Tartu maakond, Elva linn, Vapramäe tn 1332. Köök hoone esimesel korrusel. Vaade tuulekotta. 33. Köök hoone esimesel korrusel. 34. Vaade trepilt. 35. „Teise korruse köögi aknalaual“

Tartu maakond, Elva linn, Vapramäe tn 13

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

Koostaja: Kristo Kooskora

tel 53465113

[email protected]

Kruusa 33, Elva 61503

Tallinn 2010

Projekt „Eesti 20. Sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“

mailto:[email protected]

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

2

SISUKORD

EKSPERDIHINNANG...........................................................................................................................................3

ÜLDANDMED........................................................................................................................................................3

Nimetus

Aadress ja katastritunnus

Koordinaadid

Praegune funktsioon

AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................................................................3

Rajamisaeg

Autor

Algne funktsioon

Ümberehitusetapid

Muu ajalooline teave

ASUKOHA KIRJELDUS.......................................................................................................................................4

ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS...........................................................................................4

Mahuline ülesehitus

Ehitusmaterjal

Väliskujundus ja iseloomulikud detailid

Plaanilahendus

Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel

Stiililine kirjeldus

ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE..............................................................................................................5

HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE..........................................................................................6

KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS...........................................................................................................6

MÄLESTISE TUNNUSED.....................................................................................................................................6

ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA.......................................................................................................6

VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG.....................................................................................................................6

Koostaja andmed.......................................................................................................................................................6

JOONISED..............................................................................................................................................................7

Asukoha skeem

Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks

FOTOD.....................................................................................................................................................................9

Ajalooliste Fotode koopiad

Kaug ja lähivaated, sisevaated, detailid, inventar ja muu iseloomulik

CD KOOSSEIS......................................................................................................................................................21

Fotografeerimise suunad.........................................................................................................................................22


3

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

1 ÜLDANDMED Nimetus Villa

Aadress ja

katastritunnus

Tartumaa

Elva linn

Peedu linnajagu

Vapramäe tn

maja nr 13

katastriüksuse nr 17004:005:0004

Koordinaadid -

Praegune funktsioon Hooned kuuluvad alates 3. oktoobrist MTÜ Laste Ravikodu Seltsile.

Plaanis on rajada suvituskompleksi uudne integreeritult sotsiaal-, haridus-

ja meditsiiniteenuseid pakkuv asutus.1

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg Täpne ehitusaeg on teadmata, kuid tõenäoliselt rajati kogu suvitus-

kompleks 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses, sest just 1925.

aastal hakati Peedul riigimetsast väljamõõdetud suvilakrunte rentima Tartu

ärimeestele, arstidele, advokaatidele, vabrikantidele, õppejõududele jt.

Autor Pole teada.

Algne funktsioon u 1930 – 1940. aastad - Oskar Alliku suvila

1940. aastad – 1940. aastate lõpp – kindla funktsioonita

1940. aastate lõpp või 1950. aastate algus – 1991 – Kirjanike Loomin-

guline Maja. Jõuka pankuri villa kujunes paljude kirjanike armastatud

suvituskohaks ja koduks. Nii peahoonet, teenijatemaja, kui sauna, kasutati

aastaringselt elamiseks. Kuuekümnendatel aastatel elas teenijatemajas ka

arvukalt Tartu Ülikooli tudengeid.2

1991 – hoone tagastatakse omaniku ainsale järeltulijale – Oskar Alliku

pojale Friedrich Fred Raimond Allikule. Kirjanikud kolivad välja ja

hooned jäävad tühjaks.

2004 - Tartu Ülikoolile väljastatakse pärimisõiguse tunnistus. Funktsioon

puudub, hooned lagunevad.3

2010, 3. oktoober – sõlmitakse ostu-müügileping Tartu Ülikooli ja MTÜ

Laste Ravikodu Seltsi vahel.

Ümberehitusetapid

Kadunud on hoovipoolne rõdu ja trepp, kust pääses otse teisele korrusele.

Seoses sellega on kunagine uks asendatud stiili järgiva ent tüüpilisest

erineva aknaga. Kadunud on ka rõdupiirded peasissekäigu tuulekoja

pealselt ja parempoolse veranda katuselt. Juurde on ehitatud aga

silikaattellistest postidega lahtine veranda hoone vasakus tiivas. Selle

juurdeehitise peale on hiljem tehtud ka rõdu, mistõttu endine aken on

asendatud uksega.

