ennekõike Eesti fi lmi 100. aastapäeva ürituste ja näituse korraldamiseks: Eesti Filmi Sihtasutus eraldas 2550, Eesti Kultuurka-pital 2500 ja Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond 4000 eurot. Eesti Kultuur-kapitali Tartumaa ekspertgrupp toetas rahvateatrite esinemisi ja näituse «Ees-ti klaverimeister Robert Rathke 175» korraldamist laulupeomuuseumis, Tartu Kultuurkapital fi lmiaasta pedagoogilise programmi ja Oskar Lutsu sünniaas-tapäeva programmi koostamist ning linnakodaniku muuseumi kultuuriloo-liste rattaretkede korraldamist. Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond toetas muuseumikuu ja muuseumiöö ürituste korraldamist. Sponsoritoetusi on saa-dud Ameerika Eesti Fondilt, Tartu õlletehaselt, aktsiaseltsilt Pere, kirjastuselt Koolibri ja teatrilt Vanemuine.

Muuseumi peamised koostööpartnerid on ülelinnalisi üritusi koordineeriv Tiigi Seltsimaja, Tartu linnaraamatukogu, MTÜ Teatribuss, Lille maja, Eesti Endiste Poliitvangide Ühing, teised Eesti muuseumid, Eesti Muuseumiühing ja paljud eraisikud.

O. Lutsu majamuuseumi kuraator Liivi Rosenvald kooliaas-ta alguse puhul toimunud tarkusepäeval «parve põhja lask-mas». Foto: Joonas Õunapuu.

178

Muuseum tänab annetajaid: Ene Laane, Kalju Leib, Mare Kappet, Helgi Põllo, Elle Tarik, Uno Uiga, Indrek Mustimets, Mati Raamat, Harald Tikk, Val-ve Lepik, Ano Roopalu, Marko Tihane, Ellen Tarmo, Vadim Šamrai, Ants Lin-nard, Inga Mening, Ants Nilson, Jevgenia Kolesnik, Mait Raig, Anton Ennus, Raal Kivi, Tiiu Keskpaik, Lea Teedema, Fred Hallik, Viktor Amursky, Mart Niklus.

O. Lutsu majamuuseumi kogudesse annetasid Silja Paris, Avo Rosenvald, Joonas Õunapuu, Pia Hanslep, Valdur Rosenvald, Krister Kivi, Hillar Palamets, Ene Paaver ja Eva Teinberg.

179

Summary

In 2012, a great part of the activities at the Tartu City Museum and its branches were related to the celebrations of the 100th anniversary of the Estonian fi lm. For this occasion, an exhibition “From Pääsuke to tARTuFF. Film City Tar-tu” was prepared, and various undertakings introducing fi lm and cinema art took place throughout the year, both for children and adults. Th e Cinema Café, where fi lm producers spoke about their Tartu-related fi lms in a cosy atmos-phere, became quite popular. Th e Oskar Luts Home Museum celebrated the writer’s 125th birth anniversary and the 100th publication anniversary of his beloved novel Kevade (Spring) with various undertakings – a tour of the places in Tartu connected with O. Luts, meetings with the researchers investigating the writer’s literary legacy, as well as several children’s events. At the Song Fes-tival Museum, the museum’s mixed choir started rehearsing, amateur theatri-cal groups continued performing and several events dedicated to the Film Year took place. Th e 19th-Century Tartu Citizen’s Home Museum initiated a popu-lar cycling tour series, in which guides introduced to the participants several places in Tartu which until then had attracted no attention. At the KGB Cells Museum temporary exhibitions alternated, and new museum classes were de-vised and conducted.

Museum work is based on museum collections. Th e collections of the Tar-tu City Museum continue to attract great interest and are actively used by re-searchers, students and colleagues from other museums. Th e most remarkable milestone was displaying of the wax disc from the museum’s archaeology col-lection at the exhibition of the German Historical Museum in Berlin (Museum für Vor- und Frühgeschichte der Staatlichen Museen zu Berlin, Neues Muse-um) “Russians and Germans – 1000 years of art, history and culture”. Repu-table journal Antiquity published an article about the archaeology exhibition displayed at the Tartu City Museum in 2011 under the heading “Poriveski Inn”. An important landmark in the work of the museum was material collection on the entrepreneurs and industrial enterprises of Tartu in the 1920s–1940s and preparation of an exposition on this theme. At the end of the year many people welcomed the publication of a book of memories describing the 19th-century Tartu, entitled “Emil Anders’s Reminiscences”.

In 2012, the Tartu City Museum and its branches were visited by 27,006 people, including 8296 at the City Museum, 8476 at the Song Festival Muse-

180

um, 4729 at the KGB Cells Museum, 2666 at the O. Luts Home Museum and 2839 at the 19th-Century Tartu Citizen’s Home Museum. In addition to the ex-hibitions and events at the museums, 16,133 people visited the exhibitions of the Tartu City Museum outside the premises of the museum. Th e number of people who saw the exposition about the history of town governing displayed in Tartu Town Hall amounted to 10,000; the exhibition “Poriveski Inn” at the Estonian History Museum was visited by 4633 people and the exhibition pre-pared jointly by the O. Luts Home Museum and the Estonian Literary Museum, entitled “Memories of Kevade”, displayed at schools and libraries all over Esto-nia boasted 1500 visitations.

In 2012, the collections of the Tartu City Museum were supplemented by 2987 museals and by the end of the year their total number amounted to 144,319 (see the overview of new acquisitions compiled by chief treasure Kai Jeeser in this yearbook). Th e collections were exploited by researchers from other muse-ums, students doing research as well as private persons. During the year, 1437 museals were lent to researchers and for exhibitions. For better management of museum collections, it is essential to enter the descriptions of museals in the MuIS database. By the end of 2012, the web-based database enabled access to the data on 57,464 (approx. 40%) museals of the Tartu City Museum.