Ruumistruktuur on üldjoontes püsinud muutumatuna. Täielikult on

ümber ehitatud hoone teise korruse vasak tiib. Sealsed seinakappidega

toad sarnanesid algsel kujul vastastiiva esimese toaga. Interjööri

1 http://ravikodu.blogspot.com/2010_02_01_archive.html 2 Vestlus 1961. aasta Tartu Ülikooli tudengi Reet Kotkaga (s 1942). 3 Pau, M. Tartu Postimees, 15.11.06,

http://www.tarbija24.ee/151106/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kinnisvara/228696.php


4

ümberkujunduse algatajaks oli Kersti Merilaas, millest võib järeldada, et

see toimus 1970. aastatel.4

Muu ajalooline teave Juugendliku puitvilla rajas omaaegsesse populaarsesse suvitusiirkonda

tartlasest pankur Oskar Allik kahekümnendate lõpul või kolmekümnendate

aastate algul. Peahoone kõrvale kerkis peagi ka teenijatemaja (lk 12-13),

saun, kuur ja maakelder. Nendest ehitistest ning kõrghaljastatud

krundipinnast moodustus Peedu suurim ja terviklikum suvituskompleks.

Nõukogude perioodil küüditati O. Allik Siberisse ja hooned sund-

võõrandati.

1950. aastatel kolisid kunagisse suvituskompleksi kirjanikud – sellest

sai kirjanike puhkekodu Lõuna-Eestis, kus paljud tuntud kirjanikud elasid

ja suvitasid. Aasta läbi peatus Peedul arvukalt tuntud kultuuriinimesi. Nn

Nõukogude Liidu Kirjanike loomingulises majas elasid nt K. Merilaas,

A. Sang, P. Rummo, P. Viiding, K. Kangur, E. Hiir, P. Olesk, B. Kabur,

A. Reinla jt. Seda külastasid sageli J. Smuul, H. Runnel, A. Kaalep,

K. Muru, D. Vaarandi, J. Kross, A. Hint jpt. Hoonetes on kirjutatud

aukartustäratavalt suur hulk lasteraamatuid (K. Kangur, A. Reinla),

luuletusi (K. Merilaas, P. Viiding, E. Hiir, H. Runnel jt), näidendeid

(K. Merilaas) ning tehtud olulisi tõlketöid (A. Sang, B. Kabur). Kohast

on inspiratsiooni saadud ka filmisarja stsenaariumiks („Õnne 13“).

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tagastati neljakümnendatel

sundvõõrandatud vara nende õigusjärgsetele omanikele. Peedu suvitus-

kompleksi puhul osutus selleks O. Alliku ainus poeg Friedrich Fred

Raimond Allik, kes pärandas kogu tagastatud vara Tartu Ülikoolile. Pärast

seda seisavad hooned tühjalt.

3 ASUKOHA KIRJELDUS Suvituskompleksi paikneb Peedu lõunaserva tasasel künkal üpris silmapaistval positsioonil. Sealset krunti

läbivat jalgrada kasutavad praegu mitmed kohalikud. Majade asukohta võib nimetada suisa

ihaldusväärseks. Hoonetest paarisaja meetri raadiuses on ajaloolised Nuti vesiveskid Elva jõel,

ujumiskoht, raudtee ootepaviljon, bussijaam ja kergliiklustee pooleteise kilomeetrine lõik, mis viib

Elvasse. Umbes poole kilomeetri kaugusel paikneb aga muistne linnamägi ja metsaste matkradade

alguspunkt.

Ümberkaudsete tänavate hoonestus on valdavalt vana ja väärikas, kuigi mitmed Eesti vabariigi

esimestel kümnenditel rajatud hooned on hävinud. Hiljem kerkinud majad järgivad varem ehitatu

tagasihoidlikke mahte ning mõnevõrra juhuslikku paiknemist krundi pinnal. Sellest tulenevalt

moodustubki kaunis ning terviklik jõeäärne miljöö.

Suvituskompleksi saun ja kuur on praktiliselt hävinud ning betoonist portaaliga astmeline maakelder

laguneb. Teenijatemaja seisukord seevastu on rahuldav sarnaselt peahoonele. Aeda ümbritseb puidust

lippaed.

Ajalooarhiivi säilik (EAA.T-1168.2.2004 – olemas CD-l) sisaldab omaaegset krundi plaani, mis annab

tunnistust terviklikust haljastusprojektist. Kõrghaljastatud krundipind on hetkel korrastamata.

4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Kõrge murdkelpkatusega kahekorruselise keldriga peahoone katusekorrus

on välja ehitamata. Hoonega liituvad verandad, katusel on mitmed

vintskapid.

Ehitusmaterjal Peahoone puitsõrestik-konstruktsiooni katab sulundlaudis. Puust uksed,

aknaluugid ning raamid erinevad tüübilt ja kujundavad välisilmet. Hoone

plekk-katus on algupärane. Vundament on monoliitbetoonist.

Väliskujundus ja

iseloomulikud detailid

Avade paigutus on peahoone puhul silmatorkav ja mänguline. Kõiki

verandad on valgusküllased ja neist avanevad imekaunid vaated

ümbrusele. Nii nagu sokkel on ka trepid valatud betoonist. Esile tõstmist

väärib kaarjas peatrepp ja eesuks. Varikatuste geomeetrilised sepistused on

stiilijärgivad. Mitut atraktiivset rõdu pole aastakümneid kasutatud.

4 Peedu Korraldusseltsi loodud kodulehekülg. Kultuur. http://poster.ee/peedu/index.php?id=kultuur#olesk


5

Plaanilahendus Eesuksesest sisenedes pääseb esmalt valguskülasesse tuulekotta. Sealt

edasi jõuab trepikotta, kuhu avanevad mitmed uksed. Trepikojast viib

trepp teisele korrusele, paremale eluruumidesse, vasakule eluruumidesse ja

käimlasse. Samuti on trepikojas trepialune konku. Vasakul tiivas on kaks

eluruumi, veranda ja köök. Paremal tiivas on kaks eluruumi, veranda, köök

ja tagaukse tuulekoda. Trepp viib teise korruse kööki, kus samuti pääseb

paremasse ja vasakusse tiiba. Sealgi saab läbi kitsa vahekäigu käimlasse ja

korruse võrra kõrgemale, kus on pööning. Teise korruse vasakus tiivas, on

üks suur eluruum ja rõdu. Paremal tiivas kaks eluruumi, veranda ja rõdu.

Kolmanda korruse rõdule pääseb pööningult.

Sisekujundus ja

iseloomulikud

detailid, sisustus,

mööbel

Hoone interjöör on algupärane. Erandiks on vaid teise korruse vasak tiib,

kus on säilinud stiilipuhas interjöör nõukogude perioodist, mis on ilmekas

näide kunagisest maitse-eelistusest. Väidetavalt on need kaks ruumi ümber

kujundatud Kersti Merilaasi initsatiivil.

Peahoones teistes ruumides on säilinud originaalsed laudpõrandad,

põrandaliistud, uksed, käimlad, ahjud, juugendlik trepp ja lambid, aga ka

üks integreeritud seinakapp. Kohati on säilunud bordüüriliist, elektrilülitid,

aknakremoonid jms. Tapeete on korduvalt vahetatud.

Stiililine kirjeldus Unikaalne suvituskompleks on kohaliku piirkonna juugendpärl. Peahoone

toretsev dekoor ja kõrge kelpkatus torkavad silma. Rajaja Oskar Alliku

maitseelistusi järgiv kompleks moodustab metsases miljöös kaunis

romantilise ansambli.

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Peahoone seisukord on rahuldav. Puithoone, mis ehitati umbes 80 aastat tagasi, on säilinud hästi.

Hoolimata kolmest olulisest niiskuskahjustusest võib kindlalt väita, et omaaegsed ehitajad on tööd teinud

igati kvaliteetselt.

Peahoone välisilmet kujundav kontrastne dekoor ja dekoratiivsed aknaluugid on enamjaolt terved.

Enamik niiskuskolletest eemal asuvad detaile, piirdelaudu, aknaluuke ja ka sokkel on oluliste

kahjustusteta. Betoonist trepid lagunevad eranditult. Suurt ohtu kujutab peahoonele tagaukse trepi

purustanud hiigelkõrge kask. Halba mõju hoone tehnilisele seisukorrale on avaldanud ka elupuud

peasissekäigu ees. Suurepärases seisukorras on katusekonstruktsioonid ja raskepärane plekist

murdkelpkatus, mis on aastakümneid väärikat hoonet kaitsnud. Maja ilmestavad aknad on rahuldavas

seisus. Mitmed väiksemad aknaklaasid on purunenud. Juugendlike sepistustega varikatuste ja eesukse

seisukorda võib pidada heaks.

Ka enamike ruumide seisukorda võib hetkel pidada heaks. Hästi on säilinud vaheuksed ja mõnevõrra

varieeruv puitlaudis verandadel, tuulekodades ja koridoris. Suurepärases seisukorras on hoone stiilijärgiv

trepp esimese ja teise korruse vahel. Seinad on üksikute eranditega mitmeid kordi tapetseeritud, laed on

enamjaolt rahuldavas seisukorras, samuti põrandad. Majas (peale ruumide teise korruse vasakul tiivas, mis

on täielikult ümber ehitatud) liikudes on aimatav algupärane sisekujundus.

Kõik suuremad kahjustused on tekkinud peamiselt viimase 10. aasta jooksul, mil hoone korrashoiule

pole pööratud vähimatki tähelepanu (va osaline tagajärgede lappimine puitplaatidega). Tekkinud

kahjustuste kolded asuvad katusel, kus vihmavett suunavad kaldplekid on lähedal asuvate puude lehtedest,

okastest ja okstest ummistunud. Niiske mass on puitlaudist kahjustanud ning plekid viltu surunud. Selle

tulemusena jookseb vihmavesi otse seina. Laudis ja paljud detailid on selle tulemusena täelikult lagunenud

(sh üksikud aknaluugid ja dekoorielemendid). Vesi on tunginud ka ruumidesse, mis võib peagi soodustada

puitu kahjustavate seenhaiguste arengut. Suurima kahjustuse tulemusena on esimese korruse laepealne

koormus ümber jaotunud ja avaldab liigsuurt koormust esinduslikule peasissekäigule, mille tagajärjel

valgmiku alused uksed enam ei avane. Nii peahoone, kui teenijatemaja seisavad tühjalt ja on lukustatud.

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Üksikud ümber- ja juurdeehitused ei riku tervikilmet. Ruumistruktuur, mida muudeti uuenenud

funktsioonist lähtuvalt on pigem kõnekas.


6

7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS Hooned ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal ega ole kaitstud muul viisil.

Väärtusliku kompleksi säilimise tagamiseks on seetõttu otstarbekas rakendada riiklikku kaitset. Tegemist

on objektiga, mis peaks kuuluma riikliku kultuurimälestise nimekirja tulenevalt selle olulisest rollist eesti

kultuuriajaloos.

Juugendlik puitvilla mis on Peedu suvituspiirkonna silmapaistvaim arhitektuuriobjekt, sai Nõukogude

perioodil koduks paljudele Eesti kirjandusklassikutele. Nn kirjanike majas kirjutati ja tõlgiti suur hulk

tuntud kirjandusteoseid.

8 MÄLESTISE TUNNUSED 1. Juugendlik suvituskompleks on kohaliku piirkonna kõige silmapaistvam arhitektuuriobjekt.

2. Terviklikult säilinud omanäolise dekooriga peahoone moodustab stiilijärgiva teenijatemajaga ja

kõrghaljastatud krundiga ajastutruu ansambli, mis markeerib ilmekalt nii kunagist

suvituskultuuri, kui ka kirjanduselu nõukogude perioodil.

3. Hoonel on kultuuriajalooline väärtus, kuna Nõukogude perioodil elas, suvitas ja töötas hoones

arvukalt tuntud kultuuritegelasi.

8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Võtta arhitektuurimälestisena kaitse alla.

9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 7-9. mai 2010

10 Koostaja andmed:

Kristo Kooskora

Tel 53465113

[email protected]

Kruusa 33, Elva 61503, Tartumaa

mailto:[email protected]


7

JOONISED

Asukoht Tartu maakonnas:

Asukoht Elva linnas:


8

ETTEPANEK KAITSEVÖÖNDI PIIRIDE MÄÄRAMISEKS:

Kaitsevööndi piirid võiksid kattuda krundi piiridega, et tagada algupärase struktuuriga hoonestus ja vältida

tervikliku ala tükeldamist.

Nr 1 Peahoone (u 1925); Nr 2 Teenijatemaja (u 1925); Nr 3 Haljasala:


9

FOTOD

Ajalooliste fotode koopiad:

1. Alliku villa 1930. aastate alguses. Foto: E.Kald.

2. „O.Alliku suvila, Eesti KirjanikeLiidu Puhkekodu“ (Tartumaa muuseumi fotokogust). ~ 1970. a

3. Alliku villa. 1994. aasta.

Kaug ja lähivaated, sisevaated, detailid, inventar ja muu iseloomulik:

4. Vaade peahoonele kagust (raudtee poolt).

5. Vaade teenijatemaja verandale siseõues.

6. Vaade peahoonele loodest.

7. Peahoone tagauks.

8. Vaade peahoonele põhjast.

9. Vaade peahoone esisele.

10. Vaade peahoonele lõunast.

11. Vaade peahoonele edelast.

12. Vaade teenijatemajale peahoone kõrvalt.

13. Vaade teenijatemajale edelast.

14. Vaade teenijatemajale loodest.

15. Vaade teenijatemajale põhjast.

16. Vaade teenijatemajale ja peahoonele taamalt.

17. Trepikoda.

18. Trepp ja käimla uks trepikojas.

19. Suur eluruum esimese korruse vasakus tiivas. Vaade trepikoja uksele.

20. Suur eluruum esimese korruse vasakus tiivas. Vaade teise eluruumi uksele.

21. Veranda esimese korruse vasakus tiivas.



24. Kööginurk esimese korruse vasakus tiivas.

25. Teine eluruum esimese korruse vasakus tiivas.

26. Uks kõrvalasuvasse suurde eluruumi.

27. Suurim niiskuskahjustus hoones. Eluruum hoone paremas tiivas.

28. Eluruum paremas tiivas.

29. Veranda hoone paremas tiivas.

30. Teine eluruum hoone paremas tiivas.

31. Teine eluruum hoone paremas tiivas. Vaade kõrvalolevasse eluruumi.

32. Köök hoone esimesel korrusel. Vaade tuulekotta.

33. Köök hoone esimesel korrusel.

34. Vaade trepilt.

35. „Teise korruse köögi aknalaual“.

36. Kitsas vahekäik pööningutrepi, pesemiskoha ja käimlaga hoone teisel korrusel.

37. Ümberehitatud ruum teise korruse vasakus tiivas.

38. K.Merilaasi initsatiivil ümber ehitatud eluruum teise korruse vasakus tiivas.

39. Eluruum teise korruse vasakus tiivas.

40. Seinakapp eluruumis.

41. Nõud eluruumi laual.

42. Vaade teise korruse veranda akendest.

43. Vaade teise korruse eluruumi aknast.

44. Teine eluruum hoone teise korruse paremas tiivas. Vaade rõduuksele.

45. Eluruum hoone teise korruse paremas tiivas.

46. Pööningutrepp.

47. Hästi säilinud katusekonstruktsioonid.

48. Kaar-aken pööningul.


10

Alliku villa 1930. aastate alguses. Foto: E.Kald.

„O.Alliku suvila, Eesti KirjanikeLiidu Puhkekodu“ (Tartumaa muuseumi fotokogust). ~ 1970. a


11

Vaade peahoonele kagust (raudtee poolt).

Vaade teenijatemaja verandale siseõues.


12

Vaade peahoonele edelast.

Vaade teenijatemaja verandale siseõues.


13

Vaade teenijatemajale edelast.

Vaade teenijatemajale põhjast.


14

Trepikoda.


15

Veranda esimese korruse vasakus tiivas.

Veranda hoone paremas tiivas.


16

Kööginurk esimese korruse vasakus tiivas.


17

Eluruum hoone teise korruse paremas tiivas.

Eluruum teise korruse vasakus tiivas.


18

Teine eluruum esimese korruse vasakus tiivas.


19

Suur eluruum esimese korruse vasakus tiivas. Vaade trepikoja uksele.


20

Trepp ja käimla uks trepikojas.

Kaar-aken pööningul.


21

CD KOOSSEIS

Tekst:

Eksperthinnangu teksti osa word dokumendina

Eksperthinnangu teksti osa pdf-failina

Fotod:

Fotod 1-48 jpg formaadis

Lisa:

Hoonet puudutavad materjalid Ajalooarhiivist

Hoonet puudutavad materjalid Riigiarhiivist

EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise eriala üliõpilase Kristo Kooskora 2009/2010

õa. kursuseprojekt „Juugendlik puitvilla Elva suvitusrajoonis Peedul“ (pdf)

Documents

Tartu maakond, Elva linn, Vapramäe tn 1332. Köök hoone esimesel korrusel. Vaade tuulekotta. 33. Köök hoone esimesel korrusel. 34. Vaade trepilt. 35. „Teise korruse köögi aknalaual